Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine
1-23-4013 17. detsember 2024 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Juhan Sarv ja Heili Sepp Kriminaalasi Robert Ambartsumjani süüdistuses KarS § 320 lg 1, § 212 lg 1, § 201 lg 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a otsus Robert Ambartsumjani kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kassatsioon Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Deniss Medvedev 20. november 2024, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a ja Harju Maakohtu 16. aprilli 2024. a otsus osas, millega Robert Ambartsumjan tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 320 lg 1 järgi.
2.Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti valitud apellatsioonimenetluses makstud tasu tervikuna Robert Ambartsumjani kanda.
kaitsjale
3.Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt Robert Ambartsumjani kasuks välja 500 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
6.Mõista Eesti Vabariigilt Robert Ambartsumjani kasuks välja 100 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Robert Ambartsumjan anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 201 lg 1, § 320 lg 1 ja § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
2.Süüdistuse kohaselt võltsis ta 2019. aastal mootorsõiduki Audi A8 müügilepingut ja sõiduki registreerimist võimaldavat volikirja (KarS § 344 lg 1) ning esitas võltsitud dokumendid liiklusregistrile selleks, et registreerida sõiduk A. L-i nimele ja kanda ennast liiklusregistrisse sõiduki
1-23-4013 vastutava kasutajana (KarS § 345 lg 1). 19. detsembril 2020 omastas ta kõnealuse mootorsõiduki, mis kuulus A. L-ile, kuid oli R. Ambartsumjani kasutuses, korraldades selle väljaviimise Eestist nii, et sõiduki asukoht on tänaseni teadmata (KarS § 201 lg 1). Olles teavitanud 23. detsembril 2020 uurimisasutust auto kadumisest, andis ta kriminaalmenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, mille kohaselt varastati auto parklast koos autos olnud R. Ambartsumjani rahakotiga (KarS § 320 lg 1). Seejärel esitas ta kindlustusandjale kahjuteate, milles väitis, et tema kasutatud Audi A8 on parklast varastatud, ja täpsustas 28. detsembril 2020 kindlustusandja esindajaga telefonivestluses väidetava varguse asjaolusid. Sellega lõi ta kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist (KarS § 212 lg 1).
3.Harju Maakohtu 16. aprilli 2024. a otsusega tunnistati R. Ambartsumjan süüdi ja teda karistati KarS § 344 lg 1 järgi 7 kuu pikkuse, § 345 lg 1 järgi 1 aasta ja 7 kuu pikkuse, § 201 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse, § 320 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse ning § 212 lg 1 järgi 2 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o kaks päeva, arvati karistusaja hulka. Ärakandmata karistus jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Muu hulgas märkis kohus, et valeütluse andmine ei ole hõlmatud kindlustuskelmusega. Kelmuses võinuks küll neelduda valekaebuse esitamine, sest kindlustusleping nägi ette, et vargusest tingitud kindlustusjuhtumi algatamiseks tuleb teavitada politseid. R. Ambartsumjanile ei heideta ette valeütluste andmist mitte praeguses kriminaalasjas, mis puudutab sõiduki omastamist, vaid teises kriminaalmenetluses, mida alustati selle kohta, et tundmatud isikud varastasid sõiduki.
4.R. Ambartsumjani kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotles apellatsioonis kaitsealuse õigeksmõistmist. Muude argumentide seas märkis kaitsja sedagi, et R. Ambartsumjanile etteheidetav valeütluste andmise tunnustele vastav tegu peaks neelduma kindlustuskelmuse koosseisus, sest kindlustusjuhtumi lavastamine eeldas praegusel juhul politseile valeteabe esitamist.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. juuni 2024. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et valeütluste andmine ei saa neelduda kindlustuskelmuses, kuna nende tegudega kahjustati erinevaid õigushüvesid. Kuigi on ilmselge, et süüdistatava teoplaan nägi ette kindlustuskelmuse toimepanemise, tegi ta lõppeesmärgi saavutamiseks mitu tegu, mis olid ajaliselt selgelt eristatavad ja täitsid erinevad süüteokoosseisud. Seetõttu moodustavad need teod reaal-, mitte ideaalkogumi.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Kassatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassaatori põhiväited on järgmised.
