Artur Seppa süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 349 järgi, lühimenetluses
Prokurör
juhtivprokurör Sirle Melk
Süüdistatav
Artur Seppa isikukood 38511292710; elukoht XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla; XXX kodanik; XXX; emakeel XXX keel; töökoht: XXX; eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh: - 22.02.2022 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 lg 1 alusel rahalise karistusega 200 päevamäära (2 000 eurot); - 15.07.2020 Harju Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, millest kuulus KarS § 74 sätteid kohaldades ärakandmisele vangistus 7 päeva. Ülejääänud osa vangistusest, s.o 2 kuud ja 23 päeva jäi täitmisele pööramata, katseaeg 1 aasta. kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2024, Harju Maakohtu 22.03.2024 määrusega kohaldati tõkendina vahistamist. Viibib vahi all Toomas Alp (lepinguline kaitsja)
Kaitsja
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 310, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Artur Seppa süüdi KarS § 3891 lg 1 ja KarS § 349 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1, mõista talle KarS § 3891 lg 1 alusel karistuseks vangistus 3 aastat.
1-24-3880 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 2 aastani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.07.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 23 päeva vangistuse ja Harju Maakohtu 22.02.2022 otsusega mõistetud rahalise karistuse, s.o 2 000 euro võrra. Mõista Artur Seppale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva ning rahaline karistus 2 000 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt kuulub rahaline karistus täitmisele iseseisvalt. Artur Seppa karistusaeg hakkab kulgema tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 21.03.2024. Artur Seppa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistustähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada Artur Seppale lisakaristusena ettevõtluskeeldu pikkusega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Avalik-õiguslik nõudeavaldus: Rahuldada Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud ning 07.05.2024 ja 14.10.2024 täiendatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ja mõista Artur Seppalt Eesti Vabariigi kasuks välja 190 995,24 eurot ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress (perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 on intressi suurus 0,03% päevas ja sealt edasi 0,06 % päevas; intressi ei arvestada perioodi 01.03.2020 kuni 17.05.2020 kohta) kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. See nõue tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank AS EE351010052031000004, Swedbank AS EE522200221013264447, Luminor Bank AS EE401700017002872300, AS LHV Pank EE957700771001523585. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: - ümbrik PIN-koodidega, millel on käsitsi kirjutatud „XXX“ (ära võetud 06.03.2024 läbiotsimise käigus aadressilt XXX); -
sinist värvi Visa deebet kaart S-Pankki nimele V. N. (nr XXX) (ära võetud 06.03.2024 läbiotsimise käigus aadressilt XXX);
-
S-Pankki nr 64724982 paroolidega kaart (võetud ära 21.03.2024 Artur Seppa kahtlustatavana kinnipidamisel).
Tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. Seppale: - tema kinnipidamise käigus ära võetud A4 formaadis vihik ja märkmetega paber ning mustade kaantega märkmik. Kohtuotsuse jõustumisel kustutada: - E. D. elukoha läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni Apple iPhone X ja sim-kaardi sisust tehtud järgmised koopiafailid:
EXTRACTION_FS_AFU.zip
1-24-3880
E.D.-G365104-Apple_iPhone_X.ufdr
SIM Card_SIM.zip
SIM Card_SIM.zip;
-
E. D. elukoha läbiotsimisel leitud arvuti MacBook sisust tehtud koopiafail ED._MacBook;
-
XXX läbiotsimisel leitud arvuti HP sisust tehtud koopiafail TiiaSeppa_HP_SA
-
XXX läbiotsimisel leitud ASeppa_iPhoneX.ufdr
-
A. Seppa kinnipidamisel 21.03.2024 tema juurest leitud mobiiltelefoni Samsung sisust tehtud:
Menetluskulud: Mõista Artur Seppalt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundraha, s.o 1 230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700033655 ning selgitus „Artur Seppa, 1-243880, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu kantseleis ja e-toimiku vahendusel kätte saadav hiljemalt 30. detsembril 2024. Apellatsioon esitakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Harju Maakohut teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
1-24-3880 Teavituse saamisel koostab kohus motiveeritud lahendi üksnes menetluskuludesse puutuvas osas. Motiveeritud kohtulahend menetluskulude osas on Harju Maakohtu kantseleis ja e-toimiku vahendusel kätte saadav hiljemalt 30. detsembril 2024. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud lahend menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
SÜÜDISTUS
Artur Seppale on esitatud süüdistus maksuhaldurile valeandmete esitamises tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega suurendas alusetult tagastusnõuet enam kui suurele kahjule vastava summa võrra. Täpsemalt seisneb A.Seppale esitatud süüdistus järgnevas. Aastatel 2017 kuni 2023 asus A.Seppa juhatuse liikmeks järgmistes osaühingutes: X OÜ, XOÜ, X OÜ, XOÜ, X OÜ, XOÜ, X OÜ, OÜ X, XOÜ, X OÜ ja XOÜ. Samuti organiseeris ta 2020.aasta augustis äriühingute X OÜ osaluse omandamise N. V. poolt (viimane asus seal ka juhatuse liikmeks) ning 2023 novembris S. N. saamise juhatuse liikmeks osaühingutes X ja X. Tegelikkuses oli kogu kontroll osaühingute X, X ja X üle A. Seppal. Neid äriühinguid hakkas A.Seppa kasutama oma väljatöötatud maksupettuse skeemis. Nimetatud skeemi kohaselt asus A.Seppa tagantjärele muutma eelnimetatud äriühingute maksudeklaratsioone, sisenedes selleks e-maksuameti elektroonilisse keskkonda, autentides end kas enda isiklikke autentimisvahendeid kasutades (ID-kaart, smart-ID või mobiil-ID) ning osaühingute X, X ja X puhul kasutades autentimiseks vastavalt kas N. V. või S. N. nimele väljastatud ID-kaarti ja PIN-koode. Sisenenud vastavate äriühingute e-maksuametisse, asus A.Seppa muutma seal varem esitatud deklaratsioonide andmeid või esitas uued valeandmetega deklaratsioonid, kui varasemalt polnud deklaratsioone esitatud. Selliselt esitas A.Seppa ajavahemikul 30.04.2021 kuni 06.03.2024 maksuhaldurile valeandmeid eelnimetatud äriühingute 2020-2022 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (edaspidi TSD) lisadel 1 eesmärgiga suurendada tagastusnõuet Nimelt deklareeris A.Seppa nimetatud äriühingute TSD lisadel 1 palgamakseid ja kinni peetud tulumaksu füüsilistele isikutele, kes tegelikkuses neis äriühingutes ei töötanud, neid ei olnud registreeritud töötajate registris ning tegelikkuses neile palka ei makstud ega peetud kinni ka tulumaksu. Äriühingutel, mille nimel A.Seppa esitas valeandmetega deklaratsioone, puudus reaalne majandustegevus ja neid kasutati üksnes maksupettuse skeemi elluviimiseks. A.Seppale olid eelnimetatud asjaolud teada ja deklaratsioonide esitamise ainsaks eesmärgiks oli alusetult tagastusnõude suurendamine. Isikud, kellele palgaväljamakseid A.Seppa TSD-de lisadel hakkas deklareerima, leidis ta oma tutvusringkonnast erinevatelt koosviibimistelt, internetikeskkonnast kui ka tuttavate s.h E. D. kaudu. Neile inimestele reklaamis A.Seppa seda kui kerget ja seaduslikku rahateenimise võimalust. A.Seppa leidis ja kasutas oma skeemis inimesi, kes ise ei olnud konkreetsete aastate kohta tuludeklaratsioone esitanud, sest nad polnud kas üldse töötanud või saanud ametlikku sissetulekut. Sel viisil sai A.Seppa inimeste nimed, isikukoodid ja pangakonto numbrid, kellele näilikke palgaväljamakseid deklareerida. Ükski neist inimestest tegelikult A.Seppa juhitud äriühingutes ei töötanud ega sealt palka ei saanud.
1-24-3880 Valeandmete deklareerimise eesmärgiks oli varalise kasu saamine läbi tagastusnõude suurendamise. Nimelt seisnes A.Seppa väljareklaamitud rahateenimise viis selles, et deklareerides äriühingu TSD lisal 1 väljamakse konkreetsele inimesele (s.h selle, et väljamakselt on kinni peetud tulumaks), liiguvad need andmed (väljamakstud töötasu kohta) ka konkreetse inimese füüsilise isiku tuludeklaratsioonile. Arvutisüsteemis automaatselt liikuvad andmed näitasid füüsilise isiku tuludeklaratsioonil (FIDEK) Eestis saadud tuluna ka alusetult deklareeritud töötasu ja et sellelt on kinni peetud tulumaks, mille tagajärjel tekkis inimesele riiklikult kehtestatud tulumaksuvaba miinimumi arvestamata jätmise tõttu tulumaksu enammakse, mille nad said Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida. FIDEK-id esitas konkreetsete inimeste eest enamasti A.Seppa ise ning inimesed andsid talle selleks ligipääsu autentides ennast e-maksuametis smart-id või mobiil-id abil ja allkirjastades A.Seppa täidetud ja üle vaadatud deklaratsiooni. Seega skeemi eesmärgiks oli anda TSD lisal 1 näidatud inimestele võimalus saada riigilt enammakstud tulumaksuna tagasi suurem summa kui neil seaduse järgi õigus oleks, s.o suurendada alusetult maksutagastust. Vastavalt A.Seppa plaanile maksid need inimesed osa (kuni 50 %) tagastatud summast A.Seppale tema teenuse eest. Kokku on sellise tegevuse tulemusel suurendatud alusetult tagastusnõuet summas 194 118,43 eurot. Selline valeandmete esitamise skeem alusetu tagastusnõude suurendamise eesmärgil toimis jätkuvana ja kantuna ühtsest tahtlusest kogu süüdistuse perioodil. Vahetusid (lisandusid) üksnes äriühingud ja füüsilised isikud, keda selles kasutati. Täpsemalt toimus valeandmete deklareerimine erinevate äriühingute raames järgmiselt.
1.X OÜ (XXX) Perioodil 03.01.2022 kuni 31.07.2023 esitas A.Seppa XOÜ 2020 mai kuni detsember, 2021 jaanuar kuni detsember ning 2022 jaanuar kuni oktoober TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
2.X OÜ (XXX) Perioodil 30.04.2021 kuni 13.06.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 august kuni detsember, 2021 jaanuar ja 2022 detsember TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas: Aasta
Kuu Nimi
Isikukood
Väljamakse Tulumaks TSD
1-24-3880
KOKKU
8 Artur Seppa 9 Artur Seppa 10 Artur Seppa
10 A. V.
10 P. H.
11 Artur Seppa
11 A. V.
11 P. H.
12 Artur Seppa
12 A. V.
12 P. H.
1 Artur Seppa
12 K. C. Z.
parandamise/ TSD-l TSD-l esitamise kp 38511292710
160,74 23.05.2021 38511292710
160,75 23.05.2021 38511292710
269,08 30.04.2021 XXX
54,24 30.04.2021 XXX
54,24 30.04.2021 38511292710
269,08 30.04.2021 XXX
24,24 30.04.2021 XXX
54,24 30.04.2021 38511292710
269,08 30.04.2021 XXX
54,24 30.04.2021 XXX
54,24 30.04.2021 38511292710
160,74 23.05.2021 XXX
116,26 13.06.2023 13 870 1701,17
3.X OÜ (XXX) Perioodil 21.06.2023 kuni 20.07.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 juuli, 2021 juuli ja 2022 juuni kuni juuli ja detsember TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
4.X OÜ (xxx) Perioodil 16.10.2021 kuni 30.07.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 juuli, september, detsember; 2021 aprill kuni september, detsember ja 2022 jaanuar kuni juuni ja august kuni detsember TSDde lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
5.X OÜ (xxx) Perioodil 21.10.2021 kuni 18.07.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 juuni kuni detsember, 2021 jaanuar kuni mai, juuli kuni detsember ja 2022 jaanuar kuni november TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
6.M. OÜ (XXX) 16.06.2023 esitas A.Seppa M. OÜ 2020 november, 2021 oktoober ja 2022 oktoober TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
7.X OÜ (XXX) Perioodil 02.12.2021 kuni 13.04.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 juuli kuni detsember, 2021 jaanuar kuni detsember ja 2022 jaanuar kuni juuni TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
Aasta Kuu Nimi
7 R. R.
7 A. O.
7 E. P.
8 R. O.
8 R. R.
8 A. O.
8 E. P.
9 A. A.
9 R. O.
9 R. R.
9 A. O.
9 E. P.
2020 10 A. A. 2020 10 R. O. 2020 10 R. R. 2020 10 A. O. 2020 10 E. P. 2020 11 A. A. 2020 11 R. O. 2020 11 R. R.
8.X OÜ (XXX) Perioodil 10.05.2023 kuni 12.06.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 mai kuni detsember, 2021 jaanuar kuni november ja 2022 jaanuar kuni juuni ning august kuni detsember TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
Aasta Kuu Nimi
5 A. K.
6 A. K.
7 A.H.
7 A. K.
7 S. S.
7 D. L.
7 V. M.
8 A. K.
8 S. S.
8 D. L.
8 V. M.
9 S. S.
9 D. L.
9 V. M.
2020 10 D. L. 2020 10 V. M. 2020 11 S. S. 2020 11 D. L. 2020 11 V. M. 2020 12 S. S.
9.X OÜ (XXX) Perioodil 01.03.2023 kuni 02.08.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 juuni kuni detsember, 2021 jaanuar kuni märts, juuli kuni detsember ja 2022 jaanuar kuni detsember TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
Aasta Kuu Nimi
6 A. S.
7 A. S.
8 A. S.
8 M.-A. N.
9 A. S.
9 T. K.
9 M.-A. N.
2020 10 A. S. 2020 10 M.-A. N. 2020 11 M.-A. N. 2020 12 M.-A. N.
11.X OÜ (xxx) Perioodil 18.09.2023 kuni 28.10.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 oktoober kuni detsember, 2021 oktoober kuni detsember ja 2022 september kuni detsember TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas:
Aasta Kuu Nimi 2020 10 D. J. 2020 10 D. G. 2020 10 V. K. 2020 11 A. A.
12.X OÜ (XXX) Perioodil 28.01.2024 kuni 06.03.2024 esitas A.Seppa X OÜ 2021 detsember ja 2022 detsember TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas, kasutades e-maksuametis autentimiseks X OÜ juhatuse liikme N. V. ID-kaarti ja paroole, mis olid tema valduses alates 01.06.2023: Aasta
13.X OÜ (XXX) Perioodil 26.11.2023 kuni 21.12.2023 esitas A.Seppa X OÜ 2020 novembri ja detsembri, 2021 novembri ja detsembri ning 2022 novembri ja detsembri TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas, kasutades e-maksuametis autentimiseks X OÜ juhatuse liikme S. N. ID-kaarti ja paroole, mis olid tema valduses alates 2023 novembrist:
14.X OÜ (XXX) Perioodil 28.01.2024 kuni 06.03.2024 esitas A.Seppa X OÜ 2020 novembri ja detsembri, 2021 novembri ja detsembri ning 2022 novembri ja detsembri TSD-de lisadel 1 valeandmeid järgmistele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas, kasutades e-maksuametis autentimiseks X OÜ juhatuse liikme S. N. ID-kaarti ja paroole, mis olid tema valduses alates 2023 novembrist:
1-24-3880 Seega Artur Seppa, olles osaühingute X, X, X, X, X, M., X, X, X, X ja X juhatuse liige ning omades kontrolli OÜ-te X, X ja X üle, deklareeris TSD-del valeandmeid tagastusnõude suurendamise ja isikliku varalise kasu saamise eesmärgil kokku summas 222 498,24 eurot (deklareeritud väljamaksed TSD-del kokku 1 303 097,90 eurot, deklareeritud tulumaks 222 498,24 eurot), mis tegelikult deklareerimisele ja tasumisele ei kuulunud, sest töösuhe TSD lisadel 1 näidatud isikutega puudus ning väljamakseid neile ei tehtud. Peale äriühingute TSD-del valeandmete esitamist esitati valeandmetega FIDEK-id, kasutades ära Eesti Vabariigis kehtivaid füüsilise isiku tulumaksu regulatsiooni. Nimelt TuMS § 44 lg 1 ja 11 järgi on residendist füüsilisel isikul kohustus esitada Maksu-ja Tolliametile tuludeklaratsioon maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta
30.aprilliks. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni. Seega Artur Seppa, kasutades vahendina TSD lisas 1 näidatud isikuid, ajavahemikul 24.05.2021 kuni 06.03.2024 täitis ja esitas nende isikute nimel valeandmetega 2020-2022 FIDEK-id emaksuameti kaudu, kuhu isikud andsid A. Seppale liigipääsu, kinnitades sisselogimise kas Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardi abil, taotledes sellega alusetult riigilt enammakstud tulumaksu tagastust. Selle tagajärjel on riigile tekitatud rahalist kahju summas 194 118,43 eurot järgmiselt:
A.Seppa tegevuse tulemusel alusetult tekitatud tulumaksutagastus maksti Rahandusministeeriumi poolt välja füüsiliste isikute endi pangakontodele või vahendaja E. D.`i pangakontodele EEXXX (SEB Pank AS) ja EEXXX (LHV Pank AS) või Artur Seppaga seotud MTÜ Paunvere Eazi Solutions pangakontodele EEXXX (AS Swedbank) ja EEXXX (AS Swedbank) või kanti isikute muude kohustuste katteks. Osa Rahandusministeeriumilt füüsiliste isikute arvele laekunud rahast on viimaste poolt antud Artur Seppale üle kas sularahas või kantud tema isiklikule REVOLUT kontole LTXXX või antud edasi kolmandate isikute kaudu. Artur Seppa, kui osaühingute X, X, X, X, X, M., X, X, X, X ja X juhatuse liige ning osaühingute X, X ja X tegevust juhtiva isikuna ei ole pidanud kinni MKS § 85 lg 4 sätetest, mille kohaselt on maksudeklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. Nimelt tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 p-de 1 ja 11 ning § 41 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi maksustatakse tulumaksuga töö eest saadud rahalised tasud ja muud väljamaksed, samuti füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasud. TuMS § 40 lg-te 1, 2, 4 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Sellega on Artur Seppa pannud toime maksuhaldurile valeandmete esitamise tagastusnõude suurendamise eesmärgil, millega on suurendatud alusetult tagastusnõuet enam kui suurele kahjule vastava summa võrra (194 118,43 eurot) s.o KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on Artur Seppale esitatud süüdistus selles, et ta on kuritarvitanud tähtsat isiklikku dokumenti järgmiselt. Nimelt sai A.Seppa 01.06.2023 enda valdusesse N. V. nimele välja antud isikutunnistuse nr XXX (ID-kaardi) ja PIN-koodid. Nende abil logis ta perioodil 28.01.2024 kuni 06.03.2024 korduvalt sisse X OÜ, kus N. V. on juhatuse liige, e-maksuametisse, omandades seeläbi õiguse esitada äriühingu nimel valeandmetega tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioone eesmärgiga suurendada alusetult maksutagastust ning teenida seeläbi ise tulu.
