1.Lõpetada F.N-i (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja jätta F.N pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
4.Avaldada teade F.N-i kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 21. novembri 2023 määrusega lõpetati F.N-i (võlgnik) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikut kohustati esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15. aprill 2024.
2.Kohus edastas 15. aprillil 2024 võlgnikule kohtunõude, milles andis tähtaja 10 päeva kirja kättesaamisest alates usaldusisiku aruande esitamiseks.
3.Kohus helistas 30. mail 2024 võlgnikule. Võlgnik kinnitas telefonikõnes 15. aprilli 2024 kohtunõude kättesaamist. Võlgnik kinnitas, et tema kohustused on talle arusaadavad ning lubas aruande esitada 3. juuniks 2024. Võlgnik aruannet ei esitanud.
4.Kohus kutsus võlgniku 26. juunil 2024 kell 13.00 toimuvale istungile. Võlgnik 26. juunil 2024 kohtuistungile ei ilmunud.
5.Tsiviilasi jagati 12. septembril 2024 ümber kohtuniku Nele Teelahk menetlusse kohtu esimehe 10. septembri 2024 käskkirja nr 11-1/25 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. TsMS § 20 lg 3 järgi pärast asjas lahendi tegemist samale kohtule esitatavaid taotlusi, eelkõige lahendis vea parandamise, täiendava lahendi tegemise, lahendi avalikustamise piiramise, lahendi viivitamatu täitmise, avalduse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotlust ei pea lahendama lahendi teinud kohtunik.
6.Kohus kutsus võlgniku 28. oktoobril 2024 kell 11.30 toimuvale istungile. Võlgnik teavitas
28.oktoobril 2024 kohut e-kirjaga, et ei saa istungil haigestumise tõttu osaleda.
7.Võlgnik avaldas 11. novembri 2024 istungil, et töötab A OÜ-s laadijana alates 2024. aasta aprillikuust. Saab miinimumpalka. Enne 2024. aasta aprillikuud ei töötanud, tegeles töö otsimisega. Võlgnik kolis märtsikuus T , kus tööandja üürib elamispinda, millega kulusid võlgnikule ei kaasne. Võlgnik avaldas, et ei ole võlausaldajatele makseid teinud. Võlgniku kulud moodustavad toidukulud, riided ja sõidukulud Narva ning kõik muu eluks vajalik. Võlgnik maksab kohtukulusid graafiku järgi 100 eurot kuus. Võlgnik avaldas, et aruande osas on kohtuga telefoni teel suhelnud, kuid aruande esitamisesse on ta suhtunud muretult ja ei esitanud aruannet. Kohus selgitas, et võlgnikul tuleb kohtule esitada kirjalik aruanne hiljemalt 22. novembriks 2024 ning kui võlgnik aruannet tähtaegselt ei esita, siis võib kohus menetluse lõpetada ja võlgniku kohustustest vabastamata jätta.
8.Võlausaldaja E.M.M ei nõustu võlgniku võlgadest vabastamisega. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 1220,11 eurot. 2(6)
9.Võlausaldaja F.B.Y avaldas, et ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. Võlgnik ei ole menetluse kestel makseid teostanud ja nõude jääk on 492,89 eurot.
10.Võlausaldaja U.K.D avaldas, et võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajale makseid teinud. Võla jääk on 1121,72 eurot. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi.
11.Võlausaldaja Q.Q.P märkis, et võlgniku poolt ei ole menetluse kestel laekumisi toimunud ja nõude jääk on 1382,55 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud usaldusisikuna füüsilise isiku maksejõuetusseaduse (FIMS) § 46-st tulenevaid kohustusi ja võlgnikuna FIMS § 46-st tulenevaid kohustusi. Kohus on korduvalt selgitanud võlgnikule tema kohustusi ning võlgnik lubas kohtuistungil asuda oma kohustusi täitma, kuid ei ole seda teinud. Neid kohustusi on võlgnik rikkunud süüliselt ning sellest tulenevalt on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgadest vabastamise menetlus on mõeldud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldaja huvide kahjustamisele. Võlausaldaja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
12.Võlausaldaja F.Q.U avaldas, et võlgnik ei ole makseid menetluse kestel teinud ja nõude jääk on 1883,30 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et menetlust ei peaks lõpetama, sest võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi kokkulepitud määral.
13.Võlausaldaja P.F.X märkis, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal tasunud ühtegi makset. Võla jääk on 1555,56 eurot. Tagatud ei ole võlausaldaja õigustatud huve ning ei saa nõustuda kohustustest vabastamisega. Võlgadest vabastamise menetluse lõpetamise või pikendamise jätab võlausaldaja kohtu otsustada.
