Mariin Vaks, Hedvig Payne, Helen Aasma, Diana Sooväli, Mia Loviisa Tänavsuu
Tõlk
Ülle Kasemaa, Anna Kaplina, Ingrid Oja, Anastasia Karpushkina, Ljudmilla Belan, Marianna Sidorok, Natalia Mehh, Ines Üprus, Katrin-Jana Vaab,
Kriminaalasi
Ilya Dyagelev süüdistuses KarS § 211 lg 1, KarS § 298 lg 2 p 3, KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi; Daniela DalbergDyageleva süüdistuses KarS § 211 lg 1, KarS § 201 lg 2 p 2, 4, KarS § 381 järgi; Daniel Nevsky süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2, 4 järgi; Transpire OÜ süüdistuses KarS § 201 lg 3 järgi; K.F süüdistuses KarS § 344 lg 1 järgi
Prokurörid
Sigrid Nurm, Eliisa Sommer, Liisa Nuut, Jürgen Hüva
Süüdistatavad
Ilya Dyagelev, ik 38603060224, Eesti kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 10-11.11.2020 ja vahistatud 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, mis asendati elektroonilise valvega 03.12.2021, määrus jõustus 21.01.2022, elektrooniline valve tühistatud 16.06.2022, tõkend elukohast lahkumise keeld 16.06.2022-18.05.2023); Daniela Dalberg-Dyageleva, ik 48003080276, Eesti kodanik, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole;
1-21-3503 Daniel Nevsky, ik 38707310340, Eesti kodanik, töökoht: XXX, XXX, elukoht: XXX; kehtivaid karistusi ei ole; tõkend puudub (oli kahtlustatavana kinni peetud 1011.11.2020, s.o 2 päeva); Transpire OÜ, registrikood 14335786, asukoht: XXX; seaduslik esindaja Daniel Nevsky; kehtivad karistused puuduvad; K.F, ik XXX, määratlemata kodakondsus, töökoht: XXX, elukoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 1; Kaitsjad
Dmitri Teplõhh, Meeli Rondel, Stella Veber, Anatoli Orlovski
Kannatanud
D.X, R.D, V.F OÜ, R.J, V OÜ, D.W, G.G, H.W, HLÜ
Erial
Kolmas isik
U.F, F OÜ
Kolmanda isiku esindajad
Aleksei Smelov (U.F lepinguline esindaja), Daniela Dalberg-Dyageleva (F OÜ seaduslik esindaja), Meeli Rondel (F OÜ lepinguline esindaja)
Resolutsioon
Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 311-314 kohus otsustas:
(a) Karistused -
Süüdi tunnistada ILYA DYAGELEV KarS § 298 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.
-
Süüdi tunnistada Ilya Dyagelev KarS § 211 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
-
Süüdi tunnistada Ilya Dyagelev KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.
-
KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes Ilya Dyagelevile liitkaristuseks 5 aasta pikkuse vangistuse.
-
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10-11.11.2020 ja 03.12.2020-21.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 aastat 10 kuud ja 9 päeva.
-
KrMS § 414 lg 2 järgi lugeda vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
-
KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada Ilya Dyagelevile ettevõtluskeeldu 3 aastaks.
2 / 108
1-21-3503 -
Süüdi tunnistada DANIELA DALBERG-DYAGELEVA KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
-
Süüdi tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva KarS § 211 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
-
Süüdi tunnistada Daniela Dalberg-Dyageleva KarS § 381 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
-
KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes Daniela Dalberg-Dyagelevale liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
-
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Daniela Dalberg-Dyagelevale ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024.
-
Süüdi tunnistada DANIEL NEVSKY KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.
-
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1011.11.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat ja 11 kuud ja 28 päeva.
-
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Daniel Nevsky ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024.
-
Süüdi tunnistada TANSPIRE OÜ (registrikood 14335786) KarS § 201 lg 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 10 000 eurot. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924400000137. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.
-
Õigeks mõista K.F KarS § 344 lg 1 järgi. (b) Menetluskulud
-
Välja mõista Ilya Dyagelevilt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001221.
3 / 108
1-21-3503 -
Välja mõista Daniela Dalberg-Dyagelevalt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001234.
-
Välja mõista Daniel Nevskylt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001247.
-
Välja mõista Transpire OÜ-lt riigituludesse KrMS 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p-de 9 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1230 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001250.
Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.
- Sõiduki Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX) hoolduse ja teisaldamise kulud kokku summas 1381,64 mõista KrMS § 175 lg 1 p 7 ja § 180 lg 2 alusel välja Ilya Dyagelevilt. -
Jälitustoimingute täiendav stenografeerimise kulu kokku summas 3377,34 eurot jätta KrMS § 177 p 5 alusel riigi kanda.
-
Ilya Dyagelevi, Transpire OÜ, Daniel Nevsky menetluskulud, s.o lepingulistele kaitsjatele makstud tasud, jäävad KrMS § 180 lg 1 järgi süüdistatavate endi kanda.
-
KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt K.F kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 17 600 eurot. Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda.
-
Mõista Eesti Vabariigilt Daniela Dalberg-Dyageleva kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud osaliselt, s.t süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt, s.o summas 2114,25 eurot. Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb tema enda kanda.
4 / 108
1-21-3503 -
Kolmanda isiku U.F menetluskulud jätta kolmadna isiku kanda.
-
Mõista süüdistatavatelt Ilya Dyagelevilt, Daniela Dalberg-Dyagelevalt, Daniel Nevskilt ja Transpire OÜ-lt solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud osaliselt (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kulud osaliselt) s.o summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb XXX OÜ enda kanda.
-
Mõista Eesti Vabariigilt D OÜ tsiviilõigusjärglase F OÜ kasuks välja Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud menetluskulud osaliselt, st summas 5872,46 eurot (ilma käibemaksuta). (c) Asitõendid ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes kasutusele võetavad meetmed:
-
Kohtuistungil kohtule üle antud kuus laenukomitee otsust, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde;
-
Kohtule üle antud digitaalsed failid (andmekandjatel) jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
-
Kõik kriminaalasjaga eeluurimisega seotud digitaalsed failid kohtueelse menetleja andmeladudes ja andmekandjatel (järelepäringute vastused, menetlustoimingute käigus andmekandjatest tehtud koopiad) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
-
KKK, PPP, Pärnu mnt 139/1 kab 307 Tallinn, sõiduk MB XXX, sõiduk Hyndai XXX, XXX, sõiduk MB XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumendid, märkmepaberid, mälupulk, mis asuvad pakendites numbritega 0017447; S8162261; K004718, K004719; S8161859; S8163734; S8163716; S8163717; S816371; K 004710/ K004711; S8163000; K0010768; K0012232; K0010770/K0010769; S8162997; S8162933; S8162994; S8162987; K0010809; K 0000776/K0000775; K004701/K004702; K004703/K 004704; 0017514; K0012233; 0017513; 0017519; 00011144; 0017515; K0012235; 0017520; 5L054127/5L054128; E14-093653, mis asuvad Kaitsepolitseiametis (tagastamata asitõendid) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele.
1-21-3503 0001808079), 018329 (010115), 0001808308 (010500), W040914 (A463619) ja šeif Rosengrwnce; xxx ära võetud iPad A2230 ja iPhone, ERIAL logoga dokument, erinevad dokumendid, paberid ja märkmepaberid, 4 SIM kaardi ümbrist, mis on plommitud W032290, 0001808398 (W032289), (W032278), 018332 (A463503) ja D OÜ kontorist ära võetud dokumendid plommidega 010306 (0001808390), 010317, 018331 (010313), 010316, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroos ja HLÜ ERIAL kontorist leitud šeifis olevad esemed turvapakendis 0146468, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile (tagastamata asitõendid) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele.
(d) Konfiskeerimised: -
Harju Maakohtu 08.11.2022 määruse alusel arestitud kolmandale isikule F OÜ (registrikood 16422950) kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX) konfiskeerida KarS § 831 lg 11, lg 12, lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel. Sõiduki võtmed ja tehniline pass, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile- jätta sõiduauto juurde.
-
Harju Maakohtu 15.11.2020.a kohtumääruse nr 1-20-8258 alusel arestitud ja Transpire OÜ pangakontol nr XXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 125 545,16 eurot (15.02.2023 kuupäeva seisuga) konfikseerida KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel.
-
Mõista Transpire OÜ-lt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001357. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Transpire OÜ pangakonto nr XXXXXXXX jätta kuni konfiskeerimisnõude rahuldamiseni arestituks.
-
Ilya Dyagelevi ja Daniela Dalberg-Dyageleva ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha kokku 132 850 eurot, mis oli kohtueelses menetluses jäetud arestimata ja kantud menetleja määruse alusel tagatiskontole, konfiskeerida järgmiselt: o 125 000 eurot KarS § 832 lg 1 alusel Ilya Dyagelevi varana. o 7850 eurot KarS § 832 lg 2 p 1 alusel Daniela Dalberg-Dyageleva varana.
-
KarS § 201 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõista Ilya Dyagelevilt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 80 510,96, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti 6 / 108
1-21-3503 arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001360. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. -
KarS § 201 lg 4, § 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista Daniela Dalbeg-Dyagelevalt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 119 969 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700001373. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik.
(e) Süüteomenetluses tekitatud kahju: -
Rahuldada Daniela Dalberg-Dyageleva taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi viivis põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
-
Rahuldada F OÜ taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõista Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks välja ajavahemiku 10.11.2020-03.05.2021 eest varaline kahju 4455,09 eurot.
-
Jätta rahuldamata Ilya Dyagelevi, Daniel Nevsky ja OÜ Transpire taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Kohus käsitleb kõigepealt menetluslike küsimusi ning seejärel esitatud süüdistusi samas järjekorras nagu seda on tehtud süüdistusaktis (K 1 tl 2-54). Tõenditele viidates tähendab kd poolte esitatud tõendite köidet ja K kohtutoimikut, kuhu on koondatud mh istungiprotokollid ja kohtumäärused.
I.
Menetluslikud küsimused
JÄLITUSTOIMINGUTEGA SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE KONTROLL 7 / 108
1-21-3503
1.Märkimisväärne maht süüdistusakti tõenditest ja samuti kohtus uuritud tõenditest hõlmas jälitustoimingutega kogutud tõendeid. Nende jälitusprotokollide aluseks olid kohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud load. Kaitsjad (D. Teplõhh ja M. Rondel) esitasid kohtumenetluses ka ise samade lubade alusel vormistatud jälitusprotokolle nö õigustavate tõenditena. Samas leidsid kaitsjad siiski, et jälitustoiminguid tuleks lugeda täies mahus ebaseaduslikeks ning jätta tõendite kogumist välja, kuna nende arvates rikuti menetlusõigust (ultima ratio ja proportsionaalsus) ning esitati loa taotlustes valeväiteid.
1.1.Kohtupraktikas on juurdunud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (RKKK 3-1-1-14-14, p 668 ja 31-1-63-08, p 13.3). Lisaks sellele tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes lubades esitama argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas (RKKK 3-1-1-14-14 p 773).
1.2.Kohus viis kohtumenetluse ajal kaitsjate taotlusel läbi kontrolli selle kohta, et kas kaitsjatele väljastatud jälitustoimingute taotluste ja lubade nö osaline kinni katmine oli seaduslik. Selle käigus tutvus kohtus jälitustoimikutega täies mahus ning koostas selle kontrolli kohta ka 08.02.2022 eraldi kirjaliku määruse (K 2 tl 246-251). Selle määruse alusel said kaitsjad täiendavalt juurdepääsu prokuratuuri poolt varasemalt kinni kaetud taotlustele ja lubadele, mille kohus nö lahti triibutas ja mida prokuratuur seejärel kaitsjatele täiendavalt tutvustas. Alles peale seda esitas prokurör jälitusprotokollide aluseks olnud load ja taotlused kohtumenetluses ka toimiku materjalide juurde ning kaitsja Teplõhh esitas samuti osad taotlused ja määrused täiendavalt.
1.3.Vaidlust ei ole selles, et KrMS § 1262 lg 2 näeb tõendite kogumise eesmärgil ette võimaluse teha jälitustoiminguid süüdistuse esemeks olnud tegude puhul (KarS § 201, § 211 ja § 298). Märkimist väärib eraldi see, et kuni kahe kriminaalasja ühendamiseni 02.11.2020 (Kd 1 tl 4-6) menetleti altkäemaksu andmise /võtmise kuritegu kriminaalasjas nr 2070000009 raames Kaitsepolitseiameti poolt. Jälitusmenetlust (toimik nr 2010000004) alustati 17.03.2020 Kaitsepolitseiameti poolt KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel seoses KarS § 298 lg 1 tunnustel kriminaalasja menetlemisega. Investeerimiskelmuse ja omastamise episoode menetleti aga kriminaalasja nr 20221000002 raames Keskkriminaalpolitsei poolt. Jälitusmenetlust (toimik nr 2022100004) alustati 17.02.2020 Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo poolt KrMS § 1262 lg 1 p 4 alusel seoses KarS § 211 lg 1 ja 2 tunnustel kriminaalasja menetlemisega. Seetõttu on ka jälitusprotokollid koostatud kahe erineva uurimisasutuse poolt. Kohus ei näe iseenesest selles probleemi, et selguse ja uurimispädevuse piires seda kohtueelse menetleja poolt selliselt korraldati. Kohus ei nõustu kaitsja Teplõhhi väitega, et kahe erineva uurimisasutuse poolt paralleelselt sama isiku (I. Dyagelevi) suhtes jälitustoimingute teostamine oli lubamatu ja riivas tema põhiõigusi eriti intensiivselt.
8 / 108
1-21-3503
1.4.Kohus võib prokuröri taotlusel anda jälitustoiminguteks loa mh siis, kui 1) esineb vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet kuriteo kohta (KrMS § 1262 lg 1 p 4); 2) menetluse esemeks on nn kataloogikuritegu (KrMS § 1262 lg 2); isiku puhul, kelle suhtes toimingute tegemist taotletakse, on alust põhjendatult kahtlustada, et ta paneb toime mõne nn kataloogikuriteo; 3) muud viisid tõendite kogumiseks on kas äärmiselt komplitseeritud või see ei ole võimalik (KrMS § 1261 lg 2).
1.5.Erinevalt kaitsjatest leiab kohus, et kriminaalasjas on nii prokuratuur jälitustoiminguteks taotluste esitamisel kui ka eeluurimiskohtunikud taotlusi rahuldades järginud kehtivat õigust ja kohtupraktikat. Eraldi on vaja ära märkida see, et kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga tuleb jälitustoimingu loa andmist otsustaval kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis tal on teada otsustamise momendil (vt nt RKKKo 3-1-1-79-16). Lisaks tuleb eeluurimiskohtunikul KrMS § 1264 lg 1 alusel prokuratuuri taotlus läbi vaadata viivitamatult. Järelikult tuleb eeluurimiskohtunikul juhul, kui taotlus esitatakse menetluse algfaasis, lahendada see väga napi teabe alusel ning üpris piiratud ja kitsas ajaraamis. Jälitustoimingute pikendamise faasis tuleb aga arvestada seda, et ka siis on tõendusteave fragmentaarne, sest tõendite kogumine toimub endiselt subjektide eest varjatult ning kõiki asjaolusid ei saa täiendavate tõenditega, sh isikute ülekuulamisega, kontrollida. Seega on ilmne, et jälitustoiminguks loa andmisel kohtu käsutuses oleva vähema ning fragmentaarse info ja toimingu kiireloomulisuse tõttu põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu põhistamisele nii ranged nõuded kui kohtuotsuse põhistusele süüküsimuse lahendamisel ei kehti.
1.6.Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal altkäemaksu episoodis tõenditena järgmised süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid, mis olid koostatud Kaitsepolitseiameti poolt altkäemaksu episoodis : -
-
21.09.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 128-129), mille aluseks olid Harju Maakohtu määrused 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37) ja 29.05.2020 nr KM9528/2020 (kd 26 tl 150-177) ning Riigiprokuratuuri 01.04.2020 luba PL9241/2020 ja 29.05.2020 luba PL9592/2020. 23.10.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 130-152), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 19.01.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 154-156), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 04.11.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 158-184), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 09.02.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 186-210), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37). 12.02.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 212-219), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37). 09.12.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 221-231), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37). 18.01.2021 jälitusprotokoll (K4 tl 233-237), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 20.10.2020 jälitusprotokoll (K4 tl 239-259), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 23.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 1-11), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 20.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 13-50), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 9 / 108
1-21-3503 -
14.11.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 52-68), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 16.02.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 70-92), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 29.05.2020 nr KM9582/2020(kd 26 tl 150-177). 19.10.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 94-107), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100). 17.12.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 109-140), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100). 06.01.2021 jälitusprotokoll (kd 5 tl 142-196), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100). 22.10.2020 jälitusprotokoll (kd 5 tl 200-251; kd 6 tl 1-88), mille aluseks olid Harju Maakohtu määrused 01.04.2020 nr KM9246/2020 (kd 26 tl 16-37); 29.05.2020 nr KM9528/2020 (kd 26 tl 150-177); 25.07.2020 nr KM9879/2020 (kd 27 tl 85-100); 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161).
1.7.Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal KarS § 211 ja § 201 episoodide kohta tõenditena järgmised süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid, mis olid koostatud Keskkriminaalpolitsei poolt: -
17.07.2020 jälitusprotokoll (kd 13 tl 1-178), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24). 30.09.2020 jälitusprotokoll (kd 14 tl 1-149), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62). 14.12.2020 jälitusprotokoll (kd 15 tl 1-213), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206). 30.12.2020 jälitusprotokoll (kd 16 tl 1-42), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 01.03.2021 jälitusprotokoll (kd 16 tl 46-241, kd 17 tl 1-86), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.08.2020 nr KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20). 09.03.2021 jälitusprotokoll (kd 17 tl 89-260), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 22.09.2020 jälitusprotokoll (kd 18 tl 1-196; kd 19 tl 1-207), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 nr KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24); 23.04.2020 määrus KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62); 23.04.2020 määrus KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97) 24.09.2020 jälitusprotokoll (kd 20 tl 1-103), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62); 25.06.2020 määrus KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206); 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247) 12.03.2021 jälitusprotokoll (kd 20 tl 106-117), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 27 tl 190-206).
1.8.Kaitsjate poolt (D. Teplõhh ja M. Rondel) esitati samuti kohtumenetluse käigus ja nende tellimusel koostatud järgmised jälitusprotokollid: -
08.07.2022 jälitusprotokoll (kd 29 tl 1-53), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 23.04.2020 nr KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97) ja 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247). 04.07.2022 jälitusprotokoll (kd 29 tl 54-187), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 01.10.2020 nr KM10189/2020 (kd 27 tl 137-161). 25.04.2022 jälitusprotokoll (kd 33 tl 2-108), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 määrus KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24), 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 10 / 108
1-21-3503
-
26 tl 47-62), 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206), 25.08.2020 määrus KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20). 12.07.2020 jälitusprotokoll (kd 33 tl 166-175), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.06.2020 määrus KM9721/2020 (kd 26 tl 231-247). 25.11.2021 jälitusprotokoll (kd 33 tl 218-233), mille aluseks oli Harju Maakohtu määrus 25.02.2020 määrus KM9085/2020 (kd 28 tl 10-24), 23.04.2020 nr KM9351/2020 (kd 26 tl 47-62), 25.06.2020 nr KM9719/2020 (kd 26 tl 190-206), 25.08.2020 määrus KM10001/2020 (kd 28 tl 1-20), 23.04.2020 määrus KM9362/2020 (kd 26 tl 83-97).
1.9.Kohtu arvates on nendes alusdokumentides, sh prokuröri taotlustes, ammendavalt põhistanud süüdistatavate suhtes jälitustoimingute teostamise vajadust. Jälituslubade põhjendused on kooskõlas nii kriminaalmenetluse seadustiku kui ka Riigikohtu praktikaga. Nii on näha, et lubades on selgitatud, millised asjaolud on põhjendatud kuriteokahtluse mõttes tuvastatud. Olemasoleva materjali põhjal jõuab kohus edasi järeldusele, et nende põhjal on alust arvata, et toime on pandud nn raskete kuritegude kataloogi kuuluvad kuriteod, mille puhul on võimalik teha jälitustoiminguid. Sellele järgnevad kohtu põhjendused uuritavate kuritegude ja jälitussubjektide kriminoloogilise olemuse kohta, mis muudavad tõendite kogumise avalike menetlustoimingutega oluliselt raskemaks, kui mitte lausa võimatuks. Viimaks järgnevad põhjendused selle kohta, miks on vaja teostada just taotletud jälitustoiminguid. Jälitustoimingute pikendamiste lubades on aga põhistatud, miks on vajalik jälitustoimingutega jätkata. Saab möönda, et jälitustoimingudi tehti süüdistatavate suhtes pikka aega (10 kuud), samas tuleb arvesse võtta seda, et kõik uuritavad kuriteod olid latentsed ning sellisel puhul võtabki ka jälitustegevusega tõendite kogumine kauem aega. Samas ei ole rikutud ka KrMS § 1264 lg 6 tingimust, et sama isiku suhtes ei tohi teha jälitustegevust järjest üle 1 aasta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eeluurimiskohtunike lubade alusel jälitusmenetlusega kogutud tõendid on lubatavad, nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ja ultima ratio põhimõtet, kõik toimingud on teostatud kohtumäärustes lubatud ajavahemiku vältel, lubatud isikute suhtes ning lubatud ulatuses. Seega on nende alusel kogutud teave ehk jälitusprotokollid tõendina lubatavad. Kohus on tutvunud nii jälitustoimikus olevate taotluste ja lubadega täies mahus kui ka kohtule esitatud osaliselt kinnikaetud lubadega ega pea kogumis seetõttu põhjendatuks kohtumenetluse käigus väljendatud oletusi, et süüdistavate suhtes on jälitustoimingu lube välja antud alusetult või valedel eeldustel, muu hulgas seetõttu, et eeluurimiskohtunikele oleks edastatud eksitavat või lausa valeteavet.
1.10.I. Dyagelevi kaitsja leidis, et jälitustoimingud oleks pidanud lõppema 2020. aasta suvel, kui olid toimunud vähemalt kaks omastamise süüdistuse aluseks olevat tehingut. Kaitsja hinnangul olnuks uurimisasutusel kohustus sekkuda ning oodata täiendavate omastamisepisoodide lisandumist, millega tekitati hoopis täiendavat kahju. Kohus seda arvamust ei jaga ja nõustub siinkohal prokuröriga. Nimelt on oluline pöörata tähelepanu sellele, millise kuriteo uurimiseks antud kriminaalmenetlust alustati. Selleks oli KarS § 211 sätestatud investeerimiskelmus, s.t. esines kahtlus, et hoiustajaid võidakse kaasata pettuslikul teel. Selle tõendamiseks oli vaja muuhulgas tuvastada rahaliste vahendite päritolu rahaliste sissemaksete osas D OÜ poolt, millega suurendati HLÜ Erial osakapitali. Selle tarbeks tehti rahvusvahelise koostöö taotlused Leetu, sest mitmed kriminaalasjas tähtsust omavad pangakontod seonduvalt nii KarS § 211 kui ka § 201 episoodiga asusid just nimelt Leedus. Toimiku materjalidest nähtub, et esimene vastus Leedust saabus 20.10.2020 (kd 11 tl 186) ning teine 2021 aasta alguses (kd 12 tl 20). Viimase osakapitali suurendamise ringis tuli mängu ka Bulgaaria äriühing T. See rahvusvahelise koostöö taotlus Bulgaariasse saadeti välja 11 / 108
1-21-3503 08.07.2020 ning vastus tuli alles 08.01.2021 (kd 12 tl 77). Seega nõustub kohus prokuröriga, et alles peale nende vastuste saamist sai koostada lõplikud asitõendi vaatlusprotokollid, mis kinnitasid esialgset hüpoteesi osakapitali näiliku suurendamise kohta. Kuna KarS § 201järgi kvalifitseeritav omastamise kuritegu tuli menetluse kestel juurde nö juhuleiuna, siis selle toimepanemisest puudus kriminaalmenetluse alustamise hetkel üldsegi teadmine. Seega ei ole kokkuvõttes õige ka kaitsja järeldus, et nö juhuleiu kohta tõendite fikseerimisel tulnuks põhiasjas tõendite kogumine sootuks katkestada.
1.11.Kaitsja Rondel leidis, et eeluurimiskohtunikule on esitatud valeväiteid HLÜ Eriali hoiustajate vanuse kohta ja tegemist on kokkuvõttes olulise valeteabe esitamisega jälitustoimingute kontekstis. Nimelt leidis kaitsja, et prokuröri taotlustes esitatud väide selle kohta, et „hoiustajad on valdavalt vanemad inimesed“ ei ole õige faktiväide. Selle kinnituseks esitas kaitsja ka HLÜ Erial hoiustajate nimekirja (kokku 1599 isikut) koos sünniaegadega (kd 32 tl 79a cd plaat, K6 tl 117), ning kaitsja kokkuvõtliku hinnangu järgi olid ainult ca pooled neist hoiustajatest vanemad kui 60 aastat, keda võiks vanemaealisteks nimetada. Kohus leiab, et „vanemad inimesed“ on suhteline ja määratlemata mõiste ning üleüldse investeerimiskelmuse kontekstis ebaoluline argument, sest kõik isikud sõltumata nende vanusest on vaja kaitsta. Samas on märkimisväärne, et võlausaldajate kontekstis „eakaid inimesi““ kajastatakse ka HLÜ Erial saneerimismenetluses, kus sama väide on 31.05.2021 saneerimiskava kinnitamise määruses tsiviilkohtu poolt esitatud (kd 33 tl 250p).
1.12.Kaitsja Rondeli leidis samuti, et D. D. Dyageleva kohta esitati jälitustoimingute taotlustes valesid faktiväiteid tema aktiivse rolli (korraldas kohtumisi) ja varjati fakti, et ta viibis lubade väljastamise ajal alates 2020 kevadest vastsündinud lapsega kodus. Vaidlust ei ole selles, et tõepoolest D. D. Dyageleva viibis alates 2020 kevadest vastsündinud lapsega kodus. Samas nähtub kohtu poolt edasiselt tsiteeritud telefonikõnedest, et vaatamata vastsündinud lapsega kodus viibimisele jäi D. D. Dyagelevale siiski oluline roll ka HLÜ-s Erial. Mh just pealtkuulatud telefonikõnede käigus on selgunud, et ta jäi siiski edasi tegema pangamakseid nii HLÜ-s Erial kui ka viimase tütarettevõtetes ja OÜ-s D. Järelikult oli ka tema kohta jälituslubade väljastamine ja tema jälitustegevusele allutamine endiselt põhjendatud ning see, et ta viibis suurema osa ajast vastsündinud lapsega kodus, ei mängi olulist rolli.
1.13.Kaitsjad heitsid prokuratuurile samuti ette seda, et jälitustoimingutega saadud teabest on protokollitud vaid süüstav teave. Vahetult enne kohtuliku uurimise lõppemist tegid nad ka taotluse, millega taotlesid, et kohus tagastaks prokuratuurile kõik jälitusprotokollid kui lubamatud tõendid (K7 tl 41-43) või alternatiivselt kohustaks koostama uued protokollid, kuhu koondada ka süüdistatavaid õigustav teave (K 7 tl 116p). Kohus jättis selle taotluse rahuldamata (K 7 tl 115-116) ja leidis, et taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. KrMS § 12610 lg 1 p 6 kohaselt kantakse protokolli jälitustoiminguga teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Seda kas mingi teave on vajalik, saab hinnata see pool, kes seda selleks peab. Kahtlemata on sellise valiku tegemine menetlejale, kes jälitusprotokolli koostab, mõnevõrra keeruline, eriti olukorras, kus teavet on palju ning osa teabest ilmselgelt ei puuduta süüdistusega seotud õigustavaid ja süüstavaid asjaolusid. Samas märgib kohus järgmist. Kaitseõiguse tagamiseks võimaldas kohus peale süüdistusakti kohtusse saatmist mitme kuu vältel kaitsjatele tutvuda kogu jälitustoimingutega kogutud teabega ning vajadusel esitada kuni kohtuliku uurimise lõpuni ka õigustavaid tõendeid. Kaitsjad seda võimalust ka kasutasid ning esitasid mh jälitusprotokolle, mille koostamise ülesande pani kohus samuti uurimisasutusele. Seega on kohus taganud pooltele võrdse võimaluse esitada nende positsioone kinnitavaid tõendeid, ning väide, et kohus ei 12 / 108
1-21-3503 kohelnud pooli võrdselt, ei vasta tõele. Kaitsjate poolt täiendavalt esitatud jälitustõendid ei lükanud kohtu hinnangul ümber süüdistuse põhilisi alusväiteid ning ei muutnud kardinaalselt ka süüküsimuse lõplikku tulemust. Puudub mõistlik eeldus spekuleerida, et mõni kohtu ette tänaseni toomata jälitusteave seda siiski teha võiks.
SÜÜDISTUSAKTI NÕUETELE VASTAVUS
2.Kohtumenetluse käigus tõsteti korduvalt kaitsjate poolt küsimust, et kas süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele. Kohus kontrollis süüdistusakti vastavust seaduses sätestatule 29.06.2021 kohtu alla andmise määruses (K 1, tl 194-202) ja leidis, et süüdistusakt vastab KrMS § 154 nõuetele ning märkis, et süüdistuse suurem või väiksem detailsuse ja põhjalikkuse aste, samuti süüdistuses kasutatud sõnastused võivad vaieldamatult mõjutada kaitseõiguste teostamist, kuid tegemist polnud rikkumisetega, mis oleks tinginud süüdistusakti tagastamise kohtumenetluse alguses.
2.1.Kohus jääb 29.06.2021 määruses väljendatud seisukoha juurde ning leiab, et süüdistusakt vastab seaduses sätestatud nõetele. Riigikohus on märkinud, et süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest (RKKKo nr 3-1-1-83-11, p 10). Seejuures on oluline arvestada, et süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte aga süüdistuses. Kohtu hinnangul on käsilolevas kriminaalasjas süüdistusaktis piisava selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isikute karistusõigusliku vastutuse eelduseks. I. Dyagelevi kaitsja etteheited süüdistusakti puudulikkuse kohta KarS § 298 lg 2 p 3 koosseisu ei ole piisavad järeldamaks, et süüdistusakt ei vasta seadusest sätestatud nõuetele. Kuigi mõningaid etteheiteid võib teha süüdistusaktis kajastatud faktiliste asjaolude konkreetsusastmele, ei ole tegemist rikkumistega, mis lõppastmes tingiks süüdistatavate õigeksmõistmise. Süüdistusaktist on võimalik piisava selgusega aru saada, millised on I. Dyagelevile tehtud etteheited (KarS § 298 lg 2 p 3 järgi altkäemaksu lubamine ja andmine) ning millistele faktilistel asjaoludel süüdistus põhineb. Samuti nähtuvad süüdistusaktist selgelt DPi ametipädevuse ärakasutamise aluseks olevad faktilised asjaolud. Asjakohatud on ka I. Dyagelevi kaitsja etteheited süüdistuse puudulikkusele KarS § 211 ja KarS § 201 osas. Investeerimiskelmus KarS § 211 järgi eeldab valeandmete esitamist või andmete esitamata jätmist oluliste asjade osas üldsusele või piiratud isikute ringile suunatud teabes. Süüdistuses on kõik nimetatud objektiivse koosseisu elemendid esitatud. Samuti on kohtu hinnangul süüdistuses kajastatud KarS § 201 omastamise koosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed koosseisuelemendid. Kohtu hinnangul on süüdistuses kasutatud väljendid („näilikult kõrgendatud hinnavahe“ ja „kunstlikult tõstetud hinnavahe“ jms) süüdistust terviklikult lugedes mõistetavad ja piisavalt konkreetsed, mistõttu jäävad tagajärjetuks ka D. Nevsky ja Transpire OÜ kaitsja ning D. Dalberg-Dyageleva kaitsja etteheited süüdistuse puudulikkuse osas määraltemata õigusmõistete kasutuse osas. Seejuures märgib kohus, et vaatamata kaitsjate etteheidetele süüdistuse puudulikkuse osas, on kaitsjad menetluse kestel aktiivselt esitanud süüdistusele vastuväiteid ja omapoolseid tõendeid. Järelikult on süüdistus olnud piisavalt selge, et aru saada, milles isikuid süüdistatakse ja et kaitseõigust teostada.
2.2.Riigikohus on selgitanud, et puuduliku süüdistuse korral on süüdistatava õigeksmõistmine võimalik siis, kui see toob endaga kaasa kuriteosündmuse või kuriteo selgitamise võimatuse või kui sellega kaasneb tõendamiseseme asjaolude tuvastamatus. Seega 13 / 108
1-21-3503 peab kohus süüdistuse puudulikkuse korral kohtuotsuses ära näitama, millise KrMS § 309 lg-s 2 nimetatud asjaolu tuvastamatuse süüdistuse puudused endaga kaasa toovad, tingides seeläbi isiku õigeksmõistmise (RKKKo 3-1-1-96-06, p 16). Käesoleval juhul on üldjoontes piisava selguse ja täpsusega kajastatud faktilisi asjaolusid, mis on isikute karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Võimalik on aru saada nii konkreetsest kuriteo etteheitest kui ka prokuratuuri õiguslikust hinnangust sellele. Kohtu hinnangul ei esine süüdistusaktis sääraseid puudusi, mis annaks aluse süüdistatavate õigeksmõistmiseks süüdistusakti puudulikkuse tõttu.
ANDMEKANDJATELE LIGIPÄÄASU LUBATAVUS
3.Kaitsjad on vaidlustanud menetleja poolt läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatesse sisenemise ning leidnud, et kuivõrd süüdistatavad ei andnud andmekandjatesse sisenemiseks menetlejale paroole ja menetlejal puudus ka vastav kohtumäärus, siseneti andmekandjatesse õigusliku aluseta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et HLÜ Erial kontoris teostati läbiotsimine 09.11.2020 läbiotsimise taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 88-126), Z ruumides teostati läbiotsimine 18.11.2020 taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 18.11.2020) ning fikseeriti 24.11.2024 läbiotsimise protokollis (kd 1 tl 127-137), D OÜ ruumides teostati läbiotsimine 09.11.2020 taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ning fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimise protokollis (kd 1 tl 138-146), D. Nevsky elukoha ja sõidukite läbiotsimist teostati 05.11.2020 läbiotsimise taotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 07.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollides, samuti 09.11.2020 määruse alusel ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 147-183), I. Dyagelevi ja D. Dalberg-Dyageleva elukoha ja sõidukite läbiotsimist teostati 09.11.2020 läbiotsimistaotluse alusel (rahuldatud eeluurimiskohtuniku pealdisega 09.11.2020) ja fikseeriti 10.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 184-253). Läbiotsimistel ära võetud esemete (sh andmekandjate) vaatlused on fikseeritud vaatlusprotokollidega (kd 1 tl 254-269).
3.1.Riigikohus on selgitanud, et kui menetleja võtab kriminaalasja juurde avalikult menetlustoiminguga arvuti ja hiljem vaatleb selles olevaid e-kirju, siis on tegemist menetlustoimingutega, mis on kirjeldatud KrMS §-s 91 (läbiotsimine) ning §-s 86 (vaatlus) (RKKKo 1-20-1208, p 47). Samas kriminaalasjas (nr 1-20-1208) on Tallinna Ringkonnakohus selgitatud, et menetleja õigus isiku tahte vastaselt tolle kasutuses olnud arvutisüsteemi siseneda tähendab kahtlustatava puhul seda, et kui menetlejal on see tehniliselt võimalik, võib seadme lukustuse avada või sellest mööda minna ning arvutisüsteemis oleva teabega tutvuda ka kahtlustatavalt nõusolekut saamata. Säärase käsitlusega nõustus ka Riigikohus. Seejuures on ringkonnakohus selgitanud täiendavalt, et kui läbiotsimismääruses on otsitava objektina nimetatud teavet, mis võib asuda teabekandjal või arvutisüsteemis, võib otsitava leidmiseks tutvuda läbiotsimise käigus ka arvutisüsteemis või andmekandjal oleva teabega (nii nagu võib läbiotsimise käigus tutvuda ka läbiotsitavast kohast leitud paberkandjal dokumentidegagi) (Tln Ringkonnakohtu otsus 1-20-1208, lk 30). Kohus nõustub prokuröriga, et käsilolevas kriminaalasjas on läbiotsimise taotlustega hõlmatud ka seademetes sisalduv informatsioon, millele on saadud ka eeluurimiskohtuniku luba. Selliselt nähtub 09.11.2020 läbiotsimise taotluses, et eeluurimiskohtunik andis loa teostada läbiotsimine aadressil SuurAmeerika 12, Tallinn (Eesti HLÜ Erial, D OÜ, E OÜ ja EK OÜ ruumides), et leida ja ära võtta kriminaalasjas menetletavate kuritegudega seotud ja kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte, sh kahtlustuse aluseks oleva investeerimiskelmuse, omastamise ja altkäemaksu andmisega seotud dokumente nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal, samuti kuritegudega puutumuses olevad andmekandjad; kahtlustatavate, HLÜ ERIAL, E OÜ, EK OÜ ja nende 14 / 108
1-21-3503 töötajate kasutuses olevates arvutisüsteemides (sh nutitelefonid, mälupulgad, pilvevarundus) olev teave (sh kirjavahetus) ning arvutisüsteemides, millele neil on juurdepääs, olev teave (sh kirjavahetus), mis võib kajastada kuriteo toimepanemise asjaolusid (kd 1 tl 91). 20.11.2020 pealdisega on eeluurimiskohtunik andnud loa teostada läbiotsimine Z OÜ-s, et leida ja ära võtta andmebaas, mis on seotud virtuaalserveri teenusega erial.ee ja mis kuulub I. Dyagelevile alates 01.01.2018 kuni loa andmiseni (20.11.2020). Lisaks on eeluurimiskohtunik andnud loa toimetada läbiotsimine D OÜ poolt kasutatavates ruumides, sh leidmaks tõendeid elektroonilisel kujul, samuti D. Nevsky elukohas ja sõidukis (reg nr XXX), et leida ja ära võtta menetletavate kuritegudega seotud ja kriminaalmenetluses tähtsust omavaid objekte, sh dokumente nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal, ja kuritegudega puutumuses olevaid andmekandjaid, D. Nevsky kasutuses olevates arvutisüsteemides (sh nutitelefonid, mälupulgad, pilvevarundus) olev teave (sh kirjavahetus) ning arvutisüsteemides, millele D. Nevskyl on juurdepääs, olev teave (sh kirjavahetus) (kd 1 tl 151). Järelikult oli menetlejal õigus läbiotsimise käigus siseneda andmekandjatesse ning otsida kriminaalasjas tähtsust omavat teavet ning leida vajalike tõendeid. Tegemist on lubatavate tõenditega.
3.2.30.11.2021 kohtuistungil on kaitsjad märkinud, et Z OÜ andmekandjatest andmete allalaadimisel on rikutud asitõendite puutumatust ja menetlustoimingu seaduslikkust kuna läbiotsimine vahepeal katkestati (turvakott pitseeriti kinni) ning järgmisel päeval läbiotsimise jätkamisel jätkati sama andmekandja turvakotiga (K 2 tl 144-145). Samuti nähtub, et tehnik, kes ei olnud KKP ametnik, iseseisvalt kopeeris mingeid andmeid. Kohus märgib, et 24.11.2020 läbiotsimisprotokollis (kd 1 tl 127-137) on üksikasjalikult kirjeldatud läbiotsimise käiku. Muuhulgas nähtub, et 23.11.2020 kell 17.08 läbiotsimine katkestati failide mahuka kopeerimise tõttu ning jätkati 24.11.2020 kell 14.10. Turvaümbrik nr 665108 avati läbiotsimise jätkamisel. Logide väljavõtte järgi fail nimega virt70955-09112020.tag.gz kopeerimist oli alustatud tehniku AK tööarvutisse 24.11.2020 kell 09:54:46 ja lõpetatud kell 12:30:42. Faili allalaadimise käigus ja peale allalaadimist muudetud ei ole. Allalaadimise protsessi vahemikul 09:54:46 kuni 12:30:42 ei katkestatud. Läbiotsimise käigus kopeeritud andmetega andmekandja oli pakendatud turvaümbrikusse nr 665139. Seejuures on läbiotsimisprotokoll allkirjastatud ka tehnik AK poolt kes on ühtlasi kinnitanud kõikide tema poolt politsei andmekandjale salvestatud andmete terviklikkust ja autentsust. Lisatud on 24.11.2020 AK tööarvuti logide väljatrükk ja selle tõlge. Läbiotsimisprotokolli on koostanud eriasjade uurija AB. KrMS § 63 järgi on tõend muuhulgas uurimistoimingu protokoll. Menetlustoimingu protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (RKKKo 3-1-1-31-11, p 20.1). Antud juhul ei viibinud menetleja fail virt7095509112020.tag.gz kopeerimise alustamise juures, kuid saabus 24.11.2020 kell 14.10 ning viibis faili politsei andmekandjale allalaadimise juures. Seejuures on menetleja läbiotsimisprotokollis piisava põhjalikkusega kirjeldanud faili kopeerimise protsessi ning tuvastanud, et fail ei olnud allalaadimise käigus ega peale allalaadimist muudetud. Seega on küsimus eelkõige selles, millist ajahetke saab pidada menetlustoimingu alguseks. Kohus leiab, et menetlustoimingu alguseks tuleb lugeda 24.11.2024 kell 14.10 mil avati turvaümbrik ning kell 14.22 alustati faili allalaadimist politsei andmekandjale. Kuigi faili kopeerimist alustas tehnik varem (kell 09.54) ei olnud kopeerimine käsitletav menetlustoimingu osana vaid toimingut ettevalmistava tegevusena. Failide kopeerimine on aeganõudev tegevus mistõttu võib pidada lubatavaks olukorda, kus kopeerimist alustab tehnik, kes on menetleja jaoks usaldusväärne isik. Seega viibis menetleja menetlustoimingu juures ning tegemist on lubatava tõendiga.
KRIMINAALMENETLUSE KALLUTATUSE VÄIDE
15 / 108
1-21-3503
4.Menetluse kestel on kaitsjad korduvalt viidanud menetluse kallutatusele ning leidnud, et rikutud on õigust õiglasele menetlusele. Nimelt on kaitsjad kohtumenetluse algusest heitnud ette, et kohtueelses menetluses ei antud kaitsjatele piisavalt aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja kaitseõiguse teostamiseks.
4.1.Vaidlust ei ole selles, et tegemist on mahuka kriminaalasjaga. Kriminaalasja toimikud tehti prokuratuuri poolt kaitsjatele läbi AET nähtavaks lõplikult nähtavaks 29.04.2021. Kaitsjad taotlesid toimikutega tutvumise tähtaja pikendamist kuid kaitsjate taotlused jäeti rahuldamata ning prokuratuur saatis 16.05.2021 süüdistusakti kohtusse. Kohus on 29.06.2021 kohtu alla andmise määruses (punkt 8) möönnud, et kaitsjatele prokuratuuri poolt toimikutega tutvumiseks ja taotluste esitamiseks seatud tähtaeg enne süüdistusakti kohtusse saatmist oli asja mahtu ja keerukust arvestades liiga lühike ning see rikkus kaitseõiguse teostamist. Siiski ei saa pelgalt kohtueelse menetluse minetuse tõttu järeldada, et menetlus on kallutatud. Pärast kriminaalasjas süüdistusakti kohtusse saatmist andis kohus süüdistatavad kohtu alla 24.05.2021 kohtu alla andmise määrusega ning määras eelistungi 14.06.2021. 29.06.2021 täiendava kohtu alla andmise määrusega andis kohus kaitsjatele täiendava tähtaja kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja kaitseakti täienduste esitamiseks kuni 10.09.2021. Järelikult oli kaitsjatel aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 29.04.2021-10.09.2021 ehk üle nelja kuu. Seega, isegi kui prokuratuur kiirustas kriminaalasja kohtusse saatmisega ja ei võimaldanud kaitsjatele piisavalt aega kriminaalasja materjalidega tutvumiseks, kõrvaldas kohus rikkumise kohtumenetluse käigus. Kaitsjatel oli kokkuvõttes piisavalt aega kriminaalaja materjalidega tutvumiseks. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust oli täiendavalt antud aeg piisav, et tagada kaitseõiguse teostamine.
KOHTUEELSE MENETLEJA TEGEVUS
4.2 Kaitsjad kritiseerisid samuti kohtueelse menetleja tegevust (Keskkriminaalpolitsei). Nimelt väitsid kaitsjad, et kohtueelne menetlus ei olnud objektiivne, selgelt oli see suunatud ainult perekond Dyagelevide kohta tõendite kogumisele ning tähelepanuta jäeti teiste võimalike osalejate, eriti OLi ja Q rolli kohta tõendite kogumine. Kohus sellega ei nõustu. Kohtule esitatud tõendite (eelkõige jälitusprotokollid, mida kohus käsitleb edasiselt) pinnalt saab I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva rolli KarS § 211 lg 1 ja § 201 episoodide puhul pidada keskseteks. OLi rolli kohta vt täiendavalt kohtuotsuse p 28.4. Seega allutati kahtlustatavatena avalike menetlustoimingutega isikud, kelle suhtes oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et nende poolt on kuritegu toime pandud. Mh oli selleks isikuks ka Q, kellele samuti süüdistus esitati, kuid kelle suhtes lõpetati menetlus kohtus KarS § 202 alusel. II.
Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I Dyagelevile esitatud süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi
5.Süüdistuse (K1 tl 29-32p) kohaselt leppisid I. Dyagelev ja DP (kes oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes) eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal enne 04.09.2019 kokku, et I. Dyagelev lubab ja annab DPile tema KKK maja ehitamiseks rahalisi vahendeid, korraldab maja ehitusprojekti koostamise-, korraldab ehitusloa taotlemise, organiseerib maja ehitamiseks vajalikud spetsialistid (näiteks arhitekt – projekteerija, geodeet) ja - tasub nende eest, pakub vajalike materjalide soetamist ning maja projekti ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel tingimustel ning DP nõustub ja võtab need vastu selle eest, et vastuteenena kasutab enda ametiseisundit politseiametnikuna selleks, et lubab koguda, kogub ja edastab I. Dyagelevi 16 / 108
1-21-3503 palvel viimasele teda huvitavat politsei siseinfot ning kasutab enda ametialaseid koostöökontakte, mis aitavad I. Dyagelevil suunata tema ja tema kontrolli all olevate äriühingute suhtes tehtavaid otsuseid Finantsinspektsioonis, politseis ja muudes ametiasutustes ning kahjustada I. Dyagelevi äride konkurente. Süüdistuse kohaselt DP kasutaks oma ametiseisundit politseiametnikuna ning edastas I. Dyagelevile politsei andmekogudest andmeid ning menetlusinfot ja lubas menetlusi suunata I. Dyagelevi huvides kasutades oma ametialaseid koostöökontakte. Vastutasuna I. Dyagelev teadlikult lubas ja andis DPile kui ametiisikule üle vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses ja soodustusi ehitusmaterjalide soetamiseks.
5.1.Kokkuvõtvalt heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et tema on lubanud ja andnud ametiisikule, kelleks oli Politsei-ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnik DP, suures ulatuses vara või muid soodustusi vastutasuks selle eest, et DP ametiisikuna kasutaks oma ametiseisundit.
5.2.KarS § 298 lg 2 p 3 järgi on karistatav altkäemaksu andmine suures ulatuses. KarS § 12 1 p 2 järgi on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seoses selle süüdistuse episoodiga tuleb kõigepealt ära märkida see, et altkäemaksu võtmises KarS § 294 lg 2 p 4 järgi oli esitatud süüdistus samuti DPile. Tema suhtes aga lahendati kriminaalasi eraldi kokkuleppemenetluses (K 1, tl 178-189). Seetõttu tuleb ka I. Dyagelevi süüdistust altkäemaksu andmises KarS § 298 lg 2 p 3 järgi hinnata põhidelikti, so altkäemaksu võtmise kontekstis, sh hinnata ka selle süüteokoosseisu elemente.
5.3.KarS § 298 põhidelikti (KarS § 294) objektiivse süüteokoosseisu moodustavad järgmised tunnused: Ametiisikule (a) vara või muu soodustuse lubamise või andmise eest (b) vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest (c). Kohus analüüsib edasiselt kõiki koosseisuelemente eraldi. a) ametiisik
6.KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.
6.1.Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.
6.2.Kohus nõustub prokuröriga selles, et toiminguks selle sätte tähenduses saab pidada ka politseiametniku poolt politsei andmebaasides oleva info kohta päringute tegemist.
17 / 108
1-21-3503
6.3.Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP oli alates 24.05.2004 nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti politseiteenistusse politseiametniku ametikohale. Vaidlust ei ole ka selles, et DP töötas alates 01.09.2010 PPA sisekontrollibüroos ning alates 01.07.2018 on sisekontrollibüroo II talituse taustakontrolliametnik. Kaitsepolitseiameti päringu 19.11.2020 nr 8844 (kd 4 tl 1-2) alusel edastatud PPA sisekontrollibüroo talituse juhi vastusest ja DPi ametijuhendist (kd 4 tl 15-20) nähtuvad DPi tööülesanded, sh oli tema ülesandeks teostada taustakontrolli ja analüüsida saadud teavet (p 3.1); teostada vajadusel õigusaktide alusel sätestatud jälitustoiminguid (p 3.2); sisestada jälitusteavet andmebaasidesse (p 3.5). Vastavalt ametijuhendile vastutas DP teenistuskohustuste õigeaegse, korrektse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise ning nõutaval tasemel tulemuse saavutamise eest (p 4.1); teenistusse puutuvate õigusaktide ja korralduste järgimise ning täitmise eest, sh avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest tulenevate nõuete täitmise eest (p 4.2); tema kasutajatunnusega tehtud tegevuste eest kõigis info- ja teabesüsteemi osades ning arvutite ja sidevahendite kasutamisel turvalisuse nõuete täitmise eest (p 4.3); teenistusülesannete tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puutuvate andmete ning muu juurdepääsupiiranguga saadud teabe hoidmise eest (p 4.5); ametikohale avaliku teenistuse seadusega ja/või politsei ja piirivalve seadusega sätestatud piirangute järgimise eest (p 4.9).
6.4.Oma teenistusülesannete täitmiseks oli DPil ligipääs PPA infosüsteemidele ja andmebaasidele, mis sisaldavad muuhulgas asutusesiseseks kasutamiseks ja piiratud tasemel riigisaladuseks tunnistatud teavet ning tal oli õigus siseneda teenistuskohustuste täitmise eesmärgil kõikidesse PPA struktuuriüksuste ruumidesse, laevadele, PPA struktuuriüksuste poolt valvatavatesse ruumidesse ja territooriumile (kd 4 tl 16-20).
6.5.Kohtus 01.02.2022 tunnistajana üle kuulatud DPi vahetu juht PP kinnitas, et DPi töötas sisekontrollibüroos ja tööülesandeks oli taustakontrollide läbiviimine PPA-s ehk siis nende isikute, kes kandideerivad tööle või liiguvad PPA siseselt, ja territooriumile lubamiste, taustakontrollid (K 2 tl 218 p-223 p).
6.6.ATS § 5 p 1 kohaselt on avalik teenistus riigi avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine. PPVS § 33 lg 2 järgi on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Seega oli DP politseiteenistuses olles ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõistes. b) vara või muu soodustus
7.Süüdistuse kohaselt koosnes I. Dyagelevi poolt DPile antud 61 030,97 eurot, mida süüdistus peab koosseisu mõtte varaks järgmistest osadest: Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasummadest, millest HN võttis 19 000 eurot sularahas välja ja andis üle DPile; I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole üle kantud rahasumma, millest HN tasus DPi eest AS A arveid summas 5702,89 eurot; Dyagelevi poolt DPile vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha; DPi majaehitusel aadressil KKK EK OÜ nimel OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemine summas 7200 eurot ning AS-st Exact Geomark mõõdistus-geodeetilised tööd summas 280,80 eurot; DPi majaehitusel aadressil KKK S OÜ-st soetatud päikesepaneelide eest tasumine summas 13 847,28 eurot. 18 / 108
1-21-3503
7.1.Kuna süüdistuse kohaselt on tegemist erinevate osategudega, siis hindab ja analüüsib kohus neid kõiki eraldi. c) lubamine või andmine
8.I. Dyagelevi süüdistatakse nii altkäemaksu (hõlmab seaduse järgi nii vara kui ka muud soodustust) lubamises kui ka andmises (/.../ et ta on lubanud või andnud /.../ süüdistusakti p 17.1) ning vaidlust pole selles, et mõlemad alternatiivid (lubamine ja andmine) on nii eraldi kui ka kogumis karistatavad. Edasi tuleb markeerida seda, et kuna ebaõiguskokkulepe oli süüdistuse kohaselt jätkuv ning hõlmas nii andja kui võtja poolt korduvaid käitumisakte, siis kohati on nende alternatiivsete tegude vahet tegemine raskendatud.
8.1.Kaitsja on leidnud, et I. Dyagelevile etteheidetavad teod, so tema poolt vara üleandmine, ei olnud seotud DPi ametiseisundi või ametipädevusega. Pooled ei vaidle selle üle, et DP sai I. Dyagelevilt süüdistuses nimetatud vara või muud soodustust, kuid I. Dyagelevi seisukohalt polnud tegemist korruptiivse ebaõiguskokkuleppega vaid muu võlaõigusliku suhtega. Iseenesest on tegemist tähelepanuväärse väitega, mis lõpptulemusena õigeks osutudes mõjutab ka süüdistuse põhjendatust. Nimelt mõjutab see seda, kas I. Dyagelev sai toime panna altkäemaksu lubamise/andmise, sest viimane peab vastuteenena olema seotud just ja ainult ametiisiku poolt ametiseisundi/pädevuse ärakasutamisega. Seega on tegemist kokkuvõttes selle süüdistuspunkti keskse vaidluskohaga.
