Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

1-24-907 viitenumber 99924900000307. kriminaalmenetluse lõpetamine“.

Makse

selgitusse

märkida

„1-24-907,

E.

T

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

E. T on Pärnu Maakohtu 29.11.2023. a määrusega kriminaalasjas nr 1-23-5392 (21750000011) antud kohtu alla süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi üldmenetluse korras. Süüdistusakti järgi süüdistatakse A. K ja E. T selles, et A. K , olles märgitud äriregistris OÜ A. I juhatuse liikmeks, esitas koos E. T Eesti Töötukassale valeandmeid, mille tulemusena tekiti kannatanule varaline kahju kokku 6062,03 eurot. E. T , olles alates 01.11.2009. a raamatupidajana tööl OÜ-s A. I , esitas 29.06.2020. a avalduse enda vabastamiseks töölt alates 01.08.2020. a, täites TLS § 98 lg 1 alusel nõuet korralisest ülesütlemisest teavitada vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kuigi E. T avaldas soovi ise lahkuda, täitis ta enda kohta koondamishüvitise taotluse ning saatis selle 31.07.2020. a A. K ile allkirjastamiseks. A. K , olles teadlik äriregistris tehtud kandest enda juhatuse liikmeks olemise kohta koos ühise esindusõigusega A. S , allkirjastas sellele vaatamata ainuisikuliselt ning saatis 31.07.2020. a Eesti Töötukassasse raamatupidaja E. T kohta avalduse kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral TLS § 89 lg 1 alusel. Eesti Töötukassa eest varjati E. T avaldust töölt lahkumise kohta enda soovil, kuivõrd vabatahtlikult lahkumisavalduse kirjutanud isikul puudub tegelikkuses seaduslik õigus kindlustushüvitisele. Eksimuses olles tehti 03.08.2020. a Eesti Töötukassa poolt otsus nr X, millega määrati E. T ile 4 557,92 euro suurune hüvitis, millelt peetakse kinni tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ning hüvitiselt maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa. 04.08.2020. a kanti E. T pangakontole 3573,41 eurot, ning Eesti Töötukassa tasus koondamishüvitise summalt sotsiaalmaksu 1504,11 eurot. Kokku põhjustati Eesti Töötukassale varaline kahju 6062,03 eurot. Kuna E. T ile ja A. K ile oli teada E. T soov mitte töötada OÜ A. I raamatupidajana, kuid olles teadlikud koondamisel makstavatest hüvitisest, oli selle ebaseaduslik taotlemine neile teada, kuid sellele vaatamata seda sooviti, mistõttu on tegu toime pandud mõlema isiku poolt tahtlikult. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Prokuratuuri hinnangul on E. T pannud toime KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille tehiolud on avatud 13.09.2023. a süüdistusaktis.

1-24-907 13.02.2024. a kohtuistungil andis E. T ristküsitluse käigus nii talle esitatud süüdistuse kui ka teiste toimunud sündmuste kohta põhjalikud ütlused. Samuti kinnitas kohtule, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Pärnu Maakohtu 14.02.2024. a määrusega eraldati kriminaalasjast (üldmen.) nr 1-23-5392 (21750000011) kriminaalasi süüdistatava E. T (isikukood XXX ) suhtes eraldi menetlusse, lahendamaks prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks E. T suhtes KrMS § 202 alusel. 14.02.2024. a esitas prokurör taotluse E. T suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning 14.02.2024. a taotluse põhjendustega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub süüdistatav E. T puhul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ja süüdistatava süü suurus võimaldab oportuniteedi kohaldamist. KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning süüdistatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristuse rakendamine viimase abinõuna veel vajalik. E. T ile etteheidetav kuritegu KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi on teise astme kuritegu, mille eest seadus näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse, st tegemist on kuriteoga, mille puhul riiklik hukkamõist on pigem väike. Esitatud süüdistus on põhjendatud, samas süüdistuses etteheidetud tegu ei ole oma olemuselt raske, samuti tekitas isikute käitumine kahju ühele isikule väljamakstud hüvitise osas, seega ei riiva tegu ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ega puuduta laiemat õigussubjektide ringi. Nimetatud teoga said kahjustada Eesti Töötukassa varalised huvid, kuid E. T on väljamakstud hüvitise tagasi kandnud. Kuivõrd tegemist on E. T poolt toime pandud ühekordse teoga, ei ole antud juhul tuvastatav tema käitumisest tulenev ühiskonnale ning selles kehtivale õiguskorrale ühemõtteliselt vastanduv hoiak. E. T käitumisviis ei kinnita, et talle oleks iseloomulikuks teiste isikute, sh riigi varaliste huvide kuritarvitamine. Kriminaalasjas esitatud süüdistusest nähtub, et E. T roll kogu arutlusel olevas asjas on pigem tagasihoidlik. Seega võib asuda seisukohale, et E. T süü ei ole nimetatud kuriteo puhul suur. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale

1-24-907 kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. E. T ei ole kriminaal- ega väärteokorras karistatud, olles seni olnud õiguskuulekas isik, kelle puhul ei saa rääkida kuritegelikust käitumismustrist ja õiguskorda ignoreerivast hoiakust. Tema sooviks on õigusrahu huvides pikast ja kurnavast menetlusest väljuda, kuna on selle pinnalt teinud järeldused edaspidiseks. Eeltoodu kinnitab, et E. T kriminaalkorras karistamine ei ole praegusel juhul tingimata vajalik, mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorda. Hinnates E. T käitumisviisi, puudub vajadus tema karistamiseks kõige karmimal viisil. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga, millega kaasneb E. T ile kohustus maksta 500 eurot riigituludesse, on piisav õigusrahu saavutamiseks ning sellise kohustuse panemisega on riik piisavalt täitnud karistuslike volitusi. Seda kaalutlust toetab asjaolu, et E. T on kogu Eesti Töötukassale tekitatud kahju hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt võib asuda seisukohale, et E. T õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. E. T on pikalt osalenud kriminaalmenetluses, olles suuteline selle käigus tegema piisavaid järeldusi, et hoiduda edaspidi samasugusest olukorrast ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Seega on kohus seisukohal, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tuleb kriminaalasja nr 21750000011 menetlus E. T suhtes oportuniteediga lõpetada. E. T ile määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 29.02.2024. a. Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.