Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel määratud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p.p 2, 21, 8 alusel määratud kohustusi: • elama alalises elukohas aadressil: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu Mirelle Šatov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 07.05.2023 kella 22.00 paiku xxx asuvas korteris lõi X’le mitu korda rusikatega ja jalgadega näkku, vastu pead, keha piirkonda ning tiris juustest ja seejärel lahkuss korterist trepikotta. Kui kannatanu samuti väljus korterist välja, Mirelle Šatov uuesti lõi kannatanule mitu korda rusikatega ja jalgadega näkku, pea- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel vastavalt 07.05.2023 koostatud isiku läbivaatuse protokollile, tekkis kannatanul mõlemal jalal sinikad, parempoolsel kulmul marrastus ja paistetus, ülemisel ja alumisel huulel marrastus ja paistetus, vasakpoolsel põsel sinikas, parempoolse kõrvanibul marrastus, selja keskel selgroo juures kriimustused ning patsiendikaardi (08.05.2023) kohaselt oli tekitatud pea pindmised hulgivigastused. Samuti tema 16.09.2023 kella 05.30 paiku xxx asuvas eramajas lõi oma elukaaslasele Yle ühe korra noaga parema triitsepsi piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel vastavalt patsiendikaardile 16.09.2023 tekitati kannatanule lahtine õla-õlavarrehaav. Seega Mirelle Šatov pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud valu ja tervisekahjustuste tekitamisele lähisuhtes, korduvalt st pani toime teo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. Samuti tema, viibides 17.11.2023 kella 19:59 paiku viibides aadressil Aia tn 7, Tallinn Rimi kaupluse sissepääsu ees kasutas füüsilist vägivalda kannatanu Q suhtes, mis seisnes selles, et Mirelle Šatov lõi kannatanut vasaku jalaga kahel korral keha piirkonda, seejärel lõi teda kolm korda vasaku käega vastu keha ja pea piirkonda, siis lõi teda veel 4 korda vasaku käe rusikaga pea piirkonda, seejärel lõi kannatanut veel korra vasaku jalaga keha piirkonda, mõni hetk hiljem lõi kannatanut veel kord vasaku käe rusikaga näkku ja siis vasaku jalaga näkku. Oma tegevusega tekitas Mirelle Šatov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi näo ja keha piirkondades. Kirjeldatud teo osaliselt nägi pealt asjasse puutumatu kolmas isik, tunnistaja W, kes oli M. Šatov teost ja käitumisest häiritud, kaasarvatud selle tõttu, et teised inimesed ei saanud minna Rimi kauplusesse ning väljuda sellest, mistõttu W võttis ühendust Häirekeskusega. Seega Mirelle Šatov pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisele, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe 08.05.2024 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa, süüdistatav Mirelle Šatov, tema kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Annika Vanatoa taotleb kohtus Mirelle Šatov süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja viimase karistusest vabastamist KarS § 87 sätteid kohaldades. Nimelt KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt allutada Mirelle Šatov 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatule s.t kohustades Mirelle Šatovit käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokku on lepitud selles, et lisaks tuleb kohustada Mirelle Šatovi temale määratud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kohustusi: juhindudes KarS § 75 lg 2 p 21 kohustada Mirelle Šatovi käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada Mirelle Šatovi temale määratud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning juhindudes KarS § 75 lg 2 p 8 kohustada Mirelle Šatovi käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kohtule antakse teada, et prokuratuur Mirelle Šatovile karistust taotledes on arvesse võtnud süüdistatava vanust (esimese sündmuse ajal oli viimane alaealine ning ülejäänud kahe sündmuse ajal on Mirelle Šatov olnud noor täiskasvanu), asjaolul, et Mirelle Šatov on teinud samme oma elu parandamiseks. Samuti arvestatakse süüdistataval esinevat diagnoosi ja teadmist, et Mirelle Šatov vajab järelevalvet suunamaks teda õiguskuulekale teele. Kannatanud on prokuratuurile avaldanud, et nad ei soovi süüdistatava karistamist vaid pigem muude lahenduste leidmist. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdistataval kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi saamisega seotud määratud kaitsja kulud kogusummas 467,28 eurot, millisele summale lisanduvad kohtus tekkivad kaitsjakulud ning, millised kulud tuleb tervikuna jätta riigi kanda. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis, kriminaalmenetluse kulude hüvitamises, prokuröri poolt kohtus nõutava mõjutusvahendi liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtus 06.06.2024 toimunud kohtuistungil süüdistatav Mirelle Šatov tunnistas end temale etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Süüdistatava Mirelle Šatovi kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon toetas oma esindatava seisukohta ja palus kohtus prokuratuuriga sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa jäi Mirelle Šatovi ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist kokkuleppes välja toodud tingimustel. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta ning tema kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Mirelle Šatov on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Mirelle Šatov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja süüdistatava isikut arvesse võttes,

vabastada ta karistuse kandmisest, kohaldades vastavalt tema ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes välja toodud mõjutusvahendeid KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt s.t juhindudes KarS § 75 lg 1 p.p 1-6, lg 2 p.p 2, 21, 8 allutada viimane käitumiskontrollile prokuröri poolt taotletud aja ulatuses s.o üheks aastaks, kohustades Mirelle Šatovi käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarbima narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, mitte tarbima alkoholi ning kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub, Mirelle Šatovil käesoleva kriminaalmenetluse kestel tekkinud menetluskulud s.o viimasel kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt jätab kohus sundraha kohaldamata. KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaalasjas on asitõendiks kööginuga, milline on 21.09.2023 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akti nr 23ATH26195 alusel antud hoiule Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse. Kohtule esitatud kokkuleppes ei ole välja toodud, millist meedet kõne all oleva asitõendi suhtes kohaldama peaks. Kohus menetlusosaliste nõusolekul juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitab märgitud kööginoa kohtuotsuse jõustumisel ning kriminaalasja materjalide juures olevad digitaalsed andmekandjad sh nendel olev teave jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juures. Katre Poljakova Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.