Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-23-2165 avalikustamisel KrMS § 4081 korras süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga. Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest.

PROKURÖRI TAOLTUS

Prokurör esitas kohtule 14.02.2024 taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks R Ri suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel (II kd tl180-183) ja kriminaalasja toimiku. R R’ile on esitatud süüdistus selles, et tema sõlmis 16.01.2018 OÜ T (registreeritud aadress Äriregistri andmetel 19.12.2018-23.02.2019 xxx) juhatuse liikmena SIA Unicredit Leasing Eesti filiaaliga ( käesoleval ajal SIA Citadele Leasing Eesti filiaal) liisingulepingu nr XXX sõiduki Ford Ranger 3,2L TDCi Wildtrak Double Cab registreerimismärgiga XXX maksumusega 39000.00 eurot liisimiseks, mille alusel sai sõiduki 18.01.2018 enda valdusse, kuid jättis seejärel liisingumaksed tasumata ning ei tagastanud liisingulepingu lõppemisel 07.02.2019 vastavalt lepingu tingimustele ja esitatud nõudekirjale sõidukit 20. veebruariks 2019 liisinguandjale, jättes selle endale, tekitades 07.02.2019 seisuga liisingumaksete mittemaksmisega SIA Unicredit Leasing Eesti filiaalile varalist kahju 1261.37 eurot ja liisingujäägi tasumata jätmisega 25065.79 eurot. Sellise tegevusega pani R R toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o omastamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 201 lg 1 järgi. R Ri süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust kahe aastani. Kuriteoga tekitas R R kannatanu SIA Citadele Leasing Eesti filiaalile varalise kahju liisingumaksete mittemaksmisega 1261.37 eurot ja liisingujäägi tasumata jätmisega 25065.79 eurot. Tsiviilhagi pole esitatud seoses R Ri kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisega. Vaatamata füüsilise isiku pankrotile on saavutatud kannatanuga kokkulepe kahju hüvitamises ning kannatanu toetab kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seetõttu on vaatamata tsiviilhagi puudumisele saanud kannatanu varalised õigused ja huvid kriminaalmenetluses kaitstud kokkuleppe sõlmimisega, süüdistatav ja kannatanu on sisuliselt leppinud ning seda saab lugeda ka karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Oluline asjaolu avaliku menetlushuvi puudumise osas on see, et kuriteo toimepanemisest on möödunud väga pikk aeg - peaaegu viis aastat. R R on varem kriminaalkorras karistamata isik ning uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Seetõttu puudub vältimatu vajadus asja arutamiseks kohtus üldmenetluses ja isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse panemisega. Kriminaalmenetluse kuluks on tunnistaja A A sõidukulu 68,01 eurot. R R’ile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult: lõpetada kriminaalasjas menetlus R Ri suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

1-23-2165 Määrata R R’ile kohustuseks kuue kuu jooksul maksta riigituludesse 350 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 68,01 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on põhjendatud. R Rit süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse ühest kuust kahe aastani. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur. Seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuse panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kriminaalmenetluse kuluks on tunnistaja A A sõidukulu 68,01 eurot (I kd tl 19-28). Kindlaks summaks, mis riigituludesse tasuda on prokurör taotlenud 350 eurot. R R on kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse allkirjastamisega kinnitanud, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustustega. Kaitsja on prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse samuti allkirjastanud. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel pandavate kohustusega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustuse – maksta kindel summa riigituludesse, on kohus seisukohal,

1-23-2165 et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks R Ri suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Tsiviilhagi pole esitatud seoses R Ri kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisega. Samas on oluline, et R R on kannatanuga saavutanud kokkuleppe kahju hüvitamises ja kannatanu on 14.02.2023 avaldanud, et toetab kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1,2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse R Ri suhtes süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi ja määrab R R’ile prokuröri taotluses märgitud kohustused - kuue kuu jooksul maksta riigituludesse 350 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 68,01 eurot. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.