Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tsiviilhagi:

8.1 Jätta rahuldamata kannatanu E. V. seadusliku esindaja K. F.i tsiviilhagi varalise kahju nõudes kuivõrd nõue ei ole veel tekkinud. Tsiviilhagist tulenevalt soovib kannatanu materiaalse kahju hüvitamist xxxx operatsiooni tarbeks, mida saab teostada alles tulevikus. Tsiviilhagi eesmärk on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine kuid käesoleval juhul ei ole varalist kahju veel tekkinud. 8.2 Rahuldada kannatanu S AS (reg. kood: xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista süüdistatavalt Maksim Markarjanilt kannatanu S AS kasuks välja varaline kahju 8.99 eurot. Välja mõistetav summa tasuda S AS arveldusarvele nr: xxxx Xxxx. 8.3 Rahuldada kannatanu P AS (reg. kood: xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista süüdistatavalt Maksim Markarjanilt kannatanu P AS kasuks välja varaline kahju 7.79 eurot. Välja mõistetav summa tasuda P AS arveldusarvele nr: xxxx Xxxx.

DVD plaadil turvakaamerasalvestused 14.05.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 3 DVD plaadil kaupluste turvakaamera salvestused, millel 29.04.2022 varguse katse ja 07.11.2022 ning 11.11.2022 varguse episoodid; 1 CD plaadil Häirekeskuse kõnesalvestis ja e-kirja ning fotode kuvatõmmis 17.12.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 1 DVD plaat vormikaamera salvestusega 17.03.2024 kehalisest väärkohtlemisest.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Maksim Markarjanile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 01. november 2024. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav 01. november 2024. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Maksim Markarjani süüdistatakse selles, et tema 11.09.2023 kella 20.44 ajal Xxxx asuvas korteris lõi korduvalt rusikaga kannatanu A. Z. näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul kulmul lahtine veritsev haav, nina verine). Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 14.05.2023 ajavahemikul 20.00-20.43 aadressil Xxxx asuva maja juures lõi korduvalt rusikatega kannatanu E. P. näo- ja kehapiirkonda. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, millest paranemine kestab vähemalt neli nädalat (muude kolju- ja näoluude murrud, konkussioon). Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 17.12.2023 ajavahemikul 00.00-01.00 aadressil Xxxx asuvas korteris lõi ühe korra rusikaga alaealist E. V.t näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kolju- ja näoluude hulgimurrud). Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 17.03.2024 kella 18.30 ajal aadressil Xxxx asuva maja juures haljasalal lõi kannatanut I. T. ühe korra rusikaga näkku. Selle tegevusega tekitas Maksim Markarjan kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul silmal verine vigastus, paistetus ja hematoom). Seega pani Maksim Markarjan toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millest paranemine kestab vähemalt neli nädalat ja mis on toimepandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 29.04.2022 kella 20.33 ajal aadressil Xxxx asuvas Xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kanasigarit juustuga, 2 tk, maksumusega 2.35 eurot/tk,

kogusummas 4.70 eurot ja kanasigarit, 4 tk, maksumusega 3.05 eurot/tk, kogusummas 12.20 eurot. Seega kaupa kokku maksumusega 16.90 eurot. Möödus kassast jättes kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid süütegu jäi Maksim Markarjani tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 07.11.2022 kella 10.25 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses varastas viski Carriba Xtabla, 0,5 ml, maksumusega 7.79 eurot ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 11.11.2022 kella 13.22 ajal Xxxx asuvas kaupluses Xxxx varastas veini Barone Montalto Rosso, 75 cl, maksumusega 8.99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega pani Maksim Markarjan toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik

eluga toime tulla. Süüdistatav ei osanud istungil öelda milline tema karistus peaks olema, leidis, et kriminaalhooldusest oleks abi avaldades, et on nõus ka ÜKT- d tegema. Vanglas esinevad süüdistataval mõtted ennast üles puua ja lõikuda ning hääled, mis on temaga koguaeg kaasas ei anna rahu.

