Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Selle tegevusega pani X.X. toime KarS §121 lg.2 p.3 järgi ette nähtud kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. X.X.it kahtlustatakse ka selles, et: - 17.10.2021 kell 10.38 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla P-hoone meditsiiniosakonnas asuvas kabinetis toimunud arsti vastuvõtul ähvardas ta arsti V.P.t tervisekahjustuse tekitamisega X.X. ütles V.P.le vene keeles: „распечатала мне все выписки, иначе получишь в ебало“ (tõlge eesti keelde: „prindi mulle kõik väljakirjutused, vastasel juhul saad vastu nägu“) ning tegi seejärel toolilt püsti tõustes ülakehaga V.P. suunas äkilise liigutuseX.X.i poolt öeldud sõnadest ja ülakehaga tehtud liigutusest tundis V.P. ohtu enda tervisele, kuna ta tajus, et X.X. kavatseb teda lüüa. Võttes arvesse X.X.i agressiivset meelestatust ähvardamise hetkel V.P. suhtes ja X.X.i poolt äkilise liigutuse sooritamist vahetult peale ähvarduse esitamist, mis tõid kaasa ka vajaduse juures viibinud valvuri sekkumiseks, oli V.P.l alust karta ähvarduse täideviimist - 21.03.2023 ja 02.04.2023 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vanglas, olles alates 2022. aasta kevadest enda poolt Viru Maakohtule esitatud taotlustele saanud mitmeid vastuseid, mis on koostatud Viru Maakohtu esimehe Liina Naaber-Kivisoo poolt, koostas 2 kirjalikku pöördumist, milles väljendas enda kavatsust Liina Naaber-Kivisoo ära tappa X.X. kirjutas esimeses pöördumises: „Aga kui Te mind diskrimineerima hakkate, saadan Teie juurde palgamõrvari, et ta lõikaks Teie pea otsast ja viskaks selle minule siiasamasse, et jalgpalli sellega mängiksin. Ootan nädal aega ja saadan“ ning teises pöördumises kirjutas: „Juhul, kui keeldute saatmast, siis saadan oma polgu sõdurid, et nad lõikaksid Teil peale tööd pea otsast, /ebatsensuursed sõnad/. Ma kisun välja su silmad koos juurtega, keegi sind ei päästa ega tule appi. Teen sind oksendamiseni inetuks nii, et mitte keegi sind ära ei tunne. /ebatsensuurne sõna/ sa Narva veel kord tuled!“ Nimetatud pöördumised saatis X.X. Viru Maakohtu Narva kohtumajja, kus kohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo nendega tutvudes tundis ohtu enda tervisele. Liina Naaber-Kivisool oli alust karta X.X.i poolt ähvarduse täideviimist, kuna Liina Naaber-Kivisoole teadaolevalt kannab X.X. karistust vanglas, mis tähendab, et ta on võimeline toime panema kuritegu ning on karistatud vägivallateo eest, mis näitab, et ta võib vägivaldne olla. Selle tegevusega pani X.X. toime KarS §120 lg.1 järgi ette nähtud kuriteo, s.o. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. X.X.it kahtlustatakse ka selles, et: - 08.03.2022 kell 11.40 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoone K5 osakonna kambris K510 ähvardas ta ametikohustusi täitnud inspektor-kontaktisik V.T.it tervisekahjustuse tekitamisega X.X. esitas V.T.le oma kirjaliku pöördumise, milles väljendas oma soovi V.T.i kui X.X.i kontaktisiku väljavahetamiseks teise kontaktisiku vastu enne, kui X.X. ei ole võtnud V.T.it pantvangi ega teda ära tapnud. V.T. tundis sellest pöördumisest ohtu enda tervisele. Võttes arvesse X.X.i poolt varem toime pandud kuritegu tapmise näol, 17.10.2021 aset leidnud arsti ründamist Viru Vanglas ja asjaolu, et V.T.ile teadaolevalt on X.X. kergesti ärrituv, oli V.T.il alust karta X.X.i poolt ähvarduse täideviimist, mistõttu otsustas V.T. hoida edaspidiselt X.X.iga kohtudes suuremat distantsi, et mitte anda X.X.ile võimalust oma ähvarduse realiseerimiseks - 25.02.2023 – 26.02.2023 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoone K1 osakonnas ähvardas vanemvalvur T.A.t tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli T.A.l alust karta. 25.02.2023 kell 08.10 ütles X.X. hommikusel loendusel T.A.le, et lõikab teda ja ründab teda võimaluse avanedes kas või kohe. Pärast neid sõnu lõi X.X. T.A.t parema

