1-24-6214 (21267000670) Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Orvi Koik ja Inna Ombler Heli Juhkamsoo süüdistuses KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2025. a otsus üldmenetluses Süüdistatav Heli Juhkamsoo kaitsja advokaat Märt Mürk Helga Aadamsoo Heli Juhkamsoo Isikukood: 47004044217; Elukoht: XXX; kontakt meil XXX, tel XXX; Kodakondsus: Eesti; Haridus: XXX; Emakeel: eesti; Töökoht või õppeasutus: XXX; Karistatus: puuduvad; Tõkend: puudub Advokaat Märt Mürk
1.Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2025. a kohtuotsus Heli Juhkamsoo suhtes jätta muutmata ning süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.
Süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Heli Juhkamsoo on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 01.01.2012 Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse juhatajana, s.o ametiisikuna, võltsis tahtlikult korduvalt Kilingi-
Nõmme Vabaajakeskuse tööaja arvestuse tabeleid (edaspidi tööajatabelid) ja seejärel esitas võltsitud tööajatabelid Saarde Vallavalitsusele. Nimelt kandis H. Juhkamsoo tahtlikult ajavahemikul 29.11.2019 kuni 30.06.2021 tööajatabelitesse koristajana näilikult tööle vormistatud Y nime ning talle omistatava töö- ja puhkeaja, ajal kui Y tegelikult Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuses ei koristanud ja puudus õigus Saarde Vallavalituselt töötasu saamiseks Yt koristajana tööajatabelitesse märkida. Heli Juhkamsoo kasutas peale tööajatabelite koostamist teadlikult ja tahtlikult võltsitud tööajatabeleid, kui edastas need töötasu arvestuse tegemiseks Saarde Vallavalitsuse raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale Yle. Kilingi-Nõmme Vabaajakeskus on põhimääruse alusel Saarde Vallavalitsuse hallatav asutus, Saarde Vallavalitsuse eelarvest finantseeritav ja kõigile vallaelanikele avalikke teenuseid osutav kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Saarde vallavanema 30.12.2011 käskkirja alusel oli H. Juhkamsoo alates 01.01.2012 KilingiNõmme Vabaajakeskuse juhataja ametikohal ja omas otsustusõigust. H. Juhkamsoo omas ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes. H. Juhkamsoo omas põhimääruse kohaselt ametiseisundit, kuna tal oli õigus teha otsuseid ja toiminguid. Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärus kinnitati Saarde Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 „Kilingi-Nõmme Päevakeskuse ümberkorraldamine Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuseks ja selle põhimääruse kinnitamine“. H. Juhkamsoo pädevus hõlmas põhimääruse § 6: p.1 kohaselt keskuse tegevuse juhtimist; p. 2 kohaselt pädevust teha valla eelarvesse keskuse eelarve osas ettepanekute tegemist; p. 3 kohaselt õigust kehtestada keskuse sisekord ja muud eeskirjad; p. 4 kohaselt õigust sõlmida lepinguid ja esindada keskust oma pädevuse piires; p. 7 kohaselt anda täitmiseks kohustuslikke korraldusi keskuses viibivatele isikutele. H. Juhkamsool oli alates 09.02.2020 kehtima hakanud ja Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 2 kehtestatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimääruse § 9: p. 3 kohaselt pädevus esindada keskust vallasiseselt ja vallast väljaspoole, p. 4 kohaselt õigus käsutada eelarvevahendeid, p. 5 kohaselt õigus koostada vabaajakeskuse eelarve eelnõu, p. 6 kohaselt tööandja õigused, p. 7 kohaselt õigus koostada töötajatele ametijuhendeid, p. 8 kohaselt kinnitada töökorraldusreegleid ja muid sisemisi eeskirju, p. 10 kohaselt õigus andma pädevuse piires käskkirju. H. Juhkamsoololli kohustus järgida Saarde vallavanema 30.11.2006 käskkirjaga nr 8 kinnitatud Saarde vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirju, mh punkti 2.4, mille kohaselt fikseeritakse tööaja kasutamine tööaja ja töötasu arvestamise tabelitega. Tööaja arvestustabelid esitatakse paberkandjal või meili teel kuu lõppemisele järgneval päeval. Samuti sise-eeskirjade punkti 3, mille kohaselt võtab raamatupidamine vastu ainult juhi poolt viseeritud dokumente ning palgaarvestust puudutavad dokumendid esitatakse raamatupidamisele hiljemalt kuule järgneval päeval. Heli Juhkamsoo koostas enne allkirjastamist, täpselt tuvastamata päeval, tööajatabelid, millele kandis koristustöid mitte teinud Y nime ja talle omistatavad töötunnid, puhkepäevad, puhkused ja koondandmed. Allkirjastamise järel edastas H. Juhkamsoo teadlikult ja tahtlikult võltsitud tööajatabelid Saarde Vallavalitsuse raamatupidajale selleks, et Saarde Vallavalitsus saaks töötasu välja arvutada ja maksta. Tabelite alusel arvestas raamatupidaja Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuses mittetöötavale Yle vastava kuu töötasu. Kuigi Y vabaajakeskuses ei töötanud kanti tema pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX töötasu. H. Juhkamsoo allkirjastas võltsitud tööajatabeleid ja esitas Saarde Vallavalitsus raamatupidamisele järgmiselt:
2(17)
Tööaja arvestuse tabeli kuu
Tabeli koostamis e aasta
Tabeli allkirjastamis e kuupäev
Raamatupidamise Raamatupida s arvestatud mises tabeliga arvestatud töötasu (bruto) eurodes
Y pangakontole kantud (neto) summa eurodes
3(17)
november detsember
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember jaanuar veebruar märts aprill mai juuni
Seega, Heli Juhkamsoo, KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisikuna, võltsis dokumente, millega pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, Heli Juhkamsoo teadvalt kasutas võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigus, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Pärnu Maakohtu 16. aprilli 2025. a otsusega tunnistati Heli Juhkamsoo süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 300 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 12 237 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot. Samuti tunnistati Heli Juhkamsoo süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 8158 (kaheksa tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti Heli Juhkamsoole liitkaristuseks rahaline karistus 12 237 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 50 päevamäära, so 2039,50 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti) eurot, ja ülejäänud osa 250 päevamäära, so 10 197,50 (kümme tuhat ükssada üheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, jäetakse tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Heli Juhkamsoo ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti Heli Juhkamsoolt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäeti valitud kaitsjate tasu Heli Juhkamsoo enda kanda.
SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
3.Apellatsiooni Pärnu Maakohtu 16.04.2025. a otsusele esitas süüdistatav Heli Juhkamsoo kaitsja advokaat Märt Mürk, kes vaidlustab maakohtu otsust järgmiste asjaolude osas: 3.1 Kaitsja vaidlustab maakohtu tõenditele antud hinnangu osas, milles maakohus leidis, et vallavalitsus ei olnud teadlik tegelikust koristajast. Vaidluse keskne koht puutuvalt tõendite hindamist seisneb seega selles, kas Saarde Vallavalitsus oli taolisest töökorraldusest teadlik.
4(17)
3.2 Kui ringkonnakohus on hinnanud tõendite hindamise nõuetekohasust ja vaidluse all olevad asjaolud on tuvastatud, on materiaalõiguse kohaldamise seisukohalt vaidlus selles, kas eeltoodud faktilised asjaolud kujutavad endast võltsimist. Vald sõlmis töölepingu Yga, kuid tööd asus faktiliselt tegema C. Tööajatabelitesse kanti Y nimi, kuna temaga sõlmis vallavanem töölepingu. Saarde valla raamatupidaja W kinnitas, et muul viisil täidetud tööajatabelit ei olekski ta aktsepteerinud. Seega süüdistatava tegu ei kujuta võltsimist.
3.3.Maakohus asus seisukohale, et kui esimese isiku eest on teinud tööd teine isik, kuid tööajatabelis on töö kantud esimese isiku nime alla, on tegemist võltsimisega. See seisukoht on materiaalõiguse kohaldamisel ebaõige, kuna võltsimist ei ole toimunud – valda ei ole eksitusse viidud ning töö, mille eest tasu maksti, on tehtud. Seega ei ole toimunud õiguste omandamist, sest vaidlus puudub asjaolus, et vald sai töötasu maksmise vastu kokkulepitud tööpanuse. 3.4 Vaidlus jätkub selles, kas süüdistatav oli tööajatabelite täitmisel ametiisik KarS § 288 mõistes. Riigikohus on selgitanud, et avalik ülesanne KVS § 2 lg 1 mõttes peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav ning see peab hõlmama konkreetset ülesannet, mille rikkumist isikule ette heidetakse (RKKKo nr 3-1-1-98-15, p 62).