kulmul lahtine veritsev haav, ning verine nina. Sündmuskohal käis ka tunnistaja A. R., kelle ütlustest (I kd, tl 16-18) nähtuvalt kui tema 11.09.2023 sündmuskohale jõudis nägi ta korteris põrandal maas kannatanut A. Z., keda hoidis kinni M. Markarjan. Kannatanul oli suu verine, esihambad murdunud, ninast tuli verd, pealagi oli muljutud ja verine. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu (nina) löödud tugevad rusikalöögid, mille tagajärjel tekkisid kannatanul tuvastatud vigastused võib põhjustada tugevat valutunnet. 10.2 Häirekeskusele teatati kaklusest sel õhtul kahel korral, esmalt helistas kella 20.44 ajal häirekeskusesse korteris viibinud kolmas meesterahvas, kes teatas Xxxx toimuvast peksmisest. Kõnesalvestise taustal on kuulda karjumist, kuidas keegi tahab kellegile nuga anda. Teiseks helistajaks kella 20.52 ajal oli naisterahvas, kes samuti teatas, et korterist nr 20 on kuulda kaklemist ja karjumist. Kõnesalvestisi on vaadeldud ning sisu fikseeritud 21.09.2023 koostatud teabesalvestise vaatlusprotokollis (I kd, tl 19). Kuivõrd konflikt toimus MTÜ-le Xxxx inimeste toetusühing Tugiliisu kuuluvas korteris on toimunu jäänud korterisse paigaldatud turvakaamera salvestisele. Salvestiselt nähtub, et 11.09.2023 alates kell 20.42 A. Z. ja M. Markarjani toimub füüsiline konflikt. On näha kuidas M. Markarjan lööb kannatanut parema käe rusikaga korduvalt näkku ja hüppab kannatanule kolmel korral põlvedega kuklasse (vt 21.09.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, I kd, tl 21-25). Ka süüdistataval M. Markarjanil tuvastati vigastused peksmisest, nimelt parema käe sõrmenukkidel fikseeriti paistetus ja parema käe nimetissõrmel haav (I kd, tl 26-33). M. Markarjan 09.10.2023 toimunud kahtlustatava ülekuulamisel selgitas M. Markarjan, et kaitses end alkoholijoobes A. Z.i eest kuna viimane tungis talle kallale peale ühist veinijoomist, mille järel tekkis meeste vahel konflikt, mille käigus ta ka lõi korduvalt A. Z. kuna kartis A. Z.. Kohtu hinnangul on süüdistatava hirmutunne paljasõnaline kuivõrd teised kogutud tõendid ei kinnita neid väiteid seega ei pea kohus vajalikuks sel ajaolul ka pikemalt peatuda. 10.3 Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et 11.09.2023 kella 20.44 ajal Xxxx asuvas korteris lõi süüdistatav korduvalt rusikaga kannatanu A. Z.ile näo piirkonda. On tuvastatud, et selle tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastustena vasakule kulmule lahtise veritseva haava ja verejooksu ninast. 10.4 Subjektiivse kooseisu osas on M. Markarjani A. Z. rünnanud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi süüdistatav enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, milliseks kujunenud konflikt võib kujuneda. M. Markarjan pidi teadma, et kui ta korduvalt A. Z. näkku rusikaga lööb siis võib ta tekitada tervisekahjustused ja valutunde. Hädakaitse (KarS § 28) ja hädaseisundit (KarS § 29) kohtu hinnangul ei esinenud. 10.5 Samuti on kohtule esitatud ekspertiisidega tuvastatud, et M. Markarjan on süüdiv ning sai aru 11.09.2023 mida ta teeb. Seda kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.05.2024 ekspertiisiakt nr 7.1-3/249 (IV kd, tl 63-71), millest nähtuvalt M. Markarjan ei põe vaimuhaigust või ajutist rasket psüühikahäiret ja tal ei esinenud süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal 17.12.2023, 11.09.2023, 14.05.2023, 29.04.2022, 07.11.2022 ja 11.11.2022 psühhoosi või mingi muu raske psüühikahäire avaldusi. Eksperdi hinnangul M. Markarjani poolt sooritatud õigusvastased teod ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega. M. Markarjan on võimeline on võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. M. Markarjan on võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetlusekäigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. 10.6 Kohus ei kahtle, et M. Markarjani vaimne seisund on pisut tasakaalust väljas, nagu viitab süüdistatav ise ja ka tema kaitsja. Seda kinnitab kohtule iseloomustava tõendina esitatud SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastused nõudekirjadele ning teostatud ekspertiisiaktid, mis käsitlevad süüdistatava terviseseisundit. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastustest nõudekirjale (I kd, tl 37-38, II kd, tl 45-46) ning SA Ahtme Haigla poolt esitatud tõendist (II kd, tl 49) nähtub, et M. Markarjan on ise abi saamiseks pöördunud korduvalt psühhiaatriakliinikusse ning viibinud korduvalt nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel ravil erinevatel perioodidel kuid sagedamini perioodil alates 2019 aastast kuni 2022. Vastustest nähtuvalt on M. Markarjanil diagnoositud kerge vaimne alaareng, oluline käitumishäire, kuritarvitamine, täpsustamata mitteorgaanilised psühhoosid. Arvestades M. Markarjani terviseseisundit on olnud põhjendatud teostada ka ekspertiisid. 10.7

