Heli Juhkamsoo süüdistuses KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo
Kaitsjad
Janar Urres ja Märt Mürk, kokkuleppel
Süüdistatav
Heli Juhkamsoo; Isikukood: 47004044217; Elukoht: XXX; kontakt meil XXX, tel XXX; Kodakondsus: Eesti; Haridus: X; Emakeel: eesti; Töökoht või õppeasutus: X; Karistatus: puuduvad; Tõkend: puudub
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada Heli Juhkamsoo KarS § 299 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 12 237 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot.
2.Süüdi tunnistada Heli Juhkamsoo KarS § 345 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 8158 (kaheksa tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot.
3.KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Heli Juhkamsoole liitkaristuseks rahaline karistus 12 237 (kaksteist tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot.
4.KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 50 päevamäära, so 2039,50 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja 50 senti) eurot, ja ülejäänud osa 250 päevamäära, so 10 197,50 (kümme tuhat ükssada üheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, jätta tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Heli Juhkamsoo ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1-24-6214
5.KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.04.2025.a.
6.Koheselt tasumisele kuuluv rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925400000547. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.
7.KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Heli Juhkamsoolt menetluskuluna riigituludesse sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjate tasu Heli Juhkamsoo enda kanda.
8.Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber 99925700009390. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
9.Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjatele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 07.05.2025.a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu
1.Heli Juhkamsood süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 01.01.2012 X Vabaajakeskuse juhatajana, s.o ametiisikuna, võltsis tahtlikult korduvalt X Vabaajakeskuse tööaja arvestuse tabeleid (edaspidi tööajatabelid) ja seejärel esitas võltsitud tööajatabelid G.I.F-ile. Nimelt kandis H. Juhkamsoo tahtlikult ajavahemikul 29.11.2019 kuni 30.06.2021 tööajatabelitesse koristajana näilikult tööle vormistatud L. T. nime ning talle omistatava töö- ja puhkeaja, ajal kui L. T. tegelikult X Vabaajakeskuses ei koristanud ja puudus õigus X Vallavalituselt töötasu saamiseks L. T koristajana tööajatabelitesse märkida.
1-24-6214
Heli Juhkamsoo kasutas peale tööajatabelite koostamist teadlikult ja tahtlikult võltsitud tööajatabeleid, kui edastas need töötasu arvestuse tegemiseks G.I.F-i raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale L. T. . X Vabaajakeskus on põhimääruse alusel G.I.F-i hallatav asutus, G.I.F-i eelarvest finantseeritav ja kõigile vallaelanikele avalikke teenuseid osutav kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. X vallavanema 30.12.2011 käskkirja alusel oli H. Juhkamsoo alates 01.01.2012 X Vabaajakeskuse juhataja ametikohal ja omas otsustusõigust. H. Juhkamsoo omas ametiseisundit korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes. H. Juhkamsoo omas põhimääruse kohaselt ametiseisundit, kuna tal oli õigus teha otsuseid ja toiminguid. X Vabaajakeskuse põhimäärus kinnitati X Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 „X Päevakeskuse ümberkorraldamine X Vabaajakeskuseks ja selle põhimääruse kinnitamine“. H. Juhkamsoo pädevus hõlmas põhimääruse § 6: p.1 kohaselt keskuse tegevuse juhtimist; p. 2 kohaselt pädevust teha valla eelarvesse keskuse eelarve osas ettepanekute tegemist; p. 3 kohaselt õigust kehtestada keskuse sisekord ja muud eeskirjad; p. 4 kohaselt õigust sõlmida lepinguid ja esindada keskust oma pädevuse piires; p. 7 kohaselt anda täitmiseks kohustuslikke korraldusi keskuses viibivatele isikutele. H. Juhkamsool oli alates 09.02.2020 kehtima hakanud ja X Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega nr 2 kehtestatud X Vabaajakeskuse põhimääruse § 9: p. 3 kohaselt pädevus esindada keskust vallasiseselt ja vallast väljaspoole, p. 4 kohaselt õigus käsutada eelarvevahendeid, p. 5 kohaselt õigus koostada vabaajakeskuse eelarve eelnõu, p. 6 kohaselt tööandja õigused, p. 7 kohaselt õigus koostada töötajatele ametijuhendeid, p. 8 kohaselt kinnitada töökorraldusreegleid ja muid sisemisi eeskirju, p. 10 kohaselt õigus andma pädevuse piires käskkirju. H. Juhkamsoololli kohustus järgida X vallavanema 30.11.2006 käskkirjaga nr 8 kinnitatud G.I.F-i raamatupidamise sise-eeskirju, mh punkti 2.4, mille kohaselt fikseeritakse tööaja kasutamine tööaja ja töötasu arvestamise tabelitega. Tööaja arvestustabelid esitatakse paberkandjal või meili teel kuu lõppemisele järgneval päeval. Samuti sise-eeskirjade punkti 3, mille kohaselt võtab raamatupidamine vastu ainult juhi poolt viseeritud dokumente ning palgaarvestust puudutavad dokumendid esitatakse raamatupidamisele hiljemalt kuule järgneval päeval. Heli Juhkamsoo koostas enne allkirjastamist, täpselt tuvastamata päeval, tööajatabelid, millele kandis koristustöid mitte teinud L. T. nime ja talle omistatavad töötunnid, puhkepäevad, puhkused ja koondandmed. Allkirjastamise järel edastas H. Juhkamsoo teadlikult ja tahtlikult võltsitud tööajatabelid G.I.F-i raamatupidajale selleks, et G.I.F saaks töötasu välja arvutada ja - maksta. Tabelite alusel arvestas raamatupidaja X Vabaajakeskuses mittetöötavale L. T. vastava kuu töötasu. Kuigi L. T. vabaajakeskuses ei töötanud kanti tema pangakontole XXX töötasu. H. Juhkamsoo allkirjastas võltsitud tööajatabeleid ja esitas G.I.F raamatupidamisele järgmiselt:
pangakontole kantud (neto) summa eurodes 82,29 427,68
1-24-6214
jaanuar
05.02.2020 07.02.2020 584,00 467,20
veebruar
02.03.2020 06.03.2020 584,00 467,20
märts
31.03.2020 07.04.2020 584,00 467,20
aprill
04.05.2020 08.05.2020 584,00 467,20
mai
02.06.2020 05.06.2020 584,00 467,20
juuni
02.07.2020 07.07.2020 584,00 467,20
juuli
04.08.2020 07.08.2020 592,37 473,90
august
31.08.2020 07.09.2020 623,71 498,97
september 2020 02.10.2020 07.10.2020 584,00 467,20
oktoober
02.11.2020 06.11.2020 584,00 467,20
november
02.12.2020 07.12.2020 584,00 467,20
detsember 2020 22.12.2020 07.01.2020 584,00 467,20
jaanuar
01.02.2021 05.02.2021 584,00 467,20
veebruar
01.03.2021 05.03.2021 584,00 467,20
märts
01.04.2021 07.04.2021 584,00 467,20
aprill
03.05.2021 07.05.2021 584,00 467,20
mai
02.06.2021 07.06.2021 584,00 467,20
juuni
30.06.2021 07.07.2021 584,00 467,20 Seega, Heli Juhkamsoo, KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisikuna, võltsis dokumente, millega pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti, Heli Juhkamsoo teadvalt kasutas võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigus, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2.Kohus leiab, et süüdistatav Heli Juhkamsoo on pannud toime KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis on tõendatud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. KarS § 299 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette ametiisiku poolt dokumendi võltsimist. Ametialase võltsimisena on karistatav ametiisiku poolt iga dokumendi tunnustele vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Süüdistuse kohaselt on X Vabaajakeskuse juhataja J. J. koostanud 29.11.2019 kuni 30.06.2021 tööajatabelid, kuhu on märkinud L. T. töö- ja puhkeaja tunnid, kuigi tegelikult ei ole L. T. X Vabaajakeskuses koristajana töötanud. Süüdistatava H. Juhkamsoo poolt tööajatabelitesse teadvalt ebaõigete andmete lisamisega omandas L. T. näilise õiguse X Vallavalituselt töötasu saamiseks. 25.03.2025 kohtuistungil on prokurör süüdistust täpsustanud, märkides, et süüdistatava Heli Juhkamsoo tegevuse eesmärgiks oli omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale L. T. selleks, et faktiliselt tööd tegev R. T. saaks koristamise eest tasu.
