Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-24-24 tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.01.2024. a.

1-24-24 kandmisele kuulub rahaline karistus 219 (kakssada üheksateist) päevamäära s.o 2190 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus 2190 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend) eurot täitmisele pööramata, kui Kristjan Savolainen ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Rahaline karistus on piisav mõjutamaks Kristjan Savolainenit edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kristjan Savolaineni süü ei ole suur ning süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kristjan Savolaineni käitumises esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et Kristjan Savolainenile tuleb määrata rahaline karistus veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada Kristjan Savolainenit rahalise karistusega 225 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus kuriteo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Teatisest isiku keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on 6,77 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kristjan Savolainen tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 225 päevamäära, s.o 2250 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.02.2022-18.02.2022, s.o 2 päeva vangistust ehk 6 päevamäära ning kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks tuleb lugeda 219 päevamäära, s.o 2190 eurot. Kohus jätab mõistetud rahalise karistuse KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata, kui Kristjan Savolainen ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu T. H tekitati varalist kahju. Kannatanu T. H esitas tsiviilhagi ja taotleb Kristjan Savolainenilt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 1750 eurot. Kohus rahuldab kannatanu tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Kristjan Savolainenilt välja kannatanu T. H kasuks 1750 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 kohaselt sundraha 1230 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 131,76 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulu summas 570 eurot, kokku 1931,76 eurot. Nimetatud summa tuleb Kristjan Savolainenilt välja mõista riigituludesse ning see tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-24-24 (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.