Liiklussüüteod

1-25-1374

elama oma alalises elukohas - XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

1-25-1374 kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Meelis Vahtra mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Samuti rikkus Meelis Vahtra oma sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani Meelis Vahtra toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtus nõudis prokurör Meelis Vahtra süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada ära kandmata karistus 1 aasta 2 kuud (420 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 420 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 1 aasta 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Meelis Vahtra kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Meelis Vahtra süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Meelis Vahtralt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1329 eurot (1,5*886). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Meelis Vahtra kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 244,83 eurot (tlk 53-57). Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks joobe tuvastamise toksikoloogia uuringu maksumus 22 eurot (tlk 5). Meelis Vahtralt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1595,83 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

1-25-1374 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.