jalaga, mis T.A.t ei tabanud, sest T.A. astus löögi eest sammu tagasi ja väljus kambrist. T.A. väljudes järgnes X.X. talle, väljudes samuti kambrist ning lõi käeraudadega fikseeritud kätega T.A.t uuesti, tabades T.A. paremat kätt, mille T.A. oli enda kaitseks näo ette tõstnud ning millest tundis T.A. kerget valu. Samal päeval kell 10.48 jalutuskäigule suundudes jätkas X.X. T.A. ähvardamist tapmisega, paludes teda saatval valvuril T.A.le edasi öelda, et kui T.A. järgmine kord tema kambrisse siseneb, siis annab ta T.A.le peksa ja tapab ta vanglast vabanedes ära. 26.02.2023 kell 13.00 jätkas X.X. kirju korjava valvuriga vesteldes T.A. ähvardamist, kui ta andis kirju korjavale valvurile teada oma kavatsusest igal juhul T.A. ära tappa. Kuna X.X. oli juba 24.02.2023 hommikuse toidujagamise ajal T.A.t pudruga visanud ja kuna 25.02.2023 hommikuse loenduse ajal oli X.X. T.A. peale niivõrd ärritunud, et karjus T.A. peale ja ründas teda füüsiliselt ning kuna T.A.le teadaolevalt on isevalmistatud terariistad vanglas levinud vaatamata sellele, et need on keelatud, tundis T.A. X.X.i ähvardustest ohtu enda tervisele ning tal oli alust karta X.X.i poolt tervise kahjustamise osas ähvarduse täideviimist - 21.03.2023 ja 23.03.2023 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoones koostas 2 kirjalikku pöördumist, milles väljendas enda kavatsust kõri läbilõikamise teel tappa tema juhtumikorraldaja vanglas – inspektor-kontaktisik H.H. X.X. edastas nimetatud pöördumised 27.03.2023 H.H.le, kes pöördumistega tutvudes tundis ohtu enda elule ja tervisele ning tal oli alust karta X.X.i poolt ähvarduse täideviimist, kuna H.H.le teadaolevalt on X.X. käesoleva vangistuse jooksul füüsiliselt juba rünnanud vangla arsti ja vanemvalvurit, kannab vangistust kehalise väärkohtlemise eest ning teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. Selle tegevusega pani X.X. toime KarS §274 lg.2 p.3 järgi ette nähtud kuriteo, s.o. vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt. Maakohtu istung Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik X.X. ei osalenud maakohtu istungil vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §400 lg.4. Abiprokurör Ave Arnim jäi maakohtu istungil esitatud taotluse juurde ja palus X.Xile määrata statsionaarne sundravi kontrollitud keskkonnas kuni tema ohtlikkuse äralangemiseni või tervenemiseni. Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev leidis maakohtu istungil, et sundravi kohaldamine on põhjendatud ja jäi kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §401 lg.2 peab kohus määrust tehes otsustama, kas toime on pandud õigusvastane tegu; kas teo on toime pannud isik, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist; kas isik on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis või on ta haigestunud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal ning kas kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kehaline väärkohtlemine

KarS §121 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. X.X.it kahtlustatakse KarS §121 lg.2 p.3 järgi kokkuvõtlikult selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud isikuna lõi 09.01.2022 kell 10.39 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla P-hoone meditsiiniosakonnas asuvas kabinetis toimunud arsti vastuvõtul kaks korda rusikaga arst V.P.it ja tekitas sellega talle nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustused. Tunnistaja K.A. 14.01.2022 ütlustest nähtub, et ta oli 09.01.2022 tööl Viru Vanglas. Kell 10.39 viibis ta meditsiiniosakonnas ja nägi, kuidas ühel hetkel lõi X.X. perearst V.P.t. Kannatanu V.P. 22.01.2022 ütlustest nähtub, et kannatanu käib põhitöö kõrvalt poole koormusega tööl arstina ka Viru Vangla meditsiiniosakonnas. Kannatanu teab X.Xit vaid tööalaselt. 09.01.2022 toodi X.X. meditsiiniosakonda vastuvõtule ning kannatanu püüdis temalt esmalt teada saada, mis viimasel mureks on. Pärast küsimusi muutus kinnipeetav agressiivseks. Kui kannatanu püüdis X.Xi käest täpsemalt probleemi olemust välja selgitada, tõusis X.X. kiiresti toolilt ja lõi rusikaga kannatanule näkku, millest kannatanu tundis valu ning sai aru, et löögikohta tekkis paistetus. Kannatanu pani seejärel endale käed kaitseks näo ette, ent X.X. jätkas rünnet ja lõi veel kord kannatanut ning tabas tema paremat kätt ja käsivart, kuhu kannatanul tekkis hiljem punetus ja paistetus. Kannatanu vigastused fikseeris õde K.S. K.S.i 09.01.2022 tõendist nähtub, et kell 10.55 tuvastas ta perearsti vasakul pool huulenurgas 7mm punetuse. Perearst kurtis vasaku näopiirkonna valu üle. Lisaks oli perearsti parema käe randme piirkond veidi turses. Tunnistaja G.L. 04.02.2022 ütlustest nähtub, et tunnistaja oli 09.01.2022 Viru Vanglas teenistuses. Kell 10.43 helistas valveõde ja teavitas, et meditsiiniosakonnas ründas kinnipeetav arst V.P.t. Kannatanu rääkis tunnistajale, kuidas tema vastuvõtul oli X.X, kes oli kohe alguses ärritunud ning mõne aja möödudes tõusis püsti ning lõi teda. Tunnistaja lisas oma ütluste juurde ka kannatanust tehtud fotod, millelt nähtub, et kannatanu nägu ja käsi on paistes. 25.04.2022 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi Viru Vangla P-hoone meditsiiniosakonnas asuvate valvekaamerate salvestisi 09.01.2022 kell 10.38:49 – 10.40:33. Kell 10.38:49 liigub X.X. avatud uksega meditsiiniosakonna kabineti suunas ja valvur K.A. jääb tema selja taha ooteruumi. Kell 10.38:56 siseneb X.X. kabinetti. Kell 10.39:59 asetab valvur K.A. oma mõlemad käed avatud kabineti uksele, tõmbab ukse rohkem lahti ja siseneb jooksusammul kabinetti. Kell 10.40:06 väljub kabinetist esimesena kinnipeetav X.X. ning tema järel valvur K.A., kes hoiab X.X.i paremast käest oma mõlema käega kinni. Kannatanu K.A. 05.05.2022 ütlustest nähtub, et 09.01.2022 kinnipeetav arsti lõi, osutas kinnipeetav talle esialgu vastupanu.