3.5.Süüdistatavale heidetakse ette tööajatabelite võltsimist. Asjas oleks seega tulnud tõendada, et tööajatabelite koostamine on ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või on tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Kui vabaajakeskuse juhatajale ei tulenenud tööajatabeli täitmise kohustust vahetult seadusest, seaduse alusel ega muust õigusnormist tõlgendatavalt, siis ei teostanud ta tööajatabeleid täites avalikku ülesannet.
3.6.Maakohtu otsuses ei ole toodud, millise seaduse või muu õigusaktiga oli süüdistatavale ette nähtud tööajatabelite täitmine. Tegemist ei olnud seega avaliku ülesandega. Sellest tulenevalt ei olnud süüdistatav seda konkreetset ülesannet täites ametiisikuks KarS § 288 mõistes isegi juhul, kui süüdistatav võis oma töö raames mingite teiste tegevustega täita avalikke ülesandeid.
4.Kaitsja leiab, et vald oli süüdistuse aluseks olevast töökorraldusest ehk sellest, et Y eest teeb tegeliku tööd tema minia C, teadlik.
4.1.Kaitsja vaidlustab maakohtu järeldusi tõendite hindamine osas. Kaitsja palub ringkonnakohtul asja läbivaatamisel hinnata uuesti M ja H. Juhkamsoo ütluseid istungiprotokollide alusel. Asjas on vaidlus selle üle, kas Saarde Vallavanem M oli teadlik, et Y asemel asub vabaajakeskust koristama C. M väitis vande all, et ta ei olnud sellest teadlik. Maakohus leidis, et M ütlused on usaldusväärsemad kui Heli Juhkamsoo omad ning lähtus otsust põhjendades seisukohast, nagu ei oleks M (ega seega ka Saarde vald) teadnud, et C koristas Y asemel Kilingi-Nõmme Vabaajakeskust. Kaitsja vaidlustab selle maakohtu järelduse, kuna see on vastuolus in dubio pro reo põhimõttega. Maakohtu hinnang ei ole põhjendatud, kuivõrd H. Juhkamsoo ütlused riimuvad asjas uuritud muude tõenditega ning eeskätt põhjendusega, miks sellisel viisil toimiti. Kui maakohus oleks M ja Heli Juhkamsoo ütluseid analüüsinud kogumis teiste uuritud tõenditega ja muuhulgas kohtu tuvastatud asjaoludega, oleks maakohus saanud tuvastada, et Heli Juhkamsoo ütlused haakuvad tõendikogumiga ning on usaldusväärsed.
4.2.Koristaja palkamise ning Heli Juhkamsoo hilisema vallandamisega seotud tõendid viitavad üheselt valla teadlikkusele asjaolust, et 78-aastane Y ei käinud regulaarselt 400-ruutmeetrist Kilingi-Nõmme Vabaajakeskust koristamas. Vallavalitsus sõlmis Yga töölepingu 25.11.2019, kuid asjaolu, et Kilingi-Nõmme Vabaajakeskusele on tarvis koristaja palgata, oli vallale teada juba oluliselt varem. Seda kinnitab Heli Juhkamsoo poolt koostatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse 2019. aasta eelarve koos seletuskirjaga. Heli Juhkamsoo tõi oma ütlustes välja, et ta esitas seletuskirja koos eelarvega vallale 04.10.2018 (20.02.2025 istungi protokoll, lk 5). Ühtlasi saatis Heli Juhkamsoo 03.06.2019 Saarde Vallavalitsusele vastavasisulise kirja (süüdistusakti tõend nr 14). Eelnevaga on tõendatud, et vald oli koristaja palkamise vajadusest teadlik hiljemalt 2018. aasta
5(17)
oktoobrist. Asjas ei ole tõendatud, et vald oleks koristaja palkamiseks midagi ette võtnud, kuigi ainupädevus vabaajakeskusesse koristajaga töölepingu sõlmimiseks oli vallavanemal.
4.3.Lisaks asjaolu, et vallavalitsuse hoonesse, mis on väiksem kui vabaajakeskuse hoone, oli palgatud täiskohaga koristaja ning seetõttu on et ilmne, et ka vabaajakeskusel oli täiskohaga koristajat tegelikkuses vaja, on tõendatud Saarde valla endine vallavanem M’i istungil antud ütlustega.
4.4.Eelnevat arvesse võttes on ebatõenäoline, et Heli Juhkamsoo oleks otsustanud pahatahtlikult ning vallavanemat eksitades suunata olukorda selliselt, et vallavalitsus sõlmib töölepingu ühe isikuga, kuid tööle asub teine isik. Asjas on tõendatud, et Heli Juhkamsoo on vallaga sellel teemal varakult suhelnud ning koristaja palkamise vajadusest aegsasti teavitanud.
4.5.Heli Juhkamsool ei olnud 2018. ega 2019. aastal pädevust vabaajakeskuse töötajatega töölepinguid sõlmida. Asjas ei ole seetõttu alust väita, nagu oleks H. Juhkamsoo juba 2018. aasta oktoobris asunud vabaajakeskusesse koristaja ametit looma põhjusel, et ta lootis selle miinimumpalgaga töökoha anda Cle. H. Juhkamsool ei olnud pädevust töölepinguid sõlmida ning tal ei oleks olnud mingit alust arvata, et see olukord võiks muutuda. Ainus põhjus, miks Heli Juhkamsoo tegi ettepaneku võtta vabaajakeskusesse koristaja, seisnes objektiivses vajaduses, kuna oli teada, et senine koristusekorraldus muutub 2019. aasta septembrist võimatuks. Kuigi vabaajakeskusesse oli koristajat vaja juba 2019. aasta septembrist, siis palkas vallavalitsus koristaja alles 25.11.2019 – hoolimata asjaolust, et Heli Juhkamsoo oli aasta aega varem valda teavitanud.
4.6.Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti järeldanud, et H. Juhkamsoo ja M ütlustes esineb diametraalne vastuolu nende isikute vahel toimunud vestluse sisu osas. Seda vastuolu ei esine, sest M ei ole väitnud võrreldes H. Juhkamsooga vastupidist – M andis üldsõnalise vastuse. See ei tähenda tõendite hindamisel sellise kaaluga vastuolu, mis võimaldab jätta täpsema vastuse isiku ütlused tõendikogumist välja. M ei lükanud ümber väidet, et Heli Juhkamsoo tegi ettepaneku, mille kohaselt hakkaks C vabaajakeskust koristama. See viitab asjaolule, et Heli Juhkamsoo väide – mille kohaselt tegi ta ettepaneku võtta C vabaajakeskust koristama – on faktiliselt õige, kuid M ei soovinud seda tunnistada, andes selle asemel ümmarguse vastuse. M tõi välja, et talle sobib, kui C vabaajakeskust koristab, kuid kuna C on juba vabaajakeskuses tööl, siis ei saa teda sinna uuesti tööle võtta, vaid tööleping tuleb vormistada kellegi teise nimele (20.02.2025 istungi protokoll, lk 9.)
4.7.M sõlmis töölepingu Yga, kuigi ta pidi mõistlikult aru saama, et Y ei asu isiklikult töölepingus toodud ülesandeid täitma. C ja Y kannavad sama perekonnanime. C – kes oli sellel ajal vabaajakeskuse perenaine – on Y minia. M tõi välja, et ta oli sellest asjast teadlik ning tunnetas selle puhul samuti korruptsiooniohtu, kuid pärast kriminaalpolitseiga suhtlemist leidis, et töölepingu sõlmimine on siiski võimalik (19.02.2025 istungi protokoll, lk 19). Y on sündinud 26.04.1941, mis oli Mle teada, sest M poolt allkirjastatud 25.11.2019 töölepingus on Y isikukood (süüdistusakti tõend nr 17). See tähendab, et Y oli töölepingu sõlmimise ajal 78-aastane. Võttes arvesse, et pensioniiga on 65 aastat, siis oleks Ml pidanud mõistlikult tekkima küsimus ka Y vanuse osas. Sellegipoolest otsustas M aga Yga lepingu sõlmida.
