Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

inimesele. Seega käitles Robert Ronimois narkootilisi aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe 81 inimesele (77+4), s.o suures koguses. Seega Robert Ronimois isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON

3(13)

Kuivõrd antud juhul Robert Ronimois andis kohtuistungil süüdistatavana ütluseid ristküsitluse vormis, ei ole süütõendiks läbiotsimisprotokolli kantud ütlused lubatavad. Sellised avaldused võinuks olla arvestatavad ütluste usaldusväärsuse kontrollis KrMS § 289 lõigete 1 või 4 alusel, kuid sellel alusel Robert Ronimoisi ütluseid ristküsitluse käigus ei käsitletud. Seejuures märgib kaitsja, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole ette nähtud, et läbiotsimisprotokolli kantakse inimese suulisi avaldusi. Selleks puudub kehtiv õiguslik alus. Siiski on apellant seisukohal, et isegi kui neid avaldusi võiks arvestada süütõendina, ei anna need siiski alust Robert Ronimoisi süüdi mõista. Esimesena tehti ettepanek Robert Ronimoisile, kes vastas ettepanekule samuti esimesena. Robert Ronimois andis välja laua pealt vaakumpakendi, mille sees oli tema selgituste kohaselt amfetamiini ja kreatiini segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin. Samuti andis ta välja tühja vaakumpakendi ja käitlemisvahendid. Maakohus on jätnud täielikult analüüsimata Y ja W seose läbiotsimise käigus leitud narkootilise ainega. Riigikohtu praktikas on olukordades, kus kuriteosündmuse ajal viibis ruumis mitu inimest, omaksvõetud seisukoht, mille kohaselt ei ole võimalik aset leidnud kuriteosündmuse asjaolusid kohtuotsuses rekonstrueerida ilma mõlemat ruumis viibinud isikut võrdselt vaatluse alla võtmata. Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas lähtuda välistamismeetodist – kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik (nr 3-1-1-33-08 p 10.2). Vaatamata sellele, et tõendid viitavad selgelt läbiotsimise käigus leitud narkootilise aine kuulumisele Yle, ei nähtu maakohtu otsusest vähimalgi määral, miks ei tegelenud narkootilise aine käitlemisega just tema. Süüdimõistev kohtuotsus on tehtud hoopis Robert Ronimoisi suhtes olenemata sellest, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava poolt narkootilise aine käitlemist. Seejuures on maakohus otsuse põhjendamatult rajanud Robert Ronimoisi teadmisele narkootilise aine asukohast. Nimelt on maakohus otsuse punktis 32 selgitanud, et olukorras, kus Robert Ronimois näitab menetlejale ise pulbrilise ainega vaakumpakendi asukohad ning nimetab ka pakendi sisu koostisosad ja täpse koguse, ei saanud ta olla lihtsalt nö kõrvalseisja, vaid amfetamiini käitleja. Teadmine narkootilise aine asukohast on ühtlasi ainukeseks aluseks, millel süüdimõistev kohtuotsus põhineb. Kogusest tegelikult Robert Ronimois ei teadnud. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et narkootilise aine pakend, millele süüdistatav ametniku ettepanekul viitas asus kõigile nähtavas ja ligipääsetavas kohas – köögilaua peal. Puudub info, et kui see ettepanek oleks esimesena tehtud Yle, et siis ka tema oleks samamoodi narkootilisele ainele osutanud. Seejuures on samahästi võimalik ka see, et narkootilisest ainest teadja (kuid seda mitte käitlev isik) soovib selle asukoha avaldada just selleks, et veenda menetlejat, et ta pole selle käitlemisega seotud. Kuivõrd tavapäraselt toimepanijad soovivad varjata enda teguviisi pigem varjata, võib Robert Ronimoisi käitumine läbiotsimisel vastupidiselt just osutada sellele, et see ei olnud temale kuuluv narkootiline aine. Kui see oleks olnud tema narkootiline aine, võinuks ta samahästi öelda, et tal pole õrna aimugi, millega on tegu – eriti arvestades, et DNA-d leiti pakendist vaid Y oma. 3.2 Maakohtu väide, et süüdistatav oskas nimetada pakendi sisu täpse koguse, on otseselt väär. Nimelt ilmneb läbiotsimisprotokollilt, et süüdistatav ütles, et pakendis on amfetamiini ja kreatiini segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin. 09.03.2023 koostatud ekspertiisiaktist nr 23E-AN0130 aga nähtub, et amfetamiini oli pakendis hoopis 5,74 grammi. Seega oli pakendis amfetamiini ligi 50 korda vähem, kui süüdistatav läbiotsimisprotokolli kohaselt avaldas. Maakohtu seisukoht on vastuolus ekspertiisi käigus ja kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Seega tugines maakohus süüdimõistva otsuse tegemisel tõendatult ebaõigele asjaolule. Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata ka Robert Ronimoisi ütlused, mille kohaselt kuulus narkootilise aine pakend tema elukaaslasele Yle. Pakendi sisu teadis Robert Ronimois seetõttu, et Y oli talle seda vahetult enne kinnipidamist öelnud, kui ta ainet pakendas. Aine pakendamist Y poolt

