eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm
Sekretär
Liina Tulit-Kuum
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Dmitri Jeršovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 2172 lg 1, § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4, § 376 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ning § 3891 lg 1 järgi, Urmet Loki süüdistuses KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3, § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 384 lg 1, § 3811 lg 2, § 376 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ning § 3891 lg 1 järgi ja Rainer Puhki süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ning 2 – § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. novembri 2022 otsus
Apellandid
Dmitri Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann Urmet Loki kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Rainer Puhki kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind
Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled
Dmitri Jeršov. Isikukood 38511213739; elukoht XXX; töötab Maaelu Teadmuskeskuses; kriminaalkorras karistamata Urmet Lokk. Isikukood 38212296520; elukoht XXX; üliõpilane Tallinna Ülikoolis; kriminaalkorras karistamata Rainer Puhk. Isikukood 37812105217; elukoht XXX; ostumüügijuht Eesti Vili AS-s; kriminaalkorras karistamata prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Allar Nisu kannatanu Agrochema Eesti OÜ (edaspidi Agrochema), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik; kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) kaudu), esindaja Karel Miisna; kannatanu Lanfra OÜ (pankrotis) (edaspidi Lanfra), esindaja pankrotihaldur Andrias Palmits; kolmas isik Tera Kinnisvara OÜ (edaspidi Tera), esindaja Dmitri Jeršov; kolmas isik Maailmakodanik OÜ (endine Gaia Cosmetics OÜ (edaspidi Gaia)), esindaja Sandra Haugas
1.Tühistada maakohtu otsus osas, millega: 1.1 Dmitri Jeršov tunnistati Agrochemale väetise ostmise tõttu KarS § 2172 lg 1 järgi süüdi usalduse kuritarvitamises; 1.2 Dmitri Jeršovile mõisteti KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi karistus omastamise eest; 1.3 Dmitri Jeršovile mõisteti 4 aastane liitvangistus; 1.4 Urmet Lokk tunnistati süüdi Dmitri Jeršovi poolsele Agrochemale väetise ostmisele abi osutamise tõttu KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises; 1.5 Urmet Lokile mõisteti KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistus omastamise eest; 1.6 Urmet Lokile mõisteti 4 aastane liitvangistus; 1.7 Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk tunnistati seoses müügilepinguga nr DJ 44/2017 KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.8 Rainer Puhkile mõisteti 3 aastane liitvangistus; 1.9 Dmitri Jeršovile ja Urmet Lokile mõisteti KarS § 344 lg 1 järgi karistus dokumendi võltsimise eest; 1.10 Rainer Puhkile mõisteti KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi karistus dokumendi võltsimisele kaasaaitamise eest; 1.11 Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk tunnistati seoses 40 Belgruzi puudutava saatelehega KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.12 Dmitri Jeršov tunnistati seoses müügilepinguga nr DJ18/05-2015 KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.13 Dmitri Jeršov tunnistati seoses saatelehtedega nr 117-3 ja 117-36 KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.14 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses 201,8 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise aktiga KarS § 344 lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.15 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses müügilepinguga nr 05052017-1 KarS § 344 lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.16 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses 1376 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise aktiga KarS § 344 lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.17 Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk tunnistati seoses rapsi hoiustamislepinguga KarS § 344 lg 1 järgi süüdi dokumendi võltsimises; 1.18 Dmitri Jeršov tunnistati seoses rapsi hoiustamislepinguga KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võltsitud dokumendi kasutamises; 1.18a mõisteti Rainer Puhkilt, Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema kasuks välja 655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks ja 17. juunist 2017 kuni 4. novembrini 2019 sellelt summalt tekkinud 124 999,01 eurone viivis ning 5. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni tekkiv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgne viivis (lisatud 2. jaanuari 2024 vigade parandamise määrusega); 1.19 mõisteti Dmitri Jeršovilt välja 8242,80 eurot Dmitri Jeršovi määratud kaitsja tasuna; 1.20 mõisteti Dmitri Jeršovilt välja 16 536,37 eurot Agrochema esindaja tasuna; 1.21 mõisteti Urmet Lokilt välja 8968,80 eurot Urmet Loki määratud kaitsja tasuna; 1.22 mõisteti Urmet Lokilt välja 16 536,37 eurot Agrochema esindaja tasuna; 1.23 mõisteti Rainer Puhkilt välja 16 536,37 eurot Agrochema esindaja tasuna; 1.24 jäeti kogu Rainer Puhki valitud kaitsja tasu Rainer Puhki kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
2.1 mõista Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk seoses müügilepingu nr DJ 44/2017 kasutamisega õigeks; 2.2 mõista Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamise eest lisaks dokumendi võltsimisele (KarS § 344 lg 1) süüdi KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.3 mõista Rainer Puhk müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamisele abi osutamise eest lisaks dokumendi võltsimisele kaasaaitamisele (KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3) süüdi KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.4 mõista Dmitri Jeršov, Urmet Lokk ja Rainer Puhk seoses 40 Belgruzi puudutava saatelehe kasutamisega õigeks; 2.5 mõista Dmitri Jeršov ja Urmet Lokk 40 Belgruzi puudutava saatelehe koostamise eest lisaks dokumendi võltsimisele (KarS § 344 lg 1) süüdi KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.6 mõista Rainer Puhk 40 Belgruzi puudutava saatelehe koostamisele abi osutamise eest lisaks dokumendi võltsimisele kaasaaitamisele (KarS § 344 lg 1 – § 22 lg ) süüdi KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest; 2.7 mõista Dmitri Jeršov seoses müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamisega õigeks; 2.8 mõista Dmitri Jeršov seoses saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 kasutamisega õigeks; 2.9 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses 201,8 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise akti koostamisega õigeks; 2.10 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses müügilepingu nr 05052017-1 koostamisega õigeks; 2.11 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses 1376 tonni rapsi üleandmisevastuvõtmise akti koostamisega õigeks; 2.12 mõista Dmitri Jeršov ja Rainer Puhk seoses rapsi hoiustamislepingu koostamisega õigeks; 2.13 mõista Dmitri Jeršov seoses rapsi hoiustamislepinguga kasutamisega õigeks; 2.14 mõista Dmitri Jeršov KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi süüdi neljas omastamises (sh Agrochemale väetise ostmise tõttu) ja karistada teda selle eest 4 aastase vangistusega; 2.15 karistada Dmitri Jeršovi dokumendi võltsimise eest (kahel juhul) ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest (ühel juhul) KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi 8 kuulise vangistusega; 2.16 lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja karistada Dmitri Jeršovi 4 aastase liitvangistusega; 2.17 arvata Dmitri Jeršovi eelvangistuses viibitud 4 päeva karistusaja hulka ning lugeda Dmitri Jeršovi kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust; 2.18 jätta see 3 aasta 11 kuu ja 26 päevane vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Dmitri Jeršov ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 2.19 lugeda Dmitri Jeršovi katseaega maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022; 2.20 mõista Urmet Lokk KarS § § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi süüdi kahes omastamises (sh Dmitri Jeršovi poolsele Agrochemale väetise ostmisele abi osutamise tõttu) ja karistada teda selle eest 3 aastase ja 6 kuulise vangistusega; 2.21 karistada Urmet Lokki dokumendi võltsimise eest ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi 4 kuulise vangistusega; 2.22 suurendada Urmet Loki pikimat vangistust ja karistada Urmet Lokki 4 aastase liitvangistusega; 2.23 arvata Urmet Loki eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda Urmet Loki kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust;
2.24 jätta see 3 aasta 11 kuu ja 27 päevane vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Urmet Lokk ei pane 4 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu; 2.25 lugeda Urmet Loki katseaega maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022; 2.26 karistada Rainer Puhki dokumendi võltsimisele kaasaaitamise eest ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise eest KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi 3 kuulise vangistusega; 2.27 lugeda Rainer Puhki katseaega maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022; 2.27a „mõista Rainer Puhkilt, Dmitri Jeršovilt ja Urmet Lokilt solidaarselt Agrochema kasuks välja 622 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks ja 17. juunist 2017 kuni 4. novembrini 2019 sellelt summalt tekkinud 118 749,06 eurone viivis ning 5. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni tekkiv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgne viivis (lisatud 2. jaanuari 2024 vigade parandamise määrusega); 2.28 mõista Dmitri Jeršovilt riigi kasuks välja 7929,58 eurot Dmitri Jeršovi määratud kaitsja tasust; 2.29 mõista riigilt Dmitri Jeršovi kasuks välja 720 eurot Dmitri Jeršovi valitud kaitsja tasust; 2.30 tasaarvestada kahes viimases punktis nimetatud nõuded (7929,58 eurot Dmitri Jeršovilt riigile ja 720 eurot riigilt Dmitri Jeršovile), mis tähendab seda, et riik Dmitri Jeršovile 720 eurot tasuma ei pea ja Dmitri Jeršov peab riigile tasuma 7209,58 eurot; 2.31 mõista Dmitri Jeršovilt Agrochema kasuks välja 16 007 eurot Agrochema esindaja tasust; 2.32 mõista Agrochemalt Dmitri Jeršovi kasuks välja 192 eurot Dmitri Jeršovi valitud kaitsja tasust; 2.33 tasaarvestada kahes viimases punktis nimetatud nõuded (16 007 eurot Dmitri Jeršovilt Agrochemale ja 192 eurot Agrochemalt Dmitri Jeršovile), mis tähendab seda, et Agrochema Dmitri Jeršovile 192 eurot tasuma ei pea ja Dmitri Jeršov peab Agrochemale tasuma 15 815 eurot; 2.34 mõista Urmet Lokilt riigi kasuks välja 8762,52 eurot Urmet Loki määratud kaitsja tasust; 2.35 mõista Urmet Lokilt Agrochema kasuks välja 16 007 eurot Agrochema esindaja tasust; 2.36 mõista Rainer Puhkilt Agrochema kasuks välja 15 710 eurot Agrochema esindaja tasust; 2.37 mõista Agrochemalt Rainer Puhki kasuks välja 220,20 eurot Rainer Puhki valitud kaitsja tasust; 2.38 tasaarvestada kahes viimases punktis nimetatud nõuded (15 710 eurot Rainer Puhkilt Agrochemale ja 220,20 eurot Agrochemalt Rainer Puhkile), mis tähendab seda, et Agrochema Rainer Puhkile 220,20 eurot tasuma ei pea ja Rainer Puhk peab Agrochemale tasuma 15 489,80 eurot; 2.39 mõista riigilt Rainer Puhki kasuks välja 528,48 eurot Rainer Puhki valitud kaitsja tasust; 2.40 mõista Agrochemalt riigi kasuks välja 137,69 eurot Dmitri Jeršovi ja Urmet Loki määratud kaitsja tasudest.
3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Rainer Puhki kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Dmitri Jeršovi kaitsja apellatsioon ja Urmet Loki kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
5.Jätta 30. augustil 2023 menetluskulude hulka arvatud apellatsioonimenetluses tekkinud Dmitri Jeršovi 648 eurone kaitsjatasu 32 euro ulatuses riigi kanda ja mõista see 616 euro ulatuses Dmitri Jeršovilt riigi kasuks välja. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
6.Mõista 30. augustil 2023 menetluskulude hulka arvatud apellatsioonimenetluses tekkinud Urmet Loki 751,68 eurone kaitsjatasu täies mahus Urmet Lokilt riigi kasuks välja. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
7.Arvata Agrochemale apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt osutatud õigusabiteenuse tasu 1540 eurot menetluskulude hulka. Jätta see kulu 140 euro ulatuses Agrochema kanda ja mõista ülejäänud osa – 1400 eurot – riigilt Agrochema kasuks välja. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanutel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
(I) Süüdistus (a) Sissejuhatus
2.Prokuratuur esitas 5. juunil 2020 Tartu Maakohtule süüdistusakti, milles heideti: - Dmitri Jeršovile KarS § 2172 lg 1 järgi ette usalduse kuritarvitamist, KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi võõra vara korduvat suures ulatuses omastamist grupis, KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist, KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimist ning KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamist; - Urmet Lokile KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi D. Jeršovi poolsele usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamist, KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi võõra vara suures ulatuses omastamist grupis, KarS § 384 lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamist, KarS § 3811 lg 2 järgi raamatupidamise kohustuse rikkumist, KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete ebaseaduslikku käitlemist, KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimist ning KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamist; - Rainer Puhkile KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg 3 järgi D. Jeršovi poolsele omastamisele kaasaaitamist, KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimist ning KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamist.
3.Kohtumenetluse käigus täiendas prokuratuur süüdistust ja tegi D. Jeršovile ning U. Lokile ka KarS § 3891 lg 1 järgse maksukuriteo toimepanemise etteheite.
4.Kokkuvõtvalt on süüdistused sellised.
(b) D. Jeršov α) Väetis
5.D. Jeršov kuritarvitas 2016. aasta sügisest kuni 2017. aasta kevadeni Agrochema usaldust, põhjustades sellele äriühingule 267 515,91 eurose kahju. D. Jeršov oli Agrochema juhatuse liige. Lisaks sellele oli ta koos U. Lokiga praeguseks pankrotistunud Lanfra osanik. 26. oktoobrist 2016 kuni 20. märtsini 2017 sõlmisid Agrochema (esindaja D. Jeršov) ja Lanfra (esindaja U. Lokk) mitu lepingut, mille kohaselt pidi Lanfra müüma Agrochema-le 679 480,20 euro eest 3024,5 tonni väetist koos väävliga (CAN27+5S). Lanfra müüski Agrochemale väetist ja Agrochema maksis selle väetise eest kokku lepitud hinna, st 679 480,20 euro. Siiski ei vastanud Lanfra poolt Agrochemale müüdud väetis lepingu tingimustele. Esiteks oli seda väetist liiga vähe: mitte 3024,5 tonni, vaid üksnes 2764,5 tonni ehk 260 tonni vähem kui tarvis. Teiseks ei sisaldanud Lanfra müüdud väetis väävlit, vaid oli ilma väävlita (CAN27). Sellise väetise müügi – liiga vähe ja ilma väävlita – korraldasid D. Jeršov ja U. Lokk teadlikult. Agrochema kandis viidatud tehingute tõttu kahju. Esiteks tekkis kahju seetõttu, et väetist oli lepingujärgsest vähem: 260 tonni vähem väetist tähendas 51 480 eurot kahju. Veelgi suurem kahju tekkis sellest, et väetises polnud väävlit. Agrochema ei vajanud ilma väävlita väetist ja seetõttu jäi 39 tonni saadud väetisest maha müümata – see tekitas 6383,91 eurose kahju. Suur osa kõnealusest väetisest müüdi siiski ära – Baltic Agro AS-le (edaspidi Baltic Agro), KesaAgro OÜ-le (edaspidi Kesa-Agro) ja Weiss OÜ-le (edaspidi Weiss). Kõigile neile äriühingutele müüdi see väetis, aga esiteks väävliga väetise (CAN27+5S) pähe ja teiseks said ostjad lubatust vähem väetist – D. Jeršovi ja U. Loki korraldusel oli kottidesse pandud vähem väetist kui seal oleks pidanud olema. Ka korraldasid D. Jeršov ja U. Lokk selle, et Agrochema poolt edasi müüdud väetist sisaldavad kotid kandsid endal silte, et pakendis on väävliga väetis. Kui ostjad avastasid need lepingurikkumised, võtsid nad Agrochemaga ühendust ja nõudsid, et neile hüvitataks rikkumistega tekitatud varaline kahju. Agrochema seda tegigi: hüvitas Baltic Agrole 183 852 eurot, Kesa-Agrole 4694,40 eurot ja Weissile 21 105,60 eurot. β) Mahe kanepiseeme
6.Sellegi kuriteo – seekord omastamise – ohvriks langes Agrochema. Nimelt sõlmis D. Jeršov Agrochema esindajana 13. jaanuaril 2017 Tiigikalda OÜ-ga (edaspidi Tiigikalda) (esindaja Renno Nurmela) lepingu, mille kohaselt ostis Agrochema Tiigikaldalt 48 tonni mahedat kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn. Selle lepingu ja vastava arve alusel maksis D. Jeršov
20.jaanuaril 2017 Tiigikaldale 115 200 eurot (48x2000x1,2 (käibemaks)). Agrochema kanepiseemet ei saanudki. Nimelt korraldas D. Jeršov U. Lokiga selle seemne müümise Lanfralt ATC AS-le (edaspidi ATC) (hinnaga 2040 eurot tonn) – seeme viidi Tiigikalda asukohast Jõgevamaal ATC lattu Tartus. γ) Valga raps
7.Siingi oli omastamises kannatanuks Agrochema. 2. mail 2017 leppis D. Jeršov Agrochema esindajana Eestivili AS (edaspidi Eestivili) esindaja R. Puhkiga kokku, et Agrochema ostab Eestiviljalt 201,8 tonni Valgas Võru 8 asuvat rapsi hinnaga 401 eurot tonn, millele lisandub käibemaks. Niisiis pidi Agrochema ostma Eestiviljalt rapsi 97 106,16 euro eest. Rapsi tegelikult ei olnud ja viidatud kokkulepet sõlmides olid D. Jeršov ja R. Puhk sellest teadlikud, st nad teadsid, et Agrochema maksab Eestiviljale raha, ent midagi vastu ei saa. 3. mail 2017 maksiski D. Jeršov veebipangas Agrochema arvelduskontolt äsja viidatud 97 106,16 eurot Eestiviljale ära.
δ) Vao raps
8.Jällegi oli omastamise ohvriks Agrochema. 5. mail 2017 leppis D. Jeršov Agrochema esindajana Agritrading Company AS (hilisem Altmonte Kaubandus AS (praeguseks pankrotis)) (edaspidi Agritrading) esindaja R. Puhkiga kokku, et Agrochema ostab Agritradingult 1376 tonni Vaos asuvat rapsi hinnaga 397 eurot tonn, millele lisandub käibemaks. Seega pidi Agrochema ostma Agritradingult rapsi 655 526,40 euro eest. Rapsi tegelikult ei olnud ja viidatud kokkulepet sõlmides olid D. Jeršov ja R. Puhk sellest teadlikud, st nad teadsid, et Agrochema maksab Agritradingule raha, ent midagi vastu ei saa. 11. mail 2017 maksiski D. Jeršov veebipangas Agrochema arvelduskontolt äsja viidatud 655 526,40 eurot Agritradingule ära. ε) Huuletubakas
9.D. Jeršov ja U. Lokk ostsid 2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta jaanuarini Rootsis huuletubakat ja hoidsid seda seejärel koos T.T. ega Tallinnas J. Sütiste tee 29 asunud garaažiboksis nr 44. Kokku hoidsid süüdistatavad selles garaažiboksis 1760 karpi ehk 22,985 kilogrammi huuletubakat. See tubakas oli mõeldud müügiks. ζ) OOO-ga Biotopresurs (edaspidi Biotopresurs) seotud dokumentide võltsimine
10.See võltsimissüüdistus puudutab Vao rapsiga seotud omastamist. Agrochema teised esindajad avastasid, et 655 526,40 euro tasumine Agritradingule oli problemaatiline ja nad asusid asja uurima. Seejärel – millalgi 2017. aasta juuni lõpust kuni augusti alguseni – koostasid D. Jeršov ja U. Lokk ise või lasid kellelgi teisel koostada müügilepingu nr DJ 44/2017 teksti. D. Jeršov kirjutas sellele lepingule alla ja lepingule löödi ka Agrochema tempel. Selle lepingu kohaselt müüs Agrochema 8. mail 2017 Valgevenes asuvale äriühingule Biotopresurs 420 000 euro eest 1000 tonni rapsi. Tegelikult sellist müüki ei toimunud – Biotopresursit ei olnud 2017. aastal isegi enam olemas, sest selle äriühingu pankrot kuulutati Valgevenes välja 8. detsembril 2015. Lisaks lepingule nr DJ 44/2017 koostasid D. Jeršov ja U. Lokk samal perioodil – kunagi 2017. aasta juuni lõpust kuni augusti alguseni – ise või lasid kellelgi teisel koostada nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Nendele saatelehtedele kanti allkirjad ning löödi venekeelsed templid. Saatelehtede kohaselt transportis Valgevene äriühing OOO Belgruz (edaspidi Belgruz) 10. kuni 19. maini 2017 Eestist Valgevenesse Biotopresursile 1000 tonni rapsi. Tegelikult transporti ei toimunud. η) Lemuro sp. z.o.o-ga (edaspidi Lemuro) seotud dokumentide võltsimine
11.Kõnealune võltsimissüüdistus seondub maheda kanepiseemne omastamisega. Kui Agrochema teised esindajad olid asunud uurima Agrochema raha D. Jeršovi poolset käsutamist, koostas D. Jeršov ise või lasi kellelgi teisel koostada millalgi 2017. aasta mais müügilepingu nr DJ18/05-2015 teksti. D. Jeršov allkirjastas selle lepingu ja lepingule pandi ka Agrochema tempel. Lisaks on lepingul T.R. allkiri, ent T.R. seda allkirja ise ei kirjutanud. Lepingu kohaselt ostis Poola äriühing Lemuro Agrochemalt 48 tonni mahedat kanepiseemet hinnaga 2020 eurot tonn ja hinnale lisandus käibemaks. Tegelikult niisugust tehingut ei toimunud. Peale lepingu nr DJ18/05-2015 koostasid D. Jeršov ja U. Lokk samal perioodil – kunagi 2017. aasta mais – ise või lasid kellelgi teisel koostada ka rahvusvahelise kaubaveo saatelehed nr 117-3 ja 117-36, millele kanti käsikirjalised tekstid ning allkirjad ja kuupäevad. Saatelehtede kohaselt
transporditi mahe kanepiseeme 18. kuni 22. maini 2017 Eestist Poola. Tegelikkuses midagi sellist aset ei leidnud.
θ) Valga rapsiga seotud üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine
12.Akti vorm koostati R. Puhki korraldusel ja akti allkirjastasid 8. mail 2017 digitaalselt nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. Akti kohaselt andis Eestivili Agrochemale üle 201,8 tonni Valgas Võru 8 asunud rapsi. Seda ei juhtunud. ι) Vao rapsiga seotud müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja hoiustamislepingu võltsimine
13.Esiteks koostati R. Puhki korraldusel müügilepingu nr 05052017-1 tekst. Selle kohaselt ostis Agrochema 5. mail 2017 Agritradingult 1376 tonni rapsi hinnaga 397 eurot tonn, st 655 526,40 euro eest (koos käibemaksuga). Niisugust ostu ei toimunud. Lepingule andsid 11. mail 2017 digiallkirja nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. Teiseks koostati R. Puhki korraldusel kauba üleandmise-vastuvõtmise akt. Selle 5. mai 2017 daatumit kandva dokumendi järgi andis Agritrading Agrochemale üle 1376 tonni Vaos olnud rapsi. Rapsi tegelikult ei eksisteerinud. Akti allkirjastasid 11. mail 2017 digitaalselt nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. Kolmandaks koostas R.N. R. Puhki ja D. Jeršovi korraldusel 5. mai 2017 kuupäeva kandva hoiustamislepingu, mille kohaselt kohustus Agritrading hoiustama Vaos Agrochemale müüdud rapsi. Nagu öeldud, rapsi polnud ja ka selle hoiustamist ei toimunud. Hoiustamislepingulegi panid 16. mail 2017 digitaalse allkirja nii D. Jeršov kui ka R. Puhk. κ) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine
14.D. Jeršov organiseeris koos U. Loki ja R. Puhkiga Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide (müügileping nr DJ 44/2017 ja nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte) saatmise läbi Valgevene Eestisse Agrochemale. Sellise tegevuse eesmärgiks oli vabastada Agritrading, D. Jeršov ja R. Puhk kohustusest hüvitada Agrochemale Vao rapsiga seonduvalt tekitatud kahju. λ) Lemuroga seotud võltsitud dokumentide kasutamine
15.D. Jeršov esitas Lemuroga seotud võltsitud dokumendid (leping nr DJ18/05-2015 ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehed nr 117-3 ning 117-36) 2017. aasta mais Agrochemale, et jätta muljet, nagu oleks mahe kanepiseeme Poola transporditud. Nii soovis D. Jeršov vabastada end kohustusest hüvitada Agrochemale kahju, mille ta oli sellele äriühingule seoses maheda kanepiseemnega tekitanud. μ) Vao rapsiga seotud võltsitud hoiustamislepingu kasutamine
16.D. Jeršov esitas viidatud hoiustamislepingu 16.mail 2017 e-kirja teel Agrochemale, soovides seeläbi näidata, nagu oleks Agrochema andnud Agritradingule alates 5. maist 2017 Vaos olnud rapsi hoiule. Sel moel tahtis D. Jeršov vabastada nii ennast kui ka Agritradingut ja R. Puhki kohustusest hüvitada Agrochemale Vao rapsiga seonduvalt põhjustatud kahju.
ν) Maksukuritegu
17.Tiks Grupp OÜ (edaspidi Tiks) juhatuse liige U. Lokk (kes tegutses alates 23. augustist 2017 Tiksi faktilise juhatuse liikmena) ja D. Jeršov (kes tegutses kuni 23. augustini 2017 volituse alusel Tiksi juhatuse liikmega võrdväärselt ja oli alates 23. augustist 2017 Tiksi juhatuse liige) esitasid ühiselt ja kooskõlastatult tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile 2017. aasta aprilli, juuli ja augusti maksudeklaratsioonides teadvalt valeandmeid. Nii suurendasid nad alusetult tagastusnõuet ja varjasid maksukohustust kokku 136 835,25 euro ulatuses. Lisaks süüdistatakse Tiksi juhatuse liiget D. Jeršovi tagastusnõude suurendamise eesmärgil maksuhaldurile 2017. a septembri maksudeklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamises, varjates nii maksukohustust ja suurendas alusetult tagastusnõuet 10 420,80 euro ulatuses.