8.2.I. Dyagelev andis kohtus ütlusi, et kuigi ta teadis, et DPi näol oli tegemist politseiametnikuga (K6 tl 249p-250), siis süüdistuses nimetatud vara üleandmine DPile, millele ta objektiivselt vastu ei vaidle, ei olnud kuidagi seotud DPi ametiseisundiga. I. Dyagelevi sõnul oli tegemist kas (a) tavalise laenusuhtega kahe eraisiku vahel või (b) DPi poolt majaehitamisega, mida mh korraldas EK OÜ ja millega I. Dyagelev oli läbi OÜ EK seotud. I. Dyagelevi sõnul tegutses EK OÜ kinnisvara arendamisega (K6 tl 250-250p) ning lõppkokkuvõttes ei ole ka selles väites vaidlust. Seetõttu analüüsib kohus tõendite pinnalt edasi neid vara või muu soodustuse lubamise või üleandmisega seotud asjaolusid, mida süüdistuses ette heidetakse. Enne seda tuleb aga korraks põigata minevikku ning kaardistada I. Dyagelevi ja DPi tutvuse, samuti suhtluse alguse ja jätkumisega seotud asjaolud.
8.3.Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et I. Dyagelev ja DP tundsid teineteist. I. Dyagelevi kohtuistungil antud ütluste järgi tutvus ta DPiga, kui viimane soovis 2019 aastal maha müüa oma kinnistu aadressil ÄÄÄ (K6 tl 249 p-250). EK OÜ ostis ÄÄÄ kinnistu DPilt arendusprojektina. Esialgne suhtlus käis läbi D. Nevsky, kes tegeles EK OÜ-s arendusprojektidega. Pärast tutvumist suhtlesid tihedalt, paar päeva pärast ÄÄÄ müüki ütles DP kohtumisel, et on politseiametnik (K6 tl 250). Järelikult oli I. Dyagelev teadlik alates 2019 aastast, et DP on politseiametnik. DP keeldus kohtuistungil ütlusi andmast (K 2 tl 213), mistõttu esitas prokurör kohtule tema kohtueelses menetluses antud ütlused (kd 6 tl 89-108). Sealt nähtub samuti, et I. Dyagelev oli temale tuttav isik samadel asjaoludel nagu I. Dyagelev seda kinnitas. Kohus peab mõlema isiku ütlusi selles osas usaldusväärseks, sest see on leidnud tõendamist ka muude tõenditega.
8.3.1.Nimelt Kinnistusraamatu (kd 3 tl 13-15) andmetel oli ÄÄÄ omanik DP, 17.07.2019 on kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 27.06.2019 EK OÜ. Kinnistu müüki DPi poolt Erial Kinnisavara OÜ-le tõendavad ka 17.07.2019 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (kd 3 tl 16-23), millest nähtub, et kinnistule aadressil ÄÄÄ on 19 / 108
1-21-3503 seatud hüpoteek HLÜ Erial kasuks. Kinnistu ÄÄÄ sõlmitud 17.06.2019 ostu-müügileping (kd 3 tl 36-46) tõendab, et DP müüs nimetatud kinnistu Erial Kinnisavara OÜ-le, keda tehingus esindas juhatuse liige D. Dalberg-Dyageleva.
8.3.2.Pärast ÄÄÄ kinnistu müüki soetas DP uue kinnistu aadressile KKK. Seda kinnitab kinnistusraamatu väljatrükk 10.09.2020 (kd 3 tl 47-48) ja 07.08.2019 sõlmitud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (kd 3 tl 49-57). 03.09.2020 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu kohaselt (kd 3 tl 58-67) seati kinnistule KKK hüpoteek Luminor Bank AS kasuks summas 76 700 eurot. Kriminaalasjas on samuti tõendamist leidnud, et peale kinnistu ostmist hakkas DP sinna ehitama elumaja. Kohus ei pea oluliseks ega süüteokoossisu mõttes määravaks seda, millised olid DPi täpsed motiivid altkäemaksu vastuvõtmisel. Kas selleks olid tema leibkonna piiratud rahalised ressursid maja ehitamisel või muud motiivid. Samas viiteid sellele, et DP elas oma rahaliste võimete piiril uuritud tõendite hulgas siiski on. Nii nähtub, et DPil oli erinevate kaupade/teenuste ostmiseks sõlmitud mitmeid järelmaksu lepinguid (kd 4 tl tl 47-54) ning vähemalt ühel korral on talle järelmaksu andmisest ka keeldutud (kd 4 tl 43). Kaudselt viitavad need andmed sellele, et tema kulud ületasid tulusid ning lõppeks ei pruugi prokuröri järeldus, et just see oli kuriteo toimepanemise põhiline motiiv ka vale olla. Aga veelkord, kuna altkäemaksu võtmise motiiv ei ole koosseisuline tunnus, siis ei pea kohus põhjalikumalt vajalikuks sel teemal peatuda.
8.4.I. Dyagelevi ja DPi vahelise ebaõiguskokkulepe hindamiseks tuleb kohtul tuvastada kas ja milliseid hüvesid I. Dyagelev DPile lubas või andis ning milline oli DPi vastutasu. Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile kokku vara vähemalt 61 030,97 euro ulatuses, mis koosneb HN vahendusel antud 19 000 eurost (sularahas), HN poolt tasutud AS A arvetest 5702,89 eurot, OÜ EK nimel OÜ-st P DPile tema ehitatava maja KKK ehituse projekttööde ja ehitusloa taotlemise tasudest 7200 eurot, AS-st EXACT Geomark mõõdistus-geodeetilistest töödest 280,80 eurot, S OÜ-st soetatud päikesepaneelidest 13 847,28 eurot ja I. Dyagelevi poolt DPile sularahana antud 15 000 eurost. Järgnevalt analüüsibki kohus iga osategu eraldi. I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole kantud raha
9.01.02.2022 kohtuistungil esitas prokurör rahvastikuregistri väljatrüki selle kohta, et HN on surnud (kd 6 tl 109) ning KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel HN kohtueelses menetluses antud ütlused. HN kohtueelses menetlused antud ütlused on lubatavaks tõendiks KrMS § 291 lg 1 p 1 järgi, sest tema ütlused riimuvad muude tõenditega, eelkõige dokumentaalsete tõenditega ning jälitustoiminguga kogutud teabega. HN on 10.11.2020 ülekuulamisel selgitanud, et tunneb DPi alates 2011. aastast, kutsub teda Timoks. I. Dyagelevi nime on kuulnud, tõenäoliselt kohtunud ei ole, tutvustatud neid ei ole. HN omas pangakontot SEB pangas, Swedbank ́is ja Suurbritannia Monese pangas. I. Dyagelev kandis raha tema SEB kontole 2020. aastal kuna DP palus, et HN laseks raha enda kontole kanda, võtaks sularahas välja ja annaks selle DPile. DP palus, et ta võtaks raha välja erinevate pankade automaatidest ja mitte üle 3500 euro korraga. Raha andis üle DPile raha väljavõtmise päeval või sellele järgneval päeval, nt Järve keskuse parklas, Tallinna Kaubamaja kõrval asuvas parklas, kõik rahade üleandmised toimusid 2020.a jaanipäeva paiku ja peale seda juulis. I. Dyagelevi poolt üle kantud rahast andis kõik DPile edasi. Samuti tasus ta 21.07.2020 ja 31.07.2020 AS A arved kuna DP seda temalt palus. Tema kätte AS A kaup ei tulnud ja ta ei tea mis kaup see oli, mäletab vaid, et olid Euronicsiga seotud arved (kd 6 tl 110-116).
9.1.HN ütlusi kinnitavad AS SEB Pank poolt Kaitsepolitseiametile edastatud vastused koos HN arvelduskonto sularahaautomaatides tehtud tehingute salvestistega, samuti 21.07.2020 20 / 108
1-21-3503 tehingute andmed (kd 2 tl 23-35). Andmeid on vaadeldud 18.09.2020 koostatud vaatlusprotokollis (kd 2 tl 147-149) ning vaatluse käigus on tuvastatud, et HN omab AS SEB pangas arveldukontot nr XXXXXXXX. 07.09.2020 vastuse kohaselt on 21.07.2020 I. Dyagelevi arvelduskontolt XXXXXXXX laekunud HNle 5000 eurot (dok 752) ja 5000 eurot (dok 751), st kokku 10 000 eurot, mõlema makse selgitus „according on the contract“. Vaatlusprotokolli kohaselt on pärast maksete laekumist perioodil 21-31.07.2020 kontolt välja võetud sularaha kokku 4500 eurot ja AS-le A tehtud 21.07.2020 ülekanne summas 3846,29 eurot ja 30.07.2020 summas 1856,60 eurot. AS A AS vastusest Kaitsepolitseiameti päringule koos lisadega (kd 4 tl 41-44) nähtub samuti, et arved on tasutud HN poolt. Seda kinnitab nii A AS kullerteenuse tellimuse kinnitus nr 417591, 11.08.2020 (kd 4 tl 56-57) kui ka maksekorraldused (kd 4 tl 61-64), millest nähtub, et DPi tellimuse eest tasus HN, maksekorraldused 21.07.2020 summas 3846,29 eurot ja 30.07.2020 summas 1856,60 eurot. A AS kullerteenuse tellimuse kinnituse järgi tellis DP kodumasinaid, sh pesumasina, kuivati, külmkapi, teleri jne, st seadmeid mida ta vajas oma uude ehitatavasse eramusse (kd 4 tl 56).
9.2.AS SEB Pank 20.07.2020 vastusest nr 26258665 koos lisadega (kd 2 tl 118-120) nähtub, et HN arvelduskontole on tehtud järgnevad ülekanded: 10.06.2020 summas 5000 eurot (Worldlink), 12.06.2020 summas 2000 eurot (Worldlink), 17.06.2020 kaks ülekannet summades 5000 eurot ja 3000 eurot (Payoneer Inc), kõikide ülekannete selgitus „according on the contract“. AS SEB Pank vastusele lisatud ATM salvestiste väljavõtted (kd 2 tl 121130) kinnitavad, et HN on sularaha välja võtnud 12.06.2020 kahel korral, 19.06.2020 kahel korral, 25.06.2020 ja 30.06.2020 kahel korral, iga kord 1000 eurot s.t kokku 7000 eurot.
9.3.HN on selgitanud, et DP ütles, et raha tuleks välja võtta mitte SEB panga automaadist, aga teistest automaatidest ning korraga mitte üle 3500 euro (kd 6 tl 113). HN sellekohased ütlused riimuvad AS LHV Pank poolt Kaitsepolitseiametile edastatud vastuskirjade ning sellele lisatud ATM salvestiste väljavõtetega (kd 2 tl 114), millest nähtub, et HN võttis sularaha välja muuhulgas ka AS LHV Pank sularahaautomaatidest. LHV AS vastuse kohaselt asuvad sularahaautomaadid Järve Selveris (Pärnu mnt 238, Tallinn), Kristiine keskuses (Endla 45, Tallinn) ja AS LHV Tallinna kontoris (Taru mnt 2, Tallinn). LHV AS sularahaautomaadist võttis HN välja kokku 7500 eurot (12.06.2020, 13.06.2020, 15.06.2020 kolmel korral ja 26.06.2020 kolmel korral). 07.07.2020 vaatlusprotokollis (kd 2 tl 145-146) on vaadeldud HN arvelduskonto XXXXXXXX väljavõtet ning tuvastatud, et perioodil 1017.06.2020 laekus kontole 15 000 eurot (Worldlink kontolt 7000 eurot ja Payoneer kontolt 8000 eurot) ning perioodil 12-30.06.2020 on välja võetud sularaha kokku 14 500 eurot.
9.4.Lisaks eeltoodule kinnitavad I. Dyagelevi poolt DPile raha andmist HN vahendusel jälitustoimingute protokollid. Selliselt nähtub, et DP küsis I. Dyagelevilt laenu 08.04.2020 (kd 4 tl 204) summas 35 000 eurot, 14.05.2020 (kd 4 tl 225) summas 30 000 eurot ja 18.07.2020 (kd 5 tl 40) summas 15 000 eurot. Sellest osa (25 000 eurot) kandis I. Dyagelev HN kontole. 20.10.2020 jälitustoimingu protokollis on I. Dyagelev selgitanud DPile, et praegu läks juba seitse ära....täna läks kolm- see on kokku kümme. See nädal on kinni. Järgmine nädal ka kümme ja pärast veel kümme (kd 4 tl 256). Samuti on I. Dyagelev andnud juhiseid, et välja tohib võtta kolm nädalas, 1000 kaupa, ainult LHV pangast kuna on filtrid ja võõrast pangast väljavõttes kontrolli ei järgne, tema saatis raha SEB-sse, aga SEB spetsialiseerub sellele, et püüab kõiki rahapesuvõimalusi just nimelt läbi pangaautomaadi. Kõrvutades jälitustoimingu protokollis kajastatud vestluse HN arvelduskonto väljavõtete, samuti HN ja DPi ütlustega on üheselt aru saada, et ülalviidatud vestluse teemaks oli I. Dyagelevi poolt HN arvelduskontole kantud raha.
21 / 108
1-21-3503
9.5.Kohtu hinnangul on nii HN kui ka DPi ütlustega ning HN arvelduskonto vaatlusprotokollide, pankade vastuskirjadega ja jälitustoimingu protokollidega tõendatud, et I. Dyagelev kandis HN arvelduskontole kokku 25 000 eurot. Kuigi ülekannete selgitused justkui viitavad lepingujärgsele tasumisele, siis tegelikkuses HN ja I. Dyagelevi vahel mingit lepingut ei olnud. Veelgi enam, HN sõnul ta küll I. Dyagelevi nimelist isikut teadis, kuid ei tundud ega olnud kohtunud. I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tema teada oli HN DPi ehitaja ning viimane palus raha kanda ehitaja arvele kuna maja ehitamisega oli kiire (K kd 6 tl 251p), ehk HN kontole kantud raha oli seega I. Dyagelevi laen DPile. Siinkohal märgib kohus, et sellest, kas tegemist oli tegelikkuses laenuga või mitte, ei sõltu teo karistatavus, kuna ka laen saab olla soodustus KarS § 298 tähenduses.
9.6.Kohus peab HN antud ütlusi usaldusväärseteks kuivõrd tunnistaja ütlused riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. I. Dyagelevi kohtuistungil antud selgitused, et tema teada oli HN näol tegemist DPi ehitajaga (K kd 6 tl 251 p), ei ole eluliselt usutavad ega ühti ülejäänud tõenditega. Raha liikumist HN arvelduskonto kaudu kinnitavad ka HN ja DPi vahelised vestlused (kd 6 tl 1-88), sh on HN 25.06.2020 vestluses selgitanud, et ma eile jätsin võtmata/.../ täna ma lähen ja annab ainult 1000/..../ (kd 6 tl 8-9). Kuigi makseteenuste Worldlink ja Payoneer Inc laekumiste juurest ei nähtu ülekanded teinud isiku andmeid, on sarnaselt I. Dyagelevi LHV AS arvelduskontolt tehtud ülekannetega makseselgitusena märgitud „according on the contract“, mis tõendab, et kanded on tehtud sama isiku, st I. Dyagelevi poolt. Seda kinnitavad ka I. Dyagelevi telefonile saabunud Payoneer identifitseerimiskoodide kinnitused (kd 6 tl 2, 3, 4, 5, 7, 8, 21, 37, 44 ja 59). Kokkuvõttes on kohtu hinnangul ülaltoodud tõenditega kinnitust leidnud, et I. Dyagelev kandis HN arvelduskontole 25 000 eurot, millest HN võttis sularahas välja 19 000 eurot ja tasus DPi eest AS A arved summades 3846,29 eurot ja 1856,60 eurot, seega andis I. Dyagelev DPile läbi HN kokku 25 000 eurot, millest DP sai 24 702,89 eurot (19 000 eurot sularahas ja 5702,89 eurot A OÜ arvete tasumisel). Kohus peab usaldusväärseks ka HN ütlusi, et sularahas väljavõetud summad (st kokku 19 000 eurot) andis ta üle DPile. Kohus märgib, et kuigi I. Dyagelev kandis HN arvelduskontole 25 000 eurot, sai DP selles endale 24 702,89 eurot ehk 297,11 eurot vähem, summade vahe läks tõenäoliselt panga teenustasude katteks, mida kinnitab ka I. Dyagelevi ja DPi vaheline vestlus, kus viimane avaldas nördimust, et kaotsi läheb 26 eurot 1000 euro kohta (kd 5 tl 6). I. Dyagelevi poolt DPile vahetult üle antud 15 000 eurot sularaha
10.Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelevi DPile vahetult üle sularaha kokku vähemalt 15 000 euro ulatuses, s.o DPi töökabineti seifist 21.05.2020 tuvastatud 10 000 eurot ja 08.07.2020 DPi jope taskust avastatud 5000 eurot, mis on fikseeritud 21.09.2020 koostatud jälitustoimingu protokolliga (kd 4 tl 128-129). I. Dyagelevi ütluste kohaselt ei ole tema DPile sularaha andnud (K6 tl 41). DP selgitas, et seifis tuvastatud 10 000 eurot võis olla tema enda säästud, aga võis olla ka I. Dyagelevilt saadud raha. Jope taskus olnud 5000 eurot võis olla raha, mille ta sai I. Dyagelevilt ärikontakti vahendamise eest, see teene ei olnud seotud tema politseitööga (kd 6 tl 98). Lisaks selgitas DP, et I. Dyagelev on talle andnud laenu 5000 eurot enda Suur-Ameerika tänava kontoris (kd 6 tl 96).
10.1.Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP omas vaidlusalusel perioodil järgmisi arvelduskontosid: Danske Bank AS Eesti filiaal arvelduskontod XXXXXXXX ja XXXXXXXX, Swedbank AS-is XXXXXXXX ja Luminor Bank AS-is kontosid XXXXXXXX ja XXXXXXXX, millest aktiivselt kasutas Luminor Bank AS arvelduskontosid. DP sai rahalisi vahendeid 150 000 eurot ÄÄÄ kinnistu müügist 17.06.2019 22 / 108
1-21-3503 (kd 3 tl 36-46) ja 07.08.2019 ostis kinnistu KKK Saku vallas 50 000 euro eest (kd 3 tl 49-57). DPi kontolt tehtud sularaha väljamaksetest nähtub, et 2020. aastal võttis DP välja sularaha kokku 43 730 eurot (kd 3 tl 217-218). Sularaha väljamaksete tabeli järgi (kd 3 tl 222 CD plaat lisa 3) olid väljamaksed tehtud perioodil maist kuni novembrini 2020. Seejuures enne 21.05.2020, mil töökabineti seifis tuvastati 10 000 eurot, oli DP kontolt välja võtnud sularaha 3200 eurot (24.03.2020 200 eurot, samuti 27.04.2020, 05.05.2020 ja 12.05.2020 1000 eurot korraga, s.o kokku 3000 eurot). Järelikult ei saanud 21.05.2020 DPi töökabineti seifis tuvastatud 10 000 eurot olla tema enda säästud. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et leitud sularaha 10 000 eurot oleks võinud olla varem säästetud raha. Seda eelkõige seetõttu, et kriminaalasjas on tuvastatud, et DPil oli rahadega probleeme, mistõttu ta küsis korduvalt laenu I. Dyagelevilt. Järelikult ei ole eluliselt usutav, et rahaprobleemide käes vaevleval isikul võis olla 10 000 eurot enda sääste. Kohus märkis ka eelnevalt, et DPi kehva rahalist seisu kinnitavad kaudselt ka erinevate kaupade/teenuste ostmiseks sõlmitud mitmeid järelmaksu lepinguid (kd 4 tl 47-54) ning asjaolu, et vähemalt ühel korral on talle järelmaksu andmisest ka keeldutud (kd 4 tl 43). Samuti ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et DPi taskust tuvastatud 5000 eurot oleks võinud olla saadud kontakti vahendamise eest. Kontakti vahendamisest ei rääkinud kohtuistungil I. Dyagelev, samuti ei ole võimalik tuvastada jälitustoimingute käigus kogutud teabest, et I. Dyagelevi ja DPi vahel oleks olnud vestluseid kontakti vahendamise teemal. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 08.07.2020 DPi jope taskust avastatud 5000 eurot sularaha oli samuti I. Dyagelevilt saadud laen, tegemist võis olla I. Dyagelevi Suur-Ameerika tn kontoris antud 5000 euroga. Kohus ei pea I. Dyagelevi ütlusi usaldusväärseks selles osas, et ta ei andnud DPile sularaha. Kohtu hinnangul ei olnud DPil alust valetada, et I. Dyagelev talle sularaha andis (laenas). Külla aga on I. Dyagelevi ütlused ses osas ennast õigustavad eesmärgiga pääseda võimalikust karistusest.
10.2.Kokkuvõttes on tuvastatud, et DPi töökabineti seifist leitud 10 000 eurot ja taskust leitud 5000 eurot on I. Dyagelevilt saadud vara, mis mahub üldise altkäemaksukokkuleppe alla. OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemine summas 7200 eurot ning AS-st Exact Geomark mõõdistus-geodeetilised tööd summas 280,80 eurot
11.Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile vara 7200 euro eest tasudes tema eest OÜ EK nimel OÜ-le P tema ehitatava maja KKK ehituse projekti tööde ja ehitusloa taotlemise eest, samuti tasus AS EXACT Geomark mõõdistus-geodeetiliste tööde eest 280,80 eurot.
11.1.Esmalt märgib kohus, et EK OÜ on asutatud 16.07.2015, ainuosanikuks on HLÜ ERIAL. EK OÜ juhatuse liige on I. Dyagelevi abikaasa D. D. Dyageleva. Kuigi EK OÜ dokumente allkirjastas juhatuse liikmena D. Dalberg-Dyageleva, oli I. Dyagelev äriühinguga seotud isikuks, sh mõjutas äriühingu tegevust ja arvete tasumist.
11.2.05.05.2023 kohtuistungil selgitas I. Dyagelev, et DP pöördus nende poole (EK OÜ) aadressile KKK uue maja projekteerimisteenuse saamiseks. Arhitektiks oli AP ja P OÜ, kes tegi töid EK OÜ jaoks. Kogu kirjavahetus DPi projekti suhtes käis läbi I. Dyagelevi, välja arvatud üks kord, kui DP rääkis APiga I. Dyagelevi telefoni kasutades (K 6 tl 250 p).
11.3.P OÜ 30.11.2020 vastusest nr 9125-2 koos lisadega (kd 4 tl 103-117) nähtub, et KKK objektiga seotud projekteerimis ja konsultatsiooni teenuse on tellinud EK OÜ. P OÜ ja EK OÜ vahel oli sõlmitud üldine konsultatsioonileping ja vastav hinnapakkumine. Projekteerimistööde tellija ja arve maksja oli EK OÜ. Kõik KKK objektiga seotud arved (arve nr 2020008 summas 5400 eurot ja arve nr 2020011 summas 1800 eurot) tasus Erial 23 / 108
1-21-3503 Kinnisava OÜ. 03.03.2020 eskiisi tellijaks oli Erial Kinnisavara OÜ ja 07.05.2020 koostatud eelprojekti tellijaks DP. Seega tasus Erial Kinnisavara OÜ DPi maja KKK, xxx külas projektitööde ja ehitusloa eest 7200 eurot. 26.01.2021 koostatud vaatlusprotokollis (kd 2 tl 150-151) on vaadeldud AS TBB Pank poolt PPA-le edastatud infot (kd 2 tl 36-49) ning sellest nähtub, et 21.04.2020 on Erial KV OÜ tasunud P OÜ-le muuhulgas 15 000 eurot arve nr 2020008 eest ja 06.06.2020 3240 eurot arve nr 2020011 eest. EK OÜ tasus Exact Geomark AS-le 280,80 eurot 13.05.2020 (kd 2 tl 150-151) I. Dyagelevi korraldusel (kd 5 tl 239-240). Seda, et arve tasuti DPi maja geodeetiliste tööde eest kinnitab jälitustoimingutega kogutud teave, sh vestlused DPi ja I. Dyagelevi vahel, samuti vestlused I. Dyagelevi ja APi vahel 14.04.2020, 15.04.2020, 16.04.2020 ja 24.04.2020 (kd 5 tl 200-251).
11.4.I. Dyagelev ei ole vaidlustanud ülalviidatud arvete tasumist Erial KV OÜ poolt kuid selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et DP tellis Erial KV OÜ-lt eramu projekti, mille Erial KV OÜ tellis omakorda P OÜ-lt. Selle eest esitati DPile sularaha arve (nr 020920-l), arve esitati majaprojekti eest, arhitektuuriprojekti eest, geodeesia, vee, kanalisatsioon ja ehitusloa taotlemise eest. DP tasus arve eest sularahas, sularaha andis I. Dyagelev raamatupidajale (K6 tl 251-252). Lisaks esitati DPile eraldi arve geodeesia ja päikesepaneelide eest ja kaasas käivate dokumentide eest, mis ei läinud põhiprojekti alla. 05.05.2023 kohtuistungil esitas kaitsja 10.09.2021 esitatud kaitseakti punktis 72 märgitud tõendi, s.o EK OÜ poolt DPile väljastatud arve 16.04.2020 summas 240 eurot (kd 33 tl 216), maksjaks märgitud eraisik. Samuti arve nr 1009211, 10.09.2021 summas 16 311,60 (kd 33 tl 215) maksjaks DP. Arve summas 240 eurot oli I. Dyagelevi sõnul väljastatud energiamärgistuse eest, 10.09.2021 väljastatud arve oli esitatud hilinenult kuna seoses kriminaalmenetlusega oli äriühingu majandustegevus häiritud, arve oli esitatud geodeesia ja päikesepaneelide ning sellega kaasnevate lisatööde eest.
11.5.Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et DP tasus 16.04.2020 EK OÜ-le 240 eurot KKK energiamärgise koostamise eest, see nähtub ka 26.01.2021 vaatlusprotokollist (kd 2 tl 150-151) ja süüdistus ei hõlma energiamärgistuse koostamise eest tasutud summat.
11.6.Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud DPi ehitaja TT, kes kinnitas, et ehitas KKK, xxx küla aadressile maja DPile, teadis teda kui Timo. Esialgne maja hinnapakkumine oli 50 000, lõplik maksumus oli 35 000, millest 2000 tasus DP sularahas. Ehituse ABC-st materjalide ostmisel koostati üks kord arve ekslikult tunnistaja ettevõtte KP OÜ nimele. EK OÜ-ga seost ei ole (K kd 2 tl 225 p-229). TT esitatud KP OÜ arved nr 20016, 20019, 20016, 20016 (kd 4 tl 120-124) kinnitavad, et aadressil KKK ehitustöödega seotud arved olid esitatud TPi nimele kokku summas 35 640 eurot.
11.7.Tunnistaja P OÜ omanik AP selgitas kohtus, et tema tegi aadressil KKK asuvale eramule arhitektuurilise projekti, objektiga seoses suhtles I. Dyageleviga ja tellijaks oli EK OÜ. Tellimusel vahetati nimi valla nõudmisel kuna tellijaks pidi olema omanik, muidu ei oleks ehitusluba saanud (K 5 tl 125-129). Lisaks kinnitas, AP, et sellist olukorda, kus tellijaks oli EK OÜ aga kinnisvara omanikuks keegi teine, ta rohkem ei mäleta et oleks olnud. Seda, et EK OÜ tasus ja I. Dyagelev tellis P OÜ-lt DPi eramu projekti 7200 euro eest kinnitavad ka jälitustoimingute protokollides kajastud vestlused, millest nähtub, et I. Dyagelev suhtles DPi maja projekteerimise ja geodeetiliste tööde küsimuses APiga. Samuti nähtub I. Dyagelevi ja DPi vahelistest vestlustest, et I. Dyagelev tegeles KKK maja projekteerimise küsimusega.
11.8.Antud osateo puhul on eelkõige vaidlus selles, kas DP tellis Erial KV OÜ-lt projekteerimisteenust (oli võlaõiguslik suhe) või oli tegemist I. Dyagelevi poolt antud varaga, 24 / 108
1-21-3503 mis kuulub üldise altkäemaksukokkuleppe hulka. Kohus märgib, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid viitavad sellele, et tegemist oli altkäemaksukokkuleppe osaga. Eelkõige kinnitab seda tunnistaja APi selgitus, et rohkem selliseid olukordi kus tellijaks oli EK OÜ ja kinnisvara omanikuks keegi teine, ta ei mäleta. Järelikult oli tegemist erandliku olukorraga. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et kogu DPi eramu projekteerimist juhtis ja organiseeris I. Dyagelev, kes ühtlasi andis korraldusi arvete tasumiseks EK OÜ nimelt. I. Dyagelev ja DP vestlesid korduvalt omavahel KKK eramu projekteerimisest ja geodeesiast. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et DPi ja Erial Kinnisavara OÜ vahel ei olnud sõlmitud lepingut, Erial Kinnisavara OÜ ei teeninud DPi eramu projekteerimise ja geodeesia tööde vahendamisest tulu, mistõttu on väheusutav, et tegemist oli EK OÜ kui tulu teenimisele suunatud äriühingu jaoks võlaõigusliku suhtega. Päikesepaneelide eest tasumine summas 13 847,28 eurot
12.Järgnevalt peatub kohus süüdistuse osal, milles heidetakse I. Dyagelevile ette seda, et I. Dyagelev tasus DPi ehitatava maja KKK S OÜ-st soetatavate päikesepaneelide eest 13 847,28 eurot. Tasumiseks DP ja I. Dyagelev mõtlesid koos välja ja leppisid kokku skeemi, kus I. Dyagelev andis DPile firma nime OÜ L, mille nimele DP lasi S OÜ-l koostada arve ja OÜ L tasus selle ning peale seda I. Dyagelev tasus DPi jaoks KKK päikesepaneelide eest OÜ EK arvelt OÜ-le L. DP ühelegi äriühingule ega I. Dyagelevile nimetatud päikesepaneelide eest ei ole tasunud.
12.1.I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tema pakkus DPile välja, et ostab (EK OÜ nimelt) OÜ-lt S päikesepaneelid ning müüb edasi DPile. Pakkus sellise variandi välja selleks, et tekitada esmane kontakt OÜ-ga S edaspidiste võimalike soodustuste saamiseks. Päikesepaneelide arve koostati ekslikult Udeselja krundi kohta kuna ehitaja (VG) sai valesti aru (K6 tl 253). Päikesepaneelid sai DP kätte. I. Dyagelevi ülekuulamise käigus esitas kaitsja arve nr 1009211, 10.09.2021 summas 16 311,60 (K 6 tl 252) maksjaks DP tõendamaks, et DPile on esitatud arve päikesepaneelide tasumise kohustuse kohta.
12.2.DP on 20.01.2021 selgitanud, et päikesepaneelid on soetatud S OÜ-lt maksumusega 12 000-13 000 eurot, tema päikesepaneelide eest ei tasunud. Päikesepaneelide kohta tegi S OÜ talle pakkumise 2020 kevadel, suve lõpus pöördus abi saamiseks I. Dyagelevi poole kes andis talle ühe ehitusfirma nime (võis olla L OÜ) kelle nimelt esitada arve S OÜ-le. Arve edastas tasumiseks I. Dyagelevile (kd 6 tl 98).
12.3.Vaidlust ei ole selles, et DPi eramu KKK päikesepaneelide eest tasus EK OÜ L OÜ kaudu. Selliselt nähtub L OÜ 27.11.2020 vastusest (kd 4 tl 99), et L OÜ-le on S OÜ poolt esitatud perioodil 2019-2020 ainult üks arve, mis oli esitatud Udeselja 37 Tallinn objektile ostetud kauba eest, KKK, xxx küla aadressile ei ole L OÜ teenuseid osutanud. Kaup oli ostetud EK OÜ palvel. Vastusele on lisatud S OÜ arve nr 100107 04.08.2020 (kd 4 tl 100) summas 13 847,28 eurot, samuti L OÜ arve 10082020.1 10.08.2020 EK OÜ-le summas 13 908 eurot toote kirjeldus Udeselja 37, Pirita linnaosa. 10.08.2020 maksekorraldusest nähtub, et arve tasus L OÜ S OÜ-le summas 13 847,28 eurot (kd 4 tl 70). Elektripaigaldise nõuete deklaratsioon ED01/221020 ja tootmismooduli seadistamise protokoll (kd 4 tl 71-74) kinnitavad, et päikesepaneelid paigaldati aadressile KKK, xxx külas, ehitise omanik DP. S OÜ vastusest Kaitsepolitseiameti päringule (kd 4 tl 80) nähtub, et KKK objektile päikesepaneelide ostmise ja paigaldamise eest väljastati arve L OÜ-le, 18.01.2021 vastuse (kd 4 tl 84) kohaselt oli L OÜ tellimuse kontaktisikuks TP, kes palus koostada arve L OÜ-le. DPi
25 / 108
1-21-3503 vestlus OÜ S esindaja SLga kinnitab, et päikesepaneelide tellimisega KKK eramule tegeles DP (kd 5 tl 238).
12.4.Udeselja 37 Tallinn kinnistu vaatlusprotokoll (uue aadressiga Paabusilma 17, Tallinn) kinnitab, et nimetatud kinnistul puudus maja millele oleks saanud päikesepaneele paigaldada (kd 3 tl 191-208). See omakorda kinnitab, et tegelikkuses olid päikesepaneelid ostetud DPi kinnistule ja L OÜ arvele oli märgitud aadress Udeselja 37 Tallinn selleks, et tegeliku objekti aadressi ja seotust DPiga varjata. Kohus ei pea usaldusväärseks ka I. Dyagelevi väidet, et vale aadress märgiti ekslikult ehitaja arusaamatuse tõttu.
12.5.Tunnistajana üle kuulatud VG (L OÜ juhatuse liige, omanik) kinnitas kohtus, et L OÜ-l pole olnud kokkupuudet Kga. S OÜ arve tasus I. Dyagelevi palvel ja see oli seotud Udeselja 37 aadressiga, aadressi arvele panemiseks andis talle I. Dyagelev. Arve tasumise eest sai tasu 50-60 eurot, mille talle lubas I. Dyagelev. Suhtlus EK OÜ-ga käis läbi Ilya Dyagelevi, dokumendid allkirjastas Daniela Dalberg Dyageleva. S paneele ei olnudki võimalik Udeseljale paigaldada, sest katused olid erinevad (K5, tl 117 p-119). Seda kinnitab ka VGi ja I. Dyagelevi vaheline WhatsApp vestlus 10.08.2020 (kd 3 tl 183).
12.6.I. Dyagelevi ja DPi vaheline kokkulepe päikesepaneelide ostu ja tasumise kohta nähtub ka jälitustoimingutega kogutud teabest. 10.03.2020 pöördus DP esmakordselt I. Dyagelevi poole jutuga, et soovib paigutada katusele kivi, millel on päikesepaneelid ning seda pakub S OÜ (kd 4 tl 133). 08.04.2020 vestluses selgitab DP, et 12 000 on päikesepaneelid koos paigaldusega ja ühendamisega, ja 5000 on katusekivi (kd 4 tl 193). 30.07.2020 vestluses lepitakse kokku, et I. Dyagelev annab äriühingu nime, kelle nimelt päikesepaneelide arve esitada ning DP maksab summa tagasi sulas ilma maksuta. Seejuures küsib DP, et kuidas sa seda pärast selgitad?/ning I. Dyagelev vastab, et sa ära muretse, ma olen hullemaidki asju selgitanud!/.../ Ma müün selle maha Bulgaaria omasse kõik. Bulgaarias on päike, neile on vaja paneele (kd 5 tl 78-86).
12.7.Ülaltooduga on kinnitust leidnud, et EK OÜ soetas L OÜ kaudu DPi kinnistule päikesepaneelid summas 13 847,28 eurot. I. Dyagelevi väide, et päikesepaneelid soetati selleks, et luua ärikontakt S OÜ-ga ei ole usutav ning ei ühti jälitustoimingute käigus kogutud teabega, sh I. Dyagelevi ja DPi vestlustes kajastatuga. Kriminaalasjas kogutud materjalidest on selge, et DP ei ole päikesepaneelide eest tasunud. Kohtus esitas kaitsja arve nr 1009211 summas 16 311 60 eurot 10.09.2021 selle kohta, et DPile on edastatud arve, sh kohustusega tasuda päikesepaneelide eest. Kohus nõustub prokuröriga, et hilisemate arvete esitamine on tingitud vajadusest luua usutav kaitseversioon. Kohus märgib, et isegi, kui DPi ja I. Dyagelevi vahel oli kokkuleppe tasuda päikesepaneelide eest (sularahas, ilma maksudeta), s.t et tegemist oli laenuga, on ka laenu andmine vara KarS § 298 mõttes. Kuigi arve tasus EK OÜ kuulub S OÜ-le tasutud summa altkäemaksukokkuleppe alla kuna EK OÜ oli I. Dyagelevi mõjusfääris, st tasus arve I. Dyagelevi korraldusel. Lubamine
13.Süüdistuse kohaselt andis I. Dyagelev DPile altkäemaksu kokku summas 61 030,97 eurot, kuid lubas anda kokku 80 000 eurot. Kui kohus eelnevalt analüüsis kas ja millises ulatuses I. Dyagelev andis altkäemaksu siis järgnevalt peatub kohus süüdistuse osas, mille kohaselt I. Dyagelev lubas anda kokku 80 000 eurot, sest KarS § 298 järgi on karistatavad nii andmine kui ka lubamine. Seega on vaja tuvastada kas I. Dyagelev lubas DPile laenu suuremas ulatuses, kui ta tegelikult andis. DP küsis I. Dyagelevilt laenu 08.04.2020 (kd 4 tl 204) 26 / 108
13.1.Süüdistus altkäemaksu lubamises, st osas mis ületab eelnevalt tuvastatud summat, mille I. Dyagelev DPile andis, baseerub eelkõige jälitustoimingute protokollidel, sh I. Dyagelevi ja DPi vahelistel vestlustel. Süüdistuse järgi lubas I. Dyagelev anda DPile laenu või muid soodustusi suuremas ulatuses kui ta tegelikkuses andis. Nimelt nähtub 08.04.2020 I. Dyagelevi ja DPi vahelisest vestlusest, et DP küsib I. Dyagelevilt laenu 35 000 eurot (sa mulle 35 tonni annad?/.../Mille peale?/.../Maja peale/.../ee...krediiti?/.../No, jaa, aga kuidas siis veel! Muidugi krediiti/.../Aa, tuleb arvutada kui palju/.../Noh, võid kinkida muidugi, aga ma millegipärast kahtlen.../.../Tuleb arvestada...paju sulle täpselt vaja on..../) (kd 4 tl 204). Lisaks küsib DP I. Dyagelevilt laenu 14.05.2020 summas 30 000 eurot (kas saad välja aidata?/.../jaa/.../aastaks/.../Kui palju?/.../30/...//Aga protsent on milline?/.../kolm protsenti...no, nagu pangas lihtsalt/) (kd 4 tl 225-226). Kolmandat korda küsib DP laenu 15 000 eurot 18.07.2020 (Saad sa mulle kuuks ajaks anda?/.../ A palju sul vaja on?/.../15/.../Aa, veel 15.../.../ma sulle kuu aja pärast annan tagasi) (kd 5 tl 40-41). Edasise vestluse käigus selgitab I. Dyagelev, et tal hetkel on oma raha kinni ja võimalusel saaks kas mingi ettevõtte alt kanda DPi ettevõttele või osta tema eest materjale, nt kivi. Altkäemaksu lubamine tähendab toimepanija valmisolekut tasuda ametiisikule ametialase teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest mingi vara või muu soodustusega. Altkäemaksu lubamine ei eelda vara või muu soodustuse üleandmist, kuid vajalik on tuvastada ametiisikule säärase pakkumise tegemine. Antud juhul ei ole võimalik tuvastada, et I. Dyagelev oleks teinud DPile pakkumise suuremas ulatuses, kui ta tegelikkuses üle andis. Kuigi isikute vahelistest vestlustest nähtub, et DP võis küsida laenu kokku summas 80 000 eurot, pole võimalik üheselt järeldada, et I. Dyagelev sellega nõustus.
13.2.Kohus eelnevalt tuvastas, et I. Dyagelev andis DPile raha HN kaudu vara 19 000 eurot, tasus DPi arveid HN kaudu summas 5702,89 eurot, samuti tasus EK OÜ I. Dyagelevi korraldusel DPi eest 7200 eurot OÜ-st P tellitud ja tasutud ehituse projektitööd ja ehitusloa taotlemise eest, 280,80 eurot AS Exact Geomark mõõdistus-geodeetiliste tööde eest ja 13 847,28 eurot S OÜ-st soetatud päikesepaneelide eest. Samuti on kinnitust leidnud, et I. Dyagelev andis DPile 15 000 eurot sularahas. Seega on tõendamist leidnud, et I. Dyagelev andis DPile vara või muid soodustusi vähemalt summas 61 030,97 eurot. Samas ei saa kohtu hinnangul piisava selgusega jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest järeldada, et I. Dyagelev nõustus andma laenu kokku 80 000 eurot. Kuigi jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest nähtub üheselt, et DP küsis laenu kolmel korral ja kokku summas 80 000 eurot, ei ole võimalik tuvastada kas I. Dyagelev andis nõusoleku anda laenu küsitud ulatuses. Selliselt näiteks nähtub 18.07.2020 vestlusest, et pärast laenu küsimist arutlevad DP ja I. Dyagelev selle üle, et kuidas raha andmise asemel saaks viimane tasuda mõne arve DPi eest. Samas jääb selgusetuks kas mingisugusele kokkuleppele jõutakse ja kas I. Dyagelev andis nõusoleku küsitud summas laenu andmiseks, mida võiks käsitleda altkäemaksu kokkuleppe osana. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul võimalik kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite pinnalt üheselt järeldada, et I. Dyagelev lubas anda DPile laenu 80 000 eurot. Küll aga on tuvastatud, et I. Dyagelev andis DPile vara kokku vähemalt summas 61 030,97 eurot. Ehitusmaterjalide lubamine turuhinnast soodsamatel tingimustel
27 / 108
1-21-3503
14.Järgnevalt peatub kohus süüdistuse osas, mille kohaselt pakkus I. Dyagelev DPile KKK maja ehitamiseks vajalike materjalide soetamist ja sisustuslahendusi turuhinnast soodsamatel tingimustel.
14.1.I. Dyagelev selgitas 05.05.2023 kohtuistungil, et tal oli DPiga juttu ehitusmaterjalide tellimisest. Kuna EK OÜ sai ehitusmaterjale suurte allahindlustega, oli kasulik neid edasi müüa ning seeläbi ettevõttele tulu teenida. Kuna DPi jaoks olid ehitusmaterjalide hinnad mitteaktsepteeritavad, siis kokkuleppele ei saadud (K kd 6 lk 250 p-251). DP on selgitanud, et vastab tõele, et I. Dyagelev lubas maja ehitamiseks vajalike materjalide soetamist soodsamatel tingimustel. Samuti lubas suuri allahindlusi (kd 2 tl 96).
14.2.Süüdistuses kirjeldatud antud osategu põhineb samuti eelkõige jälitustoimingutega kogutud teabel, sh I. Dyagelevi ja DPi vahelistel vestlustel. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollidest, et I. Dyagelevi ja DPi vahel aset leidnud vestlustes on süüdistatav muulhulgas pakkunud DPile erinevaid lahendusi eramu ehitamiseks vajalike materjalide soetamist turuhinnast soodsamalt. Süüdistuse kohaselt lubas I. Dyagelev jälitustoimingutes kajastatud vestluses DPile ajavahemikul 18.10.2019 - 30.07.2020 organiseerida maja ehituseks vajalike materjale soodsamatel tingimustel pakkudes näiteks soodsamalt vundamendi ehitust, akende ostmist, õuekive ja siseuksi, samuti materjale Ehituse ABC-st allahindlusega kuni 50%. I. Dyagelevi ja DPi vahel 08.04.2020 toimunud vestlusest nähtub, et pärast 35 000 eurose laenu küsimist arutatakse erinevevate ehitusmaterjalide maksumuse üle, sh kuidas hoida ehitusmaterjalide ja tööjõu pealt kokku (kd 4 lk 204-205). Samuti on süüdistatava ja DPi vaheliste vestluste käigus olnud juttu eramu ehitamiseks vajalike materjalide soetamisest võimalikult soodsatel tingimustel. Kuigi jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustes on arutatud erinevaid lahendusi (sh vundamendi ehitamist soodsamatel tingimustel, akende ostu soodsamalt jne) ei ole kohtu hinnangul jälitustoimingutes kajastatud vestluste pinnalt üheselt võimalik järeldada, et tegemist oli soodustuse pakkumisega, mida saaks käsitleda altkäemaksukokkuleppe osana ja mis ei oleks olnud hõlmatud üldise altkäemaksukokkuleppe (61 030,97 eurot) summaga. Seejuures ei ole süüdistatava ega DPi ütlustest samuti võimalik tuvastada kas tegemist oli eraldi kokkuleppe või üldise kokkuleppe osaga. Kuigi DP on kohtueelses menetluses tunnistanud, et I. Dyagelev pakkus talle ehitusmaterjale soodamatel tingimustel, ei saa DPi ütlustest järeldada, et tegemist ei olnud osaga, mis võis olla hõlmatud juba altkäemaksuna antud rahaliste vahendite ja muu varaga. Seejuures on oluline märkida, et kohtumenetluses DP keeldus ütlusi andmast. Kohtueelses menetluses 10.11.2020 antud ütlustes aga on vastuolusid tegelikkuses hiljem tuvastatud asjaoludega (nt väitis DP, et I. Dyageleviga suhtlemise eesmärk oli tuvastada kas I. Dyagelev võis teha jõustruktuurides kellegagi koostööd). Järelikult tuleb DPi 10.11.2020 antud ütlustesse suhtuda reservatsiooniga ning ei saa pidada usaldusväärseks kui puuduvad tema eeluurimisel antud ütlusi kinnitavad muud tõendid.
14.3.Jälitustoimingute käigus kogutud andmed viitavad, et ehitusmaterjalide lubamine soodsamatel tingimustel võib olla hõlmatud üldise altkäemaksu andmisega. Kohus möönab, et kuivõrd tegemist oli jätkuva teoga, mis koosnes erinevatest osategudest, on kohati keeruline jälgida milline osa kuulus altkäemaksu kokkuleppe alla, milline osa oli altkäemaksu lubamine ja mis on hõlmatud altkäemaksu andmisega. Siiski on võimalik üheselt väita, et altkäemaksukokkulepe oli ühelt poolt suunatud DPi eramu ehitamisele ning I. Dyagelevi roll oli luua DPile selleks soodsad lahendused. Seejuures on kahtlusteta kinnitust leidnud, et I. Dyagelev andis DPile eramu ehitamiseks vara kokku summas 61 030,97 eurot. Küll aga ei ole võimalik jälitustoimingute protokollides kajastatud vestluste pinnalt kindlalt järeldada, et ehitusmaterjalidele soodustuste lubamine oli eraldi osategu. Silmas tuleb pidada, et 28 / 108
1-21-3503 jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlustes on I. Dyagelev ja DP vestelnud erinevatest võimalustest kuidas DPil oleks võimalik eramu valmis ehitada võimalikult soodsalt. Seejuures ei saa kõiki arutusel olnud lahendusi pidada altkäemaksu andmise (lubamise) osaks. Kuigi KarS § 298 objektiivse koosseisu täidab ka altkäemaksu lubamine, ei moodusta altkäemaksu lubamine ja selle hilisem andmine kogumit, vaid altkäemaksu andmises neeldub ka selle varasem lubamine. Kuivõrd käsilolevas ajas ei ole võimalik tuvastada, kas ehitusmaterjalide lubamine soodsamatel tingimustel neeldub altkäemaksu andmises, tuleb KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo-põhimõttest tekkinud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. d) ametiseisundi kasutamine
15.Otsustamaks kas I. Dyagelevi tegevus vastab KarS § 298 koosseisule on vaja tuvastada kas DP kasutas oma ametiseisundit vastutasuna I. Dyagelevilt saadud hüvede vastuvõtmise eest. Esitatud süüdistuses on välja toodud 16 osategu (K1 tl 30-32) seoses DPi ametiseisundi ärakasutamisega vastutasuna I. Dyagelevilt saadud hüvede eest.
15.1.Riigikohus on selgitanud, et altkäemaksu saaja tegu peab olema seotud tema ametipädevusega. See tingimus on täidetud, kui mingi tegu või sellest hoidumine oli toimepanija jaoks võimalik vaid lähtuvalt tema ametiisiku kvaliteedist, s.o talle teatud ametiisikuna usaldatud volituste tõttu (RKKK 3-1-1-22-10 p 12). Väljapoole ametiseisundit jääv tegu mingi hüve eest ei ole koosseisupärane: kui nt kasutab ametiisik oma oskusteavet mingi sellise teenuse osutamiseks, milleks tal ei ole vaja oma ametiseisundit rakendada, puudub alus rääkida ametialasest teost (RKKK 3-1-1-12-14 p 9.3). Asjaolu, kas ametialane tegu oli altkäemaksuandja jaoks ka kasulik, vajalik või objektiivselt põhjendatud, on tähtsusetu (RKKK 3-1-1-22-10 p 13.1; 3-1-1-31-14 p 23).
15.2.Kaitsja on leidnud, et süüdistusakt on puudulik osas, mis puudutab DPi kui ametiisiku ametipädevuse ära kasutamist. Süüdistusaktist ei nähtu faktilisi asjaolusid, mis kinnitaksid seda, et etteheidetavad teod olid seotud DPi ametipädevusega.
15.3.Kriminaalasjas on tuvastatud, et DP lõi endale e-posti aadressi HPi nimele, mille kaudu suhtles muuhulgas I. Dyageleviga. Seda kinnitab Läti Vabariigi poolt edastatud teave e-posti aadressi xxx salvestatud andmete kohta (kd 2 tl 179-201) ja asitõend vaatlusprotokoll 27.10.2020 koos lisadega, tõlkega ja CD-plaadiga (kd 2 tl 202-287, kd 3 tl 1-7), millest nähtub e-posti aadressil xxx toimunud kirjavahetus, selle sisu ja toimumise aeg, samuti see, et kirjavahetust peeti ka xxx ja xxx postkastiga ning postkast oli loodud HPi nimele.
15.4.DPi poolt süüdistuse järgi vastutasuna toimepandud ametialaste tegude osas märgib kohus kokkuvõtvalt järgmist. Esiteks 04.09.2019 pöördus HPi nimelise e-postkasti kaudu DPi poole I. Dyagelev, et küsida ametialast nõu seoses HLÜ Erial suhtes ajakirjanduses ilmunud negatiivse alatooniga artiklitega, samuti edastas 05.09.2019 Äripäeva ajakirjaniku e-kirja küsimustega HLÜ Erial tegevuse kohta ning 09.09.2019 ja 11.09.2019 HLÜ Erial tegevust kritiseerivad täiendmaterjalid. I. Dyagelevi pöördumine DPi poole HPi nimelise e-postkasti kaudu näitab poolte vahelise suhtluse konspireeritust, samuti I. Dyagelevi ootusi DPile probleemide lahendamisel, kuid kohtu hinnangul ei nähtu suhtlusest süüdistatava ja DPi vahel seoses negatiivse meedikajastusega milles seisnes antud juhul konkreetselt DPi ametiseisundi kasutamine. Kohtule jääb arusaamatuks millised ootused olid I. Dyagelevil DPile seoses HLÜ Erial negatiivse meedikajastusega. Siinkohal tuleb nõustuda kaitsjaga, et DPi ametijuhendist
29 / 108
1-21-3503 ei ole võimalik järeldada, millisel moel võiks tema ametipädevusest tulenevate volituste alusel olla võimalik teha midagi seoses meedias avaldatud negatiivse alatooniga artiklite osas.
15.5.Küll aga nähtub DPi edasistest tegevustest, et ta on kasutanud oma ametiseisundit I. Dyagelevi huvides. DP teostas oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades I. Dyagelevi soovil töö ajal, kuid tööülesannete väliselt: -
08.10.2019 politsei infosüsteemis KAIRI päringuid OMi sünniaja/isikukoodi järgi ja vaatas isiku ankeetandmeid, – seoseid ja – seotud infosid; ajavahemikul detsember 2019 – märts 2020 päringuid politsei infosüsteemides KAIRI ja SIKO EKi (ka T) seoste-, perenimede „T“ ja „K“ järgi ning vaatas isiku ankeetandmeid ja – seoseid, mida järgnevatel kohtumistel edastas I. Dyagelevile; 17.02.2020 teostas politsei infosüsteemis SIKO perenime „U“ päringu; 09.12.2019 teostas andmebaasides otsingu AT kohta.
15.5.1.I. Dyagelev pöördus DPi poole HPi nimelise e-postkasti kaudu 02.10.2019 Interpoli poolt tagaotsitava OMi välisriigis kinnipidamise küsimuse lahendamiseks saates e-kirja teemal Tervist on abi vaja, isik OM xxx isik on Interpolis tagaotsitav/..../Poola piiril isik peeti kinni ja viidi minema/....../Kas saab kuidagi lahendada või mida sel puhul teha? (kd 2 tl 217218). Sellele järgnenud vestlusest nähtub, et DP andis I. Dyagelevile nõu edasisteks sammudeks, sh kirjutas, et üritada välja uurida kes ta kinni pidas, kui kauaks ja kus ta on, las seda teevad sugulased/.../kui ta on eesti kodanik siis tuleb teatada ja uurida Välisministeeriumi või Varssavi konsulaadi kaudu/..../kui midagi veel teada saad siis anna teada/. 07.10.2019 saatis I. Dyagelev DPile OMi advokaadi JJ ́i e-kirja Eesti saatkonda Roomas koos fotodega OMi Vene Föderatsioonile väljaandmist ja Interpoli otsingut puudutavate dokumentide kohta (kd 2 tl 219). 08.10.2019 teostas DP politsei infosüsteemis KAIRI päringu OMi kohta isiku sünniaasta/isikukoodi järgi, isiku ankeedi, seoste, info vaatamine (kd 3 tl 12). Samal päeval, see on 08.10.2019, lepiti kokku kohtumises. OMi suhtes politsei andmebaasis KAIRI teostatud päring ei olnud seotud DPi tööülesannete täitmisega vaid teostatud I. Dyagelevi poolt saadetud andmete pinnalt ja selleks, et edastada I. Dyagelevile infot OMi kohta. Sellisele järeldusele saab jõuda lähtuvalt I. Dyagelevi ja DPi vahelistest e-kirjade sisust, millest nähtub selgelt I. Dyagalevi huvi OMi vastu. Tunnistaja PP selgitas kohtus, et Kaitsepolitseiametile vastates tuli välja, et DP tegi mõned päringud, mis ei olnud tema tööülesannetega seotud (K2 tl 219 pöördel). Kuigi DPi töösisust tulenevalt tuli teha päringuid seoses isikutega, kes kandideerisid tööle ja isikute suhtes kellega tööle kandideeriv isik läbi käis, ei ole tuvastatud, et OMil oleks olnud seos mõne tööle kandideeriva isikuga, selline kokkusattumus oleks ka äärmiselt ebatõenäoline.