4(13)

kinnitavad väga otseselt ka 14.02.2023 koostatud ekspertiisiakt nr 23E-GE0115 ja 20.03.2023 ekspertiisiakt nr 23E-GE0291, mille kohaselt pärineb pakendilt leitud DNA just Ylt. Erinevalt Yst ei ole Robert Ronimoisi DNA profiil seostatav proovist saadud DNA profiiliga. Seejuures on erakordselt tähelepanuväärne, et Y DNA sisaldus läbiotsimise käigus äravõetud pakendi sees asunud vaakumpakendil, milles oli omakorda narkootiline aine. See tähendab, et läbiotsimise käigus võeti ära n-ö topelt vaakumpakendis sisalduv narkootiline aine ja Y DNA oli kahe pakendikihi vahel. Sellisesse kohta vaakumpakendis ei satu DNA juhuslikult, vaid just narkootilise aine pakendamise käigus. Eeltoodu viitab selgelt sellele, et narkootilise aine käitlejaks on Y. Milline oli Robert Ronimoisi seos sellega, on aga asjas täielikult arusaamatu. Ka maakohus ise on nentinud, et ekspertiisiaktid ei toeta Robert Ronimoisi kokkupuudet narkootilise aine ega pakendiga, kuid siiski asunud põhjendamatult seisukohale, et kui süüdistatav on kursis enda elukohas oleva narkootilise ainega, on ta pannud toime talle etteheidetava teo. Kaitsja arvates asja õigeks lahendamiseks tähtsust ei oma ka asjaolu, et süüdistatav andis ametniku ettepaneku peale välja käitlemisvahendeid, sealhulgas kapist vaakumpakendaja ja köögikaalu. Nagu eelnevalt märgitud, on XXX asuva korteri puhul tegemist Robert Ronimoisi ja Y ühise elukohaga. On loogiline, et inimene, kes korteris elab tunneb oma eluruume ja teab, kus teatud esemed asuvad. Kuna Y, kes narkootikume käitles, oli süüdistatava elukaaslane, on paratamatu, et süüdistatav nägi pealt, kuidas Y narkootikume pakendas ning oli tuttav ka esemetega, mida viimane selleks kasutas. Ei osundamine nähtavas kohas asuvale narkootilisele ainele ega ka kapis asuvatele just selliseks pakendamiseks kasutatud esemetele, ei osunda vähimaltki, et Robert Ronimois oleks ise narkootikume käidelnud. Ka läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefonid ja kõnekaardid ei kinnita seda, et need kuulusid süüdistatavale. Erinevalt teistest esemetest, mis süüdistatav vabatahtlikult välja andis ei ole ta mobiiltelefonidele ega kõnekaartidele osutanud. Seega ei pruukinud süüdistatav isegi nende olemasolust teada. Selle kohta ei ole ka prokurör maakohtu