Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2 / 27

Rahuldada alaealise kannatanu I.C tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses ning mõista Robert Sarapikult kannatanu kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja 958,10 eurot. Tsiviilhagi tasuda F. M. kontole nr XXX. Kohus selgitab, et kannatanul on õigus anda kohtuotsuse jõustumise järgselt tasumata osas tsiviilhagi nõue täitmiseks täitemenetlusse.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s.o hiljemalt 21.05.2025. a. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). 3 / 27

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine 14. mail 2025. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 23. maist 2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Robert Sarapikku süüdistatakse selles, et tema 05.10.2022.a kell 20:23, sõites enda poolt juhitud musta värvi sõiduautoga Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXX) mööda X maanteed suunaga X poole ja nähes, et mööda X maantee kõnniteed kõnnib X bussipeatuse poole tema X F.M, jättis sõiduauto X maanteele, aadressil X asuva X vahetus lähedusse, seisma, misjärel väljus sõiduautost, avas sõiduauto parempoolse esiukse ning läks kõnniteel oleva F.M juurde. Seejärel ütles Robert Sarapik X le F.M, et ta tema sõiduautosse tuleks, kuid F.M vastas sellele eitavalt, misjärel Robert Sarapik võttis enda parema käega F.M vasakust käevarrest kinni ja tõmbas teda enda poole, soovides, et F.M tema sõiduautosse tuleks, põhjustades F. M. käest tõmbamisega füüsilist valu. Kui F.M ütles uuesti Robert Sarapikule, et ta ei tule tema sõiduautosse, võttis Robert Sarapik F. M. kahe käega haardesse enda sülle. F.M osutas rabeledes vastupanu ja ütles koduvalt Robert Sarapikule, et ta ei tule tema sõiduautosse, kuid sellest hoolimata Robert Sarapik viis F. M. süles ja F.M-i kinni hoides sõiduauto juurde ning pani F. M. viimase tahte vastaselt sõiduauto parempoolsele esiistmele, misjärel kell 20:24 sulges sõiduauto ukse ja istus ise koheselt juhiistmele ning hakkas sõiduautoga mööda X maanteed X poole sõitma. Sõiduautos olles ütles F.M korduvalt Robert Sarapikule, et ta sõiduauto peataks selleks, et ta saaks autost väljuda, kuid Robert Sarapik ei teinud seda. Kui sõiduauto oli jõudnud X tee ja X maantee ristmikule, kus põles fooris punane tuli, avas F.M sõiduauto ukse, et sõiduautost väljuda, kuid F. M. ei õnnestunud seda teha, sest Robert Sarapik vajutas sõiduautol gaasipedaalile ning sõitis foori punase tulega mööda X maanteed edasi ja keeras X poole. Seejärel sõidutas Robert Sarapik sõiduautoga F.M-i kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohtades X maakonnas, viies kannatanu ka pimedasse metsa ning viimaks sõitis mööda X maanteed X valda X alevikku F. M. kortermaja ette, kus enne kella 21:35 võimaldas Robert Sarapik F. M. sõiduautost väljuda. Robert Sarapiku poolt F. M. tahte vastaselt kinnihoidmine ja sõiduautosse panek võttis kannatanult seadusliku aluseta liikumisvabaduse ning tekitas hirmu, ebameeldivust ja käevarrest tõmbamine ka füüsilist valu. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o seadusliku aluseta vabaduse võtmisega, viies F. M. tema tahte vastaselt enda sõiduautosse ja võttes F.M teda sõiduautos kinni hoides ilma seadusliku aluseta liikumisvabaduse, pani toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et pärast seda, kui tema oli 05.10.2022.a kella 20:24 ajal X maanteel vägivalda kasutades ja ilma seadusliku aluseta X F. M. enda sõiduautosse Mercedes-Benz (registreerimismärgiga XXX) viimase tahte vastaselt süles kandnud ja sinna sulgenud, võttes kannatanult liikumisvabaduse, sõidutas kannatanut edasi oma sõiduautoga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata X maakonnas asuvatesse kohtadesse, sealhulgas pimedasse tundmatusse metsa, mille käigus Robert Sarapik ähvardas F.M-i tapmisega, öeldes korduvalt, et lööb F. M. „kasti“. Robert Sarapik tekitas ähvardamisega F. M. reaalset hirmu ning ohtu enda elule ja tervisele. Samuti oli F. M. alust 4 / 27

arvata, et Robert Sarapik võib oma ähvarduse täide viia, sest lisaks vägivaldselt ja seadusliku aluseta tahte vastaselt vabaduse võtmisele ja kannatanu sõiduautosse sulgemisele on Robert Sarapik tarvitanud F. M. suhtes ka varasemalt korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda, teda tapmisega ähvardanud ning süüdistatav on kannatanu suhtes toime pandud kuritegude eest ka eelnevalt kohtulikult karistatud. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o tapmisega ähvardamisega, kui kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema on teadlikult ja korduvalt rikkunud 07.11.2022.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega nr 1-22-6426 kriminaalasjas nr 22267000820 kohaldatud lähenemiskeeldu XF. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks. Eelpool nimetatud määrusega kohaldati Robert Sarapikule ajutine lähenemiskeeld XF. M. suhtes järgnevatel tingimustel: - Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohaks olevale kortermajale X lähemal kui 15 meetrit. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kortermaja välisukseni tema ja F. M X äravõtmiseks või üleandmiseks. - Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. Robert Sarapik pani teadlikult ja tahtlikult toime eelpool nimetatud ajutise lähenemiskeelu korduva rikkumise, mis seisnes selles, et tema olles teadlik, et F.M töötab X aadressil X asuvas X klienditeenindajana: - 09.11.2022.a ajavahemikul kell 09:43–09:54 viibis aadressil X asuvas X teenindussaalis ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit; - 10.11.2022.a ajavahemikul kell 09:13–09:15 viibis aadressil X asuvas X teenindussaalis ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit; - 10.11.2022.a ajavahemikul kell 10:19–10:20:26 viibis aadressil X asuvas X ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit; - 10.11.2022.a ajavahemikul kell 10:20:52-10:22 viibis aadressil X asuvas X ja oli F. M. lähemal kui 15 meetrit. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o ajutise lähenemiskeelu teadliku ja korduva rikkumisega, pani toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema ajavahemikul 28.06.2022.a– 10.11.2022.a peale ühise kooselu lõppemist korduvalt ja järjepidevalt otsis kontakti, jälgis ja muul viisil sekkus enda XF. M. tahte vastaselt tema eraellu. Oma teadliku ja tahtliku tegevusega Robert Sarapik alandas ja häiris oluliselt F.M-i, samuti tekitas kannatanut hirmutades temale emotsionaalseid kannatusi ning oma tegevusega rikkus ja häiris oluliselt F. M. tavapärast elukorraldust. Ahistav jälitamine seisnes selles, et: -

Robert Sarapik käis järjepidevalt, mitmel korral päevas, F. M. töökohas ehk aadressil X asuvas X . Kuna F. M. põhitööks on klientidelt tellimuste vastuvõtmine, siis tööl olles oli F.M kohustatud Robert Sarapikku teenindama, mistõttu Robert Sarapik tellis iga kord F. M. käest ühe kohvi ning teenindamise käigus otsis Robert Sarapik alati F. M. sõnalist kontakti. Kui F.M ei soovinud Robert Sarapikuga kontakti astuda, ägestus 5 / 27

-

-

-

Robert Sarapik ning hakkas F.M-i teenindussaalis teiste klientide ja töökaaslaste ees kõva häälega alandama, nimetades F.M-i „emiseks“, „hooraks“, „libuks“, „litsiks“, „neegri munni imejaks“ ja „venelase madratsiks“. Eelpool nimetatud tegevuse lõpetamiseks helistas F.M 22.09.2022.a häirekeskusesse. Nendel päevadel, kui F.M oli tööl, Robert Sarapik, viibides kaubanduskeskuses X ja/või selle õues parklas, jälgis nii nähtavalt kui ka varjatult F.M-i läbi X suurte klaasakende. Nendel päevadel, kui F.M ei olnud tööl või oli lõunapausil, käis Robert Sarapik ikkagi järjepidevalt X F. M. töökaaslaste käest küsimas, kus kohas F.M on ja mida F.M teeb. Samuti Robert Sarapik jälgis korduvalt ja järjepidevalt F. M. liikumist hommikul tööpäeva alustades ja õhtul tööpäeva lõpetades, olles täpselt teadlik tööpäeva algus- ja lõppajast. Sellest tingituna tekkis F. M. hirm tööpäeva lõppedes töökohast bussipeatusesse kõndida, ilma et Robert Sarapik teda vaimselt ja/või füüsiliselt ei hirmutaks ega häiriks, mistõttu tegi tema 02.11.2022 häirekeskusesse kõne, et politseipatrull tiirutaks tema töökoha juures, et tema saaks ohutult bussipeatusesse minna. Samuti Robert Sarapik saatis 23.09.2022 X juhtkonnale e-kirja, milles laimas F.M-i, nimetades teda manipulaatoriks ja lastest mittehoolivaks X ks, selleks, et F. M. töötunde vähendataks, mis oleks aga F. M. põhjustanud sissetulekute vähenemise. Robert Sarapik käis korduvalt F. M. elukoha juures aadressil X, koputades korteri välisuksele või visates kividega vastu aknaklaase, hirmutades ja häirides sellega nii F.M-i kui ka tema alaealisi lapsi, millise tegevuse lõpetamiseks F.M helistas 20.09.2022 ja 07.10.2022 häirekeskusesse. 24.09.2022, kui F.M oli enda X X rannas fotosessioonil ja Robert Sarapik ei pidanud sellest kuidagi teadlik olema , sattus Robert Sarapik samal ajal samasse kohta, häirides sellega oluliselt F.M-i, mistõttu F.M helistas häirekeskusesse. Robert Sarapik andis korduvalt F.Y-le, kes on F. M. ja Robert Sarapiku ühine tuttav ning kes elab samuti X alevikus X asuvas kortermajas, sõnumite teel teada, et F.Y edastaks temale infot, kus kohas F.M on ja mida tema teeb, paludes sellest F. M. mitte teada anda. Robert Sarapik, omades Facebookis kontot nimega „Robert Sarapik“, jälgis, kes reageerivad F. M. Facebooki kontol olevatele fotodele, misjärel saatis isikutele, kellega Robert Sarapik pole kordagi varem kohtunud ja/või suhelnud, F. M. t alandavaid fotosid, kirjutas solvava ja häiriva sisuga sõnumeid F. M. kohta, nimetades teda „neegrite munniimejaks“ ja „emiseks“, ning küsides sõnumi saajatelt selgitust nende suhete kohta F.M.

Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o ahistava jälitamise ehk teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, pani toime KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Robert Sarapikku selles, et tema viibides 25.09.2022.a enne kella 21:30 kannatanu F. M. kuuluva, aadressil X asuva korteri nr X, esikus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtmenagist ära alaealisele I.C-le kuuluva sõiduauto Ford Focus (registreerimismärgiga XXX) puldiga süütevõtme. Robert Sarapik oma teadliku ja tahtliku tegevusega tekitas kannatanule varalist kahju kogusummas 958,10 eurot. Robert Sarapik oma tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 6 / 27

Kohtuistungil prokurör nõudis Robert Sarapiku kogu talle esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist KarS § 1573 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud; KarS § 199 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS § 136 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud; KarS § 120 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud; KarS § 3312 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata 10.11.2022-10.03.2023 eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 4 kuud, karistusaja hulka ning lugeda tema l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 3 aastat ja 8 kuud vangistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 otsusega nr 1-19-5662 mõistetud ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu ja 19 päeva (2 aastat 10 kuud – 11 kuud ja 11 päeva (võttes maha vangistuses viibitud aja)) vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 6 kuud ja 19 päeva vangistust. Prokurör taotles tsiviilhagi rahuldamist ja R. Sarapikult väljamõistmist. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. Kaitsja tõi välja, et kriminaalasi on välja kasvanud X jagamise probleemist ning üheski episoodis ei saa esitatud tõenditele tuginedes teha süüdimõistvat otsust. Vabaduse võtmise süüdistusega seoses leiab kaitsja, et mingit vastupanu ja rabelemist ei olnud, kannatanu hoidis R. Sarapiku kaela ümbert kinni ning oleks võinud 17-20 sekundi vältel autost ka välja astuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt, s.o välja arvatud 09.11.2022. a kell 9.43-9.54 KarS § 331 2 järgi kvalifitseeritavas lähenemiskeelu teadliku rikkumise süüdistuses. Samas ei tingi see kohtupraktikale tuginedes õigeksmõistmist, kuivõrd korduv lähenemiskeelu rikkumine on ka ilma 09.11.2022. a osateota tuvastatav, lisaks ei oleks 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumine eraldivõetuna kuritegu. Kohus analüüsib esitatud süüdistusi läbi ajalise telje.

I.

Süüdistus KarS § 1573 lg 1 järgi ajavahemikul 28.06.2022-10.11.2022

7 / 27

kes sõimas ja alandas neid seal – kui kohale tuli politsei, läks R. Sarapik korraks ära, kuid tuli jälle tagasi. Kokkuvõtvalt saab R. Sarapiku tegevused süüdistusaktiga ühtivalt F. M. ahitavas jälitamises jagada viite kategooriasse: 1) F. M. häirimine tema töökohas; 2) F. M. häirimine tema kodus; 3) 24.09.2022 fotosessiooni episood Pärnu rannas; 4) F. M. eraelu kohta info pärimine F.Y-lt; 5) F.M-i alandavate sõnumite ja fotode saatmine kolmandatele isikutele. F. M. ütluseid R. Sarapiku eelkirjeldatud käitumisest kinnitab ka muu kohtule esitatud tõendikogum.

arusaadavalt ja haakuvalt R. Sarapikul oleva sõidukiga on tegemist Mercedes Benziga) X juures, käis korduvalt ka X sees. Viidatud kõnesid on vaadeldud ka 27.11.2022 Häirekeskuse kõnede vaatlusprotokollis (I kd tl 152-155), kust nähtub, et lisaks on F.M 25.09.2022 Häirekeskusele tehtud kõnes andnud teada, et tema X jälitab teda ning ta ei julge enam kuskil liikuda. 02.11.2022 kõne vaatlusest nähtub mh, et F.M palub politseipatrulli X asuva X parklasse tiirutama ajaks, mil ta X bussipeatusesse bussi peale peab minema hakkama. R. Sarapiku kohtus esitatud versiooni kohaselt toimus F. M. töökohas mh X üleandmine (18.03.2025 ipr lk 8) ning F.M on X üleandmise kohta avaldanud, et neil oli kokkulepe, mille kohaselt R. Sarapik võtab laupäeviti kella 10-11 paiku X ning toob nad tööpäeva lõpus kella 20 paiku tema töö juurde, et ta saaks nendega koos bussiga koju sõita (22.01.2025 ipr lk 15). Samas kinnitab kannatanu, et lapsi reaalselt R. Sarapik sel viisil talle kunagi üle ei andnud, vaid viskas talle üksnes käru ning viis X sel ajal, kui F.M bussiga koju sõitis. R Sarapiku versiooni sellest, justkui oleks ta käinud F. M. töö juures lapsi üle andmas, ei kinnita Y.B ütlused, mille kohaselt on tema küll F. M. ja R. Sarapiku ühiseid X näinud, kuid tööajal töö juures F. M. X olnud ei ole, seega ei toimunud F. M. töö juures ka X üleandmist (14.03.2025 ipr lk 6). R. Sarapik on ka ise esitanud kohtule videomaterjali (III kd tl 20), millest nähtub, R. Sarapiku viibimine X , kus F.M töötas. Näiteks 03.09.2022 liigub R. Sarapik X leti äärde ning pöördub F. M. poole küsimusega „Mida sa ähvardasid mind lastega?“. F.M palub R. Sarapikul „astuma hakata“ ja tahab mh teada, kus on X, kuid sellele R. Sarapik ei vasta ning küsib hoopis, mis see F. M. asi on. Kahtlema ta ei ole tegemist X normaalse suhtlusega, millisest R. Sarapik ise kohtule pilti üritas luua – nimelt tema sõnade kohaselt „me leppisime kokku ju X X võtmise osas, mis ajal võtta, millal võtta, millal tagasi tuua“ (18.03.2025 ipr lk 8). Ka 22.09.2022 X käimise kohta ning ka sellele järgnenud politsei väljakutse kohta on R. Sarapik esitanud video, kust nähtub, et ta sekkub politseinike ja F. M. vahelisse vestlusesse, nimetades F.M-i asjasse puutumatult sarivõlgnikuks, samuti ei soovi lahkuda politseiniku vastavasisulise palve peale, asudes politseinikuga vaidlusesse. Samuti peab R. Sarapik asjasse puutumatult vajalikuks öelda, et F.M teenib raha kõhu korrigeerimiseks, mitte X elatamiseks, nagu F.M ütleb. 28.10.2022 X käimise kohta esitatud videolt nähtub X vestlus R. Sarapiku ja F. M. vahel, 30.10.2022 kohta esitatud videolt nähtub, kuidas R. Sarapik üritab kohvi minna ostma esmalt F. M. käest, kes R. Sarapiku siis edasi teise kassasse suunab ning R. Sarapik edasist ostuprotsessi ja ka laua taha istumist filmib. 06.11.2022 X käimise kohta esitatud videolt nähtub, kuidas R. Sarapik X leti taha kohvi ostma suundub, imestab, et F.M on jälle tööl ning sellele järgneb X vestlus. Seejärel aga alates 1.15 algatab R. Sarapik hoopis uue tema , avaldades F. M. , et tööd peab tegema – siis saab 65 euro eest Emmisse – teadaolevalt on tegemist X kõrval asuva hotelliga, mille osas näib R. Sarapik teadvat, et F.M on seal tuba rentinud Bookingu kaudu. Sellele järgnevalt filmib R. Sarapik taas enda liikumist X asuva laua taha. Kohus märgib nende videote kohta järgmist – R. Sarapikul puudus igasugune vajadus minna F. M. töö juurde ning telefoniga nende vestlust ja F.M-i filmida. Selline pidev kaameraga filmimine on samuti teise isiku lubamatu jälgimine ja tema eraellu sekkumine – teadupärast saab kohvi käia ostmas ka selliselt, et oma tegevust ja klienditeenindajat ei pea filmima. Eelnevalt kokku võttes on kohus seisukohal, et R. Sarapiku poolne oluline sekkumine F. M. eraellu läbi tema töökoha on tõendamist leidnud nii kannatanu, tunnistaja Y.B, Häirekeskuse kõnede vaatluse kui ka R. Sarapiku enda esitatud videomaterjaliga. F. M. eraellu sekkumiste intensiivsus ja kontekst viitab sellele, et süüdistatavaga X seotud küsimused on R. Sarapikule 9 / 27

üksnes kõrvalised ja ettekäändeks F. M. eraellu sekkumiseks, oluliselt häirimiseks, provotseerimiseks ja alandamiseks süüdistuses toodud viisil. R. Sarapik käitub provokatiivselt kannatanu suhtes ja püüdes teda töökohal igati diskrediteerida, s.t pannes oma käitumisega kannatanu närve proovile tema töökohas, kus kannatanu peaks saama keskenduda tööle. Asjaolud kogumis kinnitavad, et ka R. Sarapiku poolt kohtule esitatud kannatanu töökohal tehtud videomaterjali eesmärkiks on olnud eeskätt kannatanu provotseerimine ja survestamine lootuses, et kannatanu närvid ikkagi lõppude lõpuks ei pea vastu ja ta teeb n-ö mingi vea, mida kannatanu vastu edaspidi kasutada. Eeltoodu on kohtule selgelt läbinähtav rõhuva tõendite kogumi tõttu. See ka näitab, et ajutise lähenemiskeelu kohaldamise vajadus on selgelt olema s.