15.5.2.Samuti pöördus I. Dyagelev DPi poole HPi nimelise e-posti kaudu 07.10.2019 kell 19.25 kirjaga „Tbb“ „juhatuse liige on EK, isikukood xxx T“ (kd 2 tl 219). Tunnistaja P ütlustega on kinnitust leidnud, et EKi taustakontroll võis olla seotud ka LK politseisse kandideerimisega. Siiski on tuvastatud, et DP teostas EKi suhtes PPA andmebaasides otsingu kolmel korral, KAIRI andmebaasis 18.12.2019 ja 30.12.2019, SIKO andmebaasis 04.03.2020 (perenimede T, K otsimine, andmete vaatamine) (kd 3 tl 12). Tunnistaja PP ütlustega on kinnitust leidnud, et LK kandideeris politseisse 2019 lõpus, seega viimane, 04.03.2020 SIKO otsing ei saanud olla seotud tööle kandideerimisega. Jälitustoimingutega kogutud teabest nähtub, et DP edastab Ti kohta infot I. Dyagelevile 10.03.2020 vestluse käigus (kd 4 tl 145146).
30 / 108
1-21-3503
15.5.3.17.02.2020. aastal kell 20:08 pöördus I. Dyagelev kasutaja HP nimelise e-postkasti kaudu DPi poole laskeklubide ALPHA ja TPSC-ga seotud isikute taustaandmete kohta taustainfo saamiseks kirjutades Täpsustasin mõningaid momente meie klubi ALPHA direktorilt ja selgitasin välja /.../ U (TPSC klubi direktor) /..../ samuti on selline pretsedent kus ebakaines olekus rooli taga kinni peetud isik on siiani piirkonna esindajaks ning laskevõistlustel peakohtunikuks, mis seaduse järgi pole võimalik, kuid juhatus katab teda. /.../ (järgneb süüdistus) V.Ii süüdistatakse.../ (kd 2 tl 231-232). Samal päeval, see on 17.02.2020 teostas DP töö ajal, kuid tööülesannete väliselt politsei infosüsteemis SIKO perenime „U“ päringu (kd 3 tl 12).
15.5.4.09.12.2019 teostas DP politsei infosüsteemis KAIRI päringu AT (kd 3 tl 12) kohta ning hilisema vestluse käigus I. Dyageleviga rääkis nimetatud isikust. Töökohtuste raames saadud info jagamine tööväliste isikutega on lubamatu. Siiski ei saa nõustuda prokuratuuri käsitlusega justkui DP oleks AT kohta töökohustuste käigus saadud infot jaganud I. Dyageleviga. Jälitustoiminguga kogutud teabest nähtub, et I. Dyagelev ja DP vestlesid ATst ning vestluse käigus ütles DP AT kohta ta ei ole midagi nii võimas (kd 5 tl 8), mis ei viita kohtu hinnangul kuidagi andmebaasidest saadud teabele vaid pigem iseloomustab DPi subjektiivset seisukohta isiku suhtes.
16.Lisaks eeltoodule seisnes süüdistuse järgi DPi ametiseisundi kasutamine muuhulgas ka selles, et ta: - andis ametialast teavet ja lubas kasutada ametialaseid kontakte HLÜ ERIAL litsentsi saamisega seotud probleemide lahendamiseks kohtudes korduvalt I. Dyageleviga (26.03.2020, 08.04.2020, 08.05.2020, 14.05.2020, 03.07.2020); - edastas ametialast infot Põhja-Eesti Hoiulaenuühistuga seotud võimaliku menetluse kohta; - I. Dyagelev küsis DPilt ametialaseid võimalusi (sh kasutada politsei andmebaase) isikute kahjustamiseks. Oma ametiseisundit- ja ametialast pädevust kasutades DP lubas kasutada enda ametialaseid koostöökontakte, et I. Dyagelevi probleemide lahendamiseks edastada vajalikku teavet. - I. Dyagelev küsis DPilt ametialast nõu DWPile kättemaksu planeerimiseks.
16.1.Viidatud süüdistuse osa kohta märgib kohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et DP kohtus I. Dyageleviga tihedalt ning lõi viimasele ettekujutuse, et suudab mõjutada HLÜ Erial litsentsi saamist Finantsinspektsioonist. Kohtule jääb siiski arusaamatuks prokuratuuri seisukoht, et DP andis I. Dyagelevile ametialast teavet HLÜ Erial litsentsi saamisega seotud probleemide lahendamiseks. Jälitustoimingu protokollidega kogutud teabest nähtub, et süüdistatav ja DP vestlesid HLÜ Erial litsentsi küsimuses korduvalt (26.03.2020, 08.04.2020, 08.05.2020, 14.05.2020, 03.07.2020), sh pöördus I. Dyagelev DPi poole sooviga saada abi HLÜ Erial litsentsi saamiseks. Vestlustest nähtub, et DP lubas I. Dyagelevile suunata protsesse Finantsinspektsioonis. Siiski ei nähtu süüdistusest ega kriminaalasjas kogutud tõenditest kas ja kuidas DP tegelikkuses Finantsinspektsiooni protsesse juhtis või suunas. Süüdistuses on konkretiseerimata milline oli see ametialane teave, mida ta nendel juhtudel andis. Kohtu hinnangul saab tõdeda, et DP andis I. Dyagelevile teavet, milleks tal polnud vaja oma ametiseisundit rakendada ehk tegemist ei olnud sel juhul ametialase teoga. Jälitustoimingu protokollide pinnalt saab järeldada, et DP lõi teadlikult I. Dyagelevile vale ettekujutuse, et tal on ametiseisundist tulenevalt suurem pädevus mõjutada protsesse mida ta aga tegelikkuses teha ei saanud. Andmata hinnangut DPi tegevusele märgib kohus siiski, et kui ametiisik moonutab tema ja altkäemaksuandja vahelise ekvivalentsussuhte sisu (nt lubab tegu, mis pole tema pädevuses), võib tegemist olla kelmusega. 31 / 108
1-21-3503
Ebaõiguskokkulepe
17.Kohus tuvastas eelnevalt, et I. Dyagelev andis DPile KKK maja ehitamiseks vara. Samuti on tõendamist leidnud, et DP kasutas enda ametiseisundit, et anda I. Dyagelevile ametialast teavet ja politsei sise- ning koostööinfot, millele juurdepääs ja teadmisvajadus I. Dyagelevil puudus. Järgnevalt tuleb kohtul välja selgitada, et kas kohtule esitatud tõendite pinnalt saab jaatada ekvivalentsussuhte olemasolu. Ekvivalentsussuhe on olemas, kui ametiisiku ja altkäemaksuandja vahel on üksmeel (ei pea aga olema seda üksmeelt ühiselt väljendanud), et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (RKKKo nr 3-1-1-31-14, p 15).
17.1.Kaitsja ei ole vastu vaielnud sellele, et I. Dyagelev andis DPile vara või muid soodustusi kuid on väitnud, et tegemist oli tavalise võlaõigusliku suhtega, kus I. Dyagelev andis DPile laenu. Samuti ei olnud kaitsja hinnangul süüdistusaktis viidatud DPi teod seotud tema ametipädevusega. Seonduvalt DPi ametipädevusega on kohus tuvastanud, et DP kasutas oma ametiseisundit korduvalt teostades I. Dyagelevi huvides PPA andmebaasides isikute suhtes otsinguid politsei siseinfo hankimiseks ja edastas saadud info I. Dyagelevile. Seejuures on DP ülekuulamisel tunnistanud, et ta korduvalt rõhutas I. Dyagelevile, et tal on tutvuseid kõikides jõustruktuurides ja saab läbi oma ametialaste kontaktide juurdepääsu laiemale infole, kui seda saaks keegi teine.
17.2.Kriminaalasjas ei ole tuvastatud täpselt ebaõiguskokkuleppe sõlmimise aega, küll aga on põhjendatud alus järeldada, et vastava kokkulepe sõlmiti enne 04.09.2019, mil I. Dyagelev pöördus esmakordselt DPi poole HPi nimele loodud e-postikasti kaudu. Kokkuleppe sõlmimist kinnitab teise väljamõeldud isiku nimele e-postkasti loomine DPi poolt ja selle kasutamine just konkreetse suhte tarvis. Tähelepanuväärne on ka viis kuidas I. Dyagelev DPile nn laenu andis kasutades selleks HN arvelduskontot ja tasudes päikesepaneelide eest teise äriühingu (L OÜ) kaudu. Seejuures joonistub ka jälitustoimingutega kogutud tõendusteabest välja I. Dyagelevi ja DPi vaheline kommunikatsioon, s.h tahe varjata omavahelist suhtlust ja soov leida viise kuidas I. Dyagelev saaks DPile anda vara läbi teiste isikute.
17.3.Kohus nõustub prokuröriga, et ka I. Dyagelevi suhtlus PPA Sisekontrollibüroo töötajate TL ja ATiga kinnitab, et tal puudus DPiga võlaõiguslik suhe. Nimelt nähtub jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlustest, et I. Dyagelev pakub sisekontrollibüroo töötajatele infot DPi kui politseiametniku kohta, kelle kaudu on võimalik saada raha eest politsei siseinfot, sh seda kas kedagi uuritakse või mitte (kd 5 tl 142-197). Nõustuda tuleb prokuröriga selleski, et info jagamisest sisekontrollibüroo töötajate TL ja ATiga saab järeldada, et I. Dyagelev asus endale looma võimalikult usutavat tagatist olukorras, kus tunnetas, et miski võib tulevikus tema vastu pöörduda. Samuti viitab I. Dyagelev KMle (uue nimega L), kui Finantsinspektsiooni töötajale, kes saab menetlusi suunata seoses litsentsiga. K.L on 24.03.2023 kohtus selgitanud, et tunneb DPi läbi HN. Korraldas kohtumise Erial HLÜ ja KKi vahel, kus osales ka ise. Kohtumine korraldati Erial HLÜ juristide palvel, et saaks selgust seadusandluses. Tema suhtlus DPiga seisnes muus osas selles, et viimane otsis tööd kuna soovis töökohta vahetada. Võis olla ka teemasid seoses Finantsinspektsiooniga, kuid sellesse ta ei süvenenud, litsentsi osas kellegagi ei suhelnud kuna see ei ole tema eriala (K 6 tl 171 p173). Kohtu hinnangul on I. Dyagelevi poolt sisekontrollibüroo töötajatele avaldatud infost võimalik järeldada, et süüdistatav püüdis luua enda tegevuse suhtes usutavat põhjendust kuna
32 / 108
1-21-3503 teadis, et altkäemaksukokkuleppe sõlmimine DPiga võidakse tuvastada ja oli vaja luua usutav ennast säästev põhjendus miks ta DPiga lävis.
17.4.Kokkuvõttes on kinnitust leidnud, et I. Dyagelevi ja DPi vahel oli sõlmitud altkäemaksukokkuleppe, mille järgi I. Dyagelev andis DPile maja ehitamiseks vara ning vastutasuna DP andis I. Dyaglevile tema ametipädevusest tulenevat teavet. Seejuures tuleb veel kord rõhutada, et KarS § 298 järgi ei ole oluline kas I. Dyagelevi poolt antud soodustused ja muu vara oli laen, kuivõrd ka laenu andmine on käsitatav hüvena altkäemaksu andmise mõttes. Kokkuvõttes peab kohus tuvastatuks, et I. Dyagelev andis DPile altkäemaksu kokku summas 61 030,97 eurot nii rahas kui muu vara näol. DP aga kasutas enda ametiseisundit, et anda I. Dyagelevile ametialast teavet kasutades info saamiseks politsei andmebaase. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline kas I. Dyagelev sõlmis ebaõiguskokkuleppe lootuses saada DPilt suuremat abi kui ta tegelikkuses sai.
17.5.Altkäemaksu andmine võib olla toime pandud jätkuva süüteona, kui on täidetud jätkuva süüteo tingimused, st et erinevad altkäemaksukokkulepped peavad olema seotud ajalisruumiliselt, toime pandud sarnase viisiga ja kantud ühtsest tahtlusest. Arvestada võib seda, kui erinevad altkäemaksukokkulepped on suunatud sama ametiisiku poolt toimepandavatele sarnastele tegudele või on tegemist ühe teo toimepanemisele suunatud kokkuleppega, millele järgneb ka selle kokkuleppe täitmine. Käsiolevas kriminaalasjas on eeltoodud kriteeriumid täidetud, st altkäemaksukokkulepped olid seotud DPi ametialasest pädevusest tuleneva ligipääsuga politsei andmebaasidele ja vastutasuna oli altkäemaksu andmine suunatud DPi eramu ehitamisele soodsamatel tingimustel.
17.6.KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. I. Dyagelev pani KarS § 298 lg 2 p 3 (suures ulatuses, st üle 40 000 euro KarS § 121 p 2 mõttes) järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, st et ta seadis endale eesmärgiks saada DPilt ametipädevusest tulenevat abi ja infot ning selle eest andis viimasele altkäemaksu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
III.
Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I. Dyagelevile ja D. D-Dyagelevale esitatud süüdistustes KarS § 211 lg 1 järgi
18.Selle episoodiga seotud süüdistuse (K1 tl tl 36p-40) kordamist isegi kokkuvõtlikul kujul ei pea kohus otstarbekaks. Ükski süüdistatav ei ole enda süüd selles episoodis tunnistanud.
18.1.KarS § 211 sätestab vastutuse investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või olulistes asjaoludes esitamata jätmise eest.
18.2.Kaitsja tõstatas kohtuvaidlustes küsimuse, et kas hoiust saab üldse käsitleda investeeringuna KarS § 211 mõttes. Kohus leiab, et saab ja põhjendab seda järgmiselt. Investeering on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahaline ülekanne1. Koosseis on täidetud, kui nimetatud tagajärg on saabunud – investor on teostanud rahapaigutuse, mille vastu saab ta rahaliselt hinnatava õiguse. Eesti Õigekeelsussõnaraamat defineerib
Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne, lk 706 p 7.1, M. Kairjak
33 / 108
1-21-3503 investeeringut samuti kui kapitalimahutust2. Kohtus üle kuulatud kannatanud on üheselt selgitanud (kohus käsitleb nende ütlusi edasiselt), et HLÜ-sse Erial hoiustamisel oli nende peamiseks motiiviks tulu teenimine. Vaidlust ei ole selles, et HLÜ Erial pakkus rahaliste vahendite hoiustamisel intresse, näiteks pikaajalise hoiuse „Era 12“ eest intressiks oli ette nähtud intress 12% aastas (kd 7 tl 140). Samuti oli võimalik intressitulu teenida sellelt, et kui investeeriti HLÜ Erial osakutesse. Just intressi näol saadavat tulu pidasid mitmed kriminaalasjas ülekuulatud kannatanud oluliseks asjaoluks, miks nad üldse oma vara HLÜ-s Erial hoiustasid. Lisaks sellele sätestas HLÜ Erial põhikiri (millel kohus peatub täpsemalt edasiselt), et HLÜ liikmetele võidakse maksta dividende vastavalt nende osamaksu suurusele. Ka osamakselt saadava dividendi näol oli tegemist nö passiivse tuluga, mis iseloomustab tavaliselt investeeringut. Samuti nähtus www.erial.ee esilehel link „Investeeri“ (kd 7 tl 34-57). Kokkuvõttes saab seega järeldada, et nii intressi kui dividenditulu teenimise võimalus muutis HLÜ-sse rahapaigutuse investeeringuks KarS § 211 mõttes.
18.3.Esitatud süüdistuse kontekstis moodustavad kuriteokoosseisu objektiivse külje (a) investoritele olulistes asjaoludes valeandmete esitamine, (b) mille tulemusel tehakse nende poolt investeering. Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha on paigutatud süüdlase arvele või see on saanud muul viisil tema vara osaks (TlnRnK 1-158500 p 5.1).
18.4.Süüdistuse kohaselt seisnesid olulises osas esitatud valeandmed järgmistes osategudes: a) HLÜ Erial omakapitali suuruses, mida kunstlikult suurendati; b) HLÜ Erial 2018 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata HLÜ Erial kahjumit; c) HLÜ Erial 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata HLÜ kahjumit; d) HLÜ Erial tütarettevõtte OÜ EK 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmete esitamises, et varjata osaühingu kahjumit.
18.5.Kuna süüdistuse kohaselt toimus investoritele valeandmete esitamine läbi keerulise tehingute jada, milles osales palju erinevaid juriidilisi isikuid, siis kõigepealt kaardistabki kohus ära olulised juriidilised faktid ning seotud isikud.
19.HLÜ Erial asutati 02.01.2018 asutamislepinguga kui tulundusühistu (kd 6 tl 126). Asutajaliikmeid oli algselt kokku 30 füüsilist ja juriidilist isikut (sh OÜ D), keda asutamisel esindas kõiki volikirja alusel I. Dyagelev. HLÜ Erial osakapital oli asutamisel 31 950 eurot ning see jagunes asutajate vahel võrdselt nii, et igaühe osa oli 1 065 eurot (tl 127p-128). HLÜ Erial omas tegevusluba nr FFA000232 tegutsemiseks finantseerimisasutusena, see oli väljatatud 26.03.2018 Rahapesu andmebüroo poolt (kd 8 tl 250-251). Vastavalt HLÜ Erial põhikirja p-le 4.1 oli ühistu kõrgeim organ üldkoosolek ning 4.11 järgi on igal ühistu liikmel üks hääl (tl 132p-133). Ühistu igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist korraldas kuni kolmeliikmeline juhatus (p 5); juhatuse üle teostas vastavalt põhikirja p-le 6 nõukogu, kelle liikmed valis üldkoosolek (p 6.3). Lisaks oli ühistul ka revisjonikomisjon, laenukomisjon ja audiitor. HLÜ Erial juhatuse liikmeks valiti ühistu asutamisel I. Dyagelev (p.8), kes tasus 04.01.2018 ühistu AS-s Swedbank avatud nn stardikontole 31 950 eurot selgitusega „osakapitali sissemakse“ (tl 136); 18.01.2018 asutamislepingu muudatusega lisandusid ühistu juhatuse liikmeteks veel ka AS ja AG (kd 6 tl 141). Nõukogu liikmeteks valiti üldkoosoleku otsusega D. D. Dyageleva, U.F ja DK (p 9). 09.02.2018 toimunud erakorralise üldkoosoleku otsusega, kus I. Dyagelev esindas 30 ühistu liiget, kutsuti nõukogust tagasi D. D. Dyageleva ja uueks nõukogu liikmeks valiti MR (kd 6 tl 150). Sama päeva (09.02.2018) nõukogu otsusega kutsuti I. Dyagelev juhatuse liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti
1-21-3503 tema asemele D. D- Dyageleva (kd 6 tl 153). Vastavalt HLÜ Erial põhikirjale p 3.1 koosneb ühistu vara mh tema liikmete osamaksudes; p 3.2 kohaselt moodustatakse ühistu osakapital liikmete osamaksudest; ühistu osakapital on 31 950 eurot (p 3.3) ning seda on võimalik ilma põhikirja muutmata suurendada kuni 127 800 euroni (tl 132). Ühistu liikmetele makstakse dividende vastavalt liikme osamaksu suurusele (p 3.12), vastavasisulise ettepaneku teeb üldkoosolekule nõukogu (p 3.11).
19.1.HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest (allkirjastatud 02.08.2019) nähtuvalt oli 2018 aasta lõpuks HLÜ-l 612 liiget ning sel aastal kaasati 6,5 miljonit eurot hoiuseid (kd 7 tl 93). Osakapital oli 31.12.2018 seisuga 831 950 eurot (tl 94p). HLÜ Erial omas 31.12.2018 seisuga 100% osalust kokku neljas tütarfirmas (EK OÜ, Erial A OÜ, D OÜ ja L OÜ, tl 99p).
19.2.HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest (allkirjastatud 18.08.2020) nähtuvalt oli 2019 aasta lõpuks HLÜ-l 1579 liiget ning sel aastal kaasati 10,6 miljonit eurot hoiuseid (kd 7 tl 114). Osakapital oli 31.12.2019 seisuga 1 000 000 eurot, mille eest on täielikult tasutud (tl 123p). Sisse maksmata osakapital koosneb 1453 osaniku liikmemaksust nimiväärtusega 241 808 eurot3 (tl 123p). HLÜ Erial omas 31.12.2019 seisuga 100% osalust kokku kolmes tütarfirmas (EK OÜ, Erial A OÜ, E OÜ, tl 120p).
19.3.HLÜ Erial äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et HLÜ osakapital oli perioodil 19.01.2018-28.06.2018 summas 31 950 eurot; perioodil 28.06.2018-01.10.2018 summas 281 950 eurot; perioodil 01.10.2018-17.12.2018 summas 531 950 eurot; perioodil 17.12.201826.03.2019 summas 831 950 eurot; perioodil 26.03.2019- 13.03.2020 summas 1 000 000 eurot ja alates 13.03.2020 summas 1 500 000 eurot (kd 6 tl 123).
19.4.Internetis avalikult kättesaadav olnud www.erial.ee veebilehe vaatlusprotokollist (kd 7 tl 134-154) nähtub, milliseid andmeid oli 15.01.2020, 06.05.2020 ja 06.10.2020 seisuga veebilehe külastajal võimalik visuaalselt näha. Vaatlusprotokolli lisaks olevad videosalvestised samadest kuupäevadest kinnitavad protokolli andmeid selle kohta, millal on salvestised protokolli lisaks olevale andmekandjale (DVD) salvestatud ja järelikult ka seda, millal on kodulehte menetleja poolt vaadeldud. Seetõttu on ilmne, et vaatlusprotokolli enda lõppkuupäevaks märgitud 02.04.2020 (kd 7 tl 154p) on vale ning eksimus, mis aga ei mõjuta tõendi usaldusväärsust ja lubatavust. Vaatlusprotokollist ilmneb, et kõikidel kodulehe vaatluse salvestistel (15.01.2020, 06.05.2020 ja 06.10.2020 seisuga) oli lisaks põhikirjale, üldtingimustele, pakutavatele laenude ja hoiuste liikidele oli võimalik ka reaalajas näha ka HLÜ Erial omakapitali suurust, mida kodulehel visuaalselt nähtavalt reklaamiti. Nii nähtub, et 15.01.2020 kl 10.22 HLÜ Erial omakapital (mille üheks osaks on ka osakapital) kasvas interaktiivselt alates 1 827 963 eurost kuni 1 828 069 euroni (tl 137-137p). Selle all on kollast värvi aken tekstiga „Investeeri“. Seisuga 06.05.2020 on ühingu omakapital reklaamitud kodulehel summas 1 818 696 eurot (kd 7 tl 144) ja seisuga 06.10.2020 on ühistu omakapital reklaamitud summas 1 866 285 eurot (tl 144). HLÜ Erial palgal oleva IT tehniku AR, kes tegeles ka HLÜ Erial kodulehe arendamise ja hooldamisega ning andmete uuendamisega sai enda sõnul tööülesandeid I. Dyagelevilt (K5 tl 51p) ning kodulehel oleva omakapitali summat muudeti samuti tema sõnul käsitsi peale seda kui raha oli panka laekunud (tl 52p).
19.5.HLÜ Erial omas 100% osalust E OÜ-s (endise nimega OÜ L, kellega 11.04.2019 ühines OÜ D, mõlema äriühingu endine osanik ja juhatuse liige oli MR). EM HLÜ Erial juhatuse
Liikmemaks summas 30 eurot arvestatakse kui osakumaks HLÜ liikmeks sisseastumisel. Osakumakse kehtestatud miinimum suuruseks on 30 eurot. Liikmel on õigus tasuda ka omal soovil suuremat osakumakset. Osakumaks tagastatakse peale liikmelepingu lõpetamist -HLÜ 2018 MAJ aruanne, tl 123p, lisa 15.
35 / 108
1-21-3503 liikmena ja OÜ E ainuosaniku esindajana otsustas 14.01.2020 suurendada osaühingu osakapitali senise 2500 euro asemel 537 300 euro võrra kuni 539 800 euroni (kd 7 tl 168). 27.04.2020 ainuosaniku otsusega on lisaks juba juhatuses olnud EMile valitud teiseks juhatuse liikmeks D. D-Dyageleva (kd 7 tl 165). OÜ L ja OÜ D ühinemisotsuse on heaks kiitnud ainuosaniku esindajana D. D- Dyageleva. Paysera LT poolt 10.01.2020 esitatud tõendist nähtub, et perioodil 03.01.2020- 08.01.2020 on HLÜ Erial poolt tehtud kokku 41 erineva ülekandega samas summas ülekanded OÜ L arvelduskontole osakapitali sissemaksetena (kd 7 tl 170). Seega on osakapitali suurendamise ülekanded tehtud enne seda kui ainuosanik otsustas 14.01.2020 osakapitali suurendamise 14.01.2020.
19.6.HLÜ Erial pangakonto allkirjaõiguslik isik ja internetipanga kasutaja oli D. D. Dyageleva (kd 9 tl 3). EK OÜ ainuosanik oli HLÜ Erial ja juhatuse liige D. D- Dyageleva (kd 7 tl 215-215p). Pangakonto allkirjaõiguslik isik ja internetipanga kasutaja oli D. D. Dyageleva. D OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli D. D-Dyageleva (kd 8 tl 1-1p). Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist nähtuvalt tegeles firma 2015 aastast programmeerimisega. Pangakontot allkirjaõiguslik isik oli D. D. Dyageleva. P LTD (Küprose firma) omanik/direktor I. Dyagelev (kd 8 tl 45). G LTD (Inglismaa firma) omanik/direktor I. Dyagelev (kd 8 tl 45). C OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli I. Dyagelev (kd 8 tl 43). F OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli I. Dyagelev (kd 8 tl 44). XXX osanik ja juhatuse liige oli I. Dyagelev (kd 8 tl 21-21p). Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt tegeles 2019 aastal lillede hulgimüügiga. Transpire OÜ osanik ja juhatuse liige äriregistri teabesüsteemi väljatrüki järgi on D. Nevsky (kd 8 tl 69). E OÜ osanik ja juhatuse liige LJ (kd 8 tl 88). T (Bulgaaria firma) omanik ja esindaja AV (kd 8 tl 96-96p). Maksuametilt saadud infost nähtub, et HLÜ Erial, EK OÜ maksudeklaratsioone esitas KK. D OÜ maksudeklaratsioone esitas VP (kd 8 tl 190).
19.7.Edasi analüüsib kohus süüdistuse neid väiteid, mis puudutavad HLÜ Erial osakapitali kunstlikku suurendamist ja on seotud nn raharingidega (kokku viis raharingi). Osakapitali suurendamine ja nn 1. raharing
20.21.05.2018 toimus HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek, kus protokolli järgi otsustati ühistu uue põhikirja vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 250 000 euro võrra kuni 281 950 euroni. HLÜ osakapitali otsustati suurendada ühe osa võrra nimiväärtusega 250 000 eurot ja uue osa märkimise õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 161p). Põhikirjas sätestati üldkoosoleku kui kõrgeima organi kõrvale paralleelselt ka volikogu 4, kes edaspidi võis võtta üle enamuse üldkoosoleku kui kõrgeima organi pädevusse kuuluvatest küsimustest. Volikogu liikmed (kuni 20 liiget) valiti omakorda üldkogu poolt (tl 166p, p 4.1). Koosoleku protokolli järgi osales üldkoosolekul 63 ühistu liiget, kes kõik ettepaneku poolt hääletasid. Üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast nähtub, et 63-st liikmest esindas I. Dyagelev volikirja järgi seitset liiget ning D. D. Dyageleva esindas volikirja järgi kõiki ülejäänud liikmeid (tl 162p-163p). Seega sisuliselt otsustasid just nemad kahekesi kõigi liikmete nimel kõik vastuvõetud muudatused ja osakapitali suurendamise. Kandeavalduse muudatuste tegemiseks koos dokumentidega esitas 26.06.2018 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 172). Üldkoosoleku (21.05.2018) otsusena kinnitatud uuest HLÜ põhikirja redaktsioonist nähtub, et erinevalt eelmisest redaktsioonist, pidi ühistu liikmeks vastuvõtmisel uus ühistu liige väljastama kirjaliku volituse juhatuse poolt määratud isikule-esindajale, kes edaspidi esindas
Tulundusühistuseaduse § 54 lg 1- Kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Ühistul peab olema vähemalt 20 volinikku.
36 / 108
1-21-3503 ühistu liiget ühistu üldkoosolekutel (p 2.8). Sellest punktist keeldumine tähendas põhikirja p 2.11.4 järgi samuti seda, et kui liikmeks sooviv isik sellist volitust keeldus väljastamast, siis ta ei vastanud ühistusse vastuvõtmise tingimustele (p 2.11.4; kd 5 tl 164p). Samuti sätestati uues põhikirjas (p 2.17), et kui ühistu liige võtab tagasi p 2.8 alusel antud volituse, siis on ta võimalik juhatuse otsusega ühistust välja arvata (kd 6 tl 165).
20.1.Äripanga 25.06.2018 tõendist Äriregistrile nähtub, et perioodil 18.06.2018-21.06.2018 on OÜ D teinud HLÜ Erial arvelduskontole nr 9320060912 TBB pangas kokku 11 ülekannet summas 250 000 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine, vastavalt 21.05.2018 üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl 170).
20.2.HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi 01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode5 vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68), nähtub selle D OÜ poolt tehtud osakapitali suurendamise kohta (summas 250 000 eurot) järgnev.
20.3.11.06.2018 kandis HLÜ Erial TBB AS (Tallinna Äripank) kontolt a/a lõpuga...925) OÜ-le EK (Paysera Ltd Leedus asuvale kontole a/a ...407) üle 250 000 eurot selgitusega „EK oü osakapitali suurendamine nr 12880472“.
20.4.14.06.2018 ajavahemikus kl 13:41-13:42 (+03:00) kandis OÜ EK üle P LTD-le (Paysera Ltd Leedu a/a ..500) kahe ülekandega kokku 249 950 eurot (99 950 eur ja 150 000 eur) selgitusega „proforma invoice 120618-1 ja 120618-2“.
20.5.P LTD kandis D OÜ-le (Paysera Leedu a/a ..595) 14.06.2018 kl 15:01 summa 25 000 eur selgitusega „contract 120620181“; 15.06.2018 kl 10:08 summa 26 000 eur selgitusega „contract 120620181“; 15.06.2018 kl 18:28 summa 29 000 eur selgitusega „contract 120620181“; 18.06.2018 kl 10:26 summa 29 000 eur selgitusega „contract 120620181“; 18.06.2018 kl 17:19 summa 17 000 eur selgitusega „contract 120620181“; 19.06.2018 kl 16:39 summas 24 000 eur selgitusega „contract 120620181, finaal payment for this contract“; 19.06.2018 kl 11:34 summa 30 000 eur selgitusega „invoice 1906181, part 1“; 20.06.2018 kl 11:34 summa 30 000 eur, kl 11:35 summa 20 000 eur ja kl 11:46 summa 20 000 eur (selgitused invoice 1906181 part 2, 3, 4).
20.6.D OÜ tegi 18.06.2018 kl 14:32 kaks ülekannet summades 24 500 eur ja 21 000 eur; 19.06.2018 kell 14:31 kaks ülekannet summades 29 500 eur ja 21900 eur; 20.06.2018 kell 14:31-14:32 kokku kuus ülekannet summades 28 000 eur, 25000 eur, 30000 eur, 28500 eur, 25000 eur ja 16500 eur HLÜ Erial arvelduskontole (lõpuga ...912) ja kõikidel juhtudel on ülekannete selgituseks „osakapitali suurendamine vastavalt 21.05.2018 üldkoosoleku otsusele“.
20.7.Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult järgmise skeemi järgi: HLÜ Erial – OÜ EK – P LTD – D OÜ - HLÜ Erial
20.8.Vaatlusprotokolli p 4.2.1 järgi olid EK OÜ, P LTD ja D OÜ arvelduskontode saldod enne neid tehinguid -2 eur kuni 52 eur (tl 39). Sellest saab järeldada, et ülekandeid tehti sama 250 000 euro arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt EK OÜ-le 11.06.2019 üle kanti.
Hõlmab nii Eesti kui välisriikide krediidiasutuste arvelduskontosid
37 / 108
1-21-3503 Osakapitali suurendamine ja nn 2. raharing
21.HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek toimus 01.07.2018, kus otsustati ühistu uue põhikirja vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 250 000 euro võrra 531 950 euroni. HLÜ osakapitali otsustai suurendada ühe osa võrra summas 250 000 eurot ja uue osa märkimise õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 174p). Protokolli järgi osales koosolekul 116 ühistu liiget, kes kõik ettepaneku poolt hääletasid. Kandeavalduse muudatuste tegemiseks koos dokumentidega esitas 06.09.2018 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 184).
21.1.Äripanga 29.08.2018 tõendist Äriregistrile nähtub, et perioodil 17.07.2018-24.08.2018 on OÜ D teostanud HLÜ Erial arvelduskontole nr 9320060912 kokku 17 ülekannet summas 250 000 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine, vastavalt 01.07.2018 üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl 182).
21.2.HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi 01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68) nähtub selle D OÜ poolt HLÜ Erial kontole tehtud osakapitali suurendamise kohta 17.07.2018-28.08.2018 summas 250 000 eurot järgnev.
21.10.Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis siis järgmise skeemi järgi: HLÜ Erial – OÜ D – G- P - D- HLÜ Erial HLÜ Erial- OÜ L -G- P - D- HLÜ Erial
21.11.Vaatlusprotokolli p 4.2.2 järgi olid P LTD, D OÜ ja L OÜ arvelduskontode saldod enne neid tehinguid pigem rahatud (Pil 26,31 eurot, Dl 96,50 eurot, Lil 0 eurot, (tl 42). Sellest saab järeldada, et ülekandeid sel perioodil tehti vähemalt 243 747 ,53 euro ulatuses sama raha arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt D OÜ-le ja L OÜ-le üle kanti. Osakapitali suurendamine ja nn 3. raharing
22.HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek toimus 09.10.2018, kus otsustati ühistu uue põhikirja vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 300 000 euro võrra 831 950 euroni. HLÜ osakapitali otsustati suurendada ühe osa võrra nimiväärtusega 300 000 eurot, mille märkimise õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 199p). Protokolli järgi osales koosolekul 364 ühistu liiget, kes kõik ettepaneku poolt hääletasid. Koosolekut juhatas D. D- Dyageleva ja protokollis AK. Kandeavalduse muudatuste tegemiseks koos dokumentidega esitas 14.12.2018 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 198).
22.1.Äripanga 07.12.2018 tõendist Äriregistrile nähtub, et perioodil 11.10.2018-16.11.2018 on OÜ D teostanud HLÜ Erial arvelduskontole nr 9320060912 kokku 11 ülekannet kokku summas 300 000 eurot selgitusega „osakapitali suurendamine, vastavalt 09.10.2018 üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl 194).
22.2.HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi 01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68), nähtub D OÜ poolt HLÜ Erial kontole tehtud osakapitali suurendamise kohta 11.10.2018-16.11.2018 summas 300 000 eurot järgnev.
22.8.Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis järgmise skeemi järgi: HLÜ Erial – OÜ L – G- P – D- HLÜ Erial.
22.9.Vaatlusprotokolli järgi olid P LTD saldo enne nimetatud tehingute tegemist 2,41 eurot, D OÜ saldo 16 910,30 eurot ja Li saldo 21300 eurot (tl 52). Sellest saab järeldada, et ülekandeid osakapitali suurendamiseks sel perioodil tehti vähemalt 264 903,73 euro ulatuses sama raha arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt OÜ-le ja L üle kanti. 41 / 108
1-21-3503
Osakapitali suurendamine ja nn 4. raharing
23.HLÜ Erial erakorraline üldkoosolek toimus 12.02.2019, kus otsustati ühistu uue põhikirja vastuvõtmine ning ühistu osakapitali suurendamine 168 050 euro võrra 1 000 000 euroni. HLÜ osakapitali otsustati suurendada ühe osa võrra nimiväärtusega 168 050 eurot, mille märkimise õigus anti OÜ-le D (kd 6 tl 204p). Protokolli järgi osales koosolekul 768 ühistu liiget, kes kõik ettepaneku poolt hääletasid. Koosolekut juhatas D. D-Dyageleva ja protokollis AD (tl 205). Protokollist nähtub, et HLÜ 768 liikmest esindas D.D. Dyageleva 763 liiget, ülejäänud viite liiget esindas I. Dyagelev (kd 6 tl 206-215). Kandeavalduse muudatuste tegemiseks koos dokumentidega esitas 15.03.2019 Äriregistrile D. D. Dyageleva (kd 6 tl 225).
23.1.Äripanga 12.03.2019 tõendist Äriregistrile nähtub, et OÜ D on teinud perioodil 19.02.2019-08.03.2019 makseid summas 168 050 eurot HLÜ Erial arvelduskontole selgitusega „osakapitali suurendamine vastavalt 12.02.2019 üldkoosoleku otsusele“ (kd 6 tl 223).
23.2.HLÜ Erial, OÜ L, OÜ D, OÜ D, G LTD, XXX, P LTD, EK OÜ ja F OÜ perioodi 01.01.2018-01.07.2020 arvelduskontode vaatlusprotokollist (kd 11 tl 38-68), nähtub D OÜ poolt HLÜ Erial kontole tehtud osakapitali suurendamise kohta 19.02.2019-08.03.2019 summas 168 050 eurot järgnev.
23.10.Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis järgmise skeemi järgi: HLÜ Erial – OÜ D – G--- P – D-- HLÜ Erial
- OÜ L –
23.11.Vaatlusprotokolli järgi olid G LTD saldo enne nimetatud tehingute algust 11,27 eurot, P LTD saldo enne nimetatud tehingute tegemist 25,57 eurot, D OÜ saldo 24237 eurot ja L saldo 2900 eurot ja D saldo 15883,24 eurot (tl 61). Sellest saab järeldada, et ülekandeid osakapitali suurendamiseks sel perioodil tehti vähemalt 157180,60 euro ulatuses sama raha arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt OÜ-le D ja OÜ-le L üle kanti. Osakapitali suurendamine ja nn 5. raharing
24.07.01.2020 toimus HLÜ volinike6 erakorraline koosolek, kus MR kutsuti nõukogust tagasi ja uueks nõukogu liikmeks valiti JK; samuti valiti revisjonikomisjoni liikmeks S.Q ning senise audiitori IE asemel valiti audiitoriks AK (kd 7 tl 3p-5). Koosolekul osales 20-st volinikust 18 volinikku, kellest enamusi (12 isikut) esindas volikirja alusel D. D. Dyageleva (kd 7 tl 7). Vähemalt neljast kohtule esitatud volikirja tekstist nähtuvalt oli volitus väljastatud tähtajatult või kuni voliniku liikmelisuse lõppemiseni (kd 7 tl 8-11). Samuti nähtub 05.02.2020 HLÜ nõukogu (U.F, KA ja JK) digiallkirjastatud otsusega kutsuti AEi juhatuse liikme kohalt tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti OL (kd 7 tl 18).
24.1.20.02.2020 toimus HLÜ volinike erakorraline koosolek, kus osales 18 volinikku, kellest 4 olid kohal ja 14 esindatud volikirjade alusel (kd 7 tl 24). Koosolekul otsustati täiendavalt valida HLÜ nõukogu liikmeteks RL ja AE; samuti otsustati suurendada HLÜ osakapitali 1 500 000 euroni (tl 25). Samuti kinnitati HLÜ uus põhikirja redaktsioon, mille samal päeval allkirjastas D. D-Dyageleva (kd 7 tl 38).
24.2.Paysera LT (Leedu makseteenuse osutaja) 16.01.2020 tõendist Äriregistrile nähtub, et OÜ D on teinud perioodil 03.01.2020-07.01.2020 makseid (kokku 39 makset) HLÜ Erial arvelduskontole selgitusega osakapitali suurendamine (kd 7 tl 40-40p).
Volinike valmise kohta pole tõendit esitatud, samas nähtub 13.01.2020 volinike erakorralise koosoleku protokollist, et HLÜ volinike valimine toimus HLÜ 22.10.2019 otsuse alusel.
43 / 108
1-21-3503
24.3.D OÜ, P LTD, HLÜ Erial, T ja L pangakontode 02.02.2021 vaatlusprotokollist (kd 11 tl 69-82) nähtub seoses osakapitali suurendamisega perioodil 03.01-07.01.2020 järgnev.
24.4.HLÜ Erial on OÜ L kontole (Leedus, Paysera, algsaldo 02.01.2020 seisuga 0,00 eur) teinud 03.01.2020 ajavahemikus kell 22:39-23:56 järgmised ülekanded: 14000 eur; 14500 eur, 13500 eur, 8000 eur, 10 000 eur, 14500 eur, 13500 eur, 12000 eur (kõikide maksete selgitus „Kapitali suurendamine“). 04.01.2020 on toimunud järgmised ülekanded: 14900 eur, 14800 eur, 14500 eur, 13500 eur, 13600 eur, 14000 eur, 14700 eur (selgitus „kapitali suurendamine“). 05.01.2020 järgmised ülekanded 14700 eur, 14300 eur, 13500 eur, 10500 eur, 14200 eur, 13800 eur, 10000 eur, 9000 eur (selgitus „kapitali suurendamine“). 06.01.2020 järgmised ülekanded 14800 eur, 14500 eur, 14600 eur, 14900 eur, 14600 eur, 13200 eur (selgitus „kapitali suurendamine“). 07.01.2020 järgmised ülekanded 13500 eur, 12900 eur, 13600 eur, 13800 eur, 14000 eur, 14900 eur (selgitus „kapitali suurendamine“).
24.9.Kokkuvõttes toimusid rahalised ülekanded lihtsustatult siis järgmise skeemi järgi: HLÜ Erial – OÜ L– T – P LTD – D OÜ-- HLÜ Erial
24.10.Vaatlusprotokolli järgi olid OÜ D saldo enne nimetatud tehingute tegemist 467,26 eurot, OÜ Li saldo 0 eurot, T saldo 0 eurot, P LTD saldo 31985,64 eurot (tl 70). Sellest saab järeldada, et ülekandeid osakapitali suurendamiseks sel perioodil tehti vähemalt 400 147,10 euro ulatuses sama raha arvelt, mis algselt HLÜ Erial poolt OÜ-le ja L üle kanti.
25.Kui vaadata kõikide nende eelpoolnimetatud ülekannete aluseks olnud alusdokumente ja lepinguid, siis saab tuvastatuks lugeda järgneva. HLÜ Erial raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et HLÜ ja OÜ E vahel oli sõlmitud järgmised lepingud: 02.07.2018 nr IL0207181 summas 300 000 eurot (D); 30.07.2018 nr IL3007181 summas 300 000 eurot (L); 08.04.2019 nr IL9804191 summas 330 000 eurot (L); 14.09.2018 nr IL1409181 summas 400 000 eurot (L); 31.10.2018 nr IL3110181 summas 420 000 eurot (L); 07.01.2019 nr IL0701191 summas 300 000 eurot (D); 27.02.2019 nr IL2792191 summas 150 000 eurot (L); 12.02.2020 nr 1202201 summas 100 000 eurot (L/V&G Anton); 19.02.2020 nr 190220201 summas 40 000 eurot (L/V&G Anton); 19.02.2020 nr 190220201 summas 50 000 eurot (L/V&G Anton); 20.02.2020 nr 200220201 summas 65 000 eurot (L/V&G Anton)
25.1.Nn 1. raharingi käigus kandis HLÜ Erial üle 250 000 eurot EK OÜ-le viimase osakapitali suurendamiseks. Mõni päev hiljem kandis EK OÜ Küprose firmale P LTD, mis oli I. Dyagelevile kuuluv firma, kahe pro-forma arve (st ettemaksu arvete) alusel üle kokku 249 950 eurot. P LTD väljastatud pro-forma arvetelt nr 1206181 ja 120618-2 nähtub, et tegemist oli „ettemaksetega ehitusmaterjalide ja metallitöötlemisseadmete eest“ (kd 22 tl 110-111). I. Dyagelev selgitas kohtus, OÜ EK ja P LTD vaheline tehing hõlmas ehitusmaterjalide ostumüüki, täpsemalt oli see seotud haljastusega „kastmissüsteemid ja sellised asjad“, kauba ja rahamahtu ei mäleta ilma arveta (K 7 tl 26p). Samas audiitor AKilt menetlejale edastatud dokumentide hulgas on I. Dyagelevi poolt 17.08.2020 audiitorile saadetud (kd 23 tl 157) leping, mis kannab kuupäeva 14.06.2018 ja on käsitsi allkirjastatud D. D-Dyageleva ja I. Dyagelevi vahel „äritegevusse investeerimise leping nr EKV140620181“(kd 23 tl 158). Lepingu kohaselt annab EK OÜ kui investor P LTD-le laenu 249 950 eurot „P äritegevuse arendamise eesmärgil“ (kd 23 tl 163). Seega on vastuolu I. Dyagelevi kohtus antud ütluste ja ülekande aluseks olnud dokumentide vahel.
25.2.Kui vaadata edasi P LTD poolt D OÜ-le ülekantud summasid, siis nende puhul viidatakse „contract 120620181“ ja „invoice 1906181“. I. Dyagelevi kohtus antud ütluste kohaselt olid P ülekanded D OÜ-le seotud IT tarkvara/programmeerimistööde ostmisega (K7 tl 27) ja see omakorda oli seotud Küprose ettevõtte P LTD sooviga arendada välja üleeuroopaline hoiulaenuühistu süsteem, mis pidi realiseeruma 2021 aastal, kuid politsei ja prokuratuuri tegevuse tõttu (alustatud kriminaalmenetlus ja isikute kinnipidamine) ei realiseerunud (K 7 tl 27).
25.3.Nn 2. raharingi käigus tegi HLÜ Erial hoiustajatelt saadud raha eest kõigepealt ülekandeid OÜ-dele D ja L, mis hiljem ühinesid ja muutis nime OÜ-ks E. Tegemist oli HLÜ Erial tütarfirmadega nii enne kui peale ühinemist. Sealjuures viitas HLÜ Erial OÜ D puhul 45 / 108
1-21-3503 ülekandeid tehes lepingule IL0207181 ja OÜ L puhul lepingule IL3007181. HLÜ Erial raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli lisa 19 (kd 21 tl 1-59 lisaks oleval cd plaadil) nähtub, et IL0207181 näol on tegemist eesti keelse „äritegevusse investeerimise lepinguga nr IL0207181“, mille HLÜ Erial poolt on 02.07.2018 käsitsi allkirjastanud EM ning OÜ D poolt MR (mõlema firma algne juhatuse liige ja ainuosanik enne HLÜ-d Erial). Lepingu järgi andis HLÜ Erial „äritegevuse arendamiseks“ 300 000 eurot investeerimislaenu D OÜ-le 15% intressiga. Lepingu IL300720181 näol on tegemist analoogse lepinguga „äritegevuse arendamiseks“ summas 300 000 eurot 18% intressiga, mille on allkirjastanud HLÜ nimelt 30.07.2018 EM ja OÜ L nimelt MR, (vaatlusprotokolli lisa 17).
25.4.EMi kohtus antud ütlused nende HLÜ Erial nimel sõlmitud lepingute kohta olid väga üldsõnalised ja ebamäärased. Ta ei mäletanud HLÜ Erial juhatuse liikmena seda, kas oli mingeid lepingulisi suhteid (K 5 tl 26), „ma kardan, et mul läheb midagi sassi, aga pidid olema, aga ma ei mäleta. Ma ei oska neid nimetada“ (tl 26). Lepingute sisu ei teadnud, „seda vormistasid juristid“ (tl 26). Ei tea ja ei oska kommenteerida, kas allkirjastas mingeid laenulepinguid või mitte (tl 26p). MR ei soovinud esialgu kohtus neid lepinguid kommenteerida ja viitas ettevõtete vahelisele „kommertssaladusele„ (k5 tl 213p), hiljem aga siiski selgitas, et nii D kui L puhul laenati raha edasi G LTD-le, sest „Erial ei saanud investeerida otse XXXsse“ (K5 tl 213p-214). MRi sõnul oli G I. Dyageleviga seotud „edukas ettevõte“ ning rahade ülekandmine oli seotud lilleäriga „erinevatesse suundadesse, ei mäleta kumb ettevõte oli kumba suunda täpselt, aga üks oli siis Ukraina suund ja teine Venemaa suund“ (K5 tl 214). MRi sõnul „läbirääkimised toimusid Ilyaga“ ja tegemist oli tegemist „pikaajaliste lepingutega“, ta ei mäleta, kas laenu tagasimakseid on sooritatud (tl 214). I. Dyagelev ei osanud kohtus prokuröri küsimustele vastates samuti täpsemalt nende laenude kohta muud öelda, kui et tegemist oli investeerimistehingutega, kus D ja L (E OÜ) said laenudelt „protsendivahe 2-4%“ (K7 tl 10p). I. Dyagelev selgitas, et OÜ L laen G LTD-le ca 1,6 miljonit eurot, „ kasutati ettevõtte töös“ (K 7 tl 26) kas logistikaga või refinantseerimisega võimalik et P (tl 26p). D laene G LTD-le ca 600 000 euro ulatuses ei osanud ta ilma dokumentideta kommenteerida (tl 26p). Tunnistajana üle kuulatud audiitor AK, kes teostas E OÜ 2019 aasta auditit, selgitas kohtus, et nii P LTD kui ka G LTD maksevõimelisusega oli tema hinnangul probleeme- talle kui audiitorile ei esitatud konkreetset äriplaani, kuidas G LTD pidi seda raha hakkama kasutama (K4 tl 103).
25.5.G LTD ja P LTD vahelisi lepinguid (ülekannetes kui credit agreement või agency agreement) ei ole kohtule tõendina esitatud. G LTD ja P LTD muu võimaliku majandustegevuse kohta pole samuti tõendeid esitanud, v.a tunnistaja MRi selgitused, et tegemist oli „edukate ettevõtetega, registrites suurete käivetega ja teenitud tuluga“ (kd 5 tl 213) ning I. Dyagelevi enda ütlustega, et kummagi firma aastane käive oli ca 12 miljonit eurot (K7 tl 10p). P LTD majandustegevuse kohta pole samuti ühtegi tõendit esitatud, ei D OÜ poolt teostatud programmeerimistööde kohta kui ka frantsiisitehingust (mida kohus käsitleb edasiselt) tulenevate tegevuste kohta. Kui prokurör küsis I. Dyagelevilt kohtus, et millistes pankades on P LTD kontod, siis iseloomustab seda ebamäärasust järgnev vestlus prokuröri ja I. Dyagelevi vahel: „Mis pankades PiI kontod olid“? –„Neid oli väga palju, ma ei oska praegu kõiki nimetada“. „Kasvõi mõni, kui teile meenub“? –„Ei, ma ei saa öelda. Neid oli väga palju“. „Mõni riik, kus see pank asus“? –„Üle kogu Euroopa“. „Kas neid paljusid pangakontosid omasite samaaegselt või neid on lihtsalt erinevatel aegadel olnud palju“? – „Ma ei oska öelda, kui palju oli üheaegselt või samaaegselt kontode arvu“ (K7 tl 24). Olukorras, kus on esitatud mingi aktiivne kaitseväide, siis peab pool seda aktiivselt ka ise tõendama. Praegusel juhul seda (Pi aktiivne majandustegevuse kohta) tehtud ei ole.
46 / 108
1-21-3503
25.6.Mis puudutab P LTD rahaülekandeid D OÜ-le, siis siin viidati ülekannete tegemisel 16.07.2018 lepingule (contract 160720181). Nimetatud käsikirjaliselt allkirjastatud leping D. D. Dyageleva ja I. Dyagelevi vahel on ka D OÜ raamatupidamisdokumentide juures (kd 24 tl 107-110) ning selle kohaselt on lepingu esemeks veebilehe www.paybuy.com rakenduste arendamine ja programmeerimine (p1.1) summas 5000 eur. Lisaks on D OÜ raamatupidamisdokumentide juures ka teine P LTD-ga sõlmitud leping nr 16072018-1 (allkirjastatud D. D. Dyageleva ja I. Dyagelevi poolt 16.07.2018) ja mis hõlmab D OÜ poolt IT programmeerimistööde teostamist summas 550 000 eur (kd 24 tl 117-120). Samas nähtub D OÜ raamatupidamisandmetest, et sama lepingu (nr 160720181) alusel on P LTD poolt tehtud perioodil 16.07.2018-07.01.2020 makseid summas 1 639 365 eurot (tl 84), ehk ca 1 miljoni euro ulatuses rohkem. D. D-Dyagelev oma ütlustes kinnitas, et P oli tehingupartner Küproselt, keda esindas I. Dyagelev ja P „tegi ettemaksu programmi eest“, mida kasutas ka Erial HLÜ (kd 7 tl 59p). Samas ülekantud summasid ta ei mäletanud (tl 59p). D. D. Dyageleva ei mäletanud prokuröri küsimustele vastates ka ühtegi muud D OÜ poolt tehtud tööd või IT programmi, mida D OÜ väidetavalt arendas (K7 tl 59), v.a HLÜ Erial koduleht ja IT keskkond. Kokkuvõttes ei ole kohtu arvates tegemist usutava väitega, et sellises ulatuses ja mahus võidi OÜ D poolt teostada I. Dyageleviga seotud Küprose firmale P LTD üldse mingeid reaalseid IT programmeerimistöid. Kohtus tunnistajana 14.11.2022 ülekuulatud AR, kes oli alates 2019 augustist (K5 tl 51) HLÜ Erial palgaline veebiarendaja ja vastutas HLÜ Erial kodulehe ja IT süsteemide eest, selgitas aga, et töötab OÜ-s F (OÜ D õigusjärglane) alles 5 kuud (K5 tl 52), seega alles 2022 kevad-suvest. Ka HLÜ Erial 2020 aasta oktoobri tööaja arvestusleht kinnitab, et tegemist oli HLÜ Erial töötajaga, mitte OÜ D töötajaga. Samas I.Dyagelevi ja D. D-Dyageleva telefonivestlustest ilmneb, et vajadusel tehtigi pangaülekandeid nii, et lepingut kui sellist veel ei olnud olemas ning ülekandeks märgiti lihtsalt ülekande kuupäev. Nii näiteks nähtub 18.09.2020 kõnest, et HLÜ arvelt tehtud ülekande (Transpire OÜ-le) selgituseks märgibki D. D. Dyageleva kokkuleppel I. Dyageleviga IL180920201 (kd 16 tl 189) ning selle nad kooskõlastavad alles samas telefonikõnes.