istungil Robert Ronimoisile küsimusi esitanud. Maakohtu poolt on põhjendamatu ja alusetu tugineda Robert Ronimoisi süüstava tõendina mobiiltelefonide ja kõnekaartide olemasolule korteris, kus elab vähemalt kaks isikut, kui nende kuuluvuse kohta igasugune teave puudub. Maakohus on oma otsuse punktis 34 tuginenud ka sellele, et Robert Ronimois on varem narkootikumidega seotud süüteo eest karistatud ning ei ole usutav, et ta laseks rahumeelselt enda elukaaslasel nende ühises elukohas narkootilisi aineid käidelda, teades ise sellise tegevuse keelatusest ja tagajärgedest. Selline seisukoht põhineb täielikult oletustel ning jääb apellandile ebaselgeks. Kriminaalasjas ei ole peale selle, et Robert Ronimois ja Y olid elukaaslased lähemalt nende omavahelisi suhteid uuritud ning see, kuidas süüdistatav suhtus elukaaslase poolt narkootiliste ainete käitlemisse või oleks pidanud sellesse suhtuma põhineb täielikult oletustel ning ei ole hetkel ka asjakohane. Igal juhul ei kinnita pelgalt kooselu narkootilisi aineid käitleva isikuga süüdistatava enda poolt ainete käitlemist. Kaitsja märgib, et kohustust (ega õigust) kanda läbiotsimisprotokolli läbiotsimise juures viibiva isiku selgitused või ütlused, seadusest ei tulene. Sisuliselt väidab maakohus, et Robert Ronimois oleks pidanud esemete vabatahtlikult väljaandmisel ise ütlema, et ta annab välja teatud esemed, kuid need ei kuulu talle vaid Yle. Selline maakohtu seisukoht on väär, eriti arvestades seda, et Y viibis ka ise läbiotsimise juures. Seejuures ei ole läbiotsimisel asjakohane küsimus sellest, kellele üks või teine läbiotsimise käigus äravõetav ese kuulub. Läbiotsimise eesmärgiks on ära võtta otsitav ese, mitte tuvastada selle esemega seonduvaid mingeid laiemaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt taotleb apellant süüdistatav Rober Ronimois talle esitatud süüdistuses 26.01.2023 episoodis õigeks mõista. 3.3 Kaitsja leiab, et matkitud episoodi puhul on tõendeid hinnatud valesti. Maakohus on nn matkitud episoodi osas kaitsepoole seisukohad jätnud sisuliselt asjakohaselt käsitlemata. Apellant jääb maakohtus esitatud kõigi seisukohtade juurde. Apellandi arvates ei ole alust Robert Ronimoisi tegu selles episoodis kindlasti kvalifitseerida millegi raskemana kui KarS § 183 järgi, mis