1-24-3880 Samuti sai A.Seppa 2023 novembris enda valdusesse S. N. digitaalse isikutunnistuse ja PINkoodid. Nende abil logis ta perioodil 21.11.2023 kuni 26.12.2023 korduvalt sisse X OÜ ja X OÜ kus S. N. on juhatuse liige, e-maksuametisse, omandades seeläbi õiguse esitada äriühingute nimel valeandmetega tulu-ja sotsiaalmaksudeklaratsioone eesmärgiga suurendada maksutagastust ning teenida seeläbi ise tulu. Sellega pani Artur Seppa toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi s.o KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
1.Kohus, uurinud toimiku materjale ning kuulanud ära süüdistatava, süüdistatava kaitsja, kannatanu esindaja ning prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohtadele. A. Seppa süüdistus KarS § 3891 lg 1 järgi
2.KarS § 3891 lg 1 näeb ette karistuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Suur kahju on süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot (KarS § 121 p 2). Kõnesolevas sättes nimetatud kuritegu loetakse lõpule viiduks maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisest. EcoVibe OÜ
3.X OÜ on 11.06.2018 asutatud äriühing, mille ainuosanikuks on alates 28.09.2021 X OÜ. 28.09.2021 võttis ainuosanik vastu otsuse, millega kutsus endise juhatuse liikme juhatusest tagasi ja valis uueks juhatuse (ainu)liikmeks A. Seppa. A. Seppa juhatuse liikmeks astudes on äriühing registreeritud aadressile xxx, Tallinn ja äriühingu registreeritud põhitegevusalaks on kõnekeskuste tegevus, telemarketing. Samuti nähtub, et kogu tegevusaja jooksul on äriühing esitanud ühe majandusaasta aruande ja seda perioodi 14.06.2018-31.12.2018 kohta (kd II, tl 6-8, 9-10). X OÜ on 14.07.2020 asutatud äriühing, mille ainuosaluse omandas A. Seppa 22.02.2021. Alates 23.02.2021 on A. Seppa X OÜ juhatuse liige. Ettevõtte tegevusaadress on xxx (kd II, tl 47-48, 49-50). X OÜ-l pangakontosid ajavahemikus 01.01.2020-30.01.2023 Eesti krediidiasutustes avatud ei ole (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
4.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka menetleja päringutest (kd I, tl 79,82, 86) ja vastusest menetleja päringule (kd I, tl 80, 84-85, 87, 90-99, 100-101, 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 03.01.2022-31.07.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta mai kuni detsembri, 2021. aasta jaanuari kuni detsembri ning 2022. aasta jaanuari kuni oktoobri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise, töötasu saamise ja tulumaksu arvestuse kohta järgmiste isikute suhtes:
5.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärgi. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis on TSDd esitatud seaduses sätestatud tähtajast märkimisväärselt hiljem. Täiendavalt tuleb välja tuua, et arvestatav hulk deklaratsioone on esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude XOÜga on tuvastatav alates septembrist 2023, kui ainuosanik valis ta uueks juhatuse ainuliikmeks. Kohtule ei ole arusaadav ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, mil tal äriühinguga igasugune kokkupuude puudus. Lisaks kohus osutas juba eelnevalt, et X OÜ-l pangakontosid ajavahemikus 01.01.2020-30.01.2023 Eesti krediidiasutustes avatud ei olnud. St, et puuduvad ka andmed, millest nähtuks, et eelviidatud isikutele oleks üleüldse mingeid väljamakseid tehtud. 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokolli ja selle lisa (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20) kohaselt ei ole neid isikuid, v.a. M. G., registreeritud ka Töötamise registris. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Analüüsides andmeid M. G.i kohta, siis on tema töötamise alguseks X OÜ-s märgitud 01.02.2023. Samal ajal nähtub, et A. Seppa esitas M. G.i töötamist puudutavad deklaratsioonid tema Töötamise registris märgitud kuupäevast sootuks varasemal ajal: oktoobrist-detsembrini 2021 ja jaanuarist-juunini 2022. Seega eksisteerib andmetes ilmne ebakõla. Hinnates eeltoodut koostoimes äriühingu poolt Äriregistrile avaldatuga, sh asjaoluga, et äriühingu ainus ja viimane majandusaasta aruanne esitati perioodi 14.08.2018-31.12.2018, siis annavad need asjaolud kogumis kaaluka aluse seisukohaks, et X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing, sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
6.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o M. K.i (kd IV, tl 63-65), K. K. (kd IV, tl 78-80), M. K. (kd IV, tl 75-77), A. O. (kd IV, tl 69-71) ja K.-G. Ä. (kd IV, tl 66-68) ütlusi, siis nad kõik on ühetaoliselt avaldanud, et nad ei ole X OÜs töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Seega leiab kahtlusteta kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 08.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 15.05.2024 esitas X OÜ 2020. aasta mai kuni 2022. aasta oktoobri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 63 265,73 eurot: kinnipeetud tulumaks 20 074,73 eurot, sotsiaalmaks 38 445 eurot, töötuskindlustusmaksed 2 796 eurot ja kogumispensioni maksed 1 950 eurot (kd VI, tl 38). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
7.Mis puudutab asjaolu, et kõiki eeltoodud tabelis nimetatud isikuid ei ole menetluse käigus üle kuulatud, siis ei tähenda see seda, et menetluses ülekuulamata isikute puhul tuleks jaatada nende töötamist X OÜs: nagu toodud, puuduvad igasugused viited X OÜ majandustegevuse ja
1-24-3880 isikute seal töötamise ning väljamaksete kohta. Samuti, kõrvutades andmeid TSDde ja FIDEKite esitamise kohta, siis joonistub sellest välja sarnane muster. A. Seppa on esitanud TSD, peale mida on lühikese ajavahemiku jooksul esitatud FIDEK, seejuures on enamasti TSD ja FIDEKi esitamise aadressid kattuvad, seondudes A. Seppaga. Arvestades tegude toimepanemise viisi sarnasust (nn modus operandi), loob see aluse järelduseks, et teod pani toime sama isik ehk tuvastatu kohaselt A. Seppa. Nimetatud lähenemisviisi rakendab kohus ka kõikidele järgmistele üksiktegudele, kuid ei pea vajalikuks selle lähenemisviisi kordamist.
8.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes ja selle lisas 1 näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 5 781,94 euro suuruses summas, 2021. aasta eest 5 894,67 euro suuruses summas ja 2022. aasta eest 3 537,60 euro suuruses summas ehk kokku 15 214,21 eurot.
9.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis KarS §-s 3891 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Analüüsides menetluses tuvastatud käitumisakte kogumis, asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. A. Seppa avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi M. K.i (kd IV, tl 63-65), K. K. (kd IV, tl 78-80), M. K. (kd IV, tl 75-77), A. O. (kd IV, tl 69-71) ja K.-G. Ä. (kd IV, tl 66-68) ütlustega, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), kuhu on talletatud FIDEKite esitamist puudutav info, siis nähtub, et A. Seppa on nende isikutega ühel või teisel viisil kontakteerunud või on omavoliliselt kasutatud isikute andmeid (vt M. K.i ütlusi), pakkunud neile FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust ja osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 89, 90-99, 100-101, 102-132) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on esitatud ajaliselt lähedasel ajal ja valdavalt on need toimingud on tehtud ühelt ja samalt IPaadressilt. Sh seonduvad IP-aadressid otseselt A. Seppaga ja neid aadresse on kasutatud korduvalt: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et nad ei esitanud ise FIDEKeid, vaid seda tegi A. Seppa. St, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja nagu toodud, sai A. Seppa sellest isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
10.X OÜ, asukohaga xxx on 05.03.2020 asutatud äriühing, mille ainuosaluse omandas A. Seppa 07.12.2020. Ainuosaniku 15.05.2021 otsusega kutsuti endine juhatuse liige juhatusest tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Majandusaasta aruandeid äriühing esitanud ei ole ja infost käibemaksukohustuslase kohta nähtub, et kohustuse alguskuupäevaks on 05.08.2020 ja lõpuks 14.01.2021. Ettevõtte põhitegevuses on programmeerimine (kd II, tl 1128
1-24-3880 14). X OÜ-l on Eesti krediidiasutuses avatud järgmised kontod: LHV Pank ASis avati konto 10.03.2020, kuid tehingud perioodil 01.01.2020-30.01.2023 puudusid. Swedbank ASis avati konto 19.11.2020 ja see suleti 16.01.2023. Viimati nimetatud kontolt nähtuvad ka tehingud (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
11.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 30.04.2021 kuni 13.06.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta augusti-detsembri, 2021. aasta jaanuari ja 2022. aasta detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
1-24-3880
12.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärgi. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega on TSDd esitatud seaduses sätestatud tähtajast märkimisväärselt hiljem. Täiendavalt tuleb välja tuua, et arvestatav hulk deklaratsioone on esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates detsembrist 2020, kui A. Seppa omandas X OÜ ainuosaluse. Kohtule ei ole arusaadav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, mil tal äriühinguga seos puudus. Lisaks, uurides X OÜ pangakontot, siis sellel puuduvad kanded töötasu väljamaksete kohta. 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokolli ja selle lisa (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20) kohaselt ei ole osutatud isikute töötamist kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Töötamise registrisse on tehtud kanne A. Seppa töötamise kohta, ent tema töötamise algusajaks on märgitud 31.01.2021. Kõrvutades kõnealust kuupäeva TSDle ja selle lisale 1 talletatud andmetega ehk sellega, et A. Seppale on 2021. aasta jaanuaris, 2020. aasta augustist kuni detsembrini deklaratsiooni kohaselt arvestatud töötasu, siis on neis andmetes ilmne loogikaviga: kui isik asub tööle 31.01.2021 ehk kuu viimasel päeval, siis ei saa talle arvestada töötasu jaanuari ega eelneval aastal töötamise eest. Siinkohal osutub oluliseks seegi, et äriühingu kontol puuduvad väljamaksed A. Seppale töötasu väljamaksmise kohta. Hinnates eeltoodut koostoimes Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoluga, et majandusaasta aruandeid äriühing esitanud ei ole ja lisaks jättis äriühing täitmata MTA 21.12.2020 korralduse, millega kohustati äriühingut andma selgitusi ettevõtluse kohta ja esitama sellekohaseid tõendeid (kd VI, tl 49), siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing: sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust. Eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
13.Toimikusse on talletatud ka andmed arvete ja käibemaksudeklaratsioonide esitamise kohta (kd VI, tl 1-29). Uurides kõnealuseid dokumente, siis tuleb kohtul tõdeda, et need dokumendid on seotud perioodiga, mil A. Seppal X OÜga kokkupuudet ei olnud: ta omandas X OÜ ainuosaluse 07.12.2020 ja ta nimetati juhatuse (ainu)liikmeks 15.05.2021. Arved ja käibemaksudeklaratsioonid jäävad sellesse eelnevasse aega. Sh on esitatud arved sularahaarved, pangakontod neid tehinguid ei kajasta, majandusaasta aruannet äriühing esitanud ei ole ja arvetel on kajastatud äriühingu aadressi, kus äriühing tegelikkuses tegutsenud ei ole (kd II, tl 80-81), Kõnekaimaks hindab kohus asjaolu, et kui MTA andis 21.12.2020 korralduse tõendada äriühingul ettevõtluse olemasolu, siis äriühing jättis selle nõude täitmata ja ettevõtlusega tegelemise tõendamata. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et tegutsev ettevõtte jätab MTA ees tõendamata ettevõtlusega tegutsemise: kui ettevõttel eksisteerib reaalne majandustegevus, ei nõua selle tõendamine ülemääraseid käitumisakte.
14.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o K. C. Z. (kd IV, tl 118-120) ütlusi, siis leiab ka tema ütlustega kinnitust, et ta ei ole X OÜs töötanud, selle äriühinguga tal puutumus puudub. Seega leiab tõendamist, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Mis puudutab A. Seppa ütlusi, siis kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) A. Seppa avaldas, et töötajad, kes olid märgitud töötajateks perioodil 2020-2021, need inimesed tegid reaalselt tööd ja ettevõttes oli enne 2021 suve reaalne/õige majandustegevus. Analüüsides A. Seppa sellekohaseid ütlusi ja
1-24-3880
kõrvutades neid teiste tõenditega, siis A. Seppa ütlusi toetavad tõendid puuduvad. Kohus meenutab, et enda kaitseõigust aktiivselt realiseerides tuleb esitada oma väiteid kinnitavad tõendid või luua menetlejale võimalus nende kogumiseks. Kohtul tuleb korrata, et peale A. Seppa enda pole ühegi isiku töötamist X OÜs Töötajate registrisse kantud, sh on ka A. Seppa enda töötamine registreeritud alles 31.01.2021. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Teiseks, mitte ühegi isiku puhul pole sedastatavad andmed töötasu maksmise kohta. Kolmandaks, kohtu ette ei ole toodud andmeid, et X OÜ oleks omanud majandustegevust: pangakontol puuduvad majandustegevusele omased tehingud/kanded. Neljandaks, A. Seppa räägib X OÜs majandustegevuse olemasolust ja töötasu deklareerimisest ka olukorras, mil ta X OÜga seotud ei olnud: ta omandas äriühingu ainuosaluse 07.12.2020 ja sai juhatuse liikmeks 15.05.2021. St, et tal puudub objektiivne võimalus rääkida või arutleda selle üle, kes ja kui suure palgaga töötasid äriühingus enne 07.12.2020. Täiendavalt tuleb kohtul ära märkida seegi, et A. Seppa ütlustes puudub ka igasugune detailsus, sh millega X OÜ üldse tegeles. Kui äriregistrisse 05.03.2020 esitatud kandeavalduse kohaselt on äriühingu põhitegevuseks märgitud programmeerimine, siis arvete kohaselt (tõsi küll, tegemist on enne A. Seppa ainuosanikuks saamist esitatud arvetega, nn A. Seppa perioodist arved kohtuni jõudnud ei ole) on kauba/teenuse nimetuseks: „Pöördader „Lemken“, metsatraktori vahekast, Valmet 838, sõiduauto kasutatud keredetailid, lasernivelliir, bensiini generaator, kontoritool, joonistekapp, arvutilaud, puit aiapiide ehitus, HUAWEY ühendamine, elektritööd ja seadistamine, terrasside ehitus, mootori TOY blokk (kohtu märkus: tekst muutmata kirjas), kaanega, roolijagajaga, hakkepuit, armatuurvõrk, teooriatundide ettelugemine, lammutus, transporditeenus“. Kõrvutades eeltoodut äriühingu põhitegevusvaldkonnaga, siis tuleb nentida, et põhitegevusega puutumus puudub ja eluliselt ei ole usutav, et üks äriühing tegutseb sedavõrd erinevate tegevustega. Kuna äriühing jättis täitmata ka MTA nõude tõendada ettevõtluse olemasolu, siis pole kohtul võimalik teha muud järeldust, kui see, A. Seppa lihtsalt valetab.
15.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 998,41 euro suuruses summas ja 2021. aasta ja 2022. aasta eest vastavalt 160,74 ja 116,26 eurot, kokku 1 275,41 eurot.
16.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis KarS §-s 3891 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluse käigus tuvastatu, siis asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi K. C. Z. ütluste ja modus operandiga, siis A. Seppa plaan realiseeruski nii nagu ta selle välja oli mõelnud: tulumaksutagastuse saamiseks tuli TSDdes näidata valeandmeid. Seega A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasuväljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet, saamaks isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu.
