Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

2 / 10

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 29.01.2025. a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 19. veebruar 2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Margus Palmsaar süüdistatakse selles, et tema andis kriminaalasjas nr 19940000021 tunnistajana tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta teadvalt valeütlusi. Nimelt 26.09.2019 ajavahemikul kell 08.24-09.52 andis M. Palmsaar aadressil XXX toimunud ülekuulamisel valeütlusi selle kohta, et U.Y käis 24.09.2019 kella 07.00 paiku M. Palmsaare kodus, XXXs, asuvatest basseinidest (sumpadest) M. Palmsaare poolt eelnevalt XXX tiikidest püütud vähke võtmas ning ta andis temale kaasa saatelehe vähkide päriolu tõendamiseks. Tegelikult U.Y 24.09.2019 kella 07.00 ajal M. Palmsaare kodus XXXs vähke võtmas ei käinud ja M. Palmsaar temale saatelehte ei andnud. Kriminaalmenetluses nr 19940000021 on tõendamist leidnud, et U.Y l 24.09.2019 kella 10.00-10.20 Tallinna sadama D-terminalis teostatud tollikontrolli ajal sõidukis olnud vähid on püütud Saaremaal asuvast Leisi jõest. Seega andis M. Palmsaar teadvalt valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmisele järgneva vastutuse eest, mille kohta ta on andud allkirja 26.09.2019.a koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollile. Seega pani Margus Palmsaar oma tahtliku tegevusega toime kriminaalasjas teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades uuritud tõendi kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et esitatud süüdistus valeütluste andmises on tõendamist leidnud.

b) Päringu vastus TS Laevad OÜ-lt (tl 41-44), kinnitab, et antud Ford Transit reg nr XXX oli 24.09.2019 kell 07.20 väljunud laeval; c) 11.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-lisaga (tl 54-61). Protokollis tl 58 fotod 8 ja 9 kinnitavad, et 24.09.2019 kella 08.06 paiku sõidab antud U.Y poolt juhitud Fort Transit M. Palmsaare teeotsast mööda (ei keera M. Palmsaare poole) otse Tallinna suunas. Tõendite kogum ei jäta kahtlusteks ruumi (valkjas paber sõiduki armatuurlaual), et tegu on ka eemalt vaadates sama punase Ford Transit bussiga – seda kinnitab ka 24.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 48-53); d) Väljavõte Google Mapsist (tl 62) tõendab, et Virtsu sadamast Tallinna sadamasse kestab sõit 1 tund ja 53 minutit. Ka eeltoodu kinnitab kogumis teiste asjaoludega, et läbisõit M. Palmsaare poolt kella 07.00 paiku on ajaliselt välistatud, arvestades mandrile jõudmise aega ja M. Palmsaare nn teeosast möödasõidu aega, samuti M. Palmsaare tunnistajana antud ütlusi (U.Y luges ükshaaval ca 300 vähki, liikus kinnistul basseini juurde ja sai ka saatelehe). e) 24.09.2019 kell 10.00-10.20 EMTA läbivaatusakt (tl 45-47) – kinnitab samuti kaudselt ajalist telge, mis välistab selle, et 24.09.2019 sai U.Y läbi käia M. Palmsaare juurest.

26.09.2019 M. Palmsaare tunnistajana ülekuulamise protokollist (tl 26-30) nähtub, et üle kuulas ta üksnes vanemuurija Reet Aspre. Eeltoodu muidugi ei tähenda eluliselt seda, et vanemuurija ei võinud saabuda tallu koos mitme ametnikuga. Samas on võistlevas menetluses M. Palmsaare väited, et protokolli on saanud ütlused valesti kirja paljasõnalised aktiivse kaitse väited. Lisaks kinnitas ta istungil oma ütlustega, et on kinnitanud oma allkirjaga protokolli õigsust igal protokolli lehel. Sellistel asjaoludel puudub kohtul alus kahelda, et vanemuurija Reet Aspre oleks ütlusi pannud kirja valesti ja kohus lähtub sellest, et need on kirja pandud M. Palmsaare sõnade järgi õigesti.