5(13)

võimaldab mõista rahalist karistust. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et ka Robert Ronimoisi poolt kirjeldatud olukorras soovis ta jätta Cle mulje, et ta tegeleb narkootilise ainega. See selgitab tema väidetavat kahtlast käitumist matkimise käigus. Iseenesest pole vaidluse all, et Robert Ronimoisil on varasem kokkupuude narkootiliste ainetega, mistõttu ka tema poolt antud ütlustes kirjeldatud nn petmissituatsioonis on loogiline jätta ka nn tehingu teisele poolele mulje, et tehtav tehing on päris – koos sellega tavapäraselt kaasneva legaalsest tehingust erinevate komponentidega. Seejuures ka tema poolt kirjeldatud pettus on karistatav. Ka see selgitab Robert Ronimoisi väidetavat „konspiratiivset“ käitumist. Seejuures ei esitanud prokuratuur Robert Ronimoisile ristküsitluse käigus ühtegi küsimust selle kohta, mikspärast ta taolisel viisil käitus. Selliselt on nii prokuratuur kui ka maakohus teinud asjaoludest meelevaldse järelduse, millele esineb vähemalt samavõrd tõenäoline selgitus, et Robert Ronimois soovis enda käitumisega C eksitamise õnnestumist. Samas taotleb apellant ka selles sündmuses Robert Ronimoisi õigeksmõistmist. Nimelt ei adresseeri kaitsepositsioonile maakohtu otsuse põhjendused, mis seonduvad Cle kehtiva karistuspraktika osas valeandmete esitamist menetleja poolt ja seeläbi tema õigusvastase mõjutamisega kuriteo matkimisele. Maakohtu otsuses seisev väide, et Cle karistuspraktika kohta ei valetatud, on erakordselt üllatav ja irdub täielikult Eesti kohtute praktikas omaksvõetud narkootilise aine käitlemise eest karistuse mõistmisega seonduvatest põhimõtetest. Ilmselgelt ei oodanud Ct 7-aastane vangistus, sest teda kahtlustati ca 40 grammi kanepi käitlemises. Varem karistamata isikule, kelle teo põhjused seonduvad tema enda poolt kanepi tarvitamisega, ei mõisteta Eestis selliseid karistusi. Kohtupraktika kohaselt võetakse arvesse, et tegemist on kanepiga, mis on suhteliselt kerge narkootiline aine. Lisaks ei ületanud kogus ülemäära märkimisväärselt suure koguse piiri. Maakohtu otsus sisuliselt aktsepteerib valetamist ja soodustab olukorda, kus inimestele valetamine kujuneb politsei poolt normaalseks ja aktsepteeritavaks töömeetodiks. Apellandi jaoks tekitab maakohtu selline tegevus suurt nõutust. Riik ja riigi tegevus ei tohi olla rajatud valele. Seosetu on ka maakohtu väide, justkui see ei mõjutaks Robert Ronimoisi „vastutust“. Kaitsja tugines sellele, et valetamine ei ole seadusega lubatud meetod matkija mõjutamiseks koostööle. Sisuliselt peteti C nõusolek tema vale sisuga hirmutamise kaudu temalt välja. Selline nõusolek ei olnud vabatahtlik. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et kuriteo matkimise käigus ei järgitud seaduse nõudeid ning selliselt saadud teave tuleb tõendite kogumist välja arvata. Nii taotlebki apellant nii matkimise käigus saadud salvestise, narkootilise aine pakendite, sh DNA-ekspertiisi, kui ka C ütluste tõendite kogumist väljaarvamist. Kuivõrd muud tõendid süüdistatava süüle talle inkrimineeritud kuriteos ei viita, taotleb ka selles osas apellant õigeksmõistva otsuse langetamist. 3.4 Kaitsja leiab, et karistuse kandmise algusaja osas on maakohtu lahendis ekslik. Maakohus tunnistas Robert Ronimoisi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks vangistuse 3 aastat ja 6 kuud. Kohus suurendas KarS § 65 lg 2 kohaselt mõistetud karistust 27.12.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa, mis kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga moodustas 1 aasta ja 9 kuud vangistust, võrra ning mõistis liitkaristuseks süüdistatavale vangistuse 5 aastat 6 päeva karistusaja alguse ajaga kohtuotsuse kuulutamisest. Apellant on seisukohal, et selliselt toimides on maakohus eksinud materiaalõiguse vastu. Nimelt tulnuks arvestada, et liitkaristuse moodustamise tulemusena viibib Robert Ronimois katkematult vangistuses alates 26.01.2023. Sellest kuupäevast alates on ta kandnud üksnes liidetavaid karistusi. Sellest tulenevalt tuleks sellest kuupäevast arvata ka tema liitkaristuse kandmise aega. Kui ringkonnakohus ei muuda Robert Ronimoisile mõistetud liitkaristust, palub kaitsja arvestada karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 26.01.2023.

PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

6(13)

7(13)