18.Kauaaegsed tuttavad D. Jeršov ja U. Lokk näitasid maksuhalduritele toimunud tehingutena selliseid tehinguid, mida tegelikult toimunud polnud. Seda tegid nad selleks, et näidata justkui oleks Tiks maksnud käibemaksu, ja saada selle tagastamise taotlemisega riigilt raha; samuti soovisid nad vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja varjata sellega tegelikku maksukohustust. Kuriteo toime panemiseks kasutasid D. Jeršov ja U. Lokk 2 äriühingut: Lanfrat ja Ratcan OÜ-d (edaspidi Ratcan). Oma teo panid D. Jeršov ja U. Lokk toime heauskse Tiksi raamatupidaja K.S. li vahendusel: nad esitasid K.S. lile valeandmeid sisaldavaid arveid ning K.S. el kajastas arved Tiksi raamatupidamises ja esitas maksuhaldurile nende alusel koostatud käibedeklaratsioonid.
19.Lanfraga seoses baseerub maksukuriteo süüdistus kahel Lanfra arvel: 12. aprilli 2017 arve kohaselt ostis Tiks Lanfralt väetist 94 982,40 euro eest (käibemaksumäär 0%) ja 16. juuli 2017 arve kohaselt 24 624 euro eest (sh käibemaks 4104 eurot). Tegelikult Tiks Lanfralt mingit väetist ei ostnud ega selle eest midagi tasunud. Väetise ostis Venemaalt Lanfra, kasutades selleks vahendajana EuroChem Agro GmbH-d (edaspidi EuroChem), kes tasus väetise impordilt käibemaksu. Nii saadud väetise müüs Lanfra Agrochemale – nagu eelnevalt näidatud. Tiksil ei olnud väetisetehingu(te)ga seega mingit seost. Ometigi esitas Tiks 2017. aasta aprilli ja juuli käibedeklaratsioonid selliselt, justkui oleksid tehingud tema osalusel aset leidnud. Nii suurendati 2017. aasta aprilli deklaratsiooniga tagastusnõuet 20 231,25 euro võrra. Sama aasta juuli deklaratsioonis kajastati käibemaksuna 4104 eurot – nõnda vähendati tasumisele kuuluv käibemaks nullini ja suurendati tagastusnõue 2589,56 euroni. Aprilli käibedeklaratsiooni puutuvalt tegi maksuhaldur 25. mail 2017 tagastusotsuse ja viidatud raha – 20 231,25 eurot – kanti Tiksile üle.
20.Ka Ratcaniga seonduvalt rajaneb süüdistus mittetoimunud väetiseostu tehingul. 17. augusti 2017 lepingu kohaselt ostis Tiks Ratcanilt tonnihinnaga 225 eurot 2500 tonni väetist (koos käibemaksuga 675 000 eurot). 18. augusti 2017 kuupäeva kandva Ratcani arve järgi pidi Tiks tasuma Ratcanile 31. jaanuariks 2018. a 675 000 eurot. Nagu viidatud, sellist tehingut tegelikult ei toimunud. Sellest hoolimata esitas Tiks 2017. aasta augusti käibedeklaratsiooni, kus seda tehingut kajastatakse ja nii kajastatakse ka 112 500 eurost käibemaksu. Nii vähendati tasumisele kuuluva käibemaksu summa nullini ja loodi Tiksile näilik õigus nõuda riigilt enamtasutud käibemaksuna tagasi 102 545,33 eurot.
21.D. Jeršov tegutses ka üksinda – seda seoses Farmcrew OÜ-ga (edaspidi Farmcrew). D. Jeršov tundis Farmcrew juhatajat R.T. i ja seetõttu oli neil võimalik teha kokkuleppeid ebaausaks käitumiseks. D. Jeršov ja R.T. vormistasid mitu dokumenti (müügileping,
üleandmise-vastuvõtmise akt, hoiustamisleping ja arve), mille kohaselt ostis Tiks Farmcrewlt 334 eurose tonnihinnaga 150 tonni rapsi. Mingit rapsiostu aga aset ei leidnud. Ometigi kajastas D. Jeršov raamatupidaja vahendusel seda olematut tehingut Tiksi 2017. aasta septembri käibedeklaratsioonis, näidates seda, justkui oleks makstud 10 420,80 eurot käibemaksu. Selliselt vähendas D. Jeršov tasumisele kuuluv käibemaksu nullini ja suurendas tagastusnõuet 7251,04 euroni. (c) U. Lokk α) Väetis
22.Selle usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamiseks peetud kuriteo sooritas U. Lokk käesoleva otsuse p-s 5 kirjeldatud moel: ta osutas D. Jeršovile füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi. U. Lokk korraldas koos D. Jeršoviga ilma väävlita väetise tarne ning lepingute sõlmimise Agrochemaga. Lisaks esindas ta tehingutes Agrochemaga Lanfrat. Ka korraldas ta D. Jeršoviga nõuetele mittevastava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo. Lisaks organiseeris ta D. Jeršoviga kottidesse lubatust väiksema koguse väetise kaalumise. Samuti aitas U. Lokk kaasa kuriteoplaani koostamisele. β) Mahe kanepiseeme
23.See omastamine leidis aset käesoleva otsuse p-s 6 näidatud viisil. γ) Lanfra maksejõuetuse põhjustamine
24.8. detsembrist 2016 kuni 3. veebruarini 2017 oli Lanfra juhatuse liige J.T. . Reaalselt oli ühingu juhiks siiski U. Lokk, kuna just tema mõjutas oluliselt Lanfra äritegevust. U. Lokk tegutses tema enda koostatud, ent J.T. i allkirjastatud volikirja alusel. Esiteks tekitas U. Lokk käesoleva otsuse p-s 5 kirjeldatud moel Lanfra nimel Agrochemale CAN27+5S väetise asemel CAN27 väetist müües Lanfrale kahju. Nimelt sõlmis Lanfra 22. mail 2017 Agrochemaga kokkuleppe, mille järgi pidi Lanfra sellise väetisemüügi tõttu tasuma Agrochemale 200 000 eurose kahjuhüvitise. Seda kohustust Lanfra ei täitnud. Teiseks võttis U. Lokk 22. detsembrist 2016 kuni 28. juulini 2017 Lanfra arvelduskontolt välja kokku 83 430 eurot sularaha. Selline sularaha väljavõtmine ei olnud suunatud Lanfra majandustegevuse korraldamisele, vaid selle eesmärgiks oli raha väljaviimine äriühingust ning selle isiklikes huvides kasutamine. Kuivõrd Lanfra ei olnud võimeline oma kohustusi Agrochema ees täitma, kuulutas Harju Maakohus 14. detsembril 2017 välja Lanfra pankroti. δ) Raamatupidamise kohustuse rikkumine
25.U. Lokk oli 3. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2016 Lanfra juhatuse liige, 8. detsembrist 2016 kuni 5. maini 2017 Lanfra faktiline juht ja 5. maist kuni 6. septembrini 2017 jällegi Lanfra juhatuse liige. 31. augustil 2017 sai U. Lokk Lanfra raamatupidajalt K.S. lilt enda valdusse Lanfra 2016. ja 2017. aasta majandustegevust kajastavad raamatupidamisdokumendid. 14. detsembril 2017 kohustas Lanfra pankroti välja kuulutanud Harju Maakohus Lanfra juhatuse liikmeid, sh U. Lokki, esitama pankrotihaldurile hiljemalt enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist kõik Lanfa raamatupidamise dokumendid. U. Lokk pole seda korraldust senimaani täitnud. Et pankrotihaldur pole raamatupidamise algdokumente saanud, pole olnud võimalik Lanfra varalisest seisundist ülevaadet saada.
ε) Huuletubakas
26.See kuritegu toimus käesoleva otsuse p-s 9 toodud viisil.
ζ) Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimine
27.Selle kuriteo pani U. Lokk toime käesoleva otsuse p-s 10 märgitud moel. η) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine
28.See kuritegu toimus nii, nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse p-s 14. ν) Maksukuritegu
29.Selle kuriteo sooritas U. Lokk nii, nagu on näidatud käesoleva otsuse p-des 17–20. (d) R. Puhk α) Valga raps
30.R. Puhk osutas füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi D. Jeršovi poolt toime pandud käesoleva otsuse p-s 7 kirjeldatud omastamisele. Nimelt korraldas R. Puhk koos D. Jeršoviga Agrochemale kuuluva vara omastamise ning asjasse puutuva dokumentatsiooni koostamise. Lisaks oli R. Puhk omastamise aluseks olnud tehingus osalenud äriühingu esindaja. Samuti aitas R. Puhk kaasa kuriteoplaani koostamisele. β) Vao raps
31.Ka osutas R. Puhk füüsilist, vaimset ja ainelist kaasabi D. Jeršovi poolt toime pandud sellele omastamisele, mida käsitletakse käesoleva otsuse p-s 8. Siingi korraldas R. Puhk koos D. Jeršoviga Agrochemale kuuluva vara omastamise ning asjasse puutuva dokumentatsiooni koostamise. Lisaks oli R. Puhk omastamise aluseks olnud tehingus osalenud äriühingu esindaja. Ka aitas R. Puhk kaasa kuriteoplaani koostamisele. γ) Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimisele kaasaaitamine
32.R. Puhk osutas vaimset kaasaabi D. Jeršovi ja U. Loki poolsele käesoleva otsuse p-s 10 kirjeldatud dokumentide võltsimisele. Nimelt osales ta dokumentide võltsimist puudutava kuriteoplaani koostamises, andis nõuandeid selle kohta, kuidas kuritegu toime panna ning tugevdas D. Jeršovi ja U. Loki tahet dokumente võltsida. δ) Valga rapsiga seotud üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine
33.Selle kuriteo sooritas R. Puhk käesoleva otsuse p-s 12 esitatud viisil. ε) Vao rapsiga seotud müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja hoiustamislepingu võltsimine
34.Selle kuriteo pani R. Puhk toime käesoleva otsuse p-s 13 kirjeldatud viisil. ζ) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine
35.See kuritegu leidis aset nii, nagu on näidatud käesoleva otsuse p-s 14. (II) Maakohtu otsus (a) Resolutsioon
36.Tartu Maakohtu 2. novembri 2022 otsusega mõisteti kõik süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi.
37.D. Jeršovi karistati: - KarS § 2172 lg 1 järgi usalduse kuritarvitamise eest 3 aastase vangistusega; - KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi omastamise eest 4 aastase vangistusega; - KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise eest 8 kuulise vangistusega; - KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimise eest samuti 8 kuulise vangistusega; - KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest 1 aastase vangistusega ja - KarS § 3891 lg 1 järgi maksukuriteo eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus D. Jeršovile 4 aastase vangistuse, mida vähendati eelvangistuse tõttu 3 aasta 11 kuu ja 26 päevani. See vangistus jäeti KarS § 73 alusel 4 aasta ja 6 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata. Lisakaristusena kohaldati D. Jeršovi suhtes KarS § 491 lg 1 alusel 3 aastast ettevõtluskeeldu.
38.U. Lokki karistati: - KarS § 2172 lg 1 – KarS § 22 lg 3 järgi usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamise eest 3 aastase vangistusega; - KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi omastamise eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega; - KarS § 384 lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamise eest samuti 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega; - KarS § 3811 lg 2 järgi raamatupidamise kohustuse rikkumise eest 1 aastase vangistusega; - KarS § 376 lg 1 järgi tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise eest 8 kuulise vangistusega; - KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimise eest 3 kuulise vangistusega; - KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest 4 kuulise vangistusega ja - KarS § 3891 lg 1 järgi maksukuriteo eest 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. Ka U. Lokile mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastase vangistuse, mida vähendati eelvangistuse tõttu 3 aasta 11 kuu ja 27 päevani. See vangistus jäeti KarS § 73 alusel 4 aasta ja 6 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata. Lisakaristusena kohaldati U. Lokigi suhtes KarS § 491 lg 1 alusel 3 aastast ettevõtluskeeldu.
39.R. Puhki karistati: - KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg 3 järgi omastamisele kaasaaitamise eest 3 aastase vangistusega; - KarS § 344 lg 1 järgi dokumentide võltsimise eest 6 kuulise vangistusega ja - KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamise eest 4 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus R. Puhkile 3 aastase vangistuse, mis jäeti KarS § 73 alusel 3 aasta ja 6 kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata.
40.Agrochema tsiviilhagid rahuldati ja mõisteti:
- D. Jeršovilt, U. Lokilt ja R. Puhkilt solidaarselt välja 655 526,40 eurot põhinõude katteks,
17.juunist 2017 kuni 4. novembrini 2019 tekkinud 124 999,01 eurone viivis ja see viivis põhinõudelt (655 526,40 eurolt), mis tekib alates 5. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni; - D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt välja 96 960 eurot põhinõude katteks, 15. septembrist 2017 kuni 4. novembrini 2019 tekkinud 16 576,18 eurone viivis ja see viivis põhinõudelt (96 960 eurolt), mis tekib alates 5. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni; - D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ja see viivis põhinõudelt (267 515,91 eurolt), mis tekib alates 19. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni.
41.Rahuldati ka Lanfra tsiviilhagi ja mõisteti U. Lokilt välja 84 564,97 eurot põhinõude katteks, 5. juunist 2020 kuni 2. novembrini 2022 tekkinud 16 310,61 eurone viivis ja see viivis põhinõudelt (84 564,97 eurolt), mis tekib alates 3. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni.
42.Ka MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldati ja mõisteti D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks välja 20 231,25 eurot ja lisaks sellele tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress 0,06% päevas – seda alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus.
43.Asenduskonfiskeerimise korras mõisteti kahelt kolmandalt isikult – Teralt ja Gaialt – välja raha, mis vastas neile isikutele kuuluvate sõiduautode väärtusele. Ka konfiskeeriti D. Jeršovile ja U. Lokile kuulunud raha. (b) Menetluslikud küsimused
44.Õige pole kaitsjate väide, et süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele. Süüdistus on arusaadav ja kajastab süüdistusega seotud tõendeid.
45.Kaitseõiguse rikkumist ei kujuta endast see, et D. Jeršovi ja U. Lokki kahtlustati kohtueelses menetluses KarS § 209 järgi kelmuses, ent süüdistus esitati neile KarS § 2172 järgi usalduse kuritarvitamises. Ehkki kohtueelselt jäid D. Jeršov ja U. Lokk usalduse kuritarvitamise osas üle kuulamata, kuulati nad sellega seoses üle kohtus. Lisaks ei erine lõplik süüdistus algsest kahtlustusest kuigivõrd suures määras.
46.Mõistlik aeg maksukuriteo menetlemiseks pole möödunud. Kriminaalmenetlust alustati 2018. aasta oktoobris. Menetlus oli aktiivne, ent 2 aastat kohtueelseks menetluseks oli ikkagi liiga palju. Samas toimetati D. Jeršovi ja U. Loki suhtes teistki kriminaalmenetlust ja menetlus kohtus on olnud mõistliku pikkusega.
47.Tartu Ringkonnakohus leidis, et jälitustegevusega koguti tõendeid ebaseaduslikult ja seetõttu tuleb nii hangitud tõendid kõrvale jätta.
48.Nõustuda ei saa D. Jeršovi kaitsja seisukohaga, et KarS § 2172 lg 1 on vastuolus põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud määratletuspõhimõttega. D. Jeršovile heidetakse ette KarS § 2172 lg 1 teisele alamkoosseisule vastava teo toime panemist, s.o usalduse murdmist. „Teise isiku varaliste huvide järgimise kohustust“ ei saa pidada liiga umbmääraseks või abstraktseks. Õiguskirjanduse kohaselt on usaldusseisund juriidilise isiku nõukogu liikmel, käsundisaajal, ent võib olla võetud ka muude lepinguliste kohustuste vormis. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1
sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega – see peaks olema igale äriühingu juhatuse liikmele mõistetav ja selge. (c) Väetise ostmine
49.D. Jeršovi väitel käitus ta korrektselt, märkides kohtus kokkuvõtvalt järgmist. Baltic Agro esindaja M.S. pöördus tema poole sooviga osta Agrochemalt väetist. D. Jeršov suhtles seepeale Agrochema Leedu kommertsdirektori Mindauskas Spatkevitšusega, kes lubas väetise hankida, misjärel sõlmis D. Jeršov Agrochema nimel Baltic Agroga väetise müümise lepingu. Pärast seda aga tekkis turul hinnatõus või mingisugune defitsiit ja D. Jeršov ei saanud seetõttu Leedust lubatud väetist. Seejärel ütles Leedu peadirektor Jonas Kaminskas D. Jeršovile, et Baltic Agrolt tuleb paluda vabandust ja D. Jeršovil on vaja lepingust taganeda. Seda D. Jeršov teha ei tahtnud, sest lepingust taganemisega oleks kaasnenud sanktsioonid. Lisaks oleks lepingu täitmata jätmine olnud hoobiks Agrochema mainele. Siis pakkuski Lanfra esindaja U. Lokk välja alternatiivi: Agrochema võiks tarnida Baltic Agrole esialgselt kokkulepituga analoogset väetist. Selle plaani teoks tegemiseks ostis Lanfra Sillamäel asunud EuroChemi nimeliselt äriühingult väetist. See väetis oli ilma väävlita ja seetõttu oli vaja sinna väävlit lisada. Selle tarvis toimetati väetis Tartusse Kemotar Haldus OÜ (edaspidi Kemotar) asukohta, sest Kemotari esindajad Asso Mägi ja Keio Hallap lubasid väetisse väävlit panna. Tema, st D. Jeršov korraldas selle, et 500 kilostele väetisekottidele pannakse peale sildid selle kohta, et tegemist on CAN+S väetisega. Seejärel müüdigi väetis maha, mh viidi see Baltic Agrole. Seda, et tegelikult väetisele väävlit ei lisatud, sai D. Jeršov teada alles hiljem.
50.Ka U. Lokk eitas vääriti käitumist ja selgitas kohtus lühidalt seda. Ta kuulis, et D. Jeršov oli sattunud probleemidesse – ta oli lubanud anda Baltic Agrole palju väetist, aga ta ei saanud seda väetist kätte. U. Lokk pakkus välja, et vajaliku väetise võiks Lanfra osta Sillamäel asunud Saksamaal registreeritud Vene äriühingult EuroChemilt. See väetis oli küll väävlita, aga väävli võis ise väetisele lisada. Nii tehtigi: osteti väetis ära ja lepiti Kemotari esindaja A.M. ga kokku, et Kemotaris lisatakse väetisse väävel. U. Lokk lootis ka ise üht-teist teenida: kuivõrd tegu oli tuhandete tonnide väetisega, oli võimalik väga hästi teenida isegi siis, kui iga tonni pealt vaid 10 või 20 eurot omale võtta. U. Lokk möönis, et kottidesse ei pruukinud saada täpselt 500 kg väetist. U. Lokk saatis kogemata välja vale väetise – ilma väävlita. Kohtueelses menetluses ta tõesti ei öelnud, et A.M. pidi väetisele väävlit lisama – aga see oli tal kogu aeg mõttes olnud ning kohtueelselt see kahjuks kirja ei saanud.
51.Lanfra (esindaja U. Lokk) sõlmis Agrochemaga (esindaja D. Jeršov) 2016. aasta lõpul mitu lepingut, milles võttis endale kohustuse müüa Agrochemale kokku paar tuhat tonni väetist, hinnaga 163–169 eurot tonn. 27. detsembrist 2016 kuni 20. märtsini 2017 esitas Lanfra Agrochemale mitu arvet, mille kohaselt pidi Agrochema tasuma talle Lanfra poolt müüdud mitme tuhande tonni väetise eest kokku 679 480,20 eurot. Agrochema tasuski need arved ära.
52.Agrochema (esindaja D. Jeršov) müüs Lanfralt ostetud väetise edasi Baltic Agrole, KesaAgrole ja Weissile. Lepingute kohaselt pidi väetis sisaldama väävlit (CAN27+5S). Tegelikult väetis väävlit ei sisaldanud.
53.Baltic Agro esindaja M.S. väitis kokkuvõtlikult järgmist. Baltic Agro sõlmis Agrochemaga väävliga väetise ostmise lepingu. Agrochema aga seda lepingut tähtaegselt ei täitnud ja M.S. asus uurima, milles on probleem. M.S. teadis, et sedavõrd suur kogus väetist peaks saabuma Leedust ja ta uuris Leedust järgi, miks väetist veel tulnud pole. Leedust öeldi talle, et sealt ei
plaanitudki niisugust hulka väetist Eestisse saata. Seejärel kõneles M.S. D. Jeršoviga. Viimane ütles talle, et väetis tuleb hoopis mujalt – esialgu viitas D. Jeršov EuroChemile, ent hiljem Uralchemile. D. Jeršov saatis M.S. ile ka Uralchemi sertifikaadid. D. Jeršov pakkus M.S. ile välja, et ta hakkab ise tegelema väetise edasi tarnimisega Baltic Agro klientidele. M.S. oli sellega päri, ent mõni aeg hiljem hakkasid tulema pretensioonid nendelt Baltic Agro klientidelt, kellele D. Jeršov väetist tarninud oli. Väetis ei olnud piisavalt kvaliteetne ja uuringute järel selgus põhjus: väetises polnud väävlit. Väävlita väetis on odavam kui väävliga väetis. Seoses sellega tekitas Agrochema Baltic Agrole 183 852 eurose kahju.
54.M.S. i väidete õigsust kinnitavad e-kirjad.
55.Pangakontode väljavõtted kinnitavad, et Lanfra teenis väetise soetus-ja müügiväärtuste vahena 315 325,20 eurot (ühelt poolt ost EuroChemilt ja teisalt müük Agrochemale).
56.Ilma väävlita väetist müüs Agrochema ka Kesa-Agrole ja Weissile. Lisaks said need äriühingud väetist lubatust vähem: nad said mitte 500 kiloseid väetisekotte, nagu lubatud, vaid u 475–480 kilo kaaluvaid kotte.
57.Kemotari esindaja ja ATC-ga seotud A.M. märkis lühidalt seda. Kemotar pakkus oma lao territooriumil ladustamis-, pakkimis- ja tõsteteenust. Kõnealune väetis saabus tõesti nende lattu. Selle väetise vahemüüja oli Lanfra. Väetis pärines Venemaalt. Kemotar midagi väetisele lisama ei pidanud – vagunites saabunud väetis oli vaja vagunitest välja lasta ja tonnistesse kottidesse ümber pakkida. Kotid tõid Kemotarile D. Jeršov ja U. Lokk ning kottidele paigaldati D. Jeršovi või U. Loki saadetud sildid.
58.ATC impordimanager ja Kemotari heaks raamatupidajana töötanud K.T. väitis lühidalt järgmist. Kõnealuse väetise Lanfra kaudu Venemaalt tellimise korraldasid D. Jeršov ja U. Lokk. Väetise saajaks oli ATC, kes tegeles tolliprotseduuridega ja maksis ära kõik maksud. See väetis viidi Kemotari lattu. Seda juttu, et Kemotar oleks pidanud väetisele mingi komponendi lisama, kuulis K.T. kohtus esimest korda.
59.Kemotari juhatuse liige K.H. rääkis kokkuvõtvalt nii. D. Jeršov ja U. Lokk tellisid Kemotarilt väetise pakendamise teenuse. Väetis saabus Kemotarisse vagunitega. See ladustati ja pakendati seejärel D. Jeršovi ja U. Loki toodud 500 kilostesse kottidesse. Kottidele pandi D. Jeršovi ja U. Loki antud sildid. Väetis müüdi mh Baltic Agrole, kes andis mõni aeg hiljem Kemotarile teada, et väetis ei vasta nõuetele. Hiljem selgus, et midagi oli puudu.
60.Kohus asus seisukohale, et A.M. , K.T. ja K.H. i ütlused on usaldusväärsed. A.M. ja K.T. kinnitasid, et Kemotar väetisele väävlit ei lisanud. Seega pakendas Kemotar väävlit mittesisaldavat väetist ja tegi seda D. Jeršovi ning U. Loki soovil.
61.Agrochema tekitas Baltic Agrole väävlita väetist tarnides 183 852 eurose kahju. Väävlita väetise tarnimise läbi tekitas Agrochema kahju ka Kesa-Agrole ja Weissile – aga neile äriühingutele tekkis kahju ka seetõttu, et väetist tarniti lubatust vähem. Kesa-Agro kandis 4694,40 eurost ja Weiss 21 105,60 eurost kahju.
62.Kui D. Jeršovi poolt kohtus avaldatud versioon oleks tõene, oleks D. Jeršov selle välja toonud juba siis, kui Põllumajandusameti esindaja L-K.S. päris temalt 16. mail 2017, mil moel sai väetisest CAN väetis CAN+S. D. Jeršov L-K.S. le ei vastanud.
63.Uralchemi sertifikaadi saatis D. Jeršov M.S. ile seetõttu, et ta soovis viimast veenda, justkui oleks väetises olnud väävel – D. Jeršov teadis, et M.S. on teadlik asjaolust, et EuroChem väävliga väetist ei tooda.
64.M.S. i väitel ütles D. Jeršov talle pärast väetisest väävli puudumise ilmsiks tulekut, et teda – st D. Jeršovi – on petetud. Kohtus aga D. Jeršov midagi sellist ei väitnud.
65.Kohus leidis, et tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõendite alusel saab teha järelduse, et D. Jeršovi ja U. Loki ütlused on ennastõigustavad ega ole usaldusväärsed. Ka on süüdistatavad esitanud eri aegadel diametraalselt erinevaid versioone.
66.Niisiis korraldasid D. Jeršov Lanfra faktilise juhina ja U. Lokk Lanfra registrijärgse ning faktilise juhina teadlikult Agrochemale väetise CAN27+5S asemel väetise CAN27 müügi. Mõlema mehe sooviks oli varalise kasu hankimine. D. Jeršov ja U. Lokk organiseerisid väävlit mittesisaldava väetise laadimise, pakendamise, pakenditele siltide koostamise ja pakendite laialiveo.