4.8.Kaitsja toob apellatsioonis välja, et M on selgitanud, et tema teadmiste kohaselt elas Y Vabaajakeskuse lähedal (Järve tänaval, mis jääb alla 1 km). Kaitsja märgib, et uuritud tõenditega on tõendatud, et Y tegelikult elas vabaajakeskuselt 10 km kaugusel. M ei ole põhjendanud, kust pärines tema teadmine, et Y elab mujal kui töölepingus toodud aadressil või mis võimaldas tal eirata töölepingusse märgitud elukoha-aadressi.
4.9.Kaitsja toob apellatsioonis välja rida M poolt kohtuistungil ütlustest tulenevaid asjaolusid, mis peaksid viitama sellele, et M pidi aru saama, et Y oma kõrge vanuse ja elukoha kauguse tõttu ei hakka ise koristaja tööd tegema. Samuti toob kaitsja välja, et M teadmist sellest kinnitab tema soov huviajakeskuse tööandja rollist end distantseerida (põhimääruse muudatus, mis annab tööandja õigusi süüdistatavale). Vallavanem M soovis ennast võimalikult vähe siduda vabaajakeskuse töölepingutega ning palus üleandmise akti allkirjastada vallasekretäril, kes seda tavapäraselt ei teinud ning kellel puudusid selleks seadusest tulenevad volitused. Kaitsja järeldab, et ainus põhjus,
6(17)
miks M oleks pidanud soovima ennast vabaajakeskuse töölepingutest sellisel ebatavalisel viisil distantseerida, seisneb selles, et ta oli teadlik Yga sõlmitud lepingu asjaoludest ning kartis, et sellega võib talle vastutus kaasneda. Kaitsja märgib kokkuvõtvalt, et asjas esineb vähemalt mõistlik kahtlus, et M ja Saarde vald olid töölepingu sõlmimise asjaoludest teadlikud, mistõttu oleks see asjaolu tulnud kriminaalmenetluse tõendamisstandardi kohaselt tuvastada süüdistatava kasuks.
5.Kaitsja leiab, et süüdistatav ei koostanud tööajatabeleid ametiisikuna. Kaitsja märgib, et avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav (RKKKo nr 1-16-9105, p 44). Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et kui isikut süüdistatakse ametialases süüteos, siis tuleb välja selgitada, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et süüdistatav täitis talle etteheidetavat tegu toime pannes avalikku ülesannet (RKKKo nr 3-1-1-98-15, p 62). Maakohus leidis, et vabaajakeskus on täitnud avalikke ülesandeid, sest selle eesmärgiks on olnud pakkuda mitmekülgseid vabaaja veetmise võimalusi ja elukestvat õpet kõigile vallaelanikele, kaasates läbi erinevate tegevuste aktiivsesse ühiskondlikku ellu ka need, kes mingil põhjusel on sellest kõrvale jäänud. Mõlema süüdistuse aluseks oleva ajaperioodi puhul ehk nii vana (enne 09.02.2020 kehtinud) kui ka uue (09.02.2020 kehtima hakanud) põhimääruse osas on maakohus üldiselt leidnud, et süüdistatav täitis avalikke ülesandeid. Sellest on maakohus järeldanud, et süüdistatav oli ametiisik KarS § 288 mõistes. Kaitsja maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ning märgib, et maakohus on jätnud arvestamata, et nii vana kui ka uue vabaajakeskuse põhimääruse järgi oli vabaajakeskus valla hallatav asutus, mitte eraldiseisev juriidiline isik. KOKS § 35 lg 1 sätestab, et hallatav asutus ei ole juriidiline isik. Saarde valla põhimääruse § 81 lg 3 sätestab, et hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, v.a juhul, kui seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu ülesandeid hallatavale asutusele delegeerida. Asjas ei ole välja toodud, et hetkel oleks tegemist olnud erandiga Saarde valla põhimääruse § 81 lg-s 3 toodust. Kuna süüdistatav oli hallatava asutuse juht ning hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, siis ei saanud süüdistatav olla ametiisik.
5.1.Eelnevast tulenevalt oli vabaajakeskuse juhataja n.n. piiratud tööandja – juhataja ei olnud tööandja täies mahus tööõiguslikus tähenduses ning ei omanud näiteks võimalust ise töötajatele palka maksta; samuti ei omanud vabaajakeskus juriidilise isiku staatust. Sisulist otsustusõigust põhimäärusest, töölepingust ja ametijuhendist tulenevalt juhatajal ei olnud. Ametiisiku määratlemisel tuleb lähtuda tegelikkust rollist otsustusprotsessis, mitte ainult formaalsest ametinimetustest (RKKKo nr 3-1-1-95-12, p 14.2).
5.2.Süüdistatavale heidetakse ette tööajatabelite võltsimist. Asjas oleks seega tulnud tõendada, et tööajatabelite koostamine on ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või on tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Kui vabaajakeskuse juhatajale ei tulenenud tööajatabeli täitmise kohustust vahetult seadusest, seaduse alusel ega muust õigusnormist tõlgendatavalt, siis ei teostanud ta tööajatabeleid täites avalikku ülesannet. Rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 15 lg 2 sätestab, et raamatupidamisüksuse töötajate vastutus määratakse ametijuhendites. Kaitsja märgib, et süüdistatav ei olnud ametijuhendi järgi kohustatud tööajatabeleid täitma. Tegemist ei olnud seega süüdistatava ametialase kohustusega. Kaitsja märgib, et kuna tööajatabelid ei olnud palga arvestamise ega väljamaksmise aluseks, siis ei tõendanud need juriidilise tähtsusega asjaolusid.
5.3.Maakohtu otsuses ei ole toodud, millise seaduse või õigusaktiga oli süüdistatavale ette nähtud tööajatabelite täitmine. Tegemist ei olnud seega avaliku ülesandega. Sellest tulenevalt ei olnud süüdistatav seda konkreetset ülesannet täites ametiisikuks KarS § 288 mõistes isegi juhul, kui süüdistatav võis oma töö raames mingite teiste tegevustega täita avalikke ülesandeid.
6.Kaitsja leiab, et süüdistatav ei ole toime pannud võltsimist. Võltsimine seisnes maakohtu otsuse kohaselt selles, et süüdistatav kandis tööajatabelisse Y nime juurde töötunnid, mille tegi C. Kaitsja rõhutab, et asjas ei ole tegemist olukorraga, kus tööd ei oleks tehtud ning töötunde oleks fiktiivselt
7(17)
märgitud. Maakohus ei ole välja toonud, et mõnest õigusaktist vms dokumendist tulenevalt oleks keelatud tööajatabelit sellisel viisil täita. Ühtlasi aktsepteeris Saarde vald Heli Juhkamsoole teadaolevalt olukorda, kus tööleping oli sõlmitud Yga, keda asendas kooskõlas TLS § 15 lg-ga 3 C. Kaitsja märgib, et TLS praegune redaktsioon võimaldab, et vastava kokkuleppe korral ei pea töötaja oma kohustusi isiklikult täitma. Sellest nähtub seadusandja tahe lõdvendada töölepingu isikliku kohustuse täitmise nõuet. Eelnevast järeldub, et kaitseakti punktides 8, 12 ja 13 kirjeldatud kokkuleppe sõlmimine, kus ühe isiku nimel sõlmitud töölepingu alusel teeb tööd teine isik, on õiguslikult lubatav. Kuna selline kokkulepe on lubatav, siis peab selle kokkuleppe alusel tehtud tööd olema võimalik ka õiguspäraselt kajastada. Antud juhul on tehtud koristajatööd tööajatabelites kajastatud selliselt, et töötunnid on märgitud selle isiku nimele, kellega Saarde Vallavalitsus sõlmis töölepingu ehk Y nimele, kuigi tööd tegi C. Süüdistatav kandis koristamisel tehtud tööd tööajatabelisse Y nime alla põhjusel, et vallavanem oli koristamiseks sõlminud töölepingu Yga. Asjaolu, et Yga sõlmitud töölepingu juurde ei vormistatud kirjalikult asendamist, ei ole süüdistatavast tingitud. Yga töölepingu sõlmimise ajal kehtinud Saarde Vallavolikogu määruse nr 25 „Kilingi-Nõmme Päevakeskuse ümberkorraldamine Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuseks ja selle põhimääruse kinnitamine“ § 5 lg 2 kohaselt oli üksnes vallavanemal õigus keskuse personaliga töölepinguid sõlmida. Eelnevast järeldub, et süüdistatav ei ole võltsimist toime pannud. Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuses teostati faktiliselt koristustöid ning süüdistatav kandis tehtud tööd tööajatabelis „koristaja“ reale, kelleks oli vallavanema sõlmitud lepingu kohaselt Y. Asjaolu, et töölepingus nimetatud Y asemel tegeles koristamisega suulise kokkuleppe alusel C, ei muuda süüdistatava tegu võltsimiseks KarS § 299 mõistes. TLS § 15 lg 3 kohaselt on lubatav sõlmida kokkulepe, kus töötaja ei täida oma kohustusi isiklikult.
