Janar Artemjevi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 4231 järgi lühimenetluses
Prokurör
Ruti Kilg
Süüdistatav
Janar Artemjev (endine Siimann) – isikukood 39212202711; XXX kodanik; elukoht XXX (viibib vahi all Tartu Vanglas); emakeel XXX; XXX; XXX Kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu
15.märtsi 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1618 KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 – § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 6. septembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4678 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistus sai kantud 12. mail 2023
Tõkend
Kahtlustatavana kinni peetud 26. septembril 2024, vahistatud Tartu Maakohtu 27. septembri 2024. a määrusega, tõkend jäetud kohtu alla andmisel muutmata
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306, § 309 lg-st 3 ning §-dest 311–313, kohus otsustas:
1-25-109
1.Süüdi tunnistada Janar Artemjev KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.
2.Süüdi tunnistada Janar Artemjev KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust.
3.KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
4.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Janar Artemjevile lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestada 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse kandmise algust alates 26. septembrist 2024.
6.Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
7.Rahuldada kannatanute tsiviilhagid ning võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel mõista Janar Artemjevilt välja:
osaühing Beetela (registrikood 10023605) kasuks 2207,10 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE651010202007005003, SEB Pank AS;
AS Kesko Senukai Estonia (registrikood 10026621) kasuks 179 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE251010220010135010, SEB Pank AS või arveldusarvele nr EE052200221001160469, Swedbank AS;
Aktsiaseltsi Olerex (registrikood 10136870) kasuks 2954,93 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE061010152001358000, SEB Pank AS või arveldusarvele nr EE532200001120051255, Swedbank AS;
AS-i Terminal (registrikood 10171518) kasuks 4812,62 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE107700771002062883, AS LHV Pank
Circle K Eesti Aktsiaseltsi (registrikood 10180925) kasuks 397,95 eurot ja 1384,43 eurot. Kahjuhüvitised tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE111700017003402151, Luminor Bank AS.
8.Ülekannete tegemisel tuleb selgituseks märkida „Janar Artemjev, kriminaalasi nr 1-25-109, tsiviilhagi hüvitamine“.
9.Välja mõista Janar Artemjevilt riigi tuludesse KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 4 alusel sundraha 1329 eurot ning kaitsja tasu summas 900,36 eurot, s.o menetluskulud kokku 2229,36 eurot.
10.KrMS § 180 lg 3 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel jätta DNA-ekspertiisi kulu 840 eurot ja kaitsja tasu summas 1241,96 eurot riigi kanda.
11.KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud 2229,36 eurot tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 185,78 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447
1-25-109
Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV PANK AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Janar Artemjev, kriminaalasi nr 1-25-109, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber 99925700013975. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Lehter ja 50-liitrine kanister konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Kanistris olev ca 30 liitrit kütust ja akulööktrell DeWalt koos kahe aku ning akulaadijaga anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse. Nimetatud asitõendid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos (hoiule võtmise aktid nr 24ATH32324 ja 24ATH32066).
13.Kaks mootorsõiduki registreerimismärki tähe- ja numbrikombinatsiooniga XXX (Leedu Vabariik) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Nimetatud asitõendid asuvad Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos (hoiule võtmise akt nr 24ATH32327).
14.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele, mh kannatanutele osaühing Beetela e-posti aadressil XXX, AS Kesko Senukai Estonia e-posti aadressil XXX, aktsiaselts Olerex e-posti aadressil [email protected] ja XXX, AS Terminal e-posti aadressil [email protected] ja XXX, Circle K Eesti Aktsiaselts e-posti aadressil XXX. A. K. eposti aadressil XXX, Tartu Vanglale ning jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile (resolutsiooni p-de 12 ja 13 osas).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Janar Artemjevile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 423 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
2.KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdistatakse J. Artemjevit selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9
1-25-109
järgi, milline karistus on kehtiv, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 2.1
23.juulil 2024 kella 22.23 paiku Jõgevamaal Põltsamaa vallas Adavere alevikus Tallinna mnt 8 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Adavere teenindusjaamast 72,95 liitrit bensiini 98 milesPlus väärtusega 124,67 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.2 25. juulil 2024 kella 19.31 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Võru mnt 1 asuvast AS-le Terminal kuuluvast Rõngu teenindusjaamast 180,65 liitrit bensiini 98 väärtusega 319,57 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.3 25. juulil 2024 kella 21.40 paiku Tartu linnas Ringtee tn 71 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tartu Lõunakeskuse teenindusjaamast 121,93 liitrit bensiini 98 milesPlus väärtusega 215,69 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.4 25. juulil 2024 kella 22.56 paiku Tartu linnas Võru mnt 250 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuluvast Tartu Võru mnt teenindusjaamast 121,53 liitrit bensiini 98 milesPlus väärtusega 211,34 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.5 26. juulil 2024 kella 12.04 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee 2a asuvast AS-le Terminal kuuluvast Nõo teenindusjaamast 230,77 liitrit bensiini 98 väärtusega 408,23 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.6 26. juulil 2024 kella 12.37 paiku Tartu linnas Aardla tn 107 asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvast Tartu Räni tanklast 58,75 liitrit diislikütust väärtusega 92,18 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.7 29. juulil 2024 kella 18.22 paiku Valga linnas Tartu tn 84 asuvast AS Kesko Senukai Estonia kuuluvast Valga K-Rauta kauplusest akulööktrelli DeWalt koos kahe aku ja akulaadijaga väärtusega 179 eurot; 2.8 3 augustil 2024 kella 15.00 paiku Valgamaal Tõrva linnas Vahtra tn 6 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tõrva teenindusjaamast 120,82 liitrit mootorikütust 98 milesPlus väärtusega 213,73 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.9 3. augustil 2024 kella 15.06 paiku Valgamaal Tõrva linnas Valga tn 72 asuvast AS-le Terminal kuuluvast Tõrva teenindusjaamast 49,01 liitrit bensiini 98 väärtusega 86,70 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.10 3. augustil 2024 kella 16.22 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas Side põik 1a asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvast Haage tanklast 139,83 liitrit bensiini 98 väärtusega 247,36 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.11 3. augustil 2024 kella 17.42 paiku Tartu linnas Võru mnt 250 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tartu Võru mnt teenindusjaamast 188,82 liitrit diislikütust Diisel Miles väärtusega 289,92 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.12 6. augustil 2024 kella 15.47 paiku Tartu linnas Aardla tn 107 asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvast Tartu Räni tanklast 171,58 liitrit bensiini 98 väärtusega 300,09 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.13 6. augustil 2024 kella 17.02 paiku Tartu linnas Võru mnt 250 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tartu Võru mnt teenindusjaamast 125,10 liitrit bensiini 98 milesPlus väärtusega 215,10 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata;