67.D. Jeršov Agrochema juhatuse liikmena sõlmis U. Loki kaasabil Agrochema jaoks kahjuliku lepingu. Lanfra tarnis Agrochemale väetise CAN27+5S asemel 2764,5 tonni väetist CAN27, mille eest Agrochema tasus kokku 679 480,20 eurot.
68.D. Jeršov rikkus kavatsetult Agrochema varaliste huvide järgimise kohustust ning lojaalsuskohustust.
69.D. Jeršovi ja U. Loki kooskõlastatud tegevust väetise müügil iseloomustab D. Jeršovi 28. veebruari 2017 e-kiri U. Lokile küsimusega, „kas tarnime ise või laseme Keiol vedada“. Ka Lanfra raamatupidaja K.S. li väitel tegutsesid D. Jeršov ja U. Lokk Lanfra nimel alati üheskoos.
70.51 480 eurose kahju tekitasid D. Jeršov ja U. Lokk Agrochemale seeläbi, et tarnisid viimasele arvel kajastatutest 260 tonni vähem väetist.
71.6383,91 eurone kahju tekkis Agrochemal seetõttu, et 39 tonni väetist jäi realiseerimata – sest selles ei olnud väävlit.
72.Baltic Agrol tekkis väävlita väetise klientidele müümise tõttu kahju, mille Agrochema Baltic Agrole hüvitas. Selline kahjuhüvitamine on aga vaadeldav Agrochemal tekkinud kahjuna – 183 852 euro ulatuses.
73.Kesa-Agroga seoses tekkis Agrochemal 4694,40 eurone kahju.
74.Puutuvalt Weissi kujunes Agrochema kahjuks 21 105,60 eurot.
75.Et eespool välja toodud kahju ületab 40 000 eurot, on tegemist suure kahjuga KarS § 121 p 2 mõttes.
76.D. Jeršov pidi Agrochema juhatuse liikmena järgima Agrochema huve, olema Agrochemale lojaalne ning täitma oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolega. Et ta seda ei teinud, rikkus ta Agrochema varaliste huvide järgimise kohustust ja lojaalsuskohustust, millega põhjustas äriühingule suure varalise kahju.
77.D. Jeršov pani teo toime kavatsetult.
78.U. Lokk aitas D. Jeršovi teole kaasa. D. Jeršov ja U. Lokk tegutsesid ühiselt, kooskõlastatult ning võrdses ulatuses. Seega võiks U. Loki teopanust sisuliselt käsitleda suisa täideviimisena. Samas aga nõuab usalduse kuritarvitamise koosseis erisubjekti ehk isikut, kellel on õigus käsutada teise isiku vara, võtta talle varalisi kohustusi või järgida tema varalisi huve. Sellistele kriteeriumitele vastas aga vaid Agrochema juhatuse liige D. Jeršov. Seega tuleb leida, et U. Lokk osutas D. Jeršovi teole nii füüsilist, vaimset kui ka ainelist kaasabi. U. Lokil oli nn kahekordne tahtlus.
79.Seega tuleb D. Jeršov tunnistada KarS § 2172 lg 1 järgi süüdi usalduse kuritarvitamises ja U. Lokk KarS § 2172 lg 1 – § 22 lg 3 järgi sellele teole kaasaaitamises. (d) Mahe kanepiseeme
80.13. jaanuari 2017 kuupäeva kandva lepingu nr DJ13/01-2017 kohaselt müüs Tiigikalda (esindaja R.N. ) Agrochemale (esindaja D. Jeršov) 48 tonni mahedat kanepiseemet hinnaga 2000 eurot tonn. Agrochema tasus ostusumma – 115 200 eurot (koos käibemaksuga) – Tiigikaldale ära.
81.D. Jeršov väitis sellega seoses lühidalt järgmist. Tehing toimus. Transpordiga tegeles Aleksander Belavin ja vedas OÜ Põhjatuul (edaspidi Põhjatuul). Tema – st D. Jeršov – oli kauba pealelaadimise juures. Ta täitis ka saatelehed, ent need on kaduma läinud. Pärast pealelaadimist võttis ta seemnetelt kolm proovi. Ta müüs kanepiseemne edasi Lemurole. Mis seemnetest peale müüki edasi sai, ta ei tea.
82.Tiigikalda esindaja R.N. väitel soovis D. Jeršov osta Tiigikaldalt kanepiseemneid ja pakkus nende eest turuhinnast kõrgemat hinda. Tehing toimuski ja transpordi kaubale organiseeris D. Jeršov.
83.2017. aasta jaanuaris sõlmisid Lanfra (esindaja U. Lokk) ja ATC (esindaja A.M. ) lepingu, mille kohaselt müüs Lanfra ATC-le 117 504 euro eest 48 tonni mahedat kanepiseemet.
84.A.M. kinnitas, et ATC ostis tõesti Lanfralt 48 tonni kanepit ja müüs selle edasi Rumeeniasse. A.M. mäletamise kohaselt ATC Lanfrale Kanepi eest raha välja ei maksnud, sest Lanfra oli ATC-le võlgu ja seetõttu tehti tasaarvestus.
85.Ka ATC raamatupidaja K.T. sõnul ostis ATC mahekanepit, mille organiseerisid ATC lattu D. Jeršov ja U. Lokk.
86.A.M. väiteid tasaarvestuse tegemise kohta kinnitavad mitmed dokumendid.
87.Tõendite hulgas on 12. mai 2017 daatumiga leping nr DJ18/05-2017, mille kohaselt müüs Agrochema Lemurole teravilja. Sellel lepingul on D. Jeršovi ja T.R. allkirjad.
88.T.R. ütles lühidalt järgmist. Ta oli tõesti aastaid tagasi Lemuroga seotud, ent äritegevus käima ei läinud. Lepingul nr DJ18/05-2017 olev allkiri pole tema oma. Ta ei ole kunagi kohtunud ei D. Jeršovi ega U. Lokiga. 2017. aastal ei töötanud ta Jõgeval, vaid hoopis Soomes.
Et T.R. viibis 2017. aastal Soomes, kinnitab ka tema pangakonto väljavõte. Seega on T.R. ütlused tõesed.
89.D. Jeršovi arvutist leiti sellise D. Jeršovi allkirjaga lepingu kavand, mis kandis 13. mai 2017 kuupäeva ja mille kohaselt müüs Agrochema Eestiviljale 48 tonni mahedat kanepiseemet.
90.Rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede nr 117 ja 117-36 järgi vedas seemne Lemurole Hermespol sp.z.o.o (edaspidi Hermespol). Hermespoli esindaja S.D. e-kirja kohaselt aga Hermespol seemet ei vedanud. Seega ei vasta saatelehtedel märgitu tegelikkusele.
91.Et D. Jeršovi ütlused on vastuolus nii T.R. ütluste kui dokumentaalsete tõenditega, ei ole nad usaldusväärsed.
92.Lemurole polnud võimalik üht kirja kätte toimetada – seega pole tegemist hetkel tegutseva äriühinguga.
93.Kaanoni Koopaikeskusest saadud e-kirjade kohaselt skaneeris 30–35 aastane mees rahvusvahelise kaubaveo saatelehted nr 117 ja 117-36 selles koopiakeskuses ja palus need saata aadressile [email protected]. See teave koos varem analüüsitud tõenditega annab aluse öelda, et saatelehed koostas D. Jeršov ja skaneeris need esitamiseks Agrochemale, et jätta tollele muljet Agrochema ja Lemuro vahel tehingu tegelikust toimumisest.
94.Seega tegelikkuses Agrochema ja Lemuro vahel tehingut ei toimunud, kaup ei liikunud ja lepingus kajastatu ei vasta tegelikkusele. Tegelikult müüs Lanfra D. Jeršovi ja U. Loki kooskõlastatud tegevuse tulemusena seemned ATC-le.
95.Momendist, mil Agrochema ostis Tiigikaldalt kanepiseemne ära, muutus ostja selle seemne omanikuks ja seega oli see seeme sellest hetkest peale D. Jeršovile usaldatud vara. D. Jeršovil polnud õigust anda kanepiseemne käsutamise õigust ega valdust üle U. Lokile, kuid ta siiski tegi seda. U. Lokk müüs seepeale kanepiseemne D. Jeršovi teadmisel ATC-le.
96.D. Jeršov ja U. Lokk panid toime omastamise grupis. D. Jeršovil oli juhatuse liikmena pädevus Agrochemale kuuluva vara käsutamiseks. D. Jeršov ja U. Lokk korraldasid nii Lanfra ja ATC vahelise tehingu kui ka kanepiseemne tarnimise Tiigikaldalt ATC-le. Nii pöörasid nad kanepiseemne ebaseaduslikult Lanfra kasuks ja jätsid Agrochema sellest kanepiseemnest vastusooritust saamata ilma. (e) Lemuroga seotud dokumentide võltsimine ja nende dokumentide kasutamine
97.Lemuro ja Agrochema vahelist teravilja ostu-müüki eelnevast tulenevalt ei toimunud. Samas allkirjastas D. Jeršov lepingu, mille kohaselt see tehing toimus. Seega võltsis D. Jeršov selle lepingu KarS § 344 lg 1 tähenduses. Ka on lepingul Agrochema tempel – selle templi kasutamise õigus oli D. Jeršovil. Lepingule on kantud ka T.R. nimi ja selle juures on allkiri, ent seda ei kirjutanud T.R. . See leping andis Lemurole omandiõiguse kanepiseemnele ja Agrochemale õiguse saada kanepiseemne müügi eest tasu.
98.Eelöeldust nähtuvalt võltsis D. Jeršov ka rahvusvahelise kaubaveo saatelehed. Nimelt nähtus saatelehtedelt, et kanepiseeme viidi Poola, aga see ei vasta tõele. D. Jeršov soovis saatelehtedega tõendada, et kanepiseeme on viidud Poola, ja seeläbi tõendada, et ta on lepingulise kohustuse täitnud.
99.Ka kasutas D. Jeršov viidatud lepingut ja saatelehti – ta esitas need Agrochemale. Seda tegi ta sooviga veenda Agrochemat, justkui oleks tehing Agrochema ja Lemuro vahel toimunud. See oli vajalik selleks, et vabaneda kohustusest hüvitada Agrochemale see kahju, mille D. Jeršov tekitas kanepiseemet ATC-le müües. (f) Valga raps
100.D. Jeršov eitas oma süüd ja märkis lühidalt järgmist. Ta ei kontrollinud, kas Eestivilja poolt Agrochemale müüdud raps oli Valga laos olemas või mitte, sest usaldas oma eelmist tööandjat Eestivilja ja R. Puhki. Et rapsi tegelikult polnud, sai ta teada alles hiljem. Raps osteti lattu, sest ostu hetkel rapsile ostjat ei olnud. Agritadingule müüdi see raps kohe pärast esialgse tehingu tegemist tagasi seetõttu, et hind tõusis ja rapsi ostuhinnast kallimalt maha müües oli võimalik raha teenida.
101.R. Puhk kohus ütlusi ei andnud, ent eeluurimisel märkis ta, et raps oli kusagil kliendi laos olemas – ta ei mäletanud aga, kus täpselt.
102.Eestivili väljastas Agrochemale rapsi müügi tõttu 2. mai 2017 kuupäeva kandnud arve 97 106,16 euro tasumiseks. D. Jeršov tasus selle arve 3. mail 2017. Kohe pärast seda liikus 6600 eurot Eestivilja kontolt Lanfra kontole – selgituseks „a.16121521“.
103.D. Jeršov ja R. Puhk allkirjastasid 8. mail 2017 rapsi üleandmise-vastuvõtmise akti.
104.Valga elevaatorit opereerinud AS Estreftransservice kirja kohaselt ei olnud elevaatoris 2017. aastal ei vilja ega rapsi.
105.Ka R.D. i ütluste kohaselt Valga elevaatoris Agrochemale kuuluvat rapsi polnud.
106.Eestivilja laoarvestuse analüüsi kohaselt polnud sel äriühingul laos 201,8 tonni rapsi, mida Agrochemale müüa.
107.11. mai 2017 lepingu kohaselt müüs Agrochema Agritradingule 201,8 tonni rapsi hinnaga 98 074,80 eurot – see summa kanti Agritradingu arveldusarvelt Agrochemale reaalselt üle. 31. mail 2017 müüs Agritrading rapsi Eestiviljale tagasi.
108.Eeltoodust lähtuvalt seda rapsi, mille Agrochema D. Jeršovi vahendusel Eestiviljalt justkui ostis, tegelikkuses ei eksisteerinud.
109.D. Jeršovi ja R. Puhki internetivestlus kinnitab seda, et Lanfra oli Eestiviljale võlgu ja R. Puhk nõudis seda võlga tagasi. Lanfra võlga Eestivilja ees kinnitab ka Lanfra ostuvõlgnevuste aruanne.
110.Et D. Jeršov ja R. Puhk rapsi-tehingut tegelikult teha ei soovinud, vaid tahtsid üksnes jätta muljet, et selline tehing toimus, kinnitab ka nende vaheline Skype vestlus: R. Puhk nõudis D. Jeršovilt rapsi raha, D. Jeršov päris, millisest laost ta rapsi ostab, R. Puhk viitas Eestivilja ning Agrochema nimele ümber kirjutamsele jne.
111.Kokkuvõtlikult saab asuda seisukohale, et tehingu eesmärk oli Agrochema rahaliste vahendite kandmine Eestiviljale.
112.Kuivõrd rapsi olemas ei olnud, pöörasid D. Jeršov ja R. Puhk 97 106,16 eurot ebaseaduslikult Eestivilja kasuks.
113.Tehing Agritradingu ja Agrochema vahel vormistati omastamise varjamiseks, sest sellel tehingul puudub igasugune reaalne sisu. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et tehing vormistati juba siis, kui Agrochema oli aru saanud, et rapsi tegelikult pole.
114.R. Puhki tuleb pidada kaasaaitajaks D. Jeršovi poolsele omastamisele. Muu hulgas oli R. Puhkil nn kahekordne tahtlus, sh teadis ta D. Jeršovi põhiteost. R. Puhki ja D. Jeršovi Skypevestluse põhjal ei saa teha kaitsja nimetatud järeldust, justkui oleks R. Puhk arvanud, et raps on elevaatoris olemas. Paika ei pea ka kaitseväide, et D. Jeršov ja R. Puhk soovisid anda laenu kauba tagatisel vms – kumbki mees ei kõnelenud sellest kusagil poole sõnagagi. Kaitsja väitel oli tehingute tegemine olematu kaubaga Agrochema jaoks tavaline – ja nii ohustas kannatanu end teadlikult ise. Äripraktikas võidakse tõesti edasi-tagasi müüke teha, ent praegu midagi sellist ei toimunud. R. Puhk korraldas koos D. Jeršoviga Agrochemale kuuluva vara omastamise ja näiliku tehingu aluseks oleva dokumentatsiooni koostamise, olles ise näilikus tehingus osalenud äriühingu esindajaks. Kui R. Puhk seda teinud poleks, ei oleks D. Jeršov saanud põhitegu lõpule viia. (g) Valga rapsiga seotud üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine
115.Et rapsi polnud ja seda üle ei antud, tähendab, et üleandmist-vastuvõtmist kinnitav akt ei vasta tõele. Selle akti allkirjastasid digitaalselt D. Jeršov ja R. Puhk. Akt sobis õiguse omandamiseks, kuivõrd selle akti kohaselt läks 201,8 tonni rapsi valdus ning omand Eestiviljalt Agrochemale üle. (h) Vao raps
116.D. Jeršov ei võtnud süüd omaks ka selles süüdistuses ja selgitas kokkuvõtlikult järgmist. Tal oli tal plaanis müüa ostetud raps Lätti. Ta usaldas R. Puhki ega käinud kontrollimas, kas raps tegelikult olemas oli või mitte. Valgevene äriühinguga seotud dokumentidest ei tea ta midagi.
117.R. Puhk rääkis kohtueelselt lühidalt nõnda. Ta andis 2017. aasta mais U. Lokile rapsi ostuks 295 000 eurot sularahas. U. Lokk pidi selle raha eest tarnima rapsi Vao lattu, kuid lattu see raps ei jõudnud. R. Puhk usaldas U. Lokki ja tegi seetõttu D. Jeršoviga rapsi üleandmise akti ja müüs rapsi Agrochemale. Agrochema maksis Agritradingule raha rapsi eest ära seetõttu, et Agrochema usaldas teda, st R. Puhki. R. Puhk eeldas, et raps jõuab Vao lattu (kd 24, lk 5758).
118.U. Loki sõnul ta R. Puhkilt 295 000 eurot ei saanud.
119.Süüdistatavate ütlused pole usaldusväärsed, sest teised tõendid lükkavad need ümber.
120.5. mai 2017 lepingu nr 05052017-12 kohaselt ostis Agrochema (esindaja D. Jeršov) Agritradingult (esindaja R. Puhk) 655 526,40 euro eest 1376 tonni rapsi. D. Jeršov tasus ostuhinna 655 526,40 eurot Agritradingule 11. mail 2017. 11. mail 2017 allkirjastasid D. Jeršov ja R. Puhk ka 1376 tonni rapsi vastuvõtmise-üleandmise kohta akti nr 05.05.2017-1. 16. mail
2017 allkirjastasid D. Jeršov ja R. Puhk ka hoiustamislepingu nr 05052017-1, mille järgi kohustus Agritrading hoiustama Agrochemalt ostetud rapsi alates 5. maist 2017 viljalaos Vaos.
121.Agrochema esindaja D.Z. selgitas lühidalt järgmist. D. Jeršov kutsuti Agrochema Eesti esinduses tekkinud probleemide tõttu 10. mail 2017 juhtkonna poolt Leetu. D. Jeršov ilmus kohale 12. mail 2017. Pearaamatupidaja sõnade kohaselt andis Vao rapsiga seonduva rahaülekande tegemise korralduse D. Jeršov. D.Z. saatis R.D. i uurima, kas Vaos rapsi on – R.D. läkski Vaosse, ent seal rapsi ei näinud.
122.Agrochema raamatupidaja N.U. väitis kokkuvõtlikult seda. Millalgi mai alguses, neljapäeva pärastlõunal tuli D. Jeršov tema juurde. D. Jeršov kiirustas, sest ta pidi minema Leetu. D. Jeršov tahtis, et N.U. maksaks Agritradingule raha. D. Jeršovil oli kaasas arve. N.U. päris D. Jeršovilt, kas ostja on rapsile olemas ja D. Jeršov vastas jaatavalt. Seepeale laadiski N.U. maksekorralduse veebipanka üles ja D. Jeršov kirjutas sellele korraldusele oma kabinetis alla, saates korralduse nõnda panka.
123.Vao laos töötanud M.N. e väitel pole seal laos rapsi hoiustatud – seda kasutati töökojana, kus M.N. remontis autosid.
124.R.D. kinnitas, et ta käis Vao keskuse laoplatsil olukorda kontrollimas, ent rapsi seal ei olnud.
125.10. jaanuaril 2019 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt Agritradingu laos 31. mail 2017 rapsi polnud.
126.Agritradingu kontode vaatlusprotokollist ilmneb, et sel äriühingul polnud piisavalt raha, et osta enam kui 600 000 euro eest rapsi.
127.Vao keskuse kuivatist 2018. aasta jaanuaris tehtud fotodelt nähtuva kohaselt pole usutav, et seal kuivatis oleks rapsi hoiustatud.
128.Kohtus toodi esmakordselt välja kaitseversioon, et raps võis tulla ka hiljem. Varem oli siiski pidevalt räägitud, et raps oli juba 2017. aasta mais reaalselt olemas.
129.2017. aasta augustis saabus Agrochema postkasti Valgevenes 1. augustil 2017 postitatud ümbrik, milles oli leping nr DJ 44/2017, mille kohaselt müüs Agrochema (esindaja D. Jeršov)
8.mail 2017 Biotopresursile 1000 tonni Vao laos asunud rapsi hinnaga 420 eurot tonn (kokku seega 420 000 euro eest). Kaasas olid ka saatelehed, mille järgi viis rapsi Vaost Valgevenesse Belgruz. Samas kustutati Biotopresurs Valgevene äriregistrist juba 31. oktoobril 2016 ehk Biotopresurs ei saanud 2017. aasta mais enam mingeid tehinguid teha. Belgruzi e-kirjaga antud kinnituse kohaselt ei vedanud see äriühing Eestist Valgevenesse rapsi. Lisaks on rapsi väljaveoks Valgevenesse tarvis riiklikku sertifikaati, ent seda pole Agrochema Põllumajandusametilt taotlenud. Et mingit tehingut Biotopresursiga ei toimunud, on viidatud leping ja saatelehed sisult valed ehk võltsitud.
130.D. Jeršov tegi pangaülekande talle usaldatud Agrochema vara arvelt, ehkki ta oli teadlik, et Agritrading vastusooritust ei tee ja ostetavat rapsi pole. Seega pööras D. Jeršov 655 526,40 eurot ebaseaduslikult Agritradingu kasuks. Biotopresursiga seotud dokumendid võltsis D. Jeršov omastamise varjamiseks – nii nagu ta oli teinud juba seoses Valga rapsiga.
131.R. Puhk aitas D. Jeršovi teole kaasa. R. Puhki juurest leiti poolik paberileht, mis näeb välja nagu juhis dokumentide vormistamiseks ja saatmiseks Valgevenesse. Ka nägi Biotopresursiga seotud dokumente R. Puhki kabinetis Giedrius Chamanskis. Seega teadis R. Puhk seda, et tehingut Biotopresursiga tegelikult ei toimunud. Ka R. Puhki enda poolt tehtud helisalvestis tema enda ja D. Jeršovi ning U. Loki vahelisest vestlusest võimaldab järeldada, et Agrochema ja Agritradingu vahelist tehingut ei toimunud: R. Puhk organiseeris koos D. Jeršovi ja U. Lokiga Agrochema ja Biotopresursi vahelise müügilepingu ja rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede (CMR) koostamist ja saatmist Valgevenest Eestisse. Niisiis oli R. Puhk algusest peale kursis, et Agrochema Agritradingule midagi ei müü. Ilma R. Puhkita poleks skeemi realiseerimine olnud võimalik. Kuna Agrochema vara oli usaldatud üksnes D. Jeršovile, saab täideviijaks olla vaid D. Jeršov ja R. Puhki tegevus tuleb kvalifitseerida kaasaaitamisena. (i) Omastamise lõplik kvalifitseerimine
132.D. Jeršov: KarS § 201 lg 2 p-d 1 (mitu omastamist), 2 (40 000 eurot ületav ulatus) ja 4 (grupp). U. Lokk: KarS § 201 lg 2 p-d 2 (suur ulatus) ja 4 (grupp). R. Puhk: KarS § 201 lg 2 pd 1 (mitu tegu) ja 2 (suur ulatus) – § 22 lg 3. (j) Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimine
133.Leping nr DJ 44/2017 ei vastanud tõele: tegelikult Agrochema Biotopresursile rapsi ei müünud. Ka ei ole õige saatelehtedel märgitu, justkui oleks rapsi transportinud Eestist Valgevenesse Belgruz.
134.U. Loki seotust dokumentide võltsimisega kinnitab U. Loki juurest leitud mälukaart, millelt leiti Agrochema ja Biotopresursi lepinguna vormistatud dokumendi poolik koopia. 20. juunil 2017 saatis U. Lokk oma elukaaslase Sandra Haugase e-posti aadressile 40 rahvusvahelise kaubaveo saatelehte, mis sarnanevad täpselt nendega, mis saadeti Valgevenest ümbrikuga Agrochemasse. Järelikult võttis U. Lokk osa dokumentide võltsimisest ja tegi seda koos D. Jeršoviga.
135.R. Puhki dokumentide võltsimisele kaasaaitamist kinnitab R. Puhki enda tehtud salvestis tema vestlusest D. Jeršovi ja U. Lokiga. Ka muud eelnevalt analüüsitud tõendid näitavad seda, et R. Puhk osutas vaimset kaasabi võltsimist puudutava süüteoplaani koostamises. (k) Biotopresursiga seotud võltsitud dokumentide kasutamine
136.Eelnevalt analüüsitud tõendid võimaldavad öelda, et D. Jeršov, U. Lokk ja R. Puhk kasutasid Biotopresursiga seotud võltsitud dokumente, sest nad soovisid vabastada Agritradingut, D. Jeršov ja R. Puhki kohustusest hüvitada Agrochemale tekitatud kahju. Seega panid D. Jeršov, U. Lokk ja R. Puhk toime KarS § 345 lg 1 pärase kuriteo. (l) Vao rapsiga seotud müügilepingu, üleandmise-vastuvõtmise akti ja hoiustamislepingu võltsimine
137.Vao rapsi ei eksisteerinud, seda ei antud üle ja seda ei hoiustatud. Sellegipoolest koostati R. Puhki korraldusel rapsi ostu-müügilepingu tekst, millele kirjutasid alla R. Puhk ja D. Jeršov, viies nii dokumendi võltsimise lõpule. R. Puhki korraldusel koostati ka rapsi üleandmisvastuvõtmise akt, millele R. Puhk ja D. Jeršov panid oma allkirja. Ka andsid need kaks meest
oma allkirja hoiustamislepingule. Kõigi nende dokumentidega oli võimalik omandada õigusi, mistõttu tuleb D. Jeršov ja R. Puhk nende dokumentide võltsimises süüdi mõista. (m) Vao rapsiga seotud võltsitud hoiustamislepingu kasutamine
138.D. Jeršov esitas võltsitud hoiustamislepingu kavatsetult Agrochemale, et vabastada Agritrading, D. Jeršov ja R. Puhk võimalikust kohustusest hüvitada Agrochemale kahju. Seega tuleb D. Jeršov süüdi tunnistada. (n) Lanfra maksejõuetuse põhjustamine
139.U. Lokki süüdistatakse selles, et ta kahjustas Lanfra juhatuse liikmena Lanfra varalist seisundit ja põhjustas nõnda Lanfra maksejõuetuse. U. Lokk end süüdi ei tunnistanud.
