Liiklussüüteod

1-25-4468

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Akim Belani süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.01.2025.a kella 22.47 ajal Tallinnas, Paekaare 16 juures suunaga Võidujooksu tn poole mootorsõidukit Audi 80 reg-nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus lõplik tulem 1,15 mg/l, laiendmääramatusega+/-0,10 mg/l mõõtetulemus 1,05 mg/1 ning EKEI uuringuakti nr 25TTXT00519 kohaselt tuvastati isikul: amfetamiin ja kokaiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

1-25-4468 joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega Akim Belan pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Akim Belani, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Akim Belanle mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 8 kuud. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /27-28.01.2025/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohaldades KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Akim Belan ei pane 1-aastase 10-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud: Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 1329 eurot. Kaitsjatasu 168 eurot jääb süüdistatava kanda, kaitsjatasu 36 eurot jääb riigi kanda. Ekspertiisitasu 124 eurot jääb süüdistatava kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Akim Belan KarS § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus selgitab, et menetluskulude ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas 1-25-2450 p 6). Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.