1-25-109
2.14 6. augustil 2024 kella 18.23 paiku Tartu linnas Kalda tee 1 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tartu Anne teenindusjaamast 121,91 liitrit bensiini 98 milesPlus väärtusega 213,22 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.15 6. augustil 2024 kella 18.33 paiku Tartu linnas Narva mnt 21 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tartu Narva mnt teenindusjaamast 65,46 liitrit bensiini 98 milesPlus väärtusega 114,49 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.16 6. augustil 2024 kella 21.14 paiku Tartumaal Elva linnas Valga mnt 3 asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvast Elva tanklast 300 liitrit diislikütust väärtusega 464,70 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.17 7. augustil 2024 kella 00.43 paiku Valgamaal Hummuli vallas Piiri külas Sillaotsa kinnistul akna lahti murdmise teel OÜ-le Beetela kuuluvasse kiirtoidukohta Beetela Burger sisenedes seitseteist elektroonilist tulemasinat Cricet väärtusega 17 eurot, 22 pakki sigarillosid AL CAPONE Flame Filter väärtusega 137,50 eurot, 66 toosi tikke väärtusega 6,60 eurot, kolm e-sigaretti HART 01 väärtusega 19,50 eurot, neli pakki sigarette WEST RED väärtusega 19,80 eurot, 27 pakki sigarette WEST BLUE väärtusega 133,65 eurot, 27 pakki sigarette WEST SILVER väärtusega 133,65 eurot, kuusteist e-sigaretti SALT COOL MINT 2% väärtusega 108 eurot, kaks e-sigaretti SALT TOBACCO ARABICA 2% väärtusega 13,50 eurot, viis karpi TUPS Arktik kange 4,25mg väärtusega 27,50 eurot, seitseteist e-sigaretti Grant Menthol 20mg 2ml väärtusega 117,30 eurot, seitse e-sigaretti IVG Crystal Menthol 20mg 2ml väärtusega 48,30 eurot, neli e-sigaretti ORIENTAL TOBACCO 2% väärtusega 27 eurot, neliteist e-sigaretti IVG Polar Mint 20mg 2ml väärtusega 96,60 eurot, kakskümmend e-sigaretti SALT CRISTALLITE MENTHOL 1,8% väärtusega 67,50, kolmteist esigaretti KUBIK COOL MINT 2ml väärtusega 87,75 eurot, viis ühekordset esigaretti FUUM 20mg 2ml jäine väärtusega 27,50 eurot. Vargusega tekitas A. Artemjev varalist kahju kokku 1088,65 eurot ning sissetungimisega 1118,45 eurot; 2.18 12. augustil 2024 kella 19.30 paiku Valgamaal Otepää linnas Tartu mnt 16 asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvast Otepää tanklast 237,95 liitrit diislikütust väärtusega 359,07 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.19 12. augustil 2024 kella 20.07 paiku Valgamaal Tõrva linnas Vahtra tn 6 asuvast Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvast Tõrva teenindusjaamast 106,55 liitrit mootorikütust 98 milesPlus väärtusega 184,22 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.20 12. augustil 2024 kella 20.13 paiku Valgamaal Tõrva linnas Valga tn 72 asuvast ASle Terminal kuuluvast Tõrva teenindusjaamast 41,78 liitrit bensiini 98 väärtusega 72,24 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.21 14. augustil 2024 kella 16.59 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee tn 2a asuvast AS-le Terminal kuuluvast Nõo teenindusjaamast 214,43 liitrit bensiini 98 väärtusega 321,43 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.22 14. augustil 2024 kella 17.26 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Võru mnt 1 asuvast AS-le Terminal kuuluvast Rõngu teenindusjaamast 216,69 liitrit bensiini 98 väärtusega 372,49 eurot ja kaks 4-liitrist kanistrit suvist klaasipesuvedelikku Terminal väärtusega kokku 4,60 eurot (tükihind 2,30 eurot) ning lahkus nende eest tasumata;
1-25-109
2.23 20. augustil 2028 kella 13:47 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee tn 2a asuvast AS-le Terminal kuuluvast Nõo teenindusjaamast 643,81 liitrit diislikütust väärtusega 958,63 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.24 20. augustil 2024 kella 14:23 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Võru mnt 1 asuvast AS-le Terminal kuuluvast Rõngu teenindusjaamast 381,27 liitrit bensiini 98 väärtusega 651,59 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.25 27. augustil 2024 kella 14.32 paiku Valgamaal Otepää linnas Lipuväljak 28 asuvast Otepää Konsumi kauplusest kaupluse töötajale A. K. kuuluva rahakoti koos selles olnud järgmiste esemetega: A. K. nimele väljastatud juhiluba XXX väärtusega 23 eurot, A. K. nimele väljastatud isikutunnistus XXX väärtusega 20 eurot, A. K. nimele väljastatud Swedbank pangakaart väärtusega 2,5 eurot, A. K. nimele väljastatud Coop Pank pangakaart väärtusega 5 eurot, Otepäälase kaart, Benu apteegi kliendikaart, Alexela kodukaart ning sularaha 30 eurot 10-eurostes kupüürides, tekitades kannatanule A. K. varalise kahju kokku 80,5 eurot; 2.26 18. septembril 2024 kella 14.06 paiku Tartumaal Kambja vallas Tõrvandi alevikus Kauba tee 4 asuvast AS-le Terminal kuuluvast Tõrvandi teenindusjaamast 1116,04 liitrit diislikütust väärtusega 1617,14 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata; 2.27 20. septembril 2024 kella 20.07 paiku Valgamaal Otepää linnas Tartu mnt 16 asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvast Otepää tanklast 1058,57 liitrit diislikütust väärtusega 1491,53 eurot ning lahkus kütuse eest tasumata. Seega pani J. Artemjev toime KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
3.KarS § 4231 järgi süüdistatakse J. Artemjevit selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 6. septembri 2021. a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi, milline karistus on kehtiv, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata: 3.1 23. juulil 2024 kella 22.23 paiku Jõgevamaal Põltsamaa vallas Adavere alevikus Tallinna mnt 8 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Adavere teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.2 25. juulil 2024 kella 19.31 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Võru mnt 1 asuvas AS-le Terminal kuuluvas Rõngu teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.3 25. juulil 2024 kella 21.40 paiku Tartu linnas Ringtee tn 71 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tartu Lõunakeskuse teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.4 25. juulil 2024 kella 22.56 paiku Tartu linnas Võru mnt 250 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuluvas Tartu Võru mnt teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.5 26. juulil 2024 kella 12.04 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee tn 2a asuvas AS-le Terminal kuuluvas Nõo teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk);