3.Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et H. Juhkamsoo märkis kokku 20 tööajatabelis X Vabaajakeskuse (edaspidi: keskus) töötajana L. T. , kes ei ole keskuses koristajana tööd teinud. Tunnistajana üle kuulatud L. T. ütluste kohaselt tegi R. T. talle ettepaneku, et ta avaldaks soovi keskuses koristajana tööle hakata, millega ta nõustus. L. T. arvas, et ta saab niiviisi aidata R. T. ja Heli Juhkamsood lisaraha teenimisel. Koristaja töötasu summas 9585,79 eurot laekus L. T. pangakontole Swedbankis, mis võeti sularahas välja (L. T. pangakonto väljavõte - I kd, tl 145, vaatlusprotokoll 154-158). L. T. ütluste kohaselt võttis ta laekunud raha välja X Swedbanki pangaautomaadist, mille andis R. T. kätte, mida R. T. pidi tunnistaja teada Heli Juhkamsooga ära jagama. L. T. ütluseid toetavad tunnistaja R. T. ütlused, mille järgi ta andis L. T. allkirjastamiseks keskusesse tööle asumise sooviavalduse, töölepingu ja hiljem ka puhkuseavaldused (I kd, tl 7076, 82-84). L. T. allkirjastas kõik talle R. T. poolt toodud dokumendid. R. T. ütluste kohaselt oli L. T. pangakontole laekunud raha tema töötasu keskuse koristamise eest, mille R. T. sai sularahas
1-24-6214
enda kätte. Süüdistatav H. Juhkamsoo on kinnitanud fakti, et L. T. ei ole keskuses koristajana töötanud. Seega on asjas leidnud tõendamist, et tööajatabelitesse on süüdistatav märkinud valed andmed L. T. keskuses töötamise kohta. Tegelikult pani süüdistatav kirja R. T. töötunnid, mida kajastas tööajatabelites L. T. töötundidena. Töötunde märkis J. J. L. T. ajavahemikul 29.11.2019 kuni 30.06.2021 igal kuul tööaja arvestuse tabelis G.I.F-i raamatupidamisteenistuse palgaarvestusega tegelevale vanemraamatupidajale V. K. (I kd, tl 104-144). Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt koostas ta tööajatabelite alusel palgalehed, mis olid aluseks keskuse töötajatele, sh L. T. palga väljamaksmiseks.
3.1.Ametiisiku poolt dokumendi võltsimist tuleb vaadelda sarnaselt KarS § 344 lg 1 järgi, seega on võltsimine võimalik nii intellektuaalse kui ka materiaalse võltsimisena. Kohtupraktikas on selgitatud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt RKKKo 3-1-1-40-11, p 13). Asjas on leidnud tõendamist, et tööajatabeli sisu ei vastanud tegelikkusele. Võltsimisega kahjustatakse KarS §-ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust (RKKKo 1-1610888/62, p 51). Tööajatabeliga oli võimalik näiliselt tõendada L. T. koristamisele kulunud tööaega, seega kohtu hinnangul õiguslikult olulist asjaolu. Tööajatabelit kasutas süüdistatav koristaja töötasu saamise õiguse olemasolu tõendamiseks, mistõttu tuleb süüdistuses nimetatud tööajatabeleid käsitada dokumendina KarS § 344 lg 1 tähenduses. KarS § 299 lg 1 on erinorm KarS §-s 344 sätestatud koosseisu suhtes, kui dokumendi võltsimise paneb toime ametiisik. Kohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, mille järgi ei ole dokumendis valetamine KarS § 299 koosseisuga hõlmatud, sest kohtu hinnangul on tegemist olulise kaitstava õigushüve riivega. Süüdistatava teo tulemusena on R. T. saanud pika aja jooksul kohaliku omavalitsuse arvelt õigustamatut tasu. 3.1.1 Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Heli Juhkamsoo oli X Vabaajakeskuse juhataja, kuid kaitsja hinnangul ei ole süüdistatav tegutsenud tööajatabeleid koostades ametiisikuna KarS § 288 mõistes. Süüdistatav ei ole kaitsja hinnangul X Vabaajakeskuse tööajatabeleid koostades täitnud avalikku ülesannet, mis oleks ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või mis oleks tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav, seega ei saanud süüdistatav talle etteheidetavat tegu toime panna ametiisikuna (vt kaitseakti p 28-29). Kohus leiab, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida ametiisiku poolt dokumentide võltsimisena. Seejuures kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 288 lg 1 ega korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 ei seosta ametiisiku mõistet avaliku võimu teostamisega, vaid avalike ülesannete täitmisega. KarS § 288 sätestab, et ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, samuti asutuse siseakt.