Seega puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

turvatöötaja suhtleb osapooltega, üritades neid rahustada ja lahutada. Küll aga ei nähtu videosalvestiselt otse kaklust kui sellist. Kaamera salvestise kella 20:29 (parklakaamera järgi) ajal nii kannatanu kui süüdistatav seisavad rahulikult koos kolmanda meesterahvaga piirdeaia kõrval, nähtavasti tarvitavad seal alkoholi. Edasi videosalvestus hüppab kellaajale 20:34 ja pole näha, mis selle aja jooksul parkla kaamera vaateulatuses on juhtunud. Kell 20:38 (sissekäigu kaamera järgi) puudub kannatanul juba seljakott ning näo piirkonnas on nähtav vigastus. Sissekäigu kaamera salvestise kella 20:39 ajal väljub kannatanu öömaja uksest ja suundub tagasi piirdeaia juurde. Tema järel öömajast väljub turvatöötaja. 11.5 M. Markarjan ise sündmust ega ka seda päeva ei mäleta. Ta oli oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt pikemat aega tarvitanud nii alkoholi kui ka psühhotroopseid ravimeid, mille arst talle välja on kirjutanud. Kannatanut ta ei tea, ei mäleta ka asjaolu, et teda kainestusmajja viidi kuid mäletab, et millalgi sai kainestusmajast välja. M. Markarjan selgitas ülekuulamisel, et oli ära kaotanud enda seljakoti ja telefoni kuid kannatanu asjadest ei teadnud ta midagi. 11.6 Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et M. Markarjan 14.05.2023 ajavahemikul 20.00-20.43 aadressil Xxxx asuva maja juures lõi korduvalt rusikatega kannatanu E. P.ule näo- ja kehapiirkonda. Tegevusega tekitas M. Markarjan kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Ravidokumentide põhjal on Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert andnud arvamuse, et kuivõrd kannatanul on tuvastatud peaajuvapustus, näokoljuluude murrud ja pindmised vigastused erinevates kehapiirkondades siis tervisekahjustus ei ole küll eluohtlik kuid paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud (vt II kd, tl 12). Seega on tuvastatud KarS § 121 lg 2 p 1 kirjeldatud tagajärg, et tervisekahjustuse paranemine võtab aega vähemalt 4 nädalat. 11.7 Subjektiivse koosseisu osas on kohus seisukohal, et ka see kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega olenemata asjaolust, et süüdistatav ise ei mäleta ei seda tegu ega üldse päeva mil see toime pandi. Kohtu hinnangul on usutav, et kui M. Markarjan tarbis pikemat aega alkoholi koos psühhotroopsete ravimitega ei suuda ta enda tegu või seda päevagi meenutada. Sarnaselt ei pruugi taolises seisundis inimene olla võimeline enda käitumist kontrollida ega juhtida nagu M. Markarjani puhul muude tõenditega tuvastatud. Küll aga ei ole joobeseisund süüd välistavaks asjaoluks, ekspert on ekspertiisiaktis nr 7.1-3/249 (IV kd, tl 63-71) leidnud, et M. Markarjan kuritarvitab psühhoaktiivseid aineid ning kohtu hinnangul toime pandud teo asjaolude mittemäletamine võib olla tingitud sellest kuivõrd ka see etteheidetav kuritegu on toime pandud tuvastamata ainete mõju all mitte kaasuvatest psüühikahäiretest (vt ka käesoleva lahendi p 11.5). Seega M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega ning õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

