Isikuvastased süüteod › Elu ja tervist ohustavad süüteod

võttes arvesse kergendavaid asjaolusid või alternatiivselt sõlmida Tallinna Ringkonnakohtu menetluse raames uus kokkulepe, võttes arvesse kergendavaid asjaolusid. 2.1 Prokuratuur rikkus kokkuleppemenetlusele kriminaalmenetluse seaduses (KrMS) sätestatud peamist eesmärki, mis on kõikide osapoolte aja ja raha kokkuhoid, motiveerides süüdistatavat vastu võtma kokkuleppemenetluses kergemat karistust, kui selleks võib olla kohtu poolt süüdistatavale sageli pikaleveniva aastatepikkuse kohtumenetluse tulemusena üldmenetluses mõistetav karistus. Käesoleval juhul on prokurör, riiklik kaitsja ja Harju Maakohus asunud seisukohale, et juhtumi hetkel apellandile, kes oli teo toimepanemise hetkel veidi üle kuu vanuse lapse ema (laps sündis 22.12.2023) oli õiguspärane ja õiglane määrata kõrgem karistus, kui seda on näiteks kokkuleppemenetluses mõistetud 14 korda kriminaalkorras karistatud ja seitse korda vangis viibinud isikule (vt kriminaalasi 1-22-6678). Apellandi hinnangul ei ole selline lähenemine kindlasti mõistlik, õiglane ega kohane. Apellandi hinnangul on kohtueelses menetluses rikutud tema subjektiivseid õiguseid sellega, et talle on riiklikult määratud kaitsja ja prokuröri poolt sama kuriteokoosseisu so KarS § 424 lg 1 puhul süüdistatavale kehtiva kohtupraktika alusel määratud karistus ja seda olukorras, kus süüdistav oli eelnevalt seitse (Sic!) korda olnud kriminaalkorras karistatud. 2.2 Prokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb (KrMS § 285 lg 2). Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud (KrMS § 285 lg 3). Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (KrMS § 3051 lg 1). Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada (KrMS § 3051 lg 2). Kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused: kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises (KrMS § 306 lg 1 p 4); kas on kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (KrMS § 306 lg 1 p 5). Karistust kergendavad asjaolud on süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4) või süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (KarS § 57 lg 1 p 6). 2.3 Harju Maakohus, prokuratuuri esindaja ja riiklik kaitsja jätsid täielikult tähelepanuta kriminaalmenetluse seadustikust süüdistavale tuleneva oma arvamuse ja selgituse andmise võimaluse (selgitamaks, mis oli põhjuseks süüdistatava konkreetsel viisil tegutsemiseks), arvestades sealjuures ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning hinnata, kas süüdistus on põhjendatud KrMS § 285 lg 3 mõistes. Apellanti sundis sõiduki rooli istuma olukord, kus lapse isa oli talle järjekordselt füüsiliselt kallale tulnud ja ta oli sunnitud oma ja lapse tervise huvides korterist lahkuma. Kahjuks ei ole apellandil Pärnus tuttavaid, kelle poole ta oleks saanud minna, mistõttu otsustas ta sõita autoga Keila-Joale tuttava juurde (tuttav saabus Keilasse ca 5 minutit pärast liiklusõnnetust). Kahetsusväärselt on apellandi lapse isa vaimselt ebastabiilne ja eeltoodud asjaolu lööb eriti välja olukorras, kui ta on tarbinud alkoholi. Peres on esinenud korduvaid kehalise väärkohtlemise juhtumeid ning apellant on esitanud telefonitsi ka korduvalt väljakutseid. Kahjuks sel õhtul so 31.01.2024 ei olnud tal enam ajaliselt võimalik enda ja lapse elu ning tervist ohtu seadmata võimalik politsei väljakutset edastada. Seega oli apellandi puhul tegemist olukorraga, kus ta pani süüteo toime raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4) ja tugeva hingelise erutuse seisundis (KarS § 57 lg 1 p 6). Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid (KarS § 57 lg2). Eelnimetatud asjaoludeks on näiteks see, et apellant oli teo toimepanemisele eelnenult sünnitanud lapse, mis tähendab, et apellandi puhul võis esineda ka sünnitusjärgset depressiooni ning seda eriti olukorras, kus apellandi elukaaslane kasutas aeg-ajal apellandi suhtes nii vaimset (karjus jne), kui ka korduvat füüsilist vägivalda. 2.4 Käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras (KarS § 60 lg 1). Kergendatud karistuse

ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast (KarS § 60 lg 2). Kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär (KarS § 60 lg 3). Tuginedes eeltoodule oleks asjakohane ja kehtivate õigusaktide kohaselt kohane karistus kokkuleppemenetluses olnud rahaline karistus ehk siis vastava karistusliigi alammäär KarS § 60 lg 3 ja KarS § 424 lg 1 ning KarS § 123 lg 1 alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse määramisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse isiku süü suurusele vastav karistuse määr. Kuna antud juhul ei ole prokurör, riiklik kaitsja ja kohus eelnimetaud asjaolusid kokkuleppe sõlmimise hetkel ja kokkuleppe kohtulikul kinnitamisel teinud, mistõttu on tagajärjeks ka apellandi jaoks ebamõistlikult range karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

mittevastavat karistust. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm nr 3-1-1-7-16). 6.1 Apellatsioonis, mille on esitanud süüdistatava kaitsja jurist Aet Sepman ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Asjaolu, et süüdistatav on maakohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-81-11 p 27 tooduga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.