1-25-109
3.6 26. juulil 2024 kella 12.37 paiku Tartu linnas Aardla tn 107 asuvas aktsiaseltsile Olerex kuuluvas Tartu Räni tanklas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.7 3. augustil 2024 kella 15:00 paiku Valgamaal Tõrva linnas Vahtra tn 6 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tõrva teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.8 3. augustil 2024 kella 15.06 paiku Valgamaal Tõrva linnas Valga tn 72 asuvas AS-le Terminal kuuluvas Tõrva teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.9 3. augustil 2024 kella 16.22 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas Side põik 1a asuvas aktsiaseltsile Olerex kuuluvas Haage tanklas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.10 3. augustil 2024 kella 17.42 paiku Tartu linnas Võru mnt 250 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tartu Võru mnt teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.11 6. augustil 2024 kella 15.47 paiku Tartu linnas Aardla tn 107 asuvas aktsiaseltsile Olerex kuuluvas Tartu Räni tanklas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.12 6. augustil 2024 kella 17.02 paiku Tartu linnas Võru mnt 250 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tartu Võru mnt teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.13 6. augustil 2024 kella 18.23 paiku Tartu linnas Kalda tee 1 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tartu Anne teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.14 6. augustil 2024 kella 18.33 paiku Tartu linnas Narva mnt 21 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tartu Narva mnt teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.15 6. augustil 2024 kella 21.14 paiku Tartumaal Elva linnas Valga mnt 3 asuvast aktsiaseltsile Olerex kuuluvas Elva tanklas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.16 12. augustil 2024 kella 19.30 paiku Valgamaal Otepää linnas Tartu mnt 16 asuvas aktsiaseltsile Olerex kuuluvas Otepää tanklas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.17 12. augustil 2024 kella 20.07 paiku Valgamaal Tõrva linnas Vahtra tn 6 asuvas Circle K Eesti Aktsiaseltsile kuuluvas Tõrva teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.18 12. augustil 2024 kella 20.13 paiku Valgamaal Tõrva linnas Valga tn 72 asuvas ASle Terminal kuuluvas Tõrva teenindusjaamas mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.19 14. augustil 2024 kella 16.59 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee tn 2a asuvas AS-le Terminal kuuluvas Nõo teenindusjaamast mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk);
1-25-109
3.20 14. augustil 2024 kella 17.26 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Võru mnt 1 asuvas AS-le Terminal kuuluvas Rõngu teenindusjaamas mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.21 20. augustil 2024 kella 13.47 paiku Tartumaal Nõo vallas Nõo alevikus Raudtee tn 2a asuvas AS-le Terminal kuuluvas Nõo teenindusjaamas mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.22 20. augustil 2024 kella 14:23 paiku Tartumaal Elva vallas Rõngu alevikus Võru mnt 1 asuvas AS-le Terminal kuuluvas Rõngu teenindusjaamas mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.23 18. septembril 2024 kella 14.06 paiku Tartumaal Kambja vallas Tõrvandi alevikus Kauba tee 4 asuvas AS-le Terminal kuuluvas Tõrvandi teenindusjaamas mootorsõidukiga Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.24 20. septembril 2024 kella 20.07 paiku Valgamaal Otepää linnas Tartu mnt 16 asuvas aktsiaseltsile Olerex kuuluvas Otepää tanklas mootorsõidukit Ford Tourneo Connect registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk); 3.25 26. septembril 2024 kella 20.57 paiku Viljandimaal Viljandi vallas Mustivere külas Paala tee 75 juures mootorsõidukit Ford Tourneo registreerimismärgiga XXX (vale numbrimärk). Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani J. Artemjev toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. Tsiviilhagid
4.Kannatanud osaühing Beetela, AS Kesko Senukai Estonia, aktsiaselts Olerex, AS Terminal ja Circle K Eesti Aktsiaselts on J. Artemjevi vastu esitanud tsiviilhagid. Osaühing Beetela nõuab J. Artemjevilt kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 207,10 eurot, AS Kesko Senukai 179 eurot, aktsiaselts Olerex 2954,93 eurot, AS Terminal 4812,62 eurot ning Circle K Eesti Aktsiaselts 397,95 eurot ja 1384,43 eurot. Menetlus maakohtus
5.Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025. a määrusega anti J. Artemjev kohtu alla. Tartu Maakohtu 14. veebruari 2025. a määrusega võeti kannatanute tsiviilhagid menetlusse. Kriminaalasja arutati lühimenetluses 16. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil.
6.J. Artemjev tunnistas end täielikult süüdi. Samuti võttis J. Artemjev õigeks tsiviilhagid ja nõustus need hüvitama.
7.Prokurör palus tunnistada J. Artemjev süüdi KarS §199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ning karistada teda 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti palus prokurör tunnistada J. Artemjev süüdi KarS § 4231 järgi ja karistada teda 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg-st 1 lähtuvalt mõista J. Artemjevile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangitust.
1-25-109
KrMS § 238 lg 2 alusel palus prokurör karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust alates 26. septembrist 2024.
8.Kaitsja ei vaidlustanud süüdistuse tõendatust ega kvalifikatsioone, kuid palus kergendava asjaoluna arvestada, et J. Artemjev on süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kaitsja palus mõista J. Artemjevile karistuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 2 aastani. Kaitsja leidis, et vangistusest tuleb J. Artemjevil ära kanda 7 kuud ja ülejäänud vangistust mitte pöörata täitmisele, allutades J. Artemjev katseajal käitumiskontrollile. Menetluskulud palus kaitsja jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes vähemalt 50% ulatuses riigi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
9.Esmalt tuvastab kohus kriminaalasjas kogutud tõendeid hinnates faktilised asjaolud ehk selgitab, kas J. Artemjev on talle etteheidetud teod toime pannud. Järgmiseks annab kohus J. Artemjevi tegudele õigusliku hinnangu. Seejärel põhjendab kohus J. Artemjevile mõistetavat karistust, võtab seisukoha tsiviilhagide osas ja käsitleb viimaks menetluskulusid ning muid kohtuotsuse tegemisel lahendamist vajavaid küsimusi. Süüdistused KarS § 199 lg-te 8 ja 9 ning § 4231 järgi Faktilised asjaolud
10.Asjas puudub vaidlus, et J. Artemjev on süüdistuses toodud kuriteod toime pannud. Kohtueelses menetluses tunnistas J. Artemjev varguste toimepanemist (vt IV kd, tl 131137, 237-246) ja jäi ka kohtus selle juurde. Ehkki süüdistatav ei andnud kohtueelses menetluses oma tegude kohta täpsemaid ütlusi, märkis ta, et pani tanklatest vargusi toime, kuna tal oli vaja raha narkootikumide jaoks. Puutuvalt mootorsõiduki juhtimisse märkis ta, et juhiluba pole tal kunagi olnud (IV kd, lk 131-137). Kohtu hinnangul on J. Artemjevi ütlused usaldusväärsed ja hinnates neid kogumis koos teiste kohtule esitatud tõenditega, jõuab kohus järeldusele, et süüdistatav on talle etteheidetavad vargused ning juhiloata mootorsõiduki juhtimised toime pannud.