amfetamiini. Seetõttu on maakohus põhjendatult pidanud Robert Ronimoisi ütlusi ebausaldusväärseks. Kokkuvõttes kinnitavad kohtus uuritud tõendid üheselt, et Robert Ronimois on tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega elatise teenimise eesmärgil, ning mistahes kahtlused tema süüdiolekus on kummutatud. Kuigi amfetamiini sisaldanud pakendilt avastati ka Y DNA-d, ei tähenda, et Robert Ronimois seda ainet ei käidelnud. On väga tõenäoline, et elukohas olevatel esemetel võib leiduda mitme inimese DNA-d, eriti nende DNA-d, kes seal igapäevaselt elavad ja erinevate esemetega kokku puutuvad. Robert Ronimoisi poolt amfetamiini müügiks pakkumine ja selle vabatahtlik väljaandmine, viitavad selgelt tema teadlikule tegutsemisele. 4.2 Kaitsja taotleb ka matkimise episoodis Robert Ronimoisi õigeksmõistmist. Maakohtu otsuses pole adresseeritud kaitsja põhjendusi, mis seonduvad Cle kehtiva karistuspraktika osas valeandmete esitamist menetleja poolt ja seeläbi tema õigusvastase mõjutamisega kuriteo matkimisele. Prokuröri hinnangul on maakohus toiminud korrektselt, kui on tõendina arvestanud jälitustoimingu protokolli ja kuritegu matkinud C ütlusi. Esmalt adresseerib prokurör Robert Ronimoisi versiooni sellest, et ta üritas matkijat petta ja jätta mulje justkui ta müüb amfetamiini, aga tegelikult müüb valge pulbri segu. Tegemist oli tema elukaaslase Y ettepanekuga ning Robert Ronimois polnud teadlik, et see pulber sisaldab amfetamiini. Selline versioon ei haaku teiste kogutud tõenditega ning pole eluliselt usutav. Kui Robert Ronimoisi eesmärk oli Cst lahti saada ning ta ei soovinud, et viimane talle enam kirjutaks, oleks palju loogilisem olnud lihtsalt tema kontakt ära blokeerida ning isikuga mitte enam suhelda. Isiku soovi täitmine amfetamiini müümisega ei täida nimetatud eesmärki, vaid vastupidiselt, see tekitab ostjas teadmise, et tulevikus saab sama asja Robert Ronimoisi käest. Prokurör ei nõustu seisukohaga, et matkija on ebaseaduslikult matkimisele mõjutatud või et menetluses pole järgitud seaduse nõudeid. Matkija, C, oli tema suhtes algatatud kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 25.05–26.05.2022 ning matkis kuritegu alles 29.06.2022, seega rohkem kui kuu aega pärast kinnipidamiselt vabastamist. C on kohtus selgitanud, et talle öeldi, et selle teo eest on reaalne saada 7 aastat vangistust, mida ta ei soovinud, ning soovis enda karistuse vähendamiseks teha politseiga koostööd. Politseiametniku poolt võimalike karistuste ja stsenaariumite läbi arutamine ei kujuta endast ebaseaduslikku mõjutamist matkimiseks. Kui ta oleks soovinud koostööst loobuda, oli tal selleks vabaduses piisavalt aega, üle kuu aja. Samuti ei võetud teda pärast kinnipidamist vahi alla ehk ta polnud matkimise otsuse tegemisel ka nö õiguskaitseasutuste kontrolli all. Samuti nähtub C poolt antud vastusest, miks tal võis olla reaalne hirm 7 aasta pikkuse vangistuse ees. Nimelt on kaitsja temalt küsinud: „Kas teid on karistatud selle eest, et te olete soetanud 8-l kuni 9-l korral kanepit umbes 50 grammi kaupa 2022. aasta kevadel? Ma küsin niimoodi, et kas teid on sellises asjas süüdi mõistetud?“ C vastas: „Ei ole.“ On eluliselt usutav, et kahtlustatav, kes ise teab, et on korduvalt, s.o ligikaudu 8–9 korral 50 grammi kaupa kanepit käidelnud, kardab enda tegude eest suuremat karistust kui isik, kes on seda teinud vaid ühekordselt. Arusaadavalt on kuritegude tõendamine riigi ülesanne ning see, mis hiljem süüdistuseks formuleerub, võib erineda algsetest kahtlustest. Neid asjaolusid arvestades on igati mõistetav, miks võis pärast C kinnipidamist tekkida temaga jutuajamine seitsmeaastase vangistuse võimalikkusest. Eelnevast tulenevalt on C poolt politseiga koostöö tegemine ning matkijana kriminaalmenetluses osalemine olnud vabatahtlik, ilma ebaseadusliku mõjutamiseta. Kohtus antud ütlused, jälitustoimingu protokoll ning asjaolu, et Cl oli pärast kinnipidamist üle kuu aja vabaduses otsustada, kas koostööd teha või mitte, kinnitavad tema teadlikku ja kaalutletud otsust. Nähtub selgelt, et matkija eesmärk oli kuriteole kaasaaitamise kaudu saavutada endale kergem karistus, mitte et teda oleks lubamatult mõjutatud matkimisele. Seega on kõik 29.06.2022 teostatud kuriteo matkimise episoodiga seotud tõendid lubatavad ning nende kogum kinnitab üheselt Robert Ronimoisi süüd narkootiliste ainete käitlemisel.