tütre sõnade kohaselt, et konflikt J. ja Maksimi vahel tekkis ülejoomise või narkootikumide tarvitamise tagajärjel Xxxx, tüdruku sõbranna kodus kus viibisid ka sõbranna vanemad. Ütluste kohaselt rääkis J. emale, et Maksim oli end üle joonud, hakkas solvama ja tüdruk solvas vastu mille peale mees lõi tüdrukut rusikaga näkku. Ütluste kohaselt oli J. haiglas nädal aega, tal diagnoositi ninaluumurd ja silmakoobase murd, tüdrukul oli ninaoperatsioon ning tulevikus tuleb teha xxxx, mis on kallis protseduur (5500 eurot). Ütluste kohaselt ei saa ema ja ka isa tütre käitumisega hakkama, paluvad abi lastekaitselt, J. ei täida koolikohustust, liigub seltskonnas kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume. 12.2 05.01.2024 on üle kuulatud kannatanu E. V., kelle sõnul tähistasid nad sõbranna A. K. sünnipäeva ühise sõbranna R. O. juures Xxxxas. Korteris viibis veel lisaks talle ja ta sõbrannadele A. ja R. ka R. isa, R. (22 aastane), M. Markarjan ja S. B.. Ütluste kohaselt ostis alkoholi M. Markarjan, neil oli 1 liiter viina ja mahla, nad jõid kõik koos, kuulasid muusikat, tegid Tik-Tok videosid ja rääksiid juttu kuni M. Markarjan hakkas kannatanule lähenema. Kannatanu tõukas mehe eemale, see vihastas M. Markarjani ning mees lõi kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda. Kannatanu kirjeldas, et tal oli väga valus ja ninast jooksis tugevalt verd. Ütluste kohaselt aeti selle peale M. Markarjan korterist välja ja talle kutsuti kiirabi. Löömine leidis aset 17.12.2023 kella 00:00-01:00 paiku. Kannatanu viidi Lastehaiglasse kus tal tehti ka narkotest, mis osutus positiivseks, tuvastati extasy ja amfetamiini joove. Ütluste kohaselt kannatanu ise narkootikume tol õhtul ei tarbinud kuid hilisemalt kui ta rääkis M. Markarjaniga selgus, et mees oli viinakokteili sisse pannud narkootikume. Haiglas tuvastati kannatanul ütluste kohaselt vasaku silmakoopa murd, ninaluu murd ning hammaste nihkumine. Haiglas viibis kannatanu nädal aega, taastumine võtab kannatanu ütluste kohaselt aega mitte vähem kui 3 kuud. Kohtunud on kannatanu M. Markarjaniga peale juhtunut ühe korra kuid sellest nad rääkinud ei ole. 12.3 Kannatanu ütlusi haiglaravil viibimise kohta kinnitab SA Tallinna Lastehaigla poolt 08.01.2024 tehtud väljavõte E. V. haigusloost nr xxxx (IV kd, tl 15-19), mille kohaselt viibis kannatanu haiglaravil 17.12.2023-25.12.2023. Samuti nähtub haigusloo väljavõttest, et kannatanul tuvastati uriinist ecstasy, amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine. Väljavõttest nähtub, et põhidiagnoosina on kannatanul diagnoositud kolju- ja näoluude hulgimurrud. Tervisekahjustus on põhjustatud kehalisest ründest ehk löögist rusikaga vastu nägu. 12.4 Seda, et kannatanu E. V.le oli tekitatud tervisekahjustus ja see oli väga valus tõendavad lisaks kannatanu ütlustele ka tunnistajad. Tunnistajate R. S. (IV kd, tl 20-23) ja R. O. (IV kd, tl 2427) ütluste kohaselt osalesid nad samuti selles seltskonnas tol õhtul R. juures. R. S. ütluse kohaselt umbes 01:30 paiku kui tema oli koos A. ja R. magamistoas kuulsid nad elutoast nagu keegi oleks kukkunud ja nad jooksid vaatama mis juhtus. Seda kinnitas ka R. O.i lisaks asjaolule, et tema kuulis koheselt J. karjumist. R. S. ütluste kohaselt Maksim karjus ja kasutas ebatsentsuurseid väljendid J. suhtes ja J. oli põlvili põrandal. Tunnistaja nägi, et põrandal on palju verd, J. nina oli murtud ja sealt tuli palju verd. J. karjus tunnistaja sõnul valust. Tunnistaja ajas Maksimi korterist välja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tunnistaja ise kõige adekvaatsem, helistas kohe ka kiirabisse. Kiirabi viis J. haiglasse. Kui nad ootasid kiirabi õues, siis R. S. küsis J. käest, mis juhtus ja ta vastas, et ta ütles Maksimile midagi solvavat ja Maksim lõi teda parema käe rusikaga näkku ja see oli väga tugev löök. Seega kaudselt tõendavad tunnistaja R. S. ütlused ka asjaolu, et M. Markarjan oli tüdruku lööjaks. R. S. ütlusi kinnitab tunnistaja R. O.i, kelle kodus sündmus aset leidis. Tunnistaja sõnul hoidis valust karjuv E. V. käsi näo ees ning tunnistaja nägi kuidas kannatanu nina on viltu ning sealt jookseb suures koguses verd. 12.5 Kiirabi kutsumist tunnistaja R. S. poolt kinnitab 07.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 29-33), milles on vaadeldud 17.12.2023 kell 01.49 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõne salvestust. See tõendab, et sündmus võis aset leida tunnistaja R. S. öeldu kohaselt 01:30 paiku ning vaatlusprotokollist nähtuvalt on ka seal kirjutatud kannatanu