pärast

seda, kui

Karistusregistri väljavõttest seisuga 28.09.2022 nähtub, et X.X.il on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Viru Maakohtu 21.06.2021 otsusega KarS §121 lg.2 p.3 järgi vangistusega 4 aastat 8 kuud 11 päeva.

Viru Maakohtu 21.06.2021 otsusest nr.1-21-3195 nähtub, et X.X. tunnistati süüdi KarS §121 lg.2 p.3 järgi ja karistati KarS §65 lg.2 alusel vangistusega 4 aastat 8 kuud 11 päeva alates 05.03.2021. Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusest nähtub, et X.X. tunnistati süüdi KarS §113 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat alates 24.06.2010. Tunnistaja K.A. 28.08.2023 ütlustest nähtub, et 09.01.2022 nägi ta kuidas ühel hetkel tõusis X.X. toolilt püsti ja hakkas arsti rusikatega lööma. Tunnistaja hinnangul oli tegemist konkreetselt peksmisega, sest löögid olid tugevad ja suunatud näo piirkonda. Kõik eelpooltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlused ning dokumentaalsed tõendid on maakohtu hinnangul usaldusväärsed ning ühtivad ja kooskõlas. Seega leidis kinnitamist, et X.X. lõi 09.01.2022 kell 10.39 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla Phoone meditsiiniosakonnas asuvas kabinetis toimunud arsti vastuvõtul kaks korda rusikaga arst V.P.t ja tekitas sellega talle nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustused. KarS §121 lg.1 mõistes on valu tekitamine kudede kahjustumisega kaasnev ebameeldiv aisting. Tervise kahjustamine sama sätte mõistes on organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häire, haigus või muu patoloogiline seisund, mis avaldub vigastustes. Kannatanule valu ning punetuse ja turse tekitamisega väärkohtlemise objektiivse koosseisu KarS §121 lg.1 mõistes.

täitis

X.X.

kehalise

Korduvus KarS §121 lg.2 p.3 mõistes võib olla siis, kui isikut on varasemalt vägivallakuritegude eest karistatud (õiguslik retsidiiv) või kui ta paneb toime mitu osategu samas menetluses (faktiline retsidiiv). Kuna X.X.it on varasemalt kriminaalkorras vägivallakuritegude eest karistatud Viru Maakohtu 16.12.2013 ja 21.06.2021 otsustega, on täidetud õiguslik retsidiivsus korduvuse näol. Seega on X.X.i tegu õigesti kvalifitseeritud KarS §121 lg.2 p.3 järgi. KarS §16 lg.3 mõistes paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus leiab, et kuivõrd X.X. oli algusest peale ärritunud ning arvestades ka tema kriminaalset minevikku vägivallakuritegude osas, tegutses ta otsese tahtlusega. See tähendab, et arsti näkku lüües sai X.X. ilmselgelt aru, et ta paneb toime süüteo. Ähvardamised KarS §120 lg.1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. X.X.it kahtlustatakse KarS §120 lg.1 järgi kokkuvõtlikult selles, et: - 17.10.2021 kell 10.38 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla P-hoone meditsiiniosakonna kabinetis toimunud arsti vastuvõtul ähvardas arsti V.P.it tervisekahjustuse tekitamisega

-

21.03.2023 ja 02.04.2023 koostas Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vanglas 2 kirjalikku pöördumist, milles väljendas enda kavatsust Liina Naaber-Kivisoo ära tappa.