25.7.G LTD ja P LTD raamatupidamist tegi V (K) VP, kes vahendas I. Dyagelevilt saadud infot Inglismaa ja Küprose raamatupidamisfirmale, kes nendega tegeles, samas enda sõnul tema ei „süvenenud“, millega firmad tegelesid (K4 tl 88p). Seda väidet kinnitavad ka nendevahelised telefonikõned. Näiteks 26.06.2020 kõnes küsib I. Dyagelev P LTD kahjumi kohta, V. VP vastab, et „kahjum on 1 700 000 /.../kas kahjum on tohutu? I. Dyagelev vastab, et „see kõik on normaalne“. VP ütleb seepeale, et lahendame kõigepealt küsimuse kahekateistkümnenda aastaga“ (kd 15 tl 8-9). See viitab sellele, et P LTD ei esitanud Küprosel õigeaegselt või jättis üldse esitamata oma tegevuse kohta finantsandmeid. Kohus leiab, et P LTD näol võis olla tegemist nö välisriigis asuva „ juriidilise kehaga“, kuhu vajadusel sai koondada näilisi nõudeid ja kohustusi ning seda firmat kasutati vähemalt süüdistuse kontekstis Eestis pettuslikel eesmärkidel. Tehingute näilisust kinnitab ka I. Dyagelevi ja HLÜ Erial raamatupidaja KKi 31.08.2020 telefonikõne, kus I. Dyagelev küsib, et „kas meil XXX müüb ainult Küprosele või ostab ka Küproselt“? KK vastab, et ainult müüb (kd 16 tl 139). Tegeliku majandustegevuse korral oleks selline küsimus nii P kui G tegevjuhi I. Dyagelevi poolt eluliselt mitteusutav. Näilise majandustegevuse korral, kus „liikusid ainult erinevad lepingud“ tundub selline küsimus aga kohane, sest järelikult tekkis tal ka endal kohati segadus selles, kuidas dokumendid on vormistatud.
25.8.Kogumis viitab see kohtu arvates sellele, et G LTD ja P LTD tegevus, mis seondus „äritegevuse arendamisega“ HLÜ-st saadud investeerimislaenude näol ja lõpuks jõudis läbi OÜ D tagasi HLÜ-sse, oli seotud justnimelt süüdistuses märgitud HLÜ osakapitali 47 / 108
1-21-3503 suurendamise ja nn raharingidega ning mingit muud äritegevust nende lepingute alusel tegelikult ei tehtud.
25.9.Seoses eelpoolnimetatud raharingidega (millest kahte esimest kohus ka eelnevalt lähemalt analüüsis) ja mis kõik puudutavad kokkuvõtted OÜ D poolt HLÜ Erial osakapitali suurendamist, märgib kohus kokkuvõtlikult veel järgmist. Reeglina toimusid rahaülekanded nn raharingides samas summas ja samal päeval. Kõik firmad olid otseselt või kaudselt I. Dyagelevi juhtimise ja kontrolli all (sh HLÜ Erial ja OÜ D), pangakontosid käsutasid ja ülekandeid tegid I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ise või tehti need nende korraldusel. Lisaks sellele saab pangaülekannete osas märkida, et need on tehtud ka kellaajaliselt pigem lühikese ajaperioodi jooksul- eriti ülekanded G ja P LTD ning P LTD ja D OÜ vahel (näiteks 17.07.2018 teeb G LTD ülekande P LTD-le kell 13:36 ja juba kell 13:37 teeb P LTD ülekande D OÜ-le ja kell 14:32 teeb D OÜ ülekande juba HLÜ Erial kontole. Kohtu jaoks viitavad tehingute näilisusele lisaks samal päeval ja kellaajal tehtud ülekannetele mh järgmised asjaolud: üldsõnalised ülekannete selgitused (agreemnt, contract) ja ülekantud ümmargused ning korduvad summad (näiteks 10 000), mis tavaliste arvete puhul ei oleks pigem eluliselt usutavad ja viitavad sellele, et ülekannete aluseks ei olnud mitte majandustehingud vaid vajadus rahasumma lihtsalt „läbi ringitada“. Samuti viitab kohtu arvates tehingute näilisusele ka see, et samaaegselt tekkis erinvatel raharingis osalevatel firmadel justkui vajadus täita erinevaid lepingulisi kohustusi samal päeval (lilleäri arendamisest Ukraina ja Venemaa suunal kuni programmeerimisteenuste osutamiseni). Samuti viitab tehingute näilisusele kohtu hinnangul ka see, et nn raharingis on kasutatud mh välisriikide ettevõtteid (Inglismaa ja Küpros, samuti viimase „raharingi“ ajal Bulgaaria) ning samuti teises välisriigis (Leedu) asuvaid Paysera pangakontosid. See võib viidata soovile muuta nn raharingi toimumise avastamine Eestis raskemaks ning seda tuleb mh arvesse võtta ka selles kontekstis, et I. Dyagelev oli väga hästi kursis nii Eestis asuvate pankade kui ka õiguskaitseasutuste töömetoodikatega, mida kohus käsitles juba ka altkäemaksu episoodis. Samuti viitab tehingute näilisusele ka viimases raharingis kasutatud Bulgaaria firma T-ga seonduv, kus firma ametlik esindaja AV andis kohtuistungil ütlusi, et rahaliigutamised T kontole ja kontolt toimusid I. Dyagelevi korraldusel (K 5 tl 155p) ja AVil endal mingit sõnaõigust rahade liigutamise osas ei olnud. Lisaks nähtub Küprosest 10.12.2020 saabunud vastusest, et P LTD ei ole 2020 september seisuga esitanud ühtegi majandusaasta aruannet alates 2018. aastast. See seab kahtluse alla ka I. Dyagelevi väited ca 12 miljoni euro suurusest aastakäivetest ning aktiivsest majandustegevusest. Lisaks tuleb siinkohal märkida, et raharingides osalesid firmad, mis olid kõik kas otseselt või kaudselt I. Dyagelevi kontrolli ja juhtimise all, kes ainukesena nägi nö suurt pilti ja koordineeris kogu seda tegevust. Seda iseloomustab hästi ka see, kuidas kõik firmad omavahel garantiikirju väljastasid ning tagasid üksteise kohustuste tasumist (kd 23 tl 88-97). Ilmselt olid need garantiikirjad vajalikud selleks, et tagada audiitori poolt positiivne otsus. Valeandmete esitamine 2018 ja 2019 majandusaasta aruannetes
26.Järgnevalt analüüsib kohus seda osa KarS § 211 esitatud süüdistusest, mis puudutab investoritele valeandmete esitamist 2018 ja 2019 aasta HLÜ Erial ja OÜ EK (HLÜ Erial tütarfirma) majandusaasta aruannetes. Süüdistuse kohaselt kajastati HLÜ 2018 ja 2019 aasta aruandes näilist frantsiisi müüki I. Dyagelevi Küprose firmale P LTD ning samuti kajastati HLÜ tütarettevõtte EK OÜ 2019 aasta konsolideeritud aruandes näilist frantsiisi müüki Venemaa ettevõttele OOO K. Tänu sellele oli võimalik varjata nii HLÜ Erial kui ka viimase 48 / 108
1-21-3503 tütarettevõtte OÜ EK kahjumit ning luua võimalus investorites positiivset kuvandit tekitada. Kohus nõustub süüdistusega selles, et majandusaasta aruannetes kajastuv kahjum oleks koosseisu mõttes olulise asjaoluna kokkuvõttes võinud hoiustajates tekitada kõhklusi.
26.1.HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, AE ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Küprosele (P Ltd-le) summas 452 300 eurot (kd 7 tl 103) ning aruandeaasta kasumina 78 789 eurot (tl 95).
26.2.HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, OL ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Küprosele juba summas 1 453 200 eurot (kd 7tl 124) ning HLÜ Erial aruandeaasta kasumina 136 602 eurot (tl 116).
26.3.EK OÜ 2019 aasta majandusaasta aruandest, mille on 28.08.2020 allkirjastanud D. D. Dyageleva nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Venemaale (OOO K) summas 350 000 eurot (kd 7 tl 242). EK OÜ 2019 aruandeaasta kasumina deklareeriti 284 390 eurot (tl 238). Audiitorina üle kuulatud tunnistaja AK selgitas kohtus, et tütaräriühingu (so Erial Kinnisivara OÜ) kahjum mõjutanuks konsolideeritud aruandes ka emaettevõtja ehk HLÜ Erial tulemusi (K4 tl 98).
26.4.Seega saab nõustuda süüdistuse järeldusega, et ilma Küprose ja Venemaa frantsiisi müügituluta oleks HLÜ Erial ja OÜ EK olnud 2018 ja 2019 aastal olnud kahjumis ning lõppkokkuvõttes oleks see võinud mõjutada ka võimalikele uutele hoiustajatele ohumärgina investeerimisotsuse tegemisel.
26.5.Seda, miks HLÜ Erial poolt intellektuaalomandi müük 2018 ja 2019 aastal P LTD-le oli näilik, tõendab kohtu arvates ühemõtteliselt järgnev. Vaidlust ei ole selles et P LTD oli I. Dyagelevi Küprosel asuv ettevõte, seda on ta ka ise tunnistanud ning kohus on neid asjaolusid juba ka eelnevalt käsitlenud. Kui nn raharingide episoodis ostis P LTD D OÜ-lt IT väidetavalt programmeerimisteenust ning selle järgi liikus pangakontodel ülekannetega ka reaalne raha, mida keerutati osakapitali suurendamise jaoks, siis HLÜ-ga Erial sõlmitud frantsiisilepingu puhul oli olukord natuke erinev. Nimelt. I. Dyagelev selgitas seda kohtus nii: P LTD ostis selle frantsiisi HLÜ-lt Erial selleks, et registreerida sarnane ettevõte Küprosele, mis oleks võimaldanud töötada üle terve Euroopa. HLÜ-lt ostetud frantsiis andis õiguse kasutada Eriali brändi (tl 23p). 2018 ja 2019 aasta frantsiisi ost-müük oli „üks terviktehing kahes etapis“ (tl 23p). „P tasus rahaga (tl 23p), aga ei mäleta, kas ka tasus, sest P Ltd-l olid probleemid raha liikumisega erinevates euroopa pankades“ (tl 24). Seonduvalt viimase väitega tuleb kohe tähelepanu juhtida sellele, et probleemid raha liikumisega on juba eelmises nn raharingi episoodis ümber lükatud, sest seal nähtus, et Leedus Paysera Ltd makseteenuse osutaja kontolt liikusid rahad ilma probleemideta G LTD, P LTD ja D OÜ vahel. Samuti väitis I. Dyagelev ka eelnevalt, et P LTD-l oli „kontosid üle terve euroopa“. Seega väited rahade liikumise probleemi kohta ei ole usutavad. Pigem tuleb järeldada seda, et nn frantsiisitehingu puhul ei olnudki rahade liigutamine niivõrd oluline, sest kasumiaruandes nn tehingu deklareerimisest piisas, et kahjum muutuks kasumiks. Samas nähtub HLÜ Erial raamatupidamisdokumentide vaatlusest, et HLÜ Erial väljastas P LTD-le frantsiisilepingu eest ka arveid ning osaliselt P LTD selle eest ka tasus. Näiteks perioodil 16.08.201831.12.2018 tasus P LTD frantsiisi eest HLÜ-le tasu kokku 162 500 eurot ning 31.12.2018 saldoteatise järgi (P poolt allkirjastanud I. Dyagelev) jäädi HLÜ-le võlgu 287 500 eurot (kd 22 tl 28). 2019 aastal väljastas HLÜ Pile frantsiisilepingu eest arveid kokku summas 1400000 49 / 108
1-21-3503 eurot, P tasus kokku sel aastal 205800 eurot ning 31.12.2019 saldoteatise järgi võlgnes P HLÜ-le 1 481 700 eurot (kd 22 tl 30-31). Samas pangakontode 27.01.2021 vaatlusprotokoll viitab aga jällegi sellele, et sarnaselt osakapitali tõstmisel korraldatud nn raharingidega, pärines ka antud juhul enamus P LTD poolt HLÜ-le Erial tasutud summadest algselt jällegi HLÜ Erial enda rahalistest vahenditest, mida keerutati teiste I. Dyagelevi kontrolli all olevate Eesti ja välismaa firmade (L OÜ, D OÜ, XXX, G LTD) vahel enne kui see P LTD-lt jällegi HLÜ Erial kontole jõudis justkui tasu väljastatud intellektuaalomandi müügiarve eest (kd 11 tl 83-96). HLÜ Erial ja tema tütarettevõtete audiitorina ülekuulatud AK selgitas, et P LTD ja G LTD maksevõimekusega oli probleeme- „auditi käigus jõudsin järeldusele, et ei saa kinnitada nende maksevõimekust“ (K4 tl 97p). AKi väitel tuvastas ta, et P LTD polnud praktiliselt midagi HLÜ-le frantsiisi eest maksnud, ta küsis selle kohta ka selgitusi ja sai vastuseks, et tegemist on juhtkonnaga seotud äriühinguga, see on maksevõimeline ja et raha makstakse aasta jooksul või normaalse majandustegevuse raames lähiperioodidel (K4 tl 98). AKi sõnul esitas I. Dyagelev talle ka P LTD aruande, sealt aga nähtus hoopis kahjum (tl 98). Audiitor K kokkuvõttes see olukord ei rahuldanud ning ta teatas, et ei saa kinnitada P maksevõimelisust. Samas pakkus ta enda sõnul välja ka lahendusi- „teatasin juhatusele, et selle nõude kinnituseks võib olla vahendite faktiline laekumine, mingisuguse tagatise või hüpoteegi olemasolu kinnitav leping, äriühingult garantiikirja esitamine“ (K4 tl 98p). Peale seda esitatigi talle garantiikirjad OÜ Transpire, F, XXX OÜ ja D OÜ poolt (tl 98p), neid garantiikirju on kohtus ka uuritud ning tuvastanud nende firmade seotuse I. Dyagelevi ja D. D.Dyagelevaga.
26.6.Veelgi olulisem ja ilmekam ning modus operandi mõttes kogu intellektuaalomandi müüki ning üleüldse I. Dyagelevi tegevust iseloomustavamana on aga EK OÜ väidetav frantsiisimüük Venemaa ettevõttele OOO K. Süüdistatav D. Nevsky selgitas kohtus, et OOO K ja EK OÜ vahelist tehingut vahendas tema, läbirääkimised toimusid 2019 aastal korduvalt Venemaal, kus ta enda sõnul viibis ja OOO K omanik ongi tema isiklik tuttav, kes vaimustus ideest rajada Venemaale mitu hotelli frantsiisi alusel (K 7 tl 73, 78p). Kohus peab neid D. Nevsky ütlusi täielikult ebausaldusväärseteks. Nimelt sattus selle tehingu „planeerimine“ kriminaalmenetluse raames nn jälitustegevuse sfääri ning selle tehingu tagantjärele ettevalmistamist HLÜ Erial kontoris kuulati menetleja poolt salaja pealt. Oluline on kõigepealt ära markeerida see, et I. Dyagelevi ja raamatupidaja KK ning samuti Q vahel toimusid need vestlused alles 2020 aasta juulis, kuigi aruande järgi toimus tehing juba 2019 aasta detsembris (leping allkirjastatud EK OÜ ja OOO K vahel 28.12.2019 (kd 23 tl 61-67). Nii nähtub kõigepealt pealt kuulatud 09.04.2020 vestlusest, et raamatupidaja KK andis I. Dyagelevile teada, et EK OÜ kahjum tuleb umbes 200 000 eurot. Edasi 12.07.2020 HLÜ Erial kontoriruumide pealtkuulamise vestluses I. Dyagelev ja KK arutasid jälle EK oü kasumisse saamise võimalust. KK pakub välja mõelda selline teenus, ms oleks osutatud kolmandasse riiki ning mis üldse deklaratsiooni ei satu „Ma ei tea, mida veel valetada, kus, kuidas? Me ei saa rohkem midagi teha peale selle müüa teenus, mida kusagil ei deklareerita, mis deklaratsiooni ei lähe noh saad aru vaid läheb ainult kasumiaruandesse“ (kd 15 tl 47). Edasi jõutakse Venemaani ning I. Dyagelev vastab, et „sain aru, just nii, saab kõik olema“. Järgmisel päeval, 13.07.2020, on vestlusesse kaasatud juba ka jurist S.Q, kus arutatakse „Venemaa tehingu“ üksikasju ja I. Dyagelev teatab, et „lühidalt, tähendab, leidsime, kust võtta raha“ (kd 15 tl 46). „ Lühidalt, teema on niisugune, Venemaa ettevõte, kohe sõidab poole tunni pärast minu juurde, tähendab, ostis meilt eelmisel aastal hotellide projekti /.../ väga tahavad“. KK selgitab naerdes juurde, et „eile õhtul sõna otseses mõttes saime teada“. Samuti I. Dyagelev paneb mh paika ka tehingu hinna, so 350 000 eurot („tähendab, teeme 350 000 peale“), peale seda kui KK on küsinud, et „mis summa peale me teeme?“. Samuti I. Dyagelev selgitab Q täpsustavate küsimuste, kes tundub, et ei saa kogu plaanist päris lõpuni 50 / 108
1-21-3503 aru, et „ei, kas sa ei saanud aru /.../me ei hakka ju temalt raha saama“ (kd 15 tl 47, 49). Pealtkuulatud vestlusest on samuti aru saada, et dokumente on vaja „vormistada“ seoses audiitori (Ljoša ehk AK) järgmisel päeval eesootava külastusega (S.Q: „sa ütlesid, et ta tuleb homme kl 9, kell 10?“, KK vastab, et kell 10 jah. I. Dyagelev küsib, et kas saame talle kohe praegu helistada ja uurida, et kas ta aktsepteerib sellise tehingu või mitte (tl 50). KK seejärel helistab audiitorile („Ljoša, tere päevast /.../ vaata, me tahame müüa Venemaale frantsiisi alusel ning tähendav, kas sina aktsepteerid, kui me viime selle tehingu läbi eelmise aataga?“ (tl 50). KK küsib telefonis edasi, et „kas kreditoorset võlgnevust aktsepteeritakse sel aastal?“. Kõne ajal ütleb KK Dyagelevile „“kinnitada ettevõtte maksevõimet“, Dyagelev küsib, et „millega? Millist kinnitust on tarvis? Kuidas millega täpselt ja vastab ise, „a, garantiikiri Transpirelt“ (kd 15 tl 50).
26.7.Täiendavalt toetab prokuratuuri süüdistusversiooni ka see, et 2020. aastal mh EK OÜ auditit teostanud audiitor AK on menetlejale edastanud ka kõnealuse lepingu EK OÜ ja Venemaa äriühingu OOO K vahel, mille I. Dyagelev on talle e-kirjaga (manuses kaks .pdf faili) edastanud 27.07.2020 (kd 23 tl 58). I. Dyagelevi poolt audiitorile saadetud frantsiisilepingu (inglise keeles) kohaselt allkirjastati see 28.12.2019 käsitsi EK OÜ nimel D.D. Dyageleva ning OOO K nimel kellegi AZ poolt. D. D. Dyageleva selgitas kohtus, et lepingu allkirjastamist ta ei mäleta, ei süvenenud selle sisusse, usaldas juristi Qt, kes selle ette valmistas ja I. Dyagelevi, kes selle talle ilmselt koos muude dokumentidega koju allkirjastamiseks tõi (K7 tl 59p). Kohus ei pea mittesüvenemist ja liigset usaldamist aga usutavaks, sest näiteks 21.07.2020 telefonikõnes, kus I. Dyagelv palus D.D.Dyageleval mingi leping allkirjastada, siis nähtus, et Dyageleva uuris enne, et mis leping täpsemalt, ning peale selgituse saamist alles allkirjastas selle digitaalselt (kd 15 tl 112). Seega ei iseloomusta D.D. Dyagelevat selline „pimesi“ allkirjade panemine. OOO Kga sõlmitud lepingu tekstist nähtub samuti, et selle sisuks on hotellifrantsiisi ostu-müügi tehing. Lisaks on I. Dyagelev edastanud audiitorile ka lepingu lõpetamise lisa, mis väidetavalt on allkirjastatud 02.03.2020 ning milles viitega koroonapandeemiale lepitakse poolte vahel kokku, et leping loetakse lõppenuks ning EK OÜ poolt väljastatud arve 28.12.2019 maksmine toimub OOO K poolt neljas võrdses osas nii, et esimene makse toimub 02.01.2022 ja viimane makse 02.01.2025 (kd 23 tl 67). Täiendavalt on AK edastanud EK OÜ arve kuupäevaga 28.12.2019 OOO-le K summas 350 000 eurot (Kd 23 tl 118), mille xxx on saatnud 03.08.2020 audiitor AKle (kd 23 tl 117). Eelviidatud kõnede pealtkuulamisest on seega selgunud, et tegelikkuses tekkis see idee alles 2020. aasta juuli keskpaigas ning selle lepingu eesmärk oligi katta EK OÜ-l tekkinud kahjum. Täiendavalt on AK edastanud menetlejale ka selle lepingu lisa kuupäevaga 02.03.2020, milles on märgitud, et esimene makse tuleb teostada alles 02.01.2022, põhjuseks on toodud koroonaviiruse levik. Samal ajal on näha, et kuigi maksetähtaeg polnud veel lähedalgi, teostas D OÜ garantiikirja alusel makse EK OÜ-le summas 50 000 eurot. Selle garantiikirja on samuti edastanud AK menetlejale ning järelikult saab seda 13.07.2020 vestlusega kõrvutades pidada nn „maksevõime kinnituseks“, millest KK ja I. Dyagelev räägivad (Transpire asendus lihtsalt Dga). Kohus nõustub, et üldjuhul on garantiikirja andja ülesanne astuda võlasuhtesse olukorras, kus põhivõlgnik ei ole saanud tähtaegselt oma kohustusi täita. Antud juhul sellist olukorda ei ole aga tuvastatud ning selle versiooni lükkab üheselt ümber ka lepingu lisa, mille kohaselt tuli esimene osamakse Venemaa äriühingul OOO K tasuda alles 02.01.2022. Kohus nõustub prokuröriga selles, et OÜ D makse oli seotud sellega, et näidata audiitorile, et tegemist on reaalse nõudeõigusega ning kui osa lepingus märgitud kohustustest on täidetud, siis annab see audiitorile veendumuse, et tegemist on reaalse tehinguga ning seeläbi saavutada audiitori poolt ka majandusaasta aruande kohta märkusteta arvamuse saamine. Tunnistajana ülekuulatud AK selgitas kohtus, et esialgses aruandluse versioonis seda OOO K tehingut ei sisaldanud ja see tuligi juurde auditi lõpus kas 2020 juulis-augustis kui raamatupidaja KK 51 / 108
1-21-3503 sellest tehingust teatas (K4 tl 97p ). Mingit selgitust, miks see tehing algselt välja jäi, talle ei esitatud, tema ise ka ei küsinud, teda huvitas ainult see, et see oleks dokumentaalselt korrektselt esitatud (tl 98). Esialgses temale esitatud aruandes oli hoopis kahjum 65610 eurot (K4 tl 98). Kokkuvõttes on EK OÜ 2019 aasta raamatupidamise aruande audiitor AK lugenud auditeerituks 28.08.2020 kui ta on ka „sõltumatu audiitori aruande“ allkirjastanud (kd 7 tl 244). Eelöeldut kinnitab ja täpsustab veel ka 29.03.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kajastatud OOO K ja EK OÜ vahelise tehinguga seotud dokumendid ja raamatupidamisandmed. Vaatlusest nähtub, et OÜ D on teostanud ülekanded garantiikirja alusel 17.08.2020 ja 18.08.2020 kogusummas 50 000 eurot, samas kui mingit vajadust tulenevalt K ja EK lepingust selleks veel ei olnud. Seetõttu saab järeldada, et D ennetähtaegne garantiikirja järgne makse oli seotud vajadusega tagada audiitorilt tehingute kohta rahuldav hinnang, mis omakorda tagas selle, et EK 2019 aasta majandusaasta aruandes asendus kahjum kasumiga. OÜ D pangakontodele oli ligipääs ja ülekande tegemise võimalus ainult D.DDyageleval. Täiendavalt pidi tema allkirjastama ka garantiikirja D OÜ nimelt. Seega oli ka D.D-Dyagelva selle tehinguga kursis.
26.8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii P LTD kui ka OOO K sõlmitud frantsiisitehingud olid näilised ning need olid tehtud raamatupidamise tarvis ainult selleks, et varjata HLÜ ja EK OÜ kahjumit. Mõlemat frantsiisitehingut nagu ka IT programmeerimistöid, mida kohus eelnevalt käsitles, iseloomustab see, et tegemist on mittemateriaalse kauba/teenusega, mida on väga raske nö tagantjärele kontrollida (erinevalt materiaalsest ehisest või muust tarnitud kaubast). Seetõttu on seda ka hea nö osutatud teenusena näidata, seda enam kui tehingud toimusid osaliselt veel seotud isikute vahel. Kohus leiab, et jälitustegevusega pealt kuulatud 2020 aasta juulis toimunud vestlused on niivõrd ilmekad ning vastupidisele järeldusele kui see, et tegemist oli näiliste tehingutega, on väga keeruline jõuda. Kohtul ei ole selle tulemusena võimalik tõsiseltvõetavaks pidada mitte ühtegi frantsiiside või IT programmeerimistöödega seotud paljasõnalist väidet ilma konkreetsete tõenditeta, mida aga kohtumenetluses ei esitatud. Kaitseaktides oli märgitud nii isikulisi kui dokumentaalseid tõendeid, mis pidanuks kinnitama nii Pi frantsiisi kui ka D poolt IT programmeerimistööde osutamist, sh programmeerimistöid teostanud tunnistaja KSi ülekuulamine. Ühtegi sellist õigustavat tõendit kokkuvõttes aga kohtu ette ei toodud.
26.9.Samuti tuleb lisaks hinnata ka nende „projektide“ elulist usutavust. See tähendab, et kui eluliselt usutav on väide, et I. Dyageleviga seotud Küprose ettevõte soovis välja arendada üleeuroopalise hoiulaenuühistu süsteemi ning ostis selle jaoks a) HLÜ-lt Erial frantsiisi alusel nime kasutamise õigust ning b) D. D-Dyageleva Eestis asuvalt firmalt D OÜ ca 1,6 miljoni euro eest programmeerimisteenust, mille kohta pole kokkuvõttes ühtegi tõendit peale väidete esitatud. Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-74-05, p 15 ja 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 16.6). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Ehkki lepingulise suhte tuvastamine lepingupoolte ütluste alusel ei ole välistatud, ei saa see tähendada seda, et kui pooled väidavad lepingu olemasolu, peab kriminaalasja lahendav kohus lähtuma üksnes nendest ütlustest ja lepingu olemasolu automaatselt tuvastatuks lugema. Eriti olukorras, kus süüdistuse kohaselt on leping näilik, peab kohus analüüsima ka teisi tõendeid, samuti tehingut kinnitavate ütluste usaldusväärsust (sh elulist usutavust).
52 / 108
1-21-3503
(b) investeeringu tegemine
27.Kuna investeerimiskelmuse näol on tegemist materiaalse ehk tagajärjedeliktiga (tegu ehk valeandmete esitamine peab tagajärjena kaasa tooma investeeringu ja nende vahel peab olema põhjuslik seos), siis edasi tuleb kontrollida seda, et kas mõni süüdistuses nimetatud investor (kannatanu) üldse tegi reaalselt süüdistuses nimetatud teabe pinnalt varakäsutuse. On ilmne, et kui varakäsutust just süüdistuses nimetatud (vale)teabe pinnalt ei ole tehtud, siis puudub ka kuriteokoosseis. KarS § 211 ei eelda investoritel kahju tuvastamist (TlnRnK 1-12-5921 p 11). Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha on paigutatud süüdlase arvele või see on saanud muul viisil tema vara osaks (TlnRnK 1-15-8500 p 5.1).
27.1.KarS § 211 kuriteokoosseis näeb ette valeandmete esitamist kas piiratud ringile investoritele või üldsusele. Antud juhul on selge, et süüdistuse kontekstis oli tegemist üldsusele suunatud valeteabega, sest süüdistuses kirjeldatud valeteavet esitati süüdistatavate poolt üldsusele suunatud kanalitest (internetis avalikult kättesaadav www.erial.ee koduleht (omakapitali suurus ja majandusaasta aruanne) ja samuti internetis avalikult kättesaadavas äriregistri teabesüsteemis olevad andmed omakapitali suuruse ja majandusaasta aruannete kohta. Sellele omakorda eelnes massiivne reklaamikampaania nii TV-s kui internetis, milles uusi hoiustajaid meelitati HLÜ-sse Erial hoiuseid avama, seda tõendavad ka prokuratuuri poolt kohtus avaldatud ja uuritud sisuturunduse artiklid ning kannatanute poolt antud ütlused, millel kohus edasiselt peatub.
27.2.Süüdistusaktist nähtub, et prokuratuur on kohtueelses menetluses kaasanud investeerimiskelmuse episoodis kannatanuna ainult väga väikese osa HLÜ Eriali hoiustajatest (kokku kaheksa isikut) ehk koosseisu mõttes investorit. Prokurör selgitas seda asjaolu sellega, et kõikide kannatanute/investorite kaasamine ei oleks olnud menetluslikult võimalik, kuna neid oli liiga palju, et neid kõiki kriminaalmenetlusse kaasata. Kohus peab seda selgitust iseenesest asjakohaseks ja põhjendatuks, sest toimiku materjalidest nähtuvalt oli HLÜ Erialil 2020 oktoobri seisuga st vahetult enne kriminaalmenetluse avalikuks tulekut tõepoolest rohkem kui 1700 hoiustajat ja kõikide nende kaasamine menetlusse oleks olnud mõeldamatu. Seega on iseenesest põhjendatud ka eeluurimisel tehtud juhuvalimik nendest hoiustajatest/kannatanutest, kes süüdistuse perioodil HLÜ-s Erial hoiustasid raha ehk tegid investeeringu KarS § 211 mõttes. Oluline on see, et oleks tuvastatav rohkem kui ühe investori (KarS § 211 räägib investoritest mitmuses) poolt varakäsutuse tegemine, sest ainult ühe investori puhul oleks tegemist tavalise kelmusega KarS § 209 järgi. Edasi kontrollibki kohus nende kaheksa menetlusse kaasatud kannatanu ütluste pinnalt, kas süüdistuse väited valeteabe pinnalt varakäsutuse tegemisest on tõendatud. Tõendatud peab olema põhjuslik seos esitatud valeteabe ja investori varakäsutuse ehk investeeringu vahel.
27.3.Kohtumenetluses kuulati prokuröri poolt kutsutud kannatanutest üle D.X (K3 tl 115130), OÜ V.F esindaja AL (K3 tl 164p-171p); D.W (K3 tl 171p-178); T (K3 tl 179); G.G (K3 tl 190p); R.D OÜ esindaja R.D (K3 tl 201p); H.W (K3 tl 219p) ja OÜ V esindaja RL (K4 tl 126p). Kohus teeb järgnevalt nende poolt antud ütluste pinnalt lühikese kokkuvõtte, kus proovib kaardistada need motiivid, miks nad otsustasid HLÜ-sse Erial hoiuse avada.
53 / 108
1-21-3503
27.4.D.X liitus HLÜ Erial hoiustajana 2018 septembris, olles alates 2018 märtsist jälginud Eriali tegemisi mh kodulehelt. Liitus, sest hoiuste struktuur, mis oli hea ja unikaalne ning erines teiste HLÜ hoiustest (K3 tl 122, 125). Kokku hoiustas D.X Erialis 48 160 eurot (K3 tl 115p). Eriali kodulehelt nägi, et ca 6-7 kuuga oli osakukapital tõusnud, tema jaoks näitas see seda, et HLÜ-sse kogunenud juba päris palju liikmeid, mis annaksid oma hoiustega HLÜ-le „manööverdamisvõime ja elujõu“ (115p), osakapitali näit oli tema jaoks oluline, see näitab, kui suur on võimalus HLÜ-l anda välja laene, kapitalist sõltubki just see protsentuaalne suhe, et kui palju anda laene. Mida suurem kapital, seda rohkem saab laene anda (tl 120p). HLÜ omakapitali tõusu jälgis läbi Eriali kodulehe ja samuti läbi äriregistri teabesüsteemi ja www.teatmik.ee vahendusel (115p). „Ma andmete järgi nägin, et asi areneb ja olin tõesti täis lootusi ja ootusi, et see on normaalne otsus“ (tl 125). HLÜ Erial 2018 aasta aruandega tutvus põgusalt 2019 aastal vahetult enne HLÜ Erial üldkoosolekut Rahvusraamatukogus ja siis huvitas teda see osa, mis kajastas HLÜ Erial kulutusi reklaamile (tl 115p).
27.5.OÜ V.F esindaja AL liitus HLÜ-ga Erial 10.03.2020 kui paigutas HLÜ-sse 150 000 eurot 10 aastasele hoiusele intressiga 12% aastas (K3 tl 164p). Huvi HLÜ Erial vastu tekkis peale „intensiivset reklaamikampaaniat“ , peale mida vaatas internetist (sh HLÜ kodulehelt) „nii palju andmeid kui seal oli“ (tl 164p). Talle sobis, et Erial tegeleb kinnisvaraga, käis ka objekte vaatamas, nägi et asi käib ja liigub ja see nagu rahustas (tl 166p). Liitumisel sai määravaks ahnuseinstinkt -intressid olid võrreldes teistega suuremad ja see sai ikkagi otsustavaks (tl 165p). Omakapitali suurus ei olnud tema jaoks oluline, nägi seda vist 2018 aastaaruandest, ei oska isegi kommenteerida, kas see oli suur või väike (tl 166p). Samuti äratas usaldust hoiustajate hulk, mis oli üle tuhande (tl 165p). 2018 aruandega tutvus põgusalt, „diagonaalis vaatas läbi“ (tl 168) „pigem ei näinud sellist infot, mis sellele (liitumisele) vastu räägiks, näiteks revisjonikomisjoni negatiivseid otsuseid „ (tl 165p). 2019 aruandega ei ole tutvunud (tl 170).
27.6.D.W liitus HLÜ-ga Erial 19.11.2018 kui allkirjastas liitumislepingu (K3 tl 177), aga hoiuse summas 65000 eurot paigutas hiljem. Ei mäleta, millal, see oli „päris pikk aeg“ (tl 177p). Liitumisel said määravateks hea intress, hoiuste väljamakse tingimused, hoiuste liigid, kodulehe keskkond (tl 172). Vaatas ka HLÜ Erial osakapitali suurust, see oli „üks väga olulistest momentidest“ (tl 172) sest „omakapital annab peamise garantii“ (tl 172p). Osakapitali suurus oli nende kodulehel üleval, lisaks kontrollis Finantsinspektsioonist tausta (tl 172). „Osakapitali suurus oli üks plussidest, miks paigutada raha just Eriali“, ei oska öelda, kas ilma selleta oleks ka raha paigutanud Eriali (172p). 2018 MAA-ga tutvus, „peamine näitaja oli see, et kahjumit ei olnud“, muidu ei oleks raha sinna pannud (tl 173). 2019 aasta aruandega pole tutvunud (tl 173).
27.7.R.J liitus HLÜ-ga Erial 18.05.2018, kui tegi esimese hoiuse (K3 tl 182p), kokku avas erineval ajal mitu erinevat hoiust (30 000 eur, 2x16000 eur, 8000 eur, 5000 eur, tl 182p), kogusumma, mis on jäänud tänaseks päevaks tagasi saamata on 60 000 eurot (tl 179). Esimese hoiuse avamisel avaldasid mõju kõrged intressid ja väljamaksete tingimused (179). Enne esimese hoiuse avamist vaatas HLÜ Erial tausta äriregistri tasuta versioonist või krediidiinfost (tl 182p), vaatas omakapitali ja käivet (tl 179). 2019 aastal, kui avas Erialis teise hoiuse, siis „need numbrid olid seal veelgi suurenenud ja minu jaoks tähendas see seda, et asjad lähevad hästi“, omakapitali suurenemine oli tema jaoks HLÜ-sse investeerimisel oluline (179p). Eriali kodulehelt vaatas hoiuse tüüpe ja tingimusi, ei mäleta, kas omakapitali vaatas (179p). HLÜ Erial 2018 aruandega on tutvunud 2019 aastal, tema jaoks oli oluline, et kahjumit ei oleks. Kahjum näitab tema jaoks ettevõtte üleüldist rahalist ja ärilist edu, HLÜ Erial kasum oli tema jaoks oluline (180p). HLÜ 2019 aruandega ei ole tutvunud (tl 181). 54 / 108
1-21-3503
27.8.G.G liitus HLÜ Eriali hoiustajana 2018 aastal, hoiustas 35000 eur, tegi seda tuttava soovitusel olles enne ka reklaami näinud tv-s (tl 190p). Kontrollis internetist üle HLÜ Eriali osakapitali suuruse ja vaadata juhatuse liikmete tausta (190p). Osakapitali suurus oli liitumisel oluline, „kui see oleks olnud mingi minimaalne summa nagu tavaliselt tehakse, siis ma ilmselt ei oleks seda teinud“ (192p). Osakapitali suurust täpselt ei mäleta, aga „seal ikka oli korralikult neid nulle“ (192p). Tema jaoks tähendas osakapital „tavainimesena rääkides“ (193) seda, et firma on „piisavalt maksevõimeline“ (tl 193). „Ma nägin sellist minu jaoks tõsiseltvõetavat summat, siis ma muidugi kaldusin selle poole, et usaldada Eriali“ (193).
27.9.R.D OÜ (esindaja R.D) liitus HLÜ-ga Erial 2019 aastal, hoiustas 4000 eurot 12% intressiga, leidis HLÜ läbi reklaami (K3 tl 202). Enne hoiustamist vaatas ka HLÜ Eriali 2018 aruannet, eriti just osakapitali suurust, tema jaoks see näitas, et kui osakapital tõuseb, siis ettevõte on edukas (tl 202). Kui liitus, siis osakapital oli 1 miljon eurot (tl 202). Kuigi hoiustamisel lubatud 12% intress tundus talle kõrge, siis suur osakapital pani arvama, et ju siis on võimalik veelgi kallimalt seda edasi laenata ja tulu teenida, „see oli minu loogika“ (tl 203p). „Majandusharidust mul ei ole, aga üht teist mõistan ikka“ (tl 205).
27.10.H.W esimene hoius HLÜ-s Erial oli 50 000 eurot, nägi reklaami, seal pakuti kõige suuremat intressi hoiusele (K3 tl 220). Liitumisel oli tema jaoks oluline HLÜ Eriali kapital, omanike taust (tl 220). „Teatmikust“ nägi, et kapital on miljon eurot, tema jaoks tähendas seda, et „firmal on olemas raha väljamaksete tegemise korral, et nad saavad minu hoiuseid tagada“ (tl 220). Vahepeal kapital tõusis pooleteise miljoni peale (tl 221). HLÜ Erial 2018 ja 2019 aruandeid on näinud, aga ei saanud neist aru (tl 221).
27.11.OÜ V (esindaja RL) liitus HLÜ-ga Erialiga 2019 aprillis, sõlmis 2019 aprillis-mais neli erinevat hoiust, igaüks 10 000 eurot. Nägi reklaami TV-s, internetis. Liitumisel ei olnud veel 2018 aasta aruannet väljas, sellega enne liitumist ja hoiustamist sellega ei tutvunud (tl 127). Tänaseks tagasi saanud 500 eurot, saamata 39500 eurot (tl 127). HLÜ Eriali valis, sest paljud teised HLÜ-d ei paku juriidilistele isikutele hoiuseid (tl 128). HLÜ Erial 2018 aruandega tutvus 2019 aastal vahetult enne üldkoosolekut, siis huvitasid teda HLÜ töötajate palgad, raha jääk pangas ja audiitori arvamus (tl 127p). Lisaks on hiljem tutvunud ka HLÜ Erial 2019 ja 2020 aruandega, siis vaatas samu asju (tl 127p). Osakapitali suurust vaatas ka, aga see ei mõjutanud tema arvamust (tl 128).
27.12.KarS § 211 ei eelda investoritel kahju tuvastamist (TlnRnK 1-12-5921 p 11). Seetõttu ei ole tõendamiseseme seisukohalt oluline ka see, kui palju reaalselt on kannatanutele tänaseks materiaalset kahju tekkinud. Vaidlust ei ole selles, et hoiustatud summad on tänaseks neile tagastamata või on seda tehtud mõne kannatanu puhul väga marginaalses osas ning kõik ülejäänud hoiuste tagasisaamisega seotud küsimused lahendatakse võimaluse korral HLÜ Erial saneerimismenetluses, kuhu ka nimetatud kannatanud võlausaldajatena on kaasatud (Kd 33 tl 247-248p).
27.13.Küll on aga ülalviidatud kaheksa kannatanu ütluste pinnalt siiski võimalik järeldada seda, et süüdistuse hüpotees olulistes asjaoludes valeandmete esitamisel tehtud investeerimisotsuse kohta on leidnud tõendamist. Nimelt nähtub, et kannatanutest D.X, D.W, R.J, G.G, R.D, H.Wi jaoks oli HLÜ Erial osakpaitali suurus oluline argument HLÜ-sse hoiustamisel. Ainult AL ja RL ei pidanud HLÜ osakapitali suurust oluliseks. D.W ja R.J pidasid aga oluliseks ka HLÜ Erial majandusaasta aruandes esitatud teavet selle kohta, et HLÜ-l ei ole kahjumit. Kohus leiab, et nii omakapitali suurus (mille üks osa on ka osakapital) 55 / 108
1-21-3503 kui ka kahjumi olemasolu on iseenesest KarS § 211 mõttes olulisteks asjaoludeks. Ka õiguskirjanduses on leitud, et investeeringu saaja kapitaliseeritust puudutavad asjaolud on koosseisu mõttes olulisteks asjaoludeks7. Kannatanud selgitasid kohtus antud ütlustes „oma sõnadega „ kuidas nad osakapitali mõistet enda jaoks mõtestavad ning kohtu jaoks on see veenev. Õiguskirjanduses on märgitud, et KarS § 211 kuriteokoosseis ei sea nõudeid, milline peaks olema valeandmete esitamise tekitatud eksimuse mõju investorile. Seega on valeandmetena käsitatavad ka andmed, mis on objektiivselt ebareaalsed, ent ilmselgelt olulised ja peamised kriteeriumid investeerimisotsuse tegemiseks 8. Sel põhjusel ei oma tähtsust ka kaitseväide, et osakapitali näol äriregistris on tegemist konstitutiivse kandega. Kannatanud selgitasid, et eelkõige sattusid nad üldse HLÜ Erial hoiustajaks tänu aktiivse reklaamikampaania (teleris ja internetis) mõjule, reklaamiti kõrgeid hoiuseintresse ning siis juba uurisid täpsemalt nii HLÜ Erial kodulehelt kui ka avalikult kättesaadavatest allikatest täiendavat infot, mis neid lõplikult investeerimise kasuks kallutasid. Seega on vähemalt kuus HLÜ Erial hoiustajat/investorit teinud investeerimisotsuse olulistes asjaoludes (osakapitali tegelik suurus) esitatud valeandmete pinnalt ja süüdistus on selles osas leidnud tõendamist. Teabe avaldamise viis ei ole oluline sh kuuluvad teabe alla nii audiovisuaalsed teavitused, heliklipid kui ka suulised selgitused, valeandmete esitamine võib toimuda ka mitmete kinnituste koosmõjul (TlnRnK 1-12-5921 p 14). Teabe esitamise aeg ei ole iseenesest oluline, kuid teave peab olema esitatud enne investeerimisotsuse tegemist. Üldsusele suunatud teabe puhul on oluline, et teabe saajate ring ei ole mingite kriteeriumide kaudu määratletud või on teabe edastamise viis selline, et sellele ligipääsu ei ole võimalik piirata (nt teave veebilehel, reklaam kirjalikult ajalehes)9.
27.14.Mis puudutab aga valeandmete esitamist 2018 aasta ja 2019 aasta HLÜ Erial aruannetes ja nende pinnalt investeerimisotsuse tegemist, siis siin tuleb märkida järgmist. Kohtus üle kuulatud kaheksast kannatanust kolm märkisid, et nad tutvusid HLÜ 2018 ja 2019 aasta aruannetega, teised seda ei teinud või tegid seda „diagonaalis lugedes“. Nendest kolmest, kes aruannetega aga sisuliselt tutvusid selgus järgmine. Kõigepealt RL märkis, et tema jaoks olid olulised hoopis HLÜ Erial töötajate palgad, raha jääk pangas ja audiitori arvamus (tl 127p). Neid asjaolusid ei ole aga süüdistuses nimetatud kui „olulises ulatuses ebaõiged andmed“. Kohus on süüdistuse piiridega seotud ja seetõttu neid ka edasiselt ei käsitle. Kaks ülejäänud kannatanut (D.W ja R.J) pidasid aruannete kontekstis investeerimisotsuste tegemisel aga enda sõnul oluliseks just kahjumi olemasolu. Iseenesest on see loogiline väide, sest äriühingu kahjum on tõepoolest tavaarusaama kohaselt selliseks asjaoluks, mille pinnalt võib ilma süvaanalüüsita teha investeerimisotsust mõjutavat otsustuse, isegi kui see ei pruugi objektiivselt olla põhjendatud. Samas on mõlema nimetatud kannatanu puhul jäänud tõendamata see, et millal nad täpselt oma investeeringud hoiustamise mõttes HLÜ-sse Erial tegid. Arvesse tuleb võtta seda, et HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne allkirjastati 02.08.2019 (kd 7 tl 93) ja enne seda ei olnud võimalik avalikkusel ja ka investeeringu teinud hoiustajatel sellega tutvuda. D.W sõlmis HLÜ-ga liitumislepingu 2018 aasta novembris, aga hoiuse avas „mõni aeg hiljem“, mis on aga jäänud täpsemalt tuvastamata, et millal see toimus. Seega ei ole üheselt võimalik järeldada, et hoiuse avas ta peale 02.08.2019 (ca 9 kuud peale HLÜ-ga liitumist, mis on päris pikk aeg) olles eelnevalt tutvunud ka 2018 aasta aruandega. Sellega võis ta 2018 aruandega tutvuda ka peale hoiuse tegelikku paigutamist, aga siis ei omanud see enam varakäsutuse mõttes mingit tähendust, kuna varakäsutuse otsustuse oli ta sel juhul teinud juba ilma selles oleva teabeta. Kannatanu R.J liitus HLÜ-ga Erial 2018 aasta mais, siis avas kohe ka esimese hoiuse. Hiljem
Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, M. Kairjak, lk 705 p 5) samas
Samas, p 6.1-6.2
56 / 108
1-21-3503 avas R.J HLÜ-s veel mitu hoiust, aga jällegi on jäänud täpsemalt tuvastamata, kas need toimusid enne või peale 02.08.2019, st 2018 aruande allkirjastamist ja avalikuks tegemist. Ka tema võis 2018 aruandega tutvuda hoopis hiljem kui hoiused olid juba avatud ja investeering KarS § 211 mõttes tehtud. Kuna kokkuvõttes on 2018 ja 2019 aruannetes valeandmete esitamine just KarS § 211 süüdistuse kontekstis jäänud tõendamata (tõendamata on selle pinnalt põhjusliku seosena tehtud varakäsutus), siis on tegemist kõrvaldamata kahtlusega ning in dubio pro reo printsiibi kohaselt tuleb lugeda süüdistatavate kasuks.
28.Edasi on paslik analüüsida seda, kuidas süüdistatavatel üleüldse HLÜ-s Erial ning samuti selle tütarettevõtetes oli võimalik toimetada nii nagu uuritud tõenditest nähtub. Iseenesest pole ju vaidlust selles, vähemalt äriregistrile esitatud dokumentide pinnalt, et HLÜ-l Erial oli seadusest tulenevalt vähemalt kolmeliikmeline juhatus, lisaks nõukogu, kes pidi juhatuse üle järelevalvet pidama, samuti revisjonikomisjon, krediidikommitee ning lõpuks ka üldkoosolek ja volikogu.
28.1.Alustades HLÜ Erial kõrgeimast otsustusorganist, st hoiustajate üldkoosolekut ja hiljem selle baasil moodustatud volikogust, siis saab järeldada, et need mõlemad olid I. Dyagelevi ja D. D- Dyageleva kontrolli all. Üldkoosoleku pädevuses olid mh näiteks põhikirja muutmine, osakapitali suurendamine, nõukogu liikmete valimine jne. Samas on näha, et kõik hoiustajad pidid HLÜ-ga liitumisel allkirjastama kohustuslikus korras volikirja „esindajale“. Kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, et kas D. D. Dyageleva oli ainuke võimalik valik, keda hoiustajad kohustuslikus korras volitada said või oli tehniliselt võimalik ka teisi juhatuse liikmeid volitada. Tehniliselt jäigi see küsimus kohtuistungil lahendamata. Samas ei ole see ka nii oluline, sest kui vaadata nii üldkoosolekute kui ka volikogu hääletusprotokolle, siis need näitasid üheselt, et just D. D-Dyageleva, kasutas neid üldkoosoleku otsuste läbiviimisel. Juhatuse liige OL kinnitas, et temale polnud väljastatud ühegi hoiustaja volitust (K4 tl 57). Samuti ei tundu selles kontekstis tõsiseltvõetav ka kaitse väide, et hoiustajatel „säilis“ teoreetiline võimalus siiski ka ise otsustusprotsessides osaleda.
28.2.Sama tendentsi on näha ka üldkoosoleku baasil moodustatud volikogu (20 volinikku) puhul. Volikogu võttis suures osas üle üldkoosoleku pädevuse. Ka volikogus omasid I. Dyagelev ja D. D. Dyageleva just viimasele väljastatud volituste alusel kvoorumit, mis tagas neile ükskõik milliste otsuste vastuvõtmise. Samuti on näha, et volinikeks „valiti“ neile lähedased isikud- näiteks kaassüüdistatavad K.F, KK, Q, D. Nevsky oma abikaasaga (C), jurist JK, MRi mitmed lähedased isikud (LL, tl 80), AVi lähedased isikud SA, tl 76; SA tl 80 jne. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (saadetud hoiustajatele 15.10.2019) nähtub, et volinike valimine toimus 22.10.2019 HLÜ Erial kontoris Suur-Ameerika 12 ja volikogu kandidaatide nimekirjaga oli võimalik eelnevalt tutvuda perioodil 17.10.2019 kuni 22.10.2019 (kd 33 tl 176). Järelikult olid kandidaadid juba eelnevalt valitud ning üldkoosolekul toimus ainult esitatud nimede kinnitamine. Volikogusse kuulus ka D.X, kes kannatanuna kohtus ütlusi andis. Tema ütlustes nähtub, et volikogu liikmeks sai ta Q soovitusel. Kandideerimise sooviavalduse saatis ta kas e-mailiga (tl 118). Selgitas lisaks, et kui ta soovis ühte küsimust arutada volikogu teiste liikmetega, siis ta ei teadnud, kes sinna volikokku veel kuuluvad ja talle ei väljastatud teiste volinike nimesid (tl 118), ta sai teiste volinike nimed teada alles 2020 detsembris, st kui kriminaalmenetlus oli juba avalikuks tulnud (tl 118). Kuna D.X oli keskmisest aktiivsem hoiustaja ja esitas regulaarselt ka päringuid jurist Qle, siis kohtu arvates kaasatigi ta volikogu liikmeks just sellepärast. Samas ei muutnud see kuidagi volikogu jõujooni selliselt, et ohus oleks olnud vajalike otsuste vastuvõtmine. Hea näide sellest, kuidas volikogu poolt võeti otsuseid vastu nähtub järgnevast. Nimelt 27.03.2020 toimus HLÜ volinike erakorraline koosolek elektroonilisel kujul (seoses koroonaviiruse ohuga), kus 57 / 108
1-21-3503 otsustati muuta põhikirja p 3.16, mis piiras erandkorras vääramatu jõu (koroonaviirus) hoiuste väljamaksete tegemist hoiustajatele (kd 7 tl 43-46). Volinikud hääletasid e-posti teel ning volinikud saatsid oma vastused HLÜ-sse Erial samuti e-postiga. Koosoleku otsuse esitas äriregistrile D.D. Dyageleva 21.05.2020 (kd 7 tl 91). Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt otsustasid I. Dyagelev ja Q põhikirja muuta alles 19.03.2020 telefonikõnes, kui põhikirja muutmise vajaduses kokku leppisid - I. Dyagelev: „Davai võtame kiiresti põhikirjas muudatused vastu“ (kd 13 tl 77). 20.03.2020 saatis S.Q välja HLÜ Erial erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate võimalusega hääletada elektrooniliselt 27.03.2020 kell 12.00-16.00 (kd 7 tl 42). 27.03.2020 telefonikõnedes tuletas I. Dyagelev meelde nii MRile kui ka D. Nevskyle, et nad e-postiga saadaksid oma seisukohad põhikirja muutmise küsimuses ära (kd 13 tl 110). Sh. MR selgitas, et „Natalja ja vanaema teevad ära, emaga on keeruline, ta ei lase kedagi ukselävele, aga ma püüan midagi välja mõelda, et ta saaks, prooviks“ (tl 111). Ekirjadest on näha, et lähedaste nõusolekud on mh saadetud AVi ja MRi isiklikelt epostiaadressidelt.