1-24-3880 X OÜ
17.X OÜ, asukohaga xxx, on 24.07.2018 usaldusühingust äriühinguks ümberkujundatud juriidiline isik, mille osaluse omandas A. Seppa juhitav ja tema ainuosaluses olev X OÜ 24.05.2023. Ainuosaniku 09.05.2023 otsusega kutsuti endine juhatuse liige juhatusest tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Äriregistri väljavõtte kohaselt esitas äriühing oma ainsa ja viimase majandusaasta aruande 13.04.2018-31.12.2018 kohta. Käibemaksukohustuslase informatsiooni kohaselt oli äriühingu kohustuse algusajaks 21.06.2019 ja lõpuks 25.01.2022. Ettevõtte põhitegevuseks on muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. X OÜ-l on Eesti krediidiasutuses konto avatud 06.05.2019 (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
18.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 21.06.2023-20.07.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta juuli, 2021. aasta juuli ja 2022. aasta juuni, juuli ja detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
19.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja kõik eelviidatud TSDd on esitatud aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 2023. aasta mai kuust. Seega ei ole kohtule mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, kui tal äriühinguga seotus puudus. Uurides järgmiseks äriühingu pangakontode kandeid, siis tuleb kohtul tõdeda, et ühelegi viidatud isikutest ei ole väljamakseid tehtud. Lisaks osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Samuti on toimikus dokument, mille kohaselt ei ole äriühing tegutsenud äriregistris näidatud aadressil (kd II, tl 82-83). Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoluga, et äriühingu ainus ja viimane majandusaasta aruanne esitati perioodi 13.04.201831.12.2018, siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing: sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust; eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ
1-24-3880
ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
20.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o T. T. (kd IV, tl 30-32), M. L. (kd IV, tl 24-26), I. P. (kd IV, tl 18-20) ja T. K. (kd IV, tl 9-10, 11-12) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole X OÜga töötanud ja selle äriühinguga neil seos puudub. Seega leiab kahtlusteta kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 02.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 15.05.2024 esitas X OÜ juuli 2020, juuli 2021, juuni 2022, juuli 2022 ja detsembri 2022 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 18 945,22 eurot: kinnipeetud tulumaks 6 614,28 eurot sotsiaalmaks 11 197,89 eurot, töötuskindlustusmaksed 814,39 eurot ja kogumispensioni maksed 318,66 eurot (kd VI, tl 43 pö - 44). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
21.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta ja 2021. aasta eest 1 156,80 euro suuruses summas ja 2022. aasta eest 4 066,96 euro suuruses summas, s.o kokku 5 223,76 eurot.
22.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluses tuvastatu, siis asub kohus seisukohale, et A Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi T. T. (kd IV, tl 30-32), M. L. (kd IV, tl 24-26), I. P. (kd IV, tl 18-20) ja T. K. (kd IV, tl 9-10, 11-12) ütluste ja modus operandiga, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), kuhu on talletatud FIDEKite esitamist puudutav info, siis nähtub, et A. Seppa, kelle isiku on tunnistajad osaliselt ka ära tundnud (vt nt 13.03.2024 äratundmiseks esitamise protokolli, kd IV, tl 13-15; 13.03.2024 äratundmiseks esitamise protokolli, kd IV, tl 21-23) on nende isikutega ühel või teisel viisil kontakteerunud, pakkunud neile FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust, kuid seda tingimusel, et osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Nii on tunnistajad märkinud, et nad andsid A. Seppale osa tulumaksutagastusena laekunud rahast kas sularahas või siis kandsid rahalised vahendid A. Seppa korraldusel kolmandale isikule: CST Paigaldus OÜle (vt ka 22.05.2024 vaatlusprotokolli, mis kajastab vastavat ülekannet, kd III, tl 117-118 koos CDga). Viimase asutaja ja juhatuse liige oli C.-S. T., kes on A. Seppale tuntud. Nimelt nähtub, et A. Seppa deklareeris C.-S. T.i töötamist M. OÜs. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 89, 90-99, 100-101, 102-132) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on ajaliselt esitatud ligilähedasel ajal ja nende toimingud üldjuhul tehtud kattuvatelt IP-aadressilt. Sh seonduvad IPaadressid mitmel juhul A. Seppaga: tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T.S. ning tema
1-24-3880 elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavaid, et isikud ei esitanud ise FIDEKeid, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev tõendab, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja et saada sellest isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
23.X OÜ 06.08.2014 asutatud äriühing, mille ainuosaluse omandas X OÜ 28.09.2021. 28.09.2021 ainuosaniku otsuse kohaselt kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Äriühing on esitanud ühe majandusaasta aruande perioodi 01.01.2019-31.12.2019 kohta. Käibemaksukohustuslase informatsiooni kohaselt oli äriühingu kohustuse algusajaks 14.03.2015 ja lõpuks 25.10.2021. Ettevõtte põhitegevuseks on muu infoalane tegevus. X OÜ on Eesti krediidiasutustes avatud kontod: alates 04.01.2019 Citadele banka Eesti filiaalis, alates 04.08.2020 Swedbank ASis; alates 13.08.2014 LHV Pank ASis ja alates 15.08.2016 LHV Pank ASis (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22). X OÜ on äriühing, mille ainuosalus kuulub alates 22.02.2021 A. Seppale. A. Seppa on ka selle juhatuse (ainu)liikmeks alates ainuosaniku 22.02.2021 vastu võetud otsusest (kd II, tl 47-50).
24.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 16.10.2021-30.07.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta juuli, septembri ja detsembri, 2021. aasta aprilli-mai ja detsembri ning 2022. aasta jaanuari-juuni ja august-detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
25.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis nähtub, et kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 1 1 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja vähemalt osaliselt on TSDd esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 28.09.2021 ehk juhatuse liikmeks valimisest. Seega ei ole kohtule mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, mil tal äriühinguga seos puudus. Uurides järgmiseks äriühingu pangakontode kandeid, siis tuleb tõdeda, et ühelegi viidatud isikutest ei ole väljamakseid tehtud. Lisaks osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid, v.a J. J. ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Uurides andmeid J. J. kohta, siis on tema töötamise alguseks X OÜs märgitud 01.05.2021. Samas nähtub, et A. Seppa esitas J. J. töötamist puudutavad deklaratsiooni Töötamise registrisse kandmata aja (aprill 2021) kohta. Seega eksisteerib siin ilmne ebakõla. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoludega, et äriühingu ainus ja viimane majandusaasta aruanne esitati perioodi 01.01.2019-31.12.2019 ning pangakontodelt majandustegevusele iseloomulikke kandeid ei nähtu, siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et X OÜ-l ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing: sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust; eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
26.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o B. M.i, (kd IV, tl 51-53), K.-M. I. (kd IV tl 57-59) ja A. A. (kd IV, tl 45-47) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole X OÜ-s töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Lisaks on A. A. ja B. M. A. Seppa ära tundud isikuna, kes nn rahateenimise võimalust tuludeklaratsioonide esitamisega pakkus (kd IV, tl 48-50, tl 54-56). Seega leiab kahtlusteta kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 02.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 15-16.05.2024 esitas X OÜ 2020. aasta juuli, septembri ja detsembri, 2021. aasta aprilli-septembri ja detsember ning 2022. aasta jaanuari-juuni ja augustidetsembri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 45 187,63 eurot: kinnipeetud tulumaks 15 107,43 eurot sotsiaalmaks 27 159 eurot, töötuskindlustusmaksed 1 975,20 eurot ja kogumispensioni maksed 946 eurot (kd VI, tl 39). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka
27.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 5 260,94 eurot; 2021. aasta eest 3 793,30 eurot ja 2022. aasta eest 3 856,32 eurot ehk kokku 12 910,56 eurot.
28.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluses tuvastatu ja hinnates seda kogumis, asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi B. M., (kd IV, tl 51-53), K.-M. I. (kd IV tl 57-59) ja A. A. (kd IV, tl 45-47) ütluste ja modus operandiga, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), kuhu on talletatud FIDEKite esitamist puudutav info, siis nähtub, et A. Seppa on nende isikutega ühel või teisel viisil kontakteerunud, pakkunud neile FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust ja osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Nii on tunnistajad märkinud, et nad andsid A. Seppale osa tulumaksutagastusena laekunud rahast kas sularahas või siis ülekandega, sh kolmandate isikute (nt K. Ü.) kontole. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 89, 90-99, 100-101, 102-132) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on ajaliselt esitatud ligilähedasel ajal ja need toimingud on üldjuhul tehtud kattuvalt IP-aadressilt. Sh seonduvad IP-aadressid A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all olev MTÜ (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et nad ei esitanud FIDEKeid ise, vaid seda tegi A. Seppa. Need asjaolud kogumis tõendavad, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõue ja teenida seeläbi isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
29.X OÜ on 10.03.2015 asutatud äriühing, mille ainuosanik on alates 13.06.2019 IV66 MTÜ. Ainuosaniku 17.12.2020 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Äriühing on esitanud 4 majandusaasta aruannet, viimati perioodi 01.01.2020-31.12.2020. Viimati esitatud majandusaasta aruande kohaselt (esitatud 19.02.2021 ehk ajal, mil juhatuse liikmeks oli A. Seppa) ettevõttes töötajad puuduvad. Käibemaksukohustuslase informatsiooni kohaselt oli äriühingu kohustuse algusajaks 06.05.2015 ja lõpuks 07.06.2019. Ettevõtte põhitegevuseks on toiduainete tootmine. X OÜ on Eesti krediidiasutustes avatud kontod: Swedbank ASis, konto on suletud, tehingud perioodil 01.01.2020-30.01.2023 puudusid; SEB Pank ASis, konto suletud alates 28.04.2021 ja LHV Pank ASis, kus konti avati 31.03.2016, kuid perioodil 01.01.2020-30.01.2023 seal tehingud puudusid.
1-24-3880
Äriühingul on konto Paysera LLT UABs (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
30.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 21.10.2021 kuni 18.07.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta juunidetsembri, 2021. aasta jaanuari-mai, juuli-detsembri ning 2022. aasta jaanuari-novembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
31.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
10.kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja vähemalt osaliselt on eelviidatud TSDd esitatud aja kohta, mil A. Seppa X OÜ puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 17.12.2020 ehk juhatuse liikmeks valimisest. Kohtule ei ole mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, mil tal äriühinguga seos puudus. Lisaks on A. Seppa deklareerinud töötamist olukorras, kus tema enda esitatud majandusaasta aruande kohaselt on äriühingul töötajad puudunud. Uurides järgmiseks äriühingu pangakontode kandeid, siis tuleb kohtul tõdeda, et ühelegi viidatud isikutest ei ole väljamakseid tehtud. Lisaks osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CDplaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid, v.a M. M. ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Uurides andmeid M. M.i kohta, siis on tema töötamise alguseks X OÜs märgitud 02.05.2022. Samas nähtub, et A. Seppa esitas M. M.i töötamist
1-24-3880
puudutavad deklaratsiooni ka Töötamise registrisse kandmata aja (august 2020) kohta. Seega eksisteerib siin ilmne ebakõla. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoludega, et äriühingu ainus ja viimane majandusaasta aruanne esitati perioodi 01.01.2020-31.12.2020, kus avaldati töötajate puudumist ning pangakontodelt majandustegevusele iseloomulikke kandeid ega töötasu väljamakseid ei nähtu, siis annavad need asjaolud aluse seisukohaks, et X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing: sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust; eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid. 32.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o T. K. (kd IV, tl 9-10, 11-12), D. P.i (kd IV, tl 35-37), E. R. (kd IV, tl 38), R. R. (kd IV, tl 42-44) aj A. A. (kd IV, tl 45-47) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole X OÜ-s töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Lisaks on T. K. ja A. A. A. Seppa ära tundud isikuna, kes nn rahateenimise võimalust tuludeklaratsioonide esitamisega pakkus ja kelle kohta nad ütlusi andsid (kd IV, tl 13-15, tl 4850). Seega leiab kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 08.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 16.05.2024 esitas X OÜ 2020. aasta juuni-detsembri, 2021. aasta jaanuari-mai ja juuli-detsembri ning 2022. aasta jaanuari-novembri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 54 652,47 eurot: kinnipeetud tulumaks 15 792,07 eurot, sotsiaalmaks 34 848 eurot, töötuskindlustusmaksed 2 534,40 eurot ja kogumispensioni maksed 1 478 eurot (kd VI, tl 50). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist. 33.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 7 356,30 eurot; 2021. aasta eest 3 469,08 eurot ja 2022. aasta eest 3 116,32 eurot ehk kokku 13 941,70 eurot. 34.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluse käigus tuvastatu, on kohus seisukohal, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi T. K. (kd IV, tl 9-10, 11-12), D. P.i (kd IV, tl 35-38), E. R. (kd IV, tl 39-41), R. R. (kd IV, tl 42-44) aj A. A. (kd IV, tl 45-47) ütluste ja modus operandiga, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), kuhu on talletatud FIDEKite esitamist puudutab info, siis nähtub A. Seppa on nende isikutega ühel või teisel viisil kontakteerunud, pakkunud neile või teiste isikute vahendusel FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust ja osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Nii on tunnistajad märkinud, et nad andsid A. Seppale osa tulumaksutagastusena laekunud rahast. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja
1-24-3880
milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 89, 90-99, 100-101, 102-132) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on esitatud ajaliselt ligilähedasel ajal ja need toimingud on tehtud kattuvatelt IP-aadressidelt. Sh seonduvad IP-aadressid peaasjalikult A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et isikuid ei esitanud FIDEKeid ise, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet, saamaks sellest isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu.