V.P. ähvardamine Kannatanu A.J. 01.11.2021 ütlustest nähtub, et ta oli 17.10.2021 teenistuses Viru Vanglas ja saatis X.Xit meditsiiniosakonda. Kell 10.38 pärast seda, kui X.X. oli kabinetti sisenenud, kuulis kannatanu praokil ukse vahelt X.Xi kõrgendatud hääletooni. Seejärel sisenes kannatanu kabinetti ja nägi, kuidas X.X. tõusis toolilt ja tegi arsti suunas ülakehaga tõmbleva liigutuse, mis tundus talle ähvardamisena. Tunnistaja R.V. 09.11.2021 ütlustest nähtub, et 17.10.2021 oli tunnistaja teenistuses Viru Vangla P-hoones. Kui tunnistaja meditsiiniosakonda saabus, nägi ta vene keelt kõnelevat kinnipeetavat, kes oli ärritunud ega täitnud korraldusi maha rahuneda. Sealsamas olnud teine valvur ütles tunnistajale, et kinnipeetav oli arsti vastuvõtul arsti ähvardama hakanud. Tunnistaja T.I.i 20.06.2022 ütlustest nähtub, et 17.10.2021 liikus ta koos X.X.iga meditsiiniosakonda. Ühel hetkel juhtus arsti vastuvõtul midagi ning X.X. läks närvi. 22.06.2022 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi Viru Vangla P-hoone meditsiiniosakonnas asuvate valvekaamerate salvestisi 17.10.2021 kell 10.37:18 – 10.50:16. Kell 10.38:36 siseneb kabinetti X.X. ning väljub sealt kell 10.39:37. Edasi on muu hulgas näha, kuidas X.X.i liikumisele reageerides asetab A.J. oma parema käe erivahendite vööl oleva gaasiballooni juurde, sirutab oma vasaku käe sirgelt ette ja taganeb X.X.i eest seitse sammu tahapoole. Kannatanu V.P. 22.01.2022 ütlustest nähtub, et 17.10.2021 toimus X.X.i vastuvõtt meditsiiniosakonnas. Kui kinnipeetav kabinetti astus, oli ta koheselt väga agressiivselt meelestatud ja hakkas erinevaid asju nõudma. Pärast seda, kui kinnipeetav kuulis, et tema nõudmisi ei täideta, hakkas ta kannatanu peale karjuma. Kanntanule näis, et kinnipeetav oli sedavõrd ärritunud, et tema olekust võis aru saada, et ta võib kannatanut peagi füüsiliselt rünnata. Niisiis palus kannatanu valvuril kinnipeetava enda kabinetist ära viia, sest ta tundis kinnipeetava käitumisest ohtu. Sel hetkel kui valvur kabinetti astus, tõusis X.X. püsti ja tegi kannatanu suhtes enda ülakehaga äkilise liigutuse, millest sai kannatanu aru, et viimane ähvardab teda lüüa. Liina Naaber-Kivisoo ähvardamine Liina Naaber-Kivisoo 04.04.2023 süüteoteatest nähtub, et X.X. esitas 21.03.2023 taotluse juures muu hulgas teate, milles lubas kannatanu juurde palgamõrvari saata, et viimane lõikaks kannatanu pea ära ja viskaks selle X.X.ile, et ta saaks sellega jalgpalli mängida. Kannatanu märkis, et tal on ähvarduse tõttu tekkinud hirm ning ta tunneb oma elu ja tervist ohustatuna seetõttu, et X.X. võib saata kellegi kolmanda isiku oma ähvardust täide viima. Liina Naaber-Kivisoo 19.04.2023 kaaskirjast nähtub, et ta esitas politseile lisaks ka talle 02.04.2023 adresseeritud taotluse, mille sisuks on taas ähvardused. Kannatanu Liina Naaber-Kivisoo 07.08.2023 ütlustest nähtub, et 2023 kirjutas X.X. kannatanule 2 taotlust, mille sisus olid talle suunatud ähvardused. Esmalt lubas X.X.