28.3.Samuti oli olemas HLÜ Erial nõukogu, kes pidanuks teostama järelevalvet juhatuse üle, selgelt nn kohatäitja rollis. KA kohtus antud ütlustest selgus, et HLÜ nõukogus oleku ajal ei suhelnud ta kellegi teisega peale D.D-Dyageleva, kes tal üldse paluski HLÜ nõukogu liikmeks hakata (K4 tl 81). U.F (D.D.Dyageleva ema) keeldus kohtus ütlusi andmast oma lähedaste (D. D-Dyageleva ja I. Dyagelev) vastu, kuid ilmselt oli tema puhul olukord täpselt sama nagu KA puhulgi, et nõukogu liikmeks sattus ta D. D. Dyageleva palvel. AEi kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli alates 2019 kõigepealt HLÜ Erial juhatuse liige (K4 tl 74p) ja siis 2020 algusest nõukogu liige. Mõlemal juhul tegi ta seda D.D-Dyageleva ja I. Dyagelevi palvel, neid tutvustas temale S.Q (tl 74p). Sisuliselt ta juhatuse liikmena ega ka nõukogu liikmena HLÜ Erial töös ei osalenud, selgitas, et ta on Q palvel allkirjastanud mingid dokumente ja ta usaldas Qt. Teise juhatuse liikme EMiga ta kohtunud ei ole (tl 75p). JK sõnul osutas ta HLÜ-le Erial juriidilist teenust, ta oli nõukogu ja volikogu liige. Peamine kontakt tööülesannete jaoks oli S.Q, kelle firmas SPB Estonia ta juristina töötas ja kes HLÜ-le juriidilist teenust osutas (K5 tl 200p). HLÜ-d juhtisid D. D-Dyageleva ja I. Dyagelev (tl 202). Esimene nõukogu kohtumine oli novembris peale kriminaalmenetluse avalikuks tulekut. Suhtlus nõukogu liikmete vahel puudus (K5 tl 201p). EMi rolli juhatuse liikmena kuni 2021 ei tea, peale seda muutus tema roll aktiivsemaks (tl 202). RLi sõnul tuli ta HLÜ Erial nõukogu liikmeks oma venna OLi kutsel 2019 lõpus või 2020 alguses (K5 tl 43p), tal on pikaajalised ca 20 aastased riskijuhtimise ja siseaudiitori kogemused (tl 46p), töötanud aastaid siseaudiitorina. HLÜ-s ei ole kordagi täitnud nõukogu liikme funktsiooni. Esitas seepeale 01.09.2020 lahkumisavalduse, I. Dyagelev proovis seepeale teda ümber veenda ja jääma edasi „tema kogemuse ja pädevuse pärast“ (tl 44p). Nõukogu ei saanud tema ajal kordagi kokku, vähemalt tema ei osalenud ühelgi koosolekul. Käis omal initsiatiivil 2020 alguses HLÜ kontoris tutvumas raamatupidaja ja juristiga, sisulistele küsimustele vastuseid ei saanud, juurdepääsu raamatupidamisele, lepingutele ja programmidele ei saanud. Tema ei teadnud midagi HLÜ tütarettevõtetest ja neile väljastatud laenudest (K5 tl 43p). Nõukogu tegevust iseloomustab lisaks nende enda ütlustele ka 29.09.2020 telefonikõne S.Q ja I.Dyagelevi vahel, kus nähtub, et oli tekkinud vajadus nõukogu liikmetelt allkirju koguda notari tehingu jaoks- „Sa võtad allkirjad L ja K käest, saada mulle, mina võtan A (AE) ja L (JK) käest, saadan Ele. E saadab maksedokumendi kohe juba 5 minuti pärast Danielale...“. Järgmine protokollitud kõne toimubki D. D-Dyageleva poolt KAle ning süüdistatav annab teada, et tuleb notariaalne tehing, maa müük ning selle tarbeks on vaja allkirjastada koosoleku protokolli. Peale seda kui K (KA) saadab meiliga lepingu D. D-Dyageleva -le tagasi, siis viimane kontrollib üle, et kas ikka sai digiallkirjastatud (K: „kas kontrollisid ära“?) (tl 5). Seda, et nõukogu liikmete sobivus ja valik sõltus ainult süüdistatavatest, näitab mh ilmekalt 58 / 108
1-21-3503 ka 19.05.2020 telefonikõne, kus I. Dyagelev teatab S.Qle, et R (L) on vaja välja vahetada, sest R olla rääkinud tema kohta „hunniku sitaseid asju“ ja I. Dyagelev ei soovi temaga edasi töötada (kd 14 tl 22) /.../ „kohe kui saame litsentsi (Finantsinspektsioonilt) vahetame ta välja (tl 34).
28.4.Lisaks D. D-Dyagelevale kuulus HLÜ Erial juhatusse veel OL ja EM. AEi lühiajalist rolli juhatuse liikmena kohus eelnevalt juba käsitles. Kaitseverisoon on olnud läbivalt see, et OL oli HLÜ Erial aktiivne ning kõikidest tehingutest teadlik juhatuse liige. Kohus selle versiooniga ei nõustu. Kohus nõustub prokuratuuri hinnanguga, et tegelikkuses hoiti OLi just süüdistuse kontekstis olulistest küsimustest eemal. Tema olemasolu juhatuses oli vajalik ennekõike näitamiseks, et juhatusse kuulub keegi, kellel on ka reaalne kogemus finantsvaldkonnaga ja selleks sobis Li varasem töökogemus Citadele pangas. See oli muuhulgas vajalik Finantsinspektsioonist loa taotlemisel, sest varasem Finantsinspektsiooni keeldumise põhjus oligi juhatuses ja nõukogus ebapädevate isikute olemasolu. Kohus ei pea usutavaks kaitse väidet, et juhatuse liikmeks oleku ajal ei suutnud OL ära õppida HLÜ osas maksete tegemist ja see oli ka põhjus, miks D. D-Dyageleva pidi seda ise tegema sel ajal kui viibis lapsehoolduspuhkusel ja enamus aega kodus. See versioon kõlas esimest korda alles süüdistatavate ülekuulamisel kohtus ja OLilt (kes enne süüdistatavaid tunnistajana ütlusi andis) seda üldse ei küsitud. Järelikult oli süüdistatavatele vajalik see, et nö „rahakoti“, st pangakontode juures viibiks endiselt D. D-Dyageleva, sest just tema tegi HLÜ Erial ja teiste tütarettevõtete ning ka OÜ D kontodelt süüdistuse etteheidetega seotud rahaülekandeid. Seega oli ka vältimatult vajalik, et D.D-Dyageleva jääks endiselt peale lapsehoolduspuhkusele siirdumist ka rahaliste vahendite ainsaks liigutajaks, sest OL oleks ilmselt hakanud esitama väga ebamugavaid küsimusi selliste ülekannete põhjuste kohta. Seda ilmestab mh 02.04.2020 telefonikõne, kus I. Dyagelev ütleb Qle: „Kui sulle äkki helistab A (AE), üleüldse keegi töötajates, O (OL), kõik küsimused lahendame sina, mina, Daniela! Kõik!“ . Telefonikõnes on aru saada, et I. Dyagelev on väga vihane OLi peale „teda tuleb väga karmilt kontrollida“ (kd 13 tl 131). I. Dyagelev:“ Ühesõnaga lepime kokku, jah, et kui keegi helistab sulle mingite lepingute suhtes /.../kõik need lepingud nagu meie teeme, see tähendab vormistame“ (tl 132). Sama päeva teises kõnes ütleb I. Dyagelev Qle- „kui helistab O, A või keegi kontorist mingite dokumentide suhtes, helista palun mulle alguses!“ (tl 137). Teises telefonikõnes I. Dyagelevi ja Q vahel lepitakse kokku, et ilma OLta on vaja kontoris asju arutada (kd 16 tl 126), samas kõnes iseloomustab I. Dyagelev OLi negatiivselt (koleerik, vinguja, argpüks) (kd 16 tl 127). Q omakorda räägib, et L „piinab“ KKit, et too näitaks talle seal mingisuguseid bilansikirjeid/.../ vot praegu ta tüütab selle Küprosega (kd 16 tl 131). OL selgitas kohtus, et paaril korral raamatupidaja KK tõepoolest takistas talle mingite HLÜ tütarettevõtete raamatupidamisdokumentide väljastamist ja näitamist (K4 tl 67). Edasi nähtub 26.08.2020 telefonikõnes, et I. Dyaagev keelas OLil ajakirjanikega telefoni teel suhtlemise (kd 16 tl 61). I. Dyagelev keelab samuti EMil igasuguste kommentaaride andmise ajakirjanikele (kd 16 tl 64). ning palub viimasel üldse võõrastele telefoninumbritele teatud päevani vastamise (kd 16 tl 75). 26.08.2020 kõnes süüdistatavate vahel on I. Dyagelev väga vihane OLi peale, kes oli ajakirjanikele mingeid kommentaare HLÜ frantsiisitehingute kohta Küprosega andnud. I. Dyagelev: „ Kuule, davai vallandame ta munni, ah? Ta on ära nussinud, lits, reaalselt“. D.DDyageleva: Meil pole kedagi panna. Ja nii palju aega maksame talle palka. Ilya Dyagelev: Jah, leiame kellegi teise/.../ ta on ära nussinud (kd 16 tl 71). D.D-Dyageleva: Mhmh. Kas tema käest küsiti reaalselt Küprose kohta? (kd 16 tl 71). 30.04.2020 telefonikõnes seoses VVV kinnistu tehinguga (oluline kõne KarS § 201 süüdisuse kontekstis) küsib Q I. Dyagelevilt, et kas „OL hakkab lepingut tegema? Või mina teen seekord“? I. Dyagelev vastab: „Ei, ei, ei, vaata, tähendab jäta meelde! OL ei hakka midagi tegema! See on meie sisemine! Need on meie sisemised tehingud! OL maksimum võib tegeleda ainult jooksvaga, 59 / 108
1-21-3503 mis tuleb e-ee sellesse...(kd 18 tl 72). Kokkuvõttes need näited iseloomustavadki juhatuse liikme OLi panust ja rolli mh tema kaasamisel nö juhatuse liikme tegevustesse. Tõsi, teda kaasati äriplaanide ja arvestuste tegemisse (mis ei puudutanud süüdistuses märgitud tehinguid), laenukommitees osalemist ja laenude väljastamise üle otsustamist (mitte süüdistuses märgitud HLÜ tütarettevõtetele) vaid tavaliste laenulepingute puhul. Näiteks 01.04.2020 telefonikõnes arutavad I. Dyagelev ja OL mingi laenu andmise üle ja selle üle, et L asub kohe süsteemis hääletama (kd 13 tl 117). Sama teemat arutavad I. Dyagelv ja KK järgmises kõnes, I. Dyageleve juhendab KKit minema laenukommitee programmi ja ühel juhul hääletama vastu ja teisel juhul (autojupid.ee laenu puhul) hääletama poolt (tl 122). 09.06.2020 pikas telefonikõnes arutavad I. Dyagelev ja OL erinevate ehitusobjektide kohta, I. Dyagelev ütleb, et kuni septembrini ei osta midagi, et „rasva koguda“ (kd 14 tl 70). Nendest kõnedest nähtub, et OLi kaasati HLÜ Erial tegemistesse „nii palju kui võimalik“, et mh temas endas tekitada tunnet, et tema panus juhatuse liikmena on vajalik ja oluline. Kaitsja on esitanud tõendina mh OLi poolt excelis peetud finantsarvestuse tabelid ja seda just OÜ EK ehitusobjektide tulukuse kohta (kd 30 tl 66-70), samuti tõendid selle kohta, et OL arvutas välja 2019 aasta HLÜ majandusaasta aruandes erinevaid finantsnäitajaid (näiteks ROA ja ROE). See justkui kogumis peaks kaitsja hinnangul näitama OLi aktiivset rolli ja teadlikkust juhatuse liikmena. Kohus sellega kokkuvõttes siiski ei nõustu ja leiab, et isegi kui OL osaliselt nendesse teemadesse kaasati, siis tema teadlikkus süüdistuse kontekstis tähtsust omavates käitumisaktides oli ikkagi piiratud.
28.5.Mis puudutab HLÜ Erial kolmandat juhatuse liiget EMit, siis siin märgib kohus järgmist. EM on tänaseni HLÜ Erial juhatuse liige. Kohus peab vajalikuks natuke kajastada tema kohtus antud ütlusi. EMi sõnul oli I. Dyagelev kogu „selle Eriali looja ja korraldaja“, tema pakkus ka seda ametit, põhjuseks oli raha, tol ajal vajasin raha (K5 tl 20). Selgitab, et tema vastutus oli seotud ehitusega (K5 tl 20), D.D-Dyageleva vastutas kinnisvara eest ja AE aitas majandusalastes küsimustes (K 5 tl 20). Mi sõnul Daniela vist oli juhatuse esimees, tal oli haridus ja siis tal oli kõrgeim autoriteet (K 5 tl 20p). Kohtuistungil ilmnes vastuolu Mi eeluurimisel antud ütlustega, mis puudutas seda, et kas tema ka juhatuse liikmena tegeles reaalselt juhtimisülesannetega. Kui eeluurimisel vastas ta sellele eitavalt, siis kohtus jaatavalt. Vastuolu selgitas eeluurimisel ülekuulamise ajal politseinike käitumisest tingitud šokina. Raamatupidamise andmetele tal ligipääsu ei olnud. Kui olid mingisugused küsimused, siis pöördus raamatupidaja poole või Daniela poole (tl 23). Ei oska selgitada kuidas oli reguleeritud juhatuse liikmete esindusõigus (tl 21). Kui millestki aru ei saanud, siis „meil oli ikkagi osakond, mis tegeles nende vastustega, juristid majandusteadlased, raamatupidajad“ (tl 21p). Kui kõrvutada neid ütlusi jälitustegevuse kaudu kogutud tõenditega, siis nähtub järgnev. 25.02.2020 kõnes selgitab I. Dyagelev EMile, mida viimane peab pangas ülekannete kohta rääkima (/.../need olid laenud ja...see oli tagastus ettevõtte teiselt kontolt /.../). M küsib, et kas see oli laen, I. Dyagelev vastab jaatavalt (tl 6). 26.02.2020 kõnes laseb I. Dyagelev jurist Ql minna koos EMiga panka, samuti selgitab I. Dyaglev, et /.../need ei olnud arved, see kõik oli lepingute järgi/.../need olid investeerimislepingute koopiad, mida muide, oled sa samuti allkirjastanud/.../tl 12. Kuna just EM on HLÜ Erial juhatuse liikmena allkirjastanud OÜ-ga L ja D (mis hiljem ühinesid ja sai uue nime E OÜ) seotud investeerimislepingud, siis on aru saada, et sisuliselt ei saanud ta oma rollist nende lepingute allkirjastamisel lisaks nende sisule midagi aru. Kohus ei välista, et Mi roll just ehituslikes küsimustes oligi sisuline ja tegelik, sest HLÜ Erial tütarfirma EK OÜ ostis ja arendas erinevaid kinnisvaraobjekte ning ilmselt leidis EM sisulist rakendust just ehitusega seotud igapäevastes küsimustes. Samuti on märkimisväärne tunnistaja JK kohtus antud ütlus, et EM muutus juhatuse liikmena aktiivseks alles 2021 aastal, st peale seda kui kriminaalmenetlus oli avalikuks tulnud ning I. Dyagelev
60 / 108
1-21-3503 vahistatud. Sellest järeldub mh see, et varasemalt teda sisulistesse otsustesse väga palju ei kaasatud.
28.6.Investeerimiskelmuse võib toime panna igaüks (TlnRnK 1-15-8500 p 5.4). Toimepanija või osavõtja võib olla iga isik, kes osaleb teabe ettevalmistamisel või selle levitamisel, oluline on tegelik teopanus. Järgnevalt vaatlebki kohus konkreetsemalt süüdistatavate I. Dyagelevi, D. D-Dyageleva teopanust ja rolli. OÜ D suhtes on kriminaalmenetlus KarS § 211 lg 2 süüdistuses 08.07.2022 määrusega KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel seoses äriregistrist kustutamisega lõpetatud (K4 tl 132-141)
28.7.Vaidlust ei ole selles, et D. D-Dyageleva oli HLÜ Erial juhatuse liige kogu süüdistuse perioodi, st alates 2018 aastast. Tema väide on olnud see, et sel ajal kui ta alates 2020 kevadest alates viibis seoses lapse sünniga töölt eemal ning HLÜ sisulises juhtimises sel ajal ei osalenud. Usaldas nii jurist SQt, raamatupidaja KKit, samuti teisi juhatuse liikmeid, st OLi ja EMit. Samas selgitas, et HLÜ Erial ja tütarettevõtete pangakontodel jäi ta endiselt maksete teostajaks, sest juhatuse liige OL ei suutnud ära õppida programmis maksete tegemist. Selle väite tõele mittevastavust kohus eelnevalt juba käsitles. Lisaks sellele, et D. D. Dyageleva tegi pangaülekandeid nii HLÜ Erial, OÜ EK, OÜ E, OÜ D pangakontodel, siis just tema poolt on äriregistrile esitatud ka kandeavaldused ja samuti panga kinnituskirjad selle kohta, et HLÜ Erial osakapitali suurendada. Samuti oli tema just selleks HLÜ Erial juhatuse liikmeks, kellele HLÜ Erial hoiustajad väljastasid volikirjad ja kes neid hiljem HLÜ Erial erakorralisel üldkoosolekutel kasutas selleks, et mh osakapitali suurendamisega seotud otsuseid vastu võtta. Seega nähtub, et tema roll ja panus KarS § 211 episoodis oli kaalukas. Lisaks sellele ilmestavad eelkõige jälitustegevusega kogutud tõendid ja eelkõige I. Dyageleviga pealtkuulatud kõned seda, et HLÜ Erial ja samuti tütarettevõtetega seotud teemad olid nende „ühised teemad“, seda enam et nad on omavahel abielus. Mõned näited. 03.03.2020 väga emotsionaalses kõnes I. Dyagelevi ja D. D-Dyageleva vahel oli jutuks Finantsinspektsiooni poolt HLÜ-le mitteväljastatud litsents, milles D. D-Dyageleva näeb nn konkurentide tellimustööd, samuti arutavad nad omavahel juhatuse liikmete OLi ja EMi sobivust juhatuse liikme ametikohale (kd 13 kd 47). 06.03.2020 telefonikõnes arutavad D. D-Dyageleva ja I.Dyagelev uute HLÜ Erial klientide vahel auto loosimise võimalust, näha on jälle nn meie otsustame konteksti (tl 54). 30.03.2020 kõnes arutavad nad omavahel väljamaksete tegemise üle, D.D-Dyageleva ütleb, et käib lapsega jalutamas ära ja siis „teen ära tänased väljamaksed / .../ja siis ma saan sulle öelda, kui palju on tänase päeva seisuga“ (kd 13 tl 114). 02.06.2020 kõnes arutavad nad rahalisi ülekandeid, mida D. D-Dyageleva peaks EKlt „Daniilile“ (Daniel Nevsky firmale Transpire OÜ) tegema. D.D-Dyageleva selgitab, et ta kandis osade kaupa midagi üle, „me leppisime sinuga kokku, et me hakkame kõike tüki kaupa“ (kd 14 tl 56) . 04.08.2020 kõnes arutavad I. Dyagelv ja D.D-Dyageleva, et mingite asjade kohta soovib pank saada lisainfot, D.D-Dyagelva ütleb, et enne vastamist „on tarvis õigesti järele mõelda“ (Kd 15 tl 174). 26.08.2020 kõnes, kus teemaks on ajakirjanduse huvi HLÜ tegevuse vastu ja OLi kommentaarid ajakirjanikele, selgitab Daniela Dalberg-Dyageleva: Las püüavad, las hauguvad, las klähvivad. Lihtsalt me peame praegu seal lihtsalt veidike OLile koha kätte näitama. Sa pead temaga nelja silma all rääkima, jah. See tähendab mitte riidlema, mitte karjuma, mitte seal, mitte solvama, mitte liiga tegema, vaid lihtsalt mõista andma. Ilva Dyagelev: Nojah, jah (kd 16 tl 73). Kohtu jaoks näitavad need kõned kogumis ning samuti teiste uuritud tõenditega seda, et nende omavaheline tegevus oli koordineeritud ja nad tegutsesid ühise eesmärgi nimel, arvestasid ja olid kursis üksteise arvamusega ning üldise teoplaani ja kõikide tehingutega. Kohus ei pea usutavaks ega teiste tõenditega kooskõlas olevaks seda kaitseväidet, et alates 2020 kevadest, kui D. D. Dyageleva jäi vastsündinud lapsega koju, oleks ta sisuliselt taandunud HLÜ Erial ja selle tütarettevõtete kaasjuhtimisest 61 / 108
1-21-3503 koos I. Dyageleviga. Seonduvalt D. D. Dyageleva väitega, et ta usaldas teisi juhatuse liikmeid ja töötajaid märgib kohus järgmist. Usalduspõhimõte piirab küll üksikisiku hoolsuskohustuse määra ka valdkondades, kus tegutsetakse tööjaotuslike põhimõtete alusel. Muu hulgas kehtib see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul, jagunevad ettevõtetes/organisatsioonides töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. Kui ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda pädevuse piires tegutseja tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded (enne) korrakohaselt täitnud ning ta ei pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse võimusuhtega. Usalduspõhimõttele ei saa tugineda juhul, kui on selged viited ja/või teadmine, mis annavad aluse kahelda, kas teine isik on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud (RKKK nr 4-17-1195, p 9). Kohus leiab, et nn usalduspõhimõttele ei saa sellest tulenevalt tugineda ka olukordades, kus tegelikult hoitakse teisi nn usaldatavaid teadlikult nende nn vastutusvaldkonda jäävates küsimustes eemal ning de facto ise kontrollitakse seda valdkonda.
28.8.I. Dyagelev oli enda kohtus antud ütluste kohaselt HLÜ Erial tegevuse peamine organisaator ja kogu arengusuuna andja, ametlikult oli tema ametikohaks arendusjuht (k7 tl 2,4), lisaks turundusele (reklaami planeerimine) tegeles ta enda sõnul ka kõikide tütarettevõtete ja tegevussuundade arendamisega (k7 tl 4). Enda sõnul astus ta peale HLÜ Erial asutamist 2018 aastal juhatuse liikme kohalt tagasi seoses kehtiva kriminaalkaristusega maksukuriteo eest (k7 tl 23). Kuigi ametlikult oli ta HLÜ Erial töölepingu järgi HLÜ kommunikatsiooni-ja turundusjuht (kd 22 tl 7), siis tegelikkuses näitavad kohtus uuritud tõendid seda, et I. Dyagelev oli nii HLÜ Erial kui ka kõikide selle tütarettevõtete, samuti nn raharingides kasutatud välismaa firmade (P LTD, G LTD, T) faktiline juht ja olulisemate küsimuste otsustaja, sh nendes küsimustes, mida ka süüdistuses ette heidetakse. Ainukesed isikud, kelle arvamusi ta üldse arvesse võttis mingite juhtimisotsuste tegemisel olidki tema abikaasa D. D-Dyageleva, lepinguline jurist SQ ja pearaamatupidaja KK. 15.10.2020 telefonikõnes räägib S.Q D. D-Dyagelevale edasi I. Dyagelevi poolt talle eelnevalt räägitud „nalja“, et tema (I. Dyagelevi) „ajusid peedistavad kolm naist“, need on D.D-Dyageleva, Q ja KK (st abikaasa, jurist ja raamatupidaja) (kd 17 tl 53). Võttes arvesse, et just need „kolm naist“ olid ka uuritud tõendite pinnalt ainukesed, kelle arvamusega I. Dyagelev seoses HLÜ Erial ja tütarettevõtete sisulisest juhtimisest kõige rohkem arvestas, siis on see kõnes öeldu kindlasti ka asjakohane ja tõendamist leidnud.
28.9.Süüdistuse kohaselt panid I. Dyagelev, D. D. Dyageleva ja OÜ D (viimase osas on menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel) investeerimiskelmuse toime kaastäideviijatena st ühiselt ja kooskõlastatult. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni süüteokoosseisu realiseerides (RKKK 3-1-1-57-09 p 19.2). Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, s.o funktsiooni täitmata jätmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, ei panda tegu kas üldse toime või see ei leiaks aset sellisel kujul (RKKK 3-1-1-57-10 p 6.2). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga 62 / 108
1-21-3503 täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna. Kohus leiab, et nii I. Dyagelevi kui ka D. D. Dyageleva teopanus oli investeerimiskelmuse toimepanemisel olulised. Kohtu poolt eelpool viidatud tõenditele tuginedes I. Dyagelevi ja D. D. Dyagelevi teopanust analüüsides saab nõustuda süüdistuse järeldusega, et investeerimiskelmus pandi nende poolt toime ühiselt ja kooskõlastatult just kaastäideviijatena.
28.10.Kohus leiab, et I. Dyagelev ja D. D-Dyageleva panid investeerimiskelmuse toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Selle kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nii I. Dyagelev kui ka D. D. Dyagleveva teadsid, et HLÜ Erial kohta esitatud andmed omakapitali suuruse kohta ei ole tegelikult tõesed. Seega teadsid nad, et loovad investoritele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena viimased teevad varakäsutuse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
IV.
Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang I. Dyagelevile, D. D-Dyagelevale ja D. Nevskyle esitatud süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 2, 4 ja OÜle Transpire esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 3 järgi
29.Selle episoodiga seotud süüdistuse (K1 tl tl 40p-48) kordamist isegi kokkuvõtlikul kujul ei pea kohus otstarbekaks. Ükski süüdistatav ei ole ennast selles episoodis süüdi tunnistanud.
29.1.Kohus kaardistab kõigepealt süüdistuses märgitud kinnisvaratehingud nii nagu dokumendid ja seotud isikute pangaväljavõtted seda kajastavad. Nende faktiliste asjaolude osas pooltel ka vaidlust ei ole. VVV kinnistu ost-müük
30.Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (VVV) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 104-104p) nähtub, et 07.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 11.05.2020 omanikuna sisse kantud OÜ Transpire (esindaja D. Nevsky) ning 19.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 27.05.2020 omanikuna sisse kantud EK OÜ.
30.1.Notarilepingust nähtub, et Transpire OÜ ostis kinnistu K OÜ-lt (esindaja UM) 92 040 euro eest ning kinnistule seati samas HLÜ Erial kasuks hüpoteek summas 405 000 eurot (kd 8 tl 107p-108). Lepingu punkti 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded Transpire OÜ vastu, mis tulenevad HLÜ Erial ja Transpire OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 7052020-1 ja selle võimalikest lisadest ja muudatustest. Notarilepingu p 2.2.3 ja 2.2.4 nähtub, et kinnistu ostuhinna tasus läbi notari deposiitkonto müüjale HLÜ Erial ja selle summa võrra vähenes ka HLÜ Erial poolt OÜ-le Transpire väljastatud laenusumma (laenuleping nr 07052020-1) (tl 108). HLÜ Erial TBB Pank As pangakontolt nr EE...912 nähtub, et 05.05.2020 on Notar Lia Martensi kontole kantud 92040 eurot selgitusega „VVV, xxx küla, xxx vald, Harju maakond ostmine“ (kd 11 tl 118). HLÜ-d esindas tehingus volikirja alusel Q (kd 8 tl 120-121), notariaalse volikirja oli talle 29.04.2020 väljastanud HLÜ juhatuse liige D. D-Dyageleva. 63 / 108
1-21-3503
30.2.OÜ Transpire müüs 19.05.2020 sama kinnistu (VVV) edasi EK OÜ-le summas 300 000 eurot. EK OÜ-d esindas juhatuse liikme D. D-Dyageleva notariaalse volikirja alusel Q (kd 8 tl 132). Lepingu järgi võttis EK OÜ üle Transpire OÜ ja HLÜ vahel sõlmitud lepingu 07052020-1 tuleneva OÜ Transpire võlakohustuse HLÜ Erial ees (p1.13) ja kinnistu ostusummas 92040 eurot tasaarveldati selles ulatuses. HLÜ Erial ja EK OÜ vahel oli omakorda 19.05.2020 sõlmitud laenuleping nr IL19052020-1 summas 300 000 eurot VVV kinnistu arendamiseks (kd 22 tl 8, lisa cd). Kinnistu ostu-müügi hinnast 207 960 eurot kanti EK OÜ poolt 20.05.2020 läbi notar Priidu Pärna deposiitkonto OÜ Transpire kontole (p 2.3), tl 126). ÕÕÕ kinnistu ost-müük
31.Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (ÕÕÕ) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 134-135p) nähtub, et 12.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 13.05.2020 omanikuna sisse kantud OÜ Transpire ning 19.05.2020 kinnistamisavalduse alusel on 27.05.2020 omanikuna sisse kantud
EK OÜ.
31.1.Notarilepingust nr 803 nähtub, et Transpire OÜ (esindaja D. Nevsky) ostis kinnistu TM käest 300 000 euro eest (tl 137p). Punkti 3.2 kohaselt hoiustati ostuhind 300 000 eurot hüpoteegipidaja HLÜ Erial poolt notari Ülle-Riin Raja pangakontole. Sama asjaolu nähtub ka HLÜ Erial TBB Pank AS pangakontolt, et 08.05.2020 on selline summa (300 000 eurot) notarile üle kantud (kd 11 tl 117p). Notarilepingu p 5.2.1 kohaselt tagati hüpoteegiga summas 810 000 eurot kõik HLÜ Erial nõuded Transpire OÜ vastu, mis tulenesid HLÜ Erial ja Transpire OÜ vahel 12.05.2020.a sõlmitud laenulepingust nr 120320201 ja selle võimalikest lisadest (tl 137p, p 5). Hüpoteegipidajat (HLÜ Erial) esindas notaritehingus volikirja alusel Q.
31.2.19.05.2020 notarilepingust nr 1783 nähtub, et OÜ Transpire (D. Nevsky) müüs sama kinnistu edasi OÜ-le EKle (esindaja volikirja alusel Q) summas 600 000 eurot (tl 145, p 2.1). EK OÜ (esindaja D. D-Dyageleva ja HLÜ Erial (EM) vahel oli 19.05.2020 sõlmitud leping IL19052020-2, mille järgi laenas HLÜ Erial EK OÜ-le 600 000 eurot ÕÕÕ asuva kinnistu edaspidiseks arendamiseks (kd 22 tl 8 ja tl 119, lisa cd). Notarilepingu p 1.9 kohaselt võttis EK OÜ üle Transpire OÜ ja HLÜ Erial vahel 12.05.2020.a sõlmitud laenulepingust nr 120520201 tulenevad kohustused hüpoteegipidaja ees, millest tulenevalt on EK OÜ-l 300 000,00 euro suurune nõue Transpire OÜ vastu. Punktis 2.2 lepiti kokku, et EK OÜ ja Transpire OÜ tasaarvestavad omavahelised nõuded summas 300 000,00 eurot. Punkti 2.3 kohaselt hüpoteegipidaja HLÜ Erial oli hoiustanud ostuhinna osa summas 300 000 eurot Tallinna notar Priidu Pärna hoiukontole. Sama nähtub ka HLÜ Erial pangakontolt, et 18.05.2020 on 300 000 eurot üle kantud notar Priidu Pärna kontole selgitusega „ÕÕÕ, Tallinn“ (kd 11 tl 118). OÜ Transpire kontolt (Seb pank a/a nr EE...7223) nähtub, et 20.05.2020 on notar Priidu Pärna teinud ülekande summas 300 000 eurot selgitusega „ÕÕÕ Tallinn“ (kd 11 tl 118). Punkti 3.1 kohaselt alates notariaalakti nr 1783 sõlmimisest ei taga hüpoteek enam nõudeid Transpire OÜ vastu. Punkti 3.2 kohaselt on hüpoteegipidaja HLÜ Erial nõuded tagatud EK OÜ ja HLÜ Erial vahel 19.05.2020.a sõlmitud laenulepingust nr 1L19052020-1 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest. VVV 9 kinnistu ost-müük
32.Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (VVV 9) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 154-154p) nähtub, et 30.06.2020 kinnistamisavalduse alusel on 06.07.2020 omanikuna sisse kantud OÜ 64 / 108
1-21-3503 Transpire ning 08.07.2020 kinnistamisavalduse alusel on 10.08.2020 omanikuna sisse kantud
EK OÜ.
32.1.30.06.2020 kinnistu notariaalsest müügilepingust nr 3550 nähtub, et Transpire OÜ (esindaja D. Nevsky) ostis kinnistu N OÜ-lt (esindaja JA) summas 97 000 eurot (kd 8 tl 156, p 2.1). Lepingust nähtub, et Transpire OÜ hoiustas nimetatud summa ka notari deposiitkontole. Sama nähtub ka OÜ Transpire pangakontolt, et 29.06.2020 on summa üle kantud notar Margus Veskimäe kontole. Pooled leppisid kokku, et notar edastab hoiustatud raha müüjale kahe pangapäeva jooksul arvates lepingu kinnistusosakonnale esitamisest.
32.2.08.07.2020 kinnistu müügilepingust nr 4110 nähtub, et Transpire OÜ (D. Nevsky) müüs kinnistu 384 000 euro eest EK OÜ-le, keda notariaalse volikirja alusel esindas Q (kd 8 tl 160). Lepingu p 2.1 kohaselt oli VVV 9 kinnistu müügi summa 384 000 eurot müüjale pangaülekandega tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ning müüa esindaja kinnitas nimetatud summa laekumist. Transpire OÜ pangakontol nr XXXXXXXX ja Erial Kinnsivara OU vahel on toimunud järgnevad kanded, mis on toimunud peale N OÜ ja Transpire OÜ vahelist notariaaltehingut ning enne notariaaltehingut numbriga 4110. Nimelt nähtub (kd 11 tl 119), et EK OÜ tegi OÜ Transpire pangakontole järgmised ülekanded: 29.06.2020 summas 60 000 eurot, 02.07.2020 summas 25000 eurot, 03.07.2020 summas 25000 eurot, 06.07.2020 summas 25 000 eurot, 08.07.20 summas 29000 eurot. Kõikidel juhtudel on makse selgituseks märgitud „arve-saateleht 01/29062020“. Lisaks nähtub OÜ Transpire kontolt, et EK on teinud järgmised ülekanded selgitusega „ettemaks kinnisvara ostmiseks“: 02.06.2020 summas 49 000 eurot, 03.06.2020 summas 49 000 eurot, 05.06.2020 summas 22000 eurot, 09.06.2020 summas 48000 eurot, 10.06.2020 summas 48 000 eurot ja 11.06.2020 summas 4000 eurot. Kokku on ülekandeid tehtud summas 384 000 eurot. ÄÄÄ kinnistu ost-müük
33.Kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (ÄÄÄ) registriosa väljatrükist (kd 8 tl 164-164p) nähtub, et 22.09.2020 kinnistamisavalduse alusel on 12.10.2020 omanikuna sisse kantud OÜ Transpire ning 01.10.2020 kinnistamisavalduse alusel on 27.10.2020 omanikuna sisse kantud
EK OÜ.
33.1.22.09.2020 notarilepingust nr 5389 nähtub, et OÜ Transpire (esindaja D. Nevsky) ostis kinnistu VLlt 200 000 euro eest (tl 169). See summa (200 000 eurot) oli hoiustatud OÜ Transpire poolt notar Robert Kimmeli deposiitkontol (tl 169p, kd 11 tl 119p) ja pooled leppisid kokku, et notar maksab selle müüjale välja peale lepingu sõlmimist.
33.2.01.10.2020 notarilepingust nr 5739 nähtub, et Transpire (D. Nevsky) müüs kinnistu edasi EK OÜ-le, keda esindas (videosilla vahendusel) D. D-Dyageleva (tl 175). Hüpoteegipidajana osales tehingus HLÜ Erial, keda samuti esindas D. D-Dyageleva. Kinnistu ostu-müügihind oli 408 000 eurot (tl 176p). Lepingust (p 2.2) nähtuvalt oli see EK OÜ poolt täies ulatuses üle kantud Transpire OÜ pangaarvele. OÜ Transpire konto väljavõttest (SEB nr...7223) nähtub, et EK OÜ oli ajavahemikus 20.07.2020-02.10.2020 kokku 11 ülekandega kandnud 293 000 eurot selgitusega „ettemaks kinnisvara ostmiseks“. Samuti nähtub, et HLÜ Erial kandis OÜ Transpire kontole 21.09.2020 kokku 115 000 eurot (2 x 57 500) selgitusega „IL180920201“ (kd 11 tl 120). Lepingu p 3.1 kohaselt seati HLÜ Erial kasuks hüpoteek esimesele vabale järjekohale summas 530 400,00 eurot. Punkti 3.2 kohaselt tagati hüpoteegiga kõik nõuded EK OÜ vastu, mis tulenevad HLÜ Erial ja EK OÜ vahel
65 / 108
1-21-3503 18.09.2020.a. sõlmitud lepingust nr IL18092020-1 summas 408 000 eurot (kd 22 tl 8) ja selle võimalikest lisadest.
34.Süüdistuse kohaselt oli Transpire OÜ poolt EKle müüdud nelja kinnistu puhul hinda alusetult „kunstlikult suurendatud“ sest mingeid parendusi vahepealsel ajal kinnistutel ei tehtud ning saadud hinnavahe, mis jäi OÜ Transpire pangakontole, süüdistatavate poolt omastatud. Süüdistatavad ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, väitsid hoopis, et OÜ Transpire poolt EK OÜ-le müüdud kinnistute hind kujunenud läbirääkimiste käigus, sellel olid selged põhjendused ja OÜ Transpire teenis tehingute hinnavahelt kokkuvõttes ausat kasumit.
34.1.Vaidlust ei ole nendes süüdistuses nimetatud faktilistes asjaoludes, mis puudutab OÜ Transpire SEB arvelduskontol ülalnimetatud kinnisvaraobjektide eest rahade liikumist ja samuti selles, et OÜ Transpire SEB arvelduskontol on perioodil 20.05.2020-01.10.2020 tekkinud süüdistuses nimetatud nelja kinnisvaratehingu hinnaerinevustest nn OÜ Transpire kasum summas 1 002 960 (kd 11 tl 99-112 ja 113-115).
34.2.Süüdistatav D. Nevsky selgitas kohtuistungil, et OÜ Transpire asutati 2017 aastal ja tegeles kinnisvara ostu-müügi ja samuti kinnisvara arenduste projektijuhtimisega (K7 tl 67). EK OÜ-ga sai nendevaheline koostöö alguse läbi I. Dyagelevi (tl 67p), kes pakkus koostöö võimalust. EK OÜ-le on ta pakkunud kümneid arendusprojekte (tl 68). Süüdistuses nimetatud neli kinnisvaratehingut olid tema firma jaoks kasumlikud, sest OÜ Transpire teenis nende pealt kasumit (tl 68). I. Dyagelev teadis Transpire poolset kinnistute ostuhinda (tl 67p-68), sest HLÜ Erial laenas tehingute jaoks OÜ-le Transpire rahalisi vahendeid ja seadis kinnistutele hüpoteegi laenu tagatiseks. Hinnatõus oli seotud sellega, et OÜ Transpire poolt kinnistute edasimüümisel lisandus konkreetse kinnistu arendusele ka ca „2 aastane projektijuhtimise teenustasu“ (tl 67p-68), mida Nevsky kokkuvõtlikult selgitas nii: „kui ma objekti müün, mida hakatakse arendama, siis ma tegelen ka selle objekti ehitusajalise projektijuhtimisega“ (elekter, vesi, jooksvad probleemid), kõigi kooskõlastustega, lubade väljaandmisega, naabritega (kõige jubedam osa vist, emotsionaalne töö) (tl 68p). Samuti iga objekti dendroloogiline uuring puude kohta, mida võtta ja mida jätta, paari objekti puhul ornitoloogi kaasamine sipelgapesade ümberkolimiseks (Pirital) (tl 69). Samuti kuulus sinna alla ka objekti valmimisel selle müügiga seotud maakleritöö (68p). „Sisuliselt iga objekti kohta 2 aastat orjust, aga kasumlik“ (tl 68p). Nevsky selgitas lisaks, et nn projektijuhtimise kohta ei olnud sõlmitud mingit kirjalikku lepingut või kokkulepet, oli ainult suuline kokkulepe I. Dyageleviga, keda ta usaldas. Sama küsimust sai arutatud ka jurist S.Qga, kes leidis samuti, et kirjalikult pole vaja seda fikseerida (tl 79), sest kirjalikult ei oleks olnud võimalik fikseerida kõikvõimalikke kohustusi, mida Transpire selle raames täitis (tl 69p).
34.3.Süüdistatav I. Dyagelev kinnitas kohtus ütlusi andes Nevsky sõnu. Nimelt, et D. Nevsky oli EK OÜ koostööpartner läbi OÜ Transpire ja otsis neile objekte (K7 tl 2p, 6p). OÜ Transpire lisas EK OÜ-le müüdud kinnistute hinnale juurde nn projektijuhtimise tasu, sest kinnisvaraehituse protsessile kulub palju ressurssi, mida OÜ Transpire pidi edasiselt täitma („arhitektide otsingud, eskiiside kooskõlastamine, muude teiste struktuuride korraldamine alates santehnikutest kuni muruniitmiseni, projekteerimine, projektide muudatused, ettevalmistus muudatusteks detailplaneeringu osas, objektid mida me ostsime isegi kui mõningatele objektidele olid väljastatud ehitusluba, siis need ei vastanud meie ehitusklassile ja selleks, et viia neid sellele klassile, seisundini ja väljanägemiseni, mis vastaks meie ootustele, see kõik kuulus tema ülesannete hulka/.../ Edasi on veel sellega kaasnevad tööd, mis on seotud vahetult ehitusplatsiga, enne ehituse algust tuleb teavitada kõiki naabreid. Kui 66 / 108
1-21-3503 me räägime erasektorist, seal on alati mingid veealused kivid, mingid linnud, mis seal elavad, mets, mida on vaja raiuda maha, seda kõike tuleb korraldada, tuleb leida dendroloogi, on vaja leida, ma praegu ei mäleta mitte dendroloog vaid ornitoloogi, kes peab kontrollima kas tohib neid linde ära ajada ja millal seda võib teha. Tähendab, see on väga-väga palju rutiinset tööd“ (K7 tl 6p-7). Lisaks hõlmas see tasu Dyagelevi sõnul veel ka valmis arendusprojekti maaklermüüki OÜ Transpire poolt (K7 tl 7).
34.4.I. Dyagelevi sõnul arutas ta seda küsimust ka HLÜ Erial juristi S.Qga, et kas ja kuidas fikseerida see koostöö OÜ-ga Transpire ja juristi arvamus oli olnud, et jätta see koostöö üldse kirjalikult fikseerimata (K7 tl 7p). Kohtu küsimusele vastates, et kas EK OÜ-le või kogu Eriali kontsernile ei oleks olnud odavam palgata eraldi projektijuht, kui maksta nii kõrget juurdehindlust (4 objekti peale rohkem kui 1 miljon eurot) kontsernivälisele isikule, vastas I. Dyagelev nii: Ei, selgitan miks. Maakler, see on üks struktuur, projektijuht on hoopis teine. Kui maakler hakkab tegelema objektiga, see ei ole mitte ainult kuulutuse ülespanemine City24 ja ootad kuni tuleb mõni klient, see oli võib-olla varem. Praegu on olukord nii, et sa pead täielikult aru saama, mida sa müüd, sa pead orienteeruma dokumentides, sa pead oskama vastata küsimustele, sa pead planeerima, terve kontseptsioon, terve suur lugu. Peetakse silmas, et kui üks inimene juhib projekti, ta arendab seda ja teab seda projekti, siis sellise inimesel on rohkem šansse see objekt maha müüa, aga maakler lihtsalt paneb kuulutuse üles ja saab oma protsendi, kui tekib klient. Kasumlikkus on selles, et sa juhid nii projekti ja paralleelselt tegeled klientidega ja müügivõimalustega. See on väga mugav töö (K7 tl 52p). Dyagelev selgitas OÜ Transpire ja EK OÜ tehingute (süüdistuses nimetatud) hinna kujunemist nii: „hind kujunes kinnistu omahinnast ja tekkinud vahe, tähendab me arvestasime välja projekti, tegime selgeks, milline saab olema kasum ja edasi juba arvestasime, millise osa moodustab tema maakleerteenus ja kogu projektijuhtimine. Kuna kõik kinnisvara objektid leidis tema, siis tema märkis mingit protsenti, selle eest, et ta leidis need objektid“ (K7 tl 7p). Me pidasime läbirääkimisi ja läbirääkimiste käigus me leppisime kokku (K7 tl 48p).
34.5.Kohus leiab, et nii I. Dyagelevi kui ka D. Nevsky ütlused on selles osas ebausaldusväärsed ning jätab nende nn tehingute hinnakujunemise selgitused kõrvale. Kohus leiab, et nende ütlused ei ole kooskõlas muude uuritud tõenditega ning on kokkuvõttes ka eluliselt ebausutavad ja äriloogika vastased. Kohus leiab, et OÜ Transpire oli tegelikult vähemalt alates 2020 aprillist I. Dyagevi kontrolli ja juhtimise all ning süüdistuses nimetatud tehingutelt tekkinud nn OÜ Transpire kasum omastati eelkõige temaga seotud isikutele. Kohtu arvates kinnitavad seda järgmised tõendid.
34.6.Alustuseks tuleb ära markeerida see, et süüdistuses nimetatud neli kinnistut, mis osteti läbi OÜ Transpire, olid ainukesed kinnistud EK OÜ „portfellis“, milles vahendajana kasutati OÜ Transpire teenust. See nähtub 27.03.2020 märtsi seisuga audiitorile esitatud andmetest, vt veerg „müüja“ (kd 29 tl 192), et ülejäänud kinnistud olid ostetud otse kinnistu müüjatelt ja Oü-d Transpire seal tehingutes ei figureerinud. Üheselt ei ole kindel, kas selle põhjuseks oli 2020 novembris avalikuks tulnud kriminaalasi või mingid muud põhjused.
34.7.Uuritud tõenditest nähtub, et omastamise episoodi nn ettevalmistavas faasis, st enne esimest süüdistuses nimetatud tehingut 2020 mais, palkab I. Dyagelev OÜ Transpire raamatupidajaks V. VP, kes tegi raamatupidamist ka kõikide teiste I. Dyageleviga seotud firmadele, mida kohus ka investeerimiskelmuse kontekstis juba markeeris. Nimelt 22.04.2020 telefonikõnes selgitab Dyagelev raamatupidaja VPile: „kuule, on palve, mul on seal tuttaval üks ettevõte, jah /.../ ei ole maksukohuslane, e-ee ma palusin teda e-ee kõik dokumendid 1967 / 108
1-21-3503 nda aasta eest kokku korjata e-ee /.../ Mul on palve. Sa võid teha talle aruande? V. VP vastab selle peale jaatavalt. Dyagelev jätkab: Ja, e-ee sa võid võtta siis selle ettevõtte teenindamisse, aga maksma selle eest hakkan mina. VP: Okei, hästi. Millega tegeleb? Ilya Dyagelev: „seal on kinnisvara, mille ta ostab ja müüb mulle lihtsalt“ (kd 18 tl 11). Kõnest selgub ka see, et OÜ Transpire ei ole veel käibemaksukohuslane ja peale 19-nda aasta aruande esitamist tuleb ka see taotlus ära esitada esitada.
34.8.Samuti nähtub, et I. Dyagelev suhtleb ka peale seda veel korduvalt VPga OÜ Transpire raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide teemadel- näiteks 20.05.2020 kõnes (kd 14 tl 36); 17.07.2020 kõnes (kd 15 tl 85); 20.08.2020 kõnes (kd 15 tl 200); 19.19.2020 kõnes (kd 17 tl 76) või tundis muul moel muret raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide pärast. Samuti Dyagelevi ja VP vahel ka arvukad whatsapp suhtlusrakenduse vestlused seonduvalt Transpire raamatupidamise ja maksudeklaratsioonide küsimustes, samuti aastaaruande esitamise teemal (kd 21 tl 87p). 19.06.2020 kõnes palub Dyagelev kontrollida e-maksuametist, et kas Transpire osas maksmiseks kuuluv summa on seal juba arvestatud? Nevsky lubab kontrollida ja tagasi helistada. Tähelepanu väärib ka 17.11.2020 pealtkuulatud vestlus HLÜ Erial kontoriruumides, kus I. Dyagelev arutas koos juristi Q ja Eriali kontserni raamatupidaja KKiga, et kas Transpire peaks ÄÄÄ eest esitatud arvet deklareerima või mitte, I. Dyagelev viitab samas võimalikule maksukuriteo koosseisule „üle 40 000 see on (KarS) 389 lõige 2“ (kd 16 tl 20).
34.9.Samas pole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et OÜ Transpire ainuke seaduslik esindaja ja juhatuse liige D. Nevsky oleks ise oma raamatupidajaga otse suhelnud. Näiteks 06.07.2020 telefonikõnes Nevsky ja Dyagelevi vahel tuleb juttu ka V. VPst ja D. Nevsky kinnitab, et ei tunne teda, I. Dyagelev selgitab, et „ta on umbes nendevanune“ (kd 20 tl 91).
34.10.Kohus ei pea D. Nevsky ütlusi selles kohta, mis puudutab OÜ Transpire raamatupidajaga suhtlemist läbi I. Dyaglevi, usaldusväärseks ega tõsiseltvõetavaks. Tõendi näitavad pigem seda, et Nevskyl endal ei tekkinudki mingit vajadust oma raamatupidajaga suhelda ja see oli algusest peale just Dyagelevi ülesanne. Seega süüdistuse väide, et OÜ Transpire raamatupidamist kontrollis de facto I. Dyagelev on leidnud tõendamist ning kogumis viitab see sellele, et I. Dyagelevi jaoks oli oluline nö sünkroniseerida OÜ Transpire raamatupidamist ja maksudeklaratsioone EK OÜ omadega, et vältida võimalikke probleeme ja vasturääkivusi erinevate isikute aruandluses ja maksudeklaratsioonides.
34.11.Kõige tähelepanuväärsem ning ilmselt kogu kuritegelikku teoplaani fikseeriv vestlus selle süüdistuse episoodi kontekstis toimus I. Dyagelevi ja D. Nevsky vahel 28.04.2020 HLÜ Erial kontoriruumides, kus nad kogu plaani omavahel arutavad. Võib eeldada, et kohtumisel räägiti „lahtise tekstiga“, mida telefonis I. Dyagelev on korduvalt vältinud (Nevskyga seoses näiteks 12.05.2020, kus ta kahel korral Nevskyt manitseb, et telefoni teel ei räägiks (kd 19 tl 42). 28.04.2020 kontoris toimunud vestlusel aga küsib Nevsky, et ega see imelik ei ole ja Dyagelev selgitab, et „see ei ole ebaseaduslik tehing, ma sulle kannan üle maa eest rohkem ja võin sulle üle maksta 50 korda rohkem“ (kd 18 tl 22). Nevsky küsib sellepeale, et „kas alusetult“? Dyagelv selgitab, et alused on olemas „“projekteerija, sest et sa hakkad tegema!“. Dyagelev selgitab täiendavalt, et „jäta meelde, see on väga tähtis, see on suletud teema“ (kd 18 tl 23) Samas vestluses arutavad veel edasi ka seda, et mis saab Transpire pangakontole jäänud rahaga, Dyagelev selgitab /.../ „aga vahe sul peab minema sinu juurde, sest et meie tingimuste järgi sa pead tegema mõningad manöövrid“ (kd 18 tl 24) „me teeme nii, et oleks täpselt kõik nulliga. Üldiselt võib teha nagu nii, et las raha tuleb XXXle. Psse oleks tulnud 68 / 108
1-21-3503 mingi võlg XXXlt /.../ ma joonistan kõik“. Nevsky ültleb, et joonista jah (kd 18 tl 25). Sellest vestlusest järeldub, et algselt vajas D. Nevsky ka ise veenmist, et kõik see on korrektne ja loogiline, mida edasi tegema hakati. Samuti järeldub sellest vestlusest, et juba alguses kohe otsustati ära ka see, mis saab nö OÜ Transpire „teenitud kasumist“ ja kuhu seda I. Dyagelevi juhiste järgi tuleb üle kandma hakata. See lükkab ümber D. Nevsky väite, et ta ise otsustas, kuhu ta OÜ Transpire kasumi investeeris ja et juhuslikult sattusid need investeerimisprojektid (investeeringud ja laenud) olema kõik I. Dyageleviga seotud isikutega seotud. Nevsky esialgset segadust iseloomustab hästi ka 21.05.2020 kõne, kus Nevsky küsib ühe järgmise tehingu kohta- „Ma teen seda Erialiga või ilma? Dyagelev: Erialiga muidugi! See krediteerib sind nagu alati! Nevsky: A-aa, see tähendab, ma ei võta praegu selle eest, mis mul on, jah? Dyagelev: Ei, ei, ei, ei. Sellele, sellele on hoopis teisiti. See, noh see on teise jaoks, sinna pole vaja... sealt pole vaja võtta! (kd 19 tl 169). Sellest kõnest järeldub esiteks see, et a) Nevky ei otsustanud midagi, mida teha Transpire kontol oleva vaba rahaga, mida oleks saanud kasutada ka järgmise tehingu finantseerimiseks ja b) eelmise tehingu nn ülejääki (hinnavahe, mis jäi Transpire kontole) ei tohtinud järgmise tehingu jaoks kasutada, sest see pidi minema mujale (st I. Dyagleviga seotud firmadele) ja Nevskyl puudus siin sõnaõigus.
34.12.Seda, et nii OÜ Transpire poolt kinnistute ostu kui ka samade kinnistute müügihind oli eelnevalt rangelt I. Dyageleviga kooskõlastatud, tõendavad järgmised tõendid. - 27.04.2020 telefonikõnes annab Nevsky ülevaate leitud kinnistutest ja I. Dyagelev ütleb, et „need kolm objekti, need on huvitavad“ /.../ See tähendab, siis lepi hinnas kokku /.../Tähendab võtame siis ÕÕÕ (kd 18 tl 16). - 30.04.2020 telefonikõnes I. Dyagelevi ja D. Nevsky vahel arutavad nad VVV kinnistuga seotud küsimusi ja I. Dyagelev ütleb: „Tähendab, ma praegu kirjutan kirja SQle e-ee ja panen sulle koopia. Sa näed summat, kui kallilt sa ostad ja küsid temalt sellele summale arvet. Ja näed seda summat, kui kallilt hakkad mulle müüma“ (kd 18 tl 60). - 22 ja 23.06.2020 telefonikõnedes selgub, et Nevsky sai juhuslikult kokkuleppele VVV 9 kinnistu omanikuga ning I. Dyagelev annab loa see kinnistu ära osta (kd 20 tl 6), Nevsky kauples hinna 97000 euroni (kd 20 tl 9), I. Dyagelev ütleb, et „sa algul ostad ja siis müüd Kinnisvarale“ (kd 20 tl 10). I. Dyagelev lubab Nevskyle ettemakse teha Kinnisvara pealt, ja ütleb, et „ma saadan sulle neljapäeval raha, ostad praegu ise endale, ja mina siis ostan sinult Kinnisvarale, lihtsalt panen ise juba hüpoteegi endale (kd 20 tl 11). - 02.09.2020 vestluses HLÜ Erial kontoriruumides ütleb Dyagelev ÄÄÄ kinnistu kohta Nevskyle: „Ei, 200-ga võib osta! Kurat temaga! 200-ga võib osta“ (kd 16 tl 150). Kokkuvõttes on näha, et need on täpselt need samad hinnad, millega Transpire OÜ esialgselt kinnistud ostis.
