Liiklussüüteod

ja 22 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel pöörati mõistetud karsitusest 2 kuud ja 10 päeva kohesele täitmisele ning ülejäänud osa, s.o 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 4-aasta pikkuse katseajaga. Harju Maakohtu 30.09.2022 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Andrus Nõmmele Harju Maakohtu 28.10.2021 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus- 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 29.11.2022. Kohtule on vangla poolt esitatud kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kaks karistust on kehtivad. Vanglas viibib kolmandat korda. Viimase kohtuotsusega on süüdi mõistetud korduva joobes juhtimise eest. Varem on pannud toime eriliigilisi kuritegusid- kelmuse, omastamise, dokumendi võltsimise, varguse, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise ning joobes juhtimise. Osaliselt on kuriteod olnud ette planeeritud ja pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, joobes juhtimised on pandud toime planeerimata nii sõltuvusprobleemide kui impulsiivsuse tõttu. Kuritegude soodusteguriks on puudulik probleemilahendusoskus. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava ja vanglas käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist. - alates 30.05.2023 töötab xxx; - vahemikul 23.05.2023-20.06.2023 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik osales programmis aktiivselt, analüüsis programmi jooksul tarvitamise häid ja halbu külgi ning seadis programmis eesmärgiks tarvitamisest loobumise. Läbiviija hinnangul omandas isik programmist erinevaid teadmisi ja oskusi. Isik väljendab veendunult motivatsiooni muutusteks. - alates 01.09.2023 õpib kinnipeetav xxx erialal. Ennetähtaegselt vabastamata jätmise korral on vanglal planeeritud süüdimõistetuga vestlused väärtushinnangutest ja hoiakutest, programmi Eluviisitreening jätkutegevused, kutseõppe- ja töötamisega jätkamine. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on kehtiv sissekirjutus Pärnu linnas asuvas korteris, mis kuulub kinnipeetava tütrele. Tütar andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks antud elukohta. Isiku sõnul on Pärnus head võimalused tööle keskendumiseks ja oma elu korda seadmiseks. Tal on omandatud keskeriharidus ning on läbinud erinevaid väljaõppeid. Ka vanglas on ta motiveeritud õppima. Enne vangistust on isik töötanud erinevatel ametikohtadel, viimane ametlik töökoht enne vangistust oli X OÜ-s xxx. Tasumata nõudeid isikul ei ole, vabanemisfondis on kogunenud 406,22 eurot. Vanglast vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht OÜ-s X. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema isa ja lapsed, kellest üks on alaealine. Samuti suhtleb isik alaealise lapse emaga ning tädiga, kes on käinud ka vanglas kokkusaamisel. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kriminaalhoolduse andmetest selgub, et isik rikkus korduvalt kriminaalhooldusel olles alkoholi tarvitamise keeldu ning seoses alkoholi tarvitamisega olid probleemid ka töökohas. Isik on kahel korral käinud alkoholivastaselt ravil (2019.a) kuid jätkanud alkoholi tarvitamisega. Varem kriminaalhooldusel olles on isik viibinud sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ (2020.a). Praegu väljendab tugevat tahet alkoholismist võitu saamiseks. 2/6

Eeltoodust lähtuvalt ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist elektroonilise valve all. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks vabastada Andrus Nõmm vangistusest tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 14 kuud ja katseaeg kuni 26.06.2026. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrus Nõmmele KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud lisakohustused. KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve tähtajaks määrata 4 kuud. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: motiveerivad vestlused alkoholi tarvitamise häirega tegelemiseks, psühhiaatri poole pöördumiseks ja vajaliku ravi läbimiseks, vestlus liiklusseadusest ja ühiskonnas kehtivatest normidest/reeglitest, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Andrus Nõmme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Andrus Nõmme ennetähtaegset vabastamist. Andrus Nõmme kaitsja vandeadvokaat Gregori Palm esitas 26.02.2024 kohtle taotluse lisada ennetähtaegse vabastamise menetluse materjalide juurde X OÜ juhatuse liikme teatis (kinnitus töökoha olemasolu kohta), Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku osakonna kinnitus selle kohta, et Andrus Nõmm on Pärnu Haiglaga ühendust võtnud sooviga liituda alkoholitarvitamise häire ravi programmiga ning et programmis on talle koht olemas, A. B. iseloomustus Andrus Nõmme kohta ning K. N. iseloomustus Andrus Nõmme kohta. Süüdimõistetu Andrus Nõmm selgitas kohtuistungil, et ta soovib asuda seadusekuulekale elule. Tal olid raskused elus, alkohol osutas oma mõju. Ta soovib tegeleda probleemida ja muuta elustiili. Ta ennast ei õigusta. Kaitsja pööras tähelepanu asjaolule, et isik on väga motiveeritud elada edaspidi seadusekuulekalt, ta on valmis tegelema oma alkoholisõltuvusega. Tegelikult karistuse eesmärk ju saavutatud. Isikul on kindlad eesmärgid ja head võimalused vabaduses.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Andrus Nõmm tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Andrus Nõmm kannab karistust Harju Maakohtu 28.10.2021 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 kohaldades mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Harju Maakohtu 30.09.2022 määrusega pöörati täitmisele Andrus Nõmmele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Isik asus karistust kandma alates 14.02.2023. 3/6