11.Nimelt selgub Circle K Eesti Aktsiaseltsi 25. juulil 2024 politseile tehtud avaldusest (I kd, lk 8-13), et 23. juulil 2024 kell 22.23 tankis Circle K Eesti Aktsiaseltsi Adavere teenindusjaamas meesterahvas, kes sõitis sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX, kanistritesse 72,95 liitrit mootorikütust 98 milesPlus kogumaksumusega 124,67 eurot, kuid lahkus kütuse eest tasumata. Nähtuvalt Circle K Eesti Aktsiaseltsi Adavere teenindusjaama turvakaamera 23. juuli 2024 videosalvestiselt (vaatlus on kajastatud 12. augusti 2024 asitõendi vaatlusprotokollis, I kd, lk 18-27) sõidab kell 22.23 kütusetankuri nr 4 juurde tumedat värvi BMW registreerimisnumbriga XXX, mille juhiuksest väljub nooremapoolne lühikeste heledat värvi juustega sportliku kehaehitusega meesterahvas, ees päikeseprillid, seljas tume pikkade varrukatega t-särk ning jalas heledat värvi püksid ja sama tooni jalatsid. Seejärel on näha, kuidas meesterahvas võtab sõiduki pagasiruumist neli kanistrit ning täidab need kütusega. Pärast seda, olles tõstnud
1-25-109
kütusega täidetud kanistrid eelnevalt pagasiruumi, istub meesterahvas rooli ning lahkub teenindusjaamast (3. augusti 2024 asitõendi vaatlusprotokoll; I kd, lk 18-27).
12.Circle K Eesti Aktsiaseltsi ülejäänud süüteoavaldustest (vt I kd, lk 28-34, 58-62; 80-86, 105-109, 128-132, 150-155; III kd, lk 78-83, 94-100), politseile edastatud turvasalvestiste vaatlusprotokollidest (I kd, lk 39-57, 67-79; 90-104, 114-127, 137-149, 160-177; III kd, lk 86-93, 115-118) ning Circle K Eesti Aktsiaseltsi esindaja C. N. ütlustest (III kd, lk 108-110) nähtub, et samasuguse mustri järgi pandi 2024 suvel Circle K Eesti Aktsiaseltsi erinevatest teenindusjaamadest toime teisigi kütusevargusi. Tõenditest tuleneb, et tumedat värvi BMW registreerimisnumbriga XXX või XXX jääb tankuri juurde seisma, selle juhikohalt väljunud meesterahvas tangib kaasasolevatesse kanistritesse (ühel korral lisaks ka sõidukisse) kütust ning sõidab seejärel teenindusjaamast minema, jättes kütuse eest maksmata. Tõenditest selgub kokkuvõtvalt, et ajavahemikus 25. juulist 2024 kuni 12. augustini 2024 varastati Circle K Eesti Aktsiaseltsi tanklatest eelkirjeldatud moel veel kaheksal korral kütust: 25. juulil 2024 kella 21.46 paiku varastati Tartu Lõunakeskuse teenindusjaamast 121,93 liitrit bensiini 98 milesPlus ning samal päeval kella 22.56 paiku Tartu Võru mnt teenindusjaamast 121,53 liitrit bensiini 98 milesPlus; 3. augustil 2024 kella 15.00 paiku varastati Tõrva teenindusjaamast 120,82 liitri bensiini 98milesPlus ja kella 17.42 paiku Tartu Võru mnt teenindusjaamast 188,32 (süüdistuses ekslikult 188,82 l) liitrit diislikütust Diisel Miles;
6.augustil 2024 varastati kella 17.02 paiku Tartu Võru mnt teenindusjaamast 125,10 liitrit bensiini 98 milesPlus, kella 18.23 paiku Tartu Anne teenindusjaamast 121,91 liitri bensiini 98 milesPlus ja kella 18.33 paiku Tartu Narva mnt teenindusjaamast 65,46 liitri bensiini 98 milesPlus ning lõpuks varastati 12. augustil 2024 kella 20.07 paiku Tõrva teenindusjaamast 106,55 liitri bensiini 98 milesPlus. Süüteoavaldustele lisatud kassatšekkide kohaselt varastati kütust vastavalt 215,69 euro, 211,34 euro, 213,73 euro, 289,92 euro, 215,10 euro, 213,22 euro, 114,49 euro ning 184,22 eurot väärtuses.
13.Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei puudutanud sellisel viisil toime pandud vargused aga üksnes Circle K Eesti Aktsiaseltsi teenindusjaamasid, vaid samaaegselt pandi vargusi toime ka AS-le Terminal ja aktsiaseltsile Olerex kuuluvatest kütusetanklatest.
14.AS-i Terminal süüteoavaldustest (vt I kd, lk 178-85, 198-204, 219-224; II kd, lk 1-3, 22-24, 38-42; III kd, lk 119-120, 125-128, 187-196), turvasalvestiste vaatlusprotokollidest (I kd, lk 186-197, 205-218, 225-236, II kd, lk 8-19, 27-35, 45-54; III kd, lk 122-124, 130-132, 199-202) ja AS-i Terminali Tõrva teenindusjaama juhataja E. A. poolt häirekeskusesse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokollist (III kd, lk 129) nähtub samuti üheksa kütusevarguse toimepanemine AS-i Terminal erinevatest teenindusjaamadest. Nii varastati 25. juulil 2024 kella 19.31 paiku Rõngu teenindusjaamast 180,65 liitrit bensiini 98 väärtusega 319,57 eurot, 26. juulil 2024 kella 12.04 paiku Nõo teenindusjaamast 230,77 liitrit bensiini 98 väärtusega 408,23 eurot, 3. augustil 2024 kella 15.06 paiku Tõrva teenindusjaamast 49,01 liitrit bensiini 98 väärtusega 86,70 eurot, 12. augustil 2024 kella 20.13 paiku Tõrva teenindusjaamast 41,78 liitrit bensiini 98 väärtusega 72,24 eurot, 14. augustil 2024 kella 16.59 paiku Nõo teenindusjaamast 214,43 liitrit bensiini 98 väärtusega 321,43 eurot, 14. augustil 2024
1-25-109
kella 17.26 paiku Rõngu teenindusjaamast 216,69 liitrit bensiini 98 väärtusega 372,49 eurot, 20. augustil 2024 kella 13.47 paiku Nõo teenindusjaamast 643,81 liitrit diislikütust väärtusega 958,63 eurot, 20. augustil 2024 kella 14.23 paiku Rõngu teenindusjaamast 381,27 liitrit bensiini 98 väärtusega 651,59 eurot ning 18. septembril 2024 kella 14.06 paiku Tõrvandi teenindusjaamast 1116,04 l diislikütust väärtusega 1617,14 eurot. Seejuures varastati 14. augustil 2024 Rõngu teenindusjaamast lisaks bensiinile ka kaks 4-liitrist kanistrit klaasipesuvedelikku Terminal koguväärtusega 4,60 eurot (tükihind 2,30 eurot).
