Liiklussüüteod

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Siim-Kristjan Aimilt menetluskuluna ekspertiisikulu 372 eurot, kaitsjatasu 65,88 eurot ja sundraha 664,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Siim-Kristjan Aimil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1102,38 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 91,87 eurot ja viimasel 12. kuul 91,81 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99925700018200 ning selgituseks „Siim-Kristjan Aim, 125-1903, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Siim-Kristjan Aim - juhtis 28.08.2024 kella 02.49 ajal Tartus, Turu 6 juures mootorsõidukit BMW reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - juhtis 04.09.2024 kella 10.04 ajal Tartus, Kalda tee 3 juures mootorsõidukit BMW reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - juhtis 05.09.2024 kella 23.53 ajal Tartus, Mõisavahe 75 juures mootorsõidukit BMW reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja morfiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Siim-Kristjan Aim rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sellega pani Siim-Kristjan Aim toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisle kuulub 10 päeva vangistust ja ülejäänud karistust, s.o. viis kuud ja 20 päeva vangistust täitmisele ei pöörata, kui Siim-Kristjan Aim ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest narkootikume tarvitavale inimesele mõeldud sotsiaalprogrammi „SÜTIK“ ja osalema selles 1 aasta jooksul määruse allkirjastamisest. KarS § 75 lg 4 alusel on Siim-Kristjan Aim kohustatud registreerima end 2 nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses narkootikumide sõltuvushäire ravivajaduse hindamisele ja läbima hindamise haigla määratud ajal. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ära kantava karistuse kandmise alguseks süüdimõistetu saabumine kinnipidamiskohta.

Kriminaalmenetluse kulud on 1766,88 eurot (sundraha 1329 eurot, ekspertiisi tasud kokku 372 eurot ja kaitsja tasu 65,88 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha suurust 664,50 euro võrra ja määrata ülejäänud menetluskulu (1102,88 eurot) tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Siim-Kristjan Aim aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse SiimKristjan Aimi süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Siim-Kristjan Aimi menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku 372 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 65,88 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1766,88 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Siim-Kristjan Aim taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Võttes arvesse Siim-Kristjan Aimiga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta sundrahast pool, s.o 664,50 eurot riigi kanda ning anda Siim-Kristjan Aimile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Siim-Kristjan Aimilt välja mõista ekspertiisikulu 372 eurot, kaitsjatasu 65,88 eurot ja sundraha 664,50 eurot ning anda talle

võimalus tasuda menetluskulu kokku 1102,38 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.