Seega kannab Andrus Nõmm karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad KarS § 76 lg-st 1. KarS § 76 lg 1 sätestab, et teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Andrus Nõmm ära kandnud rohkem, kui 1/3 temale Harju Maakohtu 30.09.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistusest ning ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt edastatud Andrus Nõmme nõusolek elektroonilise valve kohaldamise kohta. Samuti on kohtule esitatud iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik 02.01.2024 Andrus Nõmme elukohta aadressil xxx. Ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteri omanik andis oma nõusoleku Andrus Nõmme elama asumiseks antud elukohta. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vanglas käitumise kohta on iseloomustuses mitmeid positiivseid aspekte. Nimelt osaleb kinnipeetav vanglas tööhõives, õpib uut eriala ning läbis temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi. Seejuures osales programmis aktiivselt ning väljendab tugevat motivatsiooni vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtupraktikas loetakse head käitumist vanglas oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (vt nt RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu asuda elama Pärnu linnas asuvasse korterisse, mis kuulub tema tütrele. On kahtlemata positiivne, et isikul on säilinud toetavad suhted pereliikmetega, seda kinnitavad ka andmed vanglas külastuste kohta. Toetava lähivõrgustiku olemasolu võib teatud määral uue kuriteo riski maandada. Siinjuures ei saa aga jätta tähelepanuta 4/6

asjaolu, et süüdimõistetu pani korduvalt uusi kuritegusid toime vaatamata lähedaste olemasolule. Seega puudub kohtul ka praegu kindlus, et kindel elukoht ja lähedaste toetus uue kuriteo tõenäosust olulisel määral. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda töötama ettevõttes OÜ X. Arvestades, et isik on ka varem iseloomustuse kohaselt nii pikemaid kui lühemaid perioode ametlikult töötatud ja töötas ka enne vangistust, ei ole ka töökoha olemasolu kohtu hinnangul piisavalt uue kuriteo riski maandavaks asjaoluks. Arvestades viimase kuriteo asjaolusid ning selle järgselt määratud kriminaalhoolduse kulgu, leiab kohus, et vabaduses on alkoholi tarvitamisest loobumise motivatsioon jäänud kasinaks ja seda ka töökoha olemasolul. Harju Maakohtu 28.10.2021 otsusega määratud kriminaalhooldusel oli isiku käitumine problemaatiline- ta rikkus korduvalt nii elektroonilise valve tingimusi kui alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametniku 07.06.2022 teatest nähtuvalt katkestati Andrus Nõmmega töösuhe 13.05.2022 kuna ta ilmus tööle alkoholijoobes. Kohus leidis 30.09.2022 määruses Andrus Nõmmele mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele pöörates, et kriminaalhoolduse meetmed ei andnud tema suhtes tulemust ning tema puhul ei ole karistuse eesmärgi saavutamine võimalik teisel viisil kui selle reaalsele täitmisele pööramisega. Seega nähtub andmetest varasema kriminaalhoolduse kohta ning ka korduva karistatuse kohta, et isiku lähivõrgustiku poolne tugi ning töökoht pole olnud piisavad, et hoida ära uue kuriteo toimepanemine. Ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Andrus Nõmme puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine ning vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, elu- ja töökoha olemasolu ei kaalu üles tema varasemast elukäigust (muuhulgas viimasel kriminaalhooldusel 2022.a) lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohus peab positiivseks, et isik on vangistuses asunud enda sõltuvusprobleemiga tegelema sisuliselt ja saanud aru tarvitamise võimalikest tagajärgedest, kuid leiab, et vabaduse tingimustes võib motivatsioon jääda taas nõrgaks. Viimane kriminaalhooldus näitas, et leebema järelevalve tingimustes tabavad teda sõltuvuse tõttu tagasilöögid, isik hakkab uuesti tarvitama alkoholi. See on aga oluline uue kuriteo toimepanemise oht, arvestades, et isik on korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seejuures on isik ka varem läbinud kriminaalhooldusalaseid programme ning saanud sõltuvusravi. Nii jõuab kohus veendumusele, et leebema kontrolli puhul ei ole uue kuriteo risk süüdimõistetu puhul piisavalt maandatud. Pärnu Haigla ambulatoorsele ravile registreerumine ei ole antud juhul määrav isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Motivatsiooni säilimise korral saab Andrus Nõmm asuda sõltuvust ravima ka vanglast vabanemisel tähtaegselt. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda alkoholi tarbimisest ja sellega kaasneda võiva uue kuriteo toimepanemisest. Varasemad karistused (mh vanglakaristused) ja kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole talle piisavat mõju avaldanud.

5/6

Kokkuvõtvalt ei näe kohus hetkel vangla iseloomustusest ja isiku enda selgitustest kohtuistungil selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul sedavõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nii on antud juhul põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega isik tegeleb. Näiteks ei ole elektroonilise järelevalve kohaldamisega võimalik tagada seda, et isik ei tarvita alkoholi ega asu taaskord mootorsõidukit juhtima. Seetõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 jätab kohus süüdimõistetu Andrus Nõmme temale Harju Maakohtu 28.10.2021 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 30.09.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.