Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-3954

PROKURÖRI TAOLTUS

Prokurör esitas 14.02.2024 kohtuistungil kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks M Hi suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. M Hi süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema lõi 28.05.2022 kella 09.00-10.00 paiku xxx sadamas E O’le ühel korral käega vasaku kõrva piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning vasaku kõrva piirkonda hematoomi. Sellise tahtliku tegevusega pani M H toime valu tekitanud teise inimese tervise kahjustamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 1 järgi. M Hi süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. M H poolt kasutatud füüsiline vägivald ei olnud intensiivne, seisnedes vaid ühel korral käega löömises ning kannatanu ei vajanud haiglaravi. Tuleb võtta ka arvesse, et peale M Hi poolt E O löömist lõi ka E O M Hi rusikaga näkku. Tegemist oli kahe kalamehe vahelise tüliga ning teo asjaolud ja raskus ei ole sellised, mis vääriksid asja edasist kohtulikku arutamist. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel andnud arvamuse, et tahab seda asja ära unustada, ebameeldivad asjad tuleb kõrvale heita. Kannatanu pole tsiviilhagi esitanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud on menetlusosaliste sõidukulud ja saamata jäänud töötasu - E O sõidukulud 27,12 eurot ja 27,80 eurot, M A sõidukulud ja saamata jäänud töötasu 102,18 eurot, K T sõidukulud ja saamata jäänud töötasu 59,97 eurot, kokku 217,07 eurot. M H on varem kriminaalkorras karistamata isik ning uue kuriteo toimepanemise oht ei ole suur. Seetõttu puudub vältimatu vajadus asja arutamiseks kohtus üldmenetluses ja isiku karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka E O suhtes edaspidi vägivallast hoidumise kohustuse panemisega. M H’ile on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei ole suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb Pärnu Maakohtult lõpetada kriminaalasjas menetlus M Hi suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Määrata M H’ile kohustuseks kuue kuu jooksul: hoiduda E O suhtes vägivalla kasutamisest ja käituda tema suhtes viisakalt; hüvitada kriminaalmenetluse kulud, mis seisnevad menetlusosaliste sõidukuludes ja saamata jäänud töötasus, kokku 217,07 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud, kohus nõustub prokuröri põhjendustega ja ei hakka neid kordama. Prokuröri taotluses toodud

1-23-3954 asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Kriminaalmenetluse käigus on vaja tuvastada, kas isik on toime pannud kuriteo ning otsustada, kas isikut tuleb toimepandu eest karistada või on teda võimalik mõjutada ilma kriminaalkaristust kohaldamata. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on põhjendatud. M Hi süüdistatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süüdistatava süü ei ole suur, m.h. seaduses ette nähtud karistus, s.o väiksem sanktsioonimäär viitab juba väiksemale süüle. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seadusandja on kohtule andnud kaalutlusõiguse, mis lisaks menetlusökonoomikale hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamist juhtudel, mil see oleks isikut ja teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas. Käesoleval juhul on kohustuste panemisega võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ning lg 7 kohaselt täita muu asjakohane kohustus. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kriminaalmenetluse kulud on menetlusosaliste sõidukulud ja saamata jäänud töötasu - E O sõidukulud 27,12 eurot ja 27,80 eurot, M A sõidukulud ja saamata jäänud töötasu 102,18 eurot, K T sõidukulud ja saamata jäänud töötasu 59,97 eurot, kokku 217,07 eurot. Muu asjakohase kohustusena taotleb prokurör panna M H’ile kohustus hoiduda E O suhtes vägivalla kasutamisest ja käituda tema suhtes viisakalt. M H kinnitas kohtuistungil, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja talle pandavate kohustustega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud kriminaalmenetluse lõpetamisel M H’ile pandavate kohustustega. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused – tasuda kriminaalmenetluse kulud ning hoiduda E O suhtes vägivalla kasutamisest ja käituda tema suhtes viisakalt, on kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks M Hi suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 alusel. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2, lg 3, 4 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse M Hi suhtes süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi ja määrab M H prokuröri taotluses märgitud kohustused - kuue kuu jooksul

1-23-3954 määruse tegemisest hoiduda E O suhtes vägivalla kasutamisest ja käituda tema suhtes viisakalt ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 217,07 eurot. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määrusele esitada määruskaebust ja KrMS § 408 lg 1 alusel jõustub määrus selle tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.