8(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9(13)

KrMS § 1261 lg 3 kohaselt ei või jälitustoiminguga ohustada isiku elu ja tervist, põhjendamatult ohustada vara ja keskkonda ega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi. See norm täpsustab KrMS § 64 lg-s 1 sisalduvat üldnõuet, mille kohaselt ei tohi tõendeid koguda viisil, mis riivab kogumises osaleja au ja väärikust, ohustab tema elu või tervist või tekitab põhjendamatult varalist kahju (vt nt RKKKo nr 1-20-2133, p 61). Praeguses kriminaalasjas ei toonud kaitsja välja mitte ühtegi argumenti, et matkimises osaleva C au ja väärikust oleks riivatud, rääkimata sellest, et jälitustoiminguga oleks ohustatud tema elu või tervist või põhjendamatult ohustatud vara või keskkonda. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus leiab seega maakohtuga nõustuvalt, et matkija C kaasamisel jälitustoimingutesse ei ole rikutud kriminaalmenetluse norme. 6.2 Põhjendamatud ning tõendikogumiga vastuolus olevad on kaitsja argumendid sellest, et R. Ronimois soovis C üksnes petta ning müüa Y palvel Cle amfetamiini pähe valge pulbri segu, mis narkootilist ainet justkui ei sisaldanud. Hindamaks tema ütluste usaldusväärsust, tuleb neid kõrvutada jälitustoiminguprotokollis fikseeritud teabega. Maakohus ongi seda nõuetekohaselt teinud. Väidetavalt soovis R. Ronimois Ct eelkirjeldatud viisil petta selleks, et C jätaks ta rahule. Selline kaitseversioon on üheselt ümber lükatud jälitustoimingutega kogutud tõendusteabega, mis on maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud ning millele on maakohtu poolt ka õige hinnang antud. Kordamata selles osas maakohtu otsuse põhjendusi, nõustub ringkonnakohus R. Ronimoisi ja C vahel toimunud vestlustele antud hinnanguga, et R. Ronimois oli ise aktiivne pool suhtlemises Cga, mis välistab C poolt lubamatu teoprovokatsiooni. Samas on ümber lükatud kaitseversioon sellest, et C poolt pidev kirjutamine ja kontakti otsimine on R. Ronimoisi tüüdanud, mis oli põhjuseks Cle ballastpulbri müümiseks. Ometi asjas läbiviidud narkootilise aine ekspertiisi (nr 22E-AN0858) kohaselt ei olnud see tegelikkuses mitte valge, vaid pruunikas pulber massiga 48,19 grammi ainult ballastaine, vaid sisaldaski 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini. 6.3 Et kokkupuudet vaakumpakendisse pakitud puhast amfetamiini sisalduva pulbriga süüdistatav ei eitagi, puudub kohtukolleegiumil vajadus täiendavalt peatuda pakendi peal tuvastatud DNA küsimusel. Ringkonnakohus märgib vaid, et DNA ekspertiisi mittekategoorilise ekspertarvamuse puhul tõepärasuhte arvutamise tulemus ehk tõenäolik ekspertarvamus, on kohtupraktika kohaselt lubatav tõend (vt nt RKKKo nr 3-1-1-63-08, p 17.4). Vastavalt 05.04.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr 23E-GE0330 eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi (akt 22E-GE0558) käigus analüüsitud proovist A222272 saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati tõepärasuhe ning arvamuse kohaselt on 108 korda tõenäosem see, et proovis A222272 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Robert Ronimois ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut. 6.4 Edutuks jääb kaitsja argument sellest, et Cle amfetamiini müügiepisoodi osas ei ole alust R. Ronimoisi tegu kvalifitseerida millegi raskemana, kui KarS § 183 järgi, kuna müüdud puhta amfetamiini kogus jääb alla 1,3 grammi, millest piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks. Kohtukolleegium on eespool märkinud, et R. Ronimosile esitatud narkootiliste ainete käitlemise süüdistust tuleb vaadelda tervikuna ning selles ongi R. Ronimoisile ette heidetud, et tema käitles narkootilisi aineid (peamiselt amfetamiini) ajavahemikul vähemalt alates 29.06.2022 kuni tema kinnipidamiseni 26.01.2023. C episoodi osas pole väheoluline märkida, et temale müüdud pruunikas pulbris sisaldunud puhta amfetamiini kogus oli 2,1%. Ka süüdistatava elukoha 27.01.2023 läbiotsimisel avastatud pakendid beeži pulbriga sisaldasid 1,3% kuni 1,7% puhast amfetamiini, seega puhta narkootilise aine kontsentratsioon oli osategude puhul sarnane ning C episoodi puhul isegi kõige suurem. See taaskord välistab kaitseversiooni sellest, et Cle sooviti müüa ainult ballastainet. Et R. Ronimoisi käideldud puhta amfetamiini kogused tuleb liita, on õige nii