15.Aktsiaseltsilt Olerex varastati aga süüteoteadete (vt II kd, lk 58-68, 74-78, 99-114, 129140; III kd, lk 133-137, 143-166) ja turvasalvestiste vaatlusprotokollide (II kd, lk 69-72, 79-97, 115-128, 141-175; III kd, lk 138-140, 167-183) kohaselt 26. juulil 2024 kella 12.37 paiku Räni tanklast 58,75 liitrit diislikütust väärtusega 92,18 eurot, 3. augustil 2024 kella 16.22 paiku Haage tanklast 139,83 liitrit bensiini 98 väärtusega 247,36 eurot,
6.augustil 2024 kella 15.47 paiku Tartu Räni tanklast 171,58 liitrit bensiini 98 väärtusega 300,09 eurot, 6. augustil 2024 kella 21.14 paiku Elva tanklast 300 liitrit diislikütust väärtusega 464,70 eurot, 12. augustil 2024 kella 19.30 paiku Otepää tanklast 237,95 liitrit diislikütust väärtusega 359,07 eurot ning 20. septembril 2024 kella 20.07 paiku Otepää tanklast 1058,57 liitrit diislikütust väärtusega 1491,53 eurot.
16.Circle K Eesti Aktsiaseltsi, AS-i Terminal ja aktsiaseltsi Olerex poolt politseile edastatud turvakaamera salvestiste ning nende vaatlusprotokollide põhjal saab väita, et vargusi polnud toime pandud mitte üksnes sama mustrit järgides, vaid et need pani toime üks ja sama isik – meesterahvas, kelle välimus vastab esimeselt, s.o Circle K Eesti Aktsiaseltsi Adavere teenindusjaama turvakaamera 23. juuli 2024 videosalvestiselt nähtud meesterahva omale. Tegu on nooremapoolse heledat värvi lühikeste juustega sportliku kehaehitusega meesterahvaga, kes eelistab kanda tumedaid nokamütse (millest ühel on otsaesisel valge kirje ning teisel Tommy Hilfigeri logo, millele sarnanev müts leiti muuhulgas ka J. Artemjevi kinnipidamisel tema autost (vt 15. oktoobri 2024. a läbiotsimisprotokoll; IV kd, lk 104-117), sportlikku, tumedat värvi (mitme varguseepisoodidega kuupäevadel ühte ja sama) riietust ning sportlikke jalanõusid või nn basseini-plätusid ja kelle välimus, nagu kohus veendus vahetult istungil, sarnaneb süüdistatav J. Artemjevi omaga. Lisaks sõidab noormees tumedat värvi BMW-ga (kuni
6.augustini 2024) või hõbedase Ford Tourneo kaubikuga, millest esimene kuulub liiklusregistri andmete (IV kd, lk 88-89) ja O. A., s.o süüdistatava toonase XXX ja XXX ütluste (IV kd, tl 84-87) kohaselt O. A. ning oli O. A. ütluste järgi J. Artemjevi kasutuses. Vastavalt Transpordiameti 3. oktoobri 2024. a kirjale (IV kd, lk 92-93) ja 21. augustil 2024. a sõlmitud müügilepingule (IV kd, lk 94-95) kuulub ka Ford Tourneo kaubik O. A., kuid O. A. ütlused tõendavad, et selle kaubiku ostsid nad J. Artemjevi initsiatiivil ja raha eest ning ehkki ostutehingu pooleks oli O. A., oli see siiski kohe algselt nende omavahelise kokkuleppe kohaselt J. Artemjevi oma.
17.Arvestades täiendavalt seda, et 26. septembril 2024 peeti J. Artemjev kinni, kui ta juhtis sõiduautot Ford Tourneo (vt II kd, lk 232-234, 235), et tema kinnipidamisel leiti sõidukist teiste asjade seas ka pooleldi täis kütusekanister ja lehter (vt 15. oktoobri 2024.
1-25-109
a läbiotsimisprotokoll; IV kd, lk 104-117 ja 17. oktoobri 2024. a asitõendi vaatlusprotokoll; IV kd, lk 120-123) ning et J. Artemjev pakkus sotsiaalmeedia kaudu kütust müüa (vt IV kd, lk 27-49, 61-64, 66-72), loeb kohus veenvalt tõendatuks, et süüdistuses kirjeldatud kütusevargused pani toime ja kannatanutele tekitas süüdistuses näidatud kahju süüdistatav J. Artemjev. Asjaolu, et süüteoavalduste, turvakaamerate videosalvestiste ja salvestiste vaatlusprotokollidest nähtuvalt olid kütusevarguseks kasutatud sõidukid registreerimismärkidega, mis erinesid registrijärgsetest numbrimärkidest ega kattunud ka omavahel, pole oluline, sest J. Artemjevi ütluste kohaselt kasutas ta varguste ajal konkreetsetele sõidukitele mittekuuluvad registreerimismärke, mis ta olevat saanud Tallinnast tuttava käest (IV kd, lk 237-246).
18.Süüdistuse kohaselt ei pannud J. Artemjev toime aga üksnes kütusevargusi. J. Artemjevile on ette heidetud veel kolme vargust, s.o vargusi AS-ile Kesko Senukai Estonia kuuluvast K-Rauta kauplusest, OÜ-le Beetela kuuluvast kiirsöögikohast ning Otepää Konsumi kauplusest. Ka neid vargusi puudutatavate asjaolude osas pooltel vaidlust pole ja kohuski tuvastas kõnealused asjaolud kriminaaltoimikus oleva tõendikogumi pinnalt ilma ühegi vastuoluta.
19.Täpsemalt tõendavad AS Kesko Senukai Estonia süüteoteade (III kd, lk 5-7), turvakaamerate videosalvestised ja salvestiste vaatlusprotokoll (III kd, lk 11-16) – milles on muu hulgas näha, et varguse paneb toime just J. Artemjev –, AS-i Kesko Senukai Estonia esindaja 17. oktoobri 2024. a e-kirjad (III kd, lk 32-34) ning J. Artemjevi sõiduki Ford Tourneo läbiotsimisel ära võetud akutrelli DeWalt vaatlusprotokoll (III kd, lk 3541), et J. Artemjev varastas 29. juulil 2024 kella 18.22 paiku Valga linnas Tartu 84 asuvast AS-le Kesko Senukai Estonia kuuluvast Valga K-Rauta kauplusest akulööktrelli DeWalt koos kahe aku ja akulaadijaga väärtusega 179 eurot.
20.Samuti tõendavad kannatanu OÜ Beetela esindaja K. T. ütlused (II kd, lk 187-190), K. T. e-kiri laojäägi aruannete ja ehitusmaksumuse kalkulatsiooni kohta (II kd, lk 194-197), sündmuskoha, s.o Beetela Burgeri ja selle lähiümbruse vaatlusprotokoll (II kd, lk 176184) ning turvakaamerate videosalvestised ühes vaatlusprotokolliga (II kd, lk 209-219), et 7. augustil 2024 kella 00.43 paiku murdis J. Artemjev, kes oli kohale sõitnud sama tumedat värvi BMW-ga, mida kasutas ka kütusevarguste toimepanekuks (vt fotod nr 1112), akna lõhkumise teel sisse Valgamaal Hummuli vallas Piiri külas Sillaotsa kinnistul OÜ-le Beetela kuuluvasse kiirtoidukohta Beetela Burger. Ta varastas sealt kõik kohtuotsuse p-s 2.17 nimetatud tulemasinad, tikud, sigarillod, e-sigaretid, sigaretid ja nikotiinipadjad. Eelnimetatud tõenditega on tuvastatud ka asjaolu, et esemete vargusega tekitas J. Artemjev OÜ-le Beetela varalist kahju kokku 1088,65 eurot ning sissetungimisel akna lõhkumisega veel täiendavalt 1118,45 eurot.
