Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.S-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 190 (ükssada üheksakümmend) eurot 32 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 2240 (kaks tuhat kakssada nelikümmend) eurot 32 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot 69 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99924700027836 ning selgituse “Z.S, otsus nr 1-24-4941, menetluskulu“. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu riigi õigusabi tasu 43,92 eurot (s.h käibemaks 7,92 eurot) vandeadvokaat Otto Preemile tema poolt Z.S-ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.S toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga KarS § 200 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viibides 02.05.2024.a. kella 09.40 paiku Valga linnas xxxxxxxx xx hoone ees, võttis L.K käekotist viimasele kuulunud rahakoti ja vaatas sinna sisse. Seejärel võttis L.K rahakotist kolm 50-eurost rahatähte kogusummas 150 eurot. L.K proovis endale kuuluvat raha Z.S-i käest tagasi võtta, kuid selle peale Z.S haaras L.K vasaku käe randmest kinni ning keeras seda niimoodi, et L.K tundis enda vasaku käe randme piirkonnas valu. Seejärel Z.S lahkus, võttes kaasa L.K-le kuulunud kolm 50-eurost rahakupüüri. Kirjeldatud kuriteoga põhjustas Z.S L.K-le varalist kahju summas 150 eurot ning füüsilist valu kannatanu vasaku käe randme piirkonnas. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.07.2024.a. kuni 04.07.2024.a. s.o. 3

päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.S 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 200 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. L.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 150 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Z.S-ilt 150 eurot L.K kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2023 määrusest nr 113 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 820 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Z.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 146,40 eurot. Süüdistatava Z.S-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 43,92 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatav on soovinud kaitsja osalemist kohtuistungil, mistõttu tuleb süüdistataval kanda ka kaitsja kohtuistungil osalemisega seonduv riigi õigusabi tasu. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 2240,32 eurot: sundraha 2050 eurot ja riigi õigusabi tasu 190,32 eurot. Arvestades süüdimõistetu

majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Z.S on kahtlustatavana kinni peetud 02.07.-04.07.2024, seega on Z.S viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 3 DVD plaati salvestistega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.