1-14-1349
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.05.2024. a Tallinn
Kohtuasja nr
1-14-1349
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungi sekretär
Aljona Kunda
Tõlgid
Katrin-Jana Aavingu, Zemfira Lampmann
Kohtuasi
Tallinna Vangla esitatud materjalid Andrei Zertsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Andrei Zertsov (ik: 37111010276; viibib Tallinna Vanglas)
Kohtuistungite toimumise aeg,
25.03.2024. a, kaugkohtuistung
22.04.2024.
a,
Tallinn,
avalik
koht
Jätta Andrei Zertsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale Andrei Zertsovile.
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 08.03.2024. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Zertsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Harju Maakohtu 31.03.2014. a kohtuotsusega tunnistati Andrei Zertsov süüdi KarS § 120; KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 12 aasta 3 kuu ja 27-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 06.09.2013. a ja lõpp on 02.01.2026. a. Andrei Zertsovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab, läbis sotsiaalprogrammid „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, „Eluviisitreening“ ja omandas riigikeele B2 tasemel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Andrei Zertsov taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörid Silja Seeder ja Andres Vegel edastas kirjalikult arvamused, mille kohaselt abiprokurörid toetavad Andrei Zertsovi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröride kirjalike arvamustega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Andrei Zertsov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Andrei Zertsovil on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teistkordselt. Käesolev kuritegu on ähvardamise katse ja mõrva katse. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud raskeid isikuvastaseid süütegusid enda elukaaslaste suhtes. Varasemalt ähvardas oma esimest elukaaslast enne tema tapmist, sellele järgnes teise elukaaslase ähvardamine ning kolmanda elukaaslase ähvardamine ja mõrvakatse. Tema kuritegude muster kordub. Nii praeguse kui ka varasemate isikuvastaste kuritegude puhul on soodusteguriteks puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja ainult iseenda tunnetega arvestamine, hoolimatus partnerisse. Varasemate süütegude puhul oli lisaks soodusteguriks ka alkoholi kuritarvitamine, viimase kuriteo ajal oli ta kaine. Vanglas Andrei Zertsov töötab, läbis sotsiaalprogramme, omandas riigikeele B2 tasemel ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Andrei Zertsovile tekitas varasemalt vabaduses probleeme alkoholi tarvitamine. Alkoholijoobes on tal esinenud agressiivsust, esimesed kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav nendib, et aeg-ajalt talle tõesti meeldib tarvitada alkoholi. Samas ta ei näe, et see talle üleüldiselt probleemiks oleks. Kinnitab, et viimases kohtuotsuses välja toodud tegude ajal oli kaine. Alkoholi kuritarvitamist käsitletavate sekkumiste suhtes ei ole ta vangistuse jooksul huvi üles näidanud, kuna ei pea seda vajalikuks. Narkootikume Andrei Zertsov ei tarvita. Andrei Zertsov on kuritegude puhul konfliktide lahendamisel kasutanud vägivalda ja ähvardusi, tundub, et ta ei suuda aktsepteerida teiste poolt „ei“ ütlemist. Isiku sõnul on süüdi naised ise. Ta oma tegusid analüüsida ei taha, empaatiavõime puudub ja tema käitumine on enesekeskne. Andrei Zertsovi toime pandud teod viitavad ilmselgelt inimeste õiguste mitte austamisele ja vaid enda huvide eest väljas olemisele. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Oma tegude põhjusi ja tagajärgi ei ole valmis analüüsima, empaatiavõime puudub ja süüdistab kannatanuid. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus leiab, et Andrei Zertsovi puhul on olemas positiivsed asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses toetava lähedase – ema olemasolu. A. Zertsovi ema on xxxx, kes on valmis poega materiaalselt toetama, kuid tema tervislik seisund on aastatega halvenenud. Andrei Zertsov soovib vabanemisjärgselt minna elama oma emale G. S. kuuluvasse korterisse xxxx. Varasemal kodukülastusel on kriminaalhooldusametnik märkinud, et tegemist on mitmetoalise korteriga, mis on halvas seisukorras: pesemisvõimalusi ei ole, wc ei tööta, köök kasutuskõlbmatu, elektrisüsteem ei ole korteris päris korras. Kriminaalhooldusametnik viis 08.04.2024. a läbi uue kodukülastuse aadressile xxxx, kus selgus, et korteris elab A. Zertsovi ema üksinda ja korter on endiselt väga halvas seisukorras. A. Zertsovi ema G. S. teatas, et korteri halb seisukord võib põhjustada konflikte tema ja Andrei vahel. Andrei Zertsov on järjest toimepannud vägivaldseid kuritegusid. Kõik elukaaslased on kannatanud tema käe läbi: ühe tappis, teist üritas mõrvata ning kolmandat ähvardas. Lisaks peab Andrei Zertsov mõningal juhul enda elukaaslaseks ka sellist naisterahvast, kes reaalselt temaga koos ei ela, kuid on võib olla näidanud kinnipeetava suhtes üles sooja suhtumist. Lisaks Andrei Zertsov viibis oma eelmises kriminaalasjas nr 1-12-9839 kriminaalhooldusel, mil talle Harju Maakohtu 30.10.2012. a kohtuotsusega mõisteti vangistus tingimisi KarS § 74 alusel ja määrati talle 18-kuuline katseaeg koos kriminaalhooldusega. A. Zertsov pani aga katseaja 10. kuul toime raske I astme eluvastase süüteo katse, mistõttu ta praegu liitkaristusena pikaajalist vangistust kannab. Siit saab kohus järeldada vaid üht, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt tõhus mõjutusvahend A. Zertsovi seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Isik on ohtlik teistele inimestele kui jätkab vägivallakuritegude toimepanemist ja seda nii alkoholijoobes kui ka kainena. Kohus arvestab, et Andrei Zertsovi poolt toimepandud kuritegu näitab, et ta on endiselt ettearvamatu ja jõhkralt käituv inimene ning kohtu hinnangul on tema hoiakute muutmine pikaajaline. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Kuid isik on ka praegusel ajal arvamusel, et kannatanud on ise süüdi nende suhtes toimepandud kuritegudes, siit saab kohus välja lugeda vaid üht, et isiku mõttemallide muutmiseks läheb vaja veelgi pikemat karistusaega. Seega kohus leiab, et Andrei Zertsovi ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Andrei Zertsovi uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta A. Zertsov tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Andrei Zertsov tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad küll prokurör ja Tallinna Vangla, kuid prokuröri arvamus on sisult põhistamata. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.