21.Viimaks tõendavad A. K. poolt esitatud süüteoteade (III kd, lk 44-48), A. K. ütlused (III kd, lk 49-51, 57-60), Otepää Konsumi turvakaamerate videosalvestised ja vaatlusprotokollid (III kd, lk 63-66) – kust taas on selgelt näha, et varguse paneb toime just J. Artemjev –, J. Artemjevi kinnipidamisel tema juurest leitud ja hoiule võetud esemete, s.o A. K. juhiloa, ID-kaardi ja Alexela Kodukaardi vaatlusprotokoll (III kd, lk
1-25-109
67-71) ühes hoiule võetud esemete nimekirja ja fototabeliga (IV kd, lk 138-156) ning AS-i Alexela vastuskirjaga (IV kd, lk 159-160), et 27. augustil 2024 kella 14.32 paiku varastas J. Artemjev Otepää Konsumi kauplusest sama kaupluse töötajale A. K. kuuluva rahakoti koos selles olnud A. K. juhiloa, ID-kaardi, süüdistuses märgitud panga- ja kliendikaartide ning 30 euro väärtuses sularahaga, tekitades sellega A. K. kokku 80,5 eurot varalist kahju.
22.Seega on kohtu hinnangul J. Artemjevile etteheidetud vargused tõendatud.
23.Kuna liiklusregistri väljavõtte (IV, lk 125) kohaselt pole J. Artemjevil mootorsõiduki juhtimisõigust ja J. Artemjevi sõnul pole tal seda kunagi olnudki, on tanklate turvakaamerate videosalvestiste ning vaatlusprotokollidega, millest nähtuvalt juhtis J. Artemjev süüdistuses loetletud kütusevarguste toimepanemise ajal mootorsõidukit, tõendatud ka see, et J. Artemjev juhtis neil kordadel sõidukit isikuna, kel polnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. See, et J. Artemjev juhtis mootorsõidukit ilma vastavat luba omamata lisaks ka 26. septembril 2024 kella 20.57 paiku, on tuvastatav sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse ning sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (vt II kd, lk 235, 236) kogumis patrullpolitseinik A. P. ütlustega. Nimelt selgub neist ütlustest, et 26. septembril 2024 kella 20.57 paiku peatati Viljandi linnas Paala teel liiklusjärelevalve käigus Läti registreerimismärgiga (XXX) sõiduk. Juhil polnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti, kuid tema poolt öeldud isikukoodi kontrollimine näitas, et tegu on J. Artemjeviga. Samuti selgus, et juhil puudub juhtimisõigus ja ta on varasemaltki sellise teo eest vahele jäänud (II kd, lk 232-234).
24.Kohtuistungil esitas kaitsja kohtule Küttepartner OÜ garantiikirja, millest nähtuvalt on ettevõte nõus J. Artemjevit tööle võtma. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist (uue) tõendiga, mistõttu saab seda lühimenetluses esitada. Prokurör ei olnud tõendi esitamisele vastu ja jättis selle kohtu otsustada. Kohus märgib, et KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal ilma tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata. See tähendab, et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus asjas 1-171629, p 8). Kaitsja seisukoht, et tegemist on tõendiga, mida saab lühimenetluse kohtuistungil esitada, on väär. KrMS § 62 p-st 4 tulenevalt on kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud tõendamiseseme asjaolud. Tegemist ei ole menetlusliku asjaoluga KrMS § 63 lg 2 tähenduses. Samas ei ole see kohtu hinnangul ses asjas määrav. Asjaolu, et Küttepartner OÜ on valmis J. Artemjevit tööle võtma, nähtub ka tema kohtuistungil antud selgitustest. Ta avaldas kohtuistungil, et tema tööülesandeks oleks seal küttematerjali vastuvõtmine ja väljasaatmine. Seega pole kohtul põhjust kahelda, et Küttepartner OÜ on valmis talle tööd pakkuma. Õiguslik hinnang
25.KarS § 199 lg 1 sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku
1-25-109
omastamise eesmärgil. KarS § 4231 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.
26.J. Artemjevi poolt toime pandud vargustele karistusõiguslikku hinnangut andes märgib kohus, et kõigi süüdistuses kirjeldatud varguste puhul olid teo objektideks vallasasjad, mis olid J. Artemjevi jaoks võõrad. Kannatanud ei olnud nõus valdusest loobuma. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas 3-1-1-78-06, p 11.) Järelikult on täidetud KarS § 199 lg 1 objektiivsed tunnused. Vargused on toime pandud kavatsetult, mh oli J. Artemjevil asjade ebaseadusliku omastamise eesmärk. Seega on täidetud ka KarS § 199 subjektiivne koosseis.
27.Kohtu arvates vastab J. Artemjevi tegevus ka KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud kvalifitseerivale tunnusele. J. Artemjev pani toime hulgaliselt kütusevargusi. Kõike seda vaid paari kuu jooksul. Seejuures käitus ta igakordselt ühesuguse käekirja järgi. Lisaks varastas ta AS-ile Kesko Senukai Estonia kuuluvast K-Rauta kauplusest akulööktrelli koos kahe aku ja akulaadijaga, OÜ-le Beetela kuuluvast kiirsöögikohast tubaka- jm tooteid ning Otepää Konsumi kauplusest A. K. kuuluva rahakoti selles olnud esemetega. Kõike seda tegi J. Artemjev selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Kui arvestada seejuures ka, et J. Artemjevit on varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud, viimati Harju Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-221618 KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 – § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega (vt V kd, lk 25-28), leiab kohus, et J. Artemjevi puhul on võõraste asjade vargus pidevalt korduv käitumismuster. Kuna J. Artemjevi tegevuses leidis tõendamist ka asjaolu, et ta pani OÜ Beetela kiirsöögikohast varguse toime sinna aknast sisse tungides, siis tuleb tema tegevus kvalifitseerida mitte üksnes KarS § 199 lg 2 p 9, vaid ka sama lõike punkti 8 järgi.
28.Puutuvalt J. Artemjevi tegevusse, mis kätkeb mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, märgib kohus, et ka siin hõlmab J. Artemjevile etteheidetav käitumine arvukaid tegusid, mis leidsid aset ajavahemikul 23. juulist kuni 26. septembrini 2024, mil J. Artemjev lõpuks kinni peeti ja edasiste kuritegude ärahoidmiseks vahistati. Süüdistuses kirjeldatud mootorsõiduki juhtimised, mis on toime pandud samal kuupäeval ja ajaliselt lähestikku, loeb kohus karistusõiguslikult üheks teoks. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Sõites samal kuupäeval sama sõidukiga erinevate tanklate vahel, oli selline tegevus kantud ka ühtsest tahtlusest. Seega on võimalik tuvastada 11 eraldiseisvat KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavat tegu.
