Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

EE052200221001160469, Swedbank AS või arveldusarve nr EE251010220010135010 AS SEB Pank) kasuks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Gertu-Liis Hajetskit süüdistatakse selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 16.09.2023.a. kella 17.30 paiku XXX asuvast K-Rauta kauplusest 2 Combokit 12v CLX224A 2x2,0AH Makita tööriista. Vargusega tekitas Gertu-Liis Hajetski AS Kesko Senukai Estonia’le varalise kahju summas 498 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani Gertu-Liis Hajetski toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsusega mõistetavast karistusest ja Gertu-Liis Hajetskile Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 21.09.2023.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-23-3485 mõistetud karistusest, s.o. 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva pikkusest vangistusest. Kohtuotsuste kogumis lugeda KarS § 64 lg 1 alusel kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust lugeda alates 08.11.2024.a. s.o Gertu-Liis Hajetski saabumisest kinnipidamisasutusse. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. AS Kesko Senukai Estonia on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 498 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Gertu-Liis Hajetskilt 498 eurot AS Kesko Senukai Estonia kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Gertu-Liis Hajetski kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 139,08 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas menetluses sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna praeguse menetluse kuriteoepisood oleks tulnud menetleda koos menetlusega nr 1-23-3485 ja Tartu Maakohtu 21.09.2023 otsusega nr 1-23-3485 on Gertu-Liis Hajetskilt sundraha välja mõistetud. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku riigi õigusabi tasu 139,08 eurot. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev 1 DVD plaat salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.