ütluste järgi pelgalt eeldamist ei saanud olla. M. Palmsaare tunnistajana antud ütlused üheselt ja üksikasjaolult kinnitavad seda, et M. Palmsaare ei saanud üksnes eeldada ilma vahetu tajumiseta, sest ta kirjeldab tunnistajana (tl 28) igati teadlikult ja otseselt ka U.Y nägemist ja jälgimist ja kohtumist vägagi detailselt, sh veoselehe vahetut üleandmist: a) „ /.../ 24.09.2019 tuli U.Y X tallu ja läks basseinide juurde, mis asuvad kõrvalhoones. „ b) „M. Palmsaar tuli üksi /.../“. c) „Andsin talle kaasa veose saatelehe, et vähkide päritolu tõendada“. Kohtuistungil süüdistatav märkis, et ta ei tea, kuidas ka see saatelehe osa tunnistaja protokolli sai nii kirja (tl 102).

5 / 10

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel mõistab maakohus M. Palmsaare esitatud süüdistuses KarS § 320 lg 1 alusel süüdi.

Mõistlik menetlusaeg

6 / 10

Kaitsja leidis, et karistamise otsustamise juures tuleb arvestada seda, et, et valeütlused anti 2019. a ja asi saadeti selle kohta kohtusse alles 2024. aastal, ehkki valeütluste andmine pidi olema menetlejale teada juba oluliselt varem. Kaitsja leidis, et M. Palmsaart käsitleti juba varem kahtlustatavana, kui U.Y ga kokkulepe oli sõlmitud. Selleks ajaks oli kindlasti arusaadav, et M. Palmsaarel on kahtlustatava staatus. Sellisel juhul seda menetlust nii kaua venitada ei ole kindlasti olnud põhjendatud. Isegi, kui määratleda, et M. Palmsaar kuulati kahtlustatavana üle 22.08.2023. Prokurör leidis, et mõistlik menetlusaeg hakkas M. Palmsaare jaoks kulgema tema kahtlustatavana ülekuulamisest, so 22.08.2023. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on piisavalt indikatsioone, mille kohaselt pidi menetlejal tekkima põhjendatud kahtlus M. Palmsaare valeütlustes oluliselt varem kui 2022. ja 2023. aastal, sest need 2019. a tunnistajana antud ütlused lahknesid diametraalselt ka samal ajal, s.o 2019. a läbi viidud jälitustegevusega saadud andmetega. Seega M. Palmsaare ütluste usaldusväärsust kontrolliti paralleelselt edasi U.Y kriminaalasja raames. Euroopa Kohus hindab menetluse kestuse mõistlikkust, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid ja võttes arvesse kohtupraktikas sätestatud kriteeriume, eelkõige kohtuasja keerukust ja kohtuasja käitumist. Antud vaidluse esemeks on kohtu hinnangul lihtne kuritegu, mille sisuks on üksnes mõningate faktide võrdlus, millega on võimalik tuvastada valeütlus. Õige on see, et asjaolu, et 26.09.2019. a kuulati M. Palmsaar üle tunnistajana, ei kuulu kohtupraktika järgi selleks ajaks, millest tuleks üldreeglina hakata lugema mõistliku menetlusaja kulgemist M. Palmsaare suhtes, sest ta oli tunnistaja ning ei olnud teatavaks tehtud tema suhtes kriminaalkahtlustust. Kuid on ka erandeid. Nimelt samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda (vt nt EIK 20.01.2004 Kangasluoma vs. Soome, p 26). Antud EIK otsuses heidetakse riigile ette seda, et isiku kuulati üle ja alustati tema suhtes kriminaalmenetlust 1990.a, mitte 1994.a, mil talle esitati süüdistus. Käesolevas asjas sept. 2019 aastal ei alustatud aga mingit kriminaalmenetlust pärast M. Palmsaare ülekuulamist tema suhtes ja talle ei antud ka sellest kuidagi teada. Iseenesest on õige, et arvestades käesolevas asjas kohtule esitatud jälitusprotokolli ja jälitusmenetlusega seotud kriminaalasjade eriti hoolsat menetlemise nõuet, siis menetlejale pidi olema selge, et M. Palmsaare ütlused diametraalselt lahknevad, see pidi andma kohe selge indikatsiooni kahtluse kohta ja muu seisukoht pole objektiivselt võimalik ainuüksi juba varjatud jälgimise info alusel. Seega selline info ja kahtlus pidanuks olema menetlejale teada juba 2019. aastal, mil toimusid keskkonnakuriteo osas ka avalikud menetlustoimingud, s.o U.Y kahtlustatavana ülekuulamine jms, millega ka täiendavalt kontrolliti (eeldatavalt kontrolliti) M. Palmsaare ütlustes toodud faktide tõepärasust. M. Palmsaar andis valeütlused oma hea tuttava U.Y kohta. Eeltoodust tekkiski motiiv kuritegu toime panna. Seetõttu on selge, et pidi olema M. Palmsaarele ka arusaadav ja igati eeldatavalt teada, et kui U.Y le esitati siiski süüdistused, siis M. Palmsaare ütlusi tunnistajana ei peeta tõeseks, sest nende alusel U.Y kahtlustustest ei vabastatud. Veelgi enam, tema heale tuttavale U.Y 7 / 10

