Liiklussüüteod

Asjaolud ja maakohtu seisukoht Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 17.05.2024 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Aleksandr Tretjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Tretjakov tunnistati Harju Maakohtu 19.05.2022 otsusega süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata karistuse suuruseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o 11 kuud ja 27 päeva, 357 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutati Aleksandr Tretjakov üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile, kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus 04.06.2022. Harju Maakohtu 19.01.2024 määrusega pöörati täitmisele Aleksandr Tretjakovile Harju Maakohtu 19.05.2022 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 11 kuud ja 5 päeva vangistust. Aleksandr Tretjakovi karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.2023. Karistuse kandmise tähtaeg on 08.11.2024. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 20.05.2024. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Isik on karistatud eriliigiliste kuritegude eest- raske tervisekahjustuse tekitamise, kehalise väärkohtlemise, dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise eest ning viimane kuritegu oli joobes juhtimine. Kuritegude soodusteguriteks on olnud impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus ja alkoholi kuritarvitamine. Tulenevalt karistusaja pikkusest kinnipeetavale individuaalset täitmiskava ei koostatud. Alates 11.04.2024 on ta määratud tööle üldkasutatavate ruumide koristajana. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Aleksandr Tretjakovil puudub registreeritud elukoht. Enne vangistust elas ta isa juures Tallinna linnas. Samas korteris elas ka kinnipeetava õde, kelle suhtes kinnipeetav varem vägivalda on kasutaud. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Aleksandr Tretjakov asuma elama Kiviõlis asuvasse korterisse, kus elavad kinnipeetava tuttavad. Korteri omanik ja tema elukaaslane on nõus Aleksandr Tretjakovi elama asumisega antud korterisse. Aleksandr Tretjakovil on määratlemata kodakondsus ning tal puudub isikut tõendav dokument. 29.04.2024 alustati tähtajalise elamisloa taotlemist. Kinnipeetaval on algharidus ning kasin eesti keele oskus. Isik on kursustel omandanud autolukksepa eriala ning väidetavalt on ta sellel erialal ka töötanud. Ametliku töö kogemus on vähene, töökohad lühiajalised. Kõige pikem töösuhe on kestnud ühe aasta. On teinud ka juhutöid. Enne vangistust olid tema sissetulekuteks juhutöödest saadav tasu, periooditi oli ta isa ülalpeetav. Vangla andmetel on isikul tasumata nõudeid pea 6000 euro ulatuses, vangistuse ajal toetavad rahaliselt õde ja tuttavad. Vanglas töötamisse suhtub positiivselt. Vabanemisjärgne töökoht puudub. 2/6

Isiku lähivõrgustikku kuuluvad tema isa ja sõber. Liigse alkoholi tarvitamise ning kuritegeliku käitumise tõttu isa temaga suhelda ei soovi. Kinnipeetava kuriteod on pandud toime alkoholijoobe seisundis. Isik on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Isik möönab, et peaks alkoholi tarvitamist piirama, kuid ei leia, et tarvitamine praegu probleem oleks. Alkoholi liigtarvitamise probleemiga isik varem tegelenud ei ole. Sõltuvusdiagnoos puudub. Varem on kinnipeetava käitumiskontrollid enamasti ebaõnnestunud- isik rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, sooritanud uusi kuritegusid, hoidunud kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest, võltsinud üldkasuliku töö arvestuslehti, jätnud täitmata registreerimiskohustust. Ka viimane käitumiskontroll lõppes karistuse täitmisele pööramisega. Vangla hinnangul on korduva kuriteo toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab Viru Vangla Aleksandr Tretjakovi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Aleksandr Tretjakov vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusamentik ettepaneku määrata Aleksandr Tretjakovile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 08.11.2024, kuid mitte vähem, kui kuus kuud. Katseajaks oleks kriminaalhooldusametniku hinnangul määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud lisakohustused. Ennetähtaegse vabanemise korral jätkatakse kriminaalhoolduses järelelvalvet Aleksandr Tretjakovi üle ning tegeldakse riskide maandamisega, mis aitaks vähendada korduva kuriteo toimepanemise riski. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Aleksandr Tretjakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Aleksandr Tretjakovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Aleksandr Tretjakov selgitas kohtuistungil, et vabanemisel ei hakka ta enam alkoholi tarvitama, vajadusel läheb ravile. Elama ta läheb oma sugulaste juurde Kiviõlisse, kellega on head toetavad suhted. Ta vormistab lõpuni endale isikut tõendava dokumendi. Paari nädalaga ta läheb tööle või paneb ennast Töötukassa arvele. Kaitsja leidis, et kõik eeldused ennetähtaegsele vabastamisele on olemas. Isik on motiveeritud. Rtal on elukoht, dokumendid võib jooksvalt vormistada. Vanglas käitub ta igati hästi, töötab. Oluline, et isikul oleks kriminaalhoolldus peale vabanemist ja ametnik saaks isikut aidata elus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksandr Tretjakov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