29.Kohtu hinnangul näitab rikkumiste selline hulk ja sagedus selgelt süstemaatilist käitumist, seda enam, et J. Artemjevit oli Harju Maakohtu 6. septembri 2021. a otsusega juba karistatud KarS § 4231 järgi. Seega täitis J. Artemjev ka praegusel juhul KarS § 4231 järgse objektiivse koosseisu. Kuna J. Artemjev teadis, et tal pole kunagi juhtimisõigust olnud, kuid asus sellele vaatamata sõidukit juhtima, tehes seda pealegi veel korduvalt, pani ta teod toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses.
1-25-109
30.Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
31.Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistus
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb J. Artemjev KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja § 423 1 järgi süüdi mõista.
33.KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning KarS § 4231 rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Kuna käesolevas asjas menetletavate kuritegude puhul pole tegemist J. Artemjevi esimeste õigusrikkumistega – karistusregistri väljavõtte kohaselt (vt V kd, lk 1-14) on teda varem korduvalt ka samasuguste kuritegude eest karistatud vangistusega –, siis tuleb mõista talle praegugi karistusliigina vangistus. Lisaks kinnitab seda järeldust seegi, et kuigi süüdistataval on vabanedes töökoht, siis varastas ta enne vahistamist just sissetuleku teenimise eesmärgil. Tal on tasumata rahalisi nõudeid varasemast ajast ja karistusregistrist nähtuvalt on paljud väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata.
34.KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud ning KarS §-s 4231 sätestatud vangistuse keskmise määr on ca 6 kuud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
35.J. Artemjevi süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse toimepandud tegude arvukust ja intensiivsust. Süüdistatav pani vargusi toime ja sõitis juhiloata ca kahe kuu jooksul palju kordi, varastades kokku 27 korral ning juhtides mootorsõidukit juhtimisõigust omamata 11 korral. Sellise tegevusele pandi punkt alles siis, kui J. Artemjev kahtlustatavana kinni peeti ja vahistati. Samuti arvestab kohus, et J. Artemjev tekitas kahju mitte ühele, vaid kuuele kannatanule, ühele seejuures (kokku) KarS §-s 12 1 sätestatu kohaselt olulisel määral. Suuremale süüle viitab tõik, et varguste puhul täitis J. Artemjev mitte ühe, vaid kaks kvalifitseerivat tunnust – lisaks süstemaatilisusele oli üks vargus toime pandud ka sissetungimisega. KarS § 4231 järgse kuriteo puhul arvestab kohus raskendava asjaoluna, et koosseisu täitvad teod pani J. Artemjev toime selleks, et hõlbustada varguste toimepanekut (KarS § 58 p 9). Need asjaolud viitavad J. Artemjevi puhul KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel keskmisest suuremale süüle.
36.Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. J. Artemjev on tegude toimepanekut kahetsenud, väljendades seda veel kohtuistungil. Samuti on ta nõustunud vabatahtlikult hüvitama kahju (ehk võtnud tsiviilhagid õigeks). Seega võiks süü suurusest lähtudes jääda karistus siiski sanktsiooni keskmise määra lähedale.
37.Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ei saa jätta arvestamata J. Artemjevi varasemat karistatust. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J. Artemjevil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 5. juuni 2019. a otsusega karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 202 lg 2 p 2, § 4231, § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p-de 1, 4 järgi 2 aasta
1-25-109
pikkuse vangistusega. Karistus sai kantud 26. novembril 2020, kuid Harju Maakohtu 6. septembri 2021. a otsusest (V kd, lk 20-24) nähtuvalt alustas J. Artemjev kuritegude toimepanekuga uuesti juba 12. jaanuarist 2021 (mh karistati teda KarS § 423 1 alusel). Kohus mõistis talle siis 2 aasta pikkuse vangistuse, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuuni ning asendas KarS § 692 alusel osaliselt narkomaanide sõltuvusraviga. Karistusregistri andmetest ja Viru Maakohtu 24. novembri 2022. a määrusest (V kd, lk 29-35) aga selgub, et ravi kohaldamine tühistati, kuna J. Artemjev rikkus korduvalt ravikeskuse reegleid ning tema ravi lõpetati. Siis jätkas J. Artemjev kuritegude toimepanekut ja Harju Maakohtu 15. märtsi 2022. a otsusega (V kd, lk 25-28) karistati teda taas kord KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega, mis sai kantud 12. mail 2023. Lisaks on J. Artemjevil viis kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 järgi. Nende karistuste kõrval on J. Artemjevil samalaadsete süütegude eest ka arvukalt kriminaal- ja väärteokaristusi – esimesi on kaheksa ning teisi neli –, mis on praeguseks küll juba kustunud, kuid mis J. Artemjevit jätkuvalt iseloomustavad ning millega tuleb tema edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel arvestada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. veebruari 2023. a otsus asjas nr 1-151446 ja 2. novembri 2023. a otsus asjas nr 4-22-4139).
38.Eeltoodust lähtuvalt tuleb J. Artemjevile nii KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 kui KarS § 423 1 järgsete kuritegude eest mõista karistus, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Seega tuleb J. Artemjevile KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõista karistuseks 3 aastat vangistust ning KarS § 4231 järgi 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud karistustest raskemat ning mõista J. Artemjevile liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 199 ja § 4231 alusel kvalifitseeritavate kuritegude ebaõigus on erinev, need on suunatud ka erinevate õigushüvede vastu. Seega ei ole põhjendatud lugeda kergem karistus täies ulatuses kaetuks raskemaga. Kuna kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ning karistuseks jääb seega 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg-st 1 lähtudes tuleb karistusaja alguseks lugeda süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 26. september 2024.