7.Kaitsja leiab, et süüdistatav ei ole võltsitud dokumenti kasutanud. Maakohus tuvastas õigesti ja vaidlus puudub asjaolus, et vallavalitsus sõlmis töölepingu Yga ning tegelikult tegi tööd C, töötasu väljamaksed tehti Yle. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 345 lg 1 selles, kui leidis, et H. Juhkamsoo oleks omandanud töötasu saamise õiguse. Kui tegu on võltsitud dokumendi kasutamisega, peab kohus ära näitama, kuidas sai võltsitud dokumendi kasutaja õiguse omandada. Praegusel juhul on see puudu. Enamgi, vaidlus puudub selles, et H. Juhkamsoo ei esitanud vallale võltsitud dokumente töölepingu sõlmimiseks, st ei suunanud võltsitud dokumentide alusel töölepingut sõlmima.
8.Kaitsja leiab, et süüdistatav ei tekitanud vallale põhjendamatuid lisakulutusi. Maakohus on otsuse punktis 3.4 leidnud, nagu oleks süüdistatav põhjendamatult suurendanud vabaajakeskuse tööjõukulusid, tehes ettepaneku vabaajakeskusesse koristaja palkamiseks. Maakohus on seejuures jätnud arvestamata objektiivsed põhjused, mis tingisid vabaajakeskusesse koristaja palkamise. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et vald oli koristaja palkamise vajadusest teadlik hiljemalt 2018. aasta oktoobrist. Tegemist oli olukorraga, kus enne 2019. aasta septembrit koristas KilingiNõmme Vabaajakeskust ja Kilingi-Nõmme Muusikakooli sama koristaja. Alates 2019. aasta septembrist alustas Kilingi-Nõmme Muusikakool tegevust uues asukohas, mistõttu ei saanud sama isik enam muusikakooli ja vabaajakeskust koristada. Süüdistatav on Saarde valda sellest asjaolust selgelt ja tähtaegselt teavitanud. Kaitsja märgib, et kohtunik on menetluse jooksul korduvalt väitnud, et kahju ei ole tekitatud ning kahju mitteesinemist ei ole vaja tõendada. Kohus on süüdimõistvat otsust aga motiveerinud väitega, nagu siiski oleks kahju tekitatud. Kohtu selline seisukoht on seetõttu üllatuslik ja vastuoluline. Maakohus on otsust tehes ebaõigesti tuginenud seisukohale, nagu oleks Heli Juhkamsoo tegu tekitanud kahju. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kui maakohus oleks õigesti tuvastanud, et kahju ei ole tekkinud, siis oleks maakohus saanud jõuda järeldusele, et isegi kui Heli Juhkamsoo täitis tööajatabelit ebatäpselt, siis ei esine tema teos sellist ebaõiglust, mis vääriks riigi poolt karistusõiguslikku reaktsiooni.
8(17)
9.Kaitsja märgib, et kokkuvõtlikult esines järgmine sündmuste ahel: Saarde Vallavalitsus võttis vabaajakeskusesse koristajana tööle Y. Y asemel asus vabaajakeskuses koristajatööd tegema C. Selline kokkulepe on TLS § 15 lg 3 kohaselt lubatav ning ükski osapool ei olnud sellele vastu. Heli Juhkamsoo märkis vabaajakeskuses tehtud koristajatöö tööajatabelis Y nimele, sest koristaja tööleping oli sõlmitud Yga. Y andis tema kontole laekunud tasu üle Cle. Ükski eeltoodud tegevustest ei ole keelatud. Ühtlasi ei ole ükski eeltoodud tegevustest Saarde vallale kahju tekitanud. Kuna Heli Juhkamsoo ei ole toime pannud ühtegi keelatud tegu, siis ei esine alust tema süüdimõistmiseks KarS § 299 lg 1 ega § 345 lg 1 kohaselt. Isegi kui eeldada, et Heli Juhkamsoo täitis tööajatabeleid ebatäpselt, siis oleks tema kriminaalkorras karistamine karistusõiguse kui ultima ratio põhimõtte rikkumine. Hiljutises praktikas on Riigikohus leidnud KarS § 206 lg 1 kontekstis järgmist: „KarS § 206 lg 1 puhul aitab põhiseadusvastast tulemust vältida tõlgendus, millega piiratakse kuriteokoosseisu toimeala koosseisuga kaitstava õigushüve kahjustamise või ohustamise ulatuse kaudu. Seepärast ei täida KarS § 206 tunnuseid pelgalt see, kui arvutiandmetesse tehakse õigustatud isiku nõusolekuta vaid ebaolulisi või eriliste pingutusteta kõrvaldatavaid muudatusi. Süüditunnistamine ja karistamine osutatud kuriteokoosseisu järgi eeldab selle põhjendamist, miks mõjutas ebaseaduslik arvutiandmetesse sekkumine kaitstavat õigushüve rohkem kui vähesel määral. Alternatiivselt tuleb ära näidata, missugune kahju õigustatud isikule tekitati.“ (RKKKo nr 1-215115, p 35) Kaitsja on seisukohal, et sama põhimõte on kohaldatav ka siinses asjas. Isegi juhul, kui Heli Juhkamsoo on tööajatabeli täitmisel eksinud, siis ei saa see tegu olla ühtegi kaitstavat õigushüve mõjutanud rohkem kui vähesel määral.
10.Apellant palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega mõista Heli Juhkamsoo süüdistuses KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi õigeks; jätta Heli Juhkamsoo maakohtus ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud riigi kanda.
PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE
11.Apellatsioonile esitatud vastuses palub prokurör jätta Pärnu Maakohtu kohtuotsus asjas 1-246214 muutmata ja esitatud apellatsioon täies ulatuses rahuldamata. Vajadusel teha kohtuotsuses täpsustusi, jättes esimese astme kohtuotsuse põhiosa sisuliselt muutmata.
11.1.Prokuratuur ei nõustu apellandi väitega, et vald oli kõnealusest töökorraldusest teadlik (apellatsiooni p. 5, 17-26). Vastupidiselt sellele, leidis kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega kinnitust, et vald ei teadnud, et Y tegelikult tööle ei asu ja tegelikult vabaajakeskust ei korista, vaid koristustööd hakkas tegema C, kellel oli juba vabaajakeskuse perenaise täiskohaga tööleping. Apellant on õigesti apellatsiooni p. 20 välja toonud, et vald teadis, et H. Juhkamsoo soovib palgata vabaajakeskusesse koristajat ja oli selleks vallalt taotlenud struktuuri muudatust. Soovitud koristaja töökoht oli vabaajakeskusesse loodud H. Juhkamsoo eestvedamisel. Samas on paljasõnaline ja väär, et vald oleks pidanud hakkama iseseisvalt vabaajakeskuse koristajat otsima. Kuigi kaitsja on pühendanud palju menetlusaega apellatsiooni p. 17-30 koristaja töökoha vajalikkuse ja vabaajakeskusesse selle töökoha loomise kajastamisele, pole need sündmused kriminaalmenetluse esemeks. Tegemist on kuriteo sündmusele eelnenuga. Kohtumenetluse käigus joonistus tõendite uurimise käigus välja eellugu. Vajaduse koristaja järele tekitas kaks asjaolu: 1) Vabaajakeskuse maja koristasid H. Juhkamsoo ja C (vt 19.02.2025 protokoll lk 10), kes soovisid saada koristamise eest lisatasu (seni oli see neil töölepingust tulenev töökohustus) ja 2) Muusikakool kolis majast välja ja seegi pind läks vabaajakeskuse koristajale. Kuigi vald polnud lisatasuga nõus, sest töölepingus oli koristamine tööülesanne, maksis vald siiski mõlemale lisatasu. H. Juhkamsoo „surus“ koristaja ametikoha vallas siiski läbi ja vald tegi struktuuri muudatuse ja
9(17)
eelarvesse lisandus koristaja töötasu. (Apellatsiooni punktid 17-23). Uuritud tõenditest nähtub, et vallaametnikud (vallavanem, vallasekretär ja raamatupidaja) teadsid üksnes, et koristaja tööleping sõlmitakse Yga, kuid keegi ei teadnud, et Y ei hakka tööd tegema ega seda, et töö tegemist ei võimalda Y tervislik seisund.