M. OÜ
35.M. OÜ on mööbli tootmisega tegelev ettevõtte, mille juhatuse ainuliikmeks sai A. Seppa vastavalt ainuosaniku otsusele 05.02.2018. Vastav kanne äriregistrisse tehti 08.02.2018. Äriühingu asukohaks on äriregistri kohaselt alates 30.11.2017 XXX Viimase majandusaasta aruande esitas ettevõtte aasta 2016 kohta (kd II, tl 32-37). Analüüsides menetluses kogutud andmeid M. OÜ kohta, siis X OÜ vastusest menetlejale nähtub, et X OÜ ei ole sõlminud M. OÜga üürilepinguid aadressile xxx (kd II tl 74-75). St, et äriregistrile on esitatud andmed, mis ei kajasta tegelikkust. 01.02.2024 koostatud vaatlusprotokollist (kd III, tl 50-64) ja selle lisadest (ümbrik nr 22, milles on CD-plaat, mh pangavastuste andmetega) nähtub, et krediidiasutuse vastuste kohaselt on M. OÜ pangakontodel ajavahemikus 01.01.2020-30.01.2023 tehingud puudunud. 36.08.02.2024 vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevale CD-plaadile talletatud andmetest nähtub (ümbrik nr 23 CD-plaadiga) seoses M. OÜga, et 16.06.2023 esitas A. Seppa elektroonselt 2020 novembri kuu TSD. TSD lisa 1 kohaselt deklareeris ta C.-S. T.ile mh 6 000 euro suurust väljamakset ja tulumaksu summas 1 156,80 eurot. Vastusest päringule nähtub, et selle deklaratsiooni esitas A. Seppa e-maksuameti keskkonnas 16.06.2023 kl 10.57 ja e-maksuameti keskkonda sisenemiseks kasutas ta Smart-ID rakendust (vt kd I tl 79-81 ja ümbrikus nr 4 asuvat CD-plaati ja sellele talletatud andmeid). Viimasena viidatud dokumendist nähtub seegi, et A. Seppa esitas samal kuupäeval vaid hetk hiljem ehk kl 11.02 TSD 2021. oktoobri kuu kohta ja sellest hetk hiljem ehk kl 11.04 TSD 2022 oktoobri kuu kohta. 08.02.2024 vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevale CD-plaadile talletatud andmetest nähtub, et A. Seppa esitas 16.06.2023 elektroonselt 2021 oktoobri kuu deklaratsiooni ja TSD lisa 1 kohaselt deklareeris ta C.-S. T.ile mh 6 000 euro suurust väljamakset ja tulumaksu summas 1 156,80 eurot. 16.06.2023 esitas A. Seppa elektroonselt ka 2022 oktoobri kuu TSD, milles deklareeris vastavalt TSD lisale 1 C.-S. T.ile mh 6 000 euro suurust väljamakset ja tulumaksu summas 1 156,80 eurot. St, et kokku deklareeris A. Seppa tulumaksu summas 3 470,40 eurot. 37.Nagu eelnevalt märgitud, siis äriühingu pangakontod tehinguid, sh töötasuga seotud väljamakseid, ei näita. Seejuures on märkimist vääriv, et A. Seppa esitas kõik kolm TSDd 16.06.2023, tehes seda sootuks varasemate perioodide ehk 2020 november, 2021 ja 2022 oktoobri kohta. Kohus meenutab, et tulumaksuseaduse § 40 lg 5 kohaselt tuleb maksudeklaratsioon esitada väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks, mistõttu A. Seppa poolt esitatud deklaratsioonide aeg, sh sisuliselt samaaegsus, A. Seppa esitas TSDd C.S. T.i kohta vaid mõneminutiliste vahedega, seavad C.-S. T.i töötamise M. OÜs kahtluse alla. Kui TSDd esitatakse sedavõrd pikka aega hiljem, siis peavad selleks eksisteerima kaalukad objektiivseid asjaolud. Selliseid asjaolusid kohtu ette ei toodud. Kõrvutades eeltoodut ka
1-24-3880
asjaoluga, et M. OÜ viimane majandusaasta aruanne esitati 2016. aasta kohta, siis kõnelevad need asjaolud kogumis sellest, et M OÜs majandustegevus puudus, seega puudus vajadus ka töötajate palkamiseks ja neile töötasu ning muude maksete deklareerimiseks ja väljamaksmiseks. Kohtu lähenemisviisi õigusust kinnitab seegi, et toimikusse (kd VI, tl 41) on lisatud MTA teade kontrolli lõpetamise kohta. Sellest dokumendist nähtub, et 15.05.2024 on esitatud 2020 aasta novembri, 2021 aasta oktoobri ja 2022 aasta oktoobri TSDde parandused, millega maksukohustus vähenes 10 202,40 euro võrra, sh kinnipeetud tulumaks 3 470,40 eurot. Märgitust järeldub ühemõtteliselt ja kahtlusteta, et A. Seppa poolt 16.06.2023 esitatud TSDle esitas ta Maksu- ja Tolliametile valeandmeid. Seda asjaolu ei ole A. Seppa ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist. St, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude suurust positiivselt: A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 1 156,60 eurot; 2021. aasta eest 1 156,60 eurot ja 2022. aasta eest 1 156,60 eurot ehk kokku 3 470,40 eurot. 38.Kohus on veendumusel, et A. Seppa esitas TSDdes maksuhaldurile valeandmeid tahtlikult tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Eelnevalt osutas kohus sellele, et A. Seppa esitas valeandmetega TSDd 16.06.2023 kl 10.57, kl 11.02 ja kl 11.04. C.-S. T.i füüsilise isiku tuludeklaratsioonid esitati vahetult peale TSDde esitamist: 16.06.2023 vastavalt kl 15.58, kl 11.02 ja kl 11.05 (vt ümbrikus nr 5 asuvale CD-plaadile talletatud andmeid). FIDEKite esitamiseks kasutati IP-aadressi 91.129.107.73 ning esitaja isiku autentimiseks kasutati MobiilIDd. Kõrvutades FIDEKite esitamiseks kasutatud IP-aadresse TSDde esitamise IP-aadressiga, siis nähtub, et IP-aadressid on kattuvad: ka TSD esitati IP-aadressilt 91.129.107.73. Kõnesolev IP-aadress on seotud MTÜga X, kontaktaadressiga, mille juhatuse liige ja asutaja on A. Seppa. Kuna nii TSD kui FIDEKi esitamise IP-aadressid kattuvad, need on esitatud minutites mõõdetava ajavahemiku jooksul ja C.-S. T. kinnitas FIDEKi Mobiil-ID rakendusega, siis järeldab kohus C.-S. T.i tuludeklaratsiooni koostas e-maksuameti keskkonnas A. Seppa. Järgnevalt nähtub, et kuna C.-S. T.il oli mitmesuguseid võlgnevusi, mida täideti kohtutäiturite kaudu, siis C.-S. T.ile tagastatud tulumaksust kogusummas 3 470,40 eurot, jõudis tema Belgia pangas asuvale arvele 400,32 eurot. A. Seppale jõudis sellest rahast omakorda 200 eurot, mis laekus C.-S. T.i Belgia pangas asuvalt kontolt 19.06.2023 kl 13.37 ülekandega A. Seppa kontole Revolut pangas (vt ümbrik 31 Leedu EIO vastusega, fail TP-02-00204-24, Revolut answer). Seega järeldub eelnevast, et A. Seppa märkis tahtlikult ehk kavatsetult TSDdele valeandmed ja ta tegi seda eesmärgiga suurendada tagastusnõuet, saamaks isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ 39.X OÜ on 16.01.2018 asutatud äriühing, mille ainuosanik on alates 28.09.2021 X OÜ. Ainuosaniku 28.09.2021 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Samuti määrati, et äriühingu uueks juriidiliseks aadressiks on xxx, alates 01.10.2021 tegutseb äriühing aadressil xxx. Äriühing on esitanud ühe majandusaasta aruande perioodi 16.01.2018-31.05.2018 kohta. Esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttes 1 töötaja. Ettevõtte põhitegevuseks on arvutialased konsultatsioonid. X OÜ on äriühing, mille ainuosalus kuulub alates 22.02.2021 A. Seppale ja A. Seppa on ka selle juhatuse (ainu)liikmeks alates ainuosaniku 22.02.2021 vastu võetud otsusest (kd II, tl 47-50). X OÜ-l on Eesti krediidiasutustes ajavahemikul 01.01.2020-30.01.2023 kontod puudunud (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
1-24-3880
40.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 02.12.2021 kuni 13.04.2023 esitanud X OÜ 2020 juuli kuni detsember, 2021 jaanuar kuni detsember ja 2022 jaanuar kuni juuni TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
41.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
10.kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja vähemalt osaliselt on eelviidatud TSDd on esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 28.09.2021 ehk tema juhatuse liikmeks valimisest. Kohtule ei ole mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, kui tal äriühinguga mingit puutumust ei olnud. Lisaks on A. Seppa deklareerinud töötamist olukorras, kus majandusaasta aruande esitatud ei ole ja äriühingul on puudunud ka krediidiasutustes kontod: kohus ei pea võimalikuks sel viisil majandustegevuses osalemist. Ühtlasi kõneleb kontode puudumine sellest, et äriühing ei saanud teha ja ei teinud töötasu väljamakseid. Lisaks osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoludega, et äriühingu ainus ja viimane majandusaasta aruanne esitati perioodi 16.01.2018-31.05.2018 kohta, siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing, sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda
1-24-3880
tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜ töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
42.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o A. A. (kd IV, tl 45-47), E. P. (kd IV, tl 121-123), R. O. (kd IV, tl 183-185), R. R. (kd IV, tl 195-199) ja A. T. (kd IV, tl 16-17) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole X OÜs töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Lisaks on A. A. A. Seppa ära tundud isikuna, kes nn rahateenimise võimalust tuludeklaratsioonide esitamisega pakkus ja kelle kohta ta ütlusi andis (kd IV, tl 48-50). Seega leiab kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 07.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 15-16.05.2024 esitas X OÜ 2020. aasta juuli – 2022. aasta juuni tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 42 997,72 eurot: kinnipeetud tulumaks 13 184,72 eurot, sotsiaalmaks 26 565 eurot, töötuskindlustusmaksed 1 932 eurot ja kogumispensioni maksed 1 316 eurot (kd VI, tl 48). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
43.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020 aasta eest 3 621,12 eurot; 2021 aasta eest 2 944,05 eurot ja 2022. aasta eest – 45,76 eurot ehk kokku 6 519,41 eurot.
44.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluses tuvastatu, siis asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi A. A. (kd IV, tl 4547), E. P. (kd IV, tl 121-123), R. O. (kd IV, tl 183-185), R. R. (kd IV, tl 195-199) ja A. T. (kd IV, tl 16-17) ütlustega, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), siis nähtub, et A. Seppa on nende isikutega ühel või teisel viisil, sh läbi kolmandate isikute kontakteerunud, pakkunud neile või teiste isikute vahendusel FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust ja osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Nii on tunnistaja A. A. märkinud, et ta andis A. Seppale osa (ca pool) tulumaksutagastusena laekunud rahast sularahas. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid, nähtub, et TSDd ja FIDEKid on ajaliselt esitatud ligilähedasel ajal ja neil on kattuvad IP-aadressid. Sh seonduvad IP-aadressid valdavalt A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all olev MTÜ (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et isikud ei esitanud FIDEKeid ise, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud
1-24-3880
isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet, et teenida sellest isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
45.OÜ X on 20.10.2016 asutatud äriühing, mille ainuosanik on alates 09.12.2020 R. K. . Ainuosaniku 09.05.2023 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Samuti määrati, et äriühingu uueks juriidiliseks aadressiks on xxx. Äriühing on esitanud kaks majandusaasta aruannet, neist viimase perioodi 01.01.201831.12.2018 kohta. Ettevõtte põhitegevuseks on muud eriehitustööd. OÜ-l X on Eesti krediidiasutustes ajavahemikul 01.01.2020-30.01.2023 kontod puudunud (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
46.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 10.05.2023 kuni 12.06.2023 esitanud OÜ X 2020. aasta mai-detsembri, 2021. aasta jaanuari-novembri ja 2022. aasta augusti-detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
47.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätesvad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
10.kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud hilinemisega ja kõik TSDd on esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa OÜga X puutumust ei omanud. Tema kokkupuude OÜga X on tuvastatav alates 09.05.2023 ehk juhatuse liikmeks valimisest. Seega ei ole kohtule mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, kui tal äriühinguga mingit puutumust ei olnud. Lisaks on A. Seppa deklareerinud töötamist olukorras, kus majandusaasta aruande esitatud ei ole ja äriühingul on puudunud ka krediidiasutustes kontod: kohus ei pea võimalikuks sel viisil majandustegevuses osalemist ja see välistab ka võimalusele, et eeltoodud tabelis toodud isikutele tehti töötasuväljamakseid. Lisaks osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoludega, et äriühingu ainus ja viimane majandusaasta aruanne esitati perioodi 01.01.2018-31.12.2018 ja krediidiasutustes kontode puudumist, siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et OÜ-l X ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing. Sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud OÜga X töösuhet ja OÜ X ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid. 48.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o V. M.i (kd IV, tl 112-114) ja S. S. (kd IV, tl 108-110) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole OÜs X töötanud ja selle äriühinguga
1-24-3880
neil puutumus puudub. Lisaks on V. M. A. Seppa ära tundud isikuna, kes nn rahateenimise võimalust tuludeklaratsioonide esitamisega pakkus ja kelle kohta ta ütlusi andis (kd IV, tl 115117). Seega leiab kahtlusteta kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 02.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 15-16.05.2024 esitas OÜ X 2020. aasta mai kuni 2022. aasta detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 28 985,84 eurot: kinnipeetud tulumaks 7 024,18 eurot, sotsiaalmaks 19 089,58 eurot, töötuskindlustusmaksed 1 369,14 eurot ja kogumispensioni maksed 1 012,94 eurot (kd VI, tl 44 pö - 45). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist. 49.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020 aasta eest 2 617,95 eurot; 2021 aasta eest 1 849,28 eurot ja 2022. aasta eest 1 403 eurot ehk kokku 5 870,23 eurot. 50.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluses tuvastatu, siis kohus asub seisukohale, et, A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi A. M.i (kd IV, tl 112114) ja S. S. (kd IV, tl 108-110) ütlustega, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), kuhu on talletatud FIDEKite esitamise info, siis nähtub, et A. Seppa on nende isikutega ühel või teisel viisil kontakteerunud, pakkunud neile või teiste isikute vahendusel FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust ja osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Nii märkis V. M., et ta andis A Seppale sularahas suurema osa tulumaksutagastusena laekunud rahast: laekunud 680st eurost jäi talle endale ca 130-140 eurot. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid, nähtub, et TSDd ja FIDEKid on ajaliselt esitatud ligilähedasel ajal ja need on esitatud valdavalt kattuvatelt IP-aadressidelt. Sh seonduvad IP-aadressid A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S.ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega osutavad, et FIDEKeid ei esitanud isikud ise, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja teenida isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
1-24-3880 51.X OÜ on 15.07.2020 asutatud äriühing, mille ainuosanik on alates 22.02.2021 A. Seppa. Ainuosaniku 22.02.2021 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Samuti määrati, et äriühingu uueks juriidiliseks aadressiks on XXX. Majandusaasta aruandeid äriühing esitanud ei ole ja käibemaksukohustuslase info kohaselt oli kohustuse alguskuupäev 11.01.2021 ja lõpp 19.03.2021. Ettevõtte põhitegevuseks on muud infotehnoloogia ja arvutialased tegevused (kd II, tl 47-50). X OÜ-l on Eesti krediidiasutustes avatud alates 16.07.2020 konto LHV Pank ASis. Swedbank ASis oli konto avatud 17.11.2020 ja see suleti 16.01.2023 (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22). 52.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132) nähtub, et A. Seppa on perioodil 01.03.2023 kuni 02.08.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta juuni kuni detsembri, 2021. aasta jaanuari kuni märtsi ning juuli kuni detsembri ja 2022. aasta jaanuari kuni detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
53.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 1 1sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja arvestatav hulk TSDid on esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 22.02.2021 ehk juhatuse liikmeks valimisest. Kohtule ei ole mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, mil tal äriühinguga puutumust ei olnud. Lisaks on A. Seppa deklareerinud töötamist olukorras, kus majandusaasta aruandeid esitatud ei ole ja äriühingu kontoandmete analüüsis puuduvad kanded, sh TSDs näidatud isikutele töötasu maksmise kohta. Ka A. Seppale endale tehtud kandeid ei ole võimalik siduda töötasu maksmisega. Lisaks osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid, v.a. A. P., A. Seppa ja M. A. N., ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Mis puudutab M. A. N.t, siis ta on Töötajate registris töötajana registreeritud 10.01.2023, ent A. Seppa on tema töötamist deklareerinud juba alates augustist 2020. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoludega, et äriühing majandusaasta aruandeid esitanud ei ole ja pangakontodel kajastuv ei võimalda teha järeldusi äriühingul eksisteerinud majandustegevuse kohta, siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing. Sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
1-24-3880
54.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o R. O. (kd IV, tl 183-185), T. K.i (kd IV, 84-86) ja M. B. ́i (kd IV, tl 125-127) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole X OÜs töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Menetluse käigus andis ütlusi ka A. Seppa isa A. Seppa, kelle töötamist A. Seppa X OÜs samuti deklareeris. Analüüsides A. Seppa ütlusi (kd IV, tl 87-89), siis juhib kohus tähelepanu asjaolule, et A. Seppa on küll märkinud kusagil poja ettevõttes suulise lepingu alusel töötamist, ent ta ei ole osanud nimetada ettevõtte nime. Veelgi enam, ta on otsesõnu ka märkinud, et ta ei tea oma seotusest X OÜga. Seega kinnitab viidatu, et A. Seppal puudub puutumus X OÜga ja ta ei saanud sealt ka töötasu saada. Lisaks on ta avaldanud, et ta ei tea, kas teda vormistati ametlikult tööle; palgaraha sai ta justkui sularahas, mille eest ostis kütust. See summa võis olla 300-500 eurot kuus: Artur andis talle lihtsalt raha, kui tal oli vaja kusagile sõita. Analüüsides A. Seppa selgitusi, siis kinnitavad need täiendavalt, et ta ei ole töötasu saanud, vaid A. Seppa on talle andnud raha kütuse soetamiseks. Seegi summa jääb märkimisväärselt erinevaks A. Seppa deklaratsioonides esitatud andmetest. Sekundaarsena välistab tema töötamise X OÜs ka asjaolu, et A. Seppa ütluste kohaselt töötas ta oma poja ettevõttes, mis tegeles või soovis tegeleda päikesepaneelide paigaldusega. X OÜ põhitegevuseks vastavalt äriregistri kannetele oli muud infotehnoloogia ja arvutialased tegevused. Seega välistavad ja A. Seppa ütlused tema töötamise X OÜs ja sealt palgaraha saamise.
55.Kui R. O., T. K. ja M. B. avaldasid, et nemad X OÜs töötanud ei ole, siis selles ettevõttes töötamist ja töötasu saamist on kinnitanud A. P. (kd IV, 173-176). Analüüsides A. P. ütlusi (kd IV, 173-176), siis kohus jagab prokuratuuri seisukohta, et A. P. ütlused ebausaldusväärsed, mistõttu jäävad tema ütlused ebausaldusväärsuse tõttu ka kõrvale. A. P. avaldas, et ta töötas X OÜ-s kevadel enne Covid-pandeemiat ja tema töötamine kestis kuni pool aastat. Uurides Töötajate registri andmeid, siis neist nähtub (kd III, tl 41-43, 29.01.2024 vaatlusprotokoll ja selle lisaks olev CD-plaat), et A. P. on X OÜ töötajaks registreeritud perioodiks 01.01.202117.12.2021 ehk sootuks hilisemal ajal, kui seda A. P. märkis. Ka A. Seppa on A. P. sissetuleku saamist deklareerinud 2021. aastal. Seejärel on A. P. märkinud, et ta tegutses müügijuhendajana, kelle ülesanne oli Soomes asuvatele ehitusobjektidele materjale hankida. Kõrvutades A. P. ütlusi X OÜ pangakontodelt nähtuvaga, siis pangakontodelt ei ole sedastatavad kanded, mis A. P. ütlusi toetaks. Täiendavalt tuleb kohtul tõdeda, et A. P. ütlustes puuduvad ütluste usaldusväärseks lugemiseks ka vajalik detailsus – tema ütlused on üldsõnalised ja need ei anna edasi minimaalsemailgi määral informatsiooni, mida ta tegeliku töötamise korral X OÜs saaks ja oskaks anda. Lisaks, kohus tõi juba A. Seppa ütlustega seoses välja, et X OÜ põhitegevuseks olid infotehnoloogia ja arvutialased tegevused. St, et ka A. P. nimetatud valdkond ei kattu X OÜ põhitegevusega ja see veenab kohut täiendavalt, et A. P. lihtsalt valetab. Kui tunnistaja valetab, siis jäävad tema ütlused ebausaldusväärsuse kaalutlusel tõendikogumist kõrvale.