olukorda, asjaolu, et kannatanu nina on murtud, ninast tuleb verd ja tütarlaps tunneb ennast halvasti. 12.6 Kohtule on esitatud ka 18.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 34-39), milles on vaadeldud M. Markarjani e-postilt xxxx uurija e-posti aadressile saadetud e-kirja koos fotodega, milles on kirjavahetus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kirjavahetuses kannatanu kirjeldab süüdistatavale kehavigastusi, mis tal tekkisid, kui süüdistatav teda rusikaga vastu nina lõi ning M. Markarjan vabandab korduvalt kannatanu ees. 12.7 Kohtule esitatud ning eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et M. Markarjan 17.12.2023 täpselt tuvastamata kuid ajavahemikus 00.00-01.00 aadressil Xxxx asuvas korteris lõi M. Markarjan ühe korra rusikaga alaealist E. V.t näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kolju- ja näoluude hulgimurrud). Ravidokumentide põhjal on Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert andnud arvamuse, et kannatanul tuvastatud ninaluude murd ei ole eluohtlik tervisekahjustus ja paranemine kestab vähem kui neli nädalat (vt IV kd, tl 76). Seega on tuvastatud KarS § 121 lg 1 kirjeldatud teo koosseis. 12.8 Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu ning sellele järgnev tagajärg on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. Ülemäärast jõudu kasutades ning lüües rusikaga vastu tüdruku nägu pidi M. Markarjan aru saama, et tekitab teisele inimesele valutunde ning pidi võimalikuks pidama ja aru saama ka tervisekahjustuse tekitamisest läbi enda teo. Igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu (nina) löödud tugev rusikalöök võib põhjustada ninaluumurru. Süüdistatav M. Markarjan andis selle sündmuse kohata ütlusi 12.03.2024, mil ta sellest asjas kahtlustatavana üle kuulati (IV kd, tl 41-43). M. Markarjan selgitas ütlustes, et ta ei mäleta toimunut, kuulis sellest kannatanu käest järgmisel päeval kui kannatanu talle pildid saatis, et ta nina on katki. Süüdistatav mäletab, et oli detsembris 2023 R. kasuisa A. juures Xxxx ja ta jõi nii alkoholi kui ka võttis extacy tableti tundmatu korterisse tulnud mehe käest kuid tegu ega toimunut ei mäleta. Viimane mida mäletab on see, et trimmis habet peegli ees ja siis hetke kuidas keegi lõi teda esikus. Mäletab, et R. saatis ta sealt korterist minema ja siis juba mäletab kuidas viibis oma kodus. Kohtu hinnangul on süüdistatava mälu olnud hüplik ning see on usutav arvestades alkoholi ja narkootikumide koosmõju kuid ütluste neid detaile mida süüdistatav ei mäleta täidavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Kahetsusväärselt ei mäleta süüdistatav just seda, et tema lõi kannatanut ja asjaolusid miks ta seda tegi kuid tervikuna on tuvastatud, et just M. Markarjan ei suutnud enda emotsioone kontrollida ning ründas E. V.t lüües teda rusikaga näkku selliselt, et tüdruku nina murdus. Küll aga avaldas M. Markarjan kahetsust, et selline situatsioon oli toimunud, vabandas ta ka kannatanu ees (vt p 13.6) seega kahetsuse osas tundub kohtule, et see on siiras. Nii nagu 14.05.2023 toime pandud kuriteo puhul on ka siinkohal kohus seisukohal, et joobeseisund ja sellest tingitud teo asjaolude mittemäletamine ei ole süüd välistavaks asjaoluks. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5) ning õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 17.03.2024 toimepandud kuritegu 12.9 Kannatanu I. T.i 17.03.2024 ütlustest (V kd, tl 1-4) nähtub, et 17.03.2024 Xxxx maja juures asuval haljasalal küsisid kaks noormeest kannatanult suitsu ning kui kannatanu vastas, et tal suitsu ei ole, ründas üks meestest teda, lõi rusikaga näkku, vastu vasakut silma, vehkis veel käte ja jalgadega, kuid uuesti ei löönud. Kannatanu järgnes noormeestele bussi nr 59 peale, isikud lahkusid bussist aadressil Xxxx asuvas bussipeatuses, mille lähedal asuva Rimi kaupluse juures oli politsei, kelle poole kannatanu abi saamiseks koheselt pöördus ning teda rünnanud isikud peeti