tema juurde palgamõrvari saata, kes lõikab ta pea otsast ära, et X.X. saaks sellega jalgpalli mängida. Kannatanu oli kirjutisest häiritud ja see tekitas temas hirmu, sest ta teab, et X.X. kannab karistust vägivallateo eest. Teisel korral ähvardas X.X. saata kannatanule taotluse rahuldamisest keeldumise korral polgu sõdureid, et nad lõikaksid kannatanul peale tööd pea otsast. Lisaks ähvardas X.X. kannatanu silmad koos juurtega välja kiskuda ning nimetas kannatanut erinevate venekeelsete ebatsensuursete sõnadega. Sellegi kirjutise lugemine tekitas kannatanus ärevust ja hirmu. Kokkuvõttes leidis kannatanu, et selline käitumine pole tolereeritav ning ta ei peaks oma tööd tehes kartma, et keegi võib teda koju minnes rünnata. 29.08.2023 asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega nähtub, et vaadeldi X.X.ilt Viru Maakohtu Narva kohtumajale saadetud kahte kirja. 21.03.2023 saadetud esimeses kirjas on kirjutatud muu hulgas [tsitaadi algus] „Aga kui Te mind diskrimineerima hakkate, saadan Teie juurde palgamõrvari, et ta lõikaks Teie pea otsast ja viskaks selle minule siiasamasse, et jalgpalli sellega mängiksin. Ootan nädal aega ja saadan“ [tsitaadi lõpp]. 02.04.2023 saadetud teises kirjas on kirjutatud muu hulgas [tsitaadi algus] „Juhul, kui keeldute saatmast, siis saadan oma polgu sõdurid, et nad lõikaksid Teil peale tööd pea otsast, /ebatsensuursed sõnad/. Ma kisun välja su silmad koos juurtega, keegi sind ei päästa ega tule appi. Teen sind oksendamiseni inetuks nii, et mitte keegi sind ära ei tunne. /ebatsensuurne sõna/ sa Narva veel kord tuled!“ [tsitaadi lõpp]. Kõik eelpooltoodud toodud kannatanute ütlused ning dokumentaalsed tõendid on maakohtu hinnangul usaldusväärsed ning ühtivad ja kooskõlas. Seega leidis kinnitamist, et: - X.X. ähvardas 17.10.2021 kell 10.38 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla P-hoone meditsiiniosakonna kabinetis toimunud arsti vastuvõtul arsti V.P.it tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes ülakehaga kannatanu suunas äkilise liigutuse tegemises ning millest kannatanu tundis endale ohtu - X.X. koostas ja saatis 21.03.2023 ja 02.04.2023 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vanglas 2 kirjalikku pöördumist, milles väljendas enda kavatsust Liina Naaber-Kivisoo ära tappa, millest kannatanu tundis hirmu oma elule ja tervisele. KarS §120 lg.1 mõistes eeldab tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine veenvust selle täideviimise osas. See tähendab, et kannatanul peab tekkima ettekujutus ning hirmutunne. Maakohus leiab, et mõlemal juhul olid X.X.i ähvardused veenvad igale keskmisele inimesele ja maakohtul pole alust kahelda kannatanute hirmutundes. Seega täitis X.X. KarS §120 lg.1 objektiivse koosseisu. KarS §16 lg.3 mõistes paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus leiab, et X.X.i eesmärk ei pruukinud olla ilmtingimata ähvardamise kuriteokoosseisu täitmine, s.t. panna subjektiivse koosseisu mõistes tegu toime kavatsetusega. Arvestades aga tema vägivallakuritegudega seotud minevikku, pidi ta aru saama, et tema tegu võib vastata kuriteo tunnustele ja tekitada kannatanutele trauma ning seega tegutses ta maakohtu hinnangul mõlemal juhul otsese tahtlusega.

Vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu KarS §274 lg.2 p.3 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt. X.X.it kahtlustatakse KarS §274 lg.2 p.3 järgi kokkuvõtlikult selles, et ta: - 08.03.2022 kell 11.40 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoone K5 osakonna kambris K510 ähvardas inspektor-kontaktisik V.T.it tervisekahjustuse tekitamisega - 25.02.2023 – 26.02.2023 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoone K1 osakonnas ähvardas vanemvalvur T.A.t tervisekahjustuse tekitamisega - 21.03.2023 ja 23.03.2023 koostas Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoones 2 kirjalikku pöördumist, milles väljendas enda kavatsust inspektor-kontaktisik H.H.ile tervisekahjustus tekitada. V.T. suhtes vägivalla kasutamine Kannatanu V.T. 10.03.2022 ütlustest nähtub, et kannatanu täidab Viru Vanglas kontaktisiku ülesandeid. 08.03.2022 kell 11.40 ulatas kinnipeetav X.X. kannatanule läbi avatud toiduluugi pöördumise. Kinnipeetav märkis oma pöördumises, et kui tema kontaktisikut ära ei vahetata, siis võtab ta kannatanu pantvangi ja viskab pärast seda tema pea eriüksusele. Kannatanu pidas pöördumist reaalseks ja kartis, et X.X. võib teda füüsiliselt rünnata ning seeläbi tema tervist kahjustada, sest kinnipeetav on talle teadaolevalt tapmise eest karistatud ning ründas eelnevalt ka vangla arsti. Viru Vangla ametijuhendist nähtub, et inspektor-kontaktisiku teenistuskoht kuulub Viru Vangla kolmandasse struktuuriüksusesse ja teenistuja nimetab ametisse Viru Vangla direktori asetäitja. 08.03.2022 saabunud X.X.i omakäelisest taotlusest nähtub, et ta palub oma kontaktisik välja vahetada. Seni ei võtnud ta teda pantvangi. Pärast viskab eriüksusele tema lõigatud pea. T.A. suhtes vägivalla kasutamine Kannatanu T.A. 03.03.2023 ütlustest nähtub, et kannatanu töötas 25.02.2023 Viru Vanglas vanemvalvurina ja viis läbi hommikust loendust. Kannatanu asus vastavalt kinnipeetav X.X.ile määratud käskkirjale kinnipeetavale läbi toiduluugi käeraudu paigaldama. Käeraudade paigaldamine oli ette nähtud, sest eelmisel päeval viskas X.X. kannatanut toidujagamise ajal pudruga ning tabas sellega kannatanu kätt ja määris ära tema vormiriietuse. Pärast seda kui kinnipeetavale käerauad paigaldati ja kannatanu kinnipeetava kambrisse sisenes, hakkas X.X. kannatanuga kõrgendatud ja karjuval toonil rääkima. Sealjuures ähvardas kinnipeetav kannatanut lõigata, fekaalidega visata ning võimaluse korral rünnata. Peale seda tegi kinnipeetav kannatanu suunas löögi parema jalaga, mis kannatanut ei tabanud, sest viimane astus sammukese tagasi. Seepeale taganes kannatanu kambrist, kuid kinnipeetav järgnes talle ja proovis kannatanut taaskord lüüa. Kannatanu pani oma käed kaitseks ette ning löök tabas teda parema küünarvarre piirkonda, millest tundis kannatanu kerget valu. Peale lööki suunati kinnipeetav kambrisse tagasi. Kokkuvõttes leidis tunnistaja, et kinnipeetava ähvardused tema lõikamise ja ründamise osas on tema jaoks tõsiseltvõetavad. Kannatanu oli tol päeval sündmusest terve päev häiritud ega saanud tööle keskenduda. Kannatanu lisas, et samal päeval kuulis ta valvur L.L.lt, et X.X.