le esitati kohtus süüdistus. Seega tema poolt tunnistajana esitatud fakte ei usutud. Maakohus leiab, et kui U.Y ei oleks olnud M. Palmsaarele hea tuttav, siis nimetatud mõistliku aja küsimus erandina ei aktualiseeruks nii varases staadiumis (2019.a lõpp), s.o enne M. Palmsaare kahtlustatavana ülekuulamist. Kriminaalmenetlus mõjutab oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu, nt küsitletakse tunnistajaid (Šubinski vs. Sloveenia, otsus 18.01.2007 p 65). Vt RKKK 3-1-1-43-10 p 25 ja 3-1-1-57-11 p 14.1, 3-1-1-6-11. Seejuures ei ole tähtsust, et formaalselt kuulati isik esimest korda üle tunnistajana. Nähtuvalt ülekuulamisel esitatud küsimuste sisust, olid need otseselt suunatud kuriteokahtluse kontrollimisele. Ülekuulamised olid põhjalikud, kusjuures nende käigus esitatud küsimused kattusid küllaltki suures osas küsimustega, mis esitati talle hiljem ülekuulamisel kahtlustatavana. Eelnevast tulenevalt võib menetluse mõistlik aeg hakata kulgema tõepoolest ajast, mil isik tunnistajana üle kuulatakse, kuid siis tuleb näidata ära ka asjaolud, mis annavad aluse arvata, et tegelikkuses tulnuks isik kuulata üle kahtlustatavana. Just see osutab kuriteokahtlusele ja menetleja tahtele koguda selle kahtluse kontrollimiseks tõendeid. Antud asjas on ringkonnakohus üksnes märkinud, et ülekuulamiste sisust nähtuvalt oli menetlejal alust kahtlustada ülekuulatud isikuid kuriteos. Kolleegiumi arvates ei anna selline üldsõnaline konstateering alust asuda seisukohale, et menetluse mõistlik aeg hakkas kulgema süüdistatavate tunnistajatena ülekuulamisest. Kuna ringkonnakohtu määrusest ei selgu, milline osa tunnistajatena ülekuulamise protokollide sisust osutab kuriteokahtlustusele, ja kuna kahtlustusele ülekuulamise ajal ei viita ka ükski muu asjaolu, leiab kolleegium, et praeguses asjas hakkas menetluse mõistlik aeg kulgema alates süüdistatavate kahtlustatavatena ülekuulamisest (p 17).1 Käesolevas asjas tuleb maakohtul tõdeda, et sel hetkel ilmselt kui M. Palmsaart 26.09.2019 tunnistajana üle kuulati, ei olnud alust teda veel kahtlustatavana üle kuulata (alustada ülekuulamist kohe kahtlustatavana), kuid arvestades U.Y kriminaalasjas rakendatud jälituslikke ja avalikke menetlustoiminguid, pidi olema menetlejale võrdlemisi vahetult selge, et M. Palmsaar on kahtlustatava saatuses, sest oli varjatud jälgimine, mis välistas kõnes oleval ajal M.Palmsaare ja U.Y kohtumise. Kogutud tõendite järgi võeti suund M. Palmsaare hea tuttava U.Y süüdistamisele ja see eeldas ka paralleelselt M. Palmsaare valeütluste kohta tõendite kogumist ka selles kahtlustuse ja süüdistuse punktis, mille kohta 26.09.2019 andis valeütlusi M. Palmsaar. Seega kui avalikud menetlustoimingud olid ammu juba U.Y suhtes alanud, oli selgelt M. Palmsaare kahtlustatavana ülekuulamine alles 22.08.2023 põhjendamatult hiline (U.Y suhtes oli tehtud kokkuleppemenetluses otsus Pärnu Maakohtu poolt 10.02.2023), kui M. Palmsaare valeütluste andmise faktid pidid olema menetlejale üheselt selged juba 2019.a lõpust. Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud asjaolusid, miks jõudis U.Y kriminaalasi kohtusse alles 2022. a lõpus, kuid kohtule esitatud kohtuotsusest on näha, et U.Y le oli esitatud mitmeid süüdistusi - KarS § 361 lg 1, § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi. Samas selle kõrval esines kõrvalkahtlusena selgelt M. Palmsaare valeütluste andmine.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/ylevaated/2014/ riigikohtu_praktika_ylevaade_kriminaalasjad_2014_1.pdf , lk 6, Jaan Sootak