kinni. Löögi tagajärjel kannatanu silm kipitas mistõttu pöördus EMO-sse. Tekitatud kehavigastused on fikseeritud 17.03.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (V kd, tl 5-7), millest nähtub, et kannatanul tuvastati läbivaatusega vasaku silma ümber paistetus, hematoom ja veretaoline määrdumine. Kannatanu ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed kuna kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 12.10 Tunnistaja A. F. oli küll konflikti toimumise vahetus läheduses aga oma ütluste järgi ei näinud midagi. 25.03.2024 antud ütluste (V kd, tl 8-10) kohaselt oli ta 17.03.2024 kella 18.30 ajal koos Maksimiga (perekonnanime ei mäleta) ja nad läksid poodi suitsu ostma. Tee peal nägid nad ühte meest, kellelt Maksim läks suitsu küsima. Tunnistaja kõndis edasi samal ajal ega näinud mis täpselt juhtus kuid kui mingil hetkel tunnistaja tagasi meeste poole vaatas nägi ta, et nii Maksim kui see teine mees kellelt ta suitsu läks küsima olid vihased. See mees tahtis Maksimi rünnata kuid tunnistaja sekkus ja ütles, et pole vaja ja lõpetagu ära ning siis läks tunnistaja koos Maksimiga bussi peale. Bussi peal küsis tunnistaja Maksimilt mis juhtus ja Maksim selgitas, et küsis suitsu ja selle peale hakkas see mees ropendama ja sõimama ning selle peale Maksim lõi meest kõrvakiiluga. Bussilt maha tulles viitas mees, kes tunnistaja sõnul ei tulnud bussile Maksimile kui enda lööjale ning politsei pidas Maksimi kinni. 12.11 Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mis on tehtud politsei vormikaamera salvestisest. 18.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 11-14) nähtub, et 17.03.2024 kella 18.47 ajal tuli kannatanu politseipatrulli juurde ja selgitas, et tema juurde tulid kaks meest suitsu küsima ning kui kannatanu ütles, et tal ei ole suitsu, lõi teda üks mees rusikaga näkku. Kuna kannatanul ei olnud telefoni kaasas, järgnes ta meestele, et nad kinni pidada. Ta järgnes meestele bussi peale ja kui mehed bussist väljusid, nägi kannatanu politseiautot ning kutsus koheselt abi. Süüdistatav M. Markarjan selgitas politseile, et ta tõesti küsis kannatanult suitsu, kuid kannatanu oli tema suhtes agressiivselt meelestatud, mistõttu süüdistatav hakkas teda kartma ning lõi kogemata rusikaga näkku. Politsei pidas M. Markarjani kinni, seda kinnitab kohtule esitatud kahtlustatava kinnipidamise protokoll (V kd, tl 15-18). M. Markarjan oli alkoholijoobes, indikaatorvahendi kasutamise protokolli (V kd, tl 26) kohaselt tuvastati 17.03.2024 kell 18.51 M. Markarjanil alkoholijoove 1,12 mg/l ning fikseeriti ka joobeseisundile viitavad tunnused (V kd, tl 26). 12.12 Kahtlustatava ülekuulamisel 18.03.2023 esitas M. Markarjan versiooni, mille kohaselt hakkas tema kartma kannatanut kui temalt möödaminnes välgumihklit küsis. Ütluste kohaselt arvas M. Markarjan, et kannatanu hoopis ründab teda kuna kannatanul olid hullud silmad ning seepeale reageeris M. Markarjan kiiresti ning lõi kannatanut lahtise käega vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Ülekuulamisel viitas M. Markarjan oma tervise kehvale seisundile. Kohtule esitatud materjalide kohaselt fikseeriti M. Markarjanil ka kahjustused sõrmenukkidel, 18.03.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (V kd, tl 22-25) on fikseeritud, et M. Markarjani mõlema käe sõrmenukid olid punakas-sinist värvi. Ülekuulamisel selgitas M. Markarjan, et temal tuvastatud tervisekahjustused sõrmenukkidel olevat juba mitu aastat alates ajast mil kunagi kätega vastu seina lõi. 12.13 Kohtu hinnangul viitavad kannatanul tuvastatud vigastused, et löök ei saanud toimuda lahtise käega. Esiteks seepärast, et süüdistatava sõrmenukkidel esinev punetus viitab nende kasutamisele lähiaja jooksul. Mitme aasta tagune vastu seina löömine võis küll aset leida kuid vigastusena hematoom ja punetus nii kaua ei parane seega M. Markarjani sõrmenukkidel tuvastatud punetus viitab justnimelt vahetule kokkupuutele. Teiseks, kannatanu vasaku silma juurest hakkas jooksma verd, lahtise käega löök seda üldiselt ei põhjusta vaid see viitab, et kasutatud on rusikat, mis on ka eluliselt usutav kuivõrd M. Markarjan on sarnaselt rusikalööke jaganud ka teistele kannatanutele selles kriminaalasjas (vt käesoleva lahendi p 11-13). Eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et M. Markarjan lõi 17.03.2024 kella 18.30 ajal