10 / 27

et F. M. ja O.C vahel käib usin teineteise piltide „laikimine“. R. Sarapik avaldab O.C-le mh, et ei suudleks F.M-i iialgi seoses tema kurku ja suhu lastud neegrite jobiga. Sarnaseid sõnumeid ja fotosid F. M. on R. Sarapik vahetanud ka V.Z-iga, avaldades, et F.M on ja jääb neegrite munniimejaks ning uurib muuseas, kuidas V.Z nii hästi F.M-i tunneb, et tema kohta kõike teab. O.C ja V.Z käisid kohtus tunnistajana ka ütlusi andmas ning V.Z on avaldanud (14.03.2025 ipr lk 15-17), et F.M on tema hea sõbranna, kuid R. Sarapikku ta ei tunne, viimane hakkas temale tühja koha pealt sõnumeid saatma. Sõnumite täpset sisu tunnistaja ei mäletanud, kuid ta teadis, et see oli mustamine. Tunnistaja mäletas, et saatis need sõnumid kas uurijale või prokurörile. R. Sarapik on võõras ka tunnistaja O.C-le , kes avaldas kohtus (14.03.2025 ipr lk 17-19), et suhtles kunagi F. M. läbi Facebook Messengeri. Mingi aeg pärast tema sünnipäeva 07.10 oli kirjutanud talle R. Sarapik – saatis talle F. M. pilte ja kirjutas, et ta ei suhtleks F.M-iga. Samuti meenus tunnistajale, et R. Sarapik uuris, kas F.M seksib nüüd temaga. Sõnumid ja kommentaarid F.M-i suunal olid solvavad ning tunnistaja saatis need edasi F.M-ile. Ka F.M on kohtule avaldanud, et R. Sarapik on võhivõõrastele saatnud tema st vanu pilte, kus ta oli väga suur, samuti inetuid jutte sellest, milline hoor ja libu ta on (22.01.2025 ipr lk 16). Nende fotode kohta on omapoolsed väljavõtted X Facebooki grupist esitanud ka R. Sarapik ise (III kd tl 3-6), selgitades, et need fotod F. M. on sadadele miljonitele kättesaadavad ning et ka tema on selle kinnise Facebooki grupi liige. Kohtu hinnangul tõendab R. Sarapik nende kinnise grupi postituste väljavõtetega, sealsete fotode võõrastele inimestele edasisaatmisega ning sellega, et ta on asunud kinnise grupi liikmeks, millega tal otsest puutumust ei ole (R. Sarapik kinnitas ka ise, et ta ei ole maovähendusoperatsiooni läbinud (20.03.2025 ipr lk 4), et tal oli haiglane huvi F. M. tegevuse vastu ning ta kasutas kinnises grupis F. M. poolt avaldatud fotosid ära tema laimamiseks. R. Sarapik andis ütlusi, et ta tõepoolest võttis ühendust süüdistuses toodud nimetatud isikutega ja ta tahtis inimesi hoiatada, milline F.M tegelikult on. Maakohtu hinnangul peegeldavad süüdistatava taolised ütlused üksnes tema küünilist hoiakut, pidurdamatust ja karistamatuse tunnet, kinnitades, et süüdistatav ei soovi kannatanule võimaldada rahulikku elu ilma alandava või muu süüdistatava poolse sekkumiseta. Eelnevaga on süüdistuses esitatud faktilised asjaolud tõendamist leidnud.

12 / 27

R. Sarapik on kohtule esitatud väljavõttega F. M. sotsiaalmeedia kontolt (III kd tl 11) soovinud tõendada, et kuivõrd järgmine päev pärast tema vahistamist (R. Sarapik peeti kahtlustatavana kinni 10.11.2022 – I kd tl 200-202) F.M pidutses ja pani selle kõik üles ka sotsiaalmeediasse, ei ole tema tegevuse tõttu F. M. mingit kahju tekkinud (20.03.2025 ipr lk 5). Kohus märgib, et asjaolu, et kannatanu käis 2022. aasta novembris vahetult R. Sarapiku kinnipidamise järgselt peol, ei tähenda, et R. Sarapiku tegevus temale vaimseid kannatusi põhjustanud ei oleks. Süüdistatava soov eitada igasugust kannatanu pingelanguse võimalikkust ja seda ka jälgida, näitab samuti küünilisust ja soovi kannatanut igati kahjustada. Täiendavalt kumab kohtu hinnangul tuvastamist leidnud asjaolude pinnalt läbi R. Sarapiku kibestumine ning võimetus leppida suhte purunemisega ja selle eest kätte maksta, mitte niivõrd soov lastele lahkumineku tõttu parimat vanemlikku hoolt jätkuvalt tagada, s.t. et vanemlik vaimne õhkkond lastele oleks võimalikult normaalne. Igale X-le on kahtlema ta olulised mõlemad tema X ja soov, et mõlemad X oleksid ka õnnelikud ja saaksid üksteisega vähemalt rahuldavalt läbi. Süüdistatava poolt lausaline püüd ühe vanema vaimselt ruineerimiseks ei ole ka X huvides ja selline pikem tüli õhkkond jätab eluliselt igale lapsele kurvad jäljed. Süüdistatava eesmärgid on kantud pigem egoismist ja pimedast kibestumisest, millega peaks süüdistatav ise toime tulema ja mitte seda kohatult välja elama. Vajadusel tuleks süüdistataval pöörduda abi saamiseks nt vaimse tervise nõustaja või psühholoogi poole, kui ise ei ole võimalik viha jm sellega seotud küsimustega hakkama saada, et rahulikult ja viisakalt eluga edasi minna ning probleemkäitumisi muuta ja näha elus positiivseid perspektiive, mis paremuse poole muutusteks motivatsiooni annaks. Eeltoodu oleks ilmselt kasuks ka suheteks X, mis on kannatanul ja süüdistataval ju ühised. Seega, eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et R. Sarapik on oma tegevusega perioodil 28.06.2022-10.11.2022 täitnud KarS § 1573 lg 1 objektiivse koosseisu ahistavas jälitamises kannatanu F. M. suhtes.

II.

Süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi

26.09.2022 on F.M esitanud süüteoteate, mille kohaselt 25.09.2022 X koju tuues eiras R. Sarapik kohtu keeldu siseneda tema korterisse aadressil X, ning lahkus sealt koos F. M. auto Ford Focus võtmetega, mille ta võttis ukse juures olevast võtmenagist ja endale taskusse pani. Samal ajal R. Sarapik jälgis kogu aeg, kus kaamerad on, aga kõik jäi videosse. Juhtumiga seotud isikuks on süüteoteatele märgitud I.C. 13.10.2022 asitõendi vaatlusprotokollis on F. M. poolt süüteoteates viidatud videot ka vaadeldud (I kd tl 188-193). Vaatlusprotokolli lisaks oleval DVD-l on kaks videofaili, millest esimeselt, alates 01.05, nähtub, kuidas R. Sarapik siseneb korteriuksest, võtab 01.09 seinal olevast nagist midagi, mille endale taskusse paneb. Seejärel kontrollib ta arusaadavalt lae äärtest võimalike kaamerate olemasolu ning kuna ta neid ei tuvastanud, liigub kaamera vaateväljast eemale. Alates 01.46 ilmub R. Sarapik taas video vaatevälja, paneb endale jalanõud jalga ning enne korterist lahkumist alates 01.55 kontrollib arusaadavalt veel laeäärsed alad üle, tuvastamaks võimalikku valvekaamerat ning lahkub siis. F.M on andnud ütlused (22.01.2025 ipr lk 17-18; 24-25), mille kohaselt 25.09.2022 oli ta tööl, X olid Robertiga. F.M palus I.C-l telefoni salvestama, kuna R. Sarapik kogu aeg tungib tuppa ja ta oli korduvalt R. Sarapikule öelnud, et tal on kaamerad ülevad – kaamerad olid tal ostetud, aga ta ei olnud jõudnud neid üles panna. Asjaolu, et F.M enda sõnutsi R. Sarapikku kaameratest teavitanud oli, haakub eelnevalt viidatud videolt nähtuvaga – R. Sarapik just neid 13 / 27