140.Ei ole vaidlust selles, et U. Lokk oli 3. oktoobrist kuni 8. detsembrini 2016 ja 5. maist kuni
6.septembrini 2017 registrijärgne Lanfra juhatuse liige. Süüdistuse väitel juhtis U. Lokk Lanfrat aga ka vahepealsel ajal, st 8. detsembrist 2016 kuni 5. maini 2017, mil Lanfra juhtaja oli registri kohaselt J.T. – siis oli U. Lokk Lanfra faktiline juht.
141.J.T. andis lühidalt selliseid ütlusi. U. Lokk palus temalt abi: ta tahtis, et J.T. oleks mõnda aega Lanfra juhatuse liige. J.T. oli sellega nõus. Lanfra juhatajana ta suurt midagi ta ei teinud. Tõsi, ta tegi pangas lepingu, et Lanfrale avataks konto. Lanfra kontosid ta ise ei kasutanud ja internetipangas ta mingeid tehinguid ei teinud. Ka ei olnud J.T. il pangakaarte – need olid ilmselt U. Loki käes. Sularaha J.T. Lanfra arvelt välja ei võtnud. Juurdepääs Lanfra kontodele oli U. Lokil või D. Jeršovil. Ka allkirjastas J.T. mingi ostu-müügilepingu. Äriühingu raamatupidamise ta kokku ei puutunud. Juhatuse liikme kohalt astus ta tagasi, sest ta ei suuda kõike hoomata ja ettevõtet edukalt juhtida. Lanfra raamatupidamise dokumente tal kunagi olnud ei ole. Küll aga kinnitas ta U. Loki suunamisel Lanfra majandusaasta aruande. Ta ei teinud äriühingus midagi ilma U. Loki teadmata. Ta kirjutas U. Loki suunisel alla volikirjale, millega Lanfra volitas U. Loki end esindama. Seega oli J.T. variisik, kes otsuseid ei teinud – faktiliselt juhtis Lanfrat U. Lokk.
142.See, et U. Lokk müüs koos D. Jeršoviga Agrochemale nõuetele mittevastavat väetist, põhjustas Agrochema poolsete rahaliste nõuete esitamise Lanfra vastu.
143.U. Lokk võttis 19. detsembril 2016 Coop Panga väljastatud pangakaardiga 22. detsembrist 2016 kuni 28. juulini 2017 Lanfra pangakontolt välja 83 430 eurot.
144.Lanfra sõlmis 22. mail 2017 Agrochemaga kahju hüvitamise kokkuleppe, millega kohustus tasuma Agrochemale 200 000 eurose kahjuhüvitise. See kohustus jäi täitmata.
145.Ajutine pankrotihaldur Andrian Palmits rääkis kokkuvõtlikult nii. Alates 6. septembrist 2017 Lanfra juhatajaks saanud A.P. sai tõenäoliselt ülesandeks viia Lanfra sellisesse seisu, kus see registrist ära kustutatakse. Lanfra pankroti põhjustas ebaõnnestunud väetise-tehing, misjärel tekkis Lanfral 200 000 eurone võlg, mis viiviste võrra kasvama hakkas. Raamatupidamise alusdokumendid puuduvad. Lanfrasse ei jäänud sentigi raha. Ilmselt oli Lanfra n-ö vahekeha, mida kasutati mingiteks operatsioonideks.
146.A.P. märkis lühidalt seda. U. Lokk pakkus talle võimalust hakata Lanfra juhatajaks ja hakata tegelema Lanfra võlgadega ning nii raha teenida. U. Lokk vormistaski end notaris
äriühingu juhatajaks. Selleks ajaks oli äriühingu majandustegevus lakanud. Selgus, et Lanfra võlad olid märksa suuremad kui A.P. ile eelnevalt räägitud oli. A.P. ei näinud ei Lanfra arvelduskontosid, raamatupidamisdokumente ega pangkaarte. Ka ei saanud ta Lanfrast sularaha.
147.Finantsasjatundja U.V. kõneles kokkuvõtvalt nõnda. 2017. aasta alguses hakati Lanfra kontolt raha välja võtma sellisel moel, milleks äriühingu tegevust arvestades mõistlikku põhjust polnud. Täpsemalt kogunes sularaha kuni 2017. aasta maini ja siis hakati seda elimineerima. Lanfra müüs kaupa nõnda, et ta selle eest tasu ei saanud. Lanfa osakapitali suurendamine toimus ebatavalisel moel. Kohati liikus raha läbi Lanfra ja jõudis siis raha maksjale tagasi. Seega Lanfra varaline seis niisuguste kannete tagajärjel ei paranenud. Sellise rahakeerutamise soov oli ilmselt näidata Lanfrat tegelikust paremini kapitaliseerituna ja seega maksevõimelisena. Kummaline oli see, et paar päeva enne A.P. i Lanfra juhatajaks saamist ostis Lanfra arvete kohaselt palju kaupa Lanfra SIA-lt. Pärast väetisetehingut võõrandas Lanfra kaupa mitmetele äriühingutele. Lanfrale selle kauba eest ei makstud. Raha viidi välja muu hulgas nõnda, et seda tagastati mitmetele äriühingutele, sh anti laenu. Need tehingud viitavad sellele, et oli soov raha Lanfrast välja viia. Sularaha väljavõtmistel ei olnud majanduslikku mõtet. Ei ole ju mõtet võtta välja 50 000 eurot sularaha ja anda see kellegi teise kätte mitmeks kuuks hoiule. Ebatavaline on seegi, kui kiiresti Lanfrast vara välja viima hakati – oli ju see äriühing asutatud alles 2016. aasta oktoobris. Lanfra maksejõuetuse põhjustas ebaõige väetise tarnimine. 2017. aasta märtsi lõpust alates oli Lanfra maksejõuetu.
148.U. Lokilt küsiti, miks ta sõlmis Agrochemaga 200 000 eurose kahju hüvitamise kokkuleppe ja võttis seejärel ikkagi Lanfra arvelt välja 83 430 eurot sularaha. U. Loki sõnul toimus see selleks, et tasuda võlga Tiksi ees. Sularahas toimus maksmine U. Loki väitel seetõttu, et Tiksis töötavad põllumehed ja paljudel neist pole pangaarveid. Ka ütles U. Lokk, et ta lootis sellele, et võimas Agrochema peab oma sõna ja tagastab väetise.
149.U. Loki ütlused on kohtu meelest ennastõigustavad ega riimu teiste tõenditega, mistõttu ei saa neile tugineda. U. Lokk andis Lanfa üle A.P. ile sooviga vabaneda Lanfast ja selle võlgadest.
150.Et J.T. ja A.P. polnud Lanfra reaalsed juhid, kinnitavad ka Lanfra raamatupidaja K.S. li ütlused: ta suhtles Lanfraga seoses vaid U. Loki ja D. Jeršoviga.
151.U. Lokk võttis sularaha välja selleks, et see Lanfrast ära viia. See oli vajalik seetõttu, et ei peaks hüvitama Agrochemale tekitatud kahju.
152.ÄS § 187 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevalt peavad osaühingu juhatajad täitma oma ülesandeid hoolikalt. U. Lokk seda ei teinud. Lanfra ja Agrochema vahelise lepingu rikkumine tõi kaasa kahjunõude Lanfra vastu ja seega on tegemist Lanfra varalise seisundi kahjustamisega KarS § 384 lg 1 mõttes. Hoolsusvastane on ka sularaha välja võtmine – seda vähemalt alates 22. maist 2017, mil esitati kahjunõue.
153.Prokuröri meelest ei välista U. Loki vastutust see, et ta ei olnud 8. detsembrist 2016 kuni
5.maini 2017 registri kohaselt Lanfra juhtaja – piisab sellest, et ta oli Lanfra faktiline juht. Kohus leidis, et äriühingu faktiliseks juhiks olemine isikut KarS § 384 subjektiks ei muuda – seaduses sätestatu kohaselt vastutab vaid juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige.
154.Küll aga saab U. Loki erisubjektsuse tuletada prokurör alternatiivsest seisukohast. Lanfra ja Agrochema sõlmisid väetise ostu-müügilepingu 26. oktoobril 2016, mil U. Lokk oli Lanfra
registrijärgne juhataja. Seda oli ta ka 8. detsembril 2016, mil sõlmiti selle lepingu lisa nr 3. Maksejõuetuse põhjustamine oli sel hetkel juba alanud – eelnevast tulenevalt ei olnud U. Lokil ja D. Jeršovil juba algusest peale soovi Lanfra ja Agrochema vahelist lepingut täita. Oluline on seegi, et U. Lokk asus 5. mail 2017 uuesti Lanfra juhatuse liikmeks – seega enne seda kui sõlmiti kahju hüvitamise kokkulepe, mida U. Lokk täita ei kavatsenudki. Ka jätkas U. Lokk pärast 5. maid 2017 Lanfra arvelt raha välja võtmist. Seega aktsepteeris U. Lokk alates 5. maist 2017 oma eelnevat äriühingule kahjulikku tegevust Lanfra faktilise juhatajana.
155.U. Lokk tegutses KarS § 384 lg-s 1 nõutava tahtlusega.
156.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
157.Seega tuleb U. Lokk KarS § 384 lg 1 järgi süüdi tunnistada. (o) Raamatupidamise kohustuse rikkumine
158.U. Lokk end Lanfra raamatupidamisdokumentide varjamises süüdi ei tunnistanud ja märkis, et tal ei olnudki pankrotihaldurile esitamiseks mingeid dokumente: osa dokumente andis ta A.P. ile ja osa võtsid endaga kaasa uurijad.
159.A.P. i sõnul ei näinud ta mingeid Lanfra dokumente, ehkki tal oli tõsine huvi raamatupidamisdokumentide vastu.
160.A. Palmitsa ütlused oli kokkuvõtlikult sellised. Talle Lanfra raamatupidamisdokumente üle ei antud. J.T. i väitel ei teadnud ta sellest asjast midagi. U. Lokk ütles tema (st A. Palmitsa) nähes A.P. ile, et ta (st U. Lokk) ju andis dokumendid A.P. ile üle, ent A.P. sõnas, et ta pole midagi saanud. Pearaamatu A. Palmits siiski raamatupidaja K.S. li käest sai – aga raamatupidamise algdokumente mitte. Vaid pearaamatu alusel tehingute põhjendatust hinnata ei saa – raamatupidaja vaid kandis sisse seda, mida juhataja talle ütles.
161.Finantsasjatundja U.V. sõnul oli ülevaate saamine Lanfra varalisest seisust väga keeruline: kasutada oli vaid pearaamat, arvelduskonto väljavõtted ja kõigest mõned üksikud arved.
162.K.S. li väitel andis ta kõik raamatupidamisdokumendid üle U. Lokile.
163.Usaldusväärsed ja omavahel kokku langevad on A.P. i, K.S. li, A. Palmitsa ja U.V. ütlused. Ka ühtivad need dokumentaalsete tõenditega.
164.Niisiis tuleb järeldada, et U. Lokk sai raamatupidamisdokumendid 31. augustil 2017 K.S. lilt. U. Lokk aga ei andnud neid dokumente üle ei J.T. ile, A.P. ile ega A. Palmitsale.
165.Seega varjas U. Lokk raamatupidamisdokumente. Kui pole esitatud äriühingu lepinguid ega arveid, st raamatupidamise algdokumente, on ülevaate saamine äriühingu varalisest seisundist vähemalt keskmise vastava valdkonna spetsialisti jaoks oluliselt raskendatud. U. Lokk tegutses kavatsetult: tema eesmärk oli vastutusest vabaneda ja teha võimatuks või võimalikult keeruliseks ülevaate saamine Lanfras toimunud tegevustest. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega tuleb U. Lokk KarS § 3811 lg 2 järgi süüdi tunnistada. (p) Huuletubakas
166.D. Jeršov end selleski teos süüdi ei tunnistanud ja väitis lühidalt järgmist. Ta tõi tõesti koos U. Lokiga Rootsist tavalist ja huuletubakat. Tema teada tohtis ta Eestisse tuua 15 kg tubakatooteid inimese kohta. Pool J. Sütiste teel asunud garaašis olnud tubakast kuulus talle. Huuletubakat tõi ta iseenda tarbeks.
167.Ka U. Loki väitel pole ta kuritegu sooritanud. Täpsemalt väitis U. Lokk kokkuvõtlikult seda. Ta ostis tõesti Rootsist huuletubakat. Garaažist leitud tubakas oli toodud ühe või kahe korraga. Talle teadaolevalt võis riiki tuua inimese kohta 15 kg huuletubakat. Ta isegi tarvitas huuletubakat. Garaaži üüris ta talvekummide ja muu kraami ladustamiseks.
168.T.T. – kelle osas menetlus eraldati ja seejärel oportuniteedi kaalutlustel lõpetati – kõneles lühidalt nõnda. Ta müüs U. Lokilt saadud huuletubakat oma tuttavatele. Ta ise huuletubakat kunagi tarvitanud pole ega osanud vastata, kui pikaks perioodiks ühest kastist (24 torni) jätkuma peaks. Konkreetset kokkulepet U. Lokiga selle kohta, et ta (st T.T. ) huuletubakat müüma hakkab, ei olnud. Küll aga võis U. Lokk aimata, mida T.T. huuletubakaga tegema hakkab. Huuletubaka müügist saadud raha andis ta U. Lokile.
169.J. Sütiste tee 29 asuvast garaažiboksist nr 44 leiti 31. jaanuaril 2018 1760 karpi ehk 22,985 kg kuut erinevat marki huuletubakat.
170.Selle garaažiboksi rentis U. Lokk 1. jaanuaril 2017 sõlmitud lepingu alusel E.M. lt.
171.Huuletubaka karpidelt leiti U. Loki DNA-d.
172.AS Tallink Grupp kinnitusel käisid U. Lokk ja D. Jeršov korduvalt Rootsis.
173.D. Jeršovi kontolt tehti tubakatoodete eest tuhandetes eurodes makseid ühele huuletubakaga kauplevale Rootsi äriühingutele.
174.D. Jeršovi ja U. Loki asutatud Lanfra SIA suhtles snusi ehk huuletubaka teemadel.
175.U. Loki telefonist leiti Rootsis elava huuletubakamüüja V.K. i kontaktid.
176.Tubakaseaduse (TubS) § 6 lg 22 kohaselt loetakse käitlemiseks mittelubatud suitsuvabu tubakatooteid suures kogus olevaks, kui tubakatoodete kogus ületab 15 kilogrammi. Garaažiboksist nr 44 leiti üle 15 kg suitsuvabu tubakatooteid – 22,985 kg.
177.Kohus ei uskunud D. Jeršovi, U. Loki ega T.T. e väiteid, et tubakat toodi Eetisse vaid enda tarbeks. Esiteks ütles T.T. ise, et tema tubakat ei tarvitanud, vaid müüs seda edasi. Pole usutav, et keegi hoiab oma tarbeks ligi 23 kg kuut erinevat marki tubakat. Oma tarbeks ette nähtud tubakat oleks hoitud kodus, mitte üürigaraažis.
178.Kaitsjad leidsid, et kui 22,985 kg tubakat süüdistatavate peale ära jagada, jääb igaühe käideldud kogus alla kriitilise piiri (15 kg). See pole õige, sest süüdistatavad oli kaastäideviijad (grupp) ja nende tahe oli suunatud 22,985 kg tubaka käitlemisele.
179.Etteheide edasitoimetamises, hoidmises ja kauplemises on leidnud tõendamist. Müügitegevus jäi terve koguse osas katsestaadiumisse, ehkki süüdistatavate tahe oli tegelikult suunatud sellele.
180.U. Loki ja D. Jeršovi roll tubaka käitlemise grupis oli aine Eestisse toomine ja garaaži viimine ning T.T. e eesmärk oli tubakat müüa ja ostjateni toimetada.
181.Süüdistatavad tegutsesid kavatsetult, õigusvastselt ja süüliselt, mistõttu tuleb nad KarS § 376 lg 1 järgi süüdi tunnistada. (q) Maksukuritegu α) Lanfrat puudutavad näilikud tehingud
182.Tiksi asutas 2001. aastal V.T. . Alates 16. jaanuarist 2017 olid Tiksi osanikud U. Lokk ja D. Jeršov. U. Lokk oli 18. jaanuarist kuni 23. augustini 2017 Tiksi juhataja. 22. jaanuaril 2017 andis U. Lokk volikirjaga D. Jeršovile õiguse teha Tiksi esindamiseks kõiki tehinguid. D. Jeršov oli Tiksi juhatajaks 23. augustist 2017 kuni 13. veebruarini 2018. Tiks oli käibemaksukohustuslane. Tiks tegeles kaubaveoga.
183.Alates 2017. aasta jaanuarist kuni Tiksi pankrotini (mis kuulutati välja 2019. aasta septembris) ajasid Tiksi nimel äri U. Lokk ja D. Jeršov.
184.Eelnevast nähtuvalt kontrollisid U. Lokk ja D. Jeršov ka Lanfrat.
185.Tiksi 2017. aasta aprilli käibedeklaratsiooni esitas raamatupidaja K.S. el, kes sai andmed deklaratsiooni esitamiseks nii D. Jeršovilt kui U. Lokilt. Sellel deklaratsioonil kajastatakse 20 231,25 eurot tasutud käibemaksuna. MTA pärimise peale esitati talle 12. aprilli 2017 kuupäeva kandev arve nr 1704001, mille kohaselt ostis Tiks Lanfralt 94 982,40 euro eest väetist (käibemaksumäär 0%).
186.Ka Tiksi 2017. aasta juuli käibedeklaratsiooni esitas K.S. el. Selles deklaratsioonis kajastatakse 14. juuli 2017 daatumiga arvet nr 16121534, mille kohaselt ostis Tiks Lanfralt 24 624 euro eest (sh käibemaks 4104 eurot) kaupa. Tänu sellele arvele tekkis Tiksil 2589,56 eurone maksutagastuse nõue.
187.Prokuröri meelest kumbagi ostutehingut ei toimunud – arved nr 1704001 ja 16121534 vormistati selleks, et jätta muljet tehingu olemasolust ja saada riigilt alusetult raha tagasi ning varjata maksukohustust.
188.MTA hinnangul Tiks ei arve nr 1704001 ega nr 16121534 alusel Lanfrale väetise eest midagi ei maksnud. Samuti leidis MTA, et tõendatud ei ole väetise olemasolu, väetise ladustamine, väetise pakendamine, väetise transport ega väetise võõrandamine. D. Jeršov selgitas MTA-le väetiseostuga seonduvat eri aegadel erinevalt.
189.U. Lokk väitis MTA esindajatele, et väetis oli Vaos laos. MTA esindajad läksid seda väidet kontrollima. Nad nägid laokompleksi territooriumil 130 väetisekotti. Ka tegid nad selgeks, et laos endas mingit väetist ei olnud. Laos töötanud M.N. e sõnul ei olnud laos ka varem väetist hoitud.
190.Vao ladu opereeris Seven OÜ (edaspidi Seven). Seveni esindaja J.A. i sõnul ei olnud Seven selle äriühingu juhatuse liikmete ega tegevjuhi R. Puhki väitel 2017. aasta augustis-septembris Tiksiga mingeid tehinguid teinud – mh ei olnud Seven ladustanud Vao laos väetist või rentinud ladu Tiksile. Seveni esindajad ei olnud Tiksist isegi midagi kuulnud.
191.Vao laos töötanud M.N. e sõnul oli ladu üldiselt tühi, ent mõnikord harva hoiti seal kliijahu, millega koos midagi muud ladustada ei saa (kliijahu tolmab väga tugevasti). 2017. aastal hoiti laokompleksi õuel väetist. Selle väetisega tegeles R. Puhk.
192.Seveni esindaja J.A. i vastusest tuleb järeldada, et laokompleksi õuel olnud väetis ei kuulunud Tiksile, sest Seven polnud Tiksile oma territooriumil väetise hoidmiseks luba andnud ja Seveni esindajad polnud Tiksist isegi midagi kuulnud.
193.Seda, et lao kõrval olnud väetis ei kuulunud Tiksile, kinnitavad ka M.N. e ütlused.
194.Ka pangakontode väljavõtetelt ei nähtu seda, et Tiks oleks Lanfrale väetise eest midagi maksnud.
195.Lanfra lasi EuroChemil väetist tõesti pakendada, vedada ja lastida, ent need tegevused ei ole seostatavad Lanfralt Tiksile esitatud arvetega. EuroChemi esindaja Erich Rootsi saadetud dokumentidest saab järeldada, et neis dokumentides kajastatud väetise ostjaks oli tegelikult Lanfra. See väetis liikus eeltoodust tulenevalt Agrochemale ja siis Agrochema klientideni. Tiks sellelt väetisel mingeid makse ei tasunud – käibemaksu impordilt tasus Eurochem.
196.Et Tiks Lanfralt väetist ei ostnud, kinnitab ka D. Jeršovi ja K.S. li 12. aprilli 2017 vestlus Facebookis. D. Jeršov küsis K.S. lilt, kui palju raha on Lanfra maksuameti ettemaksukontol, lisades, et „Meil on vaja kaupa lahti tollimiseks käibemaksu maksta.“ K.S. el vastas, et ettemaksukontol on 20 095,23 eurot ning päris seejärel, kuhu raha maksma peab. U. Lokk vastas, et Eurochemi. Ca 2 tundi hiljem palus D. Jeršov K.S. lil teha ilma käibemaksuta arve selle kohta, et Lanfra müüb Tiksile 527,68 tonni väetist CAN. K.S. el vastas: „Lanfra pidi ju tolli km maksma?“ Seepeale kirjutas D. Jeršov, et hoopis Tiks maksab. Sellest vestlusest saab järeldada, et Tiks Lanfralt väetist ei ostnud ja arve nr 1704001 vormistati pärast Facebooki vestlust jätmaks muljet, justkui oleks tehing toimunud.
197.Et arvel nr 16121534 kajastatud tehingut (14. juuli 2017) ei toimunud, kinnitab asjaolu, et 2017. aasta juuliks oli Lanfra kogu väetise Agrochemale edasi tarninud. Niisiis ei olnud Lanfral enam väetist, mida Tiksile müüa.
198.Süüdistuses on märgitud, et 25. mail 2017 esitasid U. Lokk ja D. Jeršov raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiksi ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse nr 92696171 summas 31 000 eurot, mille hulgas oli Lanfra arve nr 1704001 alusel tasutud impordikäibemaks 20 231,25 eurot. Maksuhaldur tegi 25. mail 2017 tagastusotsuse nr 92696172, mille alusel kanti raha Tiksi arvelduskontole nr EE834204278605830005 – kokku 31 000 eurot, sh arvega nr 1704001 seotud impordilt tasutud 20 231,25 eurone käibemaks. β) Ratcani puudutavad näilikud tehingud
199.Ratcani asutas 2017. aasta mai alguses U. Lokk. U. Lokk oli nii selle äriühingu osanik kui ka juhataja.
200.K.S. el esitas Tiksi augusti käibedeklaratsiooni selliselt, et sellel kajastati 18. augusti 2017 väetise ostutehingut Ratcaniga, mille kohta oli väljastatud arve nr 1003 – ostuhind oli 675 000 eurot, sh 112 500 eurone sisendkäibemaks.
201.Prokuratuuri meelest väetisemüüki ei toimunud ja U. Lokk Ratcani esindajana ning D. Jeršov Tiksi esindajana vormistasid hiljem raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonis kajastatud valeandmeid sisaldavad dokumendid: 17. augusti 2017 põllumajandustarvikute müügilepingu nr 201708171 ja selle lisa 1 (Ratcani poolne 2500 tonni väetise müük Tiksile 675 000 euro eest) ning Ratcani 18. augusti 2017 arve nr 1003 Tiksile. Seda tegid nad selleks, et vähendada Tiksi maksukohustust ja suurendada tagastusnõuet.
202.MTA leidis oma kontrollaktis, et väetisemüüki ei toimunud.
203.Ehkki ametlikult oli Ratcaniga seotud vaid U. Lokk, kontrollis sedagi äriühingut ka D. Jeršov. K.S. li sõnul tegi ta raamatupidamist ka Ratcanile ja suhtles sellega seoses nii U. Loki kui D. Jeršoviga ning sai neilt mõlemalt mehelt ka raamatupidamiseks tarvilikke dokumente.
204.675 000 eurot on suur summa ja sellise tehingu tegemine eeldab suurt majandustegevust. K.S. el avaldas Facebooki vestluses imestust, kui kuulis U. Lokilt, et Ratcan teeb 675 000 eurose tehingu. Ka ei osanud K.S. el kohtus öelda, mis oli Ratcani tegevusala – on võimalik, et sel äriühingul majandustegevust ei olnudki.
205.MTA-le Ratcani majandustegevuse kohta mingeid andmeid ei esitatud.
206.Ühtegi töötajat Ratcanil ei olnud.
207.U. Lokk selgitas lühidalt järgmist. Plaan oli osta ports väetist, pakendada see ümber ja müüa poodidesse. Äri tundus ääretult kasumlik. See plaan siiski ebaõnnestus, sest raha (ettemaksu) saamine osutus loodetust keerulisemaks. Ka tekkis mingi probleem kaubaga.
208.D. Jeršovi ütlused on kokkuvõtlikult niisugused. Kahjuks jäi ettemaks saamata. Tiksil tõesti 2017. aasta augustis 675 000 eurot polnud, aga raha pidi tulema hiljem. Äris käibki tihtipeale nii, et kaup saadakse varem, ent raha makstakse hiljem. Ratcan oli suuteline väetist soetama.
209.D. Jeršovi kaitsja väitel esitati käibedeklaratsioon teadmisega, et raha saabub peagi. Kui ilmnes, et raha ei tule, pöörati tehing tagasi.
210.Kohus pidas süüdistatavate ütlusi segasteks, üldist laadi olevateks ja teiste tõenditega mittekattuvateks. K.S. li ütluste ja Ratcanil töötajate puudumise tõttu tuleb öelda, et sel äriühingul majandustegevust polnud. Ka Ratcani pangakonto väljavõte kinnitab seda, et Ratcan ei suutnud 675 000 eurost tehingut teha: kontol liikusid väiksed summad.