56.Seega leiab eelnevaga kahtlusteta kinnitust, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 02.08.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 20.05.2024 esitas X OÜ 2020. aasta juuni kuni detsembri 2022. aasta detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 34 927,26 eurot: kinnipeetud tulumaks 9 588,76 eurot, sotsiaalmaks 22 357,50 eurot, töötuskindlustusmaksed 1 626 eurot ja kogumispensioni maksed 1 355 eurot (kd VI, tl 40). Seega lükkab ka kõnesolev tõend ühemõtteliselt ümber A. P. ütlused tema X OÜs töötamise kohta. A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
57.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja
1-24-3880
TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020 aasta eest 1 907,54 eurot; 2021 aasta eest 4 538,21 eurot ja 2022. aasta eest 3 182,50 eurot ehk kokku 9 628,25 eurot.
58.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluse käigus tuvastatu, siis asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi R. O. (kd IV, tl 183185), T. K.i (kd IV, 84-86) ja M. B. ́i (kd IV, tl 125-127) ütlustega, samuti 15.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 76-90), kuhu on talletatud FIDEKite esitamist puudutav info, samuti menetlejale edastatud vastustega (kd I tl 89-99, 102-132), siis nähtub, et A. Seppa on nende isikutega ühel või teisel viisil kontakteerunud ja nende isikutega kokkupuudet omanud. Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid nähtub, et TSDd ja FIDEKid on esitatud ajaliselt ligilähedasel ajal ja neil on kattuv IPaadress. Sh seonduvad IP-aadressid valdavalt A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all olev MTÜ (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega tõendavad, et nad ei esitanud ise FIDEKeid, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
59.X OÜ on 26.11.2010 asutatud äriühing ja ainuosaniku 08.08.2017 otsusega on selle juhatuse liikmeks A. Seppa. Äriühingu põhitegevusalaks on mujal liigitamata kutse-, teadus ja tehnikaalane tegevus ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 01.01.2015-31.12.2015 kohta. Pärast A. Seppa juhatuse liikmeks astumist on äriühingu aadressiks alates 09.08.2017 xxx ja ettevõtte asutaja, so X OÜ on registrit kustutatud ning käibemaksukohustuslase info kohaselt oli kohustuse alguskuupäevaks 06.12.2010 ja lõpuks 05.06.2016 (kd II, tl 51-56).
60.Analüüsides menetluses kogutud andmeid X OÜ kohta, siis nähtub, et äriühingu registreerimisaadress ei kajasta tegelikkust: korteriühistul puudub teave X OÜ asukoha kohta aadressil xxx (kd II, tl 90-93). 01.02.2024 koostatud vaatlusprotokollist (kd III, tl 50-64) ja selle lisadest (ümbrik nr 22, milles on CD-plaat, mh pangavastuste andmetega) nähtub, et krediidiasutuse vastuste kohaselt on X OÜ pangakontodel ajavahemikus 01.01.2020-30.01.2023 tehingud puudunud.
61.Menetlejale edastatud päringu (kd I tl 79) vastuse ( kd I tl 102-132) ja selle lisaks olevale CD-plaadile talletatud info kohaselt (ümbrik nr 23 CDplaadiga) nähtub seoses X OÜga, et 13.06.2023 esitas A. Seppa elektroonselt 2022 jaanuari kuu TSD. TSD lisa 1 kohaselt deklareeris ta iseendale mh 6 000 euro suurust väljamakset ja tulumaksu summas 1 156,80 eurot. Vastusest
1-24-3880
päringule nähtub, et selle deklaratsiooni esitas A. Seppa e-maksuameti keskkonnas 13.06.2023 kl 13.46 ja e-maksuameti keskkonda sisenemiseks kasutas ta Smart-ID rakendust (vt kd I tl 79-81 ja ümbrikus nr 4 asuvat CD-plaati ja sellele talletatud andmeid). Hetk hiljem, s.o 13.06.2023 kl 13.48 esitas A. Seppa 2022. aasta residendist füüsilise isiku 2022. aasta tuludeklaratsiooni, milles kinnitas enda töötamist ja palga saamist X OÜs kogusummas 6 000 eurot ja kinnipeetud tulumaksu summas 1 156,80 eurot. Tagastatava tulumaksu suuruseks oli 1 156,80 eurot, mille A. Seppa palus kanda enda arveldusarvele nr EEXXX.
62.Nagu eelnevalt märgitud, siis äriühingu pangakontod tehinguid, sh töötasuga seotud väljamakseid, ei näita. Seejuures on märkimist vääriv, et A. Seppa esitas TSDd 13.06.2023, tehes seda sootuks varasema perioodi ehk 2022 jaanuari kohta. Kohus meenutab, et TuMS § 40 lg 5 kohaselt tuleb maksudeklaratsioon esitada väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks, mistõttu A. Seppa poolt esitatud deklaratsioonide aeg seab juba iseenesest kahtluse alla A. Seppa töötamise X OÜs. Kui TSDd esitatakse sedavõrd pikka aega hiljem, siis peavad selleks eksisteerima kaalukad objektiivseid asjaolud. Selliseid asjaolud kohtu ette ei toodud. Kõrvutades eeltoodut ka asjaoluga, et X OÜ viimane majandusaasta aruanne esitati 2015. aasta kohta, siis kõnelevad need asjaolud kogumis sellest, et X OÜl majandustegevus puudus, seega puudus vajadus ka töötaja palkamiseks ja talle töötasu ning muude maksete deklareerimiseks ja väljamaksmiseks. Märgitust järeldub ühemõtteliselt ja kahtlusteta, et A. Seppa poolt 13.06.2023 esitatud TSDle esitas ta Maksu- ja Tolliametile valeandmeid. Seda asjaolu ei ole A. Seppa ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist. St, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsiooni, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDl esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude suurust positiivselt: 2022. aasta eest tagastati A. Seppale alusetult tulumaksu summas 1 156,80 eurot.
63.Kohus on veendumusel, et A. Seppa esitas TSDs maksuhaldurile valeandmeid tahtlikult tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Eelnevalt osutas kohus sellele, et A. Seppa esitas valeandmetega TSD 13.06.2023 kl 13.46 ja vahetult peale seda ehk 13.06.2023 kl 13.48 esitas A. Seppa füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Seejuures teadis A. Seppa, et ta ei ole X OÜs töötanud ja ta ei ole sealt deklareerimise aluseks olevate andmete alusel sissetulekut saanud ning ettevõtte ei ole tegutsev äriühing – sh oli tema juriidilisest isikust ainuosanik registrist ka kustutatud. Kuna A. Seppa on avaldanud sedagi, et ta esitas maksuhaldurile valeandmeid tulumaksu tagastamise eesmärgil, siis järeldub, et A. Seppa märkis tahtlikult ehk kavatsetult TSDle valeandmed ja ta tegi seda eesmärgiga suurendada tagastusnõuet, millest ta sai isiklikku kasu. X OÜ
64.X OÜ on 09.09.2019 asutatud äriühing, mille ainuosanik on R. L. . Ainuosaniku 20.11.2023 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uueks juhatuse (ainu)liikmeks valiti A. Seppa. Äriühing on esitanud ühe majandusaasta aruande perioodi 10.09.2019-31.12.2019 kohta ja käibemaksukohustuslase info kohaselt oli kohustuse alguskuupäev 12.09.2019 ja lõpp 28.10.2020. Ettevõtte põhitegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (kd II, tl 57-60). X OÜ-l oli Eesti krediidiasutuses avatud alates 20.11.2019 konto LHV Pank ASi, mis suleti 29.08.2023. Perioodil 01.01.2020-31.01.2023 kontol tehingud puudusid. (01.02.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 50-64 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 22).
65.08.02.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 65-75) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikusse nr 23), kuid ka vastusest menetleja päringule (kd I, tl 102-132)
1-24-3880
nähtub, et A. Seppa on perioodil 18.09.2023 kuni 28.10.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta oktoobri kuni detsembri, 2021. aasta oktoobri kuni detsembri ja 2022. aasta septembri kuni detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
66.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist
1-24-3880
juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja kõik TSDd on esitatud ka aja kohta, mil A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. Tema kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 20.11.2023 ehk tema juhatuse liikmeks valimisest. Kohtule ei ole mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, mis selgitaksid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, mil tal äriühinguga mingit puutumust ei olnud. Lisaks on A. Seppa deklareerinud töötamist olukorras, kus majandusaasta aruandeid esitatud ei ole ja kontol puuduvad tehingud – kohus ei pea võimalikuks sel viisil majandustegevuses osalemist. Järgnevalt osutab kohus 29.01.2024 koostatud vaatlusprotokollile ja selle lisale (kd III, tl 41-43 ja lisaks olev CD-plaat ümbrikus nr 20), millest nähtub, et neid isikuid ei ole kantud ka Töötamise registrisse. MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Lisaks ei ole X OÜ ka tegutsenud äriregistris avaldatud aadressil (kd II, tl 84-85). Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh asjaoluga, et eelviidatud tabelis toodud isikutele ei ole väljamakseid tehtud, siis annavad need asjaolud kogumis aluse seisukohaks, et X OÜ-l ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing. Sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
67.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o E. D. (kd IV, tl 167-169), V. K.i (kd IV, 90-92), M. D.i (kd IV; tl 93-95), S. V. V. (kd IV, tl 102-104), O. S. (kd IV, tl 105-107) ja I. P. (kd IV, tl 9698) ütlusi, siis leiab ka nende ütlustega kinnitust, et nad ei ole X OÜs töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Siinkohal väärivad välja toomist E. D. ütlused, kes selgitas A. Seppa poolt pakutud „tulu“ teenimise võimalust, mis seisnes tulumaksutagastuses, mida ta ka ise kasutas. Samuti avaldas ta, et nn vahendajana küsis ta isikutelt nende isikukoodi, edastas isikukoodi Telegrami vahendusel A. Seppale. A. Seppa saatis talle vastu Smart-ID koodi, mille tema omakorda isikutele edasi saatis. Samuti palus ta, et isikud kinnitaksid selle Smart-IDga. Seega leiab tõendamist, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. Nimetatut kinnitab täiendavalt ka MTA 020.06.2024 dokument „Teade kontrolli lõpetamise kohta“. Sellest nähtub, et 15.05.2024 esitas X OÜ 2020. aasta oktoobri kuni 2022. aasta detsembri kuu tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused, millega maksukohustus vähenes 184 287,82 eurot: kinnipeetud tulumaks 64 697,72 eurot, sotsiaalmaks 109 279,50 eurot, töötuskindlustusmaksed 7 947,60 eurot ja kogumispensioni maksed 2 363 eurot (kd VI, tl 42). A. Seppa ei ole maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
68.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020 aasta eest 13 187,44 eurot; 2021 aasta eest 12 182,36 eurot ja 2022. aasta eest 11 599,90 eurot ehk kokku 36 969,70 eurot.
69.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh
1-24-3880 maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluses tuvastatu, siis asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi E. D. (kd IV, tl 167169), V. K.i (kd IV, 90-92), M. D.i (kd IV; tl 93-95), S. V. V. (kd IV, tl 102-104), O. S. (kd IV, tl 105-107) ja I. P. (kd IV, tl 96-98) ütlustega, samuti 08.02.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisadega (kd III, tl 65-75), kuhu on talletatud FIDEKite esitamist puudutav info, siis nähtub, et A. Seppa „äriplaanist“ teadlikus saanud E. D., kellele A. Seppa tegi ettepaneku „uute klientide leidmiseks“, on nende isikutega kontakteerunud ja pakkunud neile isikute FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust. Seejuures kõnelevad tunnistajate, kuid eelkõige E. D. ütlused sellest, osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Oluline on seegi, et A. Seppa täitis FIDEKid viisi, kus arvestataval hulgal juhtudel tulumaksutagastus laekus kas X MTÜ või E. D. kontole (vt nt D. J.i, V. K., A. A.,, O. S., M. D., S. V. V.; T. L. FIDEKid ning pangakontode väljavõtted koos vaatlusprotokollidega). Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 135149) nähtub, et TSDd Ja FIDEKid on esitatud ajaliselt ligilähedasel ajal ja need toimingud on tehtud kattuvalt IP-aadressilt. Sh seonduvad IP-aadressid valdavalt A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused, mille kohaselt nad ise FIDEKeid ei esitanud, vaid seda tegi A. Seppa, leiab eelnevaga kinnitust. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja teenida seeläbi isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
70.X OÜ on 12.11.2019 asutatud äriühing, mille ainuosanik oli R. L. . Alates 26.08.2020 on osaühingu ainuosanikuks N. V.. 26.08.2020 ainuosaniku otsustest alates on uueks juhatuse (ainu)liikmeks samuti N. V.. Äriühing majandusaasta aruandeid esitanud ei ole ja käibemaksukohustuslase info kohaselt oli kohustuse alguskuupäev 15.11.2019 ja lõpp 25.09.2020. Ettevõtte põhitegevuseks on spetsialiseerimata hulgikaubandus (kd II, tl 61-64). X OÜ oli Eesti krediidiasutuses avatud konto Swedbank ASis, kuid perioodil 01.11.202101.03.2023 on tehingud puudunud (13.05.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 46-49 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 21).
71.21.03.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 99-105) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikus nr 2) nähtub, A. Seppa (vt KarS § 349 järgi kvalifitseeritava süüdistuse analüüsi. Sellest järeldub, et N. V. IDkaart oli A. Seppa valduses ja deklaratsioonide tegelikuks esitajaks oli A. Seppa) on perioodil 28.01.2024 kuni 06.03.2024 esitanud X OÜ 2021. aasta detsembri ja 2022. aasta detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta: Aasta
72.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega. 13.05.2024 vaatlusprotokollis (kd III, tl 46-49 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on pakendatud ümbrikusse nr 21) uuriti X OÜ pangakonto väljavõtteid. Pangakontol tehingud perioodil 01.11.2021-01.03.2023 puuduvad, mistõttu puuduvad ka andmed väljamaksete tegemise kohta eelviidatud isikutele. Samuti ei ole neid isikuid registreeritud töötamise registris (vt 08.05.2024 vaatlusprotokoll, kd III, tl 44-45). MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Hinnates eeltoodut koostoimes Äriregistrile avaldatud andmetega, sh ajaoluga, et äriühing majandusaasta aruandeid ei esitanud ja N. V. avaldas, et X OÜ-l tegevus puudus (kd IV, tl 1-3), siis saab neist asjaoludest teha vaid ühe järelduse: X OÜ-l ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing. Sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
73.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o A. T.i. (kd VI, tl 164-166), G. B. (kd IV, tl 146148 ), N. S. (kd IV, tl 170-172) ja J. B. (kd IV, tl 152-154) ütlusi koos äratundmiseks esitamise protokollidega, siis leiab nende tõenditega kinnitust, et nad ei ole X OÜs töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Nimetatu leiab täiendavalt kinnitust ka E. D. ütlustega, kes selgitas A. Seppa poolt pakutud „tulu“ teenimise võimalust, mis seisnes tulumaksutagastuses. Ta avaldas, et nn vahendajana küsis ta isikutelt nende isikukoodi, edastas isikukoodi Telegrami vahendusel A. Seppale. A. Seppa saatis talle vastu Smart-ID koodi, mille tema omakorda
1-24-3880
isikutele edasi saatis. Samuti palus ta, et isikud kinnitaksid selle Smart-IDga. Seega leiab tõendamist, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. A. Seppa ei ole N. V. nimele väljastatud isikliku dokumendi kasutamist ja maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
74.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2021. aasta eest 22 391,18 eurot ja 2022. aasta eest 20 894,03 eurot ehk kokku 43 285,21 eurot.
75.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluse käigus tuvastatu, asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Nimelt selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi E. D. (kd IV, tl 167169), A. T.i (kd VI, tl 164-166), G. B.i (kd IV, tl 146-148 ), N. S. (kd IV, tl 170-172) ja J. B.i (kd IV, tl 152-154) ütlustega, samuti 13.05.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisaga (kd III, tl 9198), kuhu on talletatud andmed FIDEKite esitamise kohta, siis nähtub, et A. Seppa „äriplaanist“ teadlikus saanud E. D., kellele A. Seppa tegi ettepaneku „uute klientide leidmiseks“, on nende isikutega kontakteerunud ja pakkunud neile isikute FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust. Seejuures kõnelevad tunnistajate, sh E. D. ütlused sellest, osa tulumaksutagastusest on pidanud minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Oluline on seegi, et A. Seppa täitis FIDEKid viisi, kus arvestataval hulgal juhtudel tulumaksutagastus laekus kas XMTÜ või E. D. kontole (vt 21.03.2024 vaatlusprotokolli kd III, tl 99-105: M. M., V. D., A. V.; I. M.; R. P., R. V., N. B., S. T., A. T., R. A., R. A., G. B., N. S., K. S., J. B., E. M., S. M., A. A., A. B., A. G. ja A. Z. ning nende FIDEKid). Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 150-155, 156-166, kd III 91-98) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on esitatud ajaliselt ligilähedasel ajal ja need toimingud on tehtud kattuvalt IPaadressilt. Sh seonduvad IP-aadressid valdavalt A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et nad ise FIDEKeid ei esitanud, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja teenida seeläbi isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu.