kaameraid lae alt otsibki. Filmiva telefoni asukoht oli aga teine, mida ilmselt R. Sarapik ei osanud tuvastada. F. M. ütluste kohaselt oli auto viimased kuus kuud olnud rohkem sõidus kui ta sellega sõita oli saanud, kuna auto bensiinipaaki oli korduvat keegi suhkrut pannud. Autovõtmed paiknesid seina peal, kui korteri uksest sisse minna, seal on võtmenagi. Selle, et autovõtmed sealt kadunud on, avastas ta hiljem, kui videot vaatas. Autovõtmetega koos oli ka alarmpult ning varuvõtmetega ei saanud F.M auto uksi avada, kuna alarm läks peale. Nimetatud sõiduk kuulub F. M. ütluste kohaselt tema X I.C-le, mille tõendamiseks on esitatud ka väljatrükk liiklusregistrist (I kd tl 194) ning AS Info-Auto Pärnu esinduse 17.11.2022 hinnapakkumisest nähtub, et sõidukile on tellitud uus võti ja pult, samuti on tehtud kodeerimine, mis läks kokku maksma 297,61 eurot (I kd tl 195-196). Tegemist otsese varalise kahjuga, mis autovõtme ja selle küljes olnud alarmpuldi vargusega kannatanule tekkis, kuivõrd üldteada asjaolu kohaselt autovõtmest ja -puldist ei oleks ilma kodeerimata midagi kasu ning sellise võtme olemus ongi vastava kodeerimisega lisandväärtuse olemasolu. Kannatanu I.C on kohtule kinnitanud, et sai alles pärast videot vaadates aru, et nagist võttis R. Sarapik autovõtmed, kuna jooksis esikusse kontrollima ning tuvastas, et autovõtmeid nagis enam ei olnud (22.01.2025 ipr lk 32). R. Sarapiku ütlused sellest, justkui ta oleks tuppa sisenedes nagisse riputanud enda auto võtmed ja need sealt ka pärast võtnud (18.03.2025 ipr lk 18), ei ühti muu tõendikogumiga – esmalt ei nähtu videost, et ta midagi nagisse pannud oleks, teiseks ei ole mingil viisil seletatav, miks ta nagist enda autovõtmeid võttes peaks ümbrust kontrollima viisil, nagu videost nähtub – kuivõrd haakuvalt F. M. ütlustega oli R. Sarapik teadlik, et toas võivad olla valvekaamerad, on üheselt aru saada, et just kaamerate olemasolu ta laealust väga püüdlikult vaadates kontrollib, sh nende puudumist tuvastades ka koheselt salaja võtme hõivab. Seega on igati tõendamist leidnud, et 26.09.2022 võttis R. Sarapik F. M. ja I.C elukohast X külast nagis rippunud I.C-le kuuluva sõiduki Ford Focus võtmed koos puldiga, s.o pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Omastamise eesmärki saab jaatada juba ainuüksi võõra asja valduse murdmisest, sest hoolimata asjaolust, et R. Sarapikul nende võtmetega midagi peale ei olnud hakata – autoga ta ju sõitma ei läinud – murdis ta nende valduse lõplikult. R. Sarapiku poolt auto võtmete vargusega tekitatud otsene varaline kahju ületab ka KarS § 218 lg-s 4 nimetatud väheväärtusliku asja miinimumpiiri, s.o 200 euro piiri, seega on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 järgi. Kaitsja vastuväited varastatud vara väärtuse osas ei ole asjakohased, kuivõrd kannatanu poolt on tekkinud kahju tõendamist leidnud ning see ületab 20 päevamäära alampiiri. Seega on täidetud KarS § 199 lg 1 objektiivne koosseis, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil. Asjaolu, et ilmselt omastamise eesmärgi kõrval oli eesmärk ka taas kannatanu F. M. leibkonnale selle läbi sekeldusi tekitada (auto oli F. M. koos elanud X I.C oma), haakub süüdistustes R. Sarapiku käitumismustriga kogumis. On ilmne, et suurema st keskusest eemal elamine ja üksnes bussiliiklusest sõltumine, kui leibkonnas on ka väiksed lapsed, võib olla lisamuret tekitav. Samuti süüdistatava liikumine isikliku autoga ja püüd kannatanu F. M. töö- ja eraelulisi probleeme tekitada, on igati läbi nähtavalt teeninud üksnes seda, et tekitada või taastada majanduslikku sõltuvust süüdistatavast ja seeläbi F.M-i oma tahtele survestada.

III.

Süüdistus KarS § 136 lg 1 järgi

14 / 27

13.10.2022 X turvakaamera 5. oktoobri 2022 salvestise vaatlusprotokollist (I kd tl 43-77) nähtub, et kell 20.23.31 liigub X maanteel heleda jopega isik ning kell 20.23.37 ilmub video vaatevälja sõiduki esiosa, videost nähtuvalt peatud sõiduk tänava ääres. Kell 20.23.49 ilmub sõiduki kõrvalistuja ukse juurde meesterahvas, kes kõrvalistuja ukse avab, seejärel kell 20.23.51 jõuab tänava ääres kõndinud heleda jopega isikuni. Videol nähtuvad kaks isikut on F. M. heleda jopega ning R. Sarapik on meesterahvas – selle kohta on ütlused andnud kannatanu F.M (22.01.2025 ipr lk 8) ning ka R. Sarapik ei ole vastu vaielnud sellele, et videol nähtuv meesterahvas on tema (18.03.2025 ipr lk 8). Seejärel nähtub videost, kuidas F.M R. Sarapikku eemale tõukab ning juba kell 20.23.54 asub R. Sarapik F.M-i sülle võtma – selline tegevus kestab ca 3-4 sekundit, sest on näha, et F.M ei lähe vabatahtlikult R. Sarapikule sülle, olgugi, et kaitsja kohtuvaidluses viitas sellele, kuidas F.M süüdistataval käega lausa ümber kaela kinni hoiab. Selline kaela ümbert haaramine ajal, mil R. Sarapik F.M-i auto poole viib, on eluliselt loogiline (instinktiivne) teguviis, et vältida sülle haaramise haardest omakorda maha kukkumist või -libisemist ja seeläbi haiget saamist. Kell 20.24.00 viib R. Sarapik kannatanu juhi kõrvalistuja ukse juurde, kell 20.24.06 paneb ta sõidukisse kõrvalistuja kohale, kohmitseb seal ca 5 sekundit, lahkub seejärel kaamera vaateväljast ning edasi nähtub videolt, et kell 20.24.26 hakkab sõiduk mööda X maanteed X poole sõitma. Kannatanu on andnud selle kohta ütlused, et nägi seda sõidukit R. Sarapikul esimest korda, varem oli ta sõitnud valge pirukaga ning seda, et kannatanu seda sõidukit varem näinud ei olnud, on kinnitanud ka R. Sarapik ise (18.03.2025 ipr lk 9, sõiduki fotosid vaadeldud I kd tl 90-95, sõiduki detailandmete väljatrükk I kd tl 96). F. M. ütlustest tuleneb, et R. Sarapiku sõidukist väljumine oli tema jaoks ootamatu, mis haakub kannatanu ütlustega sellest, et konkreetset sõidukit nägi ta R. Sarapiku valduses esmakordselt, ning kui R. Sarapik avaldas, et tahab temaga rääkida ja viib ta koju, siis F.M keeldus, korduvalt. Sellise keeldumisega mitte nõustudes aga võttis R. Sarapik kannatanu sülle ja tõstis ta autosse. F. M. käekoti koos vihmavarjuga pani R. Sarapik tagaistmele, käekotis oli mh ka F. M. telefon. Kogu juhtunust oli F.M šokis. Sõidu ajal avaldas ta R. Sarapikule korduvalt, et soovib sõidukist välja saada ning tegi selleks ka ühe katse ristmikul, kui valgusfooris põles punane tuli, kuid selle peale vajutas R. Sarapik gaasi põhja ning F.M sõidukist välja ei saanud (22.01.2025 ipr lk 8-9). R. Sarapiku ütlusi sellest, et F.M ise sõidukisse istus, ei toeta eelnevalt viidatud spordihalli turvakaamera salvestis, millelt nähtub selgelt, kuidas R. Sarapik võtab kannatanu sülle, viib ta avatud sõiduki ukse juurde ning paneb ta sõidukisse, F.M ei istu sõidukisse ise. Seejuures R. Sarapiku ütlused sellest, et ta avas alati F. M. sõiduki uksi ja kandis teda kätel (18.03.2025 ipr lk 22-23), on tühipaljad ja ennast õigustavad väited – kohtuistungil tõdes kohus korduvalt, kuidas R. Sarapik igal võimalusel üritab F.M-i alandada ning seega ei ole R. Sarapiku ütlused sellest, kuidas ta alati F. M. suhtes džentelmen on olnud, usutavad. See võis olla nii seni, kuni nende omavahelised suhted pöördumatult halvaks läksid – ka R. Sarapiku esitatud sõnumivahetustest F. M. alates 2022. aasta jaanuarist (III kd tl 12-19, ennekõike osaliselt sõnumid tl 12 pöördel, tl 15 ja selle pöördel) nähtub, et suhtlus F. M. ja R. Sarapiku vahel on olnud ka head. Kuid selliste kontekstide ära segamine kohtu jaoks on kunstlik ja eluliselt mitte usutav, seega ka vastavad süüdistatava ütlused selle õigustamiseks on ilmselt moonutatud ja mitte usaldusväärsed. Ka selles ei ole R. Sarapiku ütlused usutavad, justkui oleks laupäeva õhtul X linnas X maanteel väga tihe liiklus, mistõttu ta ei oleks saanud mingil hetkel valgusfoori all punase tule