3.1.2.Süüdistatav H. Juhkamsoo on töötanud 12.02.2008 andis X valla vallavanema käskkirja temaga sõlmitud tööleping alates 01.02.2008 X Päevakeskuse juhataja ametikohal määratud ajaks, 01.02. kuni 31.12.2008. Vallavanema 30.12.2008 käskkirja töölepingu muutmiseks ja töösuhe H. Juhkamsooga muutus alates 01.01.2009 töösuhe alaliseks (I kd, tl 46-51). 30.12.2011 muutis vallavanem käskkirjaga X Päevakeskuse juhataja H. Juhkamsoo ametinimetuseks alates
1-24-6214
01.01.2012 X Vabaajakeskuse juhataja (I kd, tl 52). X Päevakeskus korraldati ümber X Vabaajakeskuseks (asukoht X linn), mis jõustus 01.01.2012 (I kd, tl 53-58). Ümberkorralduse tulemusena võeti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34 alusel vastu X Vabaajakeskuse põhimäärus. X Vabaajakeskus kandis kuni 01.01.2012 nimetust X Päevakeskus. Alates 01.01.2012 kuni 08.02.2020 kehtinud põhimääruse (ümberkorraldamine ja põhimääruse kinnitamine, avaldatud RT IV, 10.10.2012, 9) kohaselt oli tegemist X valla hallatava asutusega (§ 1 lg 1), mille kõrgemalseisvaks organiks oli G.I.F (§ 1 lg 3), vabaajakeskusel oli oma eelarve aga raamatupidamist korraldas G.I.F-i raamatupidamine (§ 1 lg 4); vabaajakeskus pidi juhinduma seadustest, teistest õigusaktides ja põhimäärusest (§ 1 lg 5). Kohus leiab, et vabaajakeskus on täitnud avalikke ülesandeid, sest selle eesmärgiks on olnud pakkuda mitmekülgseid vabaaja veetmise võimalusi ja elukestvat õpet kõigile vallaelanikele, kaasates läbi erinevate tegevuste aktiivsesse ühiskondlikku ellu ka need, kes mingil põhjusel on sellest kõrvale jäänud (§ 2, § 3). Seejuures nähtub ka endise vallavanema E. T. ütlustest, et vabaajakeskus tegeles valla sotsiaalsete valdkondadega. Tunnistaja E. T. ütluste kohaselt oli tema, kui vallavanema kohustuseks sõlmida, muuta ja lõpetada kuni 08.02.2020 vabaajakeskuse töötajatega lepingud, kuid töötajate eest vastutas ja neile tööülesandeid andis vabaajakeskuse juhataja. H. Juhkamsoo oli seega vabaajakeskuse juhataja, kes juhtis ja vastutas vabaajakeskuse toimimise eest, tema korraldada oli keskuse juhtimine, sh töötajate tööajaarvestus. Tunnistaja K. K. ütluse kohaselt, kes töötas G.I.F novembrist 2019 kuni juuni 2021 ning sai 2020 veebruaris abivallavanemaks, oli vabaajakeskus iseseisev, vaid valla hallatav astus. Vabaajakeskuse tööd korraldas juhataja H. Juhkamsoo, kui aga X. Vabaajakeskus sai äriregistrisse registrikood, jätkas juhataja igapäevast tööd. Kohus nõustub prokuröriga, et H. Juhkamsoo oli ametiisik, kelle oli X vallas ametiseisund, kui ta koostas ja esitas 29.11.2019-05.02.2020 valeandmetega tööajatabelid. Alates 09.02.2020 oli X Vabaajakeskus G.I.F-i hallatav ja X valla eelarvest finantseeritav noorsootööd, valla elanikele vabaaja veetmise ja elukestvat õppe korraldamisega avalikku ülesannet täitev kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Määrus kehtestati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja X Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 10 „X valla põhimäärus“ § 84 lõike 3 alusel muutus 09.02.2020 X Vabaajakeskuse põhimäärus (I kd, tl 56jj). Põhimääruses oli märgitud Vabaajakeskuse (asukoht X linn) tegevuse üldised alused, tegevuse eesmärk ja ülesanded, juhtimine ja töökorraldus, järelevalve ja finantseerimise alused jms. Põhimääruses § 9 kohaselt omandas H. Juhkamsoo vabaajakeskuse juhina muuhulgas tööandja õigused, s.t sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega lepingud. Muudatuse tulemusena jäi E. T. sõnul vallavalitsus vabaajakeskuse juhtaja tööandajaks, kuid vabaajakeskuse töötajad oli edaspidi keskuse alluvuses. Vallasekretär K. K. ütluste kohaselt andis G.I.F-ist M. I., L. T. ja R. sõlmitud töölepingud üle äriregistrisse kantud valla hallatava asutusele, s.o vabaajakeskusele, mida esindas H. Juhkamsoo (I kd, tl 59). K. K. ütluste kohaselt anti kõik töölepingud üle asutuse juhile H. Juhkamsoole, mis oli formaalseks sammuks pärast seda, kui keskus oli registrisse kantud. Kaitsja on leidnud, et kuna aktil, millega anti töölepingud üle oli vallasekretäri allkiri, siis ei ole töölepinguid üle antud. Kohus leiab, et kaitsja osutatud asjaolu ei oma tähtsust, sest keskuse omandas põhimäärusega iseseisva asutuse staatuse, millega senised töötajad jätkasid omad tööd, mistõttu ei olnud vaja täiendavat vallavanema korraldust või muud haldusakti töötajate üleviimiseks, piisas töölepingute üleandmisest.
3.1.3.Heli Juhkamsoo omas X Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 kinnitatud X Vabaajakeskus põhimääruse § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 keskust juhtida ja vastutas keskusele pandud
1-24-6214
ülesannete täitmise eest (I kd, tl 55). Süüdistataval oli ametikohal otsustusõigust ja seega ametiseisundit KVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning on seega kohtu hinnangul ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes. Keskuse põhimääruse § 6 lg 2 ja 4 nähtuvalt omas asutuse juht Heli Juhkamsoo muuhulgas kohustuseks esitada vallavalitsusele asutuse eelarve osas, tal oli õigus esindada keskust kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites. Tunnistajate E. T. ja K. K. ütluste kohaselt oli Keskuse töötajate töötasu keskuse eelarves, töö tuli teha keskusele ja neid töid korraldas, juhtis ja kontrollis juhataja H. Juhkamsoo, seejuures oli tööaja arvestamise ja tööajatabelite raamatupidamisele esitamise kohustus keskuse juhatajal. Keskuse juhataja otsustas töötajate puhkusele lubamise. 21.06.2021 otsustas H. Juhkamsoo käskkirjaga lubada koristaja L. T. puhkusele ja talle puhkusetasu välja maksmise (I kd, tl 87-92). Eeltoodu alusel oli süüdistataval H. Juhkamsoo keskuse juhatajana KVS § 2 lg 1 tähenduses otsustuõigust. Alates 09.02.2020 hakkas kehtima uus põhimäärus (avaldatud RT IV, 06.02.2020, 23; I kd, tl 56). Sellega omandas H. Juhkamsoo ka tööandja õigused (põhimääruse § 9 lg 1 p 6). Samuti oli juhataja pädevuses põhimääruse § 9 kohaselt: esindada vabaajakeskust vallasiseselt ja vallast väljaspoole (punkt 3), õigus käsutada eelarvevahendeid (punkt 4), õigus koostada vabaajakeskuse eelarve eelnõu (punkt 5), õigus koostada töötajatele ametijuhendeid (punkt 7), kinnitada töökorraldusreegleid ja muid sisemisi eeskirju (punkt 8), õigus anda pädevuse piires käskkirju (punkt 10). Kohtu hinnangu sisustavad need pädevused süüdistatava ametiseisundi olemasolu. Vabaajakeskus täitis ka pärast 08.02.2020 avalikke ülesandeid. Vabaajakeskuse põhieesmärgid ja ülesanded uues põhimääruses olid varasemaga võrreldes samad (põhimääruse § 6 ja § 7), olles suunatud kestvalt laste, noorte, täiskasvanute ja eakatega seotud avalike ülesannete täitmisele. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt sõlmis hallatava asustuse juht H. Juhkamsoo töötajatega alates veebruarist 2020 töölepingud, kelle pädevuses oli nii töölepingute muutmine kui ka lõpetamine. Seega jätkas H. Juhkamsoo keskuse juhina avalike ülesannete täitmist, olles jätkuvalt ametiisik KarS § 288 mõistes (vt nt RKKKo 1-22-3155/132, p 43).
3.1.4.Eelnevast nähtuvalt oli keskuse juhil Heli Juhkamsool lisaks asutusesiseste otsuste vastuvõtmisele ka võimalus oluliselt mõjutada vallavalitsuse poolt vastuvõetavate otsuste vastuvõtmist ja seega vallavalitsuse poolt avalike ülesannete täitmist noorsootöö, vabaaja veetmise ja elukestva õppe valdkonnas. Süüdistatavast sõltus kaadri valik ja avalike ressursside kulutamine vastavalt sihtotstarbele. H. Juhkamsoo omas põhimääruse kohaselt ametiseisundit, kuna tal oli õigus teha keskuse juhatajana otsuseid ja toiminguid ning osaleda nende sisulises suunamises. Heli Juhkamsoo poolt avalike ülesannete täitmise üle otsustades tuleb võtta arvesse väljendatud seisukohta, kus avaliku ülesande mõiste selgitamisel märgitakse, et lähtepunktiks tuleb võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk (vt RKKKo 3-1-1-98-15, p 61). KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt. Süüdistatav H. Juhkamsoo on olnud ametiisikuks, sest tema ülesandeks oli arvestada keskuse töötajate tööaega tabelites, mille alusel on X valla eelarvelisi vahendeid kasutatud. Võltsitud tööajatabeli alusel on kohaliku omavalitsuse eelarvest välja makstud töötasu, mida ei oleks tohtinud teha. Kohus leiab, et X Vabaajakeskuse juhataja Heli Juhkamsoo on KarS § 288 lg 1 järgi ametiisikuna koostanud ja esitanud valla raamatupidamisele valeandmetega tööaja arvestamise tabeleid, millega kuritarvitas oma ametiseisundit.