10(13)

prokuratuuri kui ka maakohtu seisukoht, et R. Ronimois käitles narkootilist ainet amfetamiini koguses, mis tekitaks narkojoobe 77-le inimesele, seega suures koguses.

11(13)

7.5 Kohtukolleegium leiab, et läbiotsmise toimetamisel ja läbiotsimise protokolli koostamisel on menetleja poolt täpselt järgitud KrMS § 91, 92 sätestatud nõudeid. KrMS § 91 lg 9 kohaselt läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt. KrMS § 92 lg 2 p 1, 2 kohaselt kantakse läbiotsimisprotokolli ettepanek välja anda otsitav objekt ning vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus. Viidatud ettepanek oli läbiotsimise rakendamisel tehtud nii R. Ronimosile, kui ka Yle. Erinevalt Yst, kes vastas ettepanekule „Mul ei ole midagi ebaseaduslikku välja anda“ andis R. Ronimois välja pakendi amfetamiiniga ning käitlemisvahendid, mille kohta tegi vastavasisulise avalduse, mis sai kantud protokolli. Nii Y kui ka R. Ronimoisi läbiotsimise rakendamisel tehtud avaldused on nende allkirjadega kinnitatud (Tõendite toimik lk 50). Apellandi arvates on tõendina lubatav teave selle kohta, millised esemed anti enne läbiotsimist välja, kuid mitte sellega seonduvad kahtlustatava ütlused. Kohtukolleegium märgib vastuseks kaitsja sellisele argumendile, et ei R. Ronimois ega Y ei olegi läbiotsimisprotokollis ütlusi andnud. R. Ronimois üksnes kirjeldas objekte, milliseid ta menetlejale välja annab. On ainumõeldav, et selline menetlustoimingule allutatud isiku avaldus, mis järgneb otsitava objekti väljaandmise ettepanekule, kantakse protokolli, mis on antud juhul lubatavaks tõendiks. Täiendavalt tuleb märkida, et kuigi KrMS § 92 ning üldnormina § 146 otsesõnu ei nõua menetlustoimingu protokolli menetlustoimingule allutatud isiku avalduste ning seletuste kandmist, ei tähenda see, et selliste avalduste, selgituste, märkuste protokolli kandmine oleks seadusega vastuolus (vt nt TrtRnKo nr 1-20-8308, p 94). Kohtukolleegiumi veendumusel oleks vastasel juhul menetlustoimingule allutatud isiku kaitseõigus lubamatult piiratud. Selliselt on alusetu kaitsja seisukoht, et menetlustoimingule allutatud isikute läbiotsimise protokollis fikseeritud avaldused, seletused ja märkused muudavad protokolli lubamatuks tõendiks osaliselt (kasvõi selliste seletuste sisu osas) või tervikuna.

12(13)

20.05.2025 seisuga ärakandmata karistust 3 aastat 3 kuud ja 6 päeva 27.12.2018 otsusega mõistetud ärakandamata karistuse 1 aasta ja 9 kuud vangistuse võrra. Kandmisele kuuluv karistus maakohtu otsuse kuulutamise seisuga on seega õigesti 5 aastat ja 6 päeva vangistust. Kaitsja ei ole apellatsioonis ühelegi arvutusveale tähelepanu pööranud ning sellist viga ei tuvasta ka ringkonnakohus.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.