ütles kannatanu kohta erinevaid ähvardusi, s.h. lubas kannatanu ära tappa. Kannatanu lisas, et 26.02.2023 teatas X.X. valvur I.T.le, et ähvardab kannatanut fekaalidega visata ning ta ära tappa. Kannatanu pidas X.X.i võimalusi ründe täideviimiseks tõenäolisteks. Viru Vangla ametijuhendist nähtub, et vanemvalvuri teenistuskoht kuulub Viru Vangla järelevalveosakonna struktuuriüksusesse ja teenistuja nimetab ametisse Viru Vangla direktor. Tunnistaja L.L. 13.04.2023 ütlustest nähtub, et 25.02.2023 alustas ta valvurina teenistust hommikuses vahetuses. Tunnistajaga koos alustas vahetust ka T.A. Tunnistaja märkas, kuidas hommikuse loenduse ajal hakkas kinnipeetav X.X. koheselt T.t sõimama ja ähvardama. Pärast seda kui T. kambrisse astus, hakkas kinnipeetav T. suunas jalaga vehkima, kuid viimane jõudis eest ära liikuda. Pärast seda kui T. kambrist välja taganes, järgnes talle kinnipeetav ning lõi T.t vastu paremat käevart. Tunnistaja lisas, et ta läks sama kinnipeetavat päeval jalutuskäigule saatma, mil kinnipeetav teatas talle, et kui T. järgmine kord tema kambrisse tuleb, annab ta talle peksa ning lööb vanglast vabanedes juba maha. Tunnistaja I.T. 29.05.2023 ütlustest nähtub, et tunnistaja töötas 26.02.2023 valvurina. Tunnistaja avas kell 13.00 X.X.i toiduluugi, et korjata ära kinnipeetava kirjad. Peale seda kui tunnistaja andis kinnipeetavale soovituse ametnikega viisakamalt käituda, ärritus kinnipeetav X.X. ja teatas, et kavatseb T.A.t väljaheidetega visata või ta lausa ära tappa. Kinnipeetava ähvardustest andis tunnistaja teada T.A.le, kes omakorda teavitas sellest korrapidajat. 01.06.2023 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi Viru Vangla K-hoone K1 osakonnas asuva valvekaamera salvestist 25.02.2023 kell 08.09:55 – 08.11:45. Kell 08.10:29 siseneb T.A. kambrisse ja L.L. jääb kambriukse juurde seisma. Kell 08.10:51 väljub T.A. kambrist, parem käsi küünarliigesest kõverdatuna ette rinna kõrgusele tõstetud. Edasi väljub kambrist X.X, kelle käed on ettepoole raudus. Kell 08.10:55 teeb X.X. raudus kätega äkilise lööbi T.A. näo suunas, kuid ei ulatu näoni, kuna T.A. liigub kiirelt kaks sammu tahapoole. H.H.i suhtes vägivalla kasutamine Kannatanu H.H.i 19.04.2023 ütlustest nähtub, et kannatanu töötab vanglas kontaktisikuna. 27.03.2023 kell 13.00 tutvus ta teiste pöördumiste hulgas X.Xi 21.03.2023 ja 23.03.2023 pöördumistega, mille sisuks oli kannatanu ähvardamine seoses tema tööülesannete täitmisega. 21.03.2023 pöördumises ähvardas X.X. kannatanu kõri läbi lõigata. 23.03.2023 pöördumises ähvardas X.X. kannatanut otseselt tapmisega. Kannatanu hakkas kahte pöördumist kabinetis lugedes kartma oma elu ja tervise pärast. Kannatanu teab, et kinnipeetav on füüsiliselt rünnanud vangla arsti ja vanemvalvurit ning kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja tapmise eest. 21.03.2022 saadetud X.X.i omakäelisest taotlusest nähtub, et taotlus palutakse edastada H.H.le ja H.H.le. Kinnipeetav märgib muu hulgas, et [tsitaadi algus] „Aga saate korrata laimu ja vale, siis ma neile esimesel võimalusel kurj... Ma hoiatasin !“ [tsitaadi lõpp].

