Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et Jaanus Kasberg ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § -des 75 lg 1 p.p 1-6 ja § 75 lg 2 p.p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

jõustumisel tema avaldatud elukoha aadressile: xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu Jaanus Kasberg on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema viibides 05.03.24 kella 06:50 paiku xxx asuvas korteris tungis kallale oma elukaaslasele J. L.le ning lõi teda vähemalt viiel korral rusikatega pea- ja kehapiirkonda, mille tagajärjel ta põhjustas J. L.le füüsilist valu ning tervisekahjustustena marrastused ja kriimustused näole, marrastuse/paistetuse ninale ning paremale kõrvale lahtise haava. Oma tegevusega pani Jaanus Kasberg toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, st pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi sätestatud kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe:

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on Jaanus Kasberg kohustatud temale määratud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Jaanus Kasberg kohustatud temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes on märgitud, et KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on Jaanus Kasberg tekitanud kannatanu Jekaterina Luidalepale mittevaralist kahju. Kohtule antakse teada, et käesolevas kriminaalasjas on Jaanus Kasbergil menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230.- eurot ning kohtueelses menetlusese süüdistataval tekkinud kaitsjakulud kogusummas 304,01 eurot. Kokkuleppele on saadud selles, et süüdistatavalt Jaanus Kasbergilt kuulub menetluskuluna välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1230.- eurot ja kaitsjatasu summas 304,01.- eurot jäetakse riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 tulenevalt on Jaanus Kasbergil kohustus temalt välja mõistetud menetluskulud sundraha tasuda ositi 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes tuuakse välja asitõendi suhtes kohaldatavad meetmed ja nimelt kriminaalasja materjalide juures olev 1 DVD plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid kokkuleppele KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtus 29. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil süüdistatav Jaanus Kasberg kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde kaitsjat kutsuda ei soovinud, viimane nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, samuti süüdistatav nõustus temalt välja mõistetava menetluskulude osalise hüvitamisega riigi tuludesse ning osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmisega ning seda kokkuleppes välja toodud tingimustel. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Prins jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist kokkulepitud tingimustel. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Jaanus Kasberg tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades

karistuse mõistmisel KarS § - des 68 lg 1; § 74 lg 1, 3 § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 8 ja § 78 p 1 sätestatut. Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi kasuks väljamõistmisele osaliselt ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1230.- eurot ning temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenusega kaasnenud kaitsjakulud summas 304,01.- eurot jäetakse riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Jaanus Kasbergil temalt välja mõistetud menetluskulu – sundraha - tasuda ositi 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõistetud menetluskulude osamaksete suurus tuuakse täpsemalt välja kohtuotsuse makseinfos. KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kõne all olevas kriminaalasjas on menetlusosalised kokkuleppele jõudnud kriminaalasjas oleva digitaalse andmekandja ja sellel oleva teabe suhtes kohaldatavates meetmetes. Kohtu hinnangul on kokkuleppes välja toodud asitõendi/muu eseme suhtes kohaldatavad meetmed põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele taotletud kujul ja kohus toob kokkulepitu detailsemalt välja kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.