8 / 10

Eeltoodu alusel on aga kohus siiski seisukohal, et mõistlik aeg oleks M. Palmsaare süüasja kohtusse saatmiseks pidanud olema hiljemalt samuti 2022. lõpp või 2023. aasta algul, sest M. Palmsaare valeütluste sisu arvestades polnud oluline, millise kohtuotsusega lõpeb U.Y suhtes esitatud süüdistusega seotud kohtuasi eeskätt keskkonna jt kuritegudes. M. Palmsaar pani toime valeväidete esitamisega muu ehk õigusmõistmise vastase kuriteo. Arvestades eeltoodud menetluslikke asjaolusid ja M. Palmsaare kuriteo lihtsust, leiab maakohus, et M. Palmsaare suhtes on mõistlikku menetlusaega ületatud vähemalt ca ühe aasta võrra, sest U.Y asjas rakendati intensiivset (jälitus-) menetluslikku meedet lisaks avalikele menetlustoimingutele - see tähendas juba ammu M. Palmsaare suhtes kahtlustuste paralleelset kontrollimist alates 2019.a lõpust, s.t menetlustoiminguid (mida kasutatakse ka hiljem M. Palmsaare vastu). Kuivõrd U.Y oli ka M. Palmsaare hea tuttav, ning seda sellises määras, et anda teda toetavalt valeütlusi, võib üldisest elukogemusest tulenevalt eeldada M. Palmsaare teadlikkust, et vaatamata M. Palmsaare „õigustavatele“ ütlustele, viidi ikkagi U.Y suhtes läbi kriminaalmenetlust edasi ning kuriteokahtlused M. Palmsaare suhtes menetleja jaoks seetõttu paralleelselt tekkisid ja jäid ka püsima. Seda ebamõistlikult ammu enne seda, kui M. Palmsaar kahtlustatavana ise üle kuulati.

9 / 10

Arvestades ajafaktorit, on võimalik antud karistuse kohaldamine tingimisi, seetõttu KarS § 73 lg 1, 3 alusel tuleb jätta mõistetud vangistus kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui M. Palmsaar ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.