23.03.2022 saadetud X.X.i omakäelisest taotlusest nähtub, et kinnipeetav palub talle anda taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kinnipeetav lisab, et [tsitaadi algus] „Muidu tapan kontaktisiku. Ma hoiatasin Teid !“ [tsitaadi lõpp]. Kõik eelpooltoodud toodud kannatanute ja tunnistajate ütlused ning dokumentaalsed tõendid on maakohtu hinnangul usaldusväärsed ning ühtivad ja kooskõlas. Seega leidis kinnitamist, et X.X.: - 08.03.2022 kell 11.40 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoone K5 osakonna kambris K510 ähvardas inspektor-kontaktisik V.T.it tervisekahjustuse tekitamisega - 25.02.2023 – 26.02.2023 Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoone K1 osakonnas ähvardas vanemvalvur T.A.t tervisekahjustuse tekitamisega - 21.03.2023 ja 23.03.2023 koostas Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vangla K-hoones 2 kirjalikku pöördumist, milles väljendas enda kavatsust inspektor-kontaktisik H.H.ile tervisekahjustus tekitada. KarS §274 lg.2 p.3 mõistes on võimuesindaja isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni. Maakohus leiab, et vanemvalvur ja kontaktisikud olid võimuesindajad ning nad täitsid parasjagu oma tööülesandeid. See järeldus tuleneb nii Viru Vangla ametijuhenditest kui ka kannatanute ütlustest. Vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime KarS §120 - §121 järgi kvalifitseeritav tegu. Kõigi kannatanute puhul ähvardas X.X. kas suusõnaliselt või kirjalike pöördumistega kannatanutele tervisekahjustuse põhjustada. Lisaks pani ta T.A. suhtes toime ka KarS §121 mõistes kehalise väärkohtlemise, mis seisnes kannatanu löömises. Kuna X.X. pani toime vägivallateo kolmel korral, täitis ta faktilise retsiviidsuse korduvuse mõistes. Eeltoodust tulenevalt on X.X.i tegu õigesti kvalifitseeritud KarS §274 lg.2 p.3 järgi. KarS §16 lg.3 mõistes paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus leiab, et X.X. pidi kõigil juhtudel aru saama, et tema tegu võib vastata kuriteo tunnustele (võttes arvesse ka tema vägivallakuritegudega seotud minevikku), ning seega tegutses ta kõikidel juhtudel otsese tahtlusega. Maakohus sedastab siinkohal, et kahtlustatav X.X. keeldus ise 21.10.2022 ja 18.09.2023 ütluste andmisest, mistõttu pole tema seisukoha väljaselgitamine käesolevas asjas võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus kokkuvõttes, et X.X. pani toime KarS §120 lg.1, §121 lg.2 p.3, §274 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritavad õigusvastased teod.

Vastavalt KarS §86, kui isik on toime pannud õigusvastase teo süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Psühhiaatrilise ravi kohaldamise alusteks on õigusvastase teo toimepanek; teost ja vaimsest seisundist tulenev ohtlikkus endale ja ühiskonnale ning ravi vajadus. Ühe aluse puudumine välistab psühhiaatrilise ravi kohaldamise võimaluse. 19.02.2024 statsionaarsest kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr.13 nähtub, et X.X.il diagnoositi psüühikahäirete kogum – luululine häire (RHK-10 kood F22.0) ja düssotsiaalne isiksus (F60.2). Luululine häire, mis vallandus X.X.il hilisemalt 2021. aastast on käsitletav raske psüühikahäirena, s.t. see piirab isiku võimet oma tegude tähendust mõista ja käitumist juhtida. X.X. ei olnud õigusvastaste tegude toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. X.Xi poolt toimepandud õigusvastased teod olid põhjuslikult seotud temal esineva psüühikahäire luululise häirega. Käesoleval ajal ei ole X.X. oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes, ta vajab psühhiaatrilist ravi (antipsühhootilise toimega ravimeid). X.X.il esinev psüühikahäire luululine häire, ning eriti kogumina düssotsiaalse isiksushäirega, soodustab tahtest olenematut käitumist, s.h. ennast ja teisi ohustavat käitumist. Arvestades tema varasemat käitumismustrit, siis ei ole alust prognoosida selle paranemist ilma psühhiaatrilise ravi kohaldamiseta. X.X. suudab kanda vanglakaristust temale varasemalt määratud karistuste suhtes, kuid temale tuleb tagada psühhiaatriline ravi. Käesolevalt ja edaspidi ilma regulaarse psühhiaatrilise ravita ei suuda X.X. täita temale kohaldatavaid käitumisnõudeid kaudse kontrolli tingimustes. X.X. vajab psühhiaatrilist ravi (esialgu antipsühhootilise toimega ravimeid), tal puudub haiguskriitika ning ravivajadusest ta aru ei saa. X.X.i suhtes on näidustatud psühhiaatriline ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas, kuid seda on võimalik teostada ka vanglakeskkonnas nt. antipsühhootikumide depoovormide igakuiste süstete näol. Kõiki tõendeid kogumis hinnates leiab maakohus, et X.X. pani toime KarS §120 lg.1, §121 lg.2 p.3, §274 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritavad õigusvastased teod, kuid ta tegutses süüdimatusseisundis. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS §33 sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. Vastavalt KarS §34 ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega või ajutise raske psüühikahäirega või nõrgamõistuslikkusega või nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.12.2012 määruse nr.3-1-1-121-12 p.10 kohaselt on kohus pädev otsustama, kas isik on ohtlik endale ja ühiskonnale ning kas kohaldada tuleb psühhiaatrilist sundravi. See tähendab, et kohus peab otsuse langetamisel hindama inimeste julgeolekut kõrgendatud standardite kohaselt.