3.2.Kaitsekõnes jõudis kaitsja järeldusele Heli Juhkamsoo tegevuses puudub karistusväärne ebaõigus. Kaitsja väidab, et vallavalitsus oli teadlik sellest, et L. T. ei käinud tööd tegemas ja teda asendab R. T. Töökorraldus on kaitsja arvates tekkinud tolleaegse vallavanema E.T. initsiatiivil, mida ei saavat süüdistatavale ette heita. Kaitsja toetub H. Juhkamsoo vallandamisega seotud
1-24-6214
asjaoludele ja süüdistava ütlustele. Süüdistatav H. Juhkamsoo ütluste kohaselt pakkus vallavanem E. T. talle välja, et „justkui leping tuleks sõlmida kellegi teise nimel, kuna tema [R. T.] oli juba vabaajakeskuses tööl.“/.../ „Kui E. T. mulle nagu ütles seda, et tuleks see teisele nimele vormistada, siis ma läksin selle teadmisega vabaajakeskusesse ja ütlesin seda R. [R..T], et E. T. ütles nii, et kui seda noh, et sa saad, tal ei ole midagi selle vastu, kui sa seda listööd teed, aga et siis sa pead otsima kellegi, kelle nimel seda teha.“ Süüdistatava ütlustega haakuvad R. T. ütlused, mille kohaselt „kirjade järgi võeti L. tööle, T., aga töö tegin mina“/.../“ see oli muidugi ka vallavanemaga ju läbiräägitud.“ R. T. ristküsitlemisel selgus, et R. T. üksnes arvab, et H. Juhkamsoo on E. T. kokku leppinud, sest süüdistatav on talle nii väitnud. KrMS § 66 lg 21 alusel ei ole aga tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. R. T. ütlusest ei saa nende üldsõnalisuse tõttu kinnitust ka süüdistatava ütluste toetuseks, sest tunnistaja ei teadnud midagi konkreetsemat läbirääkimiste toimumisest ega selle sisust, et veenduda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. E. T. teadmist tööajatabelite võltsimisest ei kinnita ka kaitsja poolt kohtule esitatud fragment E. T. ja Munga õigusbüroo vahelisest e-kirjavahetusest. Nimelt on E. T. 11.03.2020 esitanud õigusbüroo juristile palve esitada õiguslik seisukoht, „kas asutuse juhil ja majaperenaisel on õigus lisatasule ning tööajagraafikus teadlikult valeandmete esitamise kohta majaperenaise tööaja kohta“ (II kd, tl 47). Prokurör on esitanud täieliku kirjavahetuse, millest selgub, et jutt on R. T. koristamise eest makstavast lisatasust ning probleemiks osutus asjaolu, et H. Juhkamsoo oli suurendanud perenaise töömahu 1,0 peale (II kd, tl 111). Kaitsja on moonutanud kohtule osalise kirjavahetuse esitamisega asjaolusid, sest esitatud e-kiri ei puudata tegelikult L. T. töölepingut.
3.3.Tunnistajana E. T. lükkab ümber süüdistatava versiooni L. T. töölepingu sõlmimiseks. E. T. ütluste kohaselt ta küll tunneb X valla elanikku L. T. lapsepõlvest alates, kuid ei ole teda enne töölepingu sõlmimist näinud. L. T. töölevõtmisele eelnes H. Juhkamsoo poolne survestamine, et keskuse koristamise, kui lisatöö eest maksaks vald H. Juhkamsoole ja R. T. Süüdistatav H. Juhkamsoo on oma ütlustes selgitanud, et ta nõudis 2019. a endale ja R. T. lisatasu kolme kuu koristamise eest. Vald maksis lõpuks vaidluse tulemusena välja ühe kuu palga, s.o ajavahemiku eest 2019 september kuni 25. november 2019. E. T. ütluste kohaselt ei pidanud ta listasu maksmist õigeks, sest keskuse ametijuhendite järgi oli koristamine nii keskuse perenaise R. T. kui ka juhataja Heili Juhkamsoo töökohustuseks. R. T. ametijuhend järgi oligi tema kohustuseks keskuse koristamine, mistõttu oli lisatasu nõudmisest keeldumine igati põhjendatud (II kd, tl 114, 116). XXX on H. Juhkamsoole ja R. T. on maksnud korrahoiu eest välja ühekordse lisatasu, milles puudub vaidlus. Kuna koristamise eest lisatasu ei soovitud süüdistatavale ega R. T. püsivalt maksta, siis nõudis süüdistatav vallavanemalt keskusele koristaja tööle võtmist. Seega leiab asjas kinnitust H. T. ütlustest nähtuv süüdistatava poolne vallavanema järjekindel survestamine koristamise eest täiendava tasu saamiseks, mis kõik eelnes koristaja näilisele tööle võtmisele.
3.4.Kohtus uuritud tõenditest nähtub ka süüdistatava initsiatiiv keskusele koristaja töökoha loomiseks. H. Juhkamsoo on 03.06.2019 keskuse juhatajana koostanud eelnõu ja seletuskirja 2019. aasta töötasude suurendamiseks, mis nägi ette ka koristaja palkamise (I kd, tl 69). E. T. ütluste kohaselt „vabaajakeskuse juhataja koostas järgmise eelarveaasta eelarveprojekti, mille esitas siis raamatupidamise osakonnale. See vaadati üle ja vaadati üle siis volikogu komisjonide poolt, eelarvekomisjoni poolt ja volikogus kinnitati eelarve nelja kohalise kontonumbriga, milleks olid siis tööjõukulud, majanduskukud ja investeeringud.“/.../ „Ehk et seal pannakse väga selgelt paika, millised summad milliste kuluridade peal on ja need koostas toona siis vabaajakeskuse juhataja.“ H. Juhkamsoo tegi X Vabaajakeskuse juhatajana 03.06.2019 Vallavalitsusele avalduse, et seoses „X muusikakooli kolimisega, muutub ka X vabaajakeskuses töökorraldus, millest tulenevalt palub vabaajakeskuse struktuuri lisada koristaja ametikoht (I kd,
1-24-6214
tl 69). 2019 a. vabaajakeskuse eelarvesse on arvestatud koristaja ametikoha 4 kuu (alates septembrist) miinimum palk.“. Avaldusele lisatud seletuskirjast nähtub, et alates septembrist uus vabaajakeskuse struktuur, mis koosneb neljast täiskohaga töökohast: vabaajakeskuse juhataja, perenaine, kütja-remondimees, koristaja. X valla volikogu nõustus keskusesse koristaja tööle võtmisega, millega suurenesid keskuse tööjõukulud. Seega on kummutatud kaitsja versioon sellest, et valla huvides oli koristaja palkamine. Vallavanem E. T. ei ole teinud ettepanekut koristaja palkamiseks, pigem on ta teinud takistusi tööjõukulude suurendamiseks, sest R. T. pidigi keskuses koristama. Asjas on leidnud tõendamist, et H. Juhkamsoo initsiatiivil on vald eraldanud raha koristaja palkamiseks.