11.2.Apellant leiab alusetult, et tegemist pole võltsimisega kuna tasu on makstud saadud tööpanuse eest. Prokuratuur märgib, et kohtuotsuse p. 3.1 on asjakohaselt välja toodud, et tööajatabeli sisu ei vastanud tegelikkusele, sest Y ei koristanud. Tööajatabelit kasutas süüdistatav koristaja töötasu arvestamiseks ja väljamakse saamiseks, et kompenseerida C töö. Tegemist polnud mitte teisejärgulise vaid esmajärgulise töötasu arvestamise alusega. Seda kinnitas tunnistajana ülekuulatud raamatupidaja. Lisaks on väär apellandi väide (p. 105) nagu poleks tööajatabelid võltsitud. Tegelikult kinnitab võltsitust ka apellant ise näidates, et C töötas ja Y ei töötanud kuigi tööajatabelites oli töötavana märgitud Y.
11.3.Prokuratuur on seisukohal, et väär on kaitsja seisukoht, et süüdistatav ei koostanud tööajatabeleid ametiisikuna (apellatsiooni p. 66-80). Asjakohaselt on kohtuotsuses p. 2 kuni p. 3.1.4 analüüsitud H. Juhkamsoo tegutsemist ametiisikuna, sh tema avalike ülesannete täitmist seaduse ja alamate õigusaktide alusel. H. Juhkamsoo oli valla hallatava asutuse juht ja seda ei muuda seegi, et töötasu maksmine oli korraldatud valla raamatupidamises. Vabaajakeskusel oli oma eelarve ja eelarvelised vahendid. Näiteks toimub riigiteenistujatele palga maksmine ühtse raamatupidamise kaudu rahandusministeeriumi kontodelt, kuid kõik riigiasutused on iseseisvad. Asjas ei ole vaidlust selles, et H. Juhkamsoo oli vabaajakeskuse juhataja. Kohtuotsuse p. 3.1.1-3.1.4 on maakohus põhjalikult analüüsinud H. Juhkamsoo ametiseisundit ja jõudnud tulemini, et H. Juhkamsool oli õigus teha keskuse juhatajana otsuseid ja toiminguid ning osaleda nende sisulises suunamises ehk siis tal oli vallas ametiseisund. Seega väidab kaitsja alusetult apellatsiooni p. 70, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et ametiisiku puhul peavad olema nii ametiseisund kui avalikud ülesanded. Ebaselgeks jääb apellatsiooni p. 71 toodud väide, et uus vabaajakeskus ei ole eraldiseisev juriidiline isik. TsÜS § 25 lg 3 kohaselt kohaldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele juriidilise isiku kohta sätestatud niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Kuriteosündmus toimus 29.11.2019 kuni 30.06.2021 (millest kaks tööajagraafikut esitati enne veebruarit 2020 ja ülejäänud pärast). 12.02.2020 registreeriti äriregistris Kilingi-Nõmme Vabaajakeskus (registrikood 77001211), mis kannab alates 01.07.2022 uut nime Saarde Valla Huvikeskus, kohaliku omavalitsuse asutusena, mille kõrgemalseisvaks asutuseks on Saarde Vallavalitsus. Uut põhimäärust käsitleb maakohus kohtuotsuse p. 3.1.3, p. 3.7. Samuti on eksitav kaitsja apellatsioonis p. 72 toodud väide, nagu poleks H. Juhkamsool olnud juhatajana otsustusõigust. Sellist väidet ei ole H. Juhkamsoo ega tema kaitsja kohtumenetluses esitanud, mistõttu ei ole maakohus selles osas saanud ka oma seisukohta kohtuotsuses väljendada. Samas selgus kohtuliku uurimise käigus, et näiteks H. Juhkamsoo: 1) tegi 03.06.2019 vallavalitsusele avalduse (tõend 14) vabaajakeskusesse koristaja töökoha loomiseks ja ettepaneku eelarve suurendamiseks ning kaitses oma ettepanekut volikogus; 2) andis 05.03.2020 Y töölepingu lisana ametijuhendi (tõend 17); 3) andis 30.06.2020 käskkirja (tõend 20 ja 19); 4) tegi 03.07.2020 Saarde Vallavalitsusele ettepaneku (tõend 21) vabaajakeskuse ajutiseks sulgemiseks kollektiivpuhkuseks (rahuldati); 5) andis 21.06.2021 käskkirja lubades Y puhkusele ja määras talle puhkusetasu (tõend 23, 24); 6) tegi 30.06.2021 ettepaneku vabaajakeskuse ajutiseks sulgemiseks kollektiivpuhkuse ajaks (tõend 27) (rahuldati) jms. Seega puudub alus rääkida H. Juhkamsoo juhatajaks olemisest, kui üksnes formaalsest ametinimetusest, sest ta täitis kõiki juhataja tööülesandeid ning osales otsuste tegemises ja tegi iseseisvaid otsuseid. Väär on kaitsja väide, et H. Juhkamsoo ei täitnud tööajatabeleid ametisikuna avalikke ülesandeid täites ja maakohus ei ole seda analüüsinud (apellatsiooni p. 74). Kohtuotsuses on välja toodud
10(17)
vahetult kohaliku omavalituse allasutuse juhataja tööd reguleerivatest õigusaktidest ja seadusest tulenevad kohustused. Kohtuistungil tuvastati fakt, et tööajaarvestus oli raamatupidamise sise-eeskirjades ette nähtud ja seda tehti igakuistes tööajaarvestuse tabelites ning see, et H. Juhkamsoo kandis tööajatabelitesse Y nime ajal kui Y tegelikult ei töötanud ning edastas need andmed valla raamatupidamisele, kus kasutati neid töötasu välja arvestamisel. Tööajaarvestuse tabelid on kirjalikud aktid, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolu – tööaja kasutust. Samuti ei ole maakohus hälbinud Riigikohtu lahendi nr 1-16-9105 punktis 44 selgitusest, mille kohaselt tulenevad avalikud-ülesanded tegevuse/teenuste suunast ehk siis antud juhul vabaajakeskuse tegevusest, mitte tööajatabelite täitmine ei pea olema avalik ülesanne vaid selline ülesanne peab olema vabaajakeskusel. Kaitsja on eksimuses, kui leiab apellatsiooni p. 80, et etteheite tegemiseks peaks olema tööajatabelite täitmine avalik ülesanne.
11.4.Apellatsiooni p. 81 kuni p. 98 arutleb apellant selle üle, miks tema arvates ei ole süüdistatav toime pannud võltsimist. Prokuratuur kaitsja argumentidega ei nõustu ning märgib, et tunnistaja C kinnitas, et Y ei koristanud ja tema koristas. Tööajatabelites oli olemas ka C kui vabaajakeskuse perenaise tööaeg. Tööajatabelis olid fiktiivsed nii Y nimi kui ka tabelisse kantud tema töö- ja puhkeaeg. Kaitsjal puudub igasugune alus väita, et Y nime juurde kantud töötunnid polnud fiktiivsed, ajal kui Y ei töötanud. Kaitsja poolt viidatud asendus on töösuhe asendaja ja tööandja vahel. Seega selle juhuga kindlasti tegemist polnud ning kindlasti ei saa jääda asendaja töö kasutamine raamatupidamise eest varjatuks, nii nagu käesolevas juhtumis. Keegi peale asjaosalist ei teadnud, et Y ei tööta.