7.Kohtud ei järginud süüdimõistva otsuse tegemisel kohtupraktikas väljakujunenud tõendamispõhimõtteid ja see tõi kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Kohtud kohaldasid vääralt ka materiaalõigust. R. Ambartsumjan ei vastuta sõiduki kadumise eest, mistõttu ei saa teda süüdi tunnistada ka kindlustuskelmuses, omastamises ega valeütluste andmises. Samuti ei täitnud süüdistatav KarS § 201 lg 1 koosseisu. Ehkki sõiduk oli registreeritud teise isiku nimele, ei ole liiklusregistri kandel õigustloovat tähendust. KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi etteheidetud tegude õigusvastasuse välistas kannatanu nõusolek.
8.Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata.
2(4)
1-23-4013
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Ainetud on kassatsiooni etteheited tõendite hindamise ja kohtuotsuste põhjendamise kohta. Kohtud käsitlesid tõendeid, sealhulgas nende usaldusväärsust, piisava põhjalikkusega ning tuvastasid faktilised asjaolud arusaadavalt ja jälgitavalt. Kassaatori väited selle kohta, miks tuleks R. Ambartsumjan kindlustuskelmuses, omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises õigeks mõista, on saanud maa- ja ringkonnakohtult ammendava ja põhjendatud vastuse. Kolleegium nõustub nende põhjendustega ja jätab need kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 4 p 1 alusel kordamata. Küll aga eksisid kohtud R. Ambartsumjani süüditunnistamisel ja karistamisel valeütluste andmise eest (KarS § 320 lg 1), ehkki mitte kassatsioonis esile toodud põhjusel.
10.Kohtud tegid kindlaks, et R. Ambartsumjan omastas A. L-ile kuuluva Audi A8, korraldades
19.detsembril 2020 selle äraviimise Eestist. 23. detsembril 2020 teavitas ta uurimisasutust kõnealuse auto väidetavast vargusest, misjärel kuulati ta varguse faktis alustatud kriminaalmenetluses samal päeval tunnistajana üle. Seejärel esitas ta kindlustusandja iseteeninduskeskkonnas teate kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Nende faktiliste asjaolude alusel järeldas ringkonnakohus põhjendatult, et R. Ambartsumjani teoplaan nägi (lisaks omastamisele) ette just kindlustuskelmuse toimepanemist.
11.Erinevalt maa- ja ringkonnakohtust on kolleegium aga seisukohal, et sellistest asjaoludest tulenevalt on R. Ambartsumjani tegevus uurimisasutuse teavitamisel väidetavalt toimepandud vargusest, nagu ka tunnistajana valeütluse andmine selle varguse asjaolude kohta, vaadeldav kindlustuskelmuse tarviliku osana. Seda kinnitab maakohtu tuvastatu, et kindlustusandja sõidukikindlustuse üldtingimused nägid ette, et vargusest tuleb viivitamata teatada politseile ning esitada avaldus menetluse alustamiseks. Politsei teavitamine ja uurimisasutusele valeütluse andmine vahetult enne kahjuteate esitamist oli seega vältimatu tingimus kindlustusjuhtumi lavastamiseks ja teoühtsuse mõttes kindlustuskelmusega üks tegu. Seepärast kvalifitseerib kolleegium seni KarS § 320 lg 1 ja KarS § 212 lg 1 järgi hinnatud süüdistatava käitumise ümber üksnes KarS § 212 lg 1 järgi (vt ka RKKK 09.10.2023, 4-22-1706/37, p 17; 01.04.2004, 3-1-1-4-04 p 8.3).
12.R. Ambartsumjan ei vastutaks KarS § 320 lg 1 järgi ka siis, kui tema poolt valeütluse andmine ei oleks vaadeldav osana kindlustuskelmusest. Seda põhjusel, et KarS § 320 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo subjektiks saab olla kriminaalasjas kannatanu või tunnistaja, mitte aga kahtlustatav või süüdistatav. Viimased ei vastuta ka juhul, kui nad andsid eelnevas menetluses valeütlusi tunnistajana. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei saa kahtlustatav ega süüdistatav osaleda samas asjas tunnistajana. Seega kui isik annab tunnistajana valeütlusi, kuid osaleb hiljem sama asja menetluses kahtlustatava või süüdistatavana, ei saa teda enam käsitada tunnistajana ja tema vastutus KarS § 320 lg 1 järgi on välistatud.