211.Tõsi on see, et 20. septembril 2017 laekus Tiksilt Ratcanile 2500 eurot, selgitusega „Arve nr 1003 osamakse“. See makse tehti vaid selleks, et jätta muljet, justkui oleks väetismüük toimunud. Nimelt kanti Tiksi arvele vahetult enne 2500 euro kandmist Tiksilt Ratcanile 2520 eurot sularaha. Päev hiljem, 21. septembril 2017 kanti Ratcani kontolt Lanfra SIA kontole 2500 eurot.
212.Et väetisemüüki ei toimunud, kinnitavad ka Tiksi ja Ratcani tegevusalad: vastavalt kaubavedu ja finantsteenuste osutamine.
213.Müügilepingus nr 201708171 on mitu hooletusviga. On küsitav, miks pooled ei süvene sedavõrd olulise tehingu puhul selle sisusse. γ) Farmcrewd puudutavad näilikud tehingud
214.Farmcrew osanik ja juhataja oli R.T. . Majandusaasta aruande kohaselt toimus selle äriühingu majandustegevus viimati 2018. aastal.
215.Süüdistuse kohaselt esitas D. Jeršov 20. oktoobril 2017 raamatupidaja vahendusel maksuhaldurile Tiksi septembri käibedeklaratsiooni, milles kajastas esitatud sisendkäibemaksu hulgas Farmcrew 30. septembri 2017 arvel nr 48 märgitud käibemaksu 10 420,80 eurot, millega vähendas tasumisele kuluva käibemaksu nullini ja suurendas tagastusnõuet 7 251,04 euroni.
216.Kõnealuses deklaratsioonis on ostutehingute all tõesti nähtav Farmcrew 30. septembri 2017 arve nr 48 summas 62 524,80 eurot, sh käibemaks 10 420,80 eurot.
217.Arve nr 48 viitab sellele, justkui ostis Tiks Farmcrewlt vilja. Süüdistaja meelest seda ei juhtunud: D. Jeršov ja R.T. tahtsid saada alusetult riigilt raha ja seetõttu vormistasid nad väärinfot kajastavad dokumendid: ostu-müügi lepingu nr 17093001, 30. septembri 2017 kuupäevaga kauba üleandmise-vastuvõtmise akti, hoiustamislepingu nr 1 ning arve nr 48.
218.Äsja viidatud dokumendid puudutavad rapsi ostu-müüki: Farmcrew olevat Tiksile müünud 62 524,80 euro (sh 10 420,80 eurone käibemaks) eest 156 tonni rapsi.
219.MTA tuvastas 17. aprilli 2018 kontrollaktis, et Farmcrew arvel nr 48 kajastatud rapsi Tiksile ei müünud ja seda tehingut kajastavad dokumendid on koostatud tagantjärgi. Sellise järelduse tingisid arvukad ebaloogilisused D. Jeršovi versioonis, D. Jeršovi selgituste vastuolulisus, raha puudumine Tiksil ja D. Jeršovi ning R.T. i seotus.
220.D. Jeršov selgitas kohtus kokkuvõtlikult järgmist. Tiks ostis Farmcrewlt rapsi. Farmcrew andis rapsi Tiksile üle R.T. i juures Ambla külas. Laadimist siiski ei toimunud – see oli plaanis hiljem. Lõppkokkuvõttes jäi laadimine ära, sest R.T. taganes lepingust. Rapsi eest tasuti sularahas. Farmcrew jäi Tiksile võlgu. Tiksil oli üle 60 000 euro sularaha. Tiks ei nõudnud Farmcrewlt raha tagasi.
221.Et Tiksi põhiline tegevusala oli kaubavedu ja Tiks viljaga tegeleda ei jõudnud, viitab sellele, et tehingut ei toimunud.
222.Tiksi pangakontolt ei nähtu, et oleks välja võetud sularaha, mille arvelt oleks saanud tasuda Farmcrewle enam kui 60 000 eurot.
223.Farmcrew kontoväljavõtte kohaselt sellele kontole enam kui 60 000 eurot sularaha sisse ei makstud.
224.Farmcrerw tegi tehinguid 60 000 eurost märksa väiksemas mahus.
225.Ei ole ustav, et Farmcrew müüs Tiksile enam kui 60 000 euro sularaha eest rapsi.
226.Arve nr 48 väljastas Farmcrew tegelikult hoopis Tartu Mill AS-le: see arve kajastas 1486,50 euro söödanisu müüki. Tartu Mill maksis selle arve Farmcrewle ära. Seegi kinnitab, et käesolevas menetluses olev arve nr 48 on näilik.
227.Tiksil oli selle äriühingu pearaamatu kohaselt 2017. aasta septembri lõpus kassas vaid natuke üle 7000 euro. Ka ei olnud Tiksi käive nii suur, et tal oleks saanud tekkida enam kui 60 000 eurot sularaha.
228.Tiksil oli 2017. aasta augustiks tekkinud mitmeid võlgu.
229.Suuremahulise tehingu mittetoimumisele viitab seegi, et äriregistri kohaselt ei esitatud Tiksi 2017. aasta majandusaasta aruannet. δ) Maksukuritegu – kokkuvõte
230.Seega Lanfra, Ratcan ega Farmcrew Tiksile väetist ega rapsi ei müünud. Niisiis kajastasid eelnevalt käsitletud arved näilikke tehinguid – süüdistatavad üritasid teeselda tehingute toimumist. Seega esitas Tiks 2017. aasta aprilli, juuli, augusti ja septembri käibedeklaratsioonis valeandmeid. Näilike tehingute abil suurendas Tiks alusetult 2017. aasta aprilli käibedeklaratsioonis tagastusnõuet – 2017. aasta juuli, augusti ja septembri deklaratsioonides aga vähendas Tiks nii tasumisele kuluvat käibemaksu kui ka suurendas tagastusnõuet. Tiksi 2017. aasta aprilli, juuli ja augusti käibedeklaratsiooni esitasid K.S. li vahendusel D. Jeršov ja U. Lokk – 2017. aasta septembri deklaratsiooni esitas samuti K.S. li vahendusel D. Jeršov.
231.Kohus ei uskunud U. Loki kaitsja väidet, et U. Lokk ei olnud tehingutest Farmcrew ja Lanfraga teadlik. K.S. li sõnul sai ta sisendi käibedeklaratsioonide esitamiseks U. Lokilt ja D. Jeršovilt. Kohus tuvastas eelnevalt, et Tiksi igapäevast tegevust juhtisid nii D. Jeršov kui U. Lokk. Mõlemad süüdistatavad soovisid vähendada Tiksi maksukohustust ja saada riigilt enammakstud käibemaksu alusetult tagasi.
232.D. Jeršovi kaitsja hinnangul ei ilmne süüdistusest, milles seisnes D. Jeršovi teovalitsemine. Kohus seesuguse arusaamaga päri ei ole. Süüdistusest nähtub, et volituse alusel Tiksi esindanud D. Jeršov andis koos U. Lokiga teadmatuses tegutsenud Tiksi raamatupidajale korralduse esitada käibedeklaratsioonis valeandmeid. Lisaks sellele vormistasid mõlemad süüdistatavad arved, mida nad kajastasid raamatupidamisarvestuses ja käibedeklaratsioonides.
233.Ka ei soostunud kohus D. Jeršovi kaitsja väitega, et erinevate käibedeklaratsioonide esitamist ei saa käsitada ühe jätkuva teona. Süüdistatavate tahe oli suunatud käibemaksu enammaksu tagasisaamisele ja maksukohustuse vähendamisele. Maksuhaldurile valeandmete esitamine ei olnud ühekordne juhuslik eksimus, vaid sihipärane tegevus. Seega oli süüdistatavate tegevus kantud ühtsest tahtlusest. Süütegu pandi toime ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil. D. Jeršov jätkas teo toimepanemist ning esitas raamatupidaja vahendusel ka 2017. aasta septembri käibedeklaratsiooni.
234.Süüdistusakti p-s 3 on märgitud kuriteoga tekitatud kahju suuruseks 20 231,25 eurot. See siiski ei tähenda, et täidetud pole KarS § 3891 lg 1 koosseis, mis kõneleb suurest ulatusest, mis on KarS § 121 p 2 kohaselt 40 000 eurot ületav summa. Nimelt ei pea KarS § 3891 lg 1 silmas mitte riigile laekumata jäänud või riigi poolt alusetult tagastatud maksusumma suurust, vaid
varjatud maksu- või kinnipidamiskohustuse vahet või üldse deklareerimata jäetud maksukohustuse suurust. D. Jeršov ja U. Lokk suurendasid alusetult tagastusnõuet ja varjasid maksukohustust kokku summas 136 835,25 eurot, mis kordades ületab KarS § 121 p-s 2 märgitut. D. Jeršov üksi varjas maksukohustust ja suurendas alusetult tagastusnõuet 10 420,80 eurot.
235.D. Jeršovi kaitsja meelest oli tema kaitsealune KarS § 39 järgses keelueksimuses – D. Jeršov parandas hiljem maksuametnik E.S. instruktsioonide järgi käik valesti esitatud deklaratsioonid. Ka sellise seisukohaga kohus päri ei olnud. Nimelt on valeandmete esitamine lõpule viidud ebaõigeid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega või siis, kui on möödunud mõistlik aeg deklaratsioonis pärast selle esitamist avastatud vigade parandamiseks. Süüdistatavad ei esitanud parandusdeklaratsioone omal algatusel, vaid üksnes seetõttu, et MTA viis läbi maksumenetluse.
236.Seega täitsid D. Jeršov ja U. Lokk KarS § 3891 lg 1 objektiivse koosseisu, tegid seda kavatsetult, õigusvastaselt ja süüliselt ning nad tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada. (r) Rahalised nõuded α) Agrochema – väetist puudutav tsiviilhagi
237.Müües Agrochema nimel Agrochema klientidele ilma väävlita väetist, tekitasid D. Jeršov ja U. Lokk Agrochemale 267 515,91 eurose kahju. Selle kahju tekitamise eest vastutab Agrochema juhatuses olnud D. Jeršov ÄS § 187 lg 2 alusel. U. Loki vastutus tuleneb deliktiõigusest, VÕS §-st 1043. Seetõttu mõistis kohus D. Jeršovilt ja U. Lokilt solidaarselt Agrochema kasuks välja 267 515,91 eurot põhinõude katteks ning VÕS § 113 lg 1 alusel viivise – seda alates 19. septembrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni. β) Agrochema – Vao rapsi puudutav tsiviilhagi
238.Kohus leidis, et Vao rapsiga seonduvalt pandi tõesti toime omastamine: Agritradingule maksti olematu Vao rapsi eest 655 526,40 eurot Agrochema raha, mistõttu tekkis viimasel 655 526,40 euro suurune kahju. Omastamise täideviija oli D. Jeršov ja kaasaaitajaks oli R. Puhk. Ka U. Lokil oli puutumus Vao rapsi omastamisega: tema oli üks neist, kes võltsis teravilja ostu-müügilepingu nr DJ 44/2017 ja nelikümmend rahvusvahelise kaubaveo saatelehte. Isikute grupi eelneval kokkuleppel kahju tahtliku tekitamise korral on kahju ühiseks põhjustajaks ka selline grupiliige, kes kahju põhjustanud tegu vahetult toime ei pannud, kuid kes aitas oma tahtliku tegevusega kaasa kahju põhjustava teo toimepanemisele. D. Jeršovi kui Agrochema juhatuse liikme vastutus tuleneb ÄS §-st 187. R. Puhk ja U. Lokk vastutavad VÕS § 1043 alusel deliktiõiguslikult. Sellest lähtuvalt mõistis kohus D. Jeršovilt, U. Lokilt ja R. Puhkilt solidaarselt Agrochema kasuks välja: a) 655 526,40 eurot tasumata põhinõude katteks; b) 124 999,01 eurose viivise põhinõudelt, mis oli tekkinud 17. juunist 2017 kuni 4. novembrini 2019; c) selle viivise põhinõudelt, mis tekib alates 5. novembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. γ) Agrochema – mahedat kanepiseemet puudutav tsiviilhagi
239.Agrochema kandis kahju ka seeläbi, et D. Jeršov ja U. Lokk maksid Tiigikaldale mahedale kanepiseemnele viidates 96 960 eurot Agrochema raha, ent Tiigikaldalt seda kanepiseemet (ega midagi muud) ei saanud. Siingi järgneb D. Jeršovi vastutus ÄS § 187 järgi, U. Loki oma aga VÕS § 1043 järgi.
δ) Lanfra tsiviilhagi
240.U. Lokk võttis Lanfra arvelduskontolt ilma aluseta välja 82 680 eurot ja tegi Lanfra pangakaardiga 1 884,97 euro eest põhjendamatuid oste – kokku oli ebaseaduslikke kulutusi niisiis 84 564,97 euro eest. Saab nõustuda prokuröri seisukohaga, et kuigi maksejõuetuse põhjustamise koosseisuga kaitstakse eelkõige võlausaldajate varalisi huve, peaks koosseis kaitsma ka maksejõuetuks muutunud äriühingu varalisi huve. Sellest tulenevalt mõistis kohus U. Lokilt Lanfra kasuks välja: a) 84 564,97 eurot tasumata põhinõude katteks; b) 16 310,61 eurose viivise põhinõudelt, mis oli tekkinud 5. juunist 2020 kuni 2. novembrini 2022; c) selle viivise põhinõudelt, mis tekib alates 3. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. ε) MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus
241.D. Jeršov ja U. Lokk panid toime maksukuriteo, mille tõttu kandis MTA Tiksile alusetult üle 20 231,25 eurot. Need 20 231,25 eurot tuleb D. Jeršovilt ja U. Lokilt kui selle kuriteo toimepanijatelt maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 alusel välja nõuda. MKS § 117 lg 1 ja § 115 alusel peavad D. Jeršov ja U. Lokk maksma tähtpäevaks tasumata maksusummalt ka intressi – 0,06% päevas alates maksusumma tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni maksunõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. (s) Konfiskeerimine ja vara arestimine
242.Vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks on arestitud kaks kolmandatele isikutele kuuluvat autot: Tera VW Passat ja Gaia Audi A6. 25. maist kuni 21. juulini 2017 laekus Tiksi arvelduskontole 129 998,99 senti, sh 56 700 eurot U. Loki tehtud sularahasissemaksena. Tiks kandis 25. mail 2017 Carcom OÜ-le VW eest üle 28 990 eurot ja
29.mail 2017 Saksa äriühingule Autohaus Freund Audi eest 34 000 eurot.
243.U. Loki arveldusarvel 2016. ja 2017. aastatel tehinguid peaaegu ei toimunud. 2016. ja 2017. aastal teenis U. Lokk kokku ca 19 000 eurot brutopalka – u 843 eurot kuus. Niisiis on U. Loki sissetulekute ja elatustaseme vahel märkimisväärne erinevus. Seega ei saanud U. Lokk maksta 56 700 eurot legaalsetest vahenditest – tegemist oli kriminaaltuluga, mis pärines Agrochemalt väetisetehingu eest saadud rahast.
244.Kahju hüvitamise asemel otsustasid süüdistatavad osta autod. Autod maksid kokku 62 990 eurot (34 000+28 990). Sellest summast 6290 eurot pole kuritegelikku päritolu. Autod osteti nn segunenud vara arvelt, st tegemist on osaliselt süüteoga saadud varana. Seega tuleb need KarS § 84 sätestatud korras asenduskonfiskeerida.
245.Kui Tiks oli saanud autode omanikuks, müüs ta autod edasi.
246.VW müüdi 13. juuli 2017 daatumit kandva müügilepingu kohaselt Ratcanile (juhataja U. Lokk). Racan müüs selle sõiduki 24. augusti 2017 kuupäevaga lepingu järgi Terale (juhataja D. Jeršov; asutaja ja osanik D. Jeršovi elukaaslane E.V. ).
247.Audi müüdi samuti 13. juuliga 2017 dateeritud lepingu järgi Ratcanile. Jällegi müüdi see edasi 24. augusti 2017 kuupäevaga lepinguga – sedakorda Gaiale. Gaia poolt allkirjastas
lepingu U. Loki elukaaslane S. Haugas. Selle äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks on olnud nii U. Lokk kui ka S. Haugas.
248.Ratcani, Tera ega Gaia arvelduskontodelt ei nähtu sõidukite eest tasumist. Ratcanil ega Teral sisuliselt polnud majandustegevust ja Gaia tegi äri vaid väikses mahus. Seega said Tera ja Gaia autod endale ilma vastusoorituseta, st kinkena.
249.Audit hakkas kasutama U. Lokk ja VW-d D. Jeršov. Mõlema mehe juurest leiti ka nende autodega seotud dokumente.
250.Gaia on olnud kogu aeg U. Loki kontrolli all.
251.Seega saab konfiskeerimise Gaia ja Tera osas asendada – KarS § 831 lg 11, lg 12 ja lg 2 p 1 ning § 84 alusel.
252.Kuivõrd autode väärtused olid erinevad, on vaja Teralt välja mõista 26 095,20 eurot ja Gaialt 30 604,80 eurot. Autod jäävad konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla.
253.Agrochema tsiviilhagi tagamiseks on arestitud ka D. Jeršovi vara: 1300 eurot sularaha, tagastamisele kuuluv tulumaks 254,62 eurot ja 95 405,38 eurot arvelduskontodel. See vara jääb Agrochema hagide rahuldamise tõttu aresti alla.
254.Konfiskeerimise tagamiseks arestiti U. Loki juurest leitud 13 000 eurot sularaha. On tõenäoline, et see raha on seotud huuletubaka käitlemisega. Et aga Agrochema ja Lanfra tsiviilhagid on riigi konfiskeerimisnõude osas prioriteetsed, tuleb vara arestimise alust muuta: need 13 000 eurot jäävad aresti alla tsiviilnõuete tagamiseks. (t) Karistus
255.D. Jeršovi ja U. Loki süü usalduse kuritarvitamises on keskmisest suurem. Mõlema teopanus oli sisuliselt võrdne. Seetõttu ei saa ka kaasaaitaja U. Lokile mõista tavalisest leebemat karistust. Arvesse tuleb võtta tekitatud kahju suurust ja D. Jeršovi ning U. Loki pidevat valetamist teistele ja kannatanu huvide täielikku eiramist.
256.Maheda kanepiseemnega seoses omastasid süüdistatavad vara, mis ületab suure ulatuse piiri peaaegu kolmekordselt. Kuritegu asuti varjama dokumentide võltsimise ja näiliku tehinguga. Süüdistatavaid ajendas omakasu. Siingi oli mõlemate panus võrdne.
257.Valga ja Vao rapsi omastamise puhul on oluline, et D. Jeršov kuritarvitas talle usaldatud õigusi korduvalt ja omakasuliselt. Omastamist asus ta varjama läbi võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise. Kahju oli väga suur, eriti puutuvalt Vao rapsi. Ehkki R. Puhk oli üksnes kaasaaitaja, läks omastatud vara ikkagi R. Puhki kontrolli all olevasse äriühingusse. Mõlema mehe süü oli keskmisest suurem.
258.Maksejõuetuse põhjustamise puhul on U. Loki süü keskmine. U. Lokk tahtis päästa end võlgadest, ent saada omakasu – ta kasutas Lanfrast välja võetud raha autode ostmiseks.
259.Ka raamatupidamiskohustuse rikkumisse puutuvalt on U. Loki süü keskmine. U. Lokk soovis varjata tema enda ja D. Jeršovi kuritegusid.
260.D. Jeršovi ja U. Loki süü huuletubaka käitlemises on keskmisest väiksem – tegu kestis lühikest aega ja tubakakogus polnud kuigi suur.
261.Et ka maksukuriteo puhul polnud tagastusnõuete suurus kuigi suur, on D. Jeršovi ja U. Loki süü siingi keskmisest väiksem.
262.Võltsimiskuritegude puhul on käigi kolme süüdistatava süü keskmisest suurem, sest süüdistatavad soovisid varjata teisi kuritegusid.
263.Rahalise karistuse mõistmine ei ole tegude suurt hulka, kahjude ulatuslikkust ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades põhjendatud. Seetõttu tuleb kõiki süüdistatavaid karistada vangistusega – vt täpsemalt käeoleva otsuse p-d 37–39. Kohus ei nõustunud prokuröri ettepanekuga kohaldada süüdistatavatele nn šokivangistust. Kõigi süüdistatavate puhul jääb vangistus täies mahus täitmisele pööramata. Põhjendatud on ka seada D. Jeršovile ja U. Lokile 3 aasta pikkune ettevõtluskeeld, sest nad pole äritegevuses ausad. (u) Menetluskulud
264.Viimaks tegi kohus ka menetluskulusid puudutava otsustuse: D. Jeršovi puhul sai kogukuluks 26 881,17 eurot, U. Loki puhul 27 607,17 eurot ja R. Puhki puhul 17 517,37 eurot. (III) Apellatsioonimenetlus
265.Otsuse apelleerisid kõigi kolme süüdistatava kaitsjad. (a) D. Jeršovi kaitsja apellatsioon
266.D. Jeršovi kaitsja vandeadvokaat Marko Tammann palub: - otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks; - alternatiivselt otsus tühistada ja a) mõista D. Jeršov kõigis talle etteheidetavates kuritegudes peale maksukuriteo õigeks, b) lõpetada maksukuriteo menetlus mõistliku aja möödumise tõttu ja c) jätta MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata; - alternatiivselt a) mõista D. Jeršov maksukuriteos õigeks ja b) jätta MTA avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata; - alternatiivselt saata asi tsiviilhagidega seoses maakohtule uueks arutamiseks; - alternatiivselt jätta tsiviilhagid rahuldamata.
268.Ringkonnakohus peaks oma otsust hoolega põhjendama.
269.Süüdistusakti põhiosas pole ära nimetatud tõendeid, mis kinnitavad süüdistuse sisust hõlmatud faktilisi asjaolusid. Prokuröri selgitused kohtuistungil ei paranda süüdistusakti ebaselgust. Maakohus selle küsimusega ei tegelenud, vaid märkis üksnes, et süüdistus kajastab faktilisi asjaolusid piisava detailsusega.
270.Kohtueelses menetluses kuulati D. Jeršov üle kahtlustatuna kelmuses KarS § 209 lg 2 pde 3 ja 4 järgi. Süüdistus esitati üllatuslikult hoopis usalduse kuritarvitamises. Maakohus möönis, et nii rikuti kaitseõigust, ent asus seejärel vääralt seisukohale, et selle rikkumise sai
kohtumenetluses kõrvaldada. Kui prokuratuur annab kohtueelses menetluses tuvastatud faktilistele asjaoludele süüdistuses esialgsest erineva hinnangu ega taga kahtlustatavale enne sellise õigusliku hinnangu (kuriteo kvalifikatsiooni) muutmist tõhusat võimalust end muudetud kvalifikatsiooni vastu kaitsta, on see käsitatav KrMS § 8 p-s 2 ja § 34 lg 1 p-s 1 sätestatud õiguste rikkumisena.
271.Ka võltsimisetteheited tehti D. Jeršovile alles süüdistusaktis.
272.D. Jeršovile n-ö haagiti varasemale süüdistusele külge ka süüdistus maksukuriteos. Selle väidetava kuriteo osas on mõistlik menetlusaeg möödunud. Esialgu toimetati maksumenetlust. Sellele järgnes 4. juunil 2018 alustatud väärteomenetlus. Väärteomenetlus lõpetati 4. oktoobril 2018, mil alustati kriminaalmenetlust. Kohtueelne menetlus kestis ca 2,5 aastat, sest süüdistusakt koostati 15. märtsil 2021. Menetluses oli mitmeid tegevusetuse perioode. Pigem oli kogu menetlus üks suur tegevusetuse periood, sest pärast 4. oktoobrit 2018 koguti vaid mõni üksik tõend. Nende tõendite kogumine ei saanud olla ajamahukas. Menetluse lõpetamata jätmine soosiks prokuratuuri hoolimatust ja vastutustundetust.
273.KarS § 2172 lg 1 on põhiseaduse vastane. Maakohus leidis küll vastupidist, ent kohtu põhjendused olid pealiskaudsed, lünklikud ja napisõnalised. Karistusnorm peab põhiseaduse § 23 lg 1 kohaselt olema piisavalt täpselt määratletud. D. Jeršovile heidetakse süüdistuses ette usalduse murdmist. KarS § 2172 lg-s 1 sisalduv määratlemata õigusmõiste „teise isiku varalise huvide järgimise kohustus“ on väga umbmäärane ja abstraktne. Selle määratlemata õigusmõiste sisustamine jääb kas valdavalt tsiviilõiguse valdkonda või tsiviilõiguse ja karistusõiguse piirimaile. D. Jeršovil ei olnud võimalik ette näha, millisest mõistlikule inimesele arusaadavast ratsionaalsest piirist läheb juhatuse liikme tsiviilõiguslikult kaitstav hoolsusstandard üle karistusõiguslikult kaitstavaks hoolsusstandardiks. Kui D. Jeršov sai teada, et Agrochemalt väetist saanud isikud polnud väetisega rahul, püüdis ta leida probleemile lahendust. Seega avaldas ta üles piisavat hoolt.
274.Süüdistuse põhiosas pole ära toodud ühtegi tõendit, mis kinnitaks väidet, et D. Jeršov tekitas omastamisega Agrochemale 267 515,91 eurose kahju. Sellega seoses viidatakse konkreetsele tõendile – tunnistajate ütlustele – vaid Vao rapsi puudutavas osas. Kahju suurust aga pole tunnistajate ütlustega võimalik täpselt tõendada.
275.Kemotar on andnud kaks kirjalikku kinnitust, et tema laos oli Agrochema värvliga väetist (vastavalt 3000 ja 534 tonni). kohta. Neid tõendeid näitas kaitsja kohtus üle kuulatud tunnistaja A.M. , K.T. ega K.H. nende dokumentide osas arusaadavaid tunnistusi ei andnud. Seega pole õige eelistada tunnistajate ütlusi viidatud dokumentidele. Ka ATC arvetelt nähtub, et ATC müüs Lanfrale väävliga väetist. Pole tõendatud, et need arved olid võltsitud. Oluline on seegi, et ühest proovist väetisest väävlit ei tuvastatud, ent teise prooviga leiti, et väetises ikkagi väävlit on.
