Liiklussüüteod

1-25-3277 kuud 7 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 11 kuud 5 päeva vangistust.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Jacob Peeki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 21.06.2023 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-3919 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi ning lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks alates kohtuotsus jõustumisest ja KarS § 55 lg 1 alusel laines lisakaristuse kandmise aeg põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtu poolt määratud tähtajale (08.08.23-07.08.24), juhtis tahtlikult uuesti 13.10.2023 kella 13.07 ajal Tallinnas, Narva mnt ja Reedi tee ristmikul suunaga Kesklinna poole

1-25-3277 mootorsõidukit xxx, xxx reg-nr xxx, omamata selleks mootorsõiduki juhtimise õigust ja hoides tahtlikult kõrvale 07.07.23 jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-3919 kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §-s 50 sätestatud lisakaristust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega Jacob Peek, hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema olles 21.06.2023 karistatud Harju Maakohtu otsusega nr 1-23-3919 KarS § 424 lg 2 järgi uuesti juhtis tahtlikult 12.11.2024 kella 18.10 ajal Tallinnas mööda Paldiski mnt suunaga Kesklinna poole, mh Paldiski mnt 81 maja juures, mootorsõidukit xxx reg-nr xxx olles narkojoobes (EKEI uuringuakti 24T-TXT05697 kohaselt esines kokaiini, diasepaami, nordasepaami ja alprasolaami tarvitamisest tingitud joove). Sellise tegevusega rikkus Jacob Peek liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid Seega pani Jacob Peek toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

KOKKULEPPE SISU

Süüdistatava Jacob Peeki, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Jacob Peekile mõistetavaks karistuseks KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 8 kuud ning KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /13-14.10.2023/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja 64 lg 1 korras suurendada mõistetud karistust 21.06.2023 Harju Maakohtu kohtuotsusega (nr 1-23-3919) mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat 10 kuud ja 7 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 5 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18-ks kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale

1-25-3277 Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 1329 eurot ning ekspertiisi kulu 124 eurot, s.o kokku 1453 eurot. Süüdistatav taotleb ja nõustub tasuma kohtumenetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumise hetkest.

KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jacob Peek KarS § 329 ja § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kohus selgitab, et menetluskulude ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas 1-25-2450 p 6). Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.