3.5.J. J. ütluste kohaselt ei olnud võimalik leida kedagi, kes oleks keskuses koristajana tööd tegema, mis ajendas süüdistatava sõnul L. T. näilise töölepingu sõlmimise. Tunnistaja E. T. ütlused lähevad siinkohal lahku süüdistatava ütlusest, sest E. T. ütluste kohaselt tuli J. J. tema juurde kahe uue töötaja kandidaadiga, neist ühega tekkis probleem. H. Juhkamsoo pöördus E. T. sõnul tema poole sooviga võtta tööle esmalt E. J, kelle E. T. välistas, sest tegemist oli süüdistatava äiaga, kes ei saaks korruptsiooniohu tõttu süüdistatavaga otseses alluvuses töötada. Alternatiivina oli H. J. teinud E. T. ettepaneku võtta koristajana tuleb tööle L. T. . Vallavanem E. T. nõustus L. T. töölepingu allkirjastamisega, sest H. Juhkamsoo vastutab keskuses tööde tegemise eest, märkides, et „ma usaldasin vabaajakeskuse juhataja ehk Heli Juhkamsood, kes ütles, et ta sobib koristajaks.“ Vallavanem E. T. ei kinnita H. Juhkamsoo versiooni sellest, et töölepingu sõlmimisel oli selge, et L. T. ei hakka tööd tegema. Kohtule on esitatud L. T. terviseandmed, millest nähtub, et L. T. liigub karkudega, sest talle on tehtud ortopeediline operatsioon (I kd, tl 77-78). Tunnistaja Õ. T. sõnul oli ilmvõimatu, et L. T. suutnud kahekorruselist keskust tööpäeviti 8 tundi päevas koristada. Samasisulisi ütluseid on andnud ka tunnistaja K. A. V. tunneb ta L. T. , kuna ta külastas juba mitmeid aastaid L. T. , seetõttu ta ka teadis tema tervise seisundi kohta. Tunnistaja teada oli L. T. l olnud 2020. aasta alguses puusaoperatsioon ja enne operatsiooni kõndis L. T. kepi ja karkudega, seetõttu ei saanud K. A. V. sõnul oma tervise tõttu keskuses tööl käia. Kaitsja on leidnud, et L. T. tervislik seisund oli vallas üldteada, samuti viitas töökohustuste täitmise võimatusele L. T. kõrge vanus. Kui E. J. ei sõlmitud töölepingut, kuna teda peeti liiga vanaks, siis L. T. puhul ei olnud see probleemiks. Siiski ei olnud kohtu hinnangul E. J. töölepingu sõlmimata jätmisel oluline niivõrd tema vanus, kuivõrd asjaolu, et ta ei oleks saanud töötada süüdistatava vahetus alluvuses. E. T. möönis, et täiendavalt tekitas küsimusi E. J. vanus, sest tunnistaja hinnangul oleks keskuses töötamine olnud talle ülejõukäiv ülesanne. E. T. teab L. T. ja tema pereliikmeid, kuid E. T. ei olnud L. T. enne töölepingu sõlmimist kokkupuuteid ning tema terviseprobleemid olid vallavanemale teadmata. Kohus leiab, et E. T. selgitused on usutavad, sest kui otsene ülemus on andnud nõusoleku ja koguni soovitab töötaja tööle võtmist, siis ei ole vallavanemal otsest põhjust veel täiendavat kontrolli teostada. Keskuse juhtimine oli süüdistatava ülesandeks, mis tingis temalt ka töökohustustele vastavate töötajate väljavalimist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatav oleks pidanud nõudma keskuse juhina töö tegemist L. T. lt, sest keskuse juhina oli tal keskuse põhimääruse § 9 lg 1 p 1 kohaselt kohustus korraldada keskuse tööd. L. T. l ei olnud õigust saada töötasu enda arvele, sest ta ei teinud töölepingus ettenähtud tööd. Kui töötaja ei suuda tervise tõttu tööülesandeid täita, siis tulnuks tööleping TLS § 88 lg 1 p 1 alusel L. T. ga üles öelda. Isegi kui võtta aluseks kaitsja seisukoht, et E. T. teadis, et L. T. ei suuda töökohustusi täita, siis see ei mõjuta H. Juhkamsoo süüd. Ametiisik ei tohi dokumenti võltsida ka siis, kui kõrgemalseisev ametiisik (vallavanem) on sellest teadlik. Kui teine isik on kallutanud võltsima, võiks ta vastutada koos süüdistatavaga kuriteole kihutajana (KarS § 22 lg 2), mis ei ole tõendatud.
1-24-6214
3.6.25.11.2019 andis vallavanem käskkirja L. T. ga tähtajatu töölepingu sõlmimiseks koristajana alates 26.11.2019 (I kd, tl 71). L. T. ga sõlmitud tööleping on dateeritud 25.11.2019 kuupäevaga, mille p. 2.1 kohaselt pidi töötaja L. T. asuma tööandja juurde tööle X Vabaajakeskuse koristajana täistööajaga, kelle tööülesanneteks oli X Vabaajakeskuse ruumide koristamine ning maja heaperemehelik hoidmine. Töölepingu p 2.3 kohaselt andis tööülesandeid ja nende täitmist kontrollis X Vabaajakeskuse juhataja. Lepingu on allkirjastatud vallavanema E. T. ja töötaja L. T. poolt (I kd, tl 72-73). Asjas on ka tõendatud, et süüdistatav H. Juhkamsoo on korraldanud L. T. nimele lepingu vormistamise. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta koostanud L. T. tööle võtmiseks lepingu mustandi. Tunnistajana üle kuulatud vallasekretär K. K. ütluste kohaselt pöördus tema poole süüdistatav, et koristaja tööle võtta. K. K. ütluste kohaselt oli tema ülesandeks töölepingu ettevalmistamine ja asutuse juhile juriidilise nõu andmine, kuidas tööleping peaks välja nägema, kontrollimata seejuures faktilisi asjaolusid. Lepingusse kanti need andmed, mille oli andnud vallasekretärile H. Juhkamsoo. Tunnistaja K. K. sõnul ei kontrollinud ta vallasekretärina, kes töölepingule alla kirjutab, eriti veel olukorras, kus keskuse juhataja H. Juhkamsoo ise vahendas töölepingu allkirjastamist. R. T. ütluste kohaselt andis H. Juhkamsoo talle töölepingu, et ta viiks selle L. T. allkirjastamiseks. L. T. allkirjastas 25.11.2019 töölepingu, mille R. T. andis seejärel tagasi süüdistatavale. R. T. ütluste kohaselt oli selge, et L. T. ei ole võimeline koristajatööd tegema, kuid see ei olnud tunnistaja arvates probleemiks, sest L. T. ei pidanudki keskuse juhataja H. Juhkamsoo teada tööd tegema hakkama. Tööleping oli koostatud K. K. poolt, kes ise L. T. ga ei suhelnud, kuid mäletab, et H. Juhkamsoo andis talle L. T. nime. Vallasekretäri poolt lepingu koostamisest teadis ka vallavanem E. T. Tunnistaja sõnul ei ole ta L. T. ga kordagi kohtunud ega teadnud tema tervisliku seisundi kohta midagi. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt tõi süüdistatav vallavalitsusesse L. T. allkirjaga töölepingu. Seega on süüdistatava initsiatiivil L. T. tööleping allkirjastatud.