15 / 27

all seistes gaasi vajutada ja edasi liikuda. Esmajoones sügisesel ajal, millal toimus ka süüdistuses esitatud vabaduse võtmine, on X liiklus õhtuti vähene. Vahetult sündmusele järgnenut on tajunud ka kannatanu F. M. X I.C, kes andis kohtus ütlused sellest, et ta valvas 05.10.2022 kahte X ning mingi hetk tajus, et X ei ole õigeks ajaks koju jõudnud. Kui üks hetk X koju jõudis, siis ta paaniliselt nuttis ja värises ning palus ukse ruttu kinni panna. X kukkus koridori maha ja lihtsalt nuttis paaniliselt, kuni üks hetk pärast vee ja salvrättide pakkumist rääkis I.C-le, et R. Sarapik röövis ta töölt bussijaama kõndides ära, toppis autosse ja viis metsa vahele, samuti avaldas X , et ta oli üritanud autost välja pääseda, kuid R. Sarapik oli punasega (s.o punase fooritulega) gaasi põhja pannud ja edasi sõitnud, et X välja ei saaks (22.01.2025 ipr lk 33). Sellised vahetult veel sündmuse mõju all olles tunnistajale edasi antud ütluste näol on tegemist KrMS § 66 lg 2 1 p 2 väärtusega tõendiga, s.o kuulduste tõendiga. Märkimist väärib ka see, et ütlused ühtivad väga selgelt kannatanu enda kohtule antud ütlustega, samuti I.C poolt pärast X koju jõudmist Häirekeskusele tehtud kõnes avaldatuga, mida on 14.10.2022 vaadeldud (I kd tl 97-98). Vahetult sündmuse järgselt, s.o 05.10.2022 kell 21.35, Häirekeskuse kõnes avaldatu haakub nii F. M. enda kui ka I.C kohtus antud ütlustega. Eelnevaga haakub üheselt ka 06.10.2022 koostatud lähisuhtevägivalla infoleht (I kd tl 85-89), millesse on samuti kantud vägivallatseja R. Sarapiku poolt kannatanu F. M. suhtes toime pandud teo kirjeldus seoses vabaduse võtmise ja ka ähvardamisega. Esitatud tõendid kogumis võimaldavad jõuda järeldusele, et R. Sarapiku poolt F. M. sõidukisse panemine oli F. M. tahtevastane, samuti X edasine koju sõidutamine ning sõidukist ka mitte väljalaskmine, takistades seda sõiduki liikumises hoidmisega, mille kohta on ütlused andnud F.M ja kuulduste tõendina I.C. Täiendavalt märgib kohus, et F. M. seisund/ emotsioon vahetult sündmuse järgselt ei toeta kaitsja poole versiooni sellest, justkui oli F.M enda sõidukisse viimisega nõus ning midagi tahtevastast sel hetkel ei olnud. F. M. reaktsioon alates hetkest, mil R. Sarapik X juurde astub, viitab sellele, et F.M soovis R. Sarapikku endast X le saada. Samuti nähtub videolt, et F.M osutab vastupanu R. Sarapiku poolt X sülle võtmisele, sest R. Sarapikul võtab see tegevus üksjagu aega ja pingutust, samuti viitab vastupanu osutamisele F. M. kehahoiak ajal, mil R. Sarapik X sülle saamisega tegeleb. Selles igasugune vaidlus puudub, et R. Sarapikul puudus seaduslik alus F. M. vabaduse võtmiseks. R. Sarapiku poolt viidatud eesootav arenguvestlus lasteaias X ta selleks ei ole. Nimelt on R. Sarapik esitanud kohtule väljatrüki (III kd tl 8), millest tõesti nähtub, et 6. oktoobril 2022 oli X (eeldatavasti lasteaiarühm) arenguvestlus. R. Sarapik selgitas kohtule juurde, et see tõend ilmestab seda, miks F.M istus X autosse ja miks ta viis F. M. X (20.03.2025 ipr lk 4). Kohus on eelnevalt kirjeldanud, et prokuröri esitatud videolt nähtub selgelt, et F.M ei istunud ise vabatahtlikult R. Sarapiku autosse, vaid R. Sarapik viis F. M. vägisi jõudu kasutades sõidukisse. Seega ei ole R. Sarapiku esitatud tõendil süüdistusega mingit puutumust – X eesootava arenguvestluse rääkimine ei saa toimuda sunniga ja teise isiku vabadust piirates. Kohtuistungitel peatuti ka ajalisel raamil, mil vabaduse võtmine aset leidis. Süüdistusakti kohaselt toimus see ajavahemikul kell 20.23-21.35, mil R. Sarapik lõpuks F. M. X sõidukist väljuda lasi. Kohus märgib, et kui võtta arvesse marsruuti, mida mööda R. Sarapik enda sõnutsi X X sõitis, s.o läbi X, võib üldteada olevalt autosõit kesta peaaegu tunni (ka üldkasutatava kaardirakenduse Google Maps andmetel kestab autosõit ca 50 minutit), ning kui võtta kogumis arvesse ka süüdistust KarS § 120 lg 1 järgi metsa ääres toimunud ähvardamist, on selline ajaline raam eluliselt igati usutav ja loogiline.

16 / 27

Seega on eelnimetatud tõenditega leidnud tõendamist, et 05.10.2022 kell 20.23-21.35 viis R. Sarapik F. M. viimast sülle võttes tahtevastaselt enda sõidukisse ning ei võimaldanud tal sealt vastavalt korduvalt avaldatud soovile väljuda, millega täidetud KarS § 136 lg 1 kuriteo objektiivne koosseis, s.o teiselt inimeselt ilma seadusliku aluseta ning tahtevastaselt vabaduse võtmine.

IV.

Süüdistus KarS § 120 järgi

Lisaks eelnevalt tuvastamist leidnud seadusliku aluseta vabaduse võtmisele on F.M andnud kohtus ütlused ka sellest, et 05.10.2022 ajal, mil X vabadus oli võetud, sõidutas R. Sarapik F. M. pimedasse tundmatusse metsa, mille käigus ähvardas F.M-i tapmisega, öeldes korduvalt, et lööb F. M. kasti. Sellise ähvarduse täideviimist oli F. M. alust ka arvata, kuivõrd R. Sarapik oli eelnevalt võtnud F. M. vabaduse ning R. Sarapik on ka varem F. M. suhtes korduvalt vägivallakuritegusid toime pannud, teda tapmisega ähvardanud ning kannatanu suhtes toime pandud kuritegude eest ka kohtulikult karistatud. Kannatanu F.M, kelle ütlused on kohus usaldusväärseks pidanud, avaldas kohtus, et R. Sarapik, olles ta metsa äärde viinud, lubas ta „kasti“ lüüa, milline väljend üldteada asjaolu kohaselt tähendab ära tapma. Niimoodi sai sellest väljendist kohtus aru ka tunnistaja I.C. Samuti avaldas R. Sarapik F. M. sõnade kohaselt kahetsust, et viimast juba varem ära ei ole tapnud. Samuti kuulduste tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel on selle kohta kohtus ütlusi andnud I.C, kes samuti Häirekeskusele tehtud kõnes, kui X lt vahetult tapmisähvarduse kohta kuuldu ka edasi ütles. R. Sarapik avaldas kohtuistungil, et X sõnavarasse ei kuulugi üldse väljend „kasti lööma“ ja et X sõiduk on nii madal, et sellega ei saagi metsa vahele minna (III kd tl 10, ilmutatud fotod sõidukist). Madala sõiduki osas ei ole F.M avaldanud, et nad kuskil päris metsavahel, n-ö künklikul ja kände täis metsateel oleks olnud, vaid et nad olid lõpuks metsa juures, auto oli suunatud näoga metsa poole (22.01.2025 ipr lk 10). Metsa äär võib ka asfaldi ääres olla, seega on R. Sarapiku väide, justkui X madala sõidukiga metsas sõita ei saa, tagajärjetu. See, et F. M. oli põhjust ka reaalselt karta R. Sarapiku poolt ähvarduse täideviimist, on eluliselt igati usutav, kuna eelnevalt kohus tuvastas R. Sarapiku poolt F. M. vabaduse võtmise, mille käigus mh toimus ka ähvardamine, samuti on R. Sarapik 10.12.2019. a mõistetud süüdi nii F. M. kui tolleaegse X korduvas kehalises väärkohtlemises kui ka X tapmisega ähvardamises (II kd tl 3-11; 12-18). Seega tõendite kogum ja modus operandi viitab, et süüdistatavale R. Sarapikul on kaua kestnud ja ülemäärane viha kannatanu F. M. suhtes, mis samuti kaudselt kinnitab kannatanu ütluste tõepärasust. Seega on R. Sarapiku poolt F. M. tapmisega ähvardamine tõendamist leidnud ning kuivõrd F. M. oli põhjust uskuda ka sellise ähvarduse täideviimist R. Sarapiku poolt X varasemalt lt vabaduse võtmise ning korduva kehalise väärkohtlemise ja tapmisega ähvardamise tõttu, on täidetud KarS § 120 lg 1 objektiivne koosseis.