aadressil Xxxx asuva maja juures haljasalal kannatanut I. T. ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilise valutunde ja kehavigastusena vasakul silma paistetuse ja hematoomi. 12.14 Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu ning sellele järgnev tagajärg on toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ülemäärast jõudu kasutades ning lüües rusikaga vastu teise inimese nägu pidi M. Markarjan aru saama, et tekitab teisele inimesele valutunde ning pidi võimalikuks pidama ja aru saama ka tervisekahjustuse tekitamisest läbi enda teo. Igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu löödud tugev löök võib põhjustada tervisekahjustuse. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega. M. Markarjanile tehtud kohtu psühhiaatriline ekspertiisi tulemustest (06.05.2024 koostatud ekspertiisiaktist nr 7.1-3/248, V kd tl 48- 55) nähtub sarnaselt teise kohtule esitatud ekspertiisiga, et M. Markarjan ei põe vaimuhaigust või ajutist rasket psüühikahäiret, nõdrameelsust või muud rasket psüühikahäiret. Eksperdi hinnangul on sedastav kerge vaimne alaareng väljendud käitumishäiretega ja võimalik düssotsiaalne isiksushäire. Ekspert on viidanud ka mitmete psühhoaktiivse ainete kuritarvitamisele. See ekspertiis on teostatud eesmärgiga välja selgitada, kas 17.03.2024 toimepandud teo ajal oli M. Markarjan süüdiv või mitte. Eksperdi hinnangul M. Markarjani poolt sooritatud õigusvastane tegu 17.03.2024 ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või muu raske psüühikahäirega. M. Markarjan on võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. Seega õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