3.7.Alates 09.02.2020 X Vabaajakeskuse põhimääruse vastuvõtmisest oli keskuse juhatajal põhimääruse § § 9 lg 1 p 1 alusel H. Juhkamsool õigus nii töölepingute sõlmimiseks kui ka töölepingute lõpetamiseks. H. Juhkamsool õigus lõpetada L. T. ga näiline töösuhe, seega ei ole usutav süüdistatava väide justkui tal puudus pädevus lõpetada väljakujunenud praktika. Süüdistataval puudus ka huvi lepingu lõpetamiseks, sest 05.03.2020 koostas H. Juhkamsoo L. T. töölepingu lisana X Vabaajakeskuse koristaja ametijuhendi, mille punktide 1.3. ja 1.5. kohaselt koristaja võtab tööle ja vabastab töölt X Vabaajakeskuse juhataja ja koristaja otsene juht on X Vabaajakeskuse juhataja (Tõend 17). Ametijuhendil on võetud L. T. lt allkiri. 21.06.2020 on L. T. allkirjaga 19.07.-15.08.2020 põhipuhkuse avalduse (tõend 19) ja 30.06.2020 või peale seda sai H. Juhkamsoo L. T. allkirjaga 06.07.-02.08.2020 põhipuhkuse avalduse (tõend 20), seejärel on süüdistatav vormistanud käskkirjadega nr 3-2/3, 30.06.2020 (tõend 20 ja 19) ja 21.06.2021 nr 32/6 (tõend 23, 24) L. T. puhkuse kajastas süüdistatav tööajatabelites. R. T. ütluste järgi sai ta H. Juhkamsoolt L. T. puhkuseavaldusi, millele sinna L T. allkirja ja andis need tagasi H. Juhkamsoole. Selmet lõpetada ebaseaduslik praktika on süüdistatav veelgi enam kinnistanud välja kujunenud süsteemi, et hoida valda teadmatuses sellest, et L. T. ei tööta tegelikult keskuses. Alates 11.08.2021 lõpetas vabaajakeskuse juhataja kohustusi täitnud A. P. L. T. ga töölepingu (I kd, tl 96). A. P. ütluste kohaselt kirjutas L. T. seletuskirja, milles selgitas, et ei ole päevagi keskuses tööd teinud. H. Juhkamsooga lõpetati töösuhe 16.08.2021 (I kd, tl 61-67; L. T. seletuskiri I kd, tl 95). Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-14502 on tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus (II kd, tl 34, maakohtu otsus ei ole jõustunud).
3.8.Kaitsja on leidnud, et X vallas on tulnud ette, et töötajaid asendatakse. Ühe näitena on kaitsja toonud olukorda, kus A. P. on märgitud tööajaarvestuse järgi tööle, kuigi tegelikult oli töö teine
1-24-6214
inimene (II kd, tl 48). Tunnistaja K. K. ütlustest selgub, et ta asendas ühel päeval keskuse juhatajat A. P. Tegemist oli seega ühekordse juhtumiga, mistõttu ei saa sellest kohtu hinnangul teha kaugele ulatuvaid järeldusi. On suur vahe, kui töötajat asendatakse ootamatul põhjusel ühel päeval selleks, et keskust nädalavahetusel lahti hoida ja olukorral, kus töötajalt ei oodata üldse töökohustuste täitmist. Viimasel juhul on tegemist tahtliku valeandemete esitamisega. Tunnistaja K. K. on kohtule selgitanud, et vallale tuli suure ootamatusena, et L. T. ga polnud päevagi tööl käinud. Kaitsja taotlusel on üle kuulatud tunnistajana M. K. , kes ei teadnud midagi rääkida sellest, et X vallas oleks tavapärane teise isiku eest tööl käimine. Tunnistaja M. K. ei ole süüdistuses nimetatud perioodil vallas töötanud ega oma ettekujutust valla töökorraldusest. Seega puudub igasugune alus rääkida valla sarnasest varasemast töökorraldusest või X valla varasemast sarnasest praktikast. Tunnistaja K. K. selgitas, et nad kohtusid L. T. ga, kes tuli oma mehega ja andis lahkumisavalduse ja tegi seletuskirja, et ta tõesti ei ole keskuses koristamas käinud. See oli tunnistajale esimene kord, kui L. T. nimi üldse talle lauale tuli. Enne seda ei olnud ta selle teemaga üldse kokku puutunud, kes koristab ja esitab tööajatabeleid. Seega on ebaõige ka kaitsja väide, et L. T. ga sõlmitud leping esitati etteheitena kiusuks pärast seda, kui ta ei nõustunud keskust puhkuse ajal avama. L. T. ga sõlmitud lepingust sai K. K. teada Õ. T. kaudu, mis viis selleni, et L. T. ga öeldi leping üles. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt palus ta vallavanemana X Omavalitsuste Liidu ja kohalike omavalitsuste ühise sisekontrolli nõunikul või kontrolöril E. R. kontrollida vabaajakeskuse dokumente. Tunnistajana üle kuulatud sisekontrolli läbiviija E. R. ütluste kohaselt G.I.F-i vallavanem K. K. andis talle erakorralise tööülesande üle vaadata sisemised korrad ja asutuse tegevust reguleerivad õigusaktid, dokumendid X Vabaajakeskuses. E. R. tuvastas et tööajaarvestusetabelites puuduseid, nimelt oli märgitud L. T. tööaeg 2020 kuni 2021.a augustini, kuigi töötaja ei ole tööl käinud. Seega ei leia kinnitust kaitsja hüpotees justkui oleks tegemist poliitiliselt motiveeritud tagakiusamisega, sest tegelikult on tulnud võltsitud tööajatabelid välja 2021 augustis, kui oli täiesti selge, et H. Juhkamsoo alluvuses ei ole L. T. töötanud. Tegelikult oli R. T. keskuse perenaisena kohustatud ise koristama, kuid sai süüdistatava tegevuse tulemusena endale lisatasu, mida vald keeldus maksmast. Asjaolu, et R. T. koristas keskuses on kinnitanud tunnistajad M. A. ja M. I. R. T, kelle töökohustuseks oligi koristamine sai endale kahe töötaja täistööaja eest arvestatud palga, mille lisandusid tööjõumaksud, seega on ilmselgelt kahjustatud X valla varalisi huve. Kohus ei nõustu seetõttu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava teos ei ole midagi n-ö karistamisväärset. Kaitsja on ka leidnud, et X valla seisukohad on ebausaldusväärsed, kuna need on olnud ajas vastuolulised. Oma väite tõendamiseks on kaitsja toonud välja asjaolu, et 30.06.2020 on tasutud Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ arve õigusteenuste eest summas 1200,00 eurot, mille kohta on hiljem 25.05.2021 revisjonikomisjoni aktis leitud, et see oli H. Juhkamsoo poolt võetud põhjendamatu kulu. Kaitsja on küsitlenud E. T. nimetatud arve osas, mille tulemusena on selgunud, et tegemist on olnud olukorraga, et H. Juhkamsoo on soovinud advokaadi arvamust küsimuses, mille kohta oli juba õigusbüroo arvamus esitatud. Vaidlus on selles, kas süüdistatav võis kulu teha, ehk kas keskuse juhataja võib käsutada valla eelarvelisi vahendeid olukorras, kus küsimus ei puuduta keskuse töö korraldamist. Tegemist on kohtu hinnangul vaidlusega, mis oma antud asjaga puutumust, sest see on sisuline õiguslik vaidlus H. Juhkamsoo ja X valla vahel, millest ei saa välja lugeda vallaametnike soovi süüdistatava huve kahjustada. Vallal oli ka õigus kuriteokaebus esitada, kui vallavanema arvates võisid tehingul olla kuriteo tunnused.