3/6

Aleksandr Tretjakov kannab karistust Harju Maakohtu 19.01.2024 määruse alusel, millega pöörati täitmisele talle Harju Maakohtu 19.05.2022 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud osaliselt ärakandmata karistus 11 kuud ja 5 päeva. Seega kannab Aleksandr Tretjakov karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad KarS § 76 lg-st 1. KarS § 76 lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Aleksandr Tretjakov kandnud rohkem kui poole temale karistuseks mõistetud ja täitmisele pööratud 11 kuu ja 5 päeva pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Karistusaja pikkusest tulenev formaalne eeldus on seega täidetud. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Aleksandr Tretjakovile ei koostata vanglas individuaalset täitmiskava tulenevalt sellest, et tema karistusaeg on alla 1 aasta. Küll aga saab vangla iseloomustusest positiivsena välja tuua, et Aleksandr Tretjakov on vanglas käitunud õiguskuulekalt ning osaleb tööhõives. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on süüdimõistetul võimalus asuda elama enda tuttavate juurde 1-toalisesse korterisse Kiviõli linnas. Kohtu hinnangul on iseenesest positiivne, et isikul on säilinud toetavad suhted tuttavaga, kes teda toetab ja on nõus võtma enda juurde elama. Küll aga nähtub isiku suhtes tehtud kohtuotsusest ja karistuse täitmisele pööramise määrusest, samuti vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu alkoholi tarvitamise harjumus ja probleemi mitteteadvustamine võivad viia uue kuriteo toimepanemiseni. Kinnipidamisasutuses ei seosta isik alkoholi tarvitamise probleemi toime pandud kuritegudega, vaatamata sellele, et ka viimane kuritegu on sõiduki juhtumine joobeseisundis. Samuti väljendus isikul alkoholi tarvitamise probleem Harju Maakohtu 4/6

19.05.2022 otsusega määratud katseajal. Harju Maakohtu 19.01.2024 karistuse täitmisele pööramise määruse kohaselt rikkus isik kriminaalhooldusel mitmeid ja ka olulisi kriminaalhoolduse kohustusi- ei ilmunud korduvalt registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, ei teinud talle karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tunde ajagraafikute kohaselt, tarvitas korduvalt alkoholi (05.06.2022, 18.07.2022, 24.08.2022, 27.09.2022, 18.05.2023, 08.09.2023) ega läbinud sotsiaalprogrammi. Samuti nähtub määrusest, et alates 2023. jaanuarist ei elanud isik tegelikult kohtule teadaoleval aadressil, kriminaalhooldusametniku poolt läbiviidud kodukülastus ebaõnnestus. Lisaks eelnevale pidi kohus isiku istungile ilmumise tagamiseks kuulutama ta tagaotsitavaks. Seega näitas Aleksandr Tretjakov oma käitumisega, et leebemale kontrollile allumine on tema jaoks problemaatiline, rikkudes sellega usaldust kanda temale määratud karistust vabaduses ja sooritada vangistuse asemel üldkasulikku tööd. Alkoholi jätkuv tarvitamine kätkeb aga arvestatavat ohtu samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Aleksandr Tretjakovi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise oht piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad mõningad positiivsed aspektid (kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine, tööhõives osalemine) üles kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Tretjakovi puhul alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha järeldusi sellest, et temast tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegu aga puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, tegeleda alkoholi tarvitamise probleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Aleksandr Tretjakovi vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub veendumus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine oleksid tema puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Samuti on viimase käitumiskontrolli pinnalt vähene alus arvata, et isik suudaks nüüd selle nõuetekohaselt läbida. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Tretjakovi temale Harju Maakohtu 19.05.2022 otsusega mõistetud ja 19.01.2024 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

5/6

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.