V.

Süüdistus KarS § 3312 järgi

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Lääne Ringkonnaprokuratuuri 24.10.2022 taotluse (I kd tl 107-112) alusel kohaldati Pärnu Maakohtu 07.11.2022 määrusega (I kd tl 113-125) R. Sarapikule ajutist lähenemiskeeldu F. M. suhtes järgmistel tingimustel: 1) R. Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohaks olevale kortermajale X, X lähemal l kui 15 meetrit. Erandina on R. Sarapikul lubatud läheneda kortermaja välisukseni tema ja F. M. X vastuvõtmiseks või üleandmiseks; 2) R. Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on R. Sarapik kohustatud F. M. viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. Prokurör on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et X teenindussaali, mis oli F. M. töökohaks, mõõtmed on meetrites 14,55x12,15x9,8 (I kd tl 100-102), s.o ka kõige pikema seina mõõt on lühem kui ajutise lähenemiskeelu määrusega R. Sarapikule F. M. suhtes määratud minimaalne vahemaa. Ajutise lähenemiskeelu kohtumäärus on tehtud avaliku e-toimiku vahendusel R. Sarapikule nähtavaks 07.11.2022 (I kd tl 126) ning Pärnu Maakohtu vastusest Politsei- ja Piirivalveameti päringule nähtub, et ajutise lähenemiskeelu kohtumäärus on R. Sarapikule allkirja vastu kätte antud Pärnu Maakohtu kantseleis 09.11.2022 ning teada on, et väljastusteade nimetatud kohtumääruse kättesaamise kohta on kohtute infosüsteemis registreeritud alles 09.11.2022 kell 15.39 (I kd tl 127-130). Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta, et süüdistatavale oleks see määrus kuidagi teisiti teatavaks tehtud, kui kätteandmisega. Eelnev tähendab, et vähemalt alates 09.11.2022 kell 15.39 sai R. Sarapik Pärnu Maakohtu määrusest ja selle sisust teadlikuks, kuivõrd määruse varasema kättesaamise kohta tõendid puuduvad. R. Sarapiku poolt 09.11.2022 kell 15.39 määruse kättesaamise järgselt oli R. Sarapikule teada ka kohtumääruse resolutsiooni kaebekorras märgitu, mille kohaselt määruse peale võib esitada küll määruskaebuse 15 päeva jooksul, kuid ajutise lähenemiskeelu määrus jõustub selle tegemisest. R. Sarapikul oli ajutise lähenemiskeelu kohaldamise menetluses ka kaitsja, vandeadvokaat M. Põbo, kes määrusega isiklikult 09.11.2022 kell 08.27 tutvus (I kd tl 126).

Maakohtu 07.11.2022 määrus käes oli ja ta sellega tutvuda oli saanud. Tõendatud on üksnes, et R. Sarapik 09.11.2022 F. M. töökohas viibis (I kd tl 131-133), samuti on teada, et R. Sarapik oli teadlik ajutise lähenemiskeelu taotlusest, mida kohus menetles (kohtuistung toimus määruse kohaselt 27.10.2022), kuid teada ei ole, kas ta ka 07.11.2022 tehtud kohtumäärusest 09.11.2022 hommikul teadis ning selline kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei tuvasta kohus 09.11.2022 korduva ajutise lähenemiskeelu rikkumise eelduseks olevat esimese kahe lähenemiskeelu rikkumise algust alates 09.11.2022.

ruumiline lähedus) ning kell 10.19 uuesti X teenindussaali naastes, seekord kardinaalselt teises riietuses ning ka kohtumäärusega vehkides, oli tal juba uus tahtlus nn korduvaks ajutise lähenemiskeelu rikkumiseks – seekord juba avalikult demonstreerides, et tema seda täita ei kavatse. Küll aga ei saa kohus lugeda katkenuks R. Sarapiku tahtlust 10.11.2022 kella 10.20.26 ja 10.20.52 vahelise ca 30 sekundi pikkuse ajavahemiku vältel – juba ainuüksi ajaline raam näitab üheselt, et tegemist oli ühest tahtlusest kantud tegevusega, s.o jätkuva teoga. Liiati nähtub, et uuesti kell 10.20.52 X teenindussaali sisenedes kasutab R. Sarapik sealset eraldi sissepääsu hoonest väljumiseks.

sellele, et ka kannatanu pidanuks eeldama, et süüdistatav ca tunni pärast kindlasti naaseb. Õiguslikult teoühtsus eelneva kannatanu töökoha külastamisega puudub ja on vahepeal katkenud ka ajaline ja ruumiline lähedus ning seos. Uuesti naasmisel on süüdistataval ka kaasas on ajutise lähenemiskeelu määrus, mis näitab tema tahtlust sel korral juba koos määrusega demonstreerida tema ükskõiksust seatud ajutisse lähenemiskeeldu ning tema üleolekut F. M. osas üldiselt. Arusaadavalt on kohvi ostmise soov X t sellise väikese ajavahemiku puhul üksnes ettekääne – tema tahtlus sel korral oli suunatud ajutise lähenemiskeelu rikkumisele ka koos määruse avaliku deklameerimisega. Seetõttu, hoolimata üksnes tunniajasest ajavahemikust kahe erineva ajutise lähenemiskeelu osateo vahel, on see korduvuse tuvastamiseks piisav ning kohus on seetõttu ka seisukohal, et tegemist on selgelt nn erinevast tahtlusest kantud rikkumistega, millele viitab ka R. Sarapiku välimuse kardinaalne muutumine ning tema teo avaldumisviis välises pildis. Küll aga, nagu kohus eelnevalt punktis 5.5. ütles, ei moodusta eraldi korduvust kell 10.20.26 lahkumise järel kell 10.20.52 X teenindussaali uuesti sisenemine, kasutades X teenindussaali keskusest väljumiseks – need kaks süüdistuses välja toodud osategu moodustavad ühtse jätkuva teo. Kohus märgib süüdistuse väliselt, et kui R. Sarapik 10.11.2022 kell 14.38 X mnt X peaukse juures kahtlustatavana lähenemiskeelu rikkumises kinni peeti, oli tal ilmselt tekkinud tahtlus ka kolmas kord ajutist lähenemiskeeldu rikkuma minna.

VI.

Subjektiivne koosseis

Kohus, hinnates R. Sarapiku poolt perioodil 28.06.2022-10.11.2022 toime pandud erinevaid kuritegusid nii F. M. kui ka I.C vara vastu ja nende iseloomu, on seisukohal, et kogu tema tegevus oli kantud pimedast kibestumusest F. M. suhte purunemisest ja pimedast vihast tema vastu. Kuigi R. Sarapiku tegevuses on võimalik eristada viie erineva kuriteo toimepanemist sel perioodil, olid need kohtu hinnangul kantud kõik ühest tahtlusest F. M. elu võimalikult raskeks teha, teda igal võimalikul viisil alandada, häirida ning kahtlema ta oli kogumis tegemist eesmärgistatud tegevusega, s.o kavatsetusega. Seejuures pidi kohus ka 21 / 27