3.9.Kohus leiab, et süüdistatav Heli Juhkamsoo on pannud kuriteo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2), sest ta on seadnud endale eesmärgiks vallale ebaõigete andmetega, s.o võltsitud tööajatabelite esitamise, sest tema sooviks oli, et R. T. saaks ebaseaduslikult listasu. Süüdistatava poolt on ametiisikuna esitatud 20 võltsitud tööajatabelit, mille alusel on L. T. pangakontole laekunud kokku 9585,79 eurot. Ligi kahe aasta jooksul esitas süüdistatav X valla
1-24-6214
raamatupidamisele järjekindlalt andmeid L. T. tööaja, puhkuse ja ametijuhendi tutvustamise kohta. X vallalt L. T. nimelt töötasu õigustamatu kättesaamine võltsitud dokumentidega oli seega süüdistatava käitumise liikuma panevaks jõuks. H. Juhkamsoo eesmärgipärane käitumine ilmneb ka tema initsiatiivis vormistada keskusse tööle L. T. , teades, et isik ei ole võimeline tööülesandeid täitma, mistõttu oli vale ka L. T. tabelites märgitud tööaeg. Süüdistatava ettepanekul on R. T. leidnud töötajaks L. T. , mis nähtub tunnistaja R. T. ütlustest, mille järgi H. Juhkamsoo tegi talle ülesandeks leida inimene, keda saaks tööle vormistada ja tema leidis oma mehe ema L. T. . Seega süüdistatav teadis, et L. T. ei hakka tegelikult tööd tegema. Süüdistatavale oli ka selge, et ta ei saa tööajatabelisse märkida R. T. töötunde, sest viimane oli keskuses täiskohaga tööl. Seega märkis süüdistatav tööajatabelitesse L. T. töötunde kuigi ta tegelikult tööd ei teinud. Tööajatabelid esitas H. Juhkamsoo valla raamatupidamisele, kus toimus palgaarvestus ja töötasu väljamaksete tegemine L. T. .
3.10.Kohus leiab, et on Heli Juhkamsoo on ametiisikuna tahtlikult võltsinud tööajatabeleid, seega on H. Juhkamsoo teos KarS § 299 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused.
4.Süüdistuse kohaselt on Heli Juhkamsoo pannud toime ka teadvalt võltsitud dokumente kasutamise eesmärgiga omandada õigus, mis on KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Heli Juhkamsoo edastas võltsitud tööajatabelid töötasu arvestuse tegemiseks G.I.F-i raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale L. T. , etR. T. saaks koristamise eest töötasu.
4.1.Palgaarvestuse kord tulenes X valla raamatupidamise sise-eeskirjast, mis kinnitatud vallavanema käskkirjaga nr 8 30.11.2006. Sise-eeskirjade punktist 2.4 palga ja tööaja arvestamine, mille järgi tööaja kasutamine fikseeritakse tööaja ja töötasu arvestuse tabelitega (I kd, tl 97-101). H. Juhkamsoo allkirjastas ajavahemikus 29.11.2019 kuni 30.06.2021 kokku 20 tööajaarvestuse tabelit L. T. nime ja töö- ja puhkeajaga on dokumendid. Tööaja arvestuse tabelite koostamise ja esitamise eesmärgiks oli süüdistataval tõendada raamatupidamisele L. T. töötamist keskuses ja tema igakuist tööaega. Kõik süüdistuses näidatud tabelid on allkirjastanud süüdistatav H. Juhkamsoo, mida ta on ka ülekuulamisel kinnitanud.
4.2.H. Juhkamsoo esitas tööajaarvestuse tabelid G.I.F-i raamatupidamisteenistuse palgaarvestusega tegelevale vanemraamatupidajale V. K. (G.I.F-i vastus, 13.04.2022, I, kd, tl 102). H. Juhkamsoo esitas tööajatabelid Vallavalitsuse raamatupidamisele, sest sise-eeskirjade punkti 3 kohaselt tuleb X vallas esitada majandustehingute kohta käivad dokumendid raamatupidamisele allasutuse juhi poolt. Palga arvestust puudutavad dokumendid esitatakse hiljemalt kuule järgneval päeval, s.t vabaajakeskuse nimel oli tabelite esitamise kohustus allasutuse juhil Heli Juhaksmool. Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt saatis keskuse juhataja H. Juhkamsoo iga kuu alguses tööajatabelid talle digiallkirjastatuna meiliaadressile X, mille alusel ta arvestas vabaajakeskuse töötajate töötasud (vt L. T. töötasuandmeid I kd, tl 153). Tunnistaja kinnitas, et kõikidel asutuste juhtidel on kohustus esitada raamatupidamisele oma töötajate kohta andmed, et saaks nendele töötasu arvestada. Töötasu makstakse välja palgalehtedega ja igal allasutusel on oma eraldi palgaleht. Tunnistaja E. T. ütluste järgi kinnitas ta vallavanemana vabaajakeskuse raamatupidamise dokumente kuni veebruarikuuni 2020, kui moodustati iseseisev hallatav asutus. Raamatupidamine viidi vallas läbi raamatupidamiseeskirjade ja - reeglite järgi. E. T. sõnul maksis valla raamatupidamisosakond palka esitatud tööajatabelite alusel ning selle eelduseks oli, et tööajatabelid oli esitatud raamatupidamisse. Vallavanem allkirjastas palgalehti kord kuus, siis kui need tema lauale jõudsid. Kohtuistungil andis G.I.F-i raamatupidamise palgaarvestaja V. K. tunnistajana ütlusi selle kohta, et ta sai tööajatabelid keskuse juhilt H. Juhkamsoolt. Tööajatabelitel oli neli töötajat, kellest üks oli L. T. Samuti selgitas tunnistaja, et tööajatabel on aluseks palgalehe koostamiseks, mis oli omakorda aluseks töötasu väljamaksmiseks. Tunnistaja
1-24-6214
V. K. sõnul kontrollitakse alati üle, kas tööajatabelisse kantud inimesega on sõlmitud tööleping, on käskkiri või muu leping töösuhte kohta. Raamatupidaja kontrollis tööajatabelit, kas see läheb kokku kõikide nende käskkirjade ja haigekassa süsteemist tulnud andemetega. Ilma töölepingu või käskkirjata ei saa palka välja arvestata ega ka töötasu maksta. Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt pidi tööajatabelisse olema kantud lisaks ametikohale kindlasti ka töötaja nimi, sest selle alusel saab teostada eelkirjeldatud kontrolli töösuhte olemasolu kohta. Töötabelisse peab olema kantud inimese töökohustuste täitmine (tööaeg). Seega on alusetu kaitsja väide justkui ei peaks palgaarvestus kajastama nimeliselt isikute tööaega, sest kui töötaja nime ei märgita tööajatabelisse, siis ei ole ka võimalik konkreetse töötaja töötasu välja arvutada. V. K. ütluste kohaselt peab tööajatabelites kajastuma õige tööaeg, sest kui töötaja tegelikult tööd ei tee ja tööl ei ole olnud, siis see on tööluus ja juhataja peab märkima selle töötabelisse. Tunnistaja kirjeldas, et iga kuu eelneva kuu töötamise kohta esitatud tööajatabeli andmete alusel arvestab tunnistaja palgalehe, trükib selle välja, palgalehele kirjutab alla tema koostajana ja vallavanem, mille alusel tehakse töötasu maksmiseks pangas ülekanne. Lisaks kinnitas tunnistaja, et tööajatabelisse ei saa märkida teist inimest, sest ta ei aktsepteeriks seda, sest kui on võõras nimi siis ei ole ju tööle võetud ja sellele inimesele palka maksta ei saa, ta ei ole töötaja. Seega on leidnud kinnitust asjaolu, et ilma tööaja tabeliteta ei saa palgaarvestust toimuda, sest selle alusel saab raamatupidaja teada iga töötaja töötatud tunnid. Tööajatabelist oli võimalik tuvastada tegelikult töötatud aeg. Seega, kui H. Juhkamsoo koostas ja esitas igakuiselt tööaja arvestamise tabeleid L. T. kohta, siis omandas L. T. õiguse saada töötasu. Kohus nõustub prokuröriga, et ilma vabaajakeskuse juhataja H. Juhkamsoo valeandmetega tabeliteta ei oleks L. T. palka arvestatud, seega on omandatud võltsitud dokumentide kasutamisega õigus töötasu saamiseks.
