1-24-7261
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-24-7261
Kohtukoosseis Kriminaalasi
Kohtunikud Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin Andrei Kuzmenoki süüdistuses KarS § 169 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. juuni 2025. a otsus lühimenetluses
Süüdistatav
Andrei Kuzmenok, isikukood: 38308192228; elukoht: XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Indrek Västrik
Jätta süüdistatava Andrei Kuzmenoki kaitsja Indrek Västriku apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
1-24-7261 elatist ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Seega pani Andrei Kuzmenok oma tahtliku tegevusega toime laste ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanema teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-24-7261
5.1 Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning vastanud sisuliselt kaitsja tõstatatud küsimustele (vt 116-118). Maakohtu põhjendused hõlmavad kõiki KarS § 169 süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid ning sellega on antud ammendav seisukoht juba apellatsioonis esitatule. Maakohus tuvastas üheselt tõenditele tuginevalt ja kooskõlas kohtupraktikaga (vt nt RKKKo nr 1-18-5813, p 28), et elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks saab pidada ka seda, kui süüdistatav rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on (või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses. Mingeid uusi argumente kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ning ei viita ka tõenditele, mis oleks maakohtul tähelepanuta jäänud. Pelgalt enda versiooni kordamine apellatsioonis ei tähenda seda, et esitatud kaitseversioonile ei oleks maakohus juba põhjalikku hinnangut andnud. Seega puudub apellatsioonil ilmselgelt edulootus. Tuvastatavad ei ole ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumised. Seetõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu seisukohti revideerida ka apellatsiooni väidetest sõltumatult, tuginedes KrMS § 331 lg-le 3.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.