kohtuistungitel korduvalt sekkuma R. Sarapiku sõnavõttudesse ning teda korrale kutsuma, sest ta hakkas igal võimalikul juhul F. M. kohta rääkima asju, mis ei puutu käesolevasse kriminaalasja ning mille avaldamine avalikult kohtusaalis oli kahtlema ta kantud eesmärgist F.M-i alandada. Ka veel süüdistatavale antava viimase sõna ajal pidi kohus korduvalt R. Sarapikku katkestama ja korrale kutsuma, et ta ei kalduks kriminaalmenetluse esemest kõrvale ning kõrvalekalded olid seotud just F. M. kohta asjasse mitte puutuvate faktide ja hinnangute andmisele. R. Sarapik on küll läbi kohtumenetluse üritanud seada esikohale X F. M. ja põhjendanud F. M. suhtes toimepandud kuritegusid ka sellega, et esines vajadus korraldada X eraelu, kuid kohtul on tõendite kogumist ja R. Sarapiku enda käitumisest kohtumenetluses tekkinud selge veendumus, et n-ö teravik on R. Sarapikul suunatud siiski kannatanu F. M. vastu ning X eraelukorraldus on üksnes teisejärguline ja sobivaks ettekäändeks enda tegude õigustamisel. Märkimist väärib seegi, et ka näiteks objektiivse vaatleja seisukohast kõrvaline isik, tunnistaja F.Y, tunnetas enda ütluste järgi, et R. Sarapikku ei huvitanud temaga suheldes mitte niivõrd see, kas X on hoitud, kui see, kus on F.M. Seega on ahistava jälitamise koosseisu puhul tuvastatav teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetusega – R. Sarapiku kaitseversioon sellest, et F. M. pidev kontakti otsimine oli kantud X arutamist vajavatest teemadest, ei ole kinnitust leidnud. Liiati ei saa rääkida X seonduvaks F. M. alandamist kolmandate isikute, sh tema tööandja, ees. Ka F. M. koduukse taga lõhkumine ning kiviga akendesse loopimine ei saa olla kantud eraheaolu tagamise eesmärgist – selline tegevus pigem hirmutab lapsi ning on eraheaolu tugevalt häiriv. Ka autovõtmete varguse puhul on kohtule esitatud videost selgelt näha, kuidas R. Sarapik esmalt veendub selles, et tema tegevust ei jäädvustaks valvekaamerad, mille olemasolu kohta oli F.M teda varasemalt hoiatanud, ning seejärel kaalutletult võtab nagist võtmed eesmärgiga need omastada. Kahtlema ta oli kogu tema tegevus kantud kavatsetusest, võtmete varguse läbi nii kannatanu I.C kui ka F. M. elu võimalikult keeruliseks tegemise eesmärgil. Kuivõrd kohtumenetluses on tuvastamist leidnud, et R. Sarapik teadis täpselt, kuidas ja mis aegadel F.M tööle ja töölt koju liigub, on ka vabaduse võtmise puhul selgelt tuvastatav, et R. Sarapiku sõitmine täpselt sobival ajal X maanteel ei olnud juhuslik, vaid eesmärgistatud tegevus, saamaks F.M enda mõju alla ning seeläbi mõjutada teda ka mitte politseisse pöörduma. Samast eesmärgist oli kantud ka F. M. tapmisega ähvardamine. Kavatsetus on tuvastatav ka ajutise lähenemiskeelu korduva rikkumise puhul 10.11.2022 – R. Sarapik oli eelneval päeval, s.o 09.11.2022, võtnud isiklikult vastu ajutise lähenemiskeelu määruse, milles oli selgesõnaliselt öeldud, et see hakkab kehtima määruse tegemisest. R. Sarapiku vastuväidet, justkui ta ei saanud sellest aru, on kohus juba kohtuotsuse põhjenduste punktis 5.7. analüüsinud. Sellise selgituse näol kohtumääruses ei ole tegemist erilisi õigusteadmisi vajava infoga. R. Sarapik aga võttis täiesti teadlikult F. M. teist korda lähenedes veel kaasa ka määruse, mh „vehkis“ sellega tunnistaja Y.B nina all, st tema tegevus oli kantud eesmärgist näidata selgelt välja oma arvamus seatud lähenemiskeelu kohta ning seda täiesti teadlikult ja planeeritult ka rikkuda. Seega on R. Sarapik täitnud kõigis talle esitatud süüdistustes nii kuritegude objektiivse kui ka subjektiivse koosseisu. R. Sarapiku puhul ei esine kohtu pool tuvastatud kuritegudes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, seega tuleb R. Sarapik süüdi mõista KarS § 1573 lg 1, KarS § 199 lg 1, KarS § 136 lg 1, KarS § 120 lg 1 ning KarS § 331 2 järgi, seejuures viimases kuriteo puhul 10.11.2022 ajutise lähenemiskeelu korduvas rikkumises. Ehkki 09.11.2022 ajutise lähenemiskeelu rikkumist kohus ei tuvastanud, siis see 22 / 27

aga ei tingi selles teos eraldi tema õigeksmõistmist kohtuotsuse resolutsioonis, sest eraldi 09.11.2022 lähenemiskeelu rikkumine kuriteokoosseisu ei moodusta.

VII.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1). Hinnates R. Sarapiku süü suurust kõigi toime pandud kuritegude puhul, on kohus seisukohal, et kuivõrd tema eesmärk läbivalt oli täiesti teadlikult ja tahtlikult F. M. ebamugavust valmistada, teda alandada, tema eraellu sekkuda, teda hirmutada, näidata enda üleolekut tema st, on tuvastatav, et R. Sarapiku süü suurus ületab keskmist. Seejuures ei ole tema soov ja tahe igal võimalusel F.M-i alandada siiani kadunud – seda näitas R. Sarapik korduvalt ka kohtusaalis avalikult välja. KarS § 1573 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse; KarS § 199 lg 1 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse; KarRS § 136 lg 1 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse; KarS § 120 lg 1 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse; KarS § 3312 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühe kolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Kuigi kõigi R. Sarapiku poolt toime pandud kuritegude puhul on võimalik karistusliigina kohaldada ka rahalist karistust, ei pea kohus seda võimalikuks, kuivõrd kõik käesoleva kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on R. Sarapik toime pannud katseajal – karistusregistri väljavõtte (II kd tl 1-2) kohaselt R. Sarapik, olles Pärnu Maakohtu 10.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5662 (II kd tl 3-18) kandnud ära reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse kaks kuud, oli allutatud ka 3 aastaks ja 6 kuuks katseajale ja käitumiskontrollile. Katseaja lõpuks oli 09.06.2023, mis tähendab, et käesoleva kohtuotsusega tuvastatud ja R. Sarapiku poolt 2022. aastal toime pandud kuriteod on kõik toime pandud katseajal. Karistust kergendavad asjaolud R. Sarapiku puhul puuduvad. Samas on prokurör juba süüdistusaktis ja ka kohtuvaidluses viidanud kahele raskendavale asjaolule – KarS § 58 p 1 madal motiiv, s.o armukadedus, ning KarS § 58 p 4 – süüteo toimepanemine X suhtes. Kohus nõustub prokuröriga selles, et viidatud raskendavad asjaolud ka esinesid – esmalt on armukadedus kui madal motiiv tuvastatav eeskätt selles, kuidas R. Sarapik F.M-i alandas meesterahvaste ees, kes F. M. sotsiaalmeedia postitustele olid reageerinud. Samuti, hoolimata asjaolust, et R. Sarapik on läbivalt kohtumenetluses viidanud, justkui neil puudus pereelu, 23 / 27

vaid nad üksnes magasid koos (18.03.2025 ipr lk 4), on ju nii kannatanu F. M. kui ka R. Sarapiku ütlustest tuletatav, et koos oldi üheksa aastat, mille jooksul sündis ka kaks last, seega kahtlema ta oli tegemist pereliikmetega. R. Sarapik esitas kohtule ka fotofailid R. Sarapikust X (III kd tl 7), viidates, et F.M lõhkus tema kuu aega vähem kui 35 aastat kestnud õnneliku abielu. Kohtu hinnangul viitab R. Sarapiku selline avaldus selgelt, et sellise pika ja õnneliku abielu lahutamiseks oli R. Sarapikul pärast F. M. saabumist tema ellu piisavalt põhjust ning F.M vähemalt sel ajal vääris sellist käiku. Seega saab jaatada ka raskendava asjaoluna kuritegude toimepanemist F. M. suhtes. Seega, eelnevat kogumis arvesse võttes, peab kohus eripreventiivset eesmärki täitvaks ja proportsionaalseks karistada R. Sarapikku alljärgmiselt: KarS § 1573 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust; KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 136 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista talle KarS § 63 lg-t 1 kohaldades KarS § 136 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 3312 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kohus märgib, et erinevalt prokuröri tehtud karistusettepanekust on KarS § 136 lg 1 ja KarS § 120 lg 1 puhul tuvastatav ideaalkogum KarS § 63 lg 1 mõistes. Vabaduse võtmine ning tapmisega ähvardamine olid omavahel tihedalt ajas ning ruumis seotud, seejuures võimendas ähvarduse täideviimise hirmu asjaolu, et see toimus ajal, mil R. Sarapik oli F. M. vabadust piiranud. Seetõttu on kohus seisukohal, et nende koosseisude puhul tuleb KarS § 63 lg 1 alusel määrata karistus raskeimat karistust ette nägeva koosseisu alusel, s.o KarS § 136 lg 1 järgi. Kuna vabaduse võtmisega kaasnes ka tapmisähvardus, siis kohus leiab, et karistus selle eest ei tohi olla alla sanktsiooni keskmise. Maakohus on seisukohal, et kergemate karistusi ei saa lugeda kaetuks raskemaga, arvestades eeskätt süüdistuste mahtu ja ka erinevaid süütegusid, sest vastupidisel juhul tooks see kaasa olulises mahus karistuse puudumise vastavalt süüdistuste suurusele. Kuivõrd tegemist on samaliigiliste karistustega, tuleb KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista R. Sarapikule liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka ka vahistuses viibitud aeg 10.11.202222.01.2023 (s.o R. Sarapiku ennetähtaegse vabanemise määruse kohaselt asus ta kriminaalasjas nr 1-19-5662 vangistust kandma 23.01.2023, mis tähendab, et vahistus lõppes 22.01.2023 – II kd tl 39-43), s.o 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Seeläbi kandmisele kuuluva vangistuse suuruseks on 3 aastat, 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Kuivõrd kuriteod pani R. Sarapik toime ka katseajal, tuleb KarS § 74 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 10.12.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-5662 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 10 kuud ja 21 päeva vangistuse võrra (karistusregister, II kd tl 2), mõistes seeläbi liitkaristuseks 5 aastat, 8 kuud ja 9 päeva vangistust. Kohus märgib, et kuigi R. Sarapik on süüdi mõistetud üksnes II astme kuritegudes, mille eest on KarS § 4 lg 3 kohaselt maksimaalseks karistuseks viis aastat vangistust, siis KarS § 65 lg 2 sätestab, et liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära, milleks tähtajalise vangistuse

24 / 27

puhul on KarS § 45 lg 1 kohaselt 20 aastat, siis käesolevalt mõistetud liitkaristus seda piiri ei ületa (vt ka Karistusseadustiku § 65 kommentaarid, p 6.5.). R. Sarapikul tuleb ilmuda karistuse kandmisele kohtuotsuse jõustumise järgselt kutse peale.

