Harju Maakohtu 9. oktoobri 2026. a määrus, millega jäeti German Jelpidiforov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu German Jelpidiforov (ik 50106200268), määruskaebus
O
E IS
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
O TE
Kohus
M
Jätta German Jelpidiforovi määruskaebus Harju Maakohtu 9. oktoobri 2026. a määruse peale rahuldamata.
ST
U
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
U
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
JÕ
1.Harju Maakohtu 1. märtsi 2022. a otsusega tunnistati German Jelpidiforov süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 28. oktoobri 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27. detsember 2021 ning lõpp on 21. detsember 2028.
2.Tallinna Vangla esitas 21. augustil 2026 Harju Maakohtule materjalid German Jelpidiforovi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks.
3.Harju Maakohus jättis 9. oktoobri 2026. a määrusega German Jelpidiforovi vabastamata, asudes seisukohale, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolusid, millest tulenevalt on alust arvata, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Selliseks järelduseks annavad maakohtu hinnangul
1-22-887 aluse varasem karistatus vägivaldsete ja grupis toimepandud kuritegude eest, sõltuvusprobleemid ja kriminaalhoolduse ajal toimepandud uus kuritegu. Elukoha ja lähedaste olemasolu ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Ka varasemad lühiajalised töökohad ja legaalne sissetulek, ei olnud piisavad, et hoiduda kuritegude toimepanemisest. Maakohus leidis seetõttu, et käesoleval hetkel ei maandaks kriminaalhooldus German Jelpidiforovi puhul uue kuriteo toimepanemise riski.
O TE
L
MÄÄRUSKAEBUS
4.German Jelpidiforov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega kriminaalhooldusele. German Jelpidiforov leiab, et maakohtu argumendid pole veenvad ning tähelepanuta on jäänud olulised asjaolud ja olemasolevatele asjaoludele on antud ebavõrdne kaal. Maakohtu määrus on jäänud seetõttu olulises osas põhistamata.
IS
E
O
4.1 Kaebaja märgib, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ITK-s planeeritud tegevused on eeskujulikult täidetud. Tal on olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. On osalenud vanglas sotsiaalprogrammis sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Samuti on ta andnud nõusoleku lisakohustusena rehabilitatsiooniprogrammi läbimiseks sõltuvusainetest vabanemiseks. Seega maakohus ei ole väärtustanud tema püüdlusi ja käitumist vangistuse ajal. Maakohus pole arvestanud ka sellega, et vangistust kannab ta esmakordselt ning on tunnetanud käesolevaks ajaks karistuse mõju. Ta on järginud ka Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2025 määruses märgitud suunist vanglas laitmatu käitumise osas. Kaebaja leiab, et tema taasühiskonnastamise huvides on vangistusest tingimisi vabastamine efektiivsem kui vanglas karistuse kandmise jätkamisel.
M
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
5.Tallinna Ringkonnakohus võttis 29. oktoobri 2026. a määrusega German Jelpidiforovi määruskaebuse menetlusse ning andis tähtaja taotluste ja seisukohtade esitamiseks.
ST
U
6.German Jeplidiforov esitas 4. novembril 2026 avalduse, paludes lisada materjalide hulka väljavõtte, kus ta keeldus võtmast ravimeid, mis kuuluvad potentsiaalselt sõltuvust tekitavate ravimite hulka. Sellega soovib tõendada, et ta võtab sõltuvustest vabanemist täie tõsidusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
U
7.Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
JÕ
8.Kohtupraktika kohaselt annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline otsustusõigus on rajatud suuresti kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Kohtukolleegium ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.
Lk 2 / 4
1-22-887
L
9.Märkida tuleb, et kohus peab uue kuriteo ohu hindamisel KarS § 76 lg-st 4 tulenevalt arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seadus ei anna kohtule juhtnööre selle kohta, millist asjaolu tuleb ennetähtaegsel vabastamisel teistest kaalukamaks pidada, vaid kohus hindab kõiki asjaolusid oma siseveendumuse alusel kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus KarS § 76 lg-s 4 toodule, maakohus ei ole teinud kaalutlusviga ega lähtunud otsustuse tegemisel vääratest asjaoludest või jätnud mõnda olulist asjaolu arvestamata.
O TE
10.Süüdimõistetu vabastamisel enne talle mõistetud karistuse täielikku ärakandmist on oluline, et esineb alus arvata, et juba ära kantud karistus on piisav süüdimõistetu mõjutamiseks edaspidi õiguskuulekalt käituma. Seejuures on vangistus oma eesmärgi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 1-18-9392 p-s 9. Käsiloleval juhul on maakohus asunud seisukohale, et retsidiivsusoht on kõrge.
ST
U
M
IS
E
O
11.Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei tähenda see, et KarS § 76 lg-s 2 toodud karistusaja ärakandmisel on ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Selline kohtukolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKKm 3-1-1-12-17 p 19). Riigikohus on ka selgitanud, et KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest ning kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus oma määruses seda ka teinud.