276.17. märtsi 2022 kohtuistungi koha on olemas vaid helisalvestis, ent istungiprotokoll puudub. Kohtuniku allkirja puudumine kohtuistungi protokollil ei ole pelgalt tehniline üksikasi. KrMS § 339 lg 1 p 10 kohaselt kujutab kohtuistungi protokolli puudumine endast olulist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis tingib asja maakohtule tagasi saatmise.
277.Süüdistusaktist ei ilmne omastamise subjektiivsed tunnused. D. Jeršovil polnud tahtlust tekitada Agrochemale 267 515,91 eurone kahju ega isegi mitte selline kahju, mis on suurusjärgus 40 000 eurot. Nõustuda ei saa maakohtuga, et saa kompenseerida maakohtu seisukoht, et tehingu mastaabi tõttu pidi D. Jeršov mõistma, et võimalik kahju on suur. Et D.
Jeršovi jaoks oli kahju tekkimine üllatuslik, kinnitab seegi, et pärast probleemide ilmsiks tulekut üritas D. Jeršov olukorda lahendada, ent kahjuks peatas Agrochema kiirkorras D. Jeršovi volitused ja tegi endale nii karuteene.
278.Spetsiifiliselt maheda kanepiseemne omastamise süüdistuses osas toob kaitsja lühidalt välja järgmist. Süüdistusaktist pole üheselt mõista, mis oli manifesteerimisteooriale vastav koosseisutegu. Ilmselt peab prokuratuur siiski silmas ATC Lanfra vastase nõude tasaarvestamist. Tasaarvestamine ei see endast kujutada omastamist. Lepingulise kohustuse täitmata jätmine ei ole tingimata omastamine.
279.Valga rapsi puutuvalt leiab kaitsja kokkuvõtlikult seda. Süüdistusaktis viidatakse Agrochemale varalise kahju tekitamisele, ent omastamiskoosseis kahju tekkimist ei eelda – oluline on analüüsida hoopiski tehingu ebaseaduslikkust. D. Jeršov ei olnud piisavalt hoolas, sest ta ei kontrollinud, kas Valga elevaatoris rapsi on või mitte. Samas aga polnud D. Jeršovil omastamistahtlust. D. Jeršov usaldas R. Puhki. Ka Valga rapsi osas tegi Agrochema endale D. Jeršovi volitusi kiirkorras lõpetades karuteene. Agrochema ei nõua Valga rapsiga seonduvalt D. Jeršovilt kahjuhüvitist. Siingi on vaja meeles pidada, et lepingulise kohustuse täitmata jätmine ei ole tingimata omastamine.
280.Vao rapsiga seoses toob kaitsja lühidalt välja niisugused seisukohad. Veelkord: omastamine ei eelda varalise kahju tekkimist. Subjektiivse koosseisu osas on siingi toimitud vääralt.
281.Omastamissüüdistust kokkuvõtvalt: D. Jeršov on vaja õigeks mõista.
282.Lemuroga seotud dokumentide võltsimisse ja nende dokumentide kasutamisse puutuvalt on apellandi põhiväited sellised. Et D. Jeršovi võltsimisega seoses ei kahtlustatud ega üle kuulatud, ei saa D. Jeršovi juba seetõttu süüdi tunnistada. Et Vao rapsi omastamise süüdistus on puudulik, ei saa D. Jeršovi mõista õigeks ka sellega seonduvates võltsimissüüdistustes. Vastutus võltsitud dokumendi kasutamise eest eeldab kasutaja teadlikkust dokumendi võltsitusest, mistõttu ei saa D. Jeršovi KarS § 345 järgi süüdi mõista.
283.Lemuroga seotud dokumentide võltsimise osas välja toodud argumendid kehtivad ka ülejäänud võltsimissüüdistuste osas.
284.KarS § 376 järgne vastutus tubakatoodete käitlemise eest eeldab seda, et Eestisse tuuakse üle 15 kg tubakatooteid. Need 15 kg on vaja arvutada isikupõhiselt. Süüdistuse kohaselt käitlesid kaks inimest 22,985 kg tubakatooteid ehk iga isiku suhtes eraldivõetult ei ole 15 kg piir ületatud. Seda seisukohta ei väära kaastäideviimise instituut.
285.Maksukuriteoga tekitatud kahju suuruseks on süüdistuse kohaselt 20 231,25 eurot. Maakohtu meelest ei väära see D. Jeršovi kriminaalvastutust: KarS §-s 3891 kõneldakse küll suurest kahjust ja see eeldab KarS § 121 p 2 kohaselt 40 000 eurot ületavat summat, ent KarS § 3891 kontekstis ei peeta silmas mitte riigile laekumata jäänud või riigi poolt alusetult tagastatud maksusumma suurust, vaid varjatud maksu või kinnipidamiskohustuse või alusetu tagastusnõude ulatust ehk tegeliku ja deklareeritud maksukohustuse vahet või üldse deklareerimata jäetud maksukohustuse suurust. Nii on tõesti karistusseadustiku kommentaaris kirjas. See seisukoht aga pole õige. Määratletusnõudest tulenevat on vaja tõlgendada KarS § 3981 kitsendavalt, mistõttu peab tagastusnõude alusetu suurendamisena käsitama üksnes
tegusid, mis üle tavad KarS § 121 p-s 2 nimetatud olulise kahju määra. Riigikohus on mitmeid koosseise tõlgendanud kitsendavalt.
286.Isegi kui eelnevaga mitte nõustuda, ei saa D. Jeršovi maksukuriteos ikkagi süüdi tunnistada. Nimelt parandas D. Jeršov maksuametnik E.S. juhendamisel valesti esitatud deklaratsioonid. Kuivõrd D. Jeršov pöördus maksuspetsialisti poole, ei saa talle rikkumist tulenevalt KarS §-s 39 sätestatud keelueksimuses olemisest süüks arvata.
287.Väidetavaid maksurikkumisi ei saa pidada üheks jätkuvaks teoks. Üksikaktid ei ole ajalisruumiliselt sedavõrd lähedased, et kogu käitumine oleks kolmandale isikule vaadeldav ühtse kokkukuuluva teona. Samuti tuleb arvestada sellega, et D. Jeršovi süüdistatakse valeandmete esitamises neljas teatud ajavahemiku järel esitatud käibemaksudeklaratsioonis, kuid need ei eralda üksikrikkumiste gruppe, millest igasse kuulub hulgaliselt episoode. Käibemaksudeklaratsioonides valeandmete esitamine leidis aset erinevatelt rahavoogudelt.
288.Agrochema esitas kaks tsiviilhagi juba 2017. aastal. Samas saadeti kohtusse kaks Agrochema hilisemat tsiviilhagi – 4. novembri 2019 ja 4. juuni 2020 omad. Saab lähtuda sellest, et neid hagisid prokuratuurile esitades ei järginud Agrochema KrMS § 225 lg-s 1 sätestatud 10päevast tähtaega. On mõeldav, et Agrochema taotles selle tähtaja pikendamist. Kaitsjale aga niisugust taotlust esitatud pole, ehkki ta seda soovis. See taotlus peab olema kirjalik. Seaduses ette nähtud kord – ka tsiviilhagide esitamiseks – on täitmiseks. Ei ole korrektne, et esialgu esitatakse ühed hagid ja hiljem teised. Kaitsja taotleb ringkonnakohtski, et talle esitataks viidatud taotlus.
289.Kellegi süüditunnistamine kuriteos ei ole tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslik alus. Ka kriminaalasja menetleval kohtul tuleb tsiviilhagi lahendamisel järgida selgitamiskohustust ja asja ammendava arutamise kohustust. Maakohus seda praegu teinud pole. Ringkonnakohus seda tööd maakohtu eest teha ei saa. Ka peab kohus osutama võimalikele asjas kohaldamisele tulevatele normidele, ent sedagi pole praegu tehtud.
290.Spetsiifiliselt Agrochema 4. juuni 2020 tsiviilhagi osas märgib kaitsja lühidalt seda.
291.Agrochema hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuetele, sest hagiavaldusele ei ole lisatud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Viidatakse läbivalt 18. septembri 2017 hagiavalduse lisadele, ent 4. juuni 2020 hagiavaldusele neid lisasid lisatud pole.
292.Harju Maakohtu 2. oktoobri 2017 otsusega asjas nr 2-17-10844 mõisteti Lanfralt Agrochema kasuks välja kahjuhüvitis 36 784,80 eurot ja viivis. Viidatud tsiviilasjas tugines Agrochema nendelesamadele lepingutele, mis on aluseks praegusele süüdistusele. Agrochema 4. juuni 2020 hagiavalduses on täielikult lahti kirjutamata, millises osas on käsitletavas tsiviilhagis esitatud nõuded kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-17-10844 Lanfralt juba välja mõistetud nõuetega kattuvad. Tekib oht, et Agrochema rikastub alusetult: saab Lanfralt asjas nr 2-1710844 välja mõistetud 36 784,80 eurot ja lisaks sellele praeguses kriminaalasjas välja mõistetud 267 515,91 eurot.
293.Agrochema 18. septembri 2017 hagiavalduse lisade nr 24 ja 25 all esitatud 23. mai 2017 protokollist nr 67S ega protokollist nr 68S ei nähtu usaldusväärselt ega üheselt kontrollitavat arvutuskäiku selle kohta, kui palju on väävlita väetise teatud kaaluühik väävliga väetisest
odavam. Ka pole hagis avatud, millistest komponentidest koosnes Agrochema see kahju, mis seondus Baltic Agroga (183 852 eurot).
294.Tõendamata ja ka õiguslikult ebakorrektne on väide, et Lanfra pidi olema algusest peale teadlik sellest, et ta müüb Agrochemale ebaõiget toodet ilmselt eesmärgiga Agrochemat petta.
295.Agrochema ei tarninud Baltic Agrole ilma väävlita väetist, sest Kemotar oli väetisse väävli sisse pannud.
296.Et U. Lokk ei olnud Agrochema juhatuse liige, ei saa D. Jeršovile omistada ÄS § 187 lg 2 alusel solidaarvastutust.
297.Nn faktiline ühingujuht ei saa vastutada kahju tekitamise eest juhatuse liikme vastutuse sätete alusel.
298.Agrochemalt väetise ostnud isikud saavad käibemaksukohustuslasena riigilt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei olnud väidetava kahjusumma väljamõistmine koos käibemaksuga põhjendatud.
299.Teine Agrochema hagiavaldus esitati küll 4. novembril 2019, ent kuivõrd kohus jättis selle puuduste tõttu käiguta ja seepeale esitas Agrochema selle hagiavalduse uuesti 18. detsembril 2020, on vaja rääkida just 18. detsembri 2020 hagiavaldusest. Selle tsiviilhagi osas märgib kaitsja kokkuvõtlikult järgmist.
300.Sellelegi hagiavaldusele ei ole lisatud tõendeid – viidatakse 19. juuni 2017 kuriteoteate lisadele, ent ei 4. novembri 2019 ega 18. detsembri 2020 hagiavaldustele neid lisasid lisatud pole.
301.Rapsiga seonduvalt pole kohane rääkida näilikust tehingust. Viidatakse raha välja petmisele, ent kelmusesüüdistust D. Jeršovile esitatud pole. Ka on seesugune välja petmine tõendamata.
302.Ka maheda kanepiseemnega seoses ei saa kõneleda näilikust tehingust.
303.D. Jeršovi arestitud vara tuleb tsiviilhagide rahuldamata jätmise korral aresti alt vabastada. Arestiti vara nende tsiviilhagide tagamiseks, mida kohus menetlusse võtnud pole.
304.Ka avalik-õiguslik nõudeavaldus ei vasta seaduses toodule: selles pole viidatud tõenditele.
305.D. Jeršovile seatud ettevõtluskeeld on ebaseaduslik. Selle keelu jõustumisel kaotab D. Jeršov väga tõenäoliselt oma töö. Nii ei saaks D. Jeršov ka tasuda ära oma käesoleva menetlusega seos tekkivaid võlgu. (b) U. Loki kaitsja apellatsioon
306.U. Loki kaitsja tahab, et a) U. Loki suhtes lõpetataks mõistliku aja möödumise tõttu maksukuriteo menetlemine või alternatiivselt mõistetaks U. Lokk maksukuriteos õigeks, b) U. Lokk mõistetaks ülejäänud etteheidetes õigeks ja c) tsiviilhagid ning avalik-õiguslik nõudeavaldus jäetaks rahuldamata. Kaitsja peamised põhistused on seesugused.
307.Usalduse kuritarvitamisega seoses on oluline see, et Kemotari koostatud kahe kinnituse kohaselt oli väetises väävel. Pole tõendatud, et need kinnitused oleks võltsitud. Väävli olemasolu väetises näitavad ka ATC arved, mille võltsitust pole samuti tõendatud. Niisuguste dokumentide olemasolu ei võimalda tugineda tunnistajate ütlustele selle kohta, et väetises väävlit ei olnud.
308.Maheda kanepiseemne omastamisega seoses ei nähtu süüdistusest seda, kuidas U. Lokk võõra vara omastamise tahte manifesteeris. Ka ei nähtu süüdistusest subjektiivset koosseisu.
309.Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimises ei saa U. Lokki süüdi tunnistada juba kaitseõiguse rikkumise tõttu: võltsimiskuritegudes tehti U. Lokile etteheide alles süüdistusaktis. Ka pole tõendatud, et U. Lokk kõnealust dokumenti mingil viisil muutis.
310.Ka võltsitud dokumentide kasutamise etteheites rikuti eelkirjeldatud moel U. Loki kaitseõigust. Lisaks sellele ei nähtu otsusest, millised tõendid U. Loki süüd kinnitavad.
311.Niisamuti pole U. Lokki võimalik tunnistada süüdi maksejõuetuse põhjustamises.
312.Lanfra ja Agrochema vahelise lepingu rikkumine ei toimunud U. Loki teadmisel ja soovil tahtlikult. Seda kinnitab ka 22. mai 2017 kokkulepe, millele kohus aga tähelepanu ei pööranud. Selle kokkuleppe p 2.2 kohaselt pidi Lanfra leidma ostja tagastatavale puudustega kaubale ehk ilma väävlita väetisele; kauba müügist saadav summa pidi maha arvestatama sellest hüvitisest, mis Lanfral tulnuks maksta Agrochemale. Sellest kokkuleppest Agrochema loobus. Just see loobumine lõi olukorra, kus Lanfral polnud enam võimalik ilma väävlita tarnitud väetist müüa ning selle müügist saadud raha arvel Agrochemale tekitatud kahju hüvitada. Kui U. Lokk oleks saanud puudustega väetist realiseerida, poleks Lanfral tekkinud maksejõuetust.
313.U. Lokk põhjendas, miks ta võttis Lanfra arvelt välja sularaha – mh tasus ta Tiksile Lanfrale osutatud transporditeenuse eest arveid (14 500 ja 34 100 eurot). Tasumise kohta on olemas ka dokumendid, ent kohus jättis need tähelepanuta.
314.Ka raamatupidamise kohustust U. Lokk ei rikkunud. U. Lokk kinnitab, et ta andis raamatupidamisdokumendid üle A.P. ile. A.P. i vastupidised ütlused ei ole usaldusväärsed. U. Loki ja A.P. i ütluste usutavust hinnates ei ole asjasse puutuvad mõne teise inimese ütlused või mingid dokumentaalsed tõendid. Notaris väitis A.P. , et ta on raamatupidamisdokumendid kätte saanud ja alles kohtus ütles ta, et ta neid dokumente siiski saanud ei ole. Kohtus väitis A.P. sedagi, et mingit Lanfrat ta kunagi ei omanudki ja andis vastuolulisi ütlusi leedukatega peetud läbirääkimiste kohta.
315.Tubakatoodete käitlemises ei saa U. Lokki süüdi mõista seetõttu, et 15 kg piirmäära tuleb arvestada isikupõhiselt. Seetõttu ei pane kuritegu toime 2 inimest, kes käitlevad 22,985 kg tubakatooteid.
316.Maksukuriteo menetlemine on tänaseks kestnud veelgi kauem kui lõpetamistaotluse esitamise ajal. Ka ei ole täidetud suure kahju nõuet – kahju suuruseks oli süüdistuse kohaselt vaid 20 231,25 eurot. D. Jeršov parandas maksuametnik E.S. juhatusel deklaratsioonid ära, mistõttu pole võimalik U. Loki kavatsetust jaatada.
(c) R. Puhki kaitsja apellatsioon
317.R. Puhki kaitsja soovib oma kaitsealuse õigeks mõistmist ja R. Puhki vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Lühidalt motiveerib apellant oma taotlusi nõnda.
318.Maakohus tugines sellistele tõenditele, mis saadi R. Puhkiga seotud äriühingute juures 30. jaanuaril 2018 toimunud läbiotsimisel. Eriti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-201208/172 valguses on alust kahelda nende tõendite hankimise õiguspärasuses – tegu võib olla eksimusega enese mittesüüstamise privileegi vastu. Vahetult enne läbiotsimist peeti R. Puhk kinni. R. Puhkile tutvustati õigust vaikida, ent talle ei selgitatud seda, et ta võib keelduda dokumentide väljaandmisest või dokumentidele juurdepääsu andmisest. Keskmine inimene ei saa aru, et õigus vaikida hõlmab ka viimati nimetatud õigusi. Läbiotsimisprotokollist jääb ebaselgeks, millal R. Puhk täpselt dokumendid välja andis. Läbiotsimisprotokollis märgitu kohaselt tehti R. Puhkile enne läbiotsimist ettepanek anda dokumendid välja. Sellise ettepaneku tegemine enne menetlustoimingut pole seaduslik. On võimalik, et kahtlustatava õiguste tutvustamine R. Puhkile toimus alles siis, kui ta juba oli dokumendid välja andnud.
319.R. Puhki omastamisetteheites on kasutatud mitmel puhul umbisikulist kõneviisi. R. Puhk ei teadnud, et Agrochema kavatseb D. Jeršovi juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda.
320.Agrochema ja R. Puhkiga seotud äriühingute vahel toimusid tehingud, mille puhul tehingu vorm oli kauba müük (nii, et sama kaup on hiljem kallimalt tagasi ostetud), kuid sisuliselt toimus selliselt finantseerimine, mille eest R. Puhkiga seotud äriühingud maksid Agrochemale tasu (kahe tehingu hinnavahe). Kõige selgemalt avaldub see puutuvalt Valga rapsi. Agrochema ostis rapsi Eestiviljalt 97 106,16 euroga ja müüs selle Agritradingule 98 074,80 euroga. Maakohus leidis, et kauba tagasimüük R. Puhkiga seotud äriühingule oli vajalik omastamise varjamiseks. Nii see ei olnud. Agrochema teenis nõnda kasumit. Agrochema jaoks oli aktsepteeritav, et kaupa ei olnud ei ostes ega ka edasi müües. Niisugune praktika jätkus ka pärast seda, kui D. Jeršov Agrochema juhatuse liikme kohalt lahkunud oli. Seega kasutasid turuosalised riskantseid võtteid, et kasumit teenida.
321.R. Puhki ei saa pidada omastamisele kaasaaitajaks, sest tal polnud vastavat tahtlust. R. Puhk ei tegutsenud sooviga aidata D. Jeršovi Agrochema vara omastamisel, vaid ta tahtis edendada enda äriühingute huve, sh saada kätte võlg Lanfralt. Skype-vestlusest ei nähtu, et R. Puhk soovis arvestada D. Jeršoviga. R. Puhk ei pidanud eeldama, et Agrochema juhatuse liige D. Jeršov tegutseb oma pädevuse vastaselt.
322.R. Puhk ei ole pannud toime ka võltsimiskuritegusid.
323.Võltsimissüüdistused puudutavad tehinguid, mille jaoks seadus pole sätestanud kohustuslikku vormi. Seega võis neid teha ka suuliselt. KarS § 344 ega 345 ei tohiks selliseid dokumente hõlmata.
324.Asjasse puutumatu ja väär on maakohtu väide, et kõnealused lepingud on vaadeldavad dokumendina, sest nad olid sobilikud õiguste omandamiseks. Õigusi saab omandada õigussuhte alusel. Kirjalikult vormistatud leping aitab seda suhet lihtsalt paremini tõendada. Praegu olid lepingud allkirjastatud mõlema poole seadusliku esindaja poolt ehk et neid ei olnud vaja esitada kellelegi kolmandale.
325.Lepingute ja aktide puhul oli tegemist intellektuaalse võltsimisega, sisuliselt kirjaliku valetamisega. See ei ole karistatav, sest sisuliselt võiks karistatav olla seega paberile mingi väite kirjutamine („Kaup on olemas“, „Kaup on laos“ või „Oleme sõlminud lepingu“). Taolisel juhul hakkaks karistamine sõltuma sellest, kas isikud koostavad mingi tehingu kohta kirjaliku lepingu või mitte ehk nende karistamine sõltuks sisuliselt tehingu vormi valikust. Sellisele seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 12. jaanuari 2022 otsuses nr 1-20-1041/181 (p 280 jj.).
326.Ei ole loogiline, et keegi saab karistada mingi valeväidet sisaldava dokumendi koostamise eest ja eraldi ka veel selle dokumendi kasutamise eest. Sellisel juhul peaks väga paljude majandus- ja varavastaste kuritegude (soodustuskelmused, kelmused või maksukuriteod) puhul järgnema karistus ka dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamise eest.
327.Kui lähtuda prokuratuuri tõlgendusest – kirjalik valetamine on dokumendi võltsimine –, jääb arusaamatuks, miks ei ole praegu võltsimissüüdistust esitatud mõnede väidetavalt valesid sisaldavate arvete koostamise ja kasutamise eest.
328.R. Puhk ei osutanud Biotopresursiga seotud dokumentide võltsimisele kaasaabi – ei osalenud süüteoplaani koostamises ega andnud nõu, kuidas tegu toime panna. Midagi sellist ei ole võimalik tuletada ka R. Puhki, D. Jeršovi ja U. Loki vestluse audiosalvestiselt. Nimelt olid R. Puhki nõuanded väga üldist laadi. Nt ei olnud tegemist näpunäidete või kogemuste jagamisega, kuidas mingeid dokumente vormistada, mida arvestada nende dokumentide koostamisel ja milliseid riske tuleks vältida. R. Puhk lihtsalt soovis leida rapsi osas lahenduse. R. Puhk võis küll teiste võltsimisplaanist teadlik olla, ent see ei kujuta endast kuriteole kaasaaitamist.
329.Tsiviilhagi poleks tohtinud rahuldada. Kahju ei saanud olla 655 526,40 euro suurune. Esiteks arvestasid pooled maha sisendkäibemaksu. Teiseks aga on Riigikohus leidnud, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üle antu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Agrochema esitas nõude ka Agritradingu vastu ja seda nõuet praegu pankrotimenetletakse. On arestitud 51 676,76 eurot Agritradingu raha ja eelduslikult tehakse sellest rahast võlausaldajatele väljamaksed. Alusetust rikastumisest või muust alusest tuleneva nõude väärtus tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta, sest kahjustatud isik ei tohi kahju tekitamise juhtumi tõttu rikastuda. Kannatanu saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et loovutab nõude kahju tekitajale. Praegu kannatanu mingeid nõudeid loovutanud pole.
330.Pole aru saada, millise nõude tagamiseks R. Puhki arestitud vara aresti alla jäeti.
(d) Ringkonnakohtu istung ja MTA seisukoht
331.Apellandid jäid oma kaebustes märgitu juurde. Prokuratuur ja Agrochema lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik palusid jätta apellatsioonid rahuldamata ja märkisid kokkuvõtlikult järgmist. α) Prokuratuuri vastuväited
332.Esialgu keskendub prokuratuur D. Jeršovi kaitsja apellatsioonile.
333.Süüdistusakt on nõuetekohane. Ringkonnakohus ei saa süüdistusakti prokuratuurile tagastada.
334.Prokuratuur võib kuriteo ümber kvalifitseerida. Süüdistatavad said end uute kvalifikatsioonide vastu kaitsta.
335.Maksukuriteo mõistlik menetlusaeg pole möödunud. Põhiasi ja maksuasi olid seotud ja maksuasja ei olnud võimalik ennetavalt lahendada. Isegi kui asja on menetletud liiga pikalt, pole alust rakendada äärmuslikku meedet, st menetlust lõpetada.
336.Väide KarS § 2172 põhiseadusvastasusele sisaldab palju ballasti. Sisuliselt ei näe kaitsja probleemi mitte KarS §-s 2172, vaid tema etteheited on seotud KarS § 17 lg-ga 3. Pole oluline, kas D. Jeršov teadis oma teo karistatavust või mitte. Usalduse kuritarvitamise koosseis on piisavalt selge.
337.Väetisega seoses ei näita kaitsja, kuidas siis ikkagi polnud tegu kuriteoga. Väävli lisamise plaan Tartus lükati esimese astme kohtus selgelt ümber.
338.17. märtsi 2022 istungiprotokoll on toimikus olemas.
339.Maheda kanepiseeme osas kaitsja midagi uut välja ei too. On aru saada, et kanepiseeme pöörati Lanfra kasuks. Alternatiivselt võib öelda, et see pöörati ATC kasuks – seegi oleks süüdistusest nähtav.
340.Valga rapsi osas näitavad tõendid (eeskätt Skype vestlus), et D. Jeršov polnud hooletu, vaid teadis, et Valgas rapsi pole. Eestiviljale maksmise järgselt liikus 6600 eurot Lanfrani, mis oli D. Jeršovi ja U. Lokiga seotud.
341.Vao rapsi osas ei esita kaitsja ühtegi maakohtu leitut kummutavat argumenti.
342.Kui uurija ei teinudki kahtlustatavatele võltsimisetteheidet, võis seda ometigi teha prokurör. Süüdistatavad said end kaitsta.