13.Maakohus leidis, et R. Ambartsumjani ei kuulatud tunnistajana üle samas, vaid teises kriminaalasjas, s.o asjas, mis kandis teist numbrit ja milles alustati menetlust tundmatute isikute toime pandud sõidukivarguse faktis. Praeguses asjas süüdistatakse R. Ambartsumjani aga selles, et ta ise omastas kõnealuse sõiduki. Need argumendid ei ole tõsiselt võetavad. Lahendades küsimust sellest, kas isik osales tunnistajana samas või teises asjas, pole kriminaalasja numbril vähimatki tähendust. Oluline on üksnes see, kas faktilised asjaolud, mille kohta isik tunnistajana üle kuulati, kuuluvad nende tõendamiseseme asjaolude hulka, mis annavad alust lugeda isikut kahtlustatavaks või süüdistatavaks. Praegusel juhul kuulati R. Ambartsumjan tunnistajana üle A. L-ile kuuluva Audi A8 parklast kadumise asjaolude kohta. Järgnenud menetluse käigus tuvastati asjaolud, mis andsid aluse käsitada R. Ambartsumjani ennast selle sõiduki omastamises kahtlustatavana ja hiljem süüdistatavana. Seega ei saa ta vastutada kõnealuse sõiduki kadumise asjaolude kohta tunnistajana valeütluste andmise eest. 3(4)
1-23-4013
14.Eeltoodu ei tingi aga R. Ambartsumjanile mõistetud liitkaristuse kergendamist. Mõistetud 4 aasta pikkune liitkaristus vastab jätkuvalt tema süü suurusele, ei ületa üksikkaristuste summat (5 aastat ja 3 kuud) ega raskema karistuse ülemmäära (5 aastat). Samuti nõustub kolleegium kohtu põhjendustega vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise kohta.
15.Kuna maa- ja ringkonnakohus tegid süüdimõistva otsuse, jäid süüdistatava menetluskulud tema enda kanda. KrMS § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vaatamata R. Ambartsumjani teo osalisele ümberkvalifitseerimisele käesoleva otsusega tema süüdimõistmise maht sisuliselt ei muutu, mistõttu tuleb tal kanda esimese astme kohtu ja kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud. (vrd RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 1062; 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 147).
16.Apellatsioonimenetluse kuluna palus kaitsja ringkonnakohtul riigilt süüdistatava kasuks välja mõista valitud kaitsjale 11 tunni õigusteenuse eest makstud 1677 eurot ja 50 senti. Hinnates valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, tuleb võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte. Valeütluse andmist puudutav käsitlus moodustas apellatsiooni kogumahust pigem marginaalse osa, mistõttu hindab kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasuks apellatsioonimenetluses 500 eurot. See summa tuleb riigil KrMS § 185 lg 1 alusel süüdistatavale hüvitada, sest käesoleva otsuse kohaselt pidanuks ringkonnakohus tegema KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi.
17.Juhindudes KrMS § 3602 lg-st 3, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tuleb tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused R. Ambartsumjani KarS § 320 lg 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises. Samuti tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu süüdistatava kanda. Kolleegium loeb R. Ambartsumjanile süüks arvatud valeütluste andmise hõlmatuks kindlustuskelmusega KarS § 212 lg 1 järgi ning mõistab riigilt välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu. Muus osas, sh R. Ambartsumjanile mõistetud liitkaristuse osas, jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
18.Kaitsja palub hüvitada R. Ambartsumjanile 600 eurot kassatsioonimenetluses talle osutatud õigusteenuse eest. Pidades silmas, et ka kassatsiooni argumendid osutusid põhjendatuks üksnes väheses osas, loeb kolleegium mõistlikuks kaitsjatasuks, mis tuleb R. Ambartsumjanile KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada, 100 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.