JÕ
U
12.Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 nimetatud aluseid, sh positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Positiivse asjaoluna tõi maakohus välja elukoha olemasolu, lähedaste toetuse ning ka garanteeritud töökoha, samuti sotsiaalprogrammis osalemise ning käitumise vangistuse ajal. Seega ei ole maakohtule alust ette heita nende positiivsete asjaoludega arvestamata jätmist. Samas on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et ainuüksi need asjaolud uute kuritegude toimepanemist ei välista. Maakohus on õigustatult toonud välja, et elukoha olemasolu ja lähedaste toetus ning lühiajalised töökohad olid süüdimõistetul ka varasemalt olemas, kuid need ei ole sellise kaaluga, mis kindlasti paneksid isikut hoiduma taas kuritegude toimepanemisest. Kõik need positiivsed asjaolud olid German Jeplidiforov olemas ka ajal, mil ta oli karistusest tingimisi vabastatud, kuid vaatamata sellele pani ta toime uue kuriteo. Ka eelneva kriminaalhoolduse ajaks määratud keeld mitte tarvitada sõltuvusaineid ja kahel korral sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ läbimine ei motiveerinud German Jeplidiforovit sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma ega uusi kuritegusid toime panema. Seega on maakohtu siseveendumuse kujunemine igati jälgitav ja põhjendatud. Lk 3 / 4
1-22-887
O TE
L
13.Vaatamata isikut positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, mida maakohus on määrust tehes arvestanud, on maakohus pidanud määravaks just toimepandud kuriteo raskust, isiku varasemat käitumist ja tema sõltuvusprobleeme. Just nendele asjaoludele tuginevalt ei saa German Jelpidiforovi puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Kaaludes uuesti German Jelpidiforovi allutamist käitumiskontrollile, peab olema tõsiseltvõetav põhjus arvata, et samasugune käitumine ei kordu. Kuigi süüdimõistetu on kinnitanud, et nüüd on tal tahe sõltuvusainetest loobuda, mis iseenesest on positiivne, ning osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, siis tema senine suhtumine sõltuvusainetest loobuda on jäänud paljasõnaliseks. Varasem sotsiaalprogrammide läbimine ja kohustus mitte tarvitada sõltuvusaineid, ei ole teda motiveerinud oma eluviisi muutma. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on narkootilisi ained kasutanud koos alkoholiga, kuid kinnipeetava motivatsioon oma käitumist muuta seoses alkoholiga on jätkuvalt minimaalne. See aga omakorda võib soodustada narkootiliste ainete tarvitamist. Kinnipidamisasutuses ravimi X loobumine võib anda isikule teatud näilise kindluse ise hakkama saada, kuid vabaduses olles võib panna isiku otsima muid alternatiivseid meetmeid, et leevendada terviseprobleemi, milleks ravim oli näidustatud.
M
IS
E
O
14.Oluline on seegi, et süüdimõistetu on kahel korral alustanud erialase kutse omandamist, kuid jätnud selle pooleli, samuti on jäänud pooleli eesti keele B1 taseme õpe. Sellisest käitumisest järeldub see, et isik on valmis täitma üksnes endale sobivaid eesmärke ning tal puudub järjepidevus alustatud tegevusi lõpule viia. Sellest tulenevalt on alust kahelda ka süüdimõistetu sõltuvustest vabanemise plaani järgimises vabaduses, kui see peaks osutuma raskeks. Seejuures läbinisti positiivseks ei saa German Jelpidiforovi vangistuse kulgu pidada, sest kehtetuid distsiplinaarkaristusi on tal olnud 6. Need on andmed, mis ilmselgelt iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmise ajal ning ka neid saab iseloomustusena arvestada. Märkimisväärne on seegi, et rikkumised ei ole toime pandud ainult vangistuse alguses, vaid läbi karistuse kandmise aja.
JÕ
U
ST
U
15.Märkida tuleb sedagi, et kuigi German Jelidiforov ei ole varem vanglas karistust kandnud, on teda varasemalt veel kahel korral samuti röövi ja varavastaste kuritegude eest karistatud. Need asjaolud viitavad üheselt sellele, et retsidiivsusoht on kõrge, sest isik sai korduvalt võimalusi reaalse vangistuse vältimiseks, kuid jätkas siiski kuritegude toimepanemist. Kohtukolleegiumi hinnangul on seetõttu maakohtu argumendid German Jelpidiforovi vabastamata jätmises ammendavad ja veenvad, arvestades nii süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid kui ka ennetähtaegse vabastamise vastu kõnelevaid asjaolusid. Süüdimõistetu varasem karistatus samuti vägivaldsete kuritegude eest, kriminaalhoolduse läbimise suutmatus ning sõltuvusprobleemid, on asjaolud, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise riski. Seega on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu võib vabanedes jätkata kuritegude toimepanemist ning temale mõistetud karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Pelgalt süüdimõistetu mittenõustumine maakohtu põhjendustega, ei anna alust väita, et maakohus on jätnud mingid asjaolud arvesse võtmata või otsustuse põhjendamata.
16.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja §-st 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.