Liiklussüüteod

Meenisk 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 11.10.2024. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Marten Meeniskit süüdistatakse selles, et tema: - juhtis 30.10.2023 kella 07.39 ajal xxx juures mootorsõidukit BMW reg nr xxx, olles narkootiliste ainete xxx tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - juhtis 01.03.2024 kella 13.07 ajal xxx juures mootorsõidukit Hyundai reg nr xxx, olles narkootiliste ainete xxx tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - juhtis 19.03.2024 kella 01.05 ajal xxx juures mootorsõidukit Hyundai reg nr xxx, olles narkootilise aine xxx tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - juhtis 20.03.2024 kella 21.45 ajal xxx juures mootorsõidukit Hyundai reg nr xxx, olles narkootiliste ainete xxx tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - juhtis 05.07.2024 kella 23.56 ajal xxx juures mootorsõidukit Ford reg nr xxx, olles narkootiliste ainete xxx tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; Sellega Marten Meenisk rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Marten Meeniskit süüdistatakse ka selles, et tema juhtis 17.08.2024 kella 13.08 ajal xxx teel mootorsõidukit VW reg nr xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l kohta. Marten Meenisk rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Sellega pani Marten Meenisk toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Lisaks süüdistatakse Marten Meeniski selles, et tema omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, s.o. 44,12 g gammabutürolaktooni (GBL) sisaldavat vedelikku, milles sisaldus 38,8 g GBL-i ning hoidis seda ainet rendifirmale kuuluvas sõiduautos Ford reg nr xxx, kuni politsei selle aine 02.02.2023 kell 20.56 xxx juures vallasasja läbivaatuse käigus leidis ning ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

NPALS

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 V nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. GBL-i puhul on selleks koguseks 16 g. Sellega pani Marten Meenisk toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Marten Meenisk, tema kaitsja Aivar Kello ja prokurör Alar Häidbergi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust ning KarS § 184 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks aasta ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust 04.10.2022 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. nelja kuu võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaks aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 17. august 2024. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 3701,26 € (sundraha 2050 €, ekspertiisitasud kokku 1092 € ja kaitsja tasu 559,26 €). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumine ositi, ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Marten Meenisk süüdistuses KarS 424 lg 2 ja KarS § 184 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 2050 eurot, ekspertiisitasud 1092 eurot ja kaitsjatasu 559,26 eurot, kokku 3701,26 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Kohus märgib, et KrMS § 424 ja § 423 tulenevalt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.