34.13.Samuti tõendavad eelmises punktis märgitud ka sõlmitud notarilepingute tingimused. Kõige märkimisväärsem tähelepanek on see, et kui OÜ Transpire ostis VVV kinnistu näiteks 92040 euro eest ja laenas HLÜ-lt Erial selle jaoks täpselt sama suure summa (laenuleping 070520201, allkirjatatud D.D.Dyageleva ja Nevsky vahel) siis notarilepingust nähtuvalt seati koheselt OÜ EK kasuks kordades suurem hüpoteek, st 405 000 eurot, mis hakkas edaspidi tagama juba hilisemat EK OÜ kohustust HLÜ Erial ees (OÜ Transpire müügihind EK OÜ-le oli 300 000 eurot ja HLÜ Erial krediteeris ka seda tehingut nendevahelise sõlmitud laenulepingu alusel). Täpselt samasugune olukord nähtub ka ÕÕÕ kinnistu ostmiselTranspire laenas laenulepingu 120520201 (allkirjastas Dyageleva ja Nevsky) alusel HLÜ-lt Erial 300 000 eurot (mis oli ka Transpire poolt kinnistu ostuhind), aga notarilepingus seati hüpoteek HLÜ Erial kasuks juba summas 810 000 eurot (Transpire müügihind oli 600 000 eurot). Nevsky ise selgitas seda kohtus nii: „müügitehing oli mul juba ajus olemas, ma juba 69 / 108
1-21-3503 sain aru, mis hinnaga ma müün selle ja EKle kulude kokkuhoidmiseks me kohe esimese ostutehinguga panime hüpoteegi HLÜ Erial kasuks lähtudes juba minu müügihinnast“ (tl 70). Kohus peab seda Transpire ja Nevsky vaates täiesti absurdseks olukorraks. Nimelt kui EK OÜ oleks näiteks loobunud kinnistu ostmise plaanist (päriselus täiesti võimalik äririsk, seda enam, et poolte vahel puudus igasugune kirjalik leping nn ostmiskohustuse kohta), siis oleks HLÜ Erial kasuks jäänud ikkagi kordades suurem hüpoteek koos kohese sundtäitmise võimalusega HLÜ Erial kasuks. Kohus leiab, et ainuke mõistlik selgitus selle saabki olla see, et tegelikult oli Nevskyl ükskõik sellest, mida täpselt tema nimel oleva firmaga tehakse, sest ta ise midagi ei otsustanud.
34.14.Kohus leiab, et D. Nevsky roll Eriali kontserni heaks töötamisel võis seisneda küll arendusobjektide otsimises ehk nö klassikalises maakleritöös ja samuti mõne EK OÜ kinnistuga seotud töö organiseerimises (näiteks sipelgapesade ümberkolimine, dendroloogine konsultatsioon ja puude raiumise korraldamine jms) aga sellega tema roll ka piirdus. Seda kinnitab esiteks D. Nevsky kasutuses olnud arvuti vaatlus, mis kajastab kirjavahetusi kinnistutega seotud tehingute teemal (kd 21 tl 61-82). Kaitsja poolt kohtusse kutsutud tunnistaja UM (VVV kinnistu müüja) K6 tl 126p; LA (VVV 9 kinnistu müüja abikaasa, kes tehinguga kursis oli) K6 tl 132; ja VL (ÄÄÄ kinnistu müüja) kinnitasid seda, mis nähtus ka juba uuritud dokumentidest- D. Nevsky oli OÜ Transpire esindajaks, kellega nad sõlmisid kinnistute ostu-müügi tehingu, aga seda, mis rolli täitis Nevsky väidetava kokkuleppe alusel I. Dyageleviga (edasine projektijuhtimine samadel kinnistutel), nad ei teadnud rääkida. Tunnistaja UM selgitas, et VVV kinnistu oli hoonestamata kinnistu, millele oli väljastatud ehitusluba, samuti olid olemas kõik kommunikatsioonide liitumised kuni kinnistu piirini (elekter, vesi, kanalsisatsioon, drenaaž, teede võrk) K 6 tl 128p. Tunnistaja LA sõnul oli VVV 9 kinnistu naaberkinnistuga „sarnases seisus“ (K6 tl 134p) järelikult ka koos lubade ja liitumistega. Mõlema tunnistaja sõnul oli D. Nevsky see, kellega nad tehinguga seoses läbirääkimisi pidas ning kes notariaja broneeris ja korraldas. Samuti järeldub mõlema tunnistaja ütlustes see, et kinnistud olid juba valmis arendusprojektid (kommunikatsioonid tehtud, ehitusluba väljastatud), seega jääb üldse arusaamatuks, mida konkreetselt D. Nevsky seal veel oleks pidanud täiendavalt tegema, sest nn projektijuhtimistasu sai ta nende kahe kinnistu pealt ca 500 000 eurot, olukorras kus mõlema kinnistu turuhind (kinnisvaraportaalis, kus nad pikalt müügis olid) oligi ca 100 000 eurot ehk kokku kahe kinnistu eest 200 000 eurot. Kaitsja ei ole esitanud kohtule ka muid kaalukaid tõendeid selle kohta, mida täpsemalt Nevsky poolne „projektijuhtimine“, v.a klassikaline maakleritöö, notaritehingu korraldamine ja mõningate kinnistuga seotud dokumentide e-posti teel vahetamine siis hõlmas. Tunnistajate VGi (EK objektidel ehitustöid teostanud ehitusfirma esindaja) ja APi (samade objektide arhitekt) sõnul suhtlesid nemad kõikides ehitusalastes ja arhitektuuriga/projekteerimisega seotud küsimustes ainult kas I. Dyagelevaga või D. D- Dyagelevaga (K5 tl 122) mitte aga D. Nevskyga (K5 tl 114-132). VG teadis Nevskyt kui maaklerit, ühtegi muud ülesannet, mida ta täitis ei tea (tl 125). Arhitekt AP selgitas samuti, et arhitektuuri ja projekteerimisküsimustes oli tema jaoks kontaktisikuks kas I. Dyagelev või D. D. Dyageleva (K5 tl 126), D. Nevskyt teab kui maaklerit. Paaril objektil (mitte süüdistusega seotud objektid, st Udeselja ja Laiamäe) tegeles Nevsky tema teada ka dendroloogiliste uuringute korraldamisega (tl 127p), mitte aga kõnealustel objektidel. Järelikult nähtub uuritud tõenditest see, et I. Dyagelev ja D. D. Dyageleva tegelesid kinnisvaraarendustega (suhtlemine objektide ehitaja ja arhitektiga) otse ilma D.Nevsky vahenduseta, mis muudab D. Nevsky väidetava projektijuhtimise sisu ja mahu ja selle eest tasutud summa (4 süüdistuses nimetatud objekti eest ca 1 miljon eurot) veelgi küsitavamaks ja absurdsemaks.
70 / 108
1-21-3503
34.15.Esitatud süüdistuse kontekstis on edasi samuti oluline analüüsida seda, et mis siis sai nö sellest OÜ Transpire kasumist summas 1 002 960 eurot, mis ta nende nelja kinnistu ostumüügi vahena justkui teenis. Turumajanduse tingimustes saab poolte tahe (st lepingu hind) tõepoolest erineda märkimisväärselt nö turu keskmisest ja ainuüksi see fakt karistusõiguslikus mõttes mingit kaalu ei oma. Kohus nõustuks sellega ainult juhul kui Transpire OÜ oleks olnud „sõltumatu“ ja tehingute hinnavahelt tekkinud kasum D. Nevsky tahte järgi käsutatav. Praegusel juhul see nii aga ei ole. Nimelt nähtub uuritud tõenditest see, et OÜ Transpire nö kasum oli mõeldud I. Dyagelevi ja D. D-Dyageleva kui ka kolmandate isikute huvides kasutamisele ja Nevskyl selles sõnaõigust ei olnud.
34.16.D. Nevsky selgitas kohtus, et tekkinud kasumi investeeris ta iseseisvalt, I. Dyagelev tegi talle ainult ettepanekuid investeeringute osas. Samas nagu oli näha juba eelpoolviidatud 28.04.2020 kohtumisel HLÜ Erial kontoriruumides „joonistas“ Dyagelev ette „mõningaid manöövreid“, mida Nevsky pidi saadud rahaga tegema (kd 18 tl 24). I. Dyagelevi kohtus antud ütlustest samuti ei selgunud, et kas ja kui palju ta enda arvates oli seotud OÜ Transpire pangakontolt tehtud ülekannetega (K7 tl 36 alates). Konkreetseid vastuseid ta prokuröri küsimustele vastates ei andnud, samas kinnitas, et ta „ei ajanud asju Transpire eest“ (K7 tl 36p) ning mõningate prokuröri poolt ettenäidatud telefonikõnede kohta Nevskyga, mis justkui näitasid vastupidist, vastas, et ta ei mäleta neid telefonikõnesid ja seetõttu ei oska neid ka kommenteerida. Kohus vaatab mõnda kõnet lähemalt, mida tõepoolest on vastupidise tõlgenduse kohaselt raske kommenteerida.
34.17.07.05.2020 vestluses I. Dyagelevi sõidukis selgitab I. Dyagelev: „Kuula mind tähelepanelikult! Tähendab e-ee, sa, e-ee me lahutame sellest summast sinu protsendi 25 000, nagu me sinuga kokku leppinud olime. Lahutame selle summa, mille sa tasusid notari eest ja sellest rahast, vahe, mis jääb, sa maksad siis selle lepingutasu, juba eelmiste tehingute eest / .../Kõik ja pärast siis mina, ma juba selleks ajaks..., võimalik ütled mulle, mis summa on jäänud. 357 000 peale on kindlasti juba leping, mille sa saadad Erial Are..., HLÜ'sse (arusaamatu) Daniel Nevsky: Mhmh (kd 18 tl 182). Samas vestluses aruavad ka seda, et pank võib hakata selgitust küsima Nevkylt, et miks ülekanne on tehtud HLÜ-le. I. Dyagelev lubab selle kohta talle dokumendi teha. Nevsky: „tähendab tuleb valetada“. I. Dyagelev: „jaa, pole esimene kord, läheb läbi“ (kd tl 183). 26.05.2020 kõnes ütleb I. Dyagelev, et Nevsky tuleks läbi „allkirjastame kaks garantiilepingut ja ühe laenulepingu“ (kd 19 tl 197). Nevksy lubab kohale minna. 02.06.2020 kõnes ütleb I. Dyagelev Nevskyle, et üks ülekanne on vaja kohe ära teha „sinu oma pealt“, Nevsky luba kohe ära teha. Kõnes mainitakse T Pro-d (kd 14 tl 50). 16.06.2020 kõnes ütleb I. Dyagelev, et „praegu saadetakse sulle see Bulgaaria arved, palun maksa ära“, Nevky küsib, et kas kohe? I. Dyagelev vastab, et jah (kd 14 tl 90). 22.10.2020 kõnes juhendab Dyagelev: „tee 50 Eele, see, mis seal oli aa... garantiikirja järgi. Pärast ma viskan seal juurde. Nevsky: „Aga mida selgitusse kirjutada“? Dyagelev: „Seda, mida sa tegid juba selgituses E OÜ kohta“. Nevsky: „Ahah. Kõik, hästi, sain aru“ (kd 17 tl 83).
35.Kohus vaatab järgnevalt lähemalt neid OÜ Transpire süüdistuses nimetatud kulutusi, mida kinnistute vahendamise eest teenitud kasumiga perioodil 20.05.2020-01.10.2020 tehti.
35.1.26.05.2020 telefonikõnes selgitas Dyagelev Nevskyle kahe garantiilepingu allkirjastamise vajadust ja kutsus kontorisse (kd 19 tl 197). 27.05.2020 ja 29.05.2020 tegi D. Nevsky ülekanded Transpire kontolt HLÜ Erial kontole kokku summas 100 000 eurot (2x 50 000 eurot) selgitusega „vastavalt lepingule“. 27.05.2020 ja 29.05.2020 tegi D. Nevsky 71 / 108
1-21-3503 ülekanded Transpire kontolt OÜ E kontole kokku summas 100 000 eurot (2x 50 000 eurot) selgitusega „vastavalt lepingule“. Kohus leiab, et kuigi nendele isikutele tehtud ülekannetes on viidatud „lepingule“, siis tegelikult peeti silmas garantiikirjasid, mida Nevsky 26.05.2020 allkirjastamas käis. Nevsky ise selgitas, et garantiikirjad palus väljastada Dyagelev, et aidata tagada võlgu, tema oli sellega nõus ja tasus osaliselt ka selle nõude eest, tal oli Dyageleviga kokkulepe, et kunagi klaarivad selle ära (tl 78). Nimelt on kohtus uuritud neid kahte garantiikirja (kd 23 tl 96 ja tl 104) ning nendest nähtub, et OÜ Transpire hakkas sama kuupäeva kandva garantiikirja alusel tagama HLÜ Erial (esindaja D. D. Dyagelev) nõuet P LTD (esindaja I. Dyagelev) vastu summas 1 400 000 eurot, mis oli seotud frantsiisimüügist tekkinud nõudega Pi vastu. Samuti hakkas ta tagama E OÜ (endised L ja D) nõuet G LTD vastu summas 357 301 eurot. Kuigi mõlemad garantiikirjad nägid ette ainult nõude tagamist, siis pangakontolt nähtuvalt tegi Transpire juba järgmisel päeval ka esimesed ülekanded selle eest. Seega kokkuvõttes vähenes HLÜ Erial nõue ja E OÜ nõue I. Dyagelevi välismaal asuvate ettevõtete P Ltd ja G LTD vastu. Nimetatud nõuded oli juba varasemalt tekitanud küsitavusi ka Eriali kontserni auditeerinud audiitorites (IE ja hiljem AK) ja seetõttu oli vajalik vähendada seda nõuet või vähemalt näidata võlanõuete perspektiivikust. Selleks oligi vajalik kaasata garantii andjaks OÜ Transpire, kes neid nõudeid omastatud vara arvelt aitas vähendada. Seda, et Transpire võtab „lepingu alusel“ üle XXX võlad, teatas Dyagelev Eriali kontserni raamatupidaja KKile juba 13.05.2020 vestluses HLÜ kontoriruumides (Kd 19 tl 101). Kuna G LTD ja P LTD olid mõlemad I. Dyagelevi kontrolli all, kes kontrollis ka HLÜ Erial ja OÜ E tegevust ja raamatupidamist, siis kokkuvõttes on näha, et need ülekanded toimusid nende huvides.
35.2.Edasi nähtub alates 22.05.2020 Transpire OÜ kontolt Bulgaaria firmale T tehtud ülekanded kokku summas 201 698 eurot. Nevsky sõnul olid ka need ülekanded jällegi seotud I. Dyageleviga, kes tutvustas talle T juhti AVit, ning seepeale alustas ta AViga ärilisi suhteid mitmel erineval liinil. Esiteks aitas AV tal leida investeerimisvõimalusi Bulgaariasse (Sunny Beach piirkonda kinnisvara arenduse projekti) ja selle eest maksis ta enda sõnul ka T-le nn esindustasusid (tl 72). Teiseks äriliiniks oli T poolt Bulgaarias nn „odava IT tööjõu“ ärakasutamine ja sealt ehitiste 3D modelleeritud mudeljooniste ostmine. AV tõi talle need joonised hiljem mälupulga peal (tl 72p). Tema laadis need 3D mudelid enda lauaarvutisse, aga peale politsei poolt arvuti äravõtmist olid need sealt kadunud (tl 77). Kolmandaks ärisuunaks oli OÜ-l Transpire veel Tga lilleäri suund, nimelt Transpire ostis T Prolt alles valmivaid lilli (tl 72p). Nevsky selgitas, et täna ei ole ta kõiki võlgnevusi veel T käest sisse nõudnud (saamata jäänud kaubad ja teenused), ootab kohtuprotsessi ära, hetkel OÜ Transpire kontod on arestitud ja ei ole mõtet sellega tegeleda, AV väldib temaga kontakti (tl 72p). AV selgitas aga omakorda kohtus, et Bulgaaria firma T juhiks hakkas ta I. Dyagelevi ettepanekul (k5 tl 153), OÜ-le Transpire väljastas ta arveid nii 3D modelleerimise, elupuude, kinnisvaraga seotud agenditeenuse eest I. Dyagelevi korraldusel. Ta ei tea, kas ja kes nende 3d modelleerimistega üldse tegeles (tl 156). OÜ-lt Transpire laekunud raha ca 200 000 eurot „T kontol kaua ei seisnud“, vaid I. Dyagelevi korraldusel kandis ta selle edasi P LTD-le või „mingisugusele inglise äriühingule“ (K5 tl 155). AVi sõnul kohtus tema Nevskyga ühe või kaks korda seoses elupuude mahalaadimisega Laiamäe objektil, arvas siis, et Nevsky tegeles seal haljastamisega. Seda, et Nevsky oli Transpire esindaja sai ta hoopis hiljem teada (tl 156). Kokkuvõttes on jällegi näha sama mustrit, kus näiliste kaupade ja teenuste eest, mis on initsieeritud Dyagelevi poolt, kanti raha kokkuvõttes tema kontrolli all olevatele firmadele välismaal. Isikute omavahelised ütlused on vastuolulised, väidetavalt Transpire poolt ostetud kaubad ja teenused aga sellised, mida on võimatu tagantjärele kontrollida (investeerimisvõimaluse otsimine Bulgaarias või 3D arvutijooniste tellimine, mis on tänaseks
72 / 108
1-21-3503 politsei süül arvuti desktopilt kadunud). Kokkuvõttes nõustub kohus süüdistuse hüpoteesiga, et ka T-le kantud rahasummad on tegelikult lihtsalt omastatud.
35.3.Transpire OÜ kontolt nähtub ülekanne M OÜ-le summas 57429,60 eurot. Nevsky arvuti vaatlusest nähtub, et selle arve saatis talle tasumiseks I. Dyagelev (kd 21 tl 77), mitte M OÜ juht MR. Nevsky sõnul oli tegemist ettemakstud TV reklaamikuluga, see oli omakorda seotud uue ja suure projektiga (kinnisvaramüügi interaktiivne platvorm), mis pidi käivituma kohe-kohe (kogu eeltöö oli praktiliselt valmis), aga politsei ja prokuratuuri tegevuse tõttu 2020 novembris jäi projekt katki (tl 72). Nevsky lisas, et ilmselt on see „projekt nüüd ka ära põlenud“, sest telereklaam oli ette väljaostetud ja seda tagastama ei hakata. Aga nad koos MRiga leppisid kokku, et kunagi kui protsess on läbi, siis hakkavad mõtlema selle portaali uuesti käivitamisele (tl 77p). MR ja I. Dyagelev kinnitasid D. Nevsky versiooni (R: „hästi innovatiivne ja hästi suur projekt ja geniaalne projekt“ (K5 tl 215), kuid sellegipoolest peab kohus kõigi nende ütlusi ebausaldusväärseks. Jällegi esitatakse ilma konkreetsete tõenditeta väited projekti kohta, mis oli kohe valmimas, aga toimuva kriminaalmenetluse tõttu jäi realiseerimata. Kui projekt oleks tõesti olnud peaaegu valmis, siis on enam kui kindel, et selle kohta oleks olnud võimalik esitada ka aktiivset kaitseväidet kinnitavaid tõendeid nii nagu kõrgema astme kohtupraktika sellisel puhul ka ette näeb. Kohus ei pea ka MRi ütlusi, kes ei ole süüdistatav, vaid tunnistaja, usaldusväärseteks, sest juba investeerimiskelmuse episoodist on markeeritud see, et tema allkirjastas OÜ L ja OÜ D nimel „äritegevusse investeerimise lepingud“ HLÜ-ga Erial ning omakorda kandis saadud rahad edasi I. Dyagelevi kontrolli all olevatele välismaa „registrites suurte käivetega edukatele ettevõtetele“ (K5 tl 213), samas kui P LTD kahjum oli 2018 aastal 1700000 eurot. Samuti olid MRi lähedased isikud (sh ema ja vanaema) HLÜ Erial volikogu liikmed ja võib eeldada, et sarnaselt D. Nevkyle (kes ka koos oma abikaasaga volikogu liikmed olid) oli ka MR üheks nn usaldusisikuks. Samuti ei ole välistatud see, et kuna M OÜ osutas ka HLÜ-le Erial ja OÜ-le EK reklaamiteenuseid kuni 2020 aasta lõpuni (K5 tl 210p-211, tl 214p) ja see reklaamikampaania oli intensiivne (vt investeerimiskelmuse episoodi kannatanute ütlused), siis kulude vähendamiseks võidigi vormistada osa reklaamikulusid läbi OÜ Transpire. Lisaks nähtub, et OÜ Transpire on andnud 100 000 eurot laenu MRile hüpoteegi tagatisel, R palus koroonaviiruse ajal maksepuhkust, ta oli nõus sellega, Tänaseks on nõue ära müüdud (tl 71p), samas kui R selgitas kohtus, et maksis laenu tagasi, aga ei mäleta kellele „eeldan, et see oli Transpire“ (K5 tl 219. Vahemärkusena tuleb markeerida, et läbiotsimisel leiti I. Dyagelevi valdusest Transpire ja MRi laenuleping 01.06.2020 summas 100 000 eur, samuti notariaalne hüpoteegi seadmise leping (kd 21 tl 18-33), millest saab järeldada, et ka selle konkreetse laenuga oli just I. Dyagelev seotud. Seda, kas ja kellele see laen hiljem tagastati või ei tagastatud, selle koha pole kohtule tõendeid esitatud. Samuti ei nähtub see laenu tagastamine OÜ Transpire pangakontolt või muudest OÜ-ga Transpire seotud dokumentidest.
35.4.Edasi nähtub, et OÜ Transpire pangakontolt on 03.06.2020 tehtud ülekanne summas 120 000 eurot OÜ-le D selgitusega „arve 1405201“ (kd 11 tl 111). D. Nevsky selgitas kohtuistungil, et tegemist oli maksega IT programmeerimisalaste tööde eest, mis olid seotud kavandatava interaktiivse kinnisvaraportaali avamisega seoses. Sama selgitas kohtuistungil ka D. D. Dyageleva ja I. Dyagelev. Lisaks nähtub, et D. D. Dyageleva on sama väitnud ka Citadele panga töötajale kui ta 08.06.2020 e-kirjas selgitas selle ülekande kohta, et see on „seotud IT teenusega“ ning esitas pangatöötajale selle kinnituseks ka sama arve 14052020 (kd 11 tl 126). Kohtul on alus pidada nii D. Nevsky kui D. D-Dyageleva ütlusi selles osas ebausaldusväärseteks järgmistel põhjustel. Nimelt kui vaadata ajateljel selle ülekandega ning samal ajal paralleelselt sõiduki Mercedes-Benz ostmisega seotud asjaolusid, siis saab teha järgmised järeldused, mis seda kinnitavad. 73 / 108
1-21-3503 02.06.2020 on OÜ D (esindaja D. D. Dyageleva) ja Saksamaa automüüja 9XX Automotive GmbH esindaja vahel sõlmitud sõiduki Mercedes-Benz GLE 53 AMG (Vin kood XXXXXXXX) ostu-müügileping summas 101 600 eurot. Ostja, st OÜ D kohustub tasuma selle summa tasuma koheselt müüja kontole (kd 24 tl 144-145). 03.06.2020 kl 9:19 helistas D.D.Dyageleva Citadele Panka ja uuris OÜ D kontol ülekandelimiitide suuruse kohta „mul tuleb lihtsalt praegu ettevõttele auto ostmine ja seal on lihtsalt arve, kui ma ei eksi, 101 000“ (kd 19 tl 202). 03.06.2020 kl 11:57 teatab AV whatsapp vestluses I. Dyagelevile, et auto eest saadeti arve „ofertale ja mina sinu aadressile“, AV ütleb et „valmistage raha ette“ (kd 21 tl 85p). AV selgitas kohtus, et just tema tegeles Dyagelevi korraldusel selle sõiduki ostmisega ja Saksamaalt Eestisse toomise ning kogu kaasneva paberimajandusega nii Saksamaal kui ka Eestis (K tl). Samal päeval, st 03.06.2020 kl 14:42 helistas D. D.-Dyageleva I. Dyagelvile ja küsis, et mis summa peale tuleb Daniilile arve esitada? I. Dyagelev vastab, et „120“ . D.D.Dyageleva küsib, et kas auto eest? I. Dyagelev vastab, et „no jah, 100 pluss 20“. D.D.Dyageleva ütleb, et aga „meil on ju seal 101800?“ I.Dyagelvev vastab, et pole tähtsust (kd 19 tl 206). 03.06.2020 kl 14:58 saatis D. D. Dyageleva OÜ D meiliaadressilt (xxx) e-kirja D.Nevskyle, mille manuseks oli Transpire OÜ-le adresseeritud arve 14.05.2020 kuupäevaga summas 120 000 eurot. Arve sisuks on „kinnisvaraportaali IT arendus“ ja arve maksmistähtaeg on 05.06.2020 (kd 21 tl 77, cd plaadi peal olev fail „arve 1615933.msg“). Kohe samal päeval st 03.06.2020 tasus D. Nevsky OÜ Transpire kontolt selle arve summas 120 000 eurot OÜ-le D ära. OÜ D pangakontolt nähtub edasi, et 04.06.2020 on tehtud ülekanne firmale 9XX Automotive GMBH (Saksamaa) summas 101 600 eurot ning selgitusega „auto ostu eest XXXXXXXX“. OÜ D raamatupidamisest nähtuvalt on nimetatud tehing OÜ-ga Transpire perioodil 01.01.2017-01.10.2020 ainuke nendevaheline toimunud tehing (kd 24 tl 93). Autoregistrikeskuse andmetest nähtub, et sama sõiduk Mercedes-Benz GLE 53 AMG (Vin kood XXXXXXXX) on Eestis arvele võetud 11.06.2020, sõidukile väljastati EV registreerimisnumber XXX ning sõiduki omanikuks on märgitud OÜ D (kd 22 tl 173). 10.11.2020 kui teostati kriminaalasja raames läbiotsimised ja I. Dyagelev peeti kl 8:50 kahtlustatavana kinni, siis oli ta just nimetatud sõidukiga elukohast lahkumas (kd 1 tl 196). Kokkuvõttes järeldub ülalnimetatud tõenditest see, et nn OÜ Transpire kasumist, mis tekkis süüdistuses märgitud kinnistute vahendamisest, osteti kallis luksussõiduk, mida asusid kasutama süüdistatavad I. Dyagelev ja D. D. Dyagelva. Ajalisel teljel tõendeid ja asjaolusid kõrvutades on selge, et süüdistatavate poolt esitatud versioon sellest, et Transpire OÜ ülekanne D OÜ-le oli seotud mingite IT programmeerimistöödega, ei ole usaldusväärne ja usutav. Eriti ilmekas on just AVi 03.06.2020 teade Dyagelevile, et „valmistage raha ette“ ning peale seda hakatakse koheselt ka toimetama OÜ-le Transpire arve väljastamisega. Mh ei saa D. D. Dyageleva aru, miks arve on vaja väljastada summas 120 000 euro, kui auto maksab 101 000 eurot, aga Dyagelev ütleb, et sel pole tähtsust. Kohus nõustub, et kõik need vestlused puudutavad kogumis sama teemat ja ei arutata erinevaid teemasid. Samuti ei ole oluline see, kas OÜ D pangakontol oli enne 04.06.2020 Saksamaale ülekande tegemist vajalik rahasumma olemas või mitte. Igatahes on näha, et Transpire OÜ ülekanne summas 120 00 eurot D OÜ-le oli seotud just eesootava autoostu ja selle eest tasumisega.
35.5.OÜ Transpire kontolt nähtub 27.05.2020 ülekanne summas 30 000 eurot; 21.07.2020 ülekanne summas 10 000 eurot; 23.07.2020 ülekanne summas 10 000 eurot; 12.08.2020 ülekanne summas 5000 eurot ja 09.10.2020 ülekanne summas 20 000 eurot EM OÜ pangakontole selgitusega „vastavalt lepingule“. D. Nevsky selgitas kohtus, et EM OÜ-le andis ta OÜ Transpire poolt laenu, mille pealt oleks pidanud saama kasumit, EMi esindaja oli 74 / 108
1-21-3503 LJ (tl 71). Nevsky lisas, et lepingu aitas ette valmistada I. Dyagelevi jurist, sest LJt tutvustaski talle just I. Dyagelev, kes rääkis talle, et see on korralik firma (tl 71). Nevsky selgitas, et laenu pole tänaseks tagastatud, põhjuseks on OÜ Transpire arestitud konto (tl 76p). LJ kohtus antud ütlustest nähtub kogumis, et tegemist oli pigem EM variisikuga. Kohtusaalis viibijatest ei tundnud ta kedagi, sh Nevskyt (K5 tl 138p) kuigi Nevsky sõnul suhtles ta just LJga laenuandmise teemadel. Samuti selgitas LJ ka ise, et tema isal (AJl) oli vaja äriühingut, mingil põhjusel ta ei saanud ise firmat teha, seetõttu „olin mina vahendajaks ütleme nii“ (K5 tl 138p). Firma tegeles metallitöödega ja igapäevast juhtis seda tema isa AJ (tl 138p). Lev teadis, et HLÜ-st Erial oli võetud üks laen tööpingi ostmiseks, neid asju ajas tema isa (tl 139), aga tööpink ei hakanud õigesti tööle, mingi probleem oli sellega. LJ ei olnud kursis sellega, et E OÜ on 19.02.2020 ja 20.02.2020 saanud OÜ-lt L laenu 65 000 eurot ja 50000 eurot (K5 tl 139), samuti ei teadnud ta seda, et tema nimel on ka käenduslepingud sõlmitud, selgitas, et usaldas oma isa (tl 138p), kes asju tema nimel ajas. Samuti ei teadnud ta midagi OÜ-st Transpire võetud laenust. Tunnistaja AJ selgitas omakorda kohtus, et HLÜ Erial ostis või liisis ca 250 000 eurot eest Stokkerist tööpingi ning see anti E kasutusse, kes tegi LMile alltöövõttu (K5 tl 142p). Läbirääkimisi seadme ostu osas pidas ta I. Dyageleviga, kellele ta saatis äriplaani (tl 142p). Stokkerist ostetud tööpink aga ei hakanudki kunagi korralikult tööle, erinevad keerulised tehnilised probleemid, mida keegi ei suutnud likvideerida (tl 143). Lõpuks nad tagastasid tööpingi ja lõpetasid lepingu (tl 143 p), ei tea täpselt kuidas sai Erialiga arveldatud (143p). OÜ-st L sai juurde laenatud 65 000 ja 50 000 eurot kui asjad olid halvad ja võlad hakkasid katkise tööpingi pärast tekkima, läbirääkimisi selles osas pidas I. Dyageleviga, lootus oli olukorda päästa (tl 143p). Erialist enam laenata ei saanud, seal oli juba võlg tekkinud, Dyagelev lubas siis mõelda ja aidata (tl 144). AJ ütlused selle kohta, kas ja kui palju ta D. Nevskyga ja mis põhjuste suhtles, olid kohtus vastuolulised ja kokkuvõttes jäigi arusaamatuks, kas ja miks nad omavahel suhelnud on ning selles osas olid tema ütlused vastuolulised ka eeluurimisel antud ütlustega. Seda, et nii LJ kui ka D. Nevsky eest ajasid asju hoopis Dyagelev ja AJ, tõendab samas ka I. Dyagelevi telefonist leitud whatsapp vestlused AJga perioodist 13.07-23.07.2020 (kd 21 tl 88p), kus nähtub, et just I. Dyageleviga ajas Transpire OÜ-ga seotud asju. D. Nevsky rolli kinnitab samuti 28.05.2020 Dyagelevi poolt Nevskyle saadetud e-kiri, kus Dyagelev saadab EMi lepingu ja ütleb, et ootab nendele Nevsky poolst allkirju. 20.08.2020 kõnes (mis puudutas Transpire raamatupidamist) tuli VP ja I. Dyagelevi vahel jutuks ka E ja Dyagelev ütles, et „EM pane laenuks. Aga seal me veel lihtsalt viskame talle juurde ning siis teeme lõpus lepingu, jah. Seni pane laenuks“ (kd 15 tl 195). 13.05.2020 toimunud jutuajamisel ERIAL-i kontoris I. Dyagelevi, Q ja KKi vahel selgitas Dyagelev ka EMiga seotud olukorda- „Meil on kahekordne situatsioon“ (kd 19 tl 106). ID annab kogu sisendi vestlusele ning selle sisust on võimalik aru saada, et raha andmine EMile on tema kontrolli all. I. Dyagelv räägib eelnevalt ka OÜ L poolt antud laenudest (65 000 ja 50 000 eurot) ning vaidlusest seoses katkise tööpingiga Stokkeriga. Lisaks räägitakse arvete esitamisest E OÜ-le ning seda, et arved tuleb teha E OÜ poolt. I. Dyagelv lubas isiklikult sõita ja need arved kohale viia (kd 19 tl 106-107). Kokkuvõttes saab järeldada, et OÜ Transpire poolt tehtud ülekannetega EM OÜ kontole tasuti viimase poolt võlgnevus varasema E OÜ (endine L OÜ) laenust tuleneva kohustuse ees. See fakt nähtub ka 23.03.2021 OÜ Transpire raamatupidamise vaatlusprotokollist (kd 21 tl 190-195).
35.6.OÜ Transpire SEB pangakontolt on tehtud perioodil 22.05.2020-13.07.2020 ülekandeid XXX pangakontole nr DE135..245 (Payoneer Inc.) kokku 39 600 eurot (kd 24 tl 40). Samuti nähtub XXX pangakontolt, et samal ajal teeb ka T Pro LTD sinna ülekandeid. D. Nevsky selgitas kohtus, et Transpire OÜ koostöö XXX-ga oli seotud I. Dyagelevi pakutud võimalusega teenida lilleäri pealt, et kui oli vajalik käibevahenditega sellesse panustada (tl 70p). Nevsky arvuti vaatlusprotokollist nähtub, et Dyagelev on talle saatnud XXX arveid 75 / 108
1-21-3503 tasumiseks, näiteks 12.05.2020 arve summas 12 000 eur kaubaveo nõustamise eest (kd 21 tl 75). Samal ajal nähtub aga XXX pangakontolt, et OÜ-lt Transpire laekunud raha on I. Dyagelev tasunud enda isiklikule pangakontole ülekannete tegemiseks kokku summas 27 707,50 eurot, kusjuures sama pangaväljavõtte väljatrükil, mis leiti läbiotsimisel SuurAmeerika 12 kontorist (tl 40), on temale tehtud ülekannete puhul tehtud märked „div“ (kd 24 tl 46-47), mis viitab dividendimaksetele. Samuti on just sellelt pangakontolt liikunud ka ülekanded HN pangakontole summas, mis oli seotud DPile tasutud altkäemaksudega.
35.7.P LTD-le nähtub üks ülekanne summas 5500 eurot ja Nevsky sõnul oli see seotud sellega, et P LTD leidis Küproselt ühe venemaalase (Transpire OÜ klient) jaoks elamisluba vormistada aitava juristi ja Transpire tasus siis selle eest tasu (tl 72p). Nevsky arvuti vaatlusest selgub aga, et 19.07.2020 e-kirjas Dyagelevile, et „5500 on järgi“ (kd 21 tl 79) ning järgmisel päeval so 20.07.2020 saadab Dyagelev talle P LTD poolt arve konsultatsiooniteenuse eest (consulting service) summas 5500 eurot. See viitab sellele, et ülekande aluseks olnud tehing oli näilik ning genereeriti vastavalt vajadusele (5500 järgi) mingi arve, mille alusel ülekanne teha.
35.8.Kaitseversiooni kohaselt oli jurist S.Ql kaalukas roll omastamissüüdistuse tehingute läbiviimisel. Talle oli algselt esitatud samuti süüdistus omastamisele kaasaaitamises, kuid see lõpetati prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 alusel. Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks arvestada Q kohtus avaldatud ütlustega, sest eeldused nende nö usaldusväärseks pidamisel ei ole täidetud. Samuti ei pea kohus võimalikuks avaldada Q poolt kohtueelsele menetlejale vabatahtlikult väljastatud materjale, sest e-kirjade pealdisest on näha, et neid võib olla redigeeritud. Samas leiab kohus, et ka ilma nende tõenditeta on tema rolli ja panust võimalik kindlaks teha. Samuti leiab kohus, et kuigi ta juristina aitas vormistada kõikide ülalnimetatud omastamistehingute üksikasju, valmistas ette laenulepingud ja notarilepingud, siis sisend selle jaoks tuli ikkagi I. Dyagelevilt ning Ql juristina mingit sisulist kaasarääkimise õigust ei olnud. I. Dyagelev võis küll arvestada tema arvamusega, aga jurist ei otsustanud iseseisvalt omastamistehingutega seotud detaile, sh kinnistute ostu ja müügihinda, omastatud rahaliste vahendite edasist kasutamist jne.
35.9.Samuti ei nõustu kohus sellega, et HLÜ Erial juhatuse liige OL oleks omastamistehingutega olnud üldse kursis või oleks HLÜ Erial juhatuse liikmena nendele tehingutele mingisugusegi nõusoleku andnud. Kohus on juba eelnevalt markeerinud telefonikõnesid I. Dyagelevi ja Q ning samuti I. Dyagelevi ja D. D-Dyagleva vahel, mille sisuks oli justnimelt OLi nö pimeduses hoidmine just teatud kindlatel teemadel. Nende teemade alla käisid ka kõnealused kinnisvaratehingud. Vaidlust ei ole selles, et OL sai nendest tehingutest sisuliselt teada alles peale seda kui kriminaalmenetlus oli 2020 novembris tulnud avalikuks, mh esitatud kahtlustus oli tulnud avalikuks, ning seejärel HLÜ Erial juhatuse liikmena üritas ta ennast nende teemadega kurssi viia. Kaitsja poolt esitatud jälitusprotokolli kõned, mis peaksid näitama, et OL oli tehingutest teadlik juba nende toimumise ajal, ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist. Samuti ei ole leidnud tõendamist see, te OL oleks kõikide kinnisvara arenduse objektide üle pidanud detailset arvestust Excelis. Tõepoolest, kaitsja esitatud tõenditest nähtub, et ta pidas sellist tabelit, aga oluline on märkida, et seal tabelites ei ole kõnealust nelja kinnistut (VVV 9, VVV, ÕÕÕ, ÄÄÄ). Kaitsja poolt esitatud jälitusprotokollist, mis kajastab kogutud teavet peale kriminaalmenetluse avalikuks tulekut, nähtub, et OL sai ÄÄÄ objektist teada alles eile (st kriminaalmenetluse raames teostatud läbiotsimiste ja kinnipidamiste käigus). Q selgitab samas protokollis, et talle räägiti ÄÄÄ kohta seda, et Transpire pidi hakkama tegelema seal arendusega, et „mitte jätta kulusid meie ettevõtete peale“ (kd 29 tl 172). Kd 29 tl 172-182 kajastab vestlust HLÜ Erial ruumides päev 76 / 108
1-21-3503 peale seda kui seal toimus läbiotsimine ja I. Dyagelev oli kinni peetud. Vestluses olevad KK, Q, OL ja nõukogu liige R.L. Vestlusest on aru saada, et isikud püüavad kild-killu haaval kokku pann tervikpilti ja mõtestada lahti kinnistutega seotud kahtlustuse sisu. Kõik räägivad sellest, mida nemad konkreetselt teavad nendest tehingutest, sh jurist Q, kes küll nägi nö tervikpilti, aga samas selgitab, et talle selgitati nende tehingute taust ja hinnakujunemine ära. Sellest vestlusest ei ilmne kuidagi seda, et Q või ka keegi vestluses viibinu oleks sisuliselt nende tehingute planeerimises osalenud. Seda sama iseloomustab ka VVV kinnistuga tekkinud probleem notaris, nimelt jurist S.Q teatab I. Dyagelevile, et „E (notar) palus lahti kirjutada e-ee hinna vahe, kust tuleb seal. Miks ostame 90 eest, müüme 300 eest? /.../ Noh, sa mulle seleta, miks seal tuleb välja vahe 200 000? Ilya Dyagelev: Noh, sest et hakatakse tegema projekti dokumentatsiooni, jooniseid, töö/.../ Noh, sest et saime väga suure hinnaalanduse, seal, samuti! /.../ See tähendab ostsime selle eest, müüme selle eest! mind ajab pingesse, natukene ajab pingesse E! Oma küsimustega! Sest et vaata, ma sulle seletasin, et tõenäoliselt tal tulebki mittemõistmine kui me hakkame tegema ühe notari juures! (kd 18 tl 96-97). Kaitsjad on esitanud tõendeid, näiteks 15.07.2020 seisuga e-kiri OLile, mille manuses on exceli tabel, kus nähtuvad ka VVV ja ÕÕÕ objektid koos soetushinnaga, mis peaks näitama OLi teadlikkust seonduvalt omastamisepisoodiga. Kohus sellega ei nõustu ja juhib tähelepanu sellele, et see tabel kajastab neid andmeid, mis puudutavad Transpire ja Erial KV vahelist tehingut, mitte aga Transpire ja algselt kinnistu müünud isiku vahelist tehingut. Samuti kui vaadata OLi ja I. Dyagelevi vahelist kirjavahetust 27.05.2020 koos manusega „projektide prognoos“ (kd 30 tl 66-70), siis ka sealt on näha, et kuigi sellist objektide tulukuse prognoosi OL tõepoolest exceli tabelina pidas iga objekti kohta eraldi (ja seda on kinnitanud ka pealkuulatud telefonivestlused) siis konkreetsest 27.05.2020 seisuga ülevaatest neid objekte (VVV 9, VVV, ÕÕÕ ja ÄÄÄ) ei kajastu (kd 30 tl 68).
35.10.Lisaks ütles Nevsky kohtu küsimustele vastates, et tänasel päeval (alates enda kahtlustatavana kinnipidamisest) ta enam kuidagi nende kinnisvaraobjektidega seotud ei ole. Tema sõnul oli see just OLi otsus „võtta mind nagu maha“ (K7 tl 80p). Kohus leiab, et kui OL olnuks ka sisuliselt Nevsky väidetavast rollist teadlik ja oleks juhatuse liikmena neid tehinguid ja hinnavahet aktsepteerinud, siis ei oleks ta sellist otsust teinud ja eeldanud Nevsky poolt „suulise kokkuleppe“ alusel oma kohustuste edasi täitmist.
35.11.Kokkuvõttes on ülaltoodud näidetest näha, et süüdistatavate poolt HLÜ-st Erial omastatud rahaliste vahendite arvelt OÜ-le Transpire tehtud kulutused olid kõik seotud I. Dyageleviga seotud isikutega ja tehtud I. Dyagelevi korraldusel ja huvides. Need kulutused ei olnud seotud mitte kuidagi süüdistuses nimetatud nelja kinnistu arendamisega või parendamisega. OÜ-l Transpire puudusid tegelikud kohustused isikute ees, kelle kontodele tehti HLÜ Erial hoiustajate varaga ebaseaduslikke ülekandeid. Kohtupraktika kohaselt sisustatakse omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (RKKKo nr 3-1-1-23-14, p 21). Võõra vara valdaja käitumises peab objektiivselt avalduma tahe muuta asja faktilist kuuluvust ehk käituda edaspidi ise või lasta kolmandal isikul käituda asja omavaldajana (RKKKo nr 31-1-99-15, p 26). Seega pöörasid süüdistatavad HLÜ Erial hoiustajate vara summas 1 002 960 eurot enda või kolmandate isikute kasuks, sest see omastatud vara ei jõudnud enam tagasi HLÜ Erial hoiustajate vara hulka ning võttes arvesse omandatud vara arvel tehtud varakäsutusi, siis puudub ka mõistlik alus eeldada, et see tulevikus juhtuks.
77 / 108
1-21-3503
35.12.Vaidlust ei ole sellest, et nii OÜ Transpire ja ka OÜ EK tegevust finantseeris läbi laenude andmise just HLÜ Erial, kes kasutas selleks HLÜ hoiustajate rahalisi vahendeid. Seda on kinnitanud ka süüdistatavad ise, et HLÜ Erial sissetulekud ja rahalised vahendid pärinesid just HLÜ hoiustajatelt. Järelikult teostati kõnealuseid tehinguid süüdistatavate jaoks võõra varaga, sest HLÜ Erial hoiustajate vara ei kuulunud neile ja oli seega õiguslikult nende jaoks võõras. Hoiustajad ei olnud sellisel tingimustel tehingu jaoks andnud oma nõusolekut ei üldkoosoleku otsusena ega ka volikogu otsusena. HLÜ Erial ja EK OÜ pangakontode üle omas kontrolli ja makseid teostas D. D. Dyageleva, kelle pädevus pangakontode käsutamisel tulenes nii juhatuse liikmeks olemisest (seadusest ja põhikirjast) ja juhatuse sisemisest tööjaotusest. OÜ Transpire pangakontot kontrollis ja ülekandeid tegi D. Nevsky. Nii D. D. Dyagelevat kui D. Nevsky tegevust ühendas I. Dyagelev, kes võttis vastu kõik sisulised otsustused kõikidel pangakontodel (HLÜ Erial, EK OÜ ja Transpire OÜ) tehtud ülekannete ja tehingute osas ning otsustas OÜ Transpire pangakontol olnud rahaliste vahendite edasise kasutamise üle. Prokuratuur süüdistab I. Dyagelevi, D. D. Dyagelevat, D. Nevskyt ja OÜ-d Transpire HLÜ-le Erial usaldatud võõra vara ebaseaduslikus enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. KarS § 201 osutatud koosseisualternatiivi kohaselt saab omastamise täideviijaks olla vaid isik, kellele on vara usaldatud. Lähtuvalt vaidlusaluse kriminaalasja tehioludest tuleb vara usaldamisena mõista juurdepääsu HLÜ Erial pangakontodele, läbi mille oli võimalik käsutada HLÜ-le usaldatud hoiustajate vara. Seda juurdepääsu omas HLÜ Erial juhatuse liige D. D. Dyageleva. Võttes arvesse nii I. Dyagelevi, D. Nevsky kui ka OÜ Transpire teopanust ja rolli, siis on põhjendatud käsitleda neid kõiki kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes (vt täiendavalt otsuse p 28.9 kaastäideviija materiaalõigusliku käsitluse kohta). Kuivõrd kinnisvara tehingute vahest tekkinud rahaga sai Transpire OÜ tasuda enda kohustusi ning kasvatada käivet, siis toimus see KarS § 14 lg 1 järgi mh juriidilise isiku OÜ Transpire huvides.
35.13.Vastavalt Hoiu-laenuühistu ERIAL põhikirja p-le 1.5 (kd 7 tl 33-38) reguleerib ühistu tegevust hoiulaenuühistu seadus, tulundusühistuseadus ja teised Eesti Vabariigi õigusaktid ning põhikiri. HLÜS § 3 lg 2 alusel on hoiu-laenuühistu tulundusühistu. TÜS § 1 kohaselt on ühistu eesmärgiks toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulenevalt HLÜS § 28 lg 7 laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja nendega samaväärset majanduslikku huvi omavatele isikutele võib toimuda ainult üldkoosoleku otsusega ettenähtud korras ning HLÜS § 31 lg 3 ei või Hoiu-laenuühistu nimel tegutsev isik esindada hoiu-laenuühistut tehingute tegemisel ning õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes hoiulaenuühistu nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omavatel isikutel on isiklikke majanduslikke huvisid. HLÜ Erial põhikirja p 1.8 kohaselt tuleb ühistu liikmeid võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Kohus nõustub, et olukorras, kus enamus omastatud rahast läks süüdistatavatega seotud äriühingutesse ning puudus igasugune alus edaspidi selle raha tagasijõudmiseks HLÜ vara hulka, siis ei saa rääkida hoiustajate võrdsest kohtlemisest. D. D.-Dyageleva hoiu-laenuühistu juhatuse liikmena oli kohustatud vastavalt TsÜS §-le 35 täitma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi juhatuse liikmetelt tavaliselt oodavata hoolega ja olema juriidilise isikule lojaalne. HLÜ Erial vahendite arvelt soetatava kinnisvara hinda kunstlikult tõstes tegutses D. D-Dyageleva kavatsetult HLÜ Erial varaliste huvide vastaselt ja kahjustas ebaseaduslikult ühistu enda ja ühistu liikmete majanduslikke huve. D. D. Dyageleva HLÜ Erial juhatuse liikmena ja pangakontode ning seega ka hoiustajate vara käsutusõigust omava isikuna oli kohustatud järgima seadusest ja HLÜ Erial põhikirjast tulenevaid ülalnimetatud nõudeid, kuid ta ei teinud seda ja seetõttu on ka tehingud, 78 / 108
1-21-3503 millega HLÜ Erial väljastas kokkuvõttes nelja kinnistu ostmiseks hoiustajate vara summas 1 002 960 eurot, mis süüdistatavate tegevuse tulemusel omastati enda ja kolmandate isikute kasuks, ebaseaduslikud KarS § 201 mõttes. Riigikohus on märkinud, et kui omaniku esindaja on asja võõrandamiseks nõusolekut andes rikkunud esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi, on asja võõrandamine üldjuhul KarS § 201 mõttes ebaseaduslik (RKKKO nr 1-16-4197 p 33).
35.14.Kohus leiab süüdistatavate teopanuseid eelnevalt hinnates, et süüdistatavad panid omastamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Selle kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kõik süüdistatavad teadsid, sh D. D. Dyagleveva (vt täiendavalt otsuse p 28.7 kajastatud 02.06.2020 telefonikõnet), et kinnisvaratehingutes hinna alusetu suurendamisega omastatakse HLÜ Erial hoiustajate vara ning see oli nende eesmärk. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V.
D. D-Dyagelevale esitatud süüdistus KarS § 381 järgi.
36.Edasi käsitleb kohus D. D. Dyagelevale esitatud süüdistust KarS § 381 järgi (K1 tl 48-49), milles ta ennast süüdi ei tunnistanud.
36.1.KarS § 381 näeb ette mh vastutuse äriühingu juhatuse poolt äriühingu osanikele ja või liikmetelele, samuti audiitorile äriühingu varalise seisundi või muude kontrollitavate asjaolude kohta teadvalt ebaõigete oluliste andmete esitamise eest.
36.2.D. D-Dyagelevale on esitatud süüdistus KarS § 381 järgi selles, et tema HLÜ Erial juhatuse liikmena esitas nii 2018 aasta kui 2019 aasta HLÜ Erial konsolideeritud majandusaasta aruandes ning samuti OÜ EK juhatuse liikmena 2019 aasta majandusaasta aruandes valeandmeid nii äriühinguid auditeerinud audiitoritele kui äriühingu osanikele ja liikmetele. Seega on kaitstavaks õigushüveks nimetatud isikute usaldus äriühingu varalise seisundi ja tegevuse kohta õigete andmete saamise suhtes. Õiguskirjanduse kohaselt võib valeandmete esitamine toimuda mh raamatupidamise aastaaruandes. Ebaõiged on andmed, mis ei vasta tegelikkusele ning mida esitatakse õigetena ning olulisteks tuleb lugeda neid andmeid, mille ebaõige esitamise tulemuseks luuakse äriühingu majandusseisust tegelikkusele mittevastav pilt olukorrast10.
36.3.HLÜ Erial 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, AE ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Küprosele (P Ltd-le) summas 452 300 eurot (kd 7 tl 103) ning aruandeaasta kasumina 78 789 eurot (tl 95).
36.4.HLÜ Erial 2019 aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest, mille on allkirjastanud juhatuse liikmed D. D. Dyageleva, OL ja EM nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Küprosele juba summas 1 453 200 eurot (kd 7tl 124), ning HLÜ Erial aruandeaasta kasumina 136 602 eurot (tl 116).
Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, A. Vutt, lk 1066
79 / 108
1-21-3503
36.5.EK OÜ 2019 aasta majandusaasta aruandest, mille on 28.08.2020 allkirjastanud D. D. Dyageleva nähtub, et selles deklareeriti teenuse müüki Venemaale (OOO K) summas 350 000 eurot (kd 7 tl 242). EK OÜ 2019 aruandeaasta kasumina deklareeriti 284 390 eurot (tl 238).
36.6.Audiitorina üle kuulatud tunnistaja vandeaudiitor AK selgitas, et tütaräriühingu (so Erial Kinnisivara OÜ) kahjum mõjutanuks konsolideeritud aruandes ka emaettevõtja ehk HLÜ Erial tulemusi (K4 tl 98).
36.7.Vaidlust ei ole selles, et HLÜ Erial 2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruanded olid peale nende allkirjastamist avalikkusele kättesaadavad ning nendega tutvusid investeerimiskelmuse episoodis kannatanutena ülekuulatud isikud, kes olid ka HLÜ Erial liikmed ja kellede jaoks iseenesest oli lõpptulemusena äriühingu kasum või kahjum oluliseks asjaoluks. Erinevalt investeerimiskelmuse episoodist ei ole aga siinkohal oluline see, kas nad selle teabe alusel ka mingi varakäsutuse tegid. Samuti on väga tõenäoline, et nende aastaaruannetega tutvusid samuti ka teised HLÜ Erial liikmed ja hoiustajad. Samuti tutvusid nende aruannetega ka audiitorid IE, kes auditeeris HLÜ Erial 2018 aastal ja AK, kes auditeeris HLÜ Erial ja OÜ EK 2019 aastal ja väljastasid mh ka kirjaliku arvamuse auditeerimise kohta.