Olukorras, kus isik põeb vaimuhaigust, millest tulenevalt on ohustatud tema enda ja teda ümbritsevate inimeste julgeolek, tuleb seda tõlgendada kui Karistusseadustiku §86 loetletud eelduste täitmist. Ka ekspertiisiaktis jõudsid eksperdid järeldusele, et X.X.i psüühikahäire soodustab tahtest olenematut, s.o. ennast ja teisi ohustavat käitumist ning ta vajab psühhiaatrilise iseloomuga sunnivahendeid sundravi kohaldamise näol. Ühtlasi nähtub ekspertiisiaktist, et X.X. põeb haigust juba alates 2021. aastast ning arvestades tema varasemat käitumismustrit, pole alust prognoosida selle paranemist ilma psühhiaatrilise ravi kohaldamiseta. Pealegi ei saa ekspertide hinnangul X.X. ise oma ravivajadusest aru. Lisaks leidis ka kaitsja oma kirjalikus seisukohas, et käesolevas asjas pole võimalik tagada, et X.X. allub vabatahtlikult psühhiaatrilisele ravile ning tema käitumine on agressiivne. Maakohus leiab seepärast, et kriminaalasi X.X.i suhtes tuleb lõpetada, kuna on tõendamist leidnud, et õigusvastase teo toimepanemise ajal ei olnud ta süüdiv, s.t. ta ei olnud oma vaimse seisundi tõttu võimeline oma tegudest aru saama ja oma käitumist juhtima. Isik vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist sundravi näol ja see on vältimatult vajalik. Maakohus leiab, et X.X.it ei saa kriminaalvastutusele võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kriminaalmenetlus X.X.i süüdistuses Karistusseadustiku §120 lg.1, §121 lg.2 p.3, §274 lg.2 p.3 järgi KrMS §199 lg.1 p.1 alusel lõpetada seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega, mis on kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning KrMS §402 lg.1 ja KarS §86 alusel tuleb X.X.i suhtes kohaldada psühhiaatrilist sundravi kuni haigusest tingitud ohtlikkuse äralangemiseni. Maakohus peab vajalikuks sedastada, et kuigi ekspertiisiaktist nähtub, et X.X.i suhtes on näidustatud psühhiaatriline ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas, mida on võimalik teostada ka vanglakeskkonnas, tuleb talle vajaliku ravimi ja selle doseerimise hulga määramiseks tema suhtes kohaldada esialgu siiski statsionaarset psühhiaatrilist sundravi. Alles pärast raviks vajalike kriteeriumite väljaselgitamist võib ta vajadusel oma karistust koos raviga vanglas edasi kanda. Asja materjalide juures olevate CD-plaatide osas märgib maakohus, et need on KrMS §160-1 lg.2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS §126 lg.3 p.1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §126 lg.5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga (vt. ka Riigikohtu 11.06.2021 lahend kohtuasjas nr.1-18-5732). Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev esitas kaitsjatasu taotluse summas 241,56 € (s.h. ettevalmistus 144 €, teeside koostamine 36 €, kohtuistungil osalemine 18 €, käibemaks 43,56 €). Maakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ja mõistab selle kaitsja kasuks riigituludest välja. Kõik menetluskulud, s.h. ekspertiisikulud summas 3020 €, kaitsjatasud kohtueelses menetluses kokku summas 664,56 € ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses summas 241,56 € tuleb KrMS §183 alusel jätta riigi kanda. Vastavalt sotsiaalministri 26.08.2011 määruse nr.35 Psühhiaatrilise sundravi osutajale esitatavad nõuded, psühhiaatrilise sundravi nõuded ja tervishoiuteenuse osutaja

töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel §4 lg.1 on ravialuse kohaletoimetamine statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile kohtu pädevuses. Eeltoodu alusel määrab maakohus, et X.X.i kohaletoimetamise statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile korraldab peale käesoleva kohtumääruse jõustumist Viru Vangla, sest X.X. kannab käesoleval hetkel karistust Viru Vanglas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.06.2024 määruse nr.32 Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine §2 lg.2 p.11 osutatakse vanglas kinni peetavale isikule vanglas statsionaarset psühhiaatrilist ravi Tartu Vanglas. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.