VIII. Ajutine lähenemiskeeld ja lähenemiskeeld Kohtuvaidluses esitas prokurör taotluse KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 kannatanu F. M. eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada R. Sarapiku suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat, keelates R. Sarapikul viibida F. M. elukohale lähemal kui 15 meetrit kinnistu piirist. Erandina on R. Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema ja F. M. X vastuvõtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit korraldanud teisiti; R. Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on R. Sarapik kohustatud F. M. viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. Samuti palus prokurör kohtul võimalusel kaaluda lähenemiskauguse suurendamist, kuna hetkel kehtiv 15 meetrit ei taga kannatanu kaitset, sest isik viibib jätkuvalt pidevalt kannatanu X elukoha postkastide juures krundi piiril, sõites sama sõidukiga edasi-tagasi, häirides ja jälgides kannatanut. Kohus märgib taotluse kohta järgmist. KrMS § 3101 seab lähenemiskeelu eeltingimuseks kannatanu taotluse, mida käesolevalt aga kohtule esitatud ei ole. Seejuures õiguskirjanduse kohaselt ei asenda kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtu oma algatus või ka prokuröri vastavasisuline taotlus (KrMS kommenteeritud väljaanne, § 310 1 kommentaar 5.). Kohtule on esitatud tõendid üksnes seoses ajutise lähenemiskeelu seadmisega kohtueelses menetluses, kuid ka selle osas on esitatud üksnes prokuröri poolt kohtule taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning kohtumäärus, millega ajutine lähenemiskeeld seati. Prokuröri kohtueelses menetluses esitatud taotlus ja kohtumäärus aga ei asenda kannatanu taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks kohtuotsusega. Kohus 22.01.2025 kohtuistungil ka selgitas kannatanule, et kannatanul on õigus taotleda nii ajutist lähenemiskeeldu, mida kohtu poolt juba 07.11.2022 määrusega oli kohaldatud kuni kriminaalmenetluses lõpplahendi jõustumiseni, samuti selgitas kohus kannatanule õigust taotleda lähenemiskeeldu, mille kehtivus saab olla maksimaalselt kolm aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Hoolimata selgitusest kannatanu aga kohtule taotlust lähenemiskeelu kohaldamiseks esitatud ei ole, seega tuleb prokuröri kohtuvaidluses esitatud taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks jätta läbi vaatamata. Küll aga tuleb jätta kehtima Pärnu Maakohtu 07.11.2022 määrusega seatud ajutine lähenemiskeeld kuni käesolevas kriminaalasjas lõpplahendi jõustumiseni selles seatud tingimustel ja võttes arvesse Pärnu Maakohtu 28.01.2025 määruse täpsustust. Kogumis kehtib ajutine lähenemiskeeld järgmistel tingimustel: Kohaldada Robert Sarapikule ajutine lähenemiskeeld F. M. suhtes järgmistel tingimustel: 1) Robert Sarapikul on keelatud viibida F. M. elukohale (X, katastrinumber XXX) lähemal kui 15 meetrit kinnistu piirist. Erandina on Robert Sarapikul lubatud läheneda kinnistu piirini tema ja F. M. X võtmiseks või üleandmiseks, juhul, kui tsiviilkohus ei ole seda erandit korraldanud teisiti. 2) Robert Sarapikul on keelatud minna F. M. lähemale kui 15 meetrit. Juhuslikul kohtumisel on Robert Sarapik kohustatud F. M. t viivitamatult 15 meetri kaugusele eemalduma. 25 / 27

Ajutine lähenemiskeeld kehtib kogu kriminaalmenetluse kriminaalmenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

IX.

läbiviimise

aja,

s.o

Tsiviilhagi

Alaealise kannatanu I.C seaduslik esindaja F.M on 25.09.2022 autovõtmete varguse episoodiga seoses esitanud tsiviilhagi R. Sarapiku vastu, millega nõuab sõiduauto Ford Focus, registreerimismärgiga XXX, mille omanikuks on I.C, süütevõtme koos puldiga vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamist kogusummas 958,10 eurot. Tsiviilhagi kohaselt sõiduautole uue süütevõtme ja puldi tellimine ning nende kodeerimise kulu on kokku 297,61 eurot. Pärast süütevõtme ja puldi vargust tuli mootorsõiduk toimetada treileriga töökotta, kus eemaldati sõidukilt alarm, mille töö hind oli 120 eurot. Treilerveo teenuse hind oli 110 eurot. Samuti oli vaja pärast uue süütevõtme ja puldi tellimist teostada sõidukile lisaks alarmi taastamistööd summas 430,49 eurot. Hagi kohaselt on autovõtme ja puldi vargusega tekitatud kahju suurus tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. I kd tl 196 on näha Info-Auto AS Pärnu esinduse 17.11.2022 arve, mille kohaselt Ford Focuse, registreerimisumbriga XXX, võtmetoorik, pult ning võtme ja puldi kodeerimise maksumus oli 297,16 eurot. Eeltoodud tõenditega on tõendanud kannatanu ära kahju ulatuse, mis vastab tema haginõudele. Alaealise kannatanu esindaja F.M on andnud aga 22.01.2025 kohtuistungil ütlused, mille kohaselt tekkis autovõtmete vahetusega täiendavalt kulu seeläbi, et varuvõtmel, mis kodus alles oli, ei olnud alarmpulti ning varuvõtmetega sõiduki avamine pani tööle sõiduki alarmi, mis tuli samuti välja vahetada ning mille jaoks oli vaja treileriga sõiduk X viia (22.01.2025 ipr lk 18-19). Kokku oli eelkirjeldatud kahju suurus 230 eurot treileriveo ja alarmseadme eemalduse eest ning 430,49 eurot uue autoalarmi ning selle paigalduse eest (I kd tl 197-199). VÕS § 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta oli kahju tekitamises süüdi või vastutab vastavalt seadusele. Kahju tekitamist peetakse VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaseks mh juhul, kui kahju tekitati kannatanu omandi või valduse rikkumisega. Käesolevalt on tõendatud R. Sarapiku poolt KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine – autovõtmete ja -puldi vargus ning selline tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ka R. Sarapiku poolt sõiduauto võtme ja puldi vargusega tekitatud varaline kahju kannatanule, mis on põhjuslikus seoses R. Sarapiku õigusvastase tegevusega. Nimelt ei oleks esmalt pidanud tegema kulutusi sõidukile uue süütevõtme ja -puldi ostmisele, samuti kulutusi nende kodeerimisele, kui R. Sarapik süütevõtit koos puldiga varastanud ei oleks. Teadupärast on sõidukitel ka varuvõtmed, kuid nagu alaealise kannatanu seaduslik esindaja F.M kohtuistungil selgitas, vallandas varuvõtmega sõiduki ukse avamine alarmi, mida enam ilma sõidukit X t X pukseerimata ja alarmseadet eemaldamata maha ei saanud – kohtu hinnangul on ka nimetatud kahju põhjuslikus seoses R. Sarapiku poolt auto süütevõtme ja puldi vargusega, kuivõrd ilma viimaste varguseta ei oleks tekkinud vajadust sõiduki uksi varuvõtmega avada. Samuti oli auto süütevõtme ja puldi vargusega põhjuslikus seoses kahju, mis tekkis sõiduki alarmi taastamistöödega. Ühegi kulutuse näol ei olnud tegemist ülemäärase või ebavajaliku kulutusega, vaid sõiduki eesmärgi päraselt kasutamiseks vajaliku olukorra taastamisega. 26 / 27

Seega on tõendamist leidnud nii õigusvastane tegu R. Sarapiku poolt, tekitatud varaline kahju ja selle suurus ning asjaolu, et kannatanule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses R. Sarapiku poolt auto süütevõtme ja alarmpuldi vargusega – see käivitas põhjusliku seose ahela, mille tõttu tuli välja vahetada nii autovõti kui ka alarmpult, need tuli kodeerida, seejärel oli vaja sõiduk pukseerida Pärnusse ning eemaldada alarmseade, mille käivitas varuvõti, ning ühtlasi tuli paigaldada ka uus autoalarm. Seega tuleb kannatanu I.C seadusliku esindaja F. M. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada kogu ulatuses ning R. Sarapikult tuleb kannatanu kasuks välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 958,10 eurot. X.

Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kulud moodustuvad 08.04.2025 õigusabikulude väljamõistmise taotluse kohaselt (III kd tl 40-55) R. Sarapiku lepingulistele kaitsjatele makstud tasust kogusummas 9900 eurot, mille väljamõistmist kaitsja taotleb. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistmisega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, võttes arvesse KrMS § 182 erandeid. Kuivõrd käesolevas asjas mõistis kohus R. Sarapiku süüdi kõigis talle esitatud süüdistuse kvalifikatsioonides ning rahuldas ka tsiviilhagi kogu ulatuses, tuleb jätta R. Sarapiku lepingulistele kaitsjatele makstud õigusabikulud tema enda kanda ning mõista R. Sarapikult täiendavalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot (2025. aasta palga alammäär 886x1,5). Kuivõrd lähenemiskeelu korduva rikkumise süüdistuses tuvastamata jäänud osategu ei toonud endaga kaasa õigeks mõistmist ning moodustas väga väikese osa kogu esitatud süüdistusest, ei mõjuta see ka R. Sarapiku menetluskulude jaotust.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

27 / 27

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.