36.8.Kuna see süüdistuse punkt kattub osaliselt ka KarS § 211 episoodiga (majandusaasta aruannetes valeandmete esitamine investeeringu saamiseks), siis faktiliste asjaolude osas, mille kohus on lugenud juba eelmises süüdistuse episoodis tõendatuks, kohus enam kordama ei hakka. Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks selle, et nimetatud tehingud olid näilised ja mingit teenuse müüki tegelikult ei toimunud.
36.9.Erinevalt teistest HLÜ Erial juhatuse liikmetest OList ja EMist, kes sisuliselt nendest tehingutest tegelikult midagi ei teadnud, sh seda, et see frantsiisi müük Küprosele oli näilik, sest seda teemat hoiti nn suletud ringis, siis D. D-Dyageleva seda teadis. Seda tõendavad mh samuti juba eelevalt kajastatud telefonikõned I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva vahel, kus kõne all oli OLi poolt ajakirjanikule antud vastused, mida I. Dyageleva ja D. D. Dyageleva ei tahtnud, et ta oleks andnud ja kommenteerinud ja väljendasid selles osas ka oma pahameelt vastastikku (D. D-Dyageleva: Kas tema käest küsiti reaalselt Küprose kohta? (kd 16 tl 71). Samuti oli D. D. Dyageleva teadlik sellest, et OOO K frantsiisileping, mis justkui oli tema poolt allkirjastatud juba 28.12.2019, mõeldi tegelikult I. Dyagelevi ja KKi poolt välja alles 2020 suvel, vahetult enne OÜ EK 2019 aasta majandusaasta aruande valmimist ja allkirjastamist. Seda kinnitas ka audiitor AK, et algselt seda tehingut esialgses aruandes ei olnud ja siis järku lisandus. D. D. -Dyageleva väide, et ta võis selle lepingu allkirjastada nö „pimesi“ muude dokumentide hulgas, mis talle allkirjastamiseks toodi, ei pea kohus usutavaks. Seda mh seetõtu, et D. D. Dyageleva tegi OÜ D tegi garantiikirja raames OOO K eest ka osalise makse OÜ-le EK, et seeläbi OOO K maksevõimelisust kinnitada ning seeläbi anda just audiitori jaoks täiendavat kindlust, et OOO-K on maksevõimeline. Seda käsitles kohus samuti juba varasemalt investeerimiskelmuse episoodi raames.
36.10.Seega mõlemal juhul oli D. D. Dyagelev teadlik, et kui neid tehinguid nii HLÜ Erial kui ka OÜ EK OÜ majandusaasta aruannetes kajastada, siis need ei ole tõesed ja need annavad olulistes asjaoludes mõlema isiku varalise seisundi kohta ebaõiget teavet, kuna just nende tehingute tõttu muutusid nii HLÜ Erial kui ka OÜ EK kahjum majandusaasta aruannetes kokkuvõttes kasumiks. Seetõttu erinevalt teistest juhatuse liikmetest (OL ja E.M, kelle rolli ja teadlikkust kohus samuti eelnevalt juba käsitles) on just temale süüdistuse esitamine selle eest põhjendatud, kuigi aruandele kirjutasid alla kõik juhatuse liikmed. OLil ja 80 / 108
1-21-3503 EMil lihtsalt puudus teadlikkus ja järelikult ka tahtlus seda tegu toime panna. Kohus leiab, et D.D. Dyageleva teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. VI.
K.Fle esitatud süüdistus KarS § 344 lg 1 järgi
37.K.Fle heidetakse ette HLÜ Erial laenukommitee 11.06.2018, 21.06.2018, 01.07.2018, 30.07.2017, 13.09.2018 ja 30.10.2018 kuupäeva kandvate otsuste (kd 25 tl 211, kinnises ümbrikus) võltsimist ajavahemikus 01.07-03.07.2019. K.F ennast kohtus selles süüdistuse episoodis (K1 tl 49-50p) süüdi ei tunnistanud.
37.1.Üldiselt ei ole vaidlust selles, et nimetatud laenukommitee (koosseisus K.F, KK ja AK) otsuseid nendel dokumentidel märgitud kuupäevadel ei allkirjastatud. Seda tõendab üheselt jurist Q e-kiri 01.07.2019 (kd 21 tl 57-58, lisa dvd), kus ta seoses audiitor IE sooviga tutvuda laenukommitee otsustega selle küsimuse I. Dyagelevile ja D. D-Dyagelevale edastab. 03.07.2019 e-kirjas aga edastab Q lisaks eelnimetatutele ka KKile kokku kuue laenukommitee otsuse projektid, mille käsib välja printida ja allkirjastada. Tunnistaja AKi kinnitas kohtus, et tema ühtegi laenukommitee otsust ei allkirjastanud (kd 5 tl 208), 2019 aasta suvel oli HLÜ-st Erial juba lahkunud. Ka dokumendi ekspertiisiakt (kd 25 tl 191-193) kinnitas AKi sõnu, et tõenäoliselt K neid ei allkirjatanud ja keegi kolmas isik tegi seda tema eest. K.F ja KKi puhul seda tuvastatud ei ole, sest nemad olid 2019 aasta suvel veel HLÜ-s Erial ning K.F on ka ise kinnitanud nende dokumentide allkirjastamist 2019 aasta suvel.
37.2.K.F selgitas kohtus, et laenuotsuste allkirjastamine toimus süüdistuses märgitud ajal, st hiljem nende koostamisest (K7 tl 81), samas selgitas ta, et sisuline otsustus laenude väljastamiseks oli juba varem vastu võetud ja lihtsalt vormistamine toimus hiljem. Dokumendid palus tal allkirjastada jurist Q ning allkirjastamisel ta dokumendi kuupäeva eraldi ei kontrollinud vaid läks Q kutse peale HLÜ Eriali kontorisse ja allkirjastas need seal, usaldas juristi. Q selgitas, et dokumente nõuab audiitor IE, kes viib parajasti auditit läbi. K.Fs selgitas samuti, et I. Dyagelevi ja D. D. Dyagelevat ning samuti KKit on ta tulenevalt oma erialasest pädevusest finants ja raamatupidamislikes küsimustes konsulteerinud juba alates 2017 aastast. Hiljem paluti tal ka Eriali laenukomitee liikmeks hakata, nõustus sellega (tl 81).
37.3.Võttes arvesse eelpool episoodides tuvastatud asjaolusid ja I. Dyagelevi väga suurt faktilist otsustuspädevust praktiliselt kõikides küsimustes, siis ei pruugi see väide, et laenu andmise otsus oli varem vastu võetud, vale olla. Pigem taandub sellisel juhul küsimus hoopis sellele, et kelle poolt need otsustused varasemalt vastu võeti- kas I. Dyagelevi või laenukommitee liikmete (KKi, K.F ja VK) poolt. Viimast ei pea kohus tõenäoliseks, sest nagu kohus eelnevalt on juba tuvastanud, siis kõik tütarettevõtetesse puutuv oli I. Dyagelevi kontrolli ja juhtimise all, mh laenude väljastamise küsimus. Seega kui need laenude väljastamise küsimused oleks laenukommitee ette viidud juba 2018 aastal, siis väga suure tõenäosusega oleks kommitee liikmete poolt nendele aktsepti andmine samuti ainult formaalne protseduurireegli täitmine olnud, mitte aga sisuline otsustus. Seega ei ole K.F väide, et see küsimus oli varasemalt otsustatud ja tagantjärele vormistatud kokkuvõttes ka vale. Samuti ei ole välistatud, et K.F tõepoolest võis oma finantsalase hariduse tõttu I. Dyagelevi selles küsimuses konsulteerida, seda küll mitte nö laenukommitee liikmena vaid just eriala spetsialistina.
81 / 108
1-21-3503
37.4.KarS § 344 lg 1 näeb ette karistuse dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. KarS §-de 344 ja 345 tähenduses on dokument inimese mõtteväljendust sisaldav kirjalik akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (RKKKo nr 116-5757/65, p 12). KarS § 344 lg-le 1 vastava teoga on tegemist üksnes juhul, kui võltsitakse dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
37.5.Süüdistuse tekstist ning õigusteooriast tulenevalt saab järeldada, et K.Fle heidetakse ette dokumentide intellektuaalset võltsimist, st dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt on dokumenti kantud andmed, mis oma sisult ei ole õiged. Riigikohus on märkinud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (RKKKo nr 3-1-1-40-11, p 13).
37.6.Samas ei tekita kohtu hinnangul need dokumendid (laenukommitee otsused) ei äriühingule endale ega ka kolmandatele isikutele vahetult õigusi ega kohustusi. Nende dokumentide ja ka nende allkirjastamise eesmärk oli lihtsalt kinnitada teatud nõuete järgimist vastavalt HLÜ seadusest ja põhikirjast. Süüdistuse kohaselt oli nimetatud dokumentide allkirjastamisega võimalik saada positiivne hinnang hoiu-laenuühistu majandusaasta aruandele. Samas süüdistuses ei ole esitatud ühtegi väidet, et milliste esitatud või esitatavate andmete esitamisel oleks audiitori positiivne hinnang kindlasti õnnestunud või ebaõnnestunud. Lugedes IE allkirjastatud arvamust (kd 7 tl 107p), siis nähtub, et tema poolt oli kontrollitud väga erinevaid asju seonduvalt HLÜ konsolideeritud aruandega. Kohtupraktika kohaselt ei ole vajalik KarS § 344 kontekstis see, et süüdistusaktis tuleks loetleda abstraktselt kõik võimalikud õigused, mida dokumendiga on võimalik omandada, nagu ka kõik võimalikud kohustused, millest selle abil saaks vabaneda (vt RKKKo nr 1-165757 p 14). Samas süüdistuses märgitud asjaolu, et võltsitud dokumentide alusel oli võimalik saada audiitori positiivne hinnang on nii üldine, et ei näita tegelikkuses seda, millist õigust oli selle üldse siis võimalik omandada. Tunnistajana üle kuulatud audiitor IE selgitas, et süüdisuses nimetatud laenukommitee otsused ei ole raamatupidamise dokumendid ja neid ei kajastata raamatupidamises (K5 tl 19). Samuti selgitas, et ilma laenukomitee otsusteta oleks tema poolt aruande arvamusse tehtud märkus (kd 5 tl 12p, tl 16). Seega jääb selgusetuks, et mida see märkus aruande positiivsuse või negatiivsuse mõttes täpsemalt tähendab. IE ei kinnitanud, et nende laenukommitee otsuste puudumisel oleks aruanne muutunud positiivsest negatiivseks või vastupidi, ta kinnitas, et see oleks mõjutanud aruannet negatiivselt. Samas nähtub IE ütlustest, et lisaks nn avalikule aruandele koostas ta ka nn sisearuande, mis oli mõeldud HLÜ juhtkonnale. Sellest nähtub, et seoses tütarettevõtetele väljastatud laenudega oli tema poolt tehtud märkus (kd 24 tl 267). Kuna süüdistuses nimetatud positiivset hinnangut koosseisu mõttes omandatava õigusena pole täpsemalt sisustatud, siis ei ole võimalik ka kohtul süüdistuse piiridest väljumata hakata seda ise sisustama. Kokkuvõttes leiab kohus, et KarS § 344 lg 1 koosseis on selles osas täitmata ning K.F tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. VII.
Karistused
38.Karistuse mõistmisel järgib kohus KarS §-s 56 väljendatud põhimõtteid, s.o lähtub isiku süü suurusest, võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
82 / 108
1-21-3503 Ilya Dyagelev
39.KarS § 298 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus üks kuni kümme aastat. Karistuse keskmine määr on seega 5 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et I. Dyagelev pani KarS § 298 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toime pikaajaliselt, tegemist oli jätkuva süüteoga, mille toimepanemist iseloomustab süsteemsus ja konspireeritus, leides lahendusi altkäemaksu andmiseks selliselt, et tema ja DPi vaheline seos ei oleks tuvastatav. Arvestada tuleb ka altkäemaksu suurust, mis tingib kvalifikatsiooni KarS § 298 lg 2 p 3 järgi. Tema süüd saab pidada keskmiselt suureks või natuke sellest väiksemana. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57-58 mõttes kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et KarS § 298 lg 2 p 3 järgi on põhjendatud mõista I. Dyagelevile karistus sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra leebemas määras, võttes muu hulgas arvesse ka seda, et DPile mõisteti altkäemaksu võtmise eest kokkuleppemenetluses karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mis jäeti 4 aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata (K8 tl 70). Siiski tuleb märkida, et I. Dyagelev pani altkäemaksu andmise toime tahtlikult ja teadlikult ning temal oli ebaõigluskokkuleppe sõlmimisel aktiivne roll. Üldpreventiivsel kaalutlusel tuleb samuti arvestada, et altkäemaksu andmine vähendab riigi institutsioonide usaldusväärsust ühiskonnas ja seetõttu tuleb saata sõnum, et säärane tegevus on karistatav. Sellest tulenevalt mõistab kohus I. Dyagelevile KarS § 298 lg 2 p 3 järgi karistusena 4 aastat ja 2 kuud vangistust
39.1.KarS § 211 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et I. Dyagelevile rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel. Tegemist on isikuga, kes on toime pannud kuritegusid, mis olid suunatud varalise kasu saamisele. Seega ei oleks rahaline karistus piisav mõjutamaks isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Samuti tuleb arvestada, et kohus konfiskeerib I. Dyagelevilt KarS § 832 lg 1 alusel 125 000 eurot sularaha, samuti mõistab KarS § 201 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 80 510,96 eurot, lisaks kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, seega ei pruugi rahaline karistus olla täidetav. Küll aga tuleb I. Dyagelevile mõista KarS § 211 lg 1 järgi karistusena vangistus sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suuremas määras arvestades I. Dyagelevi juhtivat rolli kuriteo toimepanemisel, samuti investeerimiskelmusega kaasatud hoiuste mahtu ja kaasatud hoiustajate hulka, samuti korduvaid osategusid (kokku nn viis raharingi mitme aasta vältel), samuti teo toimepanemise varjamist teiste äriühingute abil. Seetõttu saab tema süüd pidada üle keskmise suureks. Karistus raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti võtab kohus karistuse määra puhul arvesse ka I. Dyagelevilt käesoleva otsusega konfiskeeritud varade hulka. Kohus mõistab I. Dyagelevile KarS § 211 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust.
39.2.KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. Ka omastamise teos leiab kohus, et I. Dyagelevile rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel kuivõrd tegemist on isikuga, kes on toime pannud kuritegusid, mis olid suunatud varalise kasu saamisele. Seega ei oleks rahaline karistus piisav mõjutamaks isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Karistuse määramisel arvestab kohus I. Dyagelevi juhtivat rolli kuriteo toimepanemisel ja tema süü suurust, mida saab pidada üle keskmise suureks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et täideti kvalifitseeritud koosseisu kaks erinevat tunnust (suur ulatus ja grupis), samuti iseloomustab selles episoodis tema käitumist organiseeritus ja konspiratiivsus, samuti variisikute nimel ja varjus tehingute tegemine. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei 83 / 108
1-21-3503 tuvastanud. Kohus mõistab I. Dyagelevile KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.
39.3.Kuna süüdistatav pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule, tuleb liitkaristuse mõistmisel mõista I. Dyagelevile karistus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kuna kõik kuriteod olid seotud HLÜ-ga Erial, st samas sfääris ja toime pandud samal ajal, siis tuleb karistust üksikaristusest raskeima suurendamise teel suurendada, samas mitte väga märkimisväärselt. Seega KarS § 63 lg 2 ning § 64 lg 1 alusel kohus suurendab üksikkaristustest raskeimat ja mõistab I. Dyagelevile liitkaristusena 5 aastat vangistust.
39.4.Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et I. Dyagelevi on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille eest tingimisi katseaeg kehtis kuni 28.05.2018. Karistus on tänaseks kustunud, kuid oli kehtiv käsilolevas kriminaalasjas etteheidetavate kuritegude toimepanemise ajal. Kohus ei näe võimalust seetõttu jätta mõistetud karistus I. Dyagelevi suhtes tingimisi kohaldamata või kohaldada seda ainult osaliselt, st šokivangistusena, kuna I. Dyagelevile on juba varasema karistusega antud tugev signaal selle kohta, et ta rohkem kuritegusid toime ei paneks, aga ta ei kasutanud seda võimalust. Prokuröriga saab nõustuda selles, et ta peale viimast karistust olnud edasi kuritegelikult väga aktiivne. Kuna I. Dyagelev oli kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 10-11.11.2020 ja vahistatud 03.12.202021.01.2022, s.o kokku 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva, on ärakandmata karistuseks vangistus 3 aastat 10 kuud ja 9 päeva. KrMS § 414 lg 2 järgi lugeda vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
39.5.Prokurör leidis, et I. Dyagelevile tuleb mõista liitkaristus kuna investeerimiskelmuse toimepanemist alustas süüdistatav temale Harju Maakohtu 29.05.2015 kohtuotsusega määratud katseajal, mis kestis kuni 28.05.2018. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt on Tallinna Ringkonnakohus 02.09.2021 määruses leidnud, et I. Dyagelevile KarS § 211 lg 1 järgi etteheidetud tegu ei ole toime pandud alates 19.01.2018 (nagu on märgitud süüdistuses). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses, st pani toime kuriteokoosseisule vastavat tegu. Investeerimiskelmus seisneb KarS § 211 lg 1 kohaselt investeeringu saamises üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude esitamata jätmise teel. KarS § 211 lg-le 1 vastav tegu on seega üldsusele suunatud teabes valeandmete esitamine. Kohus tuvastas, et kuigi esimene üldkoosolek, millel otsustati osakapitali suurendamine toimus 21.05.2018, siis esimesed rahaülekanded (nn esimene raharing) algasid 11.06.2018 ja kohtu hinnangul saab just seda lugeda süüteo toimepanemise alguseks. Potentsiaalsetele HLÜ hoiustajatele kättesaadavates andmebaasides kajastusid valeandmed HLÜ Erial osakapitali kohta alates 26.06.2018. Seega isegi, kui lugeda teo toimepanemise alguseks tehingute tegemise aeg, algas kuriteo toimepanemine pärast I. Dyagelevi katseaja lõppu.
39.6.Kohus leiab, et I. Dyagelevile tuleb KarS § 491 lg 1 alusel kohaldada ettevõtluskeeldu 3 aastaks. Lisakaristuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut, st I. Dyagelevi süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kuriteo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada I. Dyagelevit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on I. Dyagelevi süü temale etteheidetavates tegudes keskmisest suurem, siinkohal on oluline, et toimepandud teod mõjutasid negatiivselt avalikkuse usaldusväärsust hoiu-laenuühistute suhtes. Seega kahjustas I. Dyagelev oma tegevusega 84 / 108
1-21-3503 ärikeskkonda. Selleks, et I. Dyagelev ei paneks edaspidi toime analoogseid kuritegusid tuleb eripreventiivsetel kaalutlustel mõista isikule lisakaristus. Samuti on põhjendatud lisakaristuse mõistmine üldpreventiivsetel kaalutlustel. Küll aga ei nõustu kohus, et ettevõtluskeeld tuleks määrata prokuröri taotletud määras vaid kohtu hinnangul piisab ettevõtluskeelu kohaldamisest 3 aastaks, et mõjutada isikut edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Daniela Dalberg-Dyageleva
40.KarS § 211 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et D. Dalberg-Dyagelevale rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest ta tunnistati süüdi mitmes erinevas kuriteos. Karistuse suuruse määramisel arvestab kohus D. Dalberg-Dyageleva rolli kuriteo toimepanemisel ja tema süü suurust, mida saab pidada üle keskmise suureks. KarS § 211 lg 1 puhul tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta D. D. Dyageleva rolli ja aktiivset panust, samuti seda, et pettuslikud teod toimusid mitme aasta vältel teadlikult ja tahtlikult ja osategusid tehti korduvalt (nn 5 erinevat raharingi), süüteo toimepanemisel kasutati erinevaid äriühinguid. Selle tulemusena kaasati suur hulk hoiustajaid ning hoiuseid, selle tulemusel kahjustati hoiu-laenuühistute usaldusväärsust. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus mõistab D. Dalberg-Dyagelevale KarS § 211 lg 1 järgi karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
41.KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et D. Dalberg-Dyagelevale rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, sest ta tunnistati süüdi mitmes erinevas kuriteos. Karistuse suuruse määramisel arvestab kohus D. Dalberg-Dyageleva rolli kuriteo toimepanemisel ja tema süü suurust, mida saab pidada üle keskmise suureks. KarS § 201 lg 2 p 2 ja p 4 puhul tuleb arvesse võtta seda, et täideti kvalifitseeritud koosseisu kaks erinevat tunnust (suur ulatus ja grupis). Samas tuleb arvestada, et etteheidetavad teod olid toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus mõistab KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
42.KarS § 381 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta. Sanktsiooni keskmine määr on seega 250 päevamäära või 6 kuud vangistust. KarS § 381 puhul võtab kohus arvesse seda, et varalise seisundi kohta esitati valeandmeid kahe erineva äriühingu aruannetes, erinevate aastate kohta ning valeandmete esitamise mõju ja ulatust. Kokkuvõttes saab tema süüd selles episoodis pidada keskmiseks või natuke alla selle. Karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus mõistab KarS § 381 järgi karistuseks vangistuse 3 kuud.
43.Karistuste mõistmisel võtab kohus arvesse ka seda, et kohus konfiskeerib 83 2 lg 1 alusel süüdistatava vara, s.o sularaha 7850 eurot, samuti mõistab KarS § 201 lg 4, § 83 2 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 119 969 eurot.
44.Kuna süüdistatava pani toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule, tuleb liitkaristuse mõistmisel mõista D. Dalberg-Dyagelevale karistus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Seega KarS § 63 lg 2 ning § 64 lg 1 alusel kohus suurendab üksikkaristustest raskeimat ja mõistab D. Dalberg-Dyagelevale liitkaristusena 3 aastat ja 6 kuud vangistust. 85 / 108
1-21-3503
45.Eripreventiivselt tuleb arvesse võtta, et D. Dalberg-Dyageleva on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades D. Dalberg-Dyagelevale varasemat elukäiku, sh varasemate karistuse puudumist, samuti rolli kuriteo toimepanemisel, on põhjendatud jätta D. Dalberg-Dyageleva suhtes mõistetud karistus täitmisele pööramata kohaldades katseaega ilma kontrollnõueteta. Kohus jätab KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui D. Dalberg-Dyagelevale ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024.
45.1.Küll aga ei nõustu kohus prokuröriga D. Dalberg-Dyagelevale lisakaristusena ettevõtluskeelu kohaldamisel. Kuigi D. Dalberg-Dyageleva panus kuriteo toimepanemisel oli suur, tuleb arvestada, et juhtiv roll oli siiski tema abikaasal I. Dyagelevil. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 sätestatut, sh üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kuna tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga piisab kohtu hinnangul põhikaristusest, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Daniel Nevsky
46.KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on seega ca 250 päevamäära või 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et D. Nevskyle rahalise karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada D. Nevsky olulist rolli kuriteo toimepanemisel, sh asjaolu, et tegu oli toime pandud kavatsetult ja pikaajaliselt, täideti kvalifitseeritud koosseisu kaks erinevat tunnust (suur ulatus ja grupis). D. Nevsky süüd saab seetõttu pidada üle keskmise suureks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellest tulenevalt mõistab kohus D. Nevskyle KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 10-11.11.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat ja 11 kuud ja 28 päeva. Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades D. Nevsky varasemat elukäiku, sh varasemate karistuse puudumist, on põhjendatud jätta D. Nevsky suhtes mõistetud karistus täitmisele pööramata kohaldades katseaega ilma kontrollnõueteta. Kohus jätab KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui D. Nevsky ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.01.2024. OÜ Transpire
47.KarS § 201 lg 3 järgi on omastamise teos karistusena ette nähtud rahaline karistus, kui teo on toime pannud juriidiline isik. Kohus võib juriidilisele isikule määrata rahalise karistuse KarS § 44 lg 8 sätestatud määras, kui käesoleva paragrahvi lõikest 9 ei tulene teisiti. Kohus nõustub prokuröriga, et Transpire OÜ-le on põhjendatud mõista karistus 10 000 eurot. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et lisaks rahalisele karistusele mõistab kohus Transpire OÜ-lt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84 eurot, samuti konfiskeerib KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel Transpire OÜ pangakontol nr XXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 125 545,16 eurot. Lisaks tuleb Transpire OÜ-l hüvitada menetluskulud, so sundraha.
VIII.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine 86 / 108
1-21-3503
48.Kriminaalasjas esitasid süüdistatavad I. Dyagelev, D. Dalberg-Dyageleva, Transpire OÜ, D. Nevsky ja kolmas isik F OÜ kohtule taotlused kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Ilya Dyagelev
49.I. Dyagelevi kaitsja D. Teplõhh esitas 04.01.2023 taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks (K kd 5 tl 79-98) ning palub Eesti Vabariigilt I. Dyagelevi kasuks välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, varaline kahju summas 76 013,89 eurot ja taotluse esitamisega seotud menetluskulud.
49.1.Taotluse kohaselt on mittevaralise kahju nõue seotud jälitustoimingute õigusvastasusega, ebaseadusliku andmekandjatesse sisenemisega ja andmete töötlemisega (eraelu puutumatuse rikkumine), süütuse presumptsiooni rikkumisega kohtueelses menetluses avalikkusele avaldatud seisukohtades ja menetluslike garantiide tagamata jätmisega seotud inimväärkuse alandamises (menetluse kallutatus, kaitseõiguse rikkumine, kautsjonitaotluse lahendamise ebamõistlik aeg ja määratud kautsjoni ebamõistlik suurus). Varaline kahju on seotud vahistamise, suhtluspiirangu, kinnipidamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Kohus analüüsib järgnevalt taotluses toodud asjaolusid eraldi.
49.2.Esiteks leiab kaitsja, et I. Dyagelevile põhjustati mittevaraline kahju seoses jälitustoimingute õigusvastasusega. Kohus on tõendite lubatavuse küsimuse lahendamisel analüüsinud jälitustoimingute õiguspärasust (vt punkt 1) mistõttu ei peatu pikemalt antud küsimusel. Niisamuti on kohus käsitlenud andmekandjatesse sisenemise ja töötlemise õiguspärasust ning ei korda kohtuotsuses varasemalt käsitletud seisukohti (vt punkt 3). Kohus luges nii jälitustoimingutega kogutud teabe kui ka andmekandjatesse sisenemise lubatavaks, mistõttu jäävad kaitsja etteheited ses osas tagajärjetuks ning SKHS alusel hüvitamisele ei kuulu.
49.3.Samuti on kaitsja seisuskohal, et I. Dyagelevile tekitati kahju süütuse presumptsiooni rikkumisega kohtueelses menetluses avalikkusele avaldatud seisukohtades ja menetluslike garantiide tagamata jätmisega seotud inimväärkuse alandamises (menetluse kallutatus, kaitseõiguse rikkumine, kautsjonitaotluse lahendamise ebamõistlik aeg ja määratud kautsjoni ebamõistlik suurus). Taotluse kohaselt avaldati ajakirjanduses prokuröri ja uurimisasutuse ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, sh kahtlustuse sisu avaldati enne isiku ülekuulamist.
49.4.Esitatud taotluses viitab kaitsja Äripäevas 11.11.2020 avaldatud artiklile „Püramiidskeemi, omastamise ja altkäemaksu kahtlustus – politsei taotleb Äripäevas pikalt luubi all olnud skandaalse hoiulaenuühistu juhi vahistamist“, 11.11.2020 Ärilehes avaldatud artiklile „Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga
ERIAL
seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust“, ERR-is 11.11.2020 avaldatud artiklile „Politsei pidas kinni kolm hoiu-laenuühistuga Erial seotud inimest“, PPA 11.11.2020 avaldatud pressiteatele „Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust“, Rahageeniuse 11.11.2020 artiklile „Suur kelmus hoiu-laenuühistus: tehinguid tehti väidetavalt asutajate huvides, raha kanditi välja“ ja 11.11.2020 Aktuaalse Kaamerale antud intervjuule. Samuti viitab kaitsja artiklitele, mis avaldati meedias I. Dyagelevi ja tema abikaasa mineviku kohta leides, et ajakirjandusliku uurimise põhjustas menetleja ebakohaselt varajane sõnavõtt ajakirjanduses. Lisaks viitab kaitsja taotluses artiklitele, mis olid avaldatud kriminaalasja hilisemas etapis (20.05.2021 87 / 108
49.5.SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju SKHS § 7 alusel üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. PS § 22 lg 1 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohus möönab, et kohtueelses menetluses avalikkusele kriminaalmenetlust puudutava teabe avaldamisel tuleb menetlejal hoolikalt jälgida avaldatud info sisu vältimaks süütuse presumptsiooni rikkumist. Siiski on avalikkusel õigus teada käimasolevast kohtueelsest menetlusest, seejuures on ka Euroopa Inimõiguste Kohus tõdenud, et Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni artikkel 6 lõige 2 ei takista ametivõime avalikkust teavitamast käimasolevast kriminaalmenetlusest, vaid nõuab, et seda tehtaks süütuse presumptsiooni järgides (EIKo 16966/06 p 102, Muraverdiyev vs. Aserbaidžaan). Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et kui avalikkuse ette jõuab vaid objektiivne teave, siis sellise informatsiooni avaldamine ei riiva süütuse presumptsiooni, s.t et kohtueelses menetluses avalikkusele suunatud teabes ei tohi anda hinnanguid isikute süü kohta (EIKo 83/1996/702/894 p 50, Worms vs. Austria). Kohus nõustub prokuröriga, et kaitsja taotluses viidatud artiklites on menetlejad selgitanud, et tegemist on kahtlustusega (või hilisemalt süüdistusega). Selliselt on 11.11.2020 Ärilehes avaldatud artiklis „Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust“ igas lõigus viidatud, et tegemist on kahtlustusega, mistõttu ei saa pidada meedias avaldatut süütuse presumptsiooni rikkuvaks. Kohus ei nõustu kaitsjaga selleski, et artiklis avaldatud menetleja seisukohad oleks eksinud süütuse presumptsiooni nõude vastu, artiklitest nähtub üheselt, et avaldati vaid menetluses selleks momendiks kogutud objektiivseid andmeid. Siinkohal märgib kohus, et kohtueelset menetlust juhib prokuratuur kellel on KrMS § 214 tulenevalt õigus otsustada kas, millal ja millises ulatuses kohtueelses menetluses kogutud teavet avalikkusega jagatakse. Senikaua kui tegemist on objektiivse teabega ning avalikkusele ei esitada subjektiivseid seisukohti isikute süü osas, on avalikkusel õigus teavet saada, seda eriti menetluste puhul, mil avalik huvi on tavapärasest suurem. Ka Riigikohus on selgitanud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni eesmärk on muu hulgas tagada õiglane kohtumenetlus kriminaalasjas. Süütuse presumptsiooni rikuvad ametnike avaldused poolelioleva kriminaalmenetluse kohta, kui nende eesmärk on panna üldsus uskuma, et kahtlusalune on süüdi, ja mõjutada asjaolude hindamist kohtu poolt. Süütuse presumptsiooni rikub ka enne seaduslikus korras süü tõestamist ametniku poolt tehtav avaldus, milles isikut peetakse süüdlaseks. Teisiti tuleb suhtuda avaldustesse selle kohta, et kedagi üksnes kahtlustatakse kuriteo toimepanemises (RKKKo 3-3-1-3-12 p 36). Käsiolevas kriminaalasjas ei ole menetleja rikkunud süütuse presumptsiooni nõudeid avaldades meedias kohtueelses menetluses vaid objektiivseid andmeid. Kohus möönab, et kriminaalmenetlus paratamatult rikub isiku mainet, sh tema au ja head nime, kuid riik vastutab vaid juhul, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju. Seega eeldab kahju hüvitamine nii menetlusõiguse rikkumist kui ka rikkumise süülisust menetleja poolt, mida kohus antud juhul ei tuvastanud.
49.6.Kohus on 29.06.2021 kohtu alla andmise määruses ( K1 tl 194-202, punkt 8) möönnud, et kaitsjatele prokuratuuri poolt toimikutega tutvumiseks ja taotluste esitamiseks seatud 88 / 108
1-21-3503 tähtaeg enne süüdistusakti kohtusse saatmist oli asja mahtu ja keerukust arvestades liiga lühike ning see rikkus kaitseõiguse teostamist. Siiski oli tegemist rikkumisega, mille kohus kõrvaldas menetluse käigus andes kaitsjatele täiendava aja kriminaalasja materjalidega tutvumiseks ja kaitseakti täienduste esitamiseks kuni 10.09.2021. Seega oli kaitsjatel piisavalt aega kriminaalaja materjalidega tutvumiseks. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust oli täiendavalt antud aeg piisav, et tagada kaitseõiguse teostamine.
49.7.Muuhulgas on kaitsja hinnangul rikutud I. Dyagelevi õigusi kautsjonitaotluse lahendamise ebamõistliku aja ja määratud kautsjoni ebamõistliku suuruse tõttu. Kaitsja esitas kohtule taotluse vahistamise asendamiseks kautsjoniga 12.03.2021 (reedel), kohus korraldas kohtuistungi 25.03.2021 ning tegi taotluse lahendamise määruse 08.04.2021. Järelikult lahendas kohus taotluse 27 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist ebamõistlikult pika menetlusajaga, mis rikuks isiku õigusi, mistõttu kaitsja viited taotluse lahendamise ebamõistlikule viivitamisele on asjakohatud. Kaitsja esitas uue taotluse vahistamise asendamiseks kautsjoniga vahistamise tähtaja pikendamise menetluses 07.05.2021, mille kohus rahuldas 10.05.2021 määrusega (K1 tl 60-79). Kaitsja vaidlustas taotluses määratud kautsjoni suuruse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata, Riigikohus kautsjoni suurust ei hinnanud. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et määratud kautsjoni summa oleks olnud ebamõistlikult suur. KrMS § 135 lg 4 järgi lähtub kohus kautsjoni suuruse määramisel ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest seisundist, mida kohus on ka kautsjoni määramisel arvestanud ja oma seisukohti vastavalt põhjendanud.
49.8.Alusetud on ka kaitsja väited, et menetlus oli subjektiivne ning suunatud konkreetselt Dyagelevidele. Menetluse eesmärk on tõe väljaselgitamine, mida kohtueelses menetluses ka järgiti. Seejuures ei ole kohtu käsutuses tõendeid, mis viitaks, et menetlus oleks pahatahtlikult keskendunud vaid I. Dyagelevi ja D. Dalberg-Dyageleva süüstamisele. Kuivõrd tegemist on kriminaalasja kesksete isikutega, on paratamatu, et kohtueelses menetluses oli tõe väljaselgitamise huvides vajalik koguda nimetatud isikute kohta võimalikult palju teavet.
49.9.Varaline kahju on kaitsja hinnangul seotud I. Dyagelevi vahistamise, suhtluspiirangu, kinnipidamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. KrMS § 177 lg 1 p 4 järgi on kriminaalmenetluse lisakulu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kriminaalmenetluses makstavad summad. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Antud juhul mõistis kohus I. Dyagelevi temale etteheidetud tegudes süüdi. I. Dyagelevi suhtes tõkendi kohaldamise proportsionaalsust ja vajalikkust on kohus hinnanud korduvalt menetluse kestel ning tõkendit muutnud või tõkendi tühistanud vajaduse äralangemisel. Kordamata tõkendit puudutavates määrustes avaldatud seisukohti märgib kohus, et jääb viidatud määrustes avaldatud seisukohtade juurde ning I. Dyagelevi suhtes kohaldatud tõkendid menetluse erinevates etappides olid vältimatult vajalikud ja proportsionaalsed. SKHS § 5 lg 4 esimese lause järgi on süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Kuivõrd kohus mõistab I. Dyagelevile karistuse, mis ületab kriminaalmenetluse kestel vahi all viibitud aega, puudub alus ka kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 4 alusel.
89 / 108
1-21-3503
49.10.I. Dyagelevi suhtes oli 03.12.2020 prokuratuuri määrusega kohaldatud vabaduspiiranguga isikule lisapiiranguid (K1 tl 81-83), piirates täielikult tema kokkusaamiste õigust, kirjavahetuse ja telefoni ning muude sidevahendite kasutamise õigust, samuti lühiajalise väljasõidu ja väljaviimise õigust kuni isiku kohtu alla andmiseni. Kohus tühistas lisapiirangud osaliselt 29.06.2021 määrusega võimaldades süüdistataval suhelda pereliikmetega ja 23.11.2021 osaliselt võimaldades suhelda menetlusväliste isikutega. I. Dyagelevi suhtes suhtluspiirangu kohaldamisel on prokuratuur lähtunud KrMS § 143 1 sätestatust, mille järgi võib kohaldada isiku suhtes lisapiiranguid, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Seejuures on kohus korduvalt kontrollinud lisapiirangute vajalikkust ning juba kohtumenetluse alguses suhtluspiirangu osaliselt tühistanud võimaldades süüdistataval suhelda pereliikmetega (abikaasa ja lastega). Oluline on ka siinkohal märkida, et täielik suhtluspiirang kohtueelses menetluses oli vajalik ja proportsionaalne kuivõrd ka I. Dyagelevi abikaasa oli menetluses kahtlustatav/süüdistatav, mis suurendas kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise takistamisele suunatud tegevuste riski. Taotluses on kaitsja muuhulgas märkinud, et vahi all viibimise ja suhtluspiirangute kohaldamise tõttu tekkis I. Dyagelevil varaline kahju kuna ta on mitme äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige, äriühingutel ei olnud võimalik sisulise majandustegevusega jätkata kriminaalmenetluses kohaldatud piirangute tõttu. Vaidlust ei ole selles, et kriminaalmenetluse läbiviimine, sh tõkendi ja piirangute kohaldamine, tekitab isikule varalist kahju. Riik vastutab tekitatud kahju eest aga vaid SKHS märgitud alustel. Antud juhul oli nii I. Dyagelevi suhtes kohaldatud tõkend kui ka lisapiirangud proportsionaalsed ja vältimatult vajalikud meetmed, samuti ei ole menetleja rikkunud menetlusõigust süüliselt, mistõttu ei kuulu süüdistatavale tekkinud kahju hüvitamisele. Daniela Dalberg-Dyageleva
50.D. Dalberg-Dyageleva kaitsja M. Rondel esitas 28.04.2023 kohtule taotluse süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (K6 tl 211-223). Taotluse kohaselt palub kaitsja D. Dalberg-Dyageleva kasuks välja mõista Eesti Vabariigilt mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline kahju 7850 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 järgi perioodi eest 29.03.2021-27.04.2023 summas 1 372,78 eurot ja alates 28.04.2023 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kahju on tekitatud seoses eraelu puutumatuse ja sõnumisaladuse rikkumisega, alandava kohtlemisega ning au ja hea nime teotamisega süüteomenetluses (mittevaraline) ja raha äravõtmisega ( 7850 eurot).
50.1.Siinkoha märgib kohus, et D. Dalberg-Dyageleva kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks olevad põhjendused ühtivad I. Dyagelevi taotluses toodud seisukohtadega osas, mis puudutab mittevaralise kahju põhjustamist jälitustoimingute õigusvastasusega, andmekandjatesse sisenemise õigusvastasusega, inimväärikust alandava kohtlemisega ja ajakirjanduses avaldatuga. Kohus ei korda varasemalt avaldatud seisukohti vaid märgib, et jääb seisukohtade juurde, et nimetatud asjaoludel ei ole taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendatud.
50.2.Varalise kahju nõue on seotud raha äravõtmisega. Taotluse kohaselt võeti 10.11.2020 läbiotsimise käigus D. Dalberg-Dyagelevalt ära muuhulgas sularaha 7850 eurot. Nimetatud raha kanti 29.03.2021 Rahandusministeeriumi tagatiskontole, kuid vara ei ole kohtu poolt arestitud. Kohus nõustub kaitsjaga, et D. Dalberg-Dyageleval on tekkinud kahju sularaha hoiustamisega perioodil, mil menetlejal puudus vara enda valduses hoidmiseks alus. Riigikohus on 22.12.2023 lahendis nr 1-23-2939 selgitanud, et taotlus läbiotsimisel ära võetud vara arestimiseks tuleb kohtule esitada viivitamatult. Üldjuhul on osutatud viivitamatuse 90 / 108
1-21-3503 nõude sisustamisel analoogia korras kohaldatav KrMS § 142 lg 3 teises lauses ette nähtud tähtaeg, st taotlus on tarvis kohtule esitada 24 tunni jooksul. Juhul kui ese võetakse läbiotsimisel esialgu ära muul alusel - eeskätt tõendamishuvi silmas pidades -, tuleb taotlus eseme arestimiseks esitada viivitamatult pärast seda, kui menetleja sai või pidi mõistlikult aru saama, et ainukene õigustus selleks, et jätta ese menetleja kontrolli alla, on mõne KrMS § 1414 lg-s 1 loetletud otsustuse tagamine. (RKKKm 1-23-2939, p 18). Kohus nõustub kaitsja taotluses tooduga, et riik on rahalise kohustuse täitmisega taotleja ees viivitanud alates 29.03.2021, st ajast, mil summa kanti Rahandusministeeriumi tagatiskontole ilma kohtu määruseta ja milliseks ajaks pidi menetlejale olema selge, et ainuke õigustus vara menetleja kontrolli alla jätmiseks on mõne KrMS § 1414 lg-s 1 loetletud otsustuse tagamine, mis aga vajab kohtu luba. Seega on sularaha olnud menetleja valduses õigusliku aluseta alates 29.03.2021 kuni kohtulahendi kuulutamiseni 15.01.2024, mille eest on D. DalbergDyageleval õigus saada riigilt kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Ülaltoodust tulenevalt rahuldab kohus D. Dalberg-Dyageleva taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistab Eesti Vabariigilt tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 järgi viivise põhinõudelt (7850 eurot) alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 15.01.2024 summas 2030,14 eurot ja alates 16.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Daniel Nevsky
51.Daniel Nevsky ja Transpire OÜ kaitsja S. Veber esitas 15.02.2023 kohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (K9 tl 1-93). Kaitsja taotleb mõista Eesti Vabariigilt D. Nevsky kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, saamata jäänud tulu (seisuga 15.02.2023) vähemalt summas 81 648 eurot ja kinnipidamisega seotud kahju 113,49 eurot. Mittevaraline kahju on tekitatud seoses alusetult vabaduse võtmisega, kaitseõiguse ning ausa kohtumenetluse õiguse rikkumisega, jälitustoimingutega, süütuse presumptsiooni rikkumisega ning varaline kahju on tekitatud äritegevusest saamata jäänud tulu näol.
51.1.D. Nevsky oli kahtlustatavana kinni peetud 10-11.11.2020, st 2 päeva. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega. Antud juhul mõistis kohus D. Nevsky temale etteheidetud tegudes süüdi, mistõttu puudub alus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tema kahtlustatavana kinnipidamisega.
51.2.Kohus märgib, et D. Nevsky kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse aluseks olevad põhjendused ühtivad I. Dyagelevi taotluses toodud seisukohtadega osas, mis puudutab mittevaralise kahju põhjustamist jälitustoimingute õigusvastasusega, ajakirjanduses avaldatuga ja kaitseõiguse rikkumisega (ebapiisav aeg kriminaalasja materjalidega tutvumiseks). Kohus ei korda varasemalt avaldatud seisukohti vaid märgib, et jääb seisukohtade juurde, et nimetatud asjaoludel ei ole taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendatud.
51.3.Taotluse kohaselt on D. Neskvyle tekitatud süüteomenetlusega kahju kuna prokurör jättis osa kriminaalasja materjale (kokku 7 köidet) D. Nevsky kaitsjale väljastamata ja jättis sellest faktist ka kaitsja informeerimata. Prokurör esitas kaitsja taotluses viidatud kriminaalasja materjalid kaitsjale menetluse käigus, mida kaitsja kinnitas 07.11.2022 91 / 108
1-21-3503 kohtuistungil, seega oli rikkumine kõrvaldatud menetluse kestel. Tegemist ei ole rikkumisega, mis eeldaks kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel.
51.4.Muuhulgas on kaitsja esitatud taotluses leidnud, et D. Nevskyle on tekitatud varaline kahju äritegevusest saamata jäänud tulu näol. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Transpire OÜ kontole laekus ajavahemikul 20.05.2020-01.10.2020 hoiulaenuühistult ERIAL 1 002 960 eurot, see juures samal perioodil laekus muudes allikatest 19 009,11 eurot. Seega tuleb nõustuda prokuröriga, et äriühingu kuritegelikul teel saadud tulu moodustas 98 % kogutulust. Seetõttu on alusetud kaitsja väited, et D. Nevskyl oli seoses OÜ Transpire kontode arestimisega 15.11.2020 tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Kuivõrd kohus mõistab D. Nevsky süüdi temale etteheidetud teos, puudub alus taotluse rahuldamiseks SKHS § 5 lg-s 1 nimetatud alusel. Transpire OÜ
52.Esitatud taotluses palub kaitsja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Transpire kasuks välja alates 15.11.2020 kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja OÜ Transpire konto aresti alt vabastamiseni vara arestimisega tekitatud varaline kahju (seisuga 15.02.2023 summas 17 608,06 eurot) ja saamata jäänud tulu (seisuga 15.02.2023,vähemalt summas 81 648 eurot). Kahju on tekitatud vara arestimisega, sh vara arestimise tõttu saamata jäänud tulu näol.
52.1.Kohus mõistab kriminaalasjas Transpire OÜ süüdi KarS § 201 lg 3 järgi, samuti mõistab KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 757 414,84 eurot. Seega puudub alus taotluse rahuldamiseks SKHS § 5 lg 1 p 5 või lg 4 alusel. F OÜ
53.Kolmanda isiku F OÜ esindaja M. Rondel esitas kohtule 23.01.2023 taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (K5 tl 133-135). Taotluse kohaselt palub kaitsja välja mõista kolmanda isiku F OÜ kasuks ajavahemikul 10.11.2020-03.05.2021 süüteomenetluses tekitatud varaline kahju summas 26 100 eurot ja vara arestimise tühistamise korral SKHS § 5 lg-s 1 nimetatud juhul alates 04.05.2021 kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja sõiduki tagastamiseni vara arestimisega tekitatud varaline kahju arvestatuna 150 eurot ühe ööpäeva kohta. Kahju on tekkinud seoses D OÜ-le kuulunud ja käesoleval ajal F OÜ-le kuuluva sõiduki XXX ebaseadusliku hoiustamisega Politsei-ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6, Tallinnas. Kahju on tekitatud ajavahemiku eest 10.11.202003.05.2021, mil sõiduk oli ära võetud kuid ei olnud arestitud.
53.1.Kohus nõustub kolmanda isiku esindajaga, et F OÜ-l on tekkinud kahju vara hoiustamisega perioodil, mil menetlejal puudus sõiduki enda valduses hoidmiseks alus. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja menetleja tohib asja enda valdusse võtta või piirata muul viisil asja või muu eseme kasutamist ja/või käsutamist üksnes seaduses selleks ette nähtud korras. Osutatud kord erineb olenevalt sellest, millisel eesmärgil menetleja isiku kasutus- ja/või käsutusõigust eseme suhtes piirab. KrMS § 91 lg 10 ei anna kriminaalasja menetlejale õiguslikku alust hoida läbiotsimisel ära võetud eset konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks enda kontrolli all kauem, kui see on vältimatult vajalik vara arestimise (või muu tagamisabinõu) kohaldamise taotluse esitamiseks ja lahendamiseks(RKKKm 1-232939, p 16, 18). Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud, et taotlus vara arestimiseks tuleb kohtule esitada viivitamatult, st kas 24 tunni jooksul (KrMS § 142 lg 3 analoogia korras) või viivitamatult pärast seda, kui menetleja sai või pidi aru saama, et vara menetleja kontrolli alla jätmiseks on KrMS § 1414 lg 1 otsustuse tagamine. Sõiduk võeti D OÜ valdusest ära 10.11.2020 ning arestiti Harju Maakohtu määruse alusel 04.05.2021. Seega oli sõiduk 92 / 108
1-21-3503 perioodil 10.11.2020-03.05.2021 menetleja valduses õigusliku aluseta, mille eest on F OÜ-l õigus saada riigilt kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel. Küll aga ei nõustu kohus kaitsja taotluses viidatud kahju hüvitamise suurusega (150 eurot ööpäevas). Kohtu hinnangul on põhjendatud antud juhul lähtuda kahju hüvitise määramisel analoogia korras sõiduki rahalisele väärtusele vastava viivise summast. Sõiduki väärtus (30.07.2020 seisuga) oli 116 245 eurot, milliselt summalt 10.11.2020-03.05.2021perioodi eest oleks viivis 4455,09 eurot. Kohus peab nimetatud summa hüvitamist põhjendatuks ning see kuulub välja mõistmisele Eesti Vabariigilt F OÜ kasuks.
53.2.Kuivõrd kohus ei tühista sõiduki arestimist ning sõiduk kuulub konfiskeerimisele, jääb rahuldamata F OÜ esindaja taotlus mõista kolmanda isiku kasuks välja kahju SKHS § 5 lg 1 alusel alates 04.05.2021 kuni sõiduki tagastamiseni. IX.
Menetluskulud
54.Järgnevalt võtab kohus seisukoha menetluskulude osas. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Ilya Dyagelev
55.Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 298 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on töötasu alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb I. Dyagelevil tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 2050 eurot.
55.1.KrMS § 175 lg 1 p 7 kohaselt on menetluskulud konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud. KrMS § 180 lg 2 järgi kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades I. Dyagelevi juhtivat rolli kuriteo toimepanemisel tuleb sõiduki Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX) hoolduse ja teisaldamise kulud kokku summas 1381,64 mõista välja I. Dyagelevilt.
55.2.I. Dyagelevi kaitsja D. Teplõhh esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 194 011,62 eurot (so 191 841,12 eurot + 2170,50 eurot) (K 8, tl 72129). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus mõistab I. Dyagelevi süüdi temale etteheidetud tegudes, jääb kaitsjale makstud tasu täies ulatuses süüdistatava kanda. Daniela Dalberg-Dyageleva
56.Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus mõistab D. Dalberg-Dyageleva süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 211 lg 1, 93 / 108
1-21-3503 § 381 järgi, mis on II astme kuriteod. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on töötasu alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb D. Dalberg-Dyageleval tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot.
56.1.D. Dalberg-Dyageleva kaitsja M. Rondel esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 130 550,96 eurot (K 8, tl 144-217). Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab D. Dalberg-Dyageleva süüdi kõikides temale etteheidetud tegudes, mistõttu jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Küll aga tuleb seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega hüvitada süüdistatavale taotluse esitamisega seotud kulud osaliselt. Kaitsja taotlusele lisatud arvetest nähtuvad järgmised SKHS taotlusega seotud kulud (käibemaksuta): arve 224228 30.12.2022 summas 322 eurot (378-56), arve 224229 30.12.2023 summas 238 eurot, arve 230349 21.02.2023 summas 3696 eurot, arve 230592 10.03.2023 summas 2012,50 eurot, arve 230834 04.04.2023 summas 371 eurot (17.03.2023 kulu pooleks kuna ei ole selge mis osa oli SKHS ja milline osa teiste tegevustega seotud kulu) ja arve 231200 03.05.2023 summas 408 eurot, st kokku 7047,50 eurot. Arvete alusel ei ole võimalik eristada milline osa kulust oli seotud D. Dalberg-Dyagelevaga ning milline osa OÜga F. Kohus arvestab nimetatud summast 1⁄2 D. Dalberg-Dyagelevaga seotud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kuludeks, s.o 3523,75 eurot, millele lisandub käibemaks 20% s.o kokku 4228,50 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osaliselt, hüvitab kohus nimetatud summast proportsionaalselt rahuldatud osaga 50% ehk 2114,25 eurot. Daniel Nevsky
57.Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus mõistab D. Nevsky süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, mis on II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on töötasu alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb D. Nevskyl tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot.
57.1.D. Nevsky kaitsja S. Veber esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 65 668,70 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab nii D. Nevsky kui ka OÜ Transpire kaitsjatasusid (K8, tl 244-268). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus mõistab D. Nevsky süüdi temale etteheidetud tegudes, jääb kaitsjale makstud tasu täies ulatuses süüdistatava kanda. Transpire OÜ
58.Menetluskulu on KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus mõistab Transpire OÜ süüdi KarS § 201 lg 3 järgi, mis on II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi 94 / 108
1-21-3503 Valitsuse 08.12.2023. a määrusele nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on töötasu alammäär alates 01.01.2024.a 820 eurot. Seega tuleb Transpire OÜ-l tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot.
58.1.Transpire OÜ kaitsja S. Veber esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 54 723,92 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab nii D. Nevsky kui ka OÜ Transpire kaitsjatasusid (K8, tl 244-268). KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohus mõistab Transpire OÜ süüdi temale etteheidetud tegudes, jääb kaitsjale makstud tasu täies ulatuses süüdistatava kanda. K.F
59.KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg-st 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Selleks, et hinnata millises ulatuses kuuluvad kaitsjatasud hüvitamisele tuleb esmalt kindlaks määrata, milline on mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on asunud seisukohale, et mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata (RK 3-1-1-89-16 p 48). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RK 3-1-1-90-16 p 16). Kohus peab hindama iga kaitsja iga tunnitasu suuruse mõistlikkust eraldivõetult. Seejärel tuleb kohtul hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu (RKKKm 1-22-7663, p 11).