4.3.KarS § 345 lg 1 sätestab kuriteona teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Keskuse juhataja H. Juhkamsoo omandas ametiisikuna õiguse saada X vallast töötasu, sest faktiliselt töötav R. T. ei oleks koristamise eest töötasu saanud, kui vabaajakeskuse juht ei oleks L. T. töötabelise märkinud. Koristamise eest tehti väljamakse L. T. . Kohus nõustub prokuröriga selles, et tegemist on jätkuva teoga, sest H. Juhkamsool oli vabaajakeskuse koristamiseks alaline kokkulepe R. T. ja ühe kuu pikkune intervall tööajatabelite esitamise vahel oli tingitud sellest, et tööajaarvestust peeti igakuiselt, seega oli tööajatabelite esitamine toime pandud sarnasel viisil ning olid kantud ühest ja samast tahtlusest.
4.4.Kohus leiab, et Heli Juhkamsoo pani kavatsetult toime võltsitud dokumentide kasutamise (KarS § 16 lg 2). H. Juhkamsoo võltsis keskuse tööajatabeleid, märkides keskuse koristamise töötunnid L. T. nimele. Seejärel esitas süüdistatav teadvalt võltsitud dokumendid X valla raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus R. T. koristamise eest töötasu saamiseks. Kuna töötasu arvestus sõltus tööajatabelist, siis koostas palgaarvestaja V. K. palgalehed, mille alusel maksti L. T. pangakontole töötasu, mida ta ei oleks pidanud tegelikult saama. Võltsitud dokumentide kasutamise tulemusena sai R. T. L. T. kontole laekunud töötasu endale. Kaitsja on leidnud, et kolmanda isiku kasuks ei saa omandada õiguseid viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2014 otsusele asjas nr 3-1-1-119-13 tehtud riigikohtuniku H. Kirise eriarvamuse p-le 3.2. Siiski on kriminaalkolleegium leidnud, et kuriteokoosseis on täidetud ka juhul, kui süüdistatava teo tulemusena omandab õiguse kolmas isik. Kohus leiab, et ei ole oluline millisel eesmärgil on võltsitud dokumendi kasutamine aset leidnud, sest õiguse omandamine või kohustustest vabanemine näitab dokumendi kvaliteeti. Karistamisväärne on sellise võltsitud dokumendi kasutamine, mis võib kaasa tuua õiguslikult tähendust omava asjaolu tekkimise või muutumise, mida ilma võltsitud dokumendita ei saaks juhtuda.
4.5.Kohus leiab, et süüdistatava käitumises on kõik võltsitud dokumendi kasutamise, s.o KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.
1-24-6214
5.Kohus leiab, et süüdistatava Heli Juhkamsoo poolt KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi toime pandud kuriteod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav H. Juhkamsoo on pannud toime talle etteheidetava kuriteod, seega tuleb nad süüdi tunnistada ning mõista neile ka karistus. Karistus
6.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Võttes arvesse, et isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud, siis on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka kergema karistusega. Lisaks peab kohus võtma arvesse, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg, mis on täiendavaks põhjuseks, miks ei ole enam alust süüdistatava karistamiseks vangistusega. Antud juhul on kohtu hinnangul põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Kohus on seisukohal, et H. Juhkamsoo puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 tähenduses. H. Juhkamsoo ütluste kohaselt on ta märkinud tööajatabelitesse ebaõiged andmed L. T. töötamise kohta, kuid ei ole tunnistanud enda süüd kuriteo toimepanemisel. Süüdistatav on leidnud, et ta ei ole kuritegu toime pannud, mistõttu kohus leiab, et tegemist ei ole süü ülestunnistamisega ega ka puhtsüdamliku kahetsusega.
6.1.KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 näevad karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süü suurust hinnates, tuleb võtta arvesse, et süüdistatav on esitanud pika aja jooksul, s.o kokku 20 korral võltsitud dokumente X valla raamatupidamisele, seega on kohtu hinnangul olulisel määral riivatud KarS § 299 lg 1 kaitstavat õigushüve, s.o dokumentidega seotud õiguskäivet. Seejuures tuleb võtta arvesse, et järjekindel ja süsteemne kuritegu on pandud toime ametiisiku poolt, kelle tegevuse tulemusena on XXX maksnud 20 korda õigustamatult välja töötasu inimesele, kes ei ole päevagi vallas tööl käinud. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tegemist on väheolulise teoga, sest ilmselgelt on kahjustatud ametialase tegevuse õiguspädevust, mille kaitsmine on avalikes huvides. Antud asjaoludel on KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 õigushüvesid intensiivselt rünnatud, mis väärib avalikku hukkamõistu. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud nii dokumentide võltsimise, kui ka võltsitud dokumendi kasutamise, mistõttu kohus leiab, süüdistatava süü vastab keskmise santsiooniraami keskmisele määrale. Heli Juhkamsoole tuleb KarS § 299 lg 1 järgi mõista karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 12 237 eurot. Samuti tuleb H. Juhkamsoo KarS § 345 lg 1 järgi mõista rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 8158 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Heli Juhkamsoole liitkaristuseks rahaline karistus 12 237 eurot. Rahaline karistus peaks H. Juhkamsood edaspidi motiveerima õiguskuulekalt käituma, sest sellega tunnetab süüdistatav piisavalt tõhusalt enda õigusvastase käitumise tagajärgi.
6.2.Kohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid (varaline kahju puudub) ja süüdlase isikut, ei ole rahalise karistuse täielik tasumine süüdlase poolt otstarbekas, mistõttu tuleb süüdlase suhtes jätta KarS § 73 lg 1 alusel karistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tunnetab süüdimõistetu karistuse raskust ka osalise täitmisele pööramisel 50 päevamäära, s.o summas 2039,50 eurot, mis peaks süüdimõistetut oma hoiakuid muutma, et edaspidi hoiduda õigusvastasest käitumisest. Rahaline karistus summas 2039,50 eurot tuleb jätta KarS § 73 lg 2 alusel täitmisele pööramata, kui H. Juhkamsoo ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
1-24-6214
Menetluskulud KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Heli Juhkamsoolt menetluskuluna riigituludesse sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjate tasu Heli Juhkamsoo enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.