11.5.Prokuratuur ei nõustu kaitsja argumentidega, et võltsitud dokumenti ei kasutatud. Töötasu makstakse töö eest töösuhtes olevale töötajale, kelleks oli märgitud Y. Sellega kaasnevad nii vallale kui töötajale õigused ja kohustused. Nimelt peab tööandja lisaks muule maksma töötaja isikustatud sotsiaalmaksu, mis toob töötajale kaasa õigusi; kinni pidama isikustatud tulumaksu. H. Juhkamsoo tegevuse tulemusel jäävad näiteks koristamise õigussuhtest Cl realiseerumata õigused sotsiaalkindlustusele (täiendav haigekassa hüvitise suurus, täiendav pensioni suurus) aga ka täitmata kohane tulumaksu maksmise kohustus. H. Juhkamsoo eesmärk oli saada töötabelites Y töö- ja puhkeaja märkimisega tegelikule koristajale Cle tasumiseks vahendid, ajal kui temaga kirjalikku töölepingut ega asendust polnud vormistatud. Samas seda, et H. Juhkamsoo kasutas võltsitud dokumenti, toetab senine Riigikohtu praktika (vt. 31-1-113-13 p 13)
11.6.Apellant toob välja, et kuna koristustöö oli tehtud, siis ei ole H. Juhkamsoo võimalik eksimus tööaja tabelite täitmisel karistusväärne. Prokuratuur sellega ei nõustu ning märgib, et praeguses kaasuses tegemist on alates ettevalmistavast faasist erinevate sündmuste ahelast alguse saanud pikaajalise mitmetest tegevustest koosneva jätkuva võltsimisega, millega varjati kohaliku omavalitsuse eest olukorda, et töötaja ei tööta ja võltsitud dokumentidest (tööajatabelitest) tuleneva varjamise tulemusena, maksis vald avalikust rahast alusetult mittetöötavale Yle välja töö- ja puhkusetasusid. Seega puudub alus rääkida ebaolulisest või eriliste pingutusteta kõrvaldatavatest muutustest (eeldaks kahe õigussuhte, tasustamise ja maksustamise täielikku revisjoni). Käimasolevas asjas tuvastatud rikkumine mõjutas olulises määras kaitstavat õigushüve - kohaliku omavalitsuse dokumendi õiguskäivet ja selle usaldusväärsust. Õiguskäive on kahjustatud juba võltsitud dokumentide olemasoluga (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-36-03). KarS § 345 on süüteokoosseisutüübilt formaalne ega eelda kahju tekkimist. Mitte millelegi ei tugine apellandi väide (p. 110), nagu oleks vald maksnud õiguspäraselt Cle koristamise eest tasu. Isegi siis, kui pidada täiskohaga perenaisena töötava (tööajatabelites tööpäeva pikkus 8 tundi) C koristajana töötamist H. Juhkamsooga sõlmitud suulise töölepingu alusel
11(17)
töötamiseks ei ole õiguspärana Cle tasu maksmine kahel täistöökohal (16 tundi päevas) töötamise eest. Töölepingu seaduse § 43 kohaselt eeldatakse kaheksa tunniseid tööpäevi ja töötamist 40 tundi nädalas (=8x5, s.o, täistööaeg). Kohalikus omavalitsuses ei saa töötajal olla kahte töölepingut, seega on asjakohane kohtu seisukoht selles, et sisuliselt sai C koristamise eest lisatasu eelarvelise koristaja töötasu arvelt, sest kohtumenetluse käigus leidis üldises plaanis C poolt faktiline koristamine tuvastamist. Samas ei olnud kohtumenetluse esemeks tuvastada millises mahus ja kuidas C oma koristaja tööülesandeid täitis. Seega on paljasõnalised kaitsja väited, et vald ei saanud kahju. Tõsikindlalt leidis tõendamist, et Y ei töötanud ja avalikest vahenditest talle tehtud väljamaksed olid alusetud. Alusetu on apellandi etteheide p. 116 kohtule, et maakohus ei ole analüüsinud seda, milline oli kulu vabaajakeskusele ajal, kui muusikakooli ja vabaajakeskust koristas üks isik. Maakohus ei pidanudki seda analüüsima, kuna rahaliste vahendite jagamine ja vabaajakeskuse eelarve ei olnud menetluse esemeks. Kohtuotsuses on kajastatud piisavas ulatuses tollase vallavanema M ütlused keskuse koristamisest ning tööjõukuludest ja selle kujunemisest. 11.7 Alusetu on apellatsiooni p. 120 kuni p. 124 maakohtule tehtud etteheide selles, et üllatuslik oli kohtuotsuses (p. 3.8) maakohtu seisukoht, et „on ilmselgelt kahjustatud Saarde valla varalisi huve“. Üllatuslik ei ole see juba põhjusel, et süüdistuses on ära toodud, millistes summades on Yle töötasu arvestatud ja summad, mis on pangakontole kantud. Seega olid süüdistatavale ja kaitsjale teada, millistes summades oli väljamakseid tehtud. Need summad olid majandusliku sisuta töösuhte eest alusetult üle kantud ja vähemalt selles ulatuses olid valla varalised huvid kahjustatud. Konstateering kohtuistungil, et formaalse kuriteotunnustega asjas ei ole kannatanut ning kohtuotsuses avaldatud seisukoht varaliste huvide kahjustamise osas ei ole vastuolulised. Süüdistuses toodud summade arvestamist ja ülekandmist tõendavaid tõendeid uuriti kohtumenetluses ning uurimisel osalesid nii süüdistatav kui kaitsja. Kaitsja tõmbab alusetult võrdlusmärgi varaliste huvide ja varalise kahju vahele. Erinevad varalised huvid ei ole automaatselt varaline kahju. Selles osas on kaitsjal segadus, kuna apellatsioonis p. 125 on väide nagu „maakohus otsust põhjendanud väitega, et Heli Juhkamsoo siiski on kahju tekitanud.“. Sellist väidet ei ole maakohus esitanud. Vastupidi, nt kohtuotsuse p. 6.2. on kohus karistuse kohaldamise viisi valikul arvestanud, et varaline kahju puudub. Maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust, rääkimata olulisest rikkumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ja sellele prokuratuuri vastustes toodud väidete ja põhjendustega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Heli Juhkamsoo KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et esitatud apellatsioonis kaitsja tugineb samadele argumentidele, millistele on maakohus oma otsuses juba põhjalikult vastanud.
13.Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et kaitsja sisuliselt nõustub H. Juhkamsoo süüdistuse aluseks oleva faktoloogilise teokirjeldusega sellest, et Heli Juhkamsoo tegeles Kilingi-Nõmme vabaajakeskuse juhatajana mh töötajate tööajatabelite täitmisega, kuhu kandis Y osas tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Vallavalitsus, mida esindas vallavanem M, sõlmis H. Juhkamsoo ettepanekul töölepingu Yga asumaks tööle Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse koristajana. Tegelikkuses Y vabaajakeskust ise ei koristanud, vaid koristama hakkas C. Heli Juhkamsoo märkis C poolt tehtud koristajatöö tabelisse Y nime alla. Vallavalitsus kandis palga vabaajakeskuse koristamise eest üle Y pangakontole. Kohtukolleegium leiab, et selliselt taandub praegune vaidlus üksnes H. Juhkamsoo käitumisele õigusliku hinnangu andmisele olenemata asjaolust, et kaitsja on
12(17)
nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonis juhtinud tähelepanu arvukatele KarS § 299 lg 1; § 345 lg 1 koosseisudevälistele asjaoludele, millistel pole tähtsust käsiloleva kaasuse õigeks lahendamiseks.
13.1.H. Juhkamsoole etteheidetud § 299 lg 1 kaitstavaks üldiseks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäive. Ametialase, s.o. ametiisiku võltsimise puhul on vaadeldava sättega kaitstavaks õigushüveks ühtlasi ka riigi haldustegevus ja ametialase tegevuse õiguspärasus.1 KarS § 345 lg 1 kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus (RKKK nr 3-1-1-46-07, p 7.2). 2 Selliselt süüdistuse ning etteheidetud süüteokoosseisude välisteks jäävad kaitsja argumendid sellest, et tegelikult oli vabaajakeskuse koristamise töö korralikult ära tehtud, kahju kohalikule omavalitsusele pole tekkinud, põhjendamatuid lisakulutusi pole vallavalitsus kandnud. Kuigi maakohus on oma otsuses viidatud kaitsja seisukohti ka mingil määral käsitlenud, jätab kohtukolleegium need apellatsioonis taasesitatud argumendid asjassepuutumatutena tähelepanuta.