59.1.K.F kaitsja A. Orlovski esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks kogusummas 39 120 eurot (K8 tl 271-275). Kaitsja esitatud taotluse kohaselt on tunnihind 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja mahukust on tunnitasu 80 eurot põhjendatud ja vähendamisele ei kuulu. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal süüdistusaktiga tutvumiseks 1 tund, st 80 eurot, mida kohus peab K.Fle esitatud süüdistuse mahtu hinnates põhjendatud kuluks. Ülejäänud kulud on taotluse järgi seotud kohtuistungitel osalemisega. Taotluse kohaselt osales kaitsja 2021.a kohtuistungitel järgmistel kuupäevadel: 03.06.2021, 10.06.2021, 14.06.2021 ja 30.06.2021 kokku 18 tundi ehk 1880 eurot; 30.08.2021 4,5 tundi ehk 360 eurot; 23.09.2021.a 4,5 tundi ehk 360 eurot; 01.10.2021, 05.10.2021, 19.10.2021, 22.10.2021 ja 28.10.2021 kokku 22,5 tundi ehk 1800 eurot; 10.11.2021, 12.11.2021, 15.11.2021, 29.11.2021 ja 30.11.2021 kokku 22,5 tundi ehk 1800 eurot, s.t 2021 aasta kohtuistungitel osalemise eest kokku 7640 eurot. Taotluse kohaselt osales kaitsja 2022.a kohtuistungitel järgmiselt: 19.01.2022, 24.01.2022, 25.01.2022, 26.01.2022 ja 31.01.2022 kokku 22,5 tundi ehk 1800 eurot; 01.02.2022, 02.02.2022, 07.02.2022, 08.02.2022, 11.02.2022 ja 16.02.2022 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 08.03.2022, 09.03.2022, 10.03.2022, 14.03.2022, 15.03.2022, 16.03.2022, 17.03.2022, 18.03.2022, 03.03.2022 ja 24.03.2022 kokku 45 tundi ehk 3600 eurot; 04.04.2022, 11.04.2022, 12.04.2022, 14.04.2022, 18.04.2022, 19.04.2022, 20.04.2022 ja 21.04.2022 kokku 36 tundi ehk 2880 eurot; 02.05.2022, 17.05.2022, 24.05.2022, 27.05.2022, 30.05.2022 ja 31.05.2022 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 01.06.2022, 02.06.2022, 10.06.2022 ja 16.06.2022 kokku 18 tundi ehk 1440 eurot; 15.08.2022, 25.08.2022 ja 31.08.2022 kokku 13,5 tundi ehk 1080 eurot; 05.09.2022, 07.09.2022, 12.09.2022, 19.09.2022, 28.09.2022 ja 30.09.2022 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 95 / 108
1-21-3503 07.10.2022 4,5 tundi ehk 360 eurot; 07.11.2022, 11.11.2022, 14.11.2022 ja 18.11.2022 kokku 18 tundi ehk 1440 eurot; 05.12.2022 4,5 tundi ehk 360 eurot, s.t kokku 2022 aastal 19 440 eurot. Taotluse kohaselt osales kaitsja 2023.a kohtuistungitel järgnevalt: 04.01.2023, 19.01.2023, 23.01.2023, 24.01.2023, 25.01.2023, 26.01.2023 ja 27.01.2023 kokku 31,5 tundi ehk 2520 eurot; 06.02.2023, 10.02.2023, 16.02.2023, 17.02.2023, 20.02.2023 ja 28.02.2023 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 01.03.2023, 06.03.2023, 14.03.2023, 17.03.2023 23.03.2023 ja 24.03.2023 kokku 27 tundi ehk 2160 eurot; 05.04.2023 ja 20.04.2023 kokku 9 tundi ehk 720 eurot; 05.05.2023, 08.05.2023, 11.05.2023, 12.05.2023, 18.05.2023, 19.05.2023, 22.05.2023 ja 25.05.2023 kokku 36 tundi ehk 2880 eurot; 07.06.2023, 12.06.2023, 13.06.2023, 14.06.2023 ja 15.06.2023 kokku 20 tundi ehk 1600 eurot, s.t kokku 2023 aastal 12 040 eurot.
59.2.Taotlusele on lisatud arve 31/2-23 15.06.2023 summas 12 040 eurot kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul 04.01.2023-15.06.2023; arve 44/2-22 28.12.2022 summas 19 440 eurot kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul 19.06.2022-05.12.2022; arve 39/2-21 summas 7640 eurot kohtuistungil osalemise eest ajavahemikul 03.06.2021-29.12.2021 (K8, tl 273-275).
59.3.Kohus peab kaitsja taotluses toodud kohtuistungil osalemise kulu põhjendatuks osaliselt kuna taotluses viidatud kohtuistungil osalemise aeg ei ühti kohtuistungi protokollides kajastatuga. Kohtuistungi protokollidest nähtub, et K.F kaitsja A. Orlovski osales 2021. aastal kohtuistungitel järgmistel kuupäevadel: 14.06.2021 4 tundi, 01.10.2021 2 tundi, 22.10.2021 4 tundi ja 30.11.2021 5 tundi, st 2021.a kokku 15 tundi. 2022. aastal osales kaitsja kohtuistungitel järgmistel kuupäevadel: 24.01.2022 0,5 tundi, 07.02.2022 5 tundi, 08.02.2022 5 tundi, 16.02.2022 5 tundi, 08.03.2022 6 tundi, 09.03.2022 5 tundi, 10.03.2022 3 tundi, 15.03.2022 6 tundi, 16.03.2022 4 tundi, 17.03.2022 5 tundi, 18.03.2022 4 tundi, 23.03.2022 0,5 tundi, 04.04.2022 0,5 tundi, 18.04.2022 5 tundi, 19.04.2022 5 tundi, 02.05.2022 6 tundi, 30.05.2022 0,5 tundi, 31.05.2022 6 tundi, 01.06.2022 3 tundi, 02.06.2022 7 tundi, 16.06.2022 2 tundi, 15.08.2022 2 tundi, 12.09.2022 1 tund, 19.09.2022 1 tund, 07.11.2022 6 tundi, 11.11.2022 2 tundi ja 14.11.2022 5 tundi, s.t 2022. aastal kokku 102 tundi. 2023. aastal osales kaitsja kohtuistungitel järgmiselt: 19.01.2023 0,5 tundi, 24.01.2023 4 tundi, 25.01.2023 6 tundi, 26.01.2023 2,5 tundi, 27.01.2023 0,5 tundi, 10.02.2023 6 tundi, 16.02.2023 5 tundi, 17.02.2023 6 tundi, 06.03.2023 5 tundi, 17.03.2023 3,5 tundi, 23.03.2023 4,5 tundi, 24.03.2023 4 tundi, 20.04.2023 2 tundi, 05.05.2023 6 tundi, 11.05.2023 6 tundi, 12.06.2023 4 tundi, 18.05.2023 6 tundi, 19.05.2023 5,5 tundi, 07.06.2023 2 tundi, 12.06.2023 6 tundi, 13.06.2023 6 tundi, 14.06.2023 6 tundi ja 15.06.2023 6 tundi, st 2023. aastal kokku 103 tundi. Seega osales kaitsja kohtuistungitel kokku 219 tundi, millele lisandub üks tundi süüdistusaktiga tutvumiseks, s.o kokku 220 tundi, mis kuulub hüvitamisele.
59.4.Kuivõrd kaitsja ei ole kohtule esitatud taotluses välja toonud kohtuistungiks ettevalmistuse aega ega kulu, samuti mitte materjalidega tutvumise kulu (välja arvatud süüdistusaktiga tutvumine 1 tund), ei ole võimalik kohtul K.F kasuks välja mõista kaitsja kulusid, mida taotluses toodud ei ole. Seega mõistab kohus Eesti Vabariigilt K.F kasuks välja menetluskuludena kaitsja kohtuistungil osalemise kulu vastavalt kohtuistungi protokollides kajastatutule 219 tundi ja 1 tund süüdistusaktiga tutvumise kulu, s.t kokku 220 tundi ehk 17 600 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaitsjale makstud tasud K.F enda kanda. Kolmanda isiku U.F menetluskulud
60.Kolmanda isiku U.F esindaja A. Smelov esitas kohtule 12.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 607,50 eurot (K7 tl 111-114). Kolmanda isiku esindaja 96 / 108
1-21-3503 taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista kolmanda isiku esindamisega seotud kulud KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel. Esitatud taotlusele on lisatud arve nr 23101 12.06.2023. U.F oli kaasatud kolmanda isikuna menetlusse Harju Maakohtu 21.04.2023 määruse alusel kuna kolmas isik väitis, et tema tütre D. Dalberg-Dyageleva elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 124 900 eurot kuulub temale. Kriminaalmenetluse käigus ei ole antud asjaolu tõendamist leidnud, st ei ole tuvastatud, et 124 900 eurot kuulub U.Fle, mistõttu jäävad esindaja kulud kolmanda isiku enda kanda. Kolmanda isiku F OÜ menetluskulud (sh Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud menetluskulud)
61.Kolmanda isiku F OÜ esindaja M. Rondel esitas kohtule 15.06.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 30 937,50 eurot, millest 5 872,46 eurot moodustab summa mille ulatuses kohus jättis 08.07.2022 määruses seisukoha võtmata ja ülejäänud, s.o 25 065,04 eurot on kolmanda isiku esindamise kulud alates menetlusse kaasamisest (K8 tl 144-217).
61.1.F OÜ oli menetlusse kaasatud kolmanda isikuna Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse alusel süüdistatava D OÜ õigusjärglasena. D OÜ ühinemisel F OÜ-ga ja registrist kustutamisega sai F OÜ-st D OÜ õigusjärglane, samuti läksid D OÜ varad üle F OÜ-le. Käesoleva määrusega kohus konfiskeeris kolmandale isikule F OÜ-le kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz AMG GLE 53 4Matic+coupe registreerimismärgiga XXX (VIN: XXXXXXXX). Seega jäävad kolmanda isiku menetluskulud F OÜ enda kanda. Küll aga tuleb seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega hüvitada kolmandale isikule taotluse esitamisega seotud kulud osaliselt. Kaitsja taotlusele lisatud arvetest nähtuvad järgmised SKHS taotlusega seotud kulud (käibemaksuta): arve 224228 30.12.2022 summas 322 eurot (378-56), arve 224229 30.12.2023 summas 238 eurot, arve 230349 21.02.2023 summas 3696 eurot, arve 230592 10.03.2023 summas 2012,50 eurot, arve 230834 04.04.2023 summas 371 eurot (17.03.2023 kulu pooleks kuna ei ole selge mis osa oli SKHS ja milline osa teiste tegevustega seotud kulu) ja arve 231200 03.05.2023 summas 408 eurot, st kokku 7047,50 eurot. Arvete alusel ei ole võimalik eristada milline osa kulust oli seotud D. Dalberg-Dyagelevaga ning milline osa OÜ-ga F. Kohus arvestab nimetatud summast 1⁄2 F OÜ-ga seotud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kuludeks, s.o 3523,75 eurot (käibemaksuta). Kohus mõistab F OÜ kasuks välja menetluskulud seoses SKHS taotluse esitamisega 17 % mis on 599,04 eurot. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 175 lg 1 p-des 2-10 nimetatud juhtudel mõistetakse süüdimõistetult menetluskulud välja riigile ja vastavatel isikutel tekib omakorda õigus muude seaduste (näiteks riigi õigusabi seaduse) alusel nõuda riigilt nende poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Samas aga ei ole KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulude, s.o valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja kriminaalmenetlusega tekkinud muude menetlusosaliste vajaliku kulude riigilt väljanõudmise võimalust teistes seadustes sätestatud. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (RKKKm 3-1-1-67-13, p 11). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et antud põhimõte kehtib analoogia korras ka kolmanda isiku esindaja kulude hüvitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 1-18-5732). Seega tuleb mõista süüdistatavatelt solidaarselt F OÜ kasuks välja tema valitud kaitsjale makstud tasud summas 599,04 eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osa tema valitud kaitsjale makstud tasudest jääb F OÜ enda kanda.
97 / 108
1-21-3503
61.2.Kohus jättis 08.07.2022 määrusega seisukoha võtmata D OÜ õigusjärglase F OÜ menetluskulude osas seoses jälitustoimingutega (vt 08.07.2022 määruse punkt 28). Nimetatud määrusega arvestas kohus D OÜ ja D. Dalberg-Dyageleva jälitustoiminutega seotud menetluskuludeks 26 099,83 eurot. Käesolevaga võtab kohus seisukoha nimetatud menetluskulude osas. Analoogselt 08.07.2022 määruses sedastatuga moodustavad kohtu hinnangul D OÜ jälitustoimingutega seotud menetluskulud 22,5 % kogusummast, s.o 5872,46 eurot (ilma käibemaksuta). KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt tuleb mõista Eesti Vabariigilt D OÜ tsiviilõigusjärglase F OÜ kasuks välja Harju Maakohtu 08.07.2022 määruse p 28 loetletud menetluskulud osaliselt, st summas 5872,46 eurot.
61.3.KrMS § 177 p 5 järgi on lisakulu KrMS § 175 lg 1 p-des 1-10 nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Käsilolevas kriminaalasjas on tekkinud jälitustoimingute täiendava stenografeerimise lisakulu summas 3377,34 eurot, mis jääb riigi kanda. X Konfiskeerimine
62.Kriminaalasjas taotles prokuratuur kohaldada I. Dyagelevile muu mõjutusvahendina tema vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Kohus tunnistas I. Dyagelevi süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. KarS § 201 lg 4 näeb ette võimaluse kohaldada sama sätte lõikes 2 p 2 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist. Kohus leiab, et praeguses asjas on see põhjendatud järgnevalt. Nimelt KarS § 83 2 lg 1 näeb ette, et süüdistatavale kuuluva vara konfiskeerimine on võimalik kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Tegemist on alternatiivsete tunnustega, mis võivad esineda eraldi aga ka koos. Kohus leiab, et praegusel juhul tulevad kõne alla need tunnused koos ning kogumis, nimelt nii kuriteo olemusest kui ka erinevusest isiku legaalse tulu ja varalise seisundi vahel. (a) erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi vahel 58.1 Esmalt selgitab kohus, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole süüdistatavate ja kolmandate isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid käsitatavad iseseisvate tõenditena, vaid näitlike abivahenditena, milles võetakse kokku ja analüüsitakse tõenditena käsitatavaid andmeid (RKKKO nr 1-18-437/725, p 56-57). Eeltoodust tulenevalt saab käesolev kohtuotsus tugineda vaid kriminaalasjas tõendina esitatud dokumentidele (sh elektroonilisel andmekandjal), mis kajastavad vahetult isikute varalist seisundit (ka siis, kui need on esitatud vastava protokolli lisana või eraldi tõendina). Samas peab kohus jälgitavuse huvides mõnel juhul võimalikuks viidata ka nende tõendite pinnalt tehtud kokkuvõtetele, mida on lisatud vaatlusprotokollidele, kuna kõik nende aluseks olnud asjakohased dokumendid on kriminaalasjas tõendina esitatud. Samuti on kohtu hinnangul tõendina lubatavad vaatlusprotokollid, mis kajastavad päringut riigi andmebaasidest (nt Maksu- ja Tolliameti andmebaas). 58.2 Prokurör esitas tõenditena I. Dyagelevi varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolli (kd 22 tl 187-195, lisa cd plaat). Protokollist nähtub, et vaadeldavateks objektideks on pankadest saadud vastused (p-d 2-8), maksuametist saadud andmed (p-d 1 ja10), samuti kinnistusregistrist, äriregistrist ning rahvastikuregistrist tehtud väljatrükid (p-d 11-19). CD plaadil on samuti nn abistava materjalina ka menetleja poolt pankadest saadud 98 / 108
1-21-3503 andmete nö koondid, st summeeritud ja grupeeritud ülevaated pangakontode laekumistest ja väljaminekutest. CD plaadil olevad objektid on kohtuistungil eraldi uuritud ja avaldatud (K3 tl 198p). Seega saab kohus tulenevalt riigikohtu lahendist nr 1-18-437/725 otse nende andmetele tugineda. 58.3 Tulenevalt Maksu – ja Tolliameti andmetest on I. Dyagelev saanud perioodil 2017-2020 maksustatavat netotulu (töötasu väljamaksed) järgnevalt: 2017 aastal 19 767,30 eurot; 2018 aastal 7007,43 eurot; 2019 aastal 5338, 26 eurot; ja 2020 aastal 5868,01 eurot (kd 22 tl 197199). 58.4 Menetleja on samuti tuvastanud, et I. Dyagelevi pangakontodele on perioodil 2017-2020 laekunud erinevatelt isikutelt erinevate selgitustega rahalisi vahendeid (v.a sularahasissemaksed) kokku 529 134,24 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 1- Ilya Dyagelevi laekumised pangakontodel“). Samal perioodil aga on I. Dyagelevi pangakontodel väljaminekud kokku summas 831 504,20 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 2- Ilya Dyagelevi laekumised pangakontodel“). Vahe sissetulekute ja väljaminekute vahel on 302 369,06 eurot, mis moodustab perioodil 2017-2020 I. Dyagelevi pangakontodele tehtud sularaha sissemaksetest kokku 302 369,06 eurot, sh 2017 aastal 87 599,96 eurot; 2018 aastal 132 095 eurot, 2019 aastal 150 eurot ja 2020 aastal 82 525 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 1- Ilya Dyagelevi laekumised pangakontodel“). 58.5 Kohulikul uurimisel tekkis mh küsimus sellest, et kuidas kohtueelne menetleja need pankadest saadud algandmetest (.csv failid) on konverteerinud ümber loetavateks andmeteks ning mh tekitanud ka CD plaadil olevad lisad 1 ja 2, millele kohus eelnevalt viitas. Selles küsimuses käis 02.05.2022 kohtus ütlusi andmas ka uurimistoimingu läbi viinud menetleja GA (K3 tl 224), kes andis üksikasjalikke selgitusi, kuidas andmeid töödeldi ning nö loetavaks muudeti. Tunnistaja GA selgitas, et pankadel palutaksegi väljastada andmed .csv või .txt formaadis, et neid oleks võimalik uurimisasutusel töödelda (tl 224p) ning, et uurimisasutusel on kasutusel veebipõhine konverter, mis seejärel .csv failid töödeldavaks (st exceli formaati) muundab (tl 224p). Tunnistaja demonstreeris ka kohtusaalis, kuidas .csv faili Excelis töödelda (tl 228) ning samuti said kaitsjad samal istungil prokuröri käest enda valdusesse ka juba .cvs failist konverteeritud nö menetleja „tööfaili“, et sealolevaid andmeid täiendavalt võrrelda protokolli lisaks olevate koondandmetega. Kuigi tunnistaja GA ei osanud öelda, mis on täpselt selle konverteri nimi, mida uurimisasutus kasutab, siis kokkuvõttes leiab kohus, et see tõend on ikkagi usaldusväärne ning kaitsjatel on võimalus seda lisaks hüpoteetilistele oletustele ka tegelikult kontrollida ja võrrelda. 58.6 Dyagelevi väitel ei ole arvesse võetud tehingute juriidilist sisu ja seda, et tegemist on tema kui eraisiku ja tema firmade vaheliste laenudega (K3 tl 197). Cd plaadil olevast failist „Lisa 2- Ilya Dyagelevi laekumised pangakontodel“ nähtub, et sularahasissemaksetel ei ole ühtegi muud selgitust kui see, et millal ja mis summades ning millisest pangaautomaadist on sularaha sisse makstud. Samuti nähtub, et sissemakstud summad varieeruvad väga erinevates summades alates mõnesajast eurost kuni näiteks 14500 euroni. Seega on I. Dyagelevi väide, et tegemist on tema kui eraisiku ja tema firmade vaheliste laenudega tema paljasõnaline väide, mida aga laiendatud konfiskeerimise kontekstis tuleks tal ise aktiivselt tõendada (KarS § 83 2 lg 1- Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga). 58.7 Samas nähtub I. Dyagelevi kaitsja poolt esitatud kaitseaktist, et seal on soovitud tõenditena mh esitada konfiskeerimisnõude ümberlükkamiseks temaga seotud äriühingute 99 / 108
1-21-3503 2014-2020 aasta pangakontode väljavõtted (kaitseakti tõendite loetelus nr 39). Samas aga kohtuliku uurimise ajal kohtule neid tõendeid ei esitatud. Sellest saab järeldada, et võimaliku konfiskeerimisnõude esitamine ei tulnud I. Dyagelevile ja tema kaitsjale kohtumenetluses „üllatusena“, tal oli võimalust ja (esialgu ka soovi) seda järeldust ümber lükata, kuid ta ei teinud seda. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et nende sularahasissemaksete näol on tegemist võimaliku kriminaaltuluga, mida saab temalt ka konfiskeerida. (b) kuriteo olemus 58.8 Lisaks eelviidatud laiendatud konfiskeerimise alusele esineb kohtu hinnangul ka teine alus, st kuriteo olemus. Riigikohus on märkinud, et vara kuritegeliku päritolu presumptsioonist saab rääkida siis, kui menetletava kuriteo asjaolud viitavad toimepanija püsivale kriminaalsele eluviisile. Asjaoludena, mis võivad rääkida kuriteo olemusest tingitud vara kriminaalse päritolu eelduse kasuks, võib nimetada näiteks menetletavate kuritegude arvukust, ulatust, keerukust, organiseeritust, süsteemsust, kasumlikkust jmt. (Vt RKKKO nr 1-18-437/725, p-d 60 ja 61). Kuriteo olemuse all peetakse KarS § 832 lg-s 1 silmas menetletava kuriteo, mitte eeldatava – kriminaaltulu allikaks oleva – kuriteo olemust (RKKO nr 3-1-1-10-16 p 43). 58.9 Kuriteo olemuse puhul on olulised need asjaolud, mille kohus tuvastas käesolevas asjas nn omastamisepisoodi raames, kuid mis iseloomustavad kohtu arvates I. Dyagelevi tegevust laiemalt ja mis nähtus ka KarS § 211 episoodis. Nimelt tuvastas kohus, et OÜ Transpire, mida formaalselt juhtis küll D. Nevsky, oli tegelikult I. Dyageveli kontrolli ja juhtimise all ning HLÜ-st Erial omastatud vara kasutas I. Dyagelev läbi OÜ Transpire endaga seotud isikutele laenude andmiseks, näiliste tehingute alusel ülekannete tegemiseks, sõiduauto ostmiseks jne. Seega laiemalt iseloomustab seda käitumist kuriteo olemuse mõttes nii variisikute kasutamine, rahade „keerutamine“ enda kontrolli all olevate isikutte mh välisriikide pankades ja makseasutustes. Võttes arvesse tänapäevaseid võimalusi rahaliste vahendite kiireks siirdamiseks erinevate riikide erinevate isikute vahel ja võimalust muundada see sobival hetkel ja kohas ka sularahaks, siis annab see kohtu hinnangul ka aluse rääkida just sellest laiendatud konfiskeerimise alusest. 58.10 Eeltoodust tulenevalt Dyagelevilt järgmist vara.
konfiskeerib kohus KarS 201 lg 4 ja § 832 lg 1 alusel I.
58.11 Kohus konfiskeerib I. Dyagelevi varana sularaha summas 125 000 eurot, mis leiti läbiotsimisel I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ühisest elukohast. Kohus peab tõenäoliseks, et tegemist on omastamiskuriteost pärineva sularahaga. Kohus käsitleb eraldi peatükis nimetatud sularahaga seotud asjaolusid ja samuti seda, miks ei pea tõendatuks versiooni, et leitu sularaha kuulub hoopis D. D. Dyageleva emale U.Fle, kes kohtumenetluses kolmanda isikuna menetlusse kaasati just samas küsimuses. 58.12 Lisaks konfiskeerib kohus I. Dyagelevilt KarS 201 lg 4, § 832 lg 1 ja § 84 alusel täiendavalt 80 510,96 eurot, st kuriteoga saadud kuid ära tarvitatud vara asendamiseks, mis on saadud järgmise arvestuse kaudu: 302 369,06 eurot – 125 000 eurot (leitud sularaha) – 96 859 eurot (D. D. Dyagelevale ülekantud raha, mida kohus käsitleb D. D. Dyagelevalt vara konfiskeerimise osas). D.D-Dyageleva
59.Kriminaalasjas taotles prokuratuur kohaldada D.D-Dyagelevale muu mõjutusvahendina tema vara laiendatud konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel. Kohus tunnistas D. D.100 / 108
1-21-3503 Dyageleva süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. KarS § 201 lg 4 näeb ette võimaluse kohaldada sama sätte lõikes 2 p 2 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist. Kohus leiab, et praeguses asjas on see põhjendatud järgnevalt. 59.1 Nimelt KarS § 832 lg 1 näeb ette, et süüdistatavale kuuluva vara konfiskeerimine on võimalik mh siis kui erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kõne alla just see tunnus. 59.2 Prokurör esitas tõenditena D. D.- Dyageleva varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolli (kd 22 tl 222-231, lisa cd plaat, tl 196). Protokollist nähtub, et vaadeldavateks objektideks on pankadest saadud vastused (p-d 2-11), maksuametist saadud andmed maksustatava tulu kohta (p-d 1), samuti kinnistusregistrist, äriregistrist ning rahvastikuregistrist tehtud väljatrükid (p-d 12-31). CD plaadil on samuti nn abistava materjalina ka menetleja poolt pankadest saadud andmete nö koondid, st summeeritud ja grupeeritud ülevaated pangakontode laekumistest ja väljaminekutest. Tulenevalt riigikohtu lahendist nr 1-18-437/725 saab kohus otse nende andmetele tugineda. 59.3 D. D. Dyageleva pangakontodele on perioodil 2017-2020 laekunud erinevatelt isikutelt erinevate selgitustega rahalisi vahendeid (sh töötasud, hüvitised; eluasemega seotud pangalaen) kokku 703 723,52 eurot, sh 2017 aastal 112 193,97 eurot, 2018 aastal 348 037,21 eurot, 2019 aastal 121 372,27 eurot ja 2020 aastal 122120,07 eurot (Cd plaadil fail „Lisa 1Daniela Dyageleva sissetulekud“). Nendes summades sisalduvad ka Maksu – ja Tolliameti andmed D. D. Dyageleva 2017-2020 maksustatavat netotulu kohta (töötasu väljamaksed ja samuti hüvitised sotsiaalkindlustusametist) järgnevalt: 2017 aastal 34800 eurot; 2018 aastal 21878,67 eurot; 2019 aastal 29667,56 eurot; ja 2020 aastal 28513,11 eurot (kd 22 tl 197-199). 59.4 D. D. Dyageleva pangakontodelt laekunud sissetulekutest tuleb maha lahutada eluasemega seotud pangalaen (306 400 eurot) ning D. D. Dyageleva enda kontode vahelised kanded summas 26915 eurot, sest kokkuvõttes need ei mõjuta isiku finantsseisundit. Seega saab pidada D. D. Dyageleva netotuluks 428 283,53 eurot, sh 2017 aastal 126 628,97 eurot; 2018 aastal 56 032,21 eurot; 2019 aastal 123 302,27 eurot ja 2020 aastal 122 320,07 eurot. 59.5 Samas sisaldavad nn netotulu summas 428 283,53 eurot ka I. Dyagelevilt ülekantud rahasummasid kokku summas 239 750 eurot, sh 2017 aastal 63500 eurot, 2018 aastal 14600 eurot, 2019 aastal 84650 eurot ja 2020 aastal 77 000 eurot. Seega moodustavad I. Dyagelevi pangakontodelt D. D. Dyagelva pangakontole laekunud summad kogu tuludest ca 56% (239 750x100/428 283,53). Kuna I. Dyagelevi sularaha sissemaksed moodustasid omakorda I. Dyagelevi enda kogutuludest 40,4%, siis on põhjendatud arvestada D. D. Dyagelevale I. Dyagelevi poolt kantud tuludest legaalse osana 59,6% (100-40,4) ja järelikult teadmata päritoluga osaks kokku 96 859 eurot (sh 2017 aastal 25654 eurot, 2018 aastal 5898 eurot; 2019 aastal 34198,60 eurot ja 2020 aastal 31108 eurot). Kui sellele liita veel D. D. Dyageleva pangakontodele perioodil 2017-2020 tehtud sularahasissemaksed kokku 30960 eurot, mille kohta ei ole vastupidiseid tõendeid selle legaalse päritolu kohta esitatud, siis saab järeldada, et erinevus legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel on samal perioodil kokku 127 819 eurot. 59.6 Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus KarS 201 lg 4 ja § 832 lg 2 p 1 ja § 84 alusel D. D- Dyagelevalt kuriteoga toimepanija arvelt (I. Dyagelev) saadud, kuid ära tarvitatud vara asendamiseks kokku 119 969 eurot. 101 / 108
1-21-3503
59.7 Samuti konfiskeerib kohus KarS 201 lg 4 ja § 832 lg 2 p 1 alusel D. D. Dyagelevalt sularaha summas 7850 eurot, mis leiti läbiotsimisel I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ühisest elukohast ja mille osas D. D. Dyageleva selgitas, et see (summa 7850 euro) kuulub temale.
D. Nevsky
60.Prokurör esitas kohtuvaidlustes taotluse kohaldada laiendatud konfiskeerimist ka D. Nevsky suhtes ja palus temalt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõista 45 048,27 eurot. Prokurör esitas ka tõendina D. Nevsky varalise seisundi vaatlusprotokolli (kd 23 tl 37-40). Nimetatud summa, mille laiendatud konfiskeerimist prokurör taotleb (45 048,27 eurot) tuleneb sularaha sissemaksetest D. Nevsky pangakontole perioodil 2017-2020 ja see nähtub ka vaatlusprotokolli lisaks oleva cd (kd 22 tl 196) failist „Daniel Nevsky sissetulekud“. Samas on märkimisväärne see, et suurem osa sularaha sissemaksetest pärineb aastatest 2017 ja 2018 (vastavalt 22 220 eurot ja 10 925 eurot) ning väiksemas osas on tehtud sularaha sissemakseid ka 2019 aastal (7703,27 eurot) ja 2020 aastal (4200 eurot). Siinkohal on aga paslik meenutada, et kohus mõistis D. Nevsky süüdi küll laiendatud konfiskeerimist võimaldavas kuriteos (KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi), kuid tegu pandi kohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt toime alles 2020 aasta keskel. Erinevalt I. Dyagelevist ei ole D. Nevsky puhul võttes arvesse ka tema rolli omastamisepisoodis alust rääkida KarS § 83 2 lg 1 kontekstis kuriteo olemusest või muudest alustest. D. Nevsky ise selgitas kohtuistungil, et ta on raha teeninud nii piljardimängu kui ka perekonnale kuuluva kunsti müügiga. Kumbagi väidet ei saa pidada täiesti ebausutavaks. Samas viimane väide väärib mh tähelepanu sellepärast, et OÜ Transpire süüdistusele eelnenud ajaperioodil nähtub viimase pangakontolt ülekandeid, kus selgituseks on märgitud kunsti ost-müük (näiteks 28.06.2019 nähtub Transpire kontolt antiikmaali ost summas 10 000 eurot; 09.08.2019 õlimaali ost summas 409 eurot, kd 11 tl 101-102). Seetõttu puudub kohtul siseveendumus, et nimetaud sularahasissemaksed aastatest 2017 ja 2018 võiksid kuidagi olla seotud kuritegevusega. Sel põhjusel jätab kohus ka selle prokuröri taotluse rahuldamata. I.Dyagelevi ja D. D. Dyageleva elukohast leitud sularahaga seotud asjaolud.
61.10.11.2020 toimunud läbiotsimise käigus I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva ühises elukohas xxx asuvast korterist leiti ja võeti ära kokku 132 850 eurot (kd 1 tl 199-200). Nimetud sularaha leiti ja võeti ära järgmistest kohtades. 61.1 I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva magamistoa garderoobi kapi põhjast leiti pappkarp, mille sees väiksem sinine karp käsikirjalise kirjega „BT 11“, ja milles olid erinevad ümbrikud sularahaga kokku 61 000 eurot, mis pakendati turvakotti nr KT7903946 järgmiselt: ümbrikus nr 1 kokku 5000 eurot (10x500 eur); ümbrikus nr 2 kokku 33 500 eurot (67x500 eur); ümbrikus nr 3 kokku 6000 eurot (3x500 eur ja 30x 200 eur); ümbrikus nr 4 kokku 15 000 eurot (75x200 eur). 61.2 Garderoobi kapi põhjas olnud pappkarbist leiti veel teine sarnane sinine karp käsikirjalise kirjega „BA“ ning karbis olid erinevad ümbrikud sularahaga kokku 49 100 eurot, mis pakendati turvakotti KT7903695 järgmiselt: ümbrikus nr 1 kokku 100 eurostes kupüürides kokku 6000 eurot; ümbrikus nr 2 kokku 26 000 eurot (10x100 eur ja 50x500 eur);ümbrikus nr 3 kokku 10000 eurot (6x50 eur; 16x100 eur; 3x200 eur; 15x500 eur); ümbrikus nr 4 kokku kokku 5000 eurot (25x200 eur); ümbrikus nr 5 kokku 2000 eurot (40x50 eur).
D. D-Dyageleva endine nimi
102 / 108
1-21-3503
61.3 Sama garderoobi kapi ülemisest sahtlist kummiga kinni pandult 6900 eurot (138x50 eur), mis pakendati turvakotti KT7903969. 61.4 Sama garderoobi kapis olevast suuremast kastist leiti väike karp, milles oli kolm ümbrikku sularahaga kokku 14900 eurot (pakendati turvakotti nr KT7903968) järgmistes summades: ümbrikus nr 1 kokku 3400 eurot (17x200 eur); ümbrikus nr 2 kokku 11500 eurot (23x500 eur); ümbrikus nr 3 alla 1000 USD, mida ära ei võetud. 61.5 Samuti võeti D.D. Dyageleva käekotis olnud rahakotist ära sularaha summas 950 eurot (19x50eur), mis pakendati turvakotti KT7903966. Läbiotsimisprotokolli märkuste lahtis ei ole I. Dyagelev ja D. D. Dyagelev peale selle, et „protokoll on tõlgitud“ muid märkusi teinud (kd 1 tl 201).
61.6.Läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha on hiljem menetleja poolt ka vaadeldud (kd 23 tl 27-34) ning seejärel kantud 29.03.2021 sularaha tagatiskontole kandmise määruse alusel Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE9322002210203778606 AS-s Swedbank selgitusega „KKP, kriminaalasi nr 20221000002, Ilya Dyagelev“ (kd 23 tl 35). 61.7 Süüdistusakti p 5 nähtuvalt ei ole kohtueelses menetluses seda sularaha arestitud ning see on loetletud p-s 6 „andmed asitõendite ja muude äravõetud objektide“ all (K1 tl 4p-5p). Prokurör selgitas kohtuliku uurimise käigus, et sularaha ei aresitud, kuna ei suudetud kindlaks teha, kellele see vara kuulub, sest I. Dyagelevi ja D. D. Dyageleva on abielus ja neil on sõlmitud abieluvara leping ning kehtib varalahusus. 61.8 Kohtumenetluse käigus esitas 18.04.2023 D. D. Dyageleva ema U.F esindaja A. Smelov kohtule taotluse kaasata U.F kohtumenetlusse kolmanda isikuna, kuulata ta kolmanda isikuna üle ning tagastada temale äravõetud sularaha summas 124 900 eurot (K 6 tl 181-182). Kohus kaasas 21.04.2023 kohtumäärusega U.F menetlusse kolmanda isikuna (K 6 tl 205-207) ning andis võimaluse talle koos esindajaga edaspidi kohtumenetluses osaleda (K6 tl 208). 61.9 Kolmas isik U.F andis 05.05.2023 kohtuistungil ütlusi (K6 tl 231) esmasküsituses oma esindajale (tl 233-234p) ning vastas esindaja küsimustele, mis puudutasid äravõetud sularaha. Seejärel soovis U.Ft teisesküsitluses küsitleda prokurör ja tema esimene küsimus oli „kas te teate sellist äriühingut nagu HLÜ Erial?“ (tl 235), mille peale kolmas isik vastas, et ta keeldub ütluste edasisest andmisest. Prokurör põhjendas küsimust sellega, et U.F on olnud HLÜ Erial nõukogu liige ning teisesküsitluses võib ta esitada küsimusi ka nende asjaolude kohta, mida esmasküsitluses ei käsitletud. Kuna U.F keeldus kõikidele prokuröri küsimustele vastamast (mis ei puudutanud leitud sularaha), sii katkestati ristküsitlus KrMS § 288 lg 10 alusel. Prokurör ei andund erinevalt kaitsjatest nõusolekut enne katkestamist antud ütluste tõendina kasutamiseks (tl 236p), seega tuleb U.F ütlused tõendina kõrvale jätta. 61.10 Samal istungil esitas aga kolmanda isiku U.F esindaja ka muid dokumentaalseid tõendeid (kd23 tl 198-206), mida kohus koostoimes süüdistatava D. D. Dyageleva ütlustega siiski edasi saab hinnata. Kohtul esitatud U.Fga seotud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et U.F viibis 3-13 november 2020 PERH-s ning talle tehti operatsioon (tl 202). D. D. Dyageleva selgitas kohtus ülekuulamisel, et kuna ta emale tehtud operatsioon oli raske ning lõpptulemus ette teadmata, siis tõi ta ema palvel viimase säästud 124 900 eurot sularahas, samuti muud isiklikud dokumendid ja kuldehted tema kätte hoiule päev enne haiglasse minekut 02.11.2020 (K 7 tl 61), et juhul kui ta ellu ei jää, siis kõik jääb mulle (tl 61). „Emal 103 / 108
1-21-3503 olid ümbrikutes need rahasummad, me panime lihtsalt kõik kokku ühte karpi, teipisime kinni“ (tl 61p). 10.11.2020 kui toimusid kinnipidamised ja läbiotsimised, siis viibis ema veel haiglas (tl 61) ning emale rääkis ta sellest, et politsei võttis raha ära ca 14 kuud hiljem kui Ilya oli juba vanglast vabaks saanud (tl 61p). D. D-Dyageleva selgitas, et koos sularahaga oli karbis ka tema emaga seotud dokumendid ja kuldehted „läbiotsimisel vaadati need dokumendid läbi, igal pool oli U.F nimi ja nad ei hakanud neid dokumente kaasa võtma“ (tl 61p). D. D. Dyageleva selgitas samuti, et kodust äravõetud sularahast kuulub temale 6900 eurot (garderoobi kapi ülemisest sahtlist) ja rahakotist 950 eurot(K7 tl 57), kõik ülejäänud leitud ja äravõetud raha kuulus tema emale (tl 61). 61.11 Esindaja A. Smelov esitas KrMS § 297 voorus täiendava tõendina foto (kd 33 tl 236), mille väidetavalt läbiotsimise päeval 10.11.2020 tegi oma telefoniga kaitsja D. Teplõhh, kes samuti läbiotsimise juures viibis. Fotolt nähtub avatud kartongkarp, milles omakorda paistab kilekott ja veel üks must kott. 61.12 Kohus peab versiooni, et süüdistatavate elukohast leitud sularahast kuulus 124 900 hoopis U.Fle ebausaldusväärseks ja tõendamata versiooniks. Esiteks on tähelepanuväärne see, et D. D. Dyageleva tunnistas ainkesena enda omaks 6900 eurot, mis leiti garderoobi kapi ülemisest sahtlist ja ei olnud kuidagi seotud garderoobist leitud karbiga, kus kogu ülejäänud summa leiti. Samuti ei pea kohus usutavaks seda, et kui 124 900 eurot oli kinnises ja teibitud karbis koos U.F isiklike dokumentide ja kuldehetega, et seda ei võetud menetlejate poolt arvesse ja ei kajastatud läbiotsimisprotokollis. Kui karbist oleks tõepoolest leitud ka U.Fga seotud dokumente ja kuldehteid „igal pool oli U.F nimi“, siis oleks sellele ka menetlejate tähelepanu juhitud ning see kajastuks ka läbiotsimise protokollis. Seal aga ühtegi märkust ei süüdistatavate ega ka kaitsja poolt selle kohta tehtud. Lisaks peab kohus ilma täiendavate tõenditeta raha päritolu saamise kohta raskesti usutavaks, et kuidas U.Fl sai selline sularaha üldse tekkinud olla. Teoreetiline võimalus, et need olid elu jooksul kogutud säästud ei ole samuti usutav, sest leitud rahakupüürid olid suurtes kupüürides (suur osa 500 eurostes). Samuti ei tundu loogiline ka see, et karbist leitud rahasummad olid omakorda veel ümbrikesse pakendatud (61000, 49100, 14900). Kui tegemist oleks U.F rahaga, siis puuduks vajadus seda eraldi veel ümbrikesse grupeerida. Pigem viitab see kohtu hinnangul sellele, et tegemist oli hoopis sularaha valdajatele kuuluva varaga ning kuna D. D. Dyageleva tunnistas, et temale kuulus sellest leitud sularahast 6900 eurot, siis peab kohus tõenäoliseks ja usutavaks, et ülejäänud 124 900 eurot kuulus I. Dyagelevile. Asjaolu, et seda aga püüti varajata, viitab omakorda koos raha pakendamise viisidega eraldi summadeks sellele, et neil puudub legaalne päritolu. 61.13 Eeltoodust tulenevaltpeab kohus võimalikuks ja vajalikuks konfiskeerida laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 832 lg 1 alusel 125 000 eurot (mitte 124 900, sest tegelikult leiti ja võeti läbiotsimisel ära 125 000 eurot) kui I. Dyagelevi vara ning 7850 eurot (6900 +950) laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 83 2 lg 2 p 1 alusel D. D. Dyageleva varana. Kohus leiab, et konfiskeerimist ei välista ka see, et nimetatud rahasumma oli eelnevalt arestimata. Kohus peab kohtuotsuses võtma seisukoha mh äravõetud asjade ja vara suhtes ning kuigi see äravõetud raha oleks tulnud eelnevalt kohustuslikus korras ka arestida, siis see küsimus on pigem süüteoga tekitatud kahju hüvitamise kontekstis oluline. Kuna 125 000 euro arestimata jätmise kohta ei ole ükski kohtumenetluse pool esitanud SKHS nõuet, siis kohus seda küsimust ilma taotluseta lahendada ei saa. Seonduvalt D. D. Dyagelevalt konfiskeeritud 7850 euro osas esitas ta ka õigeaegselt SKHS nõude ning selles osas rahuldas kohus selle nõude (vt p 46).
104 / 108
1-21-3503 Kolmanda isiku OÜ F sõiduauto Mercedes Benz reg nr XXX.
62.Harju Maakohtu 04.05.2021 määrusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatavale OÜ-le D (juhatuse liige D. D. Dyageleva) kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz reg XXX (kd 22 tl 155-168) ning seati liiklusregistris ka käsutamise keelumärge (kd 22 tl 169-170, tl 173). 30.07.2020 vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et sõiduki turuväärtus on 30.07.2020 seisuga 116 245 eurot (kd 22 tl 170-171). Sõiduk toodi Saksamaalt ja registreeriti Eestis 14.05.2020 ning registreerimistunnistus Eestis väljastati 11.06.2020 (kd 22 tl 173). 62.1 I.Dyagelev peeti sama sõiduki roolis 10.11.2020 kl 8:50 kahtlustatavana kinni (kd 1 tl 6) ning samal päeval kl 15.27 teisaldati nimetatud sõiduk menetleja poolt menetleja parklasse (kd 1 tl 198) ja seal viibib see tänase päevani. Kohus on võtnud seisukoha eelnevalt juba küsimuses, mis puudutab sõiduki arestimata jätmist perioodil 10.11.2020-04.05.2021 ja mõistnud selle eest OÜ-le F ka SKHS alusel hüvtise (vt otsuse p 49 jj). 62.2 OÜ-le D esitati süüdistus KarS § 211 lg 2 järgi ning ta anti koos teiste süüdistatavatega käesolevas kriminaalasjas 24.05.2021 kohtu alla (K 1 tl 80-83). Kohtumenetuse ajal, st 27.05.2022 esitas OÜ D kaitsja kohtule taotluse OÜ D suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ning OÜ D arestitud varade (sh nimetatud sõiduk) vabastamiseks. Kaitsja selgitas, et OÜ D on ühinenud OÜ-ga F ning OÜ D on 02.05.2022 äriregistrist kustutatud. Prokurör ei vaielnud kriminaalmenetluse lõpetamisele OÜ D suhtes vastu, kuid taotles 30.05.2022 taotlusega kaasata menetlusse kolmanda isikuna OÜ D õigusjärglane OÜ F ning arestida OÜ-le F kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz reg XXX (K 4 tl 26-28p). 62.3 Maakohtu 08.07.2022 kohtumäärusega (K4 tl 132-141) lõpetati OÜ D suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ning samuti tühistas eeluurimiskohtuniku 04.05.2021 määruse sõiduki arestimise kohta. Sama määrusega (08.07.2022) kaasas kohus aga kolmanda isikuna menetlusse OÜ F (juhatuse liige D. D. Dyageleva) ning arestis kolmandale isikule OÜ-le F kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz reg XXX kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. 62.4 Riigikohus on 23.12.2020 määruses nr 1-20-3926 p 16 leidnud, et kui äriühingute ühinemise tulemusel läheb ühendavale ühingule või ühinemisel asutatavale uuele äriühingule üle (osaliselt) süüteoga saadud vara, saab selle vara § 83 1 lg-s 2 sätestatud tingimustel uuelt omanikult konfiskeerida või kohaldada tema suhtes konfiskeerimise asendamist, olenemata asjaolust, kas ühendatav ühing ise oli süüteo toimepanija või kolmas isik § 83 1 lg 2 mõttes. Viidatud määruses leidis Riigikohus, et süüdistatavast juriidilise isiku lõppemine ja selles tulenev tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ei tähenda, et ära oleks langenud ka vara arestimise aluseks olev kuriteokahtlus. Riigikohus rõhutas, et lõppenud äriühing ei olnud kahtlustuse kohaselt kuriteo ainus toimepanija, vaid talle omistati KarS § 14 lg 1 alusel füüsilise isiku tegu, mille tulemusel saadud varast jõudis osa kolmanda isiku vara hulka (p 15). 62.5 Konfiskeerimist või selle asendamist on KarS § 831 lg 2 p 1 kohaselt võimalik kohaldada muu hulgas varale, mille kolmas isik on omandanud teo toimepanija arvel. See säte võimaldab konfiskeerida ka vara, mis liikus kuriteo tulemusel kohe kolmandale isikule, mitte esmalt kuriteo toimepanijale (nt kui toimepanija teoplaan näebki ette, et kuriteo tulemusel saab kasu keegi teine, nt mõni lähedane või ka teo toimepanijaga seotud äriühing) – tegemist on toimepanija arvel omandatud varaga. Seda, et KarS § 831 kohaldamiseks ei ole nõutav, et isik, kes süüteoga vara sai, oleks süüteo toimepanija, on selgitatud ka karistusseadustiku 105 / 108
1-21-3503 kommenteeritud väljaandes (§ 831 komm. 5.2). Oluline on, et süüteo tulemusel oleks toimunud vara üleminek ühelt isikult teisele või vara säästmine, st et keegi oleks saanud süüteoga vara ja et konfiskeerimisotsustuse tegemise ajaks oleks see vara jõudnud toimepanija või kolmanda isiku vara hulka. Kohus tuvastas juba 08.07.2022 määruses, et OÜ F ühinemine OÜ-ga D oli seotud käsiloleva kriminaalmenetlusega ning sooviga vältida OÜ D kriminaalvastutust ja OÜ D varade konfiskeerimist. Igasugune muu majanduslik mõte sellel puudus ning OÜ F bilanss kasvas OÜ D varade (sh arestitud sõiduk) arvel ilma vastusoorituseta (vt määruse p 16, K4 tl 132-141). Kuna mõlema äriühingu seaduslik esindaja oli ja on D. D. Dyageleva, siis teadis kolmas isik, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks (ühinemine toimus kohtumenetluse ajal). Selle seisukoha juurde jääb kohus ka tänasel päeval. 62.6 Kohus tunnistas D. D. Dyageleva süüdi nii KarS § 211 lg 1 kui ka KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi. Seega ei oma tähtsust see, et OÜ D suhtes menetlus lõpetati 08.07.2022, sest D. D. Dyageleva suhtes on menetlus jätknud ja päädinud tema suhtes maakohtu süüdimõistva kohtuotsusega. Kohtuotuse kohaselt sai nii KarS § 211 lg 1 kui ka KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 kuriteost D. D. Dyageleva tegevuse tulemusena ehk D. D. Dyageleva arvel tulu D OÜ, kelle vara läks omakorda äriühingute ühinemisel üle F OÜ-le. Süüteoga saadud vara KarS § 83 1 lg 11 tähenduses on süüteoga otseslt saadud vara ja selle vara arvel omandatud vara, järelikult on selleks ka süüteoga saadud arvel omandatud sõiduk. Kohus tuvastas, et OÜ D sai mh D. D. Dyageleva tegevuse tulemusena KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 kuriteost tulu 120 000 eurot (vt otsuse p 35.4), kui OÜ Transpire kontolt tehti näilise tehingu alusel OÜ D kontole ülekanne, mis tegelikult oligi mõeldud nimetatud sõiduki ostmiseks. Samuti sai OÜ D aga ka mh D. D. Dyagelva tegevuse tulemusena tulu ka KarS § 211 lg 1 kuriteost. Nimelt OÜ D, mis oli HLÜ Erial liige, tegi perioodil 18.06.2018-07.01.2020 ülekandeid läbi enda pangakonto HLÜ Erial pangakontole osakapitali suurendamiseks 31 950 eurolt 1 500 000 euroni. Vähemalt 1 315 827,20 eurot sellest oli HLÜ-st Erial pärinev raha, mida keerutati osadena läbi erinevate I. Dyagelevi äriühingute ja D. D. Dyageleva äriühingu OÜ D vahel ning kanti HLÜ Erial pangakontole osakapitali suurendamiseks kui D OÜ vara. OÜ D osamaksete suuruse järgi arvestati talle ka iga-aastane intresside tulu. Seega oli osamaksete suurus seotud kasumiga, mis D OÜ-le laekus. Selle tulemusena on OÜ D saanud oma pangakontole HLÜ-st Erial intressimaksete näol kriminaaltulu summas 250412,99 eurot, sh 13.01.2020 summas 116664,13 eurot; 14.04.2020 summas 43868,86 eurot; 15.07.2020 summas 44 754,10 eurot ja 16.10.2020 summas 45245,90 eurot (kd 24 tl 91), mis on käsitatav kriminaaltuluna KarS § 83 1 lg 1 mõttes. Mõlemal juhul segunes saadud kriminaaltulu OÜ D panakontol olnud muu varaga. Kohus leiab, et seetõttu tuleb KarS § 831 lg 11, lg 12, lg 2 p 1 ja 2 ja § 84 alusel OÜ-lt F konfiskeerida sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX. OÜ Transpire kontol olevate rahaliste vahendite konfiskeerimine
63.Harju Maakohutu 15.11.2020 määrusega nr 1-20-8252 (kd 22 tl 43-54) arestiti Transpire SEB panga arveldusarvel nr XXXXXXXX olevad ja sinna laekuvad rahalised vahendid kuni 882 960 euro täitumiseni (1 002 960 – 120 000 = 882 960 eurot) KarS § 83 1 lg 1 ja § 84 alusel. 63.1 KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kohus tunnistas OÜ Transpire süüdi KarS § 201 lg 3 järgi. Kohus tuvastas, et HLÜ-st Erial omastamise teel saadud raha kogusummas 1 002 960 eurot laekus perioodil 20.05.2020 kuni 01.10.2020 OÜ Transpire pangakontole nr XXXXXXXX SEB pangas. Samal perioodil laekus muudest allikatest vahendeid kõigest 19 106 / 108
1-21-3503 009,11 eurot. Laekunud summast tuleb maha arvata 120 000 eurot, mis liikus D OÜ-le ja millega soetati sõiduk Mercedes Benz ja mille kohus konfiskeerib kolmandalt isikult OÜ-lt F. Ülejäänud omastatud summa 882 960 eurot kuulub samuti konfiskeerimisele kui süüteoga saadud vara (1 002 960 – 120 000). OÜ Transpire pangakonto saldo 15.02.2023 seisuga on 125 545,16 eurot (kd 31 tl 201). Järelikult tuleb OÜ Transpire pangakontol olev 125 545,16 eurot arestida KarS § 831 lg 1 alusel ja ärakulutatud summa 757414,84 eurot (1 002 960 – 120 000- 125 545,16) tuleb välja mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras. OÜ Transpire pangakonto XXXXXXXX tuleb jätta kuni selle konfiskeerimisnõude täitmiseni aresti alla. X.
Asitõendid
64.Kohtuistungil kohtule üle antud kuus laenukomitee otsust, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 64.1 Kohtule üle antud digitaalsed failid (andmekandjatel) jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 64.2 Kõik kriminaalasjaga eeluurimisega seotud digitaalsed failid kohtueelse menetleja andmeladudes ja andmekandjatel (järelepäringute vastused, menetlustoimingute käigus andmekandjatest tehtud koopiad) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 64.3 KKK, PPP, Pärnu mnt 139/1 kab 307 Tallinn, sõiduk MB XXX, sõiduk Hyndai XXX, XXX, sõiduk MB XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud dokumendid, märkmepaberid, mälupulk, mis asuvad pakendites numbritega 0017447; S8162261; K004718, K004719; S8161859; S8163734; S8163716; S8163717; S816371; K 004710/K004711; S8163000; K0010768; K0012232; K0010770/K0010769; S8162997; S8162933; S8162994; S8162987; K0010809; K 0000776/K0000775; K004701/K004702; K004703/K 004704; 0017514; K0012233; 0017513; 0017519; 00011144; 0017515; K0012235; 0017520; 5L054127/5L054128; E14-093653, mis asuvad Kaitsepolitseiametis (tagastamata asitõendid) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele. 64.4 Hoiu-laenuühistust ERIAL ära võetud dokumendid plommidega 015108 (019478), 0001808400(0001808080), 010107 (A463616), W040904 (015284), A463473 80001808976), W04922 (015369), 015107 (015242), A463617, W040924 (015391), a463618, w040918 (015392), a463950, W040923 (015363), 018342 (019479), 018317 (010112), 018335 (015395), 018348 (010114), 018325 (015193), 018330 (015394), 018317 (010111), 018328 (A463537), A463475 (00008695), 0001808402 (W040907, 0001808079), 018329 (010115), 0001808308 (010500), W040914 (A463619) ja šeif Rosengrwnce; xxx ära võetud iPad A2230 ja iPhone, ERIAL logoga dokument, erinevad dokumendid, paberid ja märkmepaberid, 4 SIM kaardi ümbrist, mis on plommitud W032290, 0001808398 (W032289), (W032278), 018332 (A463503) ja D OÜ kontorist ära võetud dokumendid plommidega 010306 (0001808390), 010317, 018331 (010313), 010316, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroos ja HLÜ ERIAL kontorist leitud šeifis olevad esemed turvapakendis 0146468, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveametile (tagastamata asitõendid) - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel seaduslikele valdajatele. 107 / 108
1-21-3503
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2024. a otsusega nr 1-213503.
108 / 108
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.