raske materiaalne olukord, M. Markarjan tunnistas ka oma sõltuvuse probleeme narkootikumidest. Vargus jäi faktiliselt lõpule viimata ainuüksi seepärast, et turvamees sekkus ning kaup sai rikkumata kujul tagastatud kauplusele. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud varguse katse ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5). 15.3 Ka objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõraks vallasasjaks olid Xxxx avalduse nr 30/22 (III kd, tl 1) kohaselt 2 pakki kanasigareid juustuga ja 4 pakki tavalisi kanasigareid, mida prooviti varastada 29.04.2022 Xxxx asuvas Xxxx toiduosakonnas. Tunnistaja on üle kuulatud M. Markarjani kinni pidanud turvamees D. M., kelle ütluste kohaselt oli ta 29.04.2022 tööl Xxxx, märkas kella 20.31 ajal meesterahvast, kes võttis lihaletist kaupa ning möödus kassast kauba eest maksmata. M. Markarjan peeti kinni ja rikkumata kaup tagastati kauplusele. Politsei on vormistanud ka M. Markarjani kinnipidamise protokolli (III kd, tl 16-21), mille kohaselt nähtub, et 29.04.2022 kella 21.00 ajal pidas politsei mehe kinni kahtlustatavana varguse katses. Kinnipidamisel tuvastati, et M. Markarjan oli teo toimepanemise hetkel alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist tulenevalt (III kd, tl 40) tuvastati M. Markarjanil 29.04.2022 kella 21.32 ajal alkoholijoove 1,24 mg/l. Varguse katse toimepanemist kinnitab ka poes olnud turvakaamera salvestis, mida on vaadeldud 02.05.2022 ning juurde koostatud ka fototabel (III kd, tl 5-9). Protokollist on kirjeldatud, et 29.04.2022, kell 20.32 ajal sisenes Xxxx müügisaali meesterahvas (tuvastatud kui M. Markarjan), läks vorstiriiuli juurde ning võttis riiulilt mitu pakendit, mille peitis endale jope alla, kella 20.33 ajal möödus kassadest kauba eest tasumata. Meesterahvas peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on objektiivselt igakülgselt tõendatud, et M. Markarjan proovis varastada 6 pakki kanasigareid kuid tegu jäi lõpule viimata kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

maksmata kauplusest. Avaldus on koostatud turvakaamera salvestise pinnalt, kuivõrd kogu tegevus jäi kaamera vaatevälja. Turvakaamera salvestist vaadeldi ning 29.11.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (III kd tl 78-79) nähtub, et 11.11.2022 kella 13.21 ajal sisenes Xxxx asuvasse Xxxxi kauplusesse meesterahvas, liikus alkoholiosakonda, kus võttis kell 13.21 riiulilt pudeli ning peitis endale jope alla ja väljus müügisaalist. Meesterahvana on tuvastatud M. Markarjan. 17.2 Subjektiivsest küljest on ka see tegu toime pandud kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. M. Markarjan tunnistab ise, et varastas kuna tal raha tol hetkel ei olnud ja eesmärk oli jook ära tarbida (III kd, tl 95-96). Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu võttes poest asja, mille eest ta ei tasu. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vargus ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5). Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

poole aasta möödudes. Kohtu hinnangul on välistatud M. Markarjani suhtes rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine nii eripreventsiooni kui ka süü suuruse tõttu.

toimepanemise jätkamiseks – nii on see ka M. Markarjani puhul ning on paratamatu, et varasem karistatus on isikut iseloomustav. Teod on ka ajas läinud raskemaks, kehtivate kriminaalkaristustena on hetkel karistusregistrisse kantud vaid varavastased kuriteod kuid käesolevas menetluses heidetakse ette ka nelja kehalist väärkohtlemist.

Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.