X OÜ
1-24-3880
76.X OÜ on 23.08.2017 asutatud äriühing, mille ainuosanik on alates 12.02.2024 X OÜ. 20.11.2023 ainuosaniku otsusega kutsuti endine juhatuse liige juhatusest tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti S. N.. Viimati esitatud majandusaasta aruande kohaselt, s.o perioodi 01.01.202031.12.2020 kohta oli ettevõtte näol tegemist väikeettevõtjaga, kellel oli 2020. aastal 2 töötajat. Äriühing tegutses reklaamiagentuurina (kd II, tl 65-69). X OÜ-l oli Eesti krediidiasutuses avatud konto LHV Pank ASis ja sellel kontol on toimunud ka tehinguid (13.05.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 46-49 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 21). X OÜ ainuosalus kuulub alates 07.12.2020 A. Seppale ja 15.05.2021 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uues juhatuse liikmeks valiti A. Seppa.
77.05.06.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 106-113) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikus nr 29) nähtub, A. Seppa (vt KarS § 349 järgi kvalifitseeritava süüdistuse analüüsi. Sellest järeldub, et S. N. digi-ID kaart oli A. Seppa valduses ja deklaratsioonide tegelikuks esitajaks oli A. Seppa) on perioodil 23.11.2023 kuni 21.12.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta novembri ja detsembri, 2021. aasta novembri ja detsembri ning 2022. aasta novembri ja detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta:
78.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule
1-24-3880 järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis TSDd on esitatud hilinemisega ja kõik TSDd on esitatud ka aja kohta, mil S. N./A. Seppa X OÜga puutumust ei omanud. A. N./A. Seppa kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 20.11.2023 ehk S. N. juhatuse liikmeks valimisest. Kohtule ei ole mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, kui ta äriühinguga seotud ei olnud. 13.05.2024 vaatlusprotokollis (kd III, tl 46-49 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on pakendatud ümbrikusse nr 21) uuriti X OÜ pangakontode väljavõtteid. Pangakonto väljavõtted ei kajasta majandustehinguid ega ka osutatud isikutele tehtud väljamakseid. Samuti ei ole neid isikuid registreeritud töötamise registris (vt 08.05.2024 vaatlusprotokoll, kd III, tl 44-45). MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh ajaoluga, et äriühing on avaldanud vaid 2 töötaja töötamist, siis annavad need asjaolud kogumis kaaluka aluse seisukohaks, X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing. Sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
79.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o A. B.i (kd IV, tl 128-130), V. F. (kd IV, tl 134-136 ) ja A. B. (kd IV, tl 137-139) ütlusi koos äratundmiseks esitamise protokollidega, siis leiab nende tõenditega kinnitust, et nad ei ole X OÜ töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Nimetatu leiab täiendavalt kinnitust ka E. D. ütlustega, kes selgitas A. Seppa poolt pakutud „tulu“ teenimise võimalust, mis seisnes tulumaksutagastuses. Ta avaldas, et nn vahendajana küsis ta isikutelt nende isikukoodi, edastas isikukoodi Telegrami vahendusel A. Seppale. A. Seppa saatis talle vastu Smart-ID koodi, mille tema omakorda isikutele edasi saatis. Samuti palus ta, et isikud kinnitaksid selle Smart-IDga. Seega leiab tõendamist, et A. Seppa esitas emaksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. A. Seppa ei ole S. N. nimele väljastatud isikliku dokumendi kasutamist ja maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
80.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 8 217,60 eurot, 2021. aasta eest 6 988,80 eurot ja 2022. aasta eest 8 957,41 eurot ehk kokku 24 163,81 eurot.
81.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluse käigus tuvastatu, sh asjaolu, et osa tulumaksutagastusest jõudis ühel või teisel viisil A. Seppani (vt 05.06.2024 vaatlusprotokolli kd III, tl 106-113 ja selle lisaks olevale CD-plaadile talletatud FIDEKite andmeid, samuti isikute tõendiallikate ütlused), siis asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Lisaks selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi E. D. (kd IV, tl 167-169), A. B.i (kd IV, tl 128-130), V. F. (kd IV, tl
1-24-3880 134-136 ) ja A. B. (kd IV, tl 137-139) ütlustega ja juba viidatud 13.05.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisaga (kd III, tl 91-98), kuhu on talletatud andmed FIDEKite esitamise kohta, siis nähtub, et A. Seppa „äriplaanist“ teadlikus saanud E. D., kellele A. Seppa tegi ettepaneku „uute klientide leidmiseks“ on nende isikutega kontakteerunud ja pakkunud neile isikute FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust. Seejuures ei jäta menetluses uuritud tõendid kahtlust, et osa tulumaksutagastusest pidi minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Oluline on seegi, et A. Seppa täitis FIDEKid viisi, kus osadel juhtudel tulumaksutagastus laekus X MTÜ kontole (vt 05.06.2024 vaatlusprotokolli kd III, tl 106-113). Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 153-155, 178-186, kd III 91-98) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on esitatud ajaliselt ligilähedasel ajal ja need toimingud on tehtud kattuvalt IP-aadressilt. Sh seonduvad IP-aadressid valdavalt A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all olev MTÜ (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T.S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et nadise FIDEKeid ei esitanud, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab küllaldase aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasuväljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja teenida seeläbi isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu. X OÜ
82.X OÜ on äriühing, mille ainuosanik on alates 07.02.2024 X OÜ. 20.11.2023 ainuosaniku otsusega kutsuti endine juhatuse liige juhatusest tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti S. N.. Majandusaasta aruannete esitamist äriregistri andmed ei kajasta. Äriühingu põhitegevuseks on alates 17.09.2021 õigusnõustajate ja büroode tegevus (kd II, tl 70-73). X OÜ-l oli Eesti krediidiasutuses avatud konto LHV Pank ASis ja sellele kontol on toimunud ka tehinguid (13.05.2024 vaatlusprotokoll kd III, tl 46-49 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on ümbrikus kirjega 21). X OÜ ainuosalus kuulub alates 07.12.2020 A. Seppale ja 15.05.2021 otsusega kutsuti endine juhatuse liige tagasi ja uues juhatuse liikmeks valiti A. Seppa.
83.05.06.2024 vaatlusprotokollist (kd III, tl 106-113) ja selle lisaks olevalt CD-plaadilt (plaat on pakendatud ümbrikus nr 29) nähtub, A. Seppa (vt KarS § 349 järgi kvalifitseeritava süüdistuse analüüsi. Sellest järeldub, et S. N. digi-ID kaart oli A. Seppa valduses ja deklaratsioonide tegelikuks esitajaks oli A. Seppa) on perioodil 21.11.2023 kuni 26.12.2023 esitanud X OÜ 2020. aasta novembri ja detsembri, 2021. aasta novembri ja detsembri ning 2022. aasta novembri ja detsembri TSD-de lisadel 1 teavet töötamise ja töötasu saamise kohta järgmiste isikute kohta: Aasta
84.Analüüsides eeltoodud andmeid, siis kõik deklaratsioonid on esitatud tagantjärele. TuMS § 12 lg 1 p-d 1 ja 11 sätestavad, et tulumaksuga on maksutatavad töö eest saadud rahalised tasud ja väljamaksed. TuMS § 40 lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ja deklareeritakse hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Võttes aluseks eelöeldu, siis tuleb tõdeda, et TSDd on esitatud märkimisväärse hilinemisega ja kõik TSDd on esitatud ka aja kohta, mil S. N./A. Seppa X OÜ puutumust ei omanud. S. N./A. Seppa kokkupuude X OÜga on tuvastatav alates 20.11.2023 ehk ajaks, mil S. N. nimetati juhatuse liikmeks. Kohtule ei ole mõistetav ja kohtu ette ei ole toodud tõendeid, kuidas sai A. Seppa teada ja deklareerida andmeid perioodide kohta, kui ta äriühinguga seotud ei olnud. 13.05.2024 vaatlusprotokollis (kd III, tl 46-49 ja selle lisaks olev CD-plaat, mis on pakendatud ümbrikusse nr 21) uuriti X OÜ pangakontode väljavõtteid. Pangakonto väljavõtted ei kajasta majandustehinguid ega ka osutatud isikutele tehtud väljamakseid. Samuti ei ole neid isikuid registreeritud töötamise registris (vt 08.05.2024 vaatlusprotokoll, kd III, tl 4445). MKS § § 252 lg 3 sätestab, et töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Hinnates eeltoodut koostoimes ka Äriregistrile avaldatud andmetega, sh ajaoluga, et äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruandeid, siis annavad need asjaolud kogumis kaaluka aluse seisukohaks, X OÜ ei olnud TSDde esitamise ajal tegutsev äriühing. Sellel puudus majandustegevus ja kanded TSDdel ja selle lisal 1 ei väljenda tegelikkust: eeltoodud tabelis loetletud isikud ei omanud X OÜga töösuhet ja X OÜ ei teinud neile isikutele ka töötasu väljamakseid.
85.Uurides isikuliste tõendiallikate, s.o A. O.i (kd IV, tl 161-163), A. T. (kd IV, tl 158-160), L. P. (kd IV, tl) ja R. R. (kd IV, tl 140-142 ) ütlusi koos äratundmiseks esitamise protokollidega, siis leiab nende tõenditega kinnitust, et nad ei ole X OÜs töötanud ja selle äriühinguga neil puutumus puudub. Nimetatu leiab täiendavalt kinnitust ka E. D. ütlustega, kes selgitas A. Seppa poolt pakutud „tulu“ teenimise võimalust, mis seisnes tulumaksutagastuses. Ta avaldas, et nn vahendajana küsis ta isikutelt nende isikukoodi, edastas isikukoodi Telegrami vahendusel A. Seppale. A. Seppa saatis talle vastu Smart-ID koodi, mille tema omakorda isikutele edasi saatis. Samuti palus ta, et isikud kinnitaksid selle Smart-IDga. Seega leiab tõendamist, et A. Seppa esitas e-maksuameti keskkonnas isikute töötamise ja neile väljamaksete tegemise, samuti tulumaksu arvestuse kohta valeandmeid. A. Seppa ei ole S. N. nimele väljastatud isikliku dokumendi kasutamist ja maksudeklaratsioonides valeandmete esitamist ka vastustanud: ta on kohtueelsel menetlusel (kd III, tl 207-236) ja ka kohtumenetluses tunnistanud valeandmete esitamist.
86.Eeltoodu tähendab, et A. Seppa esitas maksuhaldurile maksudeklaratsioonid, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavaid andmeid tulumaksu tagastusnõude MKS § 31 lg 1 p 3 ja TuMS § 46 tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist on tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest TSDdes esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude (FIDEK) suurust positiivselt. A. Seppa poolt TSDdes näidatud isikutele tagastati alusetult tulumaksu 2020. aasta eest 4 785,19 eurot, 2021. aasta eest 4 627,16 eurot ja 2022. aasta eest 5 076,63 eurot ehk kokku
1-24-3880 14 488,98 eurot.
87.Mis puudutab subjektiivset koosseisu, siis nagu kohus varem märkis, KarS §-s 389 1 ette nähtud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab kavatsetust maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise suhtes. Ülejäänud koosseisutunnuste osas, sh maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsus, piisab toimepanijal vähemalt kaudse tahtluse olemasolust. Võttes aluseks menetluse käigus tuvastatu, sh asjaolu, et osa tulumaksutagastusest jõudis ühel või teisel viisil A. Seppani (vt 05.06.2024 vaatlusprotokolli kd III, tl 106-113 ja selle lisaks olevale CD-plaadile talletatud FIDEKite andmeid, samuti isikute tõendiallikate ütlused), siis asub kohus seisukohale, et A. Seppa tegutses tahtlikult, tahtluse intensiivseimas vormis. Lisaks selgitas A. Seppa kahtlustatavana ülekuulamisel, et tervislikust seisundist tulenevalt tekkisid tal ravimite tõttu mäluprobleemid ja talle hakati esitama küsimusi palgamaksmise, töötuks vormistamise ja muude asjaolude kohta. Neist küsimustest ajendatuna tekkis tal skeem, mis seisnes selles, et töötajate vormistamisest ettevõttesse saab tulumaksutagastust. Kõrvutades A. Seppa plaani/skeemi E. D. (kd IV, tl 167-169), A. O.i (kd IV, tl 161-163), A. T. (kd IV, tl 158-160), L. P. (kd IV, tl) ja R. R. (kd IV, tl 140-142 ) ütlustega ja juba viidatud 13.05.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisaga (kd III, tl 91-98), kuhu on talletatud andmed FIDEKite esitamise kohta, siis nähtub, et A. Seppa „äriplaanist“ teadlikus saanud E. D., kellele A. Seppa tegi ettepaneku „uute klientide leidmiseks“ on nende isikutega kontakteerunud ja pakkunud neile isikute FIDEKite esitamisega raha teenimise võimalust. Seejuures ei jäta menetluses uuritud tõendid kahtlust, et osa tulumaksutagastusest pidi minema A. Seppale ja see raha A. Seppani ka jõudis. Oluline on seegi, et A. Seppa täitis FIDEKid viisi, kus osadel juhtudel tulumaksutagastus laekus X MTÜ kontole (vt 05.06.2024 vaatlusprotokolli kd III, tl 106-113). Andmete võrdlusest ehk sellest, millal ja milliselt IP-aadressilt esitati TSDd ja FIDEKid (vt kd I, tl 153-155, 178186, kd III 91-98) nähtub, et TSDd ja FIDEKid on esitatud ajaliselt ligilähedasel ajal ja need toimingud on tehtud kattuvalt IP-aadressilt. Sh seonduvad IP-aadressid valdavalt A. Seppaga: mitmel juhul on tegemist MTÜga X, mis on A. Seppa kontrolli all oleva MTÜga (vt kd II, tl 1-5) või on tegemist A. Seppa lähedase, pereliikmega ehk T. S. ning tema elukoha aadressiga (vt ka 15.02.2024 vaatlusprotokolli koos lisadega, kd III, tl 76-90). St, et tunnistajate ütlused koostoimes muude tõenditega kinnitavad, et nad ise FIDEKeid ei esitanud, vaid seda tegi A. Seppa. Eelnev annab aluse seisukohaks, et A. Seppa teadis TSDid esitades, et TSDdes näidatud isikute töötamine, neile töötasu väljamaksete tegemine ja ka tulumaksuarvestus ei kajasta tegelikkust. Ta esitas need valeandmed selleks, et suurendada alusetult tagastusnõuet ja teenida seeläbi isiklikku kasu. Seega täitis A. Seppa KarS § 3891 lg 1 subjektiivse koosseisu.
88.Kohus märgib, et osa toimikus leiduvatest tõenditest jätab kohus käsitlemata. Taoliselt toimib kohus põhjusel, et tegemist ei ole tõenditega, mis kätkeks endas olulist tõendusteavet. Ehk teisisõnu on tegemist asjassepuutumatute tõenditega, mis ei oma kas üldse mingit tähendust või korratakse sellega juba tõendatuks loetud asjaolusid. Jätkuv süütegu
89.Eelnevast nähtub, et A. Seppa tegevuse tõttu tagastati FIDEKid esitanud isikutele alusetult kokku 194 118,43 eurot. Kaitsja väljendas seisukohta, et summade nö liitmine ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et alusetute tagastusnõuete summad tuleb liita, kui üksikud deklareerimiskohustuse rikkumised on karistusõiguslikult käsitletavad jätkuva teona. Seejuures arvestatakse üksiktegude ajalist lähedust ja rikkumiste arvu; tegemist ei pea olema ühte ja samasse majandusaastasse jääva maksustamisperioodiga; oluline pole seegi, kas väljamaksed on tehtud samal või mitmel erineval viisil, samuti ühele või mitmele isikule (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, KarS § 3891 kommentaarid 8.6.1.-8.6.2.). Hinnates käesolevas menetluses tuvastatud tehiolusid, siis nähtub, et A. Seppa esitas suurel hulgal valeandmetega
1-24-3880 deklaratsioone, ta kasutas selleks erinevaid äriühinguid ja tema tegevus kestis pikka aega. Kõrvutades nimetatut ka deklaratsioonide esitamiste kuupäevadega, siis erinevate äriühingute puhul on need põimunud ja nii mõnelgi juhul esitas A. Seppa deklaratsioone selliselt, kus ta avaldas ühe isiku töötamist ja töötasu saamist mitmes erinevas äriühingus. Seega on õiguslikult tegemist ühe jätkuva teoga ja nõutav on üksikrikkumiste summade liitmine nagu taotles ka prokuratuur. A. Seppa süüdistus KarS § 349 järgi
90.KarS § 349 sätestab vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. KarS § 350 kohaselt loetakse tähtsaks isiklikuks dokumendiks isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba, välisriigi reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni reisidokument ja mootorsõidukijuhi juhiluba.
91.Menetluses uuritud tõenditest, s.o MTA vastustest menetlust toimetanud uurijale (kd I, tl 150-152 ja 153-155) nähtub, et X OÜ e-maksuameti keskkonda on korduvalt sisenetud perioodil 28.01.2024-06.03.2024 N. V. nimele väljastatud ID-kaardiga, ajavahemikul 21.11.202328.12.2023 on korduvalt sisenetud X OÜ ning ajavahemikul 26.11.2023-22.12.2023 X OÜ emaksuameti keskkonda S. N. nimele väljastatud digi-ID kaardiga.