39.Kuigi kaitsja taotles J. Artemjevile mõistetava vangistuse täitmisele pööramata jätmist ja tema käitumiskontrollile allutamist, leiab kohus, et kohtuotsuse p-s 37 toodud põhjendustel ei ole see võimalik, seda ka osaliselt. Talle on korduvalt mõistetud karistuseks vangistust. Ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust. Viimane karistus sai kantud 12. mail 2023. Seega pole praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod juhuslikud eksimused, vaid J. Artemjev on juba aastaid olnud kuritegelikult aktiivne. Kriminaalkorras karistati J. Artemjevit esimest korda juba 2010. aastal ja pärast seda on süüdistatav pannud järjepidevalt toime üha uusi õigusrikkumisi. Talle mõistetud vangistust on asendatud isegi sõltuvusraviga ja seda just Viljandi Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarses vormis. Ükski kohaldatud abinõust – sh vangistuse osaline asendamine narkomaanide sõltuvusraviga – pole J. Artemjevi puhul motiveerinud teda pikaajaliselt kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka sõltuvusravi kohaldamisel pöörati karistus ikkagi lõpuks täitmisele. Kohus hindab, et J. Artemjevi elus XXX ja XXX, samuti tööle asumise võimalus. O. A. oktoobris 2024. a antud ütluste
1-25-109
(IV kd, tl 84) kohaselt olid nad selleks hetkeks olnud koos ca kaks aastat, vahepeal olid ka lahus. Samas ei hoidnud paraku XXX või XXX J. Artemjevit kuritegude toimepanemisest. Seda ei teinud ka võimalus vabaduses viibides leida endale töökoht ja asuda tööle. Tõkend
40.Kohus jätab J. Artemjevile kohaldatud tõkendi (vahistamine) muutmata. Vahistamise alus – uute kuritegude toimepanemise oht – ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks ära langenud. Kohus mõistab J. Artemjevi süüdi süstemaatiliselt toimepandud kuritegudes ja karistab teda reaalse vangistusega. Oluliseks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel on J. Artemjevi sõltuvusprobleem ja kohtul puudub alus arvata, et see oleks senise vahi all viibitud ajaga kõrvaldatud. Tsiviilhagid
41.Praeguses kriminaalasjas on kannatanud osaühing Beetela, AS Kesko Senukai Estonia, aktsiaselts Olerex, AS Terminal ja Circle K Eesti Aktsiaselts esitanud J. Artemjevi vastu tsiviilhagid, nõudes varalise kahju hüvitamist vastavalt 2207,10 euro, 179 euro, 2954,93 euro, 4812,62 euro ning 1 782,38 euro (397,95+1384,43) ulatuses.
42.Kohtuistungil võttis J. Artemjev tsiviilhagid õigeks, nõustudes need hüvitama. KrMS § 381 lg 6 sätestab, et samas seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus kannatanute hagid. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud
43.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
44.KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. DNA-ekspertiisi tegemise kulu on 840 eurot (II kd, lk 230) ja ekspertiis ise on teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1.
45.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja tasu 1241,96 (131,76+128,10+84,18+73,20+78,08+658,80+43,92+43,92) eurot (IV kd, lk-d 221-222, 230-231, 249-250, 232-236; V kd, lk-d 61-62, 65-66, 68-69, 72-73) ning kohtumenetluses 900,36 eurot. Seega on kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 2142,32 eurot.
46.Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod teise astme kuriteod. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga
1-25-109
alammäära. Kuna alates 1. jaanuarist 2025 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrusega nr 87 töötasu alammääraks kehtestatud 886 eurot, on sundraha suuruseks 1329 eurot.
47.KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. J. Artemjev on alates
26.septembrist 2024 kinni peetud ega tööta. Enne kinnipidamist varastas ta sissetuleku teenimise eesmärgil. J. Artemjev peab praeguse kohtuotsuse järgi viibima pikaaegselt vanglas ja hüvitama seejuures kannatanutele tekitatud kahju. Seda arvestades on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine ei ole J. Artemjevile jõukohane. Seega jätab kohus DNA-ekspertiisi kulu 840 eurot ja kaitsja tasu summas 1241,96 eurot riigi kanda. Sundraha 1329 eurot ja kaitsja tasu summas 900,36 eurot tuleb süüdistatavalt välja mõista. Vangistuses (ja tulevikus) peaks süüdistataval olema võimalik asuda tööle ja alustada menetluskulude tasumist. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu tasumise ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Asitõendid
48.Lehter ja 50-liitrine kanister tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Tegemist on vahenditega, mida kasutati kuriteo toimepanemiseks. Need võeti ära sõidukist, mis kuulus J. Artemjevile. Seejuures peeti J. Artemjev ka selle sõiduki juhtimiselt kinni. Need võeti ära lühikest aega ehk vaid mõned päevad pärast viimaste kütusevarguste toimepanemist. Arvukatelt kaamerasalvestiselt on nähtav, et J. Artemjev kasutab eri värve, mh musta värvi kanistrit kütuse varastamiseks. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et neid kasutati varguste toimepanemiseks.
49.Kanistris olev kütus (ca 30 liitrit) ja akulööktrell DeWalt koos kahe aku ning akulaadijaga tuleb anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse. Kohtu hinnangul on tõendatud, et tegemist on kuriteoga saadud varaga. Kütus on musta värvi kanistris – videokaamerate salvestiste kohaselt kasutas süüdistatav varguste toimepanemiseks mh musta värvi kanistrit. Kütus võeti ära süüdistatava sõidukist, mida ta kasutas varguste toimepanemiseks. Tegemist on diiselkütusega – viimaste süüdistatavale etteheidetavate vargustega on ta varastanud just diiselkütust. Mingeid tõendeid selle kohta, et see kütus oleks ostetud legaalsetest vahenditest, kohtule esitatud ei ole. Süüdistatav andis ise ütluseid, et varastas kütust selleks, et teenida tulu narkootiliste ainete soetamiseks.
50.Samuti viitavad tõendid, et asitõendite laos olev akulööktrell on see, mille süüdistatav varastas 29. juulil 2024. See võeti ära seljakotist, mis oli sõidukis, mida süüdistatav kasutas varguste toimepanemiseks. Sellele viitavad ka andmed, mis nähtuvad asitõendi vaatlusprotokollist, millega seda trelli on vaadeldud ja informatsioon varastatud trelli kohta, mille kannatanu on esitanud. Tegemist on akulööktrelliga, toote firma on Dewalt. Sinna hulka kuulus ka 2 akut ja akulaadija. Just need esemed leiti ka koos J. Artemjevilt äravõetava trelliga. Samuti klapib aku toote kood DCD100Y TY1 (ehk type 1). (Trellikomplekti osas vt III kd, lk 31-41.)
51.Kannatanud (seaduslikud valdajad) on esitanud tsiviilhagid, milles taotlevad kahju hüvitamist ega ole taotlenud varastatud asjade (kütuse, akutrelli) tagastamist. Kuna
1-25-109
kannatanute puhul on tegemist ettevõtetega, kes tegelevad kütuse ja mh tööriistade müügiga, on selge, et sellisel kujul on need asjad neile väärtusetud, sest müüa pole neid enam võimalik. Seetõttu on mõistetav, et nad esitasid tsiviilhagid kahju hüvitamiseks. Kuna nad ei ole taotlenud asjade tagastamist ja tegemist on kuriteoga saadud varaga, tuleb see anda KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel riigi omandisse.
52.Kaks mootorsõiduki registreerimismärki tähe- ja numbrikombinatsiooniga XXX (Leedu Vabariik) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, sest tegemist on väärtusetute asjadega.
53.Kõik nimetatud asitõendid asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite laos (hoiule võtmise aktid nr 24ATH32324, III kd, lk 42; 24ATH32066, IV kd, lk 124 ja 24ATH32327, II kd, 240).
54.Kohtutoimikus olevad DVD+R plaadid häirekeskuse 12. augusti 2024 kõnesalvestisega ja turvakaamerate videosalvestistega on osaks kohtutoimikust ja jäävad toimiku juurde.