14.Kaitsja vaidleb vastu süüdistuse konstruktsioonile ning maakohtu hinnangule osas, et Heli Juhkamsoo oli Kilingi-Nõmme vabaajakeskuse juhatajana valesisuga töötabelite täitmisel ametiisikuks KVS § 2 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et oma apellatsioonis argumenteerib kaitsja oma seisukohta enamasti viidates kehtivale Riigikohtu praktikale, mis käsitleb ametiseisundi tuvastamist isikul, kes tegutses eraõiguslikus juriidilises isikus, mis täitis mh ka avalikke ülesandeid (3-1-1-98-15). Praeguses kriminaalasjas sellist olukorda ei ole. KilingiNõmme Vabaajakeskus on põhimääruse alusel Saarde Vallavalitsuse hallatav asutus, Saarde Vallavalitsuse eelarvest finantseeritav ja kõigile vallaelanikele avalikke teenuseid osutav kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. 14.1 Asjakohane on kaitsja sedastus, et isikut saab lugeda ametiisikuks juhul, kui tal on 1) ametiseisund ja 2) samal ajal täidab ta avalikku ülesannet. Lisaks juba süüdistuse tekstis nimetatud õigusaktidele, mis sisustavad Heli Juhkamsoo ametiseisundi olemasolu ning millistest tulenesid tema volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi ja õiguslikke toiminguid 3, märgib kohtukolleegium järgmist. KOKS § 50 lg 1 p 7 kohaselt esitab vallavanem või linnapea valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu tähendab, et nii seadusest tulenev valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetamise kord kui ka Saarde vallavolikogu poolt kehtestatud põhimäärusest tulenevad ametiasutuse hallatava asutuse juhi volitused, lubavad üheselt järeldada, et Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse juhatajal oli ametiseisund – õigus mh suunata vallavalitsuse poolt vastuvõetavate otsuste vastuvõtmist (pädevus koostada vabaajakeskuse eelarve eelnõu). Sellist järeldust ei väära kaitsja poolt tehtud viide 08.04.2018 kuni 07.05.2021 kehtinud Saarde valla põhimääruse § 81 lg 3 redaktsioonile, mille kohaselt „Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, v.a juhul, kui seadusega antud volitusest tulenevalt on õigus osa avaliku võimu ülesandeid hallatavale asutusele delegeerida“4. Kohtukolleegiumi veendumusel teeb kaitsja viidatud regulatsioonist vale järelduse, kui väidab, et süüdistatav oli hallatava asutuse juht ning hallatav asutus ei teosta avalikku võimu, seega ei saanud süüdistatav olla ametiisik. Ringkonnakohus märgib, et vaadeldavas kaasuses teostab avalikku võimu Saarde vallavalitsus, kelle otsuseid avalike rahaliste vahendite käsutamisel vabaajakeskuse osas suunas sisuliselt H.
Saarde Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 kinnitatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärus; Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 2 kinnitatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/405042018005
13(17)
Juhkamsoo. Samuti väärib märkimist, et KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund mh õigusaktist või asutuse töökorraldusest tulenevast õiguses otsuse tegemises või selle sisulises suunamises, seega tuleb jaatada H. Juhkamsool ametiseisundi olemasolu. 14.2 Lisaks H. Juhkamsool ametiseisundi olemasolule tuleb hinnata, kas süüdistuse aluseks oleva ülesande – töötabelite täitmine - on käsitatav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg -te 1 ja 2 tähenduses. Riigikohus on märkinud, et KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. (RKKK 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p-d 61-62). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on küll õigesti leidnud, et vabaajakeskus täitis avalikke ülesandeid, kuid antud juhul on määrav siiski leida vastus küsimusele, kas konkreetse toimingu ehk töötaja palgatabeli täitmine ja esitamine raamatupidamisele, on käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et Rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi“ § 15 lg 2 kohaselt raamatupidamisüksuse töötajate vastutus määratakse ametijuhendites ning süüdistatav ei olnud ametijuhendi järgi kohustatud tööajatabeleid täitma. Kohtukolleegium märgib, et H. Juhkamsoo vabaajakeskuse juhataja ametijuhendit ei ole kohtus tõendina üldse uuritud ega sisaldu kriminaalasja materjalides. Tunnistaja M ütlusest nähtub, et H. Juhkamsoo keeldus ametijuhendi allkirjastamisest. Selliselt on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et tööajatabelite koostamine ei olnud H. Juhkamsoo kohustuseks. Uuritud dokumentidest ning vanemraamatupidaja W ütlustest nähtub vastupidine. Maakohtus olid uuritud Saarde vallavolikogu poolt kinnitatud Kilingi-Nõmme Vabaajakeskuse põhimäärused, millistest üheselt tuleneb vabaajakeskuse juhataja aruandekohustus Saarde vallavalitsuse ees ning pädevus käsutada eelarvevahendeid temale antud volituste ulatuses, tagades vabaajakeskuse varade ja rahaliste vahendite sihipärase kasutamise. Samuti uuriti maakohtu menetluses ka Saarde Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (kd I lk 97-101). Raamatupidamise sise-eeskirja p 2.4 kohaselt tööaja kasutamine fikseeritakse tööaja ja töötasu arvestuse tabeliga. Tööaja arvestustabelid esitatakse raamatupidamisele paberkandjal või meili teel kuu lõppemisele järgneval päeval. Raamatupidamise sise-eeskirja p 3 kohaselt kõik majandustehingute kohta käivad dokumendid esitatakse raamatupidamisele allasutuste juhtide või nende volitatud ametiisikute poolt. Raamatupidamine võtab vastu ainult juhi poolt viseeritud dokumente. Palga arvestust puudutavad dokumendid esitatakse hiljemalt kuule järgneval päeval. Selliselt on tuvastamist leidnud, et vabaajakeskuse juhataja poolt töötajate tööaja arvestamise ning tööaja arvestustabelite esitamise kohustus vallavalitsuse raamatupidamisele tuleneb üheselt eelviidatud õigusaktidest. Sellist vabaajakeskuse juhataja õigusaktidest tulenevat kohustust ning töökorraldust kinnitas ka tunnistajana ülekuulatud vanemraamatupidaja W, kes selgitas, et vabaajakeskuse juhataja H. Juhkamsoo esitas iga kuu alguses tööajatabelid talle digiallkirjastatuna meiliaadressile xxx, mille alusel ta arvestas vabaajakeskuse töötajate töötasud. Tunnistaja samuti kinnitas, et kõikidel asutuste juhtidel on kohustus esitada raamatupidamisele oma töötajate kohta andmed, et saaks nendele töötasu arvestada. Kohtukolleegiumi veendumusel, et tööaja arvestustabelite alusel käsutati avaliku sektori eelarvevahendeid eelviidatud õigusaktide alusel ning seda tehti H. Juhkamsoo poolt KVS § 2 lg 2 p 2 mõttes tehtavate toimingute (tööajatabelite koostamise ja esitamise) tulemusena, tuleb jaatada, et tööajaarvestustabelite koostamisel ja esitamisel täitis H. Juhkamsoo avalikku ülesannet. Selliselt on õige maakohtu lõppjäreldus, et praeguses kaasuses on H. Juhkamsoo ametisikuks KVS § 2 lg 1; KarS § 288 lg 1 tähenduses.