92.Uurides 21.03.2024 koostatud vaatlusprotokolli ja selle aluseks olevaid andmed (sh CDle talletatud andmed, ümbrik nr 28), nähtub, et N. V. on esitanud X OÜ nimel tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku pensionifondi makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid. Samalaadne käitumismuster kordub ka X OÜ ja X OÜ puhul (vt 05.06.2024 vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevaid andmeid, s.o ümbrik nr 29) - S. N. on esitatud X OÜ ja X OÜ tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku pensionifondi makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid.
93.Menetluses kuulati üle nii N. V. (kd IV, tl 1-3) kui ka S. N. (kd IV, tl 4-5). N. V. selgitas, et ta ei ole X OÜ nimelt maksudeklaratsioone esitanud, sh ta ei ole 06.03.2024 esitanud 2021 detsembri kuu TSDd, ega ka 2022 detsembri kuu TSDd. Samuti avaldas N. V., et ta ei ole oma dokumente kellelegi andnud, kuid 01.06.2023, kui ta elas Soomes, käis tal külas A. Seppa. Kui viimane oli lahkunud, andis A. Seppa talle teada, et A. Seppa oli unustanud tema S pangakaardi ja ID-kaardi enda kätte. A. Seppa oli teadlik ka tema ID-kaardi paroolidest, sest kunagi varem oli A. Seppa abistanud teda Smart-ID tegemisega. Pangakaardi parooli A. Seppa ei teadnud, kuid A. Seppa kasutas seda pangakaarti viipemaksete tegemiseks: selle limiit oli kuni 50 eurot päevas. N. V. avaldas sedagi, et ütluse andmise aja seisuga (N. V. ülekuulamine toimus 14.03.2024) olid nii pangakaart kui ka ID-kaart jätkuvalt A. Seppa käes. ID-kaarti ta kinni ei pannud, sest ta kasutab Smart-IDd, mis võimaldab samu asju teha. S. N. selgitas, et talle ei ole teada, kuidas ta sai X OÜ ja X OÜ juhatuse liikmeks, kuid ta andis oma digi-ID kaardi tuttavale, s.o A. Seppale. Taoliselt toimimise initsiatiiv tuli A. Seppalt. S. Nava selgitas, et kuna tema dokumendid olid aegunud, siis tellis ta kolm dokumenti: passi, ID-kaardi ja digi-ID kaardi. DigiID kaardi andis koos paroolidega A. Seppale. A. Seppa oli talle öelnud, et soovib S. N. kusagile juhatuse liikmeks vormistada, kuid narkojoobe tõttu ta täpseid asjaolusid ei mäleta. Neis äriühingutes ta ise mingeid asju teinud ei ole, ta ei ole esitanud ka maksudeklaratsioone ja ei tea neist midagi. Samuti puudub tal arusaam, kes esitab nende äriühingute maksudeklaratsioone ja kus asub tema digi-ID kaart koos paroolidega. Need jäid A. Seppa kätte, A. Seppa ei ole talle neid tagastanud.
Järgnevalt osutab kohus asjaolule, et menetluse käigus teostati prokuratuuri taotluse ja
1-24-3880 kohtu loa alusel A. Seppaga seotud viibimiskohas, tema vanemate elukohas aadressil xxx läbiotsimine (kd II tl 183-202). Läbiotsimisprotokolli kohaselt (kd II, tl 203-212) leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära ümbrik pin-koodidega, mille peal oli käsikirjaline märge „xxx“ ja sinist värvi S- Pankki Visa deebetkaart N. V. nimele. PPA vastuse kohaselt (kd II, tl 214) on pinümbrik seotud digitaalse isikutunnistusega, mis on väljastatud S. N. (N.), kelle isikukood on xxx. A. Seppa 21.03.2024 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt leiti tema kinnipidamise käigus N. V. nimele väljastatud ID-kaart nr-ga xxx, kehtivusega kuni 03.06.2025 (kd III, tl 138-141). N. V. nimele väljastatud ID-kaart edastati 08.04.2024 PPAle (kd II, tl 213). Kohtueelsel menetlusel kinnitas A. Seppa ka ise, et kasutas N. V. ja S. N. dokumente oma äranägemise järgi; ta kasutas neid deklaratsioonide esitamisel ja ta tunnistab ennast selles süüdi. Täienduseks eeltoodule tuleb tõdeda sedagi, et IP-aadressid, millega e-maksuametisse siseneti on seotud/puutumuses A. Seppaga: nii nähtub, et N. V. ja S. N. andmeid kasutades on emaksuametisse sisenemiseks kasutatud peaasjalikult IP-aadresse, mis on seotud vahetult A. Seppaga: aadress xxx on A. Seppa vanemate elukoht ja MTÜ X on juriidiline isik, mille asutajaks ja juhatuse liikmeks oli ja on A. Seppa (kd I, tl 150-155).
95.Eelnevast nähtub, et A. Seppa kasutas N. V. nimele väljastatud ID-kaarti ja S. N. nimele väljastatud digi-ID kaarti. Mõlemad dokumendid kvalifitseeruvad KarS § 350 mõttes tähtsaks isiklikuks dokumendiks. Kuna dokumendid ei olnud väljastatud A. Seppa nimele, siis olid nad KarS § 349 esimese alternatiivi mõttes teise isiku nimele välja antud. KarS § 349 koosseisutegu on kasutamine. Kasutamiseks tuleb pidada dokumendi rakendusse võtmist selle otstarbe kohasel viisil. A. Seppa kaustas N. V. ja S. N. nimele väljastatud ID-kaarte e-maksuametisse sisenemiseks ja maksudeklaratsioonide esitamiseks. St, et A. Seppa võttis ID-kaardid otstarbe pärasel viisil rakendusse ehk kasutas neid. St, et A. Seppa täitis KarS § 349 esimese alternatiivi objektiivse koosseisu.
96.Objektiivse koosseisu elementide osas oli A. Seppal tahtlus. Lisaks oli tal eesmärk omandada õigusi: ta kasutas tähtsaid isiklikke dokumente selleks, et esitada valeandmetega deklaratsioonid, suurendada selliselt toimides alusetult maksutagastust ja teenida seeläbi isiklikku tulu. Seega realiseeris A. Seppa KarS § 349 subjektiivse koosseisu. KarS § 63 lg 1 kohaldamine
97.A. Seppa süü tõendanud nii KarS § 3891 lg 1 kui ka § 349 järgi. Prokurör väljendas seisukohta, et A. Seppa poolt toime pandud tegude näol on õiguslikult tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele erinevale süüteokoosseisule ehk tegemist on süütegude ideaalkogumiga. Kohus nõustub taolise käsitlusega: kohtupraktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadatav ühtse, kokkukuuluva teona. E-maksuametisse sisenedes ja seal ebaõigete andmetega deklaratsioone esitades täitis A. Seppa nii KarS § 3891 kui ka KarS § 349 koosseisu. Seega on tegemist ühe teoga, mistõttu kuulub kohaldamisele KarS § 63 lg 1: kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raksema karistuse. KarS § 349 näeb karistusena ette rahalise karistuse. KarS § 389 1 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuna KarS § 389 1 lg 1 näeb karistusena ette rangema sanktsiooni, kui seda on KarS § 349, siis tuleb karistuse mõistmisel juhinduda KarS § 3891 lg-st 1. Karistus
KarS § 3891 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
1-24-3880 Karistamise aluseks on isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). Vangistust võib mõista, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama (KarS § 56 lg 2).
99.Kujundades seisukohta kohaldamisele kuulva karistusliigi üle, siis A. Seppa isikuandmeid analüüsides asub kohus seisukohale, et rahatrahv karistusliigina on end ammendanud ja A. Seppat tuleb karistada vangistusega. Kõigepealt märgib kohus, et juhindub oma seisukohas karistusregistri väljavõttesse talletatud andmetest: KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Analüüsides karistusregistri väljavõtet, siis nähtub, et A. Seppat on varem karistatud nii Eestis kui väljaspool Eestit erinevate süütegude toimepanemise eest. A. Seppal on Eestis kaks kehtivat kriminaalkaristust: üks kehtiv karistus tingimisi vangistuse (KarS § 74) näol varavastase kuriteo toimepanemise eest (Harju Maakohtu 15.07.2020 otsus, millega A. Seppat karistati KarS § 201 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud, millest ärakandmisele kuulus 7 päeva vangistust, ülejäänud karistus jäi täitmisele pööramata, katseaeg 1 aasta) ja üks kehtiv rahaline karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest (Harju Maakohtu 22.02.2022 otsus, millega A. Seppat karistati KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ehk 2 000 eurot). Lisaks nähtub, et A. Seppal on karistusregistri väljavõtte kohaselt kehtivad välisriigi karistused, neist viimane Soome kohtu poolt mõistetud 7 kuu pikkune vabadusekaotus pettuse/kelmuse toimepanemise eest, mis jõustus 20.06.2019. Karistuse täitmise kohta info puudub ja kohtu ette ei toodud ka asjaolusid, millest nähtuks mõistetud karistuse täitmine/ärakandmine. KarRS § 27 kohaselt välisriigi kohtus süüdi mõistetud Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase või Eestis registreeritud juriidilise isiku karistusandmed kustutatakse karistusregistrist vastavalt KarRS § 24 lg-s 1 nimetatud tähtaegadele, kui Euroopa Liidu õigusakti või välislepinguga ei sätestata teisiti. KarRS § 24 lg 1 p 8 kohaselt karistusregistri andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat.
100.Võttes arvesse eeltoodu ja kõrvutades eeltoodut asjaoluga, et kohus langetab A. Seppa suhtes süüdimõistva kohtuotsuse teo eest, mille A. Seppa pani toime ajavahemikus 30.04.202106.03.2024, siis järeldub, et A. Seppa pani maksukuriteo toime Harju Maakohtu 15.07.2020 otsusega määratud katseajal, ent jätkas kuritegude toimepanemist ka siis, kui kohus oli langetanud teisegi süüdimõistva kohtuotsuse ja karistanud A. Seppat rahalise karistusega. Nimetatust järeldub, et A. Seppa pole varasematest karistustest järeldusi teinud. Varasemad süüdimõistmised ja karistused pole A. Seppat õiguskuulekale teele suunanud ja A. Seppa poolt kuriteo toimepanemine talle varasema kohtuotsusega määratud katseajal kõneleb sellestki, et õiguskuulekale teele pole teda suunanud ka teadmine, et varasem tingimisi karistus võidakse uue kuriteo sooritamisel täitmisele pöörata. Lisaks tuleb kohtul märkida, et KarS § 424 lg 1 järgi mõistetud rahalise karistuse jättis A. Seppa täitmata/tasumata. Tasumata on ka väärteotrahvid, eelkõige peab kohus silmas rahatrahve, mille kohtuväline menetleja määras 16.01.2024 ja 26.08.2022. Viidatud asjaolud nende kogumis kõnelevad kõigepealt sellest, et võimaliku rahalise karistuse jätab A. Seppa lihtsalt tasumata ehk mingit sisulist ning vahetut mõju see A. Seppale ei eviks. Teiseks, kui juba tingimisi vangistuse olukorras jätkab isik katseajal kuritegude toimepanemisest ja seda vaatamata asjaolule, et tema suhtes on jõustunud ka vangistust ettenägev välisriigi kohtuotsus, siis kõnelevad taoline käitumismuster ja arusaam sellest, et A. Seppa mõttemaailma muutmiseks ja õiguskuulekale teele suunamiseks ei piisa tema põhiõigusi vähem riivavast meetmest ehk rahalisest karistusest, vaid A. Seppa õigusvastasele käitumisele on vajalik reageerida tema ühiskonnast isoleerimisega. Seega kohaldab kohus A. Seppale
1-24-3880 karistusliigina vangistust.
101.Kohtumenetluses osutati ka A. Seppa terviseseisundile (vt ka kd VI, tl 31-34) ja kohtult taotleti tema terviseseisundiga arvestamist. Kohus tutvus toimikus olevate tervise- ja raviandmetega ning analüüsis neid, ent analüüsi järgselt tuleb tõdeda, et tegemist ei ole selliste terviseseisundi(te)ga, mis ei võimalda A. Seppal vangistust täita. Kohus möönab A. Seppa terviseprobleeme ja ravivajadust, ent A. Seppale on ravi kättesaadavus tagatud ka kinnipidamisasutuses. VangS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt on tervishoid vanglas alates 01.07.2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustest riigi tervishoiusüsteemi osa ja tervishoiuteenuse osutamist korraldab Tervisekassa (VangS § 49 lg 3). Vanglateenistus üksnes tagab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaste vajalike ruumide olemasolu vangla territooriumil (VangS § 49 lg 5). Seega on A. Seppale vangistuses tagatud samaväärne ravi, kui vabaduses.
102.Võttes aluseks karistuse mõistmise üldpõhimõtted, siis kohtul tuleb karistusmäära kindlakstegemiseks esmajoones kujundada seisukoht A. Seppa süü osas. Tõendatu kohaselt pani A. Seppa talle etteheidetava kuriteo toime pika aja jooksul ehk perioodil 30.04.2021 kuni 06.03.2024. Tegemist on aastates mõõdetava ajavahemikuga, millega A. Seppa suurendas alusetult tagastusnõuet 194 118,43 suuruses summas. Suure kahju määr KarS § 121 p 2 mõttes on rahaline vääring, mis ületab 40 000 eurot ja ulatub kuni 399 999, 99 euroni (vrdl KarS § 121 p 3). Kuna A. Seppa teo tagajärjel suurendati alusetult tagastusnõuet summas 194 118,43 eurot, siis tuleb rääkida rahalisest vääringust, mis jääb mõnevõrra alla aritmeetilise keskmise (219 999,99 eurot). A. Seppa tegu oli detailideni planeeritud. Teo toimepanemiseks oli välja kujunenud omalaadne ja pidevalt laienev võrgustik: tuttavate kaudu laiendati A. Seppa väljatöötatud kuriteoplaani väga erinevate inimesteni, ent paljuks ei peetud sedagi, et võõrasetele inimestele läheneti suvaliste ürituste/koosviibimiste käigus ning peomeeleolus said täidetud ka A. Seppa jaoks kasu toovad tuludeklaratsioonid. Väljendamaks eelnevat numbrites, siis teo toimepanemiseks kasutas A. Seppa 14. erinevat äriühingut ning ca 50 füüsilist isikut. Kõnesolevad numbrilised näitajad ilmestavad juba iseenesest A. Seppa kuritegeliku käitumise märkimisväärset ulatuslikku haaret. Analüüsides menetluses ülekuulatud tunnistajate ütlusi, siis kõnelevad need ütlused sellest, et enamus inimesi ei mõistnud A. Seppa initsieeritud plaani õigusvastasust; A. Seppa ja E. D. veensid inimesi uskuma, et tegutsetakse õiguspäraselt ja kogu tegevus vastab seadusele. Seega on alust väita, et A. Seppa kasutas ära inimeste teadmatust, elukogemuse puudumist, sest valdav osa kuritegelikku plaani kaasatutest on noored inimesed, ja nende kergeusklikkust. A. Seppa puhul tuleb rääkida ka küllaltki jultunult toime pandud teost. 06.03.2024 koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt sai A. Seppa tema suhtes tõusetunud maksukuriteo kahtlusest ja menetlusest ning selle raames teostatavast läbiotsimisest teadlikuks 06.03.2024 kell 10.15 (kd II, tl 204). Viimased tegelikkusele mittevastavad deklaratsioonid esitas A. Seppa samal päeval pärast seda, kui ta oli teadlikuks saanud maksukuriteo menetlusest ja tema vanemate kodus aset leidnud läbiotsimisest (vt nt kd I, tl 151; X OÜ 06.03.2024 kell 21.28 esitatud deklaratsioon). Seega viis A. Seppa oma kuritegelikku plaani ellu senikaua, kui see vähegi osutus võimalikuks. Lisaks ei saa jätta kõrvale asjaolu, et kuigi kohus mõistab A. Seppale karistuse KarS § 3891 lg 1 alusel, on tema karistamise aluseks ka tegu, mis on kvalifitseeritav KarS § 349 järgi. Eeltoodud asjaolud nende kogumis kõnelevad suurest süüst ehk karistuse määrast, mis ületab oluliselt sanktsioonimäära keskmist.
103.Kujundades seisukohta karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kohta, siis kohtu hinnangul on karistust kergendava asjaoluna arvestatav kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). A. Seppa on väljendanud kahetsust ja kohus peab seda siiraks. Mis puudutab süü tunnistamist, siis KarS § 57 lg 1 p 3 käsitleb karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist. Kuna A. Seppa ei ilmunud süü ülestunnistamisele, siis ei osutu tema poolt menetluse käigus süü
1-24-3880 tunnistamine karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Prokuratuur asus seisukohale, et A. Seppa puhul on sedastatav karistust raskendava asjaoluna omakasu motiiv (KarS § 58 p 1 esimene alternatiiv), millega kohus nõustub. Menetluse käigus tuvastatu kohaselt tulumaksutagastusena laekunud raha jagati A. Seppaga. St, et A. Seppa tegutses maksukuriteo toimepanemisel varalise kasu saamise motiivil.