343.D. Jeršov ja U. Lokk käitlesid grupis üle 15 kg tubakatooteid, mistõttu on tegemist kuriteoga.
344.Maksunõustajaga suhtlemine pärast tegu ei võimalda rääkida keelueksimusest maksukuriteo osas – D. Jeršov teadis, et ta ei tohi valeandmeid esitada. Tegemist on jätkuva kuriteoga: süüdistatavad soovisid saada riigilt tagastusnõuete kaudu ebaausal moel raha olukorras, kus olid tekkinud võlgnevused.
345.Tsiviilhagid olid õigeaegsed: need esitati juba 2017. aastal. Hiljem vormistati lihtsalt hagide terviktekstid. Seadus hagi ümber vormistamist võimaldab. Midagi väära poleks aga selleski, kui prokuratuur võtaks hagi vastu pärast 10 päevase tähtaja möödumist: prokuratuur võib olla paindlik ja kannatanule vastu tulla. Peaasi on, et hagi esitataks enne kohtuistungit. Ka oli kaitsjal võimalik hagile vastu vaielda.
346.Nõustuda ei saa ka väitega, et hagisid istungil ei arutatud. Seadus seda ei nõuagi. Arutati süüküsimust puudutavaid asjaolusid ja need langesid kokku hagi aluseks olevate asjaoludega.
Kaitsjad võisid oma seisukoha öelda ja asjasse puutuvatele faktilistele asjaoludele vastu vaielda.
347.Ettevõtluskeeld on põhjendatud.
348.Teiseks esitab prokuratuur vastuargumendid U. Loki kaitsja kaebusele. Järgnevalt tuuakse välja need peamised argumendid, mis ei kattu eelnevalt esitatud D. Jeršovi kaitsja apellatsiooni puudutavate väidetega.
349.Jääb arusaamatuks, kuidas välistas maksejõuetuse põhjustamise 22. mai 2017 kokkulepe. Selleks ajaks oli maksejõuetus juba põhjustatud ja suur osa sularaha välja võetud. Keegi ei kavatsenudki seda kokkulepet täita – Lanfral polnudki mingit raha. 23. mail 2017 laekus Tiksile 56 000 eurot ja selle raha eest osteti autod.
350.Õige on ka U. Loki süüditunnistamine raamatupidamiskohustuse rikkumises. Pole alust arvata, et A.P. valetas. Lisaks on U. Loki süü kohta muidki tõendeid.
351.Maksukuriteo osas on kaitsja positsioon vastuoluline. Ühelt poolt öeldakse, et võib-olla oleks süüdistatavad ise valeandmed deklaratsioonides ära parandanud, ent teisalt leitakse, et mingeid valeandmeid polnudki, sest tehingud toimusid.
352.Viimaks ei soostu prokuratuur ka R. Puhki kaitsja apellatsioonis välja tooduga.
353.Läbiotsimine oli õiguspärane. Asjasse ei puutu kaitsja viidatav Riigikohtu lahend nr 1-201208/172 – osundatud lahend ei seondunud kahtlustatavatega. R. Puhkile anti enne läbiotsimist vormikohane õiguste deklaratsioon, kus talle selgitati tema õigusi. Läbiotsimisprotokoll ei peagi sisaldama infot selle kohta, et isik on kahtlustatavana kinni peetud ja et talle on selgitatud tema õigusi. Ettepanek anda asjad välja tehakse seaduse järgi enne läbiotsimise algust. R. Puhk peeti kinni kell 9.45 ja siis antigi talle deklaratsioon. Läbiotsimine algas kell 10.15. Seega oli R. Puhkil aega oma õigustega tutvuda. Puhk oli piisavalt intelligentne saamaks aru, et tal polnud enese süüstamise kohustust, sh kohustust anda välja mingeid objekte läbiotsimisel.
354.Väetisega seoses väidetakse, et toimus mingisugune poolte vaheline finantseerimine. Sellise väite oleks saanud esitada kohe pärast tehinguid. Seda ei tehtud. Erineval ajal on esitatud erinevaid versioone – eelkõige seda, et raps oli ikkagi olemas. Viimaks esitati tõesti ka versioon finantseerimise kohta. Isegi kui D. Jeršov ja U. Lokk pidasid silmas seda, et mingi R. Puhkiga seotud äriühing maksab Agrochemale raha tagasi, on see ikkagi omastamine: selline üldine lootus on väga umbmäärane ja sõltus juhustest.
355.R. Puhkil oli omastamisele kaasaaitamise tahtlus: ta teadis, et kaupa pole ja seda üle ei anta.
356.Võltsida saab ka vormivabade tehingute käigus loodud dokumente. Kui dokument juba koostatakse – isegi kui seadus seda ei nõua –, peab see olema sisult õiged. Suurem osa tehinguid ongi ju vormivabad. Praktikas tehakse kirjalikke lepinguid ka siis, kui vormisundi pole. Intellektuaalse võltsimisega tuuakse õiguskäibesse täiendav mateeria, mis sisaldab valet. Seda on vaja eraldi karistada – ja sellele võib lisanduda ka midagi muud, nt omastamine. Intellektuaalne võltsimine võib tõesti olla puhuti bagatelldelikt, aga sellele saab reageerida menetluslike vahenditega, nt menetluse oportuniteedi alusel lõpetada või menetlust üldse mitte alustada (viimast seadus praegu kahjuks ei võimalda). Mõnede arvetega seoses ei esitatud
võltsimissüüdistust seetõttu, et süüdistus esitati lepingute osas – ja arved üksnes kaasnesid lepingutega ehk lepingute võltsimine hõlmas ka arvete võltsimise ebaõiguse.
357.Kohus võib tsiviilhagi alust ise muuta – oluline on see, et hagi kajastaks korrektselt faktilisi asjaolusid. β) Agrochema vastuväited
358.Agrochema lepinguline esindaja vandeadvokaat V. Kivistik peab maakohtu lahendit seaduslikuks, märkides lühidalt järgmist.
359.Tsiviilhagi esitati õigeaegselt – juba 2017. aastal. Hiljem esitati vaid hagi terviktekst.
360.Hagis viidatakse tõenditele. Need tõendid kattuvad prokuratuuri tõenditega ja pole mõtet samu tõendeid kaks korda uurida.
361.V. Kivistik küsis maakohtu istungil, kas ta kannab hagi ette terviklikult või loeme hagi lihtsalt avaldatuks. Kõik olid nõus hagi avaldatuks lugemisega.
362.Ükski kaitsja pole näidanud, mismoodi siis nende tsiviilõigusi rikuti – on vaid üldsõnalised viited tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele.
363.Selgitamiskohustus tsiviilkohtumenetluses pole absoluutne – selgitatakse siis, kui pooled seda paluvad, kui on keeruline asi või kui kohus tahab teha n-ö omaloomingut.
364.600 000 eurone rapsitehing olevat kogemata rappa läinud. See ei vasta tõele. R. Puhk ja D. Jeršov kirjutasid alla dokumendi, milles väideti, et raps on Vaos olemas. Kui rapsi ei pidanudki olema, siis miks tehti selline dokument? Valgevene veofirma ei saanud midagi vedada, sest ta oli pankrotis. γ) MTA seisukoht
365.Maakohus tegi korrektse otsuse. MTA nõuet puudutavad faktilised asjaolud ilmnevad täielikult prokuratuuri tõenditest ja neile midagi lisada vaja ei ole. Tiks Lanfralt mingit väetist ei ostnud ja vastupidised väited ei vasta tõele. Seega esitasid D. Jeršov ja U. Lokk 2017. aasta aprilli maksudeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmeid – seda 20 231,25 euro saamise eesmärgil, viidates käibemaksu enammaksu tagasisaamisele.
366.Kaitsjad esitavad mitmeid üldist laadi – st mitte vaid mõne konkreetse kuriteoetteheitega seotud – väiteid kriminaalmenetlusõiguse rikkumise kohta. Kriminaalkolleegium selliste väidetega ei nõustu.
367.Kõik kaitsjad teevad rohkem või vähem etteheiteid süüdistusaktile. Olgu sellega seoses märgitud n-ö sissejuhatavalt järgmist. Ringkonnakohtu meelest ei saa süüdistusaktile esitada põhjendamatult kõrgeid nõudmisi. Õiguskirjanduses on leitud, et süüdistusaktil on eelkõige kaks funktsiooni: piiritlemis- ja informatsioonifunktsioon (Sarv – KrMS. Kommentaar, § 154,
komm 3). Piiritlemisfunktsioon peab panema paika, millise sündmuse üle kohut pidama hakatakse. Kriminaalkolleegium soostub Saksa õiguskirjanduses esitatud järgnevate seisukohtadega. See, kui täpselt tuleb sündmuse asjaolud välja tuua, sõltub suuresti konkreetsest olukorrast. Konkreetsuse aste võib süüdistusakti puhul olla madalam (st võidakse piirduda üldisema kirjeldusega) kui on tarvilik esitada kohtuotsuses puutuvalt sellesse, millised faktilised asjaolud kohus tuvastab. Seda seetõttu, et süüdistusakti näol on tegemist pelga kahtlustusega, ent kohtuotsusest peab muu hulgas nähtuma see, kuidas kujuneb kohtu siseveendumus. Teisisõnu on teo konkretiseerimisele esitatavad nõuded madalad. (Wenske – Münchener Kommentar zur Strafprozessordnung, 1. Auflage, § 200, Rn 18) Seesugust tõlgendust toetab ka KrMS § 268 lg 5, mis võimaldab kohtul tugineda ka süüdistusaktis nimetamata faktilistele asjaoludele – eeldusel, et need ei erine süüdistusaktiks toodust oluliselt. Ka informatsioonifunktsiooni osas ei saa süüdistusaktile esitada ülemäära kõrgeid nõudmisi. Selle funktsiooni eesmärgiks on tagada süüdistatavale kaitseõigus – süüdistatav peab mõistma mitte vaid seda, millist elulist sündmust kuriteoks peetakse, aga sedagi, mil moel tema tegu õiguslikult hinnatakse. Samas aga ei ole kohus KrMS § 268 lg 6 kohaselt seotud prokuratuuri õigusliku hinnanguga. See tähendab muu hulgas seda, et kohus peab (sõltumata süüdistusaktist) ise tagama, et süüdistataval oleks enese kaitsmiseks piisav info. Niisiis saab nõustuda Saksa õiguses esindatud arusaamaga, et süüdistusakti informatsioonifunktsioon on piiritlemisfunktsioonist ebaolulisem (Schneider – Karlsruher Kommentar zur Strafprozessordnung, 9. Auflage, § 200, Rn 1; Wenske – Münchener Kommentar zur Strafprozessordnung, 1. Auflage, § 200, Rn 3–5) (näiteks ei väära informatsioonifunktsiooni vastu eksimine Saksmaal menetlust per se, vaid võib seda üksnes viivitada (Wenske – Münchener Kommentar zur Strafprozessordnung, 1. Auflage, § 200, Rn 5)).
368.D. Jeršovi kaitsja esitab oma esimesed etteheiteid süüdistusaktile oma apellatsiooni p-des 10–18. Ringkonnakohtu arusaamise järgi seisneb peamine etteheide selles, süüdistusaktis pole ära näidatud, milline süüdistuses nimetatud tõend millist süüdistuses kirjeldatud faktilist asjaolu kinnitab. Tõepoolest on KrMS § 154 lg 2 p-st 4 tulenevalt vaja süüdistusakti põhiosas märkida seda, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohtu hinnangul peab iga tõendi puhul olema ära nimetatud konkreetne faktiline asjaolu (eluline asjaolu) – ebapiisav on üldsõnaline märkus, et tõend tõendab näiteks kuriteokoosseisu objektiivse või subjektiivse külje tunnustele vastavaid asjaolusid vmt (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-7-12, p 13). Praegu prokuratuur nõnda talitaski – iga tõendi puhul on viidatud mõnele konkreetsele asjaolule (nt „Tõendab, et Agritrading Company AS-lt (Altmonte Kaubandus AS (pankrotis)) ostetud rapsi reaalselt ei eksisteerinud“, „Tõendab, et Eestivili AS oli kuriteosündmuse hetkel 2017. aastal reaalselt tegutsev äriühing“, „Tõendab Agrochema Eesti OÜ arvelduskontolt Tiigikalda OÜ arvelduskontole ülekande tegemist 20.01.2017“, „[...] nähtub, et Dmitri Jeršov on Agrochema Eesti OÜ esindajana arved kinnitanud“ „Tõendab, et müüdud väetis ei sisaldanud väävlit“ ja „Tõendab, et Gaia Cosmetics OÜ ei ole sõiduki Audi A6 soetamise eest reaalselt tasunud“).
369.Tõsi, D. Jeršovi kaitsja toob välja terve hulga süüdistusaktis nimetatud faktilisi asjaolusid, mille kohta pole kaitsja meelest süüdistusakti põhiosas neid kinnitavaid tõendeid (apellatsiooni p 13). Seesuguse seisukohaga ei ole võimalik soostuda: maakohus kaitsja loetletud asjaolud tuvastas ja tegi seda süüdistusaktis nimetatud tõendite abil. Näib, et kaitsja soovib tegelikult väita järgmist: iga süüdistuses oleva faktilise asjaolu osas on vaja süüdistusaktis ära näidata, milline tõend seda asjaolu kinnitab – ja praegu seda iga faktilise asjaolu osas tehtud pole. Niisiis leiab kaitsja ilmselt seda, et KrMS § 154 lg 2 p 4 pärane on üksnes niisugune süüdistuakt, mille puhul on iga viimane kui süüdistusaktis ära toodud faktiline asjaolu seotud mingi tõendiga. Selle arusaamaga ringkonnakohus päri ei ole. Eeskätt mahukate asja puhul – nagu seda on
praegune – tähendaks selliselt talitamine, et süüdistusakt muutuks ülipikaks ja nõuaks prokuratuurilt veelgi enam tööd kui ta seda praegu nõuab. Samas oleks küsitav selliselt toimimise mõte. Selle, mis aset leidis ja milliste tõendite alusel see tuvastatakse, peab lõppastmes ütlema ikkagi kohus: faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite analüüs on kohtu üks kõige olulisemaid ülesandeid. Kohus tuvastab asjaolud tõendite ja oma siseveendumuse alusel (KrMS § 60 lg 2). See tähendab muu hulgas seda, et kohus võib mingi asjaolu tuvastada ka mõne seesuguse tõendi alusel, mida prokurör seda asjaolu kinnitavaks pidanud pole. Teisisõnu ei ole kohus ka siin seotud prokuröri positsiooniga. Niisiis ei oleks seesuguse suure töö tegemine prokuratuuri poolt (kuigivõrd) põhjendatud. See tähendab seda, et KrMS § 154 lg 2 p 4 tuleb tõlgendada nii, et iga tõendi puhul tuleb ära näidata see, mida prokuratuur selle tõendiga eeskätt tõendada soovib – see on kaitseõiguse tagamiseks ja süüdistuse positsiooni mõistmiseks ehk informatsioonifunktsiooni tagamiseks piisav. Prokuratuur ei pea niisiis n-ö ajama näpuga järge, kas tõendite loetelus saab ära nimetatud iga viimne kui süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu. Ühtlasi pole prokuratuuril keelatud (nt süüdistuskõnes) väita seda, et mingit asjaolu tõendab mõni seesugune tõend, mille osas süüdistusaktis sellele asjaolule ei viidatud.
370.Nii D. Jeršovi kui ka U. Loki kaitsja leiavad, et nende kaitsealuseid poleks tohtinud süüdistada (saati siis süüdi tunnistada) sellistes kuritegudes, mille osas neid eelmenetluses ei kahtlustatud (usalduse kuritarvitamine ja võltsimised). Kolleegium niisugune väitega ei nõustu. Kohus menetleb asja süüdistusakti alusel. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole kusagil viidet sellele, et süüdistusaktis on vaja teha isikule täpselt samasugune etteheide, nagu tehti kohtueelses menetluses. Seesuguse viite puudumine on ka loogiline, sest süüetteheite muutumine ei riku mh kuidagi kaitseõigust: isikul on võimalik end kaitsta kõigi kohtumenetluses ette nähtud vahenditega. Kõnealuse kaitseväite paikapidamatust kinnitab ilmekalt ka KrMS § 268 lg 6, mis võimaldab – nagu juba ülal viidatud – kohtul tunnistada isik süüdi teistsuguse kvalifikatsiooni järgi kui on n-ö välja valinud prokuratuur. See on teatud eelduste esinemisel võimalik isegi ringkonnakohtus (st ringkonnakohus saab rakendada teistsugust sätet kui on kohaseks pidanud prokuratuur ja on kohaldanud maakohus) ja ringkonnakohus praeguses asjas seda teebki (vt käesoleva otsuse p 383 jj.). Kui seaduslik on kvalifikatsiooni muutmine alles kohtumenetluse käigus, siis seda enam ei saa lubamatuks pidada seda, kui kvalifikatsiooni muudetakse juba enne kohtumenetluse algust.
371.D. Jeršovi kaitsja väitel puudub 17. märtsi 2022 istungiprotokoll. See protokoll on olemas: see 16. mail 2022 digitaalselt allkirjastatud dokument asub kriminaaltoimiku 24. köites lehekülgedel 61–82.
372.R. Puhki kaitsja hinnangul võidi R. Puhkiga seotud 30. jaanuari 2018 läbiotsimisel eksida enese mittesüüstamise privileegi vastu, sest R. Puhkile ei selgitatud tema õigust keelduda dokumentide välja andmisest või dokumentidele juurdepääsu võimaldamisest. Seegi kaitseväide ei ole ringkonnakohtu meelest korrektne. Prokuratuuri kinnitusel tutvustati R. Puhkile tema kui kahtlustatava õigusi enne läbiotsimist – talle anti tavapärane õiguste deklaratsioon (käesoleva otsuse p 353). KrMS § 351 lg 4 alusel Justiitsministri 14. juuli 2014 määrusega nr 22 kehtestatud õiguste deklaratsiooni 4. punktis on viide vaikimisõigusele. Kuivõrd õigusest vaikida saab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-21-1421/182 p 68 kohaselt järeldada seda, et inimesel ei ole kohustust anda menetlejale oma arvutikontode juurdepääsuinfot, saab selle õiguse alusel järeldada sedagi, et inimene ei pea menetlejale andma mingeid teda süüstavaid dokumente. Niisiis läbiotsimise käigus R. Puhki enese mittesüüstamise privileegi ei rikutud ja R. Puhk osutas menetlejale kaasabi teavitatult ning vabatahtlikult.
(b) Väetis
373.Selle teo osas leiab D. Jeršovi kaitsja, et väidetavat kahju – 267 515,91 eurot – kinnitavatele tõenditele süüdistusaktis ei viidata. Esiteks ei ole see väide päris õige selles mõttes, et mitmete tõendite järel on süüdistuaktis märgitud, et tõend kinnitab Agrochemal kahju tekkimist (nt tõend nr 3, 5, 54, 58, 67). Teiseks aga nähtub käesoleva otsuse p-st 369, et vajadusel saab kahju tekkimise ja suuruse tuletada ka sellistest tõenditest, mille järel süüdistusaktis kahju tekkimise või kahju suuruse tõendamisele ei viidata. Lisaks on vaja kahju kindlakstegemisega seonduvalt pöörata tähelepanu sellele, mida öeldakse käesoleva otsuse p-s 394 jj.
374.D. Jeršovi kaitsja ja U. Loki kaitsja meelest ei saa välistada, et Agrochemale ostetud väetis ikkagi sisaldas väävlit: väävli olemasolule viitavad Kemotari kaks kirjalikku kinnitust, ATC arved nr 61, 75, 84 ja 96 ning ühe väetiseproovi tulemus. Kriminaalkolleegiumi arvates need tõendid väävli olemasolu ei näita.
375.Et kaitsja väidetu tõendamiseks on kõlbmatud Kemotari rekvisiite kandvad kinnitused (kd 24, tl 50 ja 51) ja ATC arved (kd 24, tl 45, 47, 48 ja 49), ilmneb eeskätt Kemotari raamatupidaja K.T. ütlustest (kd 24, tl 12).
376.Kinnituste kohta selgitas K.T. , et ta näeb neid dokumente esmakordselt, ta ei mõista, milleks sellised dokumendid koostatud on ja ta ei tea, kelle allkirjad dokumentidel on. Need selgitused on ringkonnakohtu jaoks igati veenvad. Kinnitused on äärmiselt lakoonilised ja neil pole adressaati ega viidet sellele, miks nad üldse koostati. Neil dokumentidel olev allkiri on loetamatu. Seetõttu on tõenäoline, et nende koostajaks oli D. Jeršov või U. Lokk, kes soovisid end vastutusest päästa – nagu nad on käesolevas menetluses tuvastatust lähtuvalt teinud mitmeid kordi. Ent isegi kui dokumendid koostas keegi teine, on nad ikkagi lakoonilised ja neist ei nähtu mingit ratsionaalset põhjust nende koostamiseks – ehk neil olevat infot ei saa uskuda.
377.Arvete kohta väitis K.T. , et D. Jeršov ütles talle kauba nimetuse ja tema andis selle edasi raamatupidajale, kes arve vormistas. Niisiis ei pärine arvel kajastatu mingist objektiivsest allikast, vaid D. Jeršovilt. Sellest lähtuvalt arved väävli olemasolu väetises ei kinnita.
378.Õige on kaitseväide, et Baltic Agro lasi Agrochemalt saadud väetisest teha kaks proovi ja et ühe prooviga väetisest väävlit ei leitud, teisega aga leiti 4,3% (kd 4, tl 58 ja 59). Ringkonnakohtu meelest selgitab väävli leidmist ühest proovist Baltic Agro esindaja M.S. i 5. mai 2017 e-kiri Agrochema peakorterisse Leetu Petras Lenktaitisele (kd 4, tl 57). Sellest kirjast nähtub mh järgmine teave: Agrochema tarnis Baltic Agrole 27. märtsist kuni 28. aprillini 2017 väetist; esialgu pärines väetis Lätist ja oli valget värvi; klientidelt saadud teabe kohaselt aga said osad kliendid hiljemalt alates 6. aprillist 2017 pruuni värvi väetist ja selles polnud väävlit; D. Jeršov kinnitas pärast pikka vestlust M.S. ile, et osa väetisest tõesti väävlit ei sisaldanud; selle viimati nimetatud pruuni väetise hankis Agrochema läbi Tiksi ja Lanfra Novomoskovsk Azotist. Selline meil võimaldab teha järelduse, et Baltic Agro saatis Põllumajandusuuringute Keskusse proovide võtmiseks kaht erinevat väetist: üht sellist, mis oli eeldatavasti väävliga ja pärines Lätist (valge) ja teist sellist, mis saadi Tiksi ja Lanfra kaudu ning milles kahtluse kohaselt väävlit ei olnud (pruun). Oluline on seegi, et M.S. rääkis kohtus üheselt sellest, et proovi tehes väetisest väävlit ei leitud (kd 16, tl 16–20 pöördel). Järelikult oli M.S. i enda jaoks igati loogiline, et ühe prooviga väetises väävlit avastati, aga ta ei pidanud seda oluliseks – sest
selle prooviga pidigi väävli väetises tuvastama ja tähtis oli just see, et teises proovis väävlit polnud.
379.Niisiis langevad kaitsja esitatud tõendid ära ja järgi jäävad arvukad maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud tõendid, mis kinnitavad veenvalt, et praeguse menetluse esemeks olev Agrocemale hangitud väetis oli ilma väävlita.
380.Rohkem objektiivsete faktiliste asjaoludega seonduvaid väiteid D. Jeršovi ega U. Loki kaitsja välja ei too. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et kõnealune sündmus leidis kokkuvõtlikult aset niisugusel moel. Agrochema esindaja D. Jeršov ja Lanfra esindaja U. Lokk leppisid kokku, et Lanfra tarnib Agrochemale ilma väävlita (st odavamat) väetist, aga väljaspoole jäetakse mulje, justkui oleks tegu väävliga (kallima) väetisega – ja Agrochema maksab Lanfrale väävliga väetise hinna. See plaan viidigi 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses täide: koostati väävli ostu-müügi lepingud ja Lanfra toimetaski väetise Agrochemale. Lepingute kohaselt pidi Agrochema maksma 3024,5 tonni väävliga väetise eest Lanfrale 679 480,20 eurot. Agrochema maksiski Lanfrale 679 480,20 eurot ära. Lanfra aga oma lepingutes märgitud kohustusi kohaselt ei täitnud: mitte ainult ei olnud väetis ilma väävlita, vaid seda väetist oli ka vähem kui 3024,5 tonni – ainult 2764,5 tonni (väetisekottides oli väetist umbes 8–9% vähem kui oli kottidel kirjas). Lanfralt saadud väetise müüs Agrochema edasi Baltic Agrole, Kesa-Agrole ja Weissile. Kõigile kolmele ostjale jäeti esiteks mulje, et nad saavad väävliga väetist ja teiseks eksitati neid ka väetise koguse osas: neile tarniti lubatust vähem väetist.
381.Valdav osa käesoleva määruse eelmises punktis öeldust ilmneb maakohtu otsusest päris selgelt – kas suisa otsesõnu või vähemasti kaude. Ehk ei nähtu sellest otsusest vaid seda, et D. Jeršov ja U. Lokk olid niisuguselt tegutsemise eelnevalt kokku leppinud (et neil oli vastav teoplaan). See aga on tuletatav loogiliselt: eelkirjeldatud sündmus ei saanud toimuda juhuslikult, vaid eeldas D. Jeršovi ja U. Loki eelnevat kooskõlastust. Pole võimalik selgeks teha selle kooskõlastuse (kokkuleppe; plaani) kõiki üksikasju: kuna see skeem välja töötati, kus see juhtus, kas detailid pandi kohe paika või kujunesid need välja ajapikku, kes meestest oli plaani initsiaator, kui palju kõneldi sellest otsesõnu ja kui suures osas oli kokkulepe konkludentne jne. See aga polegi primaarne: tähtis on see, et D. Jeršov ja U. Lokk selle plaani välja töötasid ja ellu viisid.