14.Võlausaldaja V.T.Q avaldas, et võlgnik ei ole teinud võlausaldajale mitte ühtegi makset võla katteks. Kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik järelejäänud kohustustest vabastamata, kuna võlgnik on teadlikult ja tahtlikult rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 nimetatud kohustusi, samuti on võlgnik korduvalt eiranud kohtunõudeid. Võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud pahatahtlikult oma kohustuste täitmisse. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kuna vastavad tõendid on esitamata, kahjustades nii võlausaldaja huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik tuleb jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
15.Võlausaldaja J.M.W ei ole seisukohta esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
16.Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
17.FIMS § 68 lg 1 kohaselt kohaldatakse FIMS-i pärast FIMS-i jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FIMS § 68 lg 2 kohaselt enne 3(6)
käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 30. juunini 2022. Kuivõrd võlgnik esitas pankrotiavalduse 6. mail 2022, kohaldub käesolevas asjas pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 30. juunini 2022.
18.PankrS (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Kehtiva PankrS § 1933 lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 1. juulit 2022. esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega peaks võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestma vähemalt kolm aastat alates selle algatamisest 21. novembril 2023.
19.PankrS § 175 lg 2 p 2 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 eelduseks on võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust ja võlgniku süülist käitumist, s.o kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
20.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). PankrS § 173 lg 3 kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2).
21.Kohus leiab, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud enda PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Kohus on võlgnikule korduvalt selgitanud (15. aprillil 2024, 30. mail 2024, 26. juunil 2024 ja 11. novembril 2024) tema kohustusi usaldusisiku ja võlgnikuna kohustustest vabastamise menetluses, sh kohustust esitada iga-aastased aruanded kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on kohtu selgitustest ja nõuetest olenemata jätnud aruanded ja tõendid esitamata. Võlgnik on kohtule küll 11. novembri 2024 istungil avaldanud, et töötab A Osaühingus laadijana alates 2024. aasta aprillikuust, kus saab miinimumtasu. Samas ei ole võlgnik töötamise, töötasu suuruse ja kulude osas esitanud kohtule ühtegi tõendit (vt nt 15. aprilli 4(6)
2024 kohtunõue). Selliselt ei ole kohtul olnud võimalik kontrollida võlgniku istungil antud väiteid tema tegevuse ja sissetulekute kohta. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 kohustust esitada kohtu nõudel teavet enda tegevuse, sissetulekute ja vara kohta.
22.Võlgnik teavitas alles 11. novembri 2024 kohtuistungil, et on asunud tööle ja kolinud T 2024. a märtsist. Seega jättis võlgnik pikka aega PankrS § 173 lg 2 sätestatud elu- ja tegevuskoha vahetuse teavitamiskohustuse täitmata.
23.Kohus leiab, et võlgnik on usaldusisiku ülesannetes rikkunud ka 21. novembri 2023 määruses sätestatud kohustust esitada kohtule aruanne. Usaldusisiku aruanne tuli esitada esmalt 15. aprilliks 2024 ning hiljemalt 22. novembriks 2024, kuid seda ei ole seni esitatud. Võlgnik, eriti kui ta täidab ise ka usaldusisiku ülesandeid, peab olema hoolas oma kohustuste täitmisel, et kohtul ja võlausaldajatel oleks selge ülevaade võlgniku tuludest ning kuludest ning sellest, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid vähendada. Võlgnik nentis ka ärakuulamisel 11. novembril 2024, et on usaldusisiku aruande esitamise kohustusse suhtunud muretult. Võlgnik ei ole jätkuvalt esitanud kohtule usaldusisiku aruannet. Võlgnik on korduvalt lubanud esitada kohtule aruande, töölepingu ja pangakonto väljavõtted, kuid ei ole seda tänaseni teinud. Võlgnikku on hoiatatud, et kohustuste täitmata jätmisel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
24.Kohtu hinnangul on võlgnik eelpool kirjeldatud käitumisega asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Arvestades ka, kui mitu korda (s.o nii pankrotimenetluses kui ka korduvalt käesoleva menetluse käigus) on kohus pidanud võlgnikule tema kohustusi meelde tuletama, ei saa pidada andmete esitamata jätmist juhuslikuks. Võlgnik ei toonud ka istungil ühtegi mõjuvat põhjust, miks on jätnud võlgniku ja usaldusisiku kohustused täitmata. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa kohustustest vabastamise menetlus osutuda tulemuslikuks, sest juba praegu on andmed võlgniku varalise seisundi kohta puudulikud ning piirduvad üksnes tema suuliste selgitustega. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et selline kohustuste rikkumine kahjustab võlausaldajate huve (vt ka RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 15). Arvestades võlgniku seni raskelt hooletut käitumist ning hoolimatut suhtumist oma kohustuste täitmisel, ei ole kohtul veendumust, et võlgnik suhtuks edaspidi oma kohustuste täitmisesse suurema hoolega.
25.Toimiku materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud võlausaldajate nõudeid rahuldama. Ühtegi tõendit võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta kohtule samuti esitatud ei ole. Võlausaldajatele maksete tegemata jätmist kinnitas ka võlgnik ise 11. novembri 2024 istungil. Võlausaldajad on kohtule kinnitanud, et võlgnik ei ole oma kohustuste täitmiseks teinud ühtegi väljamakset.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses enne kolme aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
27.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, et võimaldada neil alustada n-ö puhtalt lehelt. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele 5(6)
kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata (PankrS § 175 lg 5 ja PankrS § 173).
28.Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 on põhjendatud ja õiglane jätta menetluse iseloomu arvestades menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.