15.Tagajärjetuks jääb kaitsja seisukoht ning taotlus maakohtu poolt kogumis hinnatud tõendite ümberhindamiseks ning tunnistaja M ütluste ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jätmiseks, kuivõrd kaitsja arvates need ei riimu ülejäänud tõendikogumiga. Uue otsuse tegemisel palub kaitsja ringkonnakohtul arvestada süüdistatava ütlustega, kelle ütlusi maakohus pidas
14(17)
ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus viitab kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 31-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Olemasoleva tõendikogumi põhjal ei ole võrreldes maakohtuga võimalik jõuda teistsugusele lõppjäreldusele nii tõendite hindamise kui ka süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kuigi kaitsja toob apellatsioonis välja lõikude kaupa M ristküsitlemise käigus antud vastuseid, ei nähtu nendest ühtegi väidetavat kõrvaldamata vastuolu teiste tõenditega ega M poolt varasemalt antud ütlustega. 15.1 Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt saab tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusest rääkida eeskätt siis, kui isiku ütlused on ajas muutunud ning isik ei suuda ütlustes esinenud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi üksnes KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel ristküsitluse käigus, kui kohtus antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Kui see tingimus on täidetud, saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel vastuolule tõendiallika kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel (RKKKo nr 1-21-3307, p 17). Tunnistaja M ristküsitlemise käigus on kaitsja küll ühel korral taotlenud väidetava vastuolu kõrvaldamise eesmärgil tema poolt eeluurimisel antud ütluste osa avaldamist, kuid kohtukolleegiumi veendumusel ei ole vastuolu M poolt erineval ajal antud ütluste vahel üldse tuvastatav. Tunnistaja selgitas seejuures ütluste osa avaldamise järgselt maakohtule veenvalt, millega seoses hakkas ta mõtlema Heli Juhkamsoo vabaajakeskuse juhataja ametikohalt vabastamisest – selleks on olnud mitu asjaolu kokku - H. Juhkamsoo ei allkirjastanud ametijuhendit, ei täitnud talle esitatud ülesandeid, pidi vabaajakeskust ise koristama, ühelt poolt oli vallavolinikuna tunnistaja ülemus, teistpidi keskuse juhatajana vallavanema alluv (Kd II lk 70). Kohtukolleegium lõpetuseks märgib, et viidatud asjaolu ei ole tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt samas ka tähtis ega kuidagi mõjuta tuvastatud asjaolu, et H. Juhkamsoo kandis koristaja tööajatabelisse valeandmeid koristaja tööd tegeva isiku näol. 15.2 Kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et vallavanem M teadis üksnes asjaolust, et koristaja ametikohale palgatakse tema poolt allkirjastatud töölepingu alusel Y. Kaitsja apellatsioonis toodud mõttearendus, et Saarde Vallavalitsus M isikus oli teadlik või hoopis nõus asjaoluga, et Y vabaajakeskuses reaalselt tööd ei tee ning tööajatabelites kajastatakse valeandmeid, jääb oletuslikuks. Konkreetsete sh ka kaudsete tõendite puudumist M sellisest teadmisest ilmestavad kaitsja apellatsioonis toodud argument elulisest usutavusest (apellatsiooni p 59) ning tema järeldus, et asjas esineb vähemalt mõistlik kahtlus, et M ja Saarde vald olid töölepingu sõlmimise asjaoludest teadlikud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et ka õigeksmõistva kohtuotsuse taotlemisel tõendite puudumisest tingitud tühimikku ei saa asendada elulise usutavuse või kõrvaldamata kahtluse väidetava olemasolu argumentidega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu märkusega, et isegi, kui võtta aluseks kaitsja seisukoht, et M teadis, et Y ei suuda töökohustusi täita, siis see ei mõjuta H. Juhkamsoo süüd. Ametiisik ei tohi dokumenti võltsida ka siis, kui kõrgemalseisev ametiisik (vallavanem) on sellest teadlik. Kui teine isik on kallutanud võltsima, võiks ta vastutada koos süüdistatavaga kuriteole kihutajana (KarS § 22 lg 2). Mle sellist etteheidet pole tehtud ning puuduvad ka mistahes tõendid, et ta oleks olnud nõus, et tööle vormistatud Y koristaja tööd reaalselt ei tee või oleks olnud teadlik H. Juhkamsoo poolt tööajaarvestuse tabelite võltsimisest.
15(17)
16.Maakohus on jälgitavalt ning õigesti põhjendanud H. Juhkamsoo poolt ametliku dokumendi nii võltsimise kui ka kasutamise asjaolusid. Et kriminaalasjas puudub vaidlus (vt kaitsja apellatsiooni p 4.2 – 4.4), et H. Juhkamsoo täitis ning esitas Saarde vallavalitsuse raamatupidamisele tööajatabelid Y osas, kes tegelikkuses vabaajakeskust ei koristanud, tuleb asuda maakohtuga nõustuvalt seisukohale, et süüdistus on täielikku tõendamist leidnud. 16.1 KarS § 299 lg 1 kohaselt on praegusel juhul tegemist selle koosseisu esimese alternatiiviga, st intellektuaalse võltsimisega, s.o dokumenti on kantud sellised andmed, mis oma sisult ei ole õiged ning selliste andmete kandmine dokumenti muudab selle sisuliselt fiktiivseks. 16.2 Süüdistatavale etteheidetud võltsitud dokumendi kasutamise koosseisu realiseerimise osas tuleb märkida järgmist. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et kui tegu on võltsitud dokumendi kasutamisega KarS § 345 mõttes, peab kohus ära näitama, kuidas sai võltsitud dokumendi kasutaja (süüdistatav ise) õiguse omandada. Kaitsja leiab, et seda tehtud ei ole. Süüdistus ei sisalda etteheidet, et Yle arvestatud ja temale väljamakstud töötasu oleks mingis osas jõudnud süüdistatava kätte. Uuritud tõenditest nähtub, et Y andis töötasu üle Cle, kes koristustööd Y eest reaalselt ka tegi. Kohtukolleegium märgib, et objektiivsest küljest on H. Juhkamsoo käitumine koosseisupärane. Ta kasutas intellektuaalselt võltsitud dokumenti, kui edastas selleks volitatud isiku ehk iseenda koostatud ebaõigeid andmeid sisaldavad tööajatabelid Saarde vallavalituse raamatupidamisele, kes tegi valla eelarvest väljamakseid Yle. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et kehtivas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et KarS § 345 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks piisab eesmärgist omandada õigus ka siis, kui õigus omandatakse mitte süüdlasele endale, vaid ka kolmandale isikule (vt nt mutatis mutandis RKKKo nr 1-21-5033, p 15).
17.Põhjendamatu on kaitsja seisukoht, et kuna koristustöö oli tehtud, siis ei ole H. Juhkamsoo võimalik eksimus tööaja tabelite täitmisel karistusväärne. Praeguses kriminaalasjas ei olnudki vaatluse all asjaolu (kuigi kaitsja esitas selles osas omapoolseid argumente), kas koristustöö oli reaalselt nõutavas ulatuses ära tehtud. Oleks uurimise käigus ilmnenud, et koristustööd ei tehtud, tulnuks prokuratuuril kaaluda, kas süüdistatava tegevus vastab mõnele teisele kuriteo kooseisule (nt KarS § 209 järgi). Kohtukolleegium kordab, et nii KarS § 299 kui ka § 345 üldiseks kaitstavaks õigushüveks on dokumendi puutumatus ja selle kaudu dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Antud juhul on rikutud nii dokumendi puutumatust kui ka sellega seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Selliselt on dokumendi võltsimise ning kasutamisega seotud tegevus üheselt karistusväärne. KarS § 299, § 345 koosseisude realiseerimine ei eelda kahju tekkimist.
18.Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonis on sisuliselt korratud juba maakohtule esitatud kaitseversiooni ja väiteid, millele aga maakohus on oma otsuses ammendavalt vastanud ning toonud oma seisukohtade kinnitamiseks välja tõenditest nähtuva neid kinnitava informatsiooni. Maakohtu otsuses avaldatule ei ole apellatsioonkaebuses esitatud selliseid argumenteeritud vastuväiteid, mis annaksid aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks.
19.Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale mõistetud karistust kaitsja eraldi ei vaidlustanud. Maakohtul on süüdistatava süüle vastava karistuse mõistmisel ulatuslik kaalutlusruum. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusõigusesse selge vea korral, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKKo nr 120-1108, p 16). Argumente süüdistatavale mõistetud karistuste muutmise kasuks kaitsja apellatsioonis ei leidu. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavale põhi- ning liitkaristuste
16(17)
mõistmisel on maakohus samuti õigesti kohaldanud materiaalõigust ning veatult juhindunud kehtivast kohtupraktikast.
20.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 16.04.2025. a otsuse H. Juhkamsoo suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
21.KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, seega jäävad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.