104.Karistuse mõistmisel tuleb hinnata ka karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Nagu varem märgitud, on A. Seppa varem kriminaalkorras karistatud isikuks: mh on teda Eestis karistatud omastamise ja välisriigis pettuse/kelmuse toimepanemise eest. Ka käesoleval juhul toimepandud tegu on olemuslikult vaadeldav kelmuse, tõsi küll maksukelmuse toimepanemisena. Maksupettuste kohta on seadusandja kehtestanud karistusõigusliku eriregulatsiooni. Seega on A. Seppa varasem karistatus varavastaste kuritegude toimepanemisel arvestatav ka eripreventiivses kontekstis, andes aluse A. Seppale suurema karistuse mõistmiseks. Võttes arvesse ka karistuse mõistmise üldpreventiivseid eesmärke, karistab kohus A. Seppat vangistusega 3 aastat.
105.Kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses. KrMS § 238 lg 2 esimene lause sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. St, et A. Seppale mõistetud karistust tuleb vähendada 2 aasta pikkuse vangistuseni. Liitkaristuse mõistmine
106.Analüüsides karistusregistri väljavõtet, siis nähtub, et Harju Maakohtu 22.02.2022 otsusega karistati A. Seppat KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära ehk 2 000 eurot, teo eest, mille A. Seppa pani toime 14.09.2019. Lisaks karistati A. Seppat Harju Maakohtu 15.07.2020 otsusega KarS § 201 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, mis jäeti osaliselt täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga, teo eest, mille A. Seppa pani toime 20.02.2018. Koheselt tuli A. Seppal ära kanda vangistus 7 päeva, ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 kuud ja 23 päeva jäi täitmisele pööramata. Analüüsides tekkinud olukorda õiguslikult, siis tulnuks Harju Maakohtul 22.02.2022 otsuse tegemisel moodustada KarS § 65 lg 1 aluse liitkaristus ja seda sõltumata sellest, et otsuse tegemise ajaks oli A. Seppal vangistus katseaja möödumise tõttu kantud. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 65 lg 1 kohaldatavus ei sõltu sellest, kas mõni kogumi moodustava kuriteo eest mõistetud karistus on ära kantud või mitte, määrav on üksnes kuriteo toimepanemise aeg. Seega tulnuks varasema kohtuotsusega mõista KarS § 65 lg 1 kohane liitkaristus. Kõnesolevat minetust käesolevat kohtuasja lahendav kohtukoosseis kõrvaldada ei saa. Samas nähtub, et menetluse esemeks oleva kuriteo pani A. Seppa toime ajal, mil tema suhtes kulges Harju Maakohtu 15.07.2020 otsuse määratud katseaeg. Uue kuriteo toimepanemise tõttu ei tähendanud katseaja möödumine 15.07.2021, et A. Seppa olnuks 30.04.2021, mil ta pani toime maksualase kuriteo, 15.07.2020 otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Samuti oli ja on jätkuvalt täitmata Harju Maakohtu 22.02.2022 otsusega mõistetud rahaline karistus 2 000 eurot. Neist asjaoludest tulenevalt rakendab kohus liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel ehk suurendab uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega kohus suurendab KarS § 65 lg 2 alusel A. Seppale mõistetud karistust, s.o 2 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 15.07.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 23 päeva vangistuse ja Harju Maakohtu 22.02.2022 otsusega mõistetud rahalise karistuse, s.o 2 000 euro võrra. A. Seppale tuleb liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista vangistus 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva ning rahaline karistus 2 000 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt kuulub rahaline karistus täitmisele iseseisvalt.
1-24-3880 Karistusaja algus ja tõkend
107.21.03.2024 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (kd III, tl 138-141) peeti A. Seppa kahtlustatavana kinni 21.03.2024 Tallinna Lennujaamas. Harju Maakohtu 22.03.2025 määrusega (kd III, tl 194-205) kohaldati talle tõkendina vahistamist, mida pikendati Harju Maakohtu 17.05.2024 määrusega. Haju Maakohtu 08.07.2024 määrusega andis kohus A. Seppa kohtu alla, määrates, et A. Seppale kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkend – vahistamine – jääb muutmata (kd VI, tl 100-102). Kohus kontrollis A. Seppale kohaldatud tõkendi põhjendatust, tehes 23.08.2024 määruse, millega määras tõkendi muutmata jätta. Kohus tuvastas vahistamise alusena uute kuritegude toimepanemise ohu, mida ei ole võimalik ära hoida või minimeerida muude meetmetega, kui seda on vahistamine. Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2024 määrusega jäeti tõkendi vaidlustamiseks esitatud määruskaebus rahuldamata ja tõkend muutmata. St, et alates kinnipidamisest 21.03.2024 on A. Seppal tulnud taluda ajutist vabadusepiirangut.
108.Vahistamist ja vahistamise alused on seadusandja reguleerinud KrMS §-s 130. Osutatud sättest on asjassepuutuvad lg-d 1 ja 2; sest lg 3 reguleerib vahistamise pikkust kohtueelsel menetlusel, lg-d 4, 41, 5 ja 6 reguleerivad kohtu alla antud, kuid vabaduses viibiva süüdistatava vahistamist, süüdimõistetu vahistamist ja kaitseväelasest kahtlustatava vahistamist. A. Seppa ei ole kohtu alla antud, kuid vabaduses viibiv süüdistatav, ta ei ole ka süüdimõistetu (vt KrMS § 35 lg 3 kohaselt on süüdimõistetu süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus) või kahtlustatavast kaitseväelane. Seega lahendab kohus tema tõkendiküsimuse KrMS § 130 lgte 1 ja 2 alusel (vt ka RKKKm asjas 3-1-1-94-12 p 17). Osutatud sätted on kohaldatavad üksnes prokuratuuri taotluse olemasolul. Eelistungil selgitas kohus välja kohtumenetluse poolte seisukohad A. Seppale kohaldatud tõkendi – vahistamise – osas. Prokuratuur taotles kohaldatud tõkendi muutmata jätmist, märkides, et vahistamise alused ei ole A. Seppa suhtes ära langenud. Samale seisukohale jäi prokuratuur ka määruskaebemenetluses. Kohtuvaidlustes prokuratuur küll otsesõnu A. Seppa vahistamist ei taotlenud, kuid esitatud karistusettepanekus taotles prokuratuur A. Seppa karistamist reaalse vangistusega, mis hakkas kulgema A. Seppa kinnipidamisest ehk 21.03.2024. Võttes aluseks toodud käsitluse, siis õiguslikult ei saa see tähendada midagi muud, kui et prokuratuur on silmas pidanud A. Seppa jätkuva vabaduspiirangu kohaldamist.
109.Analüüsides tõkendi muutmise küsimust, siis tõkendi muutmist ei pea kohus põhjendatuks ka käesoleval ajahetkel, sest varasemalt tuvastatud vahistamise alus ehk uute kuritegude toimepanemise oht ei ole kusagile kadunud. Nagu korduvalt toodud, on A. Seppa varem kriminaalkorras karistatud isikuks, kes sooritas käesoleva menetluse esemeks oleva raske ja pikka aega kestnud maksukuriteo katseajal ja ka siis, kui kohus oli teda karistanud rahalise karistusega. Lisaks jätkas A. Seppa maksualase kuriteo toimepanemisega ajal, kui ta oli kriminaalmenetluses teadlikuks saanud oma kahtlustatava staatusest ja sellest, et tema vanematekodus teostati läbiotsimist. Neist asjaoludest kohus järeldab, et legaalse sissetulekuta (kohtu ette ei ole toodud tõendeid, mis kinnitaks A. Seppal legaalse sissetuleku olemasolu) ja pikka aega kuritegevusest elatunud A. Seppa puhul eksisteerib jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht ja kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis tekitaksid kohtule veendumuse, et oht on maandatud või maandatav muude meetmetega. Sellest tulenevalt jätab kohus A. Seppale kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata, märkides, et tõkend kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või vangistustähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. A. Seppa karistusaeg hakkab kulgema tema kahtlustatavana kinnipidamisest ehk 21.03.2024. Lisakaristus
1-24-3880
110.Prokuratuur taotles A. Seppale lisakaristuse ehk ettevõtluskeelu (KarS § 49 1) kohaldamist. KarS § 491 lg 1 sätestab, et kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo, seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase töötamise võimaldamise või majandusalase kuriteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani. Majandusalased kuriteod paiknevad KarS 21. peatükis ja selle 4. jakku on koondatud maksualased süüteod, sh A. Seppale etteheidetav KarS § 3891 lg 1. Seega on A. Seppale ettevõtluskeelu kohaldamine õiguslikult lubatav.
111.Kohtupraktika kohaselt peab lisakaristuse mõistmisel arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne alla, kui põhikaristus ei ole piisav süü heastamiseks, eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks ja ühiskonna turvatunde tagamiseks. Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristus täidab lisaks süü heastamisele ka ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärki.
112.Analüüsides A. Seppale etteheidetava teo tehiolusid, siis leiab kohus ühetaoliselt prokuratuuriga, et A. Seppa karistamine ei saa piirduda vaid põhikaristusega - teo tehiolud ja A. Seppa isik nõuavad talle lisakaristusena ettevõtluskeelu kohaldamist. Nagu korduvalt märgitud, on menetluse esemeks olev tegu toime pandud suure hulga erinevate osaühingute kaudu, kus A. Seppa oli osanik ja/või seaduslik esindaja või olid äriühingud muul viisil A. Seppa kontrolli all. Üldtunnustatult on osaühing majandustegevuse kaudu kasumit taotlev ettevõtlusvorm. Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Analüüsides A. Seppa juhitud, tema poolt kasutatud ettevõtteid ja nende tegevusi, siis tuvastatu kohaselt neil majandustegevus puudus: nad ei tegutsenud ega olnud orienteeritud majandustegevusele, põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele, vaid A. Seppa kasutas neid äriühinguid üksnes maksukuriteo toimepanemiseks. Toimiku materjalidega tutvudes pole võimalik ka ühelgi viisil tajuda, et A. Seppa oleks kordagi pidanud võimalikuks või soovinud tegeleda legaalse majandustegevusega. Neist asjaoludest kohus järeldab, et A. Seppa mõistab ebaõigesti ettevõtluse ja majandustegevuse olemust, loogikat ja eesmärke, ent ka ettevõtluskeskkonda ja selles vastutustundliku käitumise ning tegutsemise vajadust. Kuritegelik ja vastutustundetu käitumine, millega kahjustatakse ettevõtluskeskkonna ja sellega tihedalt põimunud maksukeskkonna läbipaistvust ja usaldusväärsust, sellesse ei sobi. Kuna A. Seppa on oma käitumisega ühemõtteliselt näidanud, et tal on raskusi ettevõtlus- ja maksukeskkonna mõistmisega, ta ei mõista juhatuse liikme üldisi kohustusi ja vastutusala ning arusaamatusest ja mõistmatusest tulenevalt ei saa ta selles usaldusväärselt ka osaleda, siis tuleb tema osavõttu ettevõtjana selle erinevates ilmingutes ajutiselt piirata. St, et lisakaristuse kohaldamine on vastus A. Seppa teole: kohaldatav tähtajaline piirang ei võimalda tal tulevikus jätkata samalaadsete ehk ettevõtlusega seotud kuritegude toimepanemist ja see kaitseb ka õiguskorra huve: ebausaldusväärne ettevõtja ei või ega tohi ettevõtlusega tegeleda ja ta tuleb sellest tegevusest ajutiselt kõrvaldada. Nimetatu saavutamiseks rakendab kohus lisakaristusena ettevõtluskeeldu: A. Seppa ei tohi olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muu viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises (KarS § 491 lg 2).
113.Prokuratuuri taotluse kohaselt peaks kohus kaaluma A. Seppale lisakaristust kestvusega 5 aastat. Andes hinnangut taotletud lisakaristuse pikkusele, siis kohus leiab, et maksimaalses määras lisakaristus ei ole põhjendatud ja sellises pikkuses lisakaristuse kohaldamine muudaks karistuse ebaproportsionaalseks: põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle.
1-24-3880 Kohus hindas A. Seppa süü suureks. Põhikaristus, mis ületab sanktsioonimäära keskmist (2 aastat ja 6 kuud) mõnevõrra (kohus karistab A. Seppat vangistusega 3 aastat), jätab n.ö ruumi ka lisakaristusele. Võttes arvesse teo tehiolud, A. Seppa kuritegeliku aktiivsust ja intensiivsust, kuritegelikku plaani kaasatud juriidiliste ja füüsiliste isikute suurt hulka, peab kohus asjakohaseks ehk süüle vastavaks kohaldada ettevõtluskeeldu pikkusega 2 aastat ja 6 kuud. Kohus selgitab, et lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Avalik-õiguslik nõudeavaldus
114.Riik esitas MTA kaudu A. Seppa vastu (muudetud) nõudeavalduse, milles palub A. Seppalt välja mõista 190 995,24 eurot. See nõue esitati sellesama tagastusnõude osas, millega seoses kohus A. Seppa käesoleva otsusega maksukuriteos süüdi tunnistab. St, et MTA nõude faktilised asjaolud kattuvad menetletava kuriteo tehioludega KrMS § 38 1 lg 2 esimese lause mõttes. Tegemist on summaga, mis kujutab endast maksuvõlga MKS § 32 p 3 tähenduses ja seetõttu on riigil võimalik see maksuvõlgnikult välja nõuda. Alus nõuda see summa välja A. Seppalt tuleneb MKS § 41 lg-st 1: A. Seppa mõistetakse käesoleva otsusega selle summaga seotud maksukuriteo toimepanemises süüdi ja seetõttu vastutab ta tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus MTA avalduse täielikult. Lisaks võla põhisummale 190 995,24 eurot peab A. Seppa tasuma MKS § 115 lg 1, § 16814 lg 2 ja § 16816 alusel põhisummalt kuni tasumiseni intressi: perioodil 18.05.2020 kuni 31.12.2021 on intressi suurus 0,03% päevas ja sealt edasi 0,06% päevas; intressi ei arvestada perioodi 01.03.2020 kuni 17.05.2020 kohta. Siiski ei tohi intressisumma ületada põhivõlga ehk 190 995,24 eurot (MKS § 119 lg 1 p 5). MKS § 115 lg 2 kohaselt arvestatakse intressi alates päevast, mil summa maksukohustuslasele tagastati või tasaarvestati, kuni selle summa tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Rahalised kohustused tuleb täita Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank AS EE351010052031000004, Swedbank AS EE522200221013264447, Luminor Bank AS EE401700017002872300, AS LHV Pank EE957700771001523585. Asitõendid
115.Kriminaalasjas on asitõendiks ümbrik PIN-koodidega, millel on käsitsi kirjutatud „xxx“ ja mis võeti ära 06.03.2024 läbiotsimise käigus aadressilt xxx); sinist värvi S-Pankki Visa deebetkaart V. N. nimele (nr xxx), mis võeti ära 06.03.2024 läbiotsimise käigus aadressilt xxx ja S-Pankki nr 64724982 paroolidega kaart, mis võeti ära 21.03.2024 Artur Seppa kahtlustatavana kinnipidamisel. Kohus määrab, et kõnealused esemed jäävad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. A. Seppa kinnipidamisel võeti A. Seppalt ära A4 formaadis vihik ja märkmetega paber ning mustade kaantega märkmik. Analüüsides kõnealustelt esemetelt nähtuvat, siis kohus asub seisukohale, et tegemist on esemetega, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Seppale tagastada. Mis puudutab asitõenditeks olevaid koopia- ja konteinerfaile, siis nende säilitamise vajadus puudub. Seetõttu kuuluvad need pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Menetluskulud
116.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9). KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on kuupäeva alammäär 820 eurot. St, et sundraha suurus on 1 230 eurot ja see tuleb A. Seppalt välja mõista.
1-24-3880
117.KrMS § 180 lg 3 esimene ja neljas lause sätestavad, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Analüüsides kohtu ette toodud asjaolusid, sh süüdistatava isikut ja tema varalist seisundit, asub kohus seisukohale, et väljamõistetud menetluskulu, mis moodustub 1 230 euro suurusest sundrahast tuleb A. Seppal hüvitada ositi, s.o. kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Kohus karistab A. Seppat pikaajalise reaalse vangistusega. Kuigi VangS § 37 lg 3 sätestab kinnipeetava töötamise kohustuse, siis vangla kindlustab kinnipeetava tööga, kui see on võimalik (VangS § 38 lg 1) ja ei esine töötamist välistavaid asjaolusid (VangS § 37 lg 2). Märgitust järeldub, et kohtuotsuse tegemisel ajal puudub kindlus, et A. Seppal on võimalik koheselt tööle asuda ja sissetulekut teenida. Kohtu ette ei ole toodud ka muid asjaolusid, mis looks mõistliku aluse järelduseks, et A. Seppal oleks võimalik väljamõistetud sundraha raskusteta ja lühikese perioodi jooksul tasuda muu vara arvelt. Lisaks võtab kohus arvesse, et käesoleva otsusega rahuldab kohus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse, millega mõistab A. Seppalt välja 190 995,24 eurot, millele lisandub intress. Seega tuleb A. Seppal asuda täitma ja täita konkureerivat rahalist kohustust. Neist asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et A. Seppalt väljamõistetav menetluskulu tuleb hüvitada ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Samuti selgitab kohus, et menetluskulude osade kaupa hüvitamise kohustuse panemine ei piira A. Seppa õigust tasuda väljamõistetud menetluskulu ühekordse maksena või lühema perioodi jooksul, kui seda on 1 aasta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.