382.Järgnevalt tuleb küsida, kas eelkirjeldatud käitumist saab pidada usalduse kuritarvitamiseks KarS § 2172 lg 1 mõttes, nagu leidsid prokuratuur ja maakohus. Nii prokuratuur oma süüdistuskõnes (kd 24, tl 89 pöördel) kui ka maakohus (otsuse lk 19 ja 32) asusid seisukohale, et D. Jeršov ja U. Lokk panid toime KarS § 2172 lg 1 alt 2 pärase teo – murdsid Agrochema usalduse. KarS § 2172 lg 1 alt 2 (usalduse murdmise koosseis) on aga laiem kui KarS § 2172 lg 1 alt 1 (ärakasutamiskoosseis) (Kairjak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 2172, komm 4.1). Saab ka öelda, et ärakasutamiskoosseis on laialt sõnastatud usalduse murdmise koosseisu osas n-ö lex specialis ja viimane (st usalduse murdmise koosseis) on n-ö kinnipüüdev alternatiiv: kui mingil põhjusel ei rakendu esimene alternatiiv, võib ikkagi kohalduda teine. Seda seetõttu, teise isiku varaliste huvide järgimise kohustus (alt 2) hõlmab endas alati ka keeldu kasutada ebaseaduslikult ära seadusest või tehingust tulenevat teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õigust (alt 1). Sellist seisukohta on sisuliselt väljendanud ka Riigikohus, kes on viidanud sellele, et usaldusseisund KarS § 2172 lg 1 alt 2 mõttes põhineb samamoodi nagu KarS § 2172 lg 1 alt 1 puhul eelkõige samuti tsiviilõiguslikul või avalik-õiguslikul suhtel, kuid on oma olemuselt laiem (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-4-08, p 25). Õiguskirjanduseski on märgitud, et
usalduse murdmise koosseis hõlmab juhtumeid, mil isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil (Kairjak ja Sootak. Varavastased süüteod. 3. trükk, VIII, vnr 10). Pidades silmas seda, et Agrochema oli andnud D. Jeršovile õiguse teha enda nimel (Agrochema varaga) tehinguid, olekski praegu loogiline lähtuda ärakasutamiskoosseisust, st KarS § 2172 lg 1 alt-st 1.
383.Samas tuleb märkida, et KarS § 2172 lg 1 emma-kumma alternatiivi kohaldamine eeldab seda, et tegu ei saa pidada omastamisseks KarS § 201 mõttes. Nimelt on usalduse kuritarvitamine KarS § 2172 lg 1 sõnastusest tulenevalt omastamise suhtes subsidiaarne: „kui puudub [KarS] §-s 201 sätestatud süüteokoosseis“. Seetõttu on enne KarS § 2172 rakendamist tarvis kontrollida, kas ei kohaldu KarS § 201. Sellist kontrolli praeguses menetlusetapis ei välista menetlusõigus, mh KrMS § 268 lg 6 ls 1, mille kohaselt eeldab kuriteo kvalifikatsiooni muutmine seda, et süüdistataval on olnud võimalik ennast uue kvalifikatsiooni vastu kaitsta, ega ka KrMS § 340, mis näeb ette nn raskendamiskeelu (reformatio in peius-põhimõte). Nimelt leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses asjas nr 3-1-1-46-14, et usalduse kuritarvitamise kvalifitseerimine omastamiseks on kõrgema astme kohtus võimalik, sest mõlema sätte puhul on teoobjekt teo toimepanijale mittekuuluv vara ja KarS § 2172 eeldab otsesõnu, et puuduma peab KarS §‐s 201 sätestatud süüteokoosseis (p 24). Liiatigi uuris ringkonnakohus praegu istungil prokuratuurilt, miks esitati süüdistus usalduse kuritarvitamises, mitte aga omastamises – soovi korral oleksid ka süüdistatavate kaitsjad võinud sel teemal sõna võtta.
384.Enne praeguse menetluse esemeks oleva teo KarS § 201 järgi analüüsimist peab ringkonnakohus siiski tarvilikuks märkida seoses vallasasjast erineva vara omastamise (KarS § 201 lg 1 alt 2) ja usalduse kuritarvitamisega (KarS § 2172 lg 1) järgmist.
385.KarS § 201 ei nõua kahju tekitamist. Seda on öelnud ka Riigikohus: kahju ei ole KarS § 201 lg 1 koosseisu element ja selle sätte järgset vastutust ei välista asjaolu, et teo objektiks olnud vara omaniku varaline seis teo tagajärjel ei halvene (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 16). Puutuvalt KarS § 201 lg 1 esimesse alternatiivi (vallasasja omastamine) on see loogiline – vallasasi kujutab endast individualiseeritavat objekti. Niisiis on karistamisväärne ka see, kui A pöörab enda kasuks B-le kuuluva B poolt tema (st A) ajutisse kasutusse antud asja ja kompenseerib B-le selle asja väärtuse – nt kasutab A B loal viimase jalgratast ja müüb/kingib selle ratta C-le ning maksab B-le (nt kohe ratta ära andmise hetkel või isegi enne seda netipanga ülekannet tehes) välja selle ratta väärtuse. KarS § 201 lg 1 alt-ga 2 seoses oleks aga kõigiti loogiline kahjuga seonduvat arvesse võtta ja leida, et kui vara omanikule kahju ei tekkinud, ei ole varakäsutuse tegija karistamine põhjendatud.
386.Olgu järgnevalt välja toodud, kuidas KarS § 201 lg 1 alt 2 üldse – klassikalise vallasasja omastamise, st praeguse KarS § 201 lg 1 alt 1 kõrvale – tekkis. See norm lisati seadusse mõni aeg pärast karistusseadustiku kehtima hakkamist, mil avastati, et pole kuidagi võimalik karistada isikut, kes kulutab ära võõral pangakontol oleva raha, st mitte-vallasasja (nt kannab selle üle enda kontole või ostab selle eest endale midagi). Kuivõrd valiti KarS § 201 – st koosseisutunnusena kahju mitte ette nägeva sätte – täiendamise tee, osutus kooseisupäraseks ka nt seesugune tegu: A kannab ilma B loata B kontolt kuhugi üle (nt C-le) 100 eurot, aga kompenseerib selle ülekande (kohese) 100 euro (või suisa 110 euro) B-le ülekandmisega (nt ei pruugi A-l olla tehnilistel põhjustel võimalik kanda raha C-le oma kontolt (nt on C-l konto välismaises pangas), aga seda saab teha B kontolt). Seesugune tegu ei ole karistamist väärt: B kontol on hoolimata A ülekandest C-le ikkagi sama palju raha, nagu seal oli enne (või suisa 10 eurot enam). B-l puudub õiguslikku kaitset vääriv huvi väita seda, et A-d tuleks karistada tema (st B) kontoraha C-le ülekandmise eest per se – hoolimata sellest, et tal (st B-l) kahju ei
tekkinud. N-ö kurja juur on see, et viidatud muudatust tehes ei arvestanud seadusandja karistusseadustiku süstemaatikaga: KarS § 201 kujutab endast pelgalt omandi vastast kuritegu (seaduse 13. peatüki 1. jagu), mitte aga kuritegu vara vastu tervikuna (seaduse 13. peatüki 2. jagu).
387.Asi läks (veelgi) halvemaks siis, kui seadusandja lisas 2007. aastal karistusseadustikku usalduse kuritarvitamise koosseisu. Toona oleks tulnud KarS § 201 lg 1 alt 2 kehtetuks tunnistada ja loobuda KarS §-s 2172 suure varalise kahju tekitamise nõudest – piisama oleks pidanud igasugusest varalisest kahjust. Sellisel moel oleks saavutatud see, et vara kui terviku vastu suunatud kuritegu analüüsides on alati tarvis kindlaks teha ka kahju tekkimine. Sellises olukorras pääseks käesoleva otsuse eelmises punktis kajastatud hüpoteetiline raha üle kandja (A) vastutusest – mis olekski õige: kui keegi ületab oma volitusi ja käsutab võõrast vallasasjast erinevat vara sel moel, et vara omanik kahju ei kanna (viimane saab kohese piisava kompensatsiooni), pole alust rääkida varavastasest kuriteost. Vara omanik (inimene, äriühing, kohalik omavalitsus jne) saab soovi korral reageerida vara käsutaja n-ö omaloomingule tsiviilvõi haldusõiguslike vahenditega (ilmselt oleks (mõnikord) võimalik lõpetada vara käsutajaga tööleping, vabastada ta ametist vms). Niisiis on KarS § 201 lg 1 alt 2 sellest aspektist (kahju tekkimine) KarS §-st 2172 laiem ehk mõningad KarS § 201 lg 1 alt 2 alla paigutatavad teod jääksid selle normi puudumisel karistamata – see aga oleks kõigiti tervitatav.
388.Teisalt aga on KarS § 2172 laiem kui KarS § 201 lg 1. Ringkonnakohtu meelest on kõik sellised võõrast vallasasjast erineva vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramise juhtumid (KarS § 201 lg 1 alt 2), millega tekitatakse vara omanikule suur varaline kahju, paigutatavad KarS § 2172 lg 1 alt 1 (nn ärakasutamiskoosseis) alla. Teisisõnu kujutab isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslik kellegi kasuks pööramine KarS § 201 lg 1 alt 2 tähenduses endast alati seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslikku ärakasutamist KarS § 2172 lg 1 alt 1 mõttes. KarS § 201 lg 1 alt-st 2 laiem on aga KarS § 2172 lg 1 alt 2: võõras vara pole isikule usaldatud (KarS § 201 lg 1 alt 2) ehk isikul ei ole seadusest või tehingust tulenevat teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õigust, ent ta kahjustab seda võõrast (teise isiku) vara ikkagi, mingil muul moel.
389.Et KarS § 201 erinevalt KarS §-st 2172 koosseisulise tunnusena kahju tekkimist ei nõua, ei tähenda siiski, et kahju ei võiks KarS § 201 kohaldamisse puutuvalt oluline olla. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb omastamise ebaseaduslikkuse analüüsil eristada formaalseid ja sisulisi rikkumisi. Nt saab öelda, et formaalne rikkumine on see, kui linnapea koondab mõned ametnikud ja määrab neile linna eelarvest tuleneva koondamishüvitise – ehkki õigusaktide kohaselt polnud linnapeal koondamisõigust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-92-13) või see, kui Maanteeameti peadirektor sõlmib niisuguse lepingu, mida ta sõlmida ei tohi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-46-14). Nagu äsja viidatud, pole mõne niisuguse formaalse rikkumise kui sellise pidamine varavastaseks kuriteoks põhjendatud – varavastane kuritegu peaks eeldama vara kahjustamist, st kahju tekitamist (pädevust ületava koondamise või lepingu sõlmimisega ei pruugi kahju kaasneda: nt kui ametnikud oleks samadel tingimustel koondanud ka pädev organ või kui ebapädeva direktori sõlmitud leping oli majanduslikult mõistlik). Vara kahjustamise ehk kahju tekitamise juhtumid on aga sisulised rikkumised: ehk tegelikult heidetakse isikule omastamist ette just kahju tekitamise tõttu. Niisiis saab öelda, et hoolimata eelöeldust – vastutus omastamise eest ei eelda kahju tekkimist – saab mõnikord võtta isiku omastajana vastutusele vaid siis – ja just seetõttu –, kui ta tekitas varaomanikule kahju. Deliktistrukturaalselt on kahju tekitamist vaja analüüsida koosseisuelemendi „ebaseaduslik“ all – varakäsutus võib muu hulgas olla ebaseaduslik tulenevalt sellest, et sellega tekitati varaomanikule kahju. Seega saab öelda,
et ka KarS § 201 raames tuleb suuresti analüüsida sedasama mateeriat, mida senises menetluses on analüüsitud KarS § 2172 kontrollides.
390.Eelöeldut silmas pidades oleks igati tervitatav, kui seadusandja reageeriks: kustutaks KarS § 201 lg 1 alt 2 ja kaotaks KarS § 2172 lg-st 1 suure varalise kahju tekitamise nõude, pidades usalduse kuritarvitamisest rääkimiseks piisavaks igasuguse varalise kahju tekitamist. Mingit karistatavuslünka niisugusel juhul ülal märgitust lähtuvalt ei jääks: KarS § 2172 lg 1 hõlmaks kõik sellised karistamisväärsed juhtumid, mis seni paigutati KarS § 201 lg 1 alla. Seadusemuudatuse kasu oleks kolmetine. Esiteks muutuksid mittekaristatavaks sellised vallasasjast erineva võõra vara käsutamise juhtumid, millega vara omanikule kahju ei tekitata. Teiseks hoiaks see kokku ressurssi: nt asi nr 1-12-8546 (Riigikohtu asi nr 3-1-1-23-14) käis esialgse n-ö vale paragrahvi valiku tõttu kõik kolm kohtuastet kaks korda läbi ja ressurssi nõuab praegunegi teo ümberkvalifitseerimine ning selle sammu motiveerimine (millele võivad järgneda uued vaidlused). Kolmandaks muutuks õiguslik olukord õiguse adressaatide jaoks selgemaks.
391.KarS § 201 lg 1 kontrolli alustab kriminaalkolleegium D. Jeršovist, kuivõrd tema oli koosseisuteole – Agrochema raha üle kandmine Lanfrale – U. Lokist n-ö lähem isik. Kriminaalkolleegiumi meelest saab öelda, et 679 480,20 Agrochemale kuulunud euro veebipanga kaudu Lanfrale üle kandmine D. Jeršovi korraldusel kujutab endast D. Jeršovile usaldatud võõra vara Lanfra kasuks pööramist KarS § 201 lg 1 alt 2 tähenduses: Agrochema oli andnud D. Jeršovile õiguse oma vara käsutada; pärast raha Lanfrale üle kandmist oli see Lanfra omandis (ja ka Lanfra faktilise kontrolli all); Lanfra polnud ei raha algne omanik (selleks oli Agrochema) ega ülekandmiskorraldust andnud isik (selleks oli D. Jeršov) ehk tegemist oli kolmanda isikuga. Rääkimaks KarS § 201 lg 1 alt 2 objektiivse koosseisu täidetusest on aga vaja kindlaks teha seegi, et viidatud varakäsutus oli ebaseaduslik. Ringkonnakohtu meelest ei esine mitte ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kontrollida, kas varakäsutus oli ebaseaduslik mingil formaalsel alusel käesoleva otsuse p-s 389 nimetatud mõttes. Seega on vaja vaagida, kas varakäsutust saab pidada ebaseaduslikuks sisulises tähenduses – tulenevalt sellest, et sellega tekitati Agrochemale kahju.
392.Ringkonnakohus leiab, et omastamise üldkoosseisu, st KarS § 201 analüüsides on vaja mitte üksnes vastata küsimusele, kas kahju tekkis, vaid tuleb paika panna ka kahjusumma – seda sõltumata sellest, et KarS § 201 lg 1 ei räägi erinevalt KarS § 2172 lg-st 1 suurest varalisest kahjust ega erinevalt KarS § 201 lg 2 p-st 2 suurest ulatusest. Nimelt ilmneb KarS § 218 lg-st 4 ja § 44 lg 2 ls-st 4, et kuriteoks ei saa pidada sellist omastamist, mille ulatus jääb alla 200,01 euro. Peale selle on kahju oluline ka hilisemate otsustuste jaoks: puutuvalt omastamise ulatusse KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes ja karistuse mõistmisel.
393.Prokuratuur ja maakohus leidsid, et Agrochema tõesti kandiski kahju ja kahjusumma suuruseks oli 267 515,91 eurot. Niisiis asusid süüdistaja ja esimese astme kohus seisukohale, et Agrochema kahju seisnes selles, et ta sai 679 480,20 Lanfrale makstud euro eest vaid 411 964,29 eurose vastusoorituse (679 480,20–267 515,91=411 964,29). See kahju saadi viie komponendi liitmisest: - lubatust 260 tonni vähem väetist (51 480 eurot); - 39 tonni maha müümata väetist (6383,91 eurot); - kahjuhüvitis Baltic Agrole (183 852 eurot); - kahjuhüvitis Kesa-Agrole (4694,40 eurot); - kahjuhüvitis Weissile (21 105,60 eurot).
394.Kahju selliselt määratlemine ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul korrektne – vähemalt puutuvalt nelja viimati nimetatud komponenti. Seda seetõttu, et niisugusel juhul võetakse arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid alles (suhteliselt) palju aega pärast (võimalikku) koosseisutegu, st väetise eest raha maksmist. Riigikohus on leidnud, et kahju tekkimist hinnates tuleb arvesse võtta mitte tulevikus aset leida võivaid sündmusi, vaid seda, kui palju on väärt vahetult varakäsutuse tagajärjel saadud vastusooritus (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-11-23-14, p 12; ringkonnakohtu rõhutus). Et arvesse ei saa võtta tulevikus aset leida võivaid sündmusi, ei lähe arvesse ka niisugused sündmused, mis tõepoolest kunagi (kaua aega) pärast tegu toimusid. Vastasel korral muutuks kahju määratlemine äärmiselt problemaatiliseks, sest paljud tulevikus toimuvad sündmused on küllaltki juhuslikku laadi ega sõltu kuidagi teo toimepanijast. Nt oli praegugi ilmselt küllaltki juhuslik, kui suure hulga väävlita väetise osas hiljem kellelegi mingeid pretensioone esitati: on mõeldav, et mõnede põllumeest jaoks „ajas asja ära“ ka väävlita väetis. Isegi kui mingid pretensioonid esitatakse ja need rahuldatakse, ei pruugita alati lähtuda puhtmajanduslikest kaalutlustest. Nt praegugi pidi Agrochema hüvitama Baltic Agrole ka mõningase mainekahju (vt käesoleva otsuse p 582). Ringkonnakohtu meelest ei saa öelda, et Agrochemale vale väetist müües (ehk oma teoga) tekitasid süüdistatavad Baltic Agrole nii-ja-nii suure mainekahju ning see kahju tekkis ühtlasi Agrochemal ning seda kahju saab lugeda KarS § 201 päraseks. Ka tekiks küsimus, millal kahju arvestamisele punkt panna – nt on mõeldav, et kauba X müügile spetsialiseerunud kannatanu müüb lepingule mittevastavat kaupa (st kaupa Y) väga pikka aega ehk tema kahjusumma aegamööda muudkui kahaneb. Ka on võimalik, et mõni äriühing vähendab oma kahju küllaltki edukalt, müües kaupa maha keskmisest kõrgema hinnaga – teine äriühing aga saab kauba eest keskmisest allapoole jääva hinna. Samuti oleks võrdlemisi keeruline öelda, kuidas hinnata teo toimepanija tahtlust kahju suuruse osas – kuivõrd oli teo toimepanija teo sooritamise hetkel teadlik nt sellest, kui suur osa tema poolt kannatanule tarnitavast kaubast õnnestub kannatanul hiljem maha müüa ja kui palju kannatanu nõnda teenib (ning oma kahju vähendab). Eelöeldu tähendab ühtlasi seda, et on kõigiti võimalik, et kuriteoga tekitatud kahju on X eurot, ent kannatanu kasuks teo toimepanijalt välja mõistetav (tsiviilõiguslik) kahjuhüvitis selle teo eest on hoopiski Y eurot. Seda seetõttu, et (tsiviilõigusliku) kahju hüvitamise mõttes tulebki teo tagajärjel toimunut arvesse võtta: nt kahju hüvitamist (et omastaja hiljem kannatanule kahju heastab, ei muuda omastamist olematuks – küll aga muudab võimatuks kahjuhüvitisnõude esitamise omastaja vastu) või seda, et kannatanul õnnestus osa talle algselt tekitatud kahjust kõrvaldada ehk selle hüvitamine enam kõne alla ei tule. Niisiis eksisid prokuratuur ja maakohus, kui nad lähtusid karistusõigusliku kahju hindamisel automaatselt sellest, kui suur kahjuhüvitis nende hinnangul D. Jeršovilt ja U. Lokilt Agrochema kasuks välja mõista tuli. Karistusõiguslik kahju hindamine peab toimuma tsiviilõigusest autonoomselt.
395.Üks variant oleks öelda, et kahju tekitati kogu Lanfrale makstud summa – 679 480,20 eurot – ulatuses. Nimelt tuntakse karistusõiguse teoorias ka nn isikulist (personaalset) varamõistet (vt sissejuhatavalt Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 209, komm 20). Selle varamõiste kohaselt tuleb kahju tekkimist jaatada ka siis, kui kannatanule tehtud vastusooritus pole küll objektiivselt väärtusetu, ent konkreetsel kannatanul pole sellega midagi peale hakata. Saksa õiguses on leitud, et nii on see eelkõige juhul, kui kannatanu ei saa talle tehtud sooritust üldse mitte või vähemasti mitte täiel määral lepinguliselt eeldataval eesmärgil või mõnel muul kannatanult oodataval moel kasutada (Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil I. 20. Auflage, § 13, Rn 177). Saksamaal on selle kontspetsiooni alusel jaatatud kahju tekkimist (kelmuse puhul) nt siis, kui täiesti harimatule inimesele on müüdud leksikon, kui tasulise nn raamatuklubiga on liituma mõjutatud inimene, kes üldse ei loe, vaid vaatab üksnes televiisorit või kui kümne lehma pidajale on müüdud masin, millega saab maksimaalselt lüpsta vaid kolme lehma (Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil I. 20. Auflage, § 13, Rn 179–180). On mõeldav esitada väide, et
Agrochema oli spetsialiseerunud (eeskätt) väävliga väetise müügile ja seetõttu ei saanud ta ilma väävlita väetist oma äritegevuses kasutada.
396.Ringkonnakohtu meelest poleks isikulise varamõiste rakendamine praeguses asjas siiski õigustatud. Baltic Agro, Kesa-Agro ja Weiss suutsid suure osa neile müüdud väävlita väetisest maha müüa ja sugugi mitte kogu maha müüdud väävlita väetise osas ei esitanud ostjad pretensioone. Seetõttu saab eeldada, et väävlita väetis poleks jäänud n-ö lattu vedelema: Agrochema oleks suutnud selle väetise (või vähemasti suure osas sellest) maha müüa ka siis, kui ta oleks ostjatele otsesõnu öelnud, et väetis väävlit ei sisalda. Lõppeks ei olnud ju tegemist täiesti teistsuguse kategooria kaubaga ja on loogiline eeldada seda, et väetisemüügile spetsialiseerunud äriühing saab hakkama ka mõneti teistsuguse väetise müügiga, kui ta müüa lootis. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kahjuks tuleb lugeda seda summat, mis saadakse siis, kui Lanfrale makstud 679 480,20 eurost arvutatakse maha Lanfralt saadud väävlita väetise turuhind.
397.Väävlita väetise turuhinda ei ole kriminaalkolleegiumi meelest senises menetluses üheselt selgeks tehtud. Ringkonnakohus leiab, et selle hinna saab panna paika tulenevalt neist andmetest, mis seonduvad sellega, kuidas kompenseeris Agrochema väävlita väetise müügi Baltic Agrole, Weissile ja Kesa-Agrole. Baltic Agrole maksti väetise ühe tonni pealt netokompensatsiooniks 35 eurot (kd 26, tl 48 pöördel). Weissi puhul lähtuti protokollis nr 67S sellest, et väävliga väetise tonnihind on 174 eurot, aga väävlita väetise tonn maksab 139 eurot (kd 4, tl 69). Niisiis oli siingi netokompensatsiooni suurus ühe tonni pealt 35 eurot (174–139). Kesa-Agro osas leiti protokollis nr 68S väävliga väetise tonnihinna olevat 176 eurot, ent väävlita väetise tonni maksumuseks peeti 156 eurot (kd 4, tl 70). D. Jeršovi kaitsja leiab tsiviilhagist kõneldes, et protokollidest nr 67S ja 68S ei nähtu usaldusväärselt ega üheselt kontrollitavat arvutuskäiku selle kohta, kui palju on väävlita väetise teatud kaaluühik väävliga väetisest odavam. Kriminaalkolleegium möönab, et protokollid on võrdlemisi lakoonilised. Samas pole põhjust eeldada, et nad sisaldaksid valeandmeid (ehk oleks kehtiva kohtupraktika kohaselt n-ö intellektuaalselt võltsitud). Agrochema esindajad koostasid need protokollid pärast seda, kui väetisepettus oli ilmsiks tulnud. Protokollide koostamise mõte oli kahju hüvitamine Weissile ja Kesa-Agrole. Agrochema esindajatel ei saanud olla mingit huvi näidata kompensatsioonisummat (st väävliga ja väävlita väetise hinnavahet) põhjendamatult suurena: sellisel juhul oleks ju Agrochema pidanud tasuma kompensatsiooniks liiga palju – ja n-ö normaalne äriühing ei soovi oma raha ilma adekvaatse põhjuseta kellelegi niisama ära anda. Niisiis oli protokollide nr 67S ja 68S põhjal väävliga väetise keskmine tonnihind 175 eurot (174+176=350; 350:2=175) ja väävlita väetis puhul on see 147,5 eurot (139+156=295; 295:2=147,5). See tähendab seda, et väävlita väetise hind moodustab väävliga väetise hinnast 84,3% (147,5:175=0,843; 0,843x100=84,3). Lanfra ja Agrochema vahel sõlmitud lepingute kohaselt pidi väävliga väetise tonnihind olema keskmiselt 224,65 eurot (3024,5 tonni kogumaksumus oli 679 480,20 eurot ehk ühe tonni maksumus oli 224,65 eurot (679 480,20:3024,5=224,65)) (küllaltki suur erinevus eelnevalt toodud 175 euroga võrreldes on ringkonnakohtu meelest seletatav käibemaksuga). 84,3% 224,65 eurost on 189,38 eurot (224,65x0,843=189,38). Seega oli Agrochemale tarnitud 2764,5 tonni väetise turuhind 523 541,01 eurot (2764,5x189,38=523 541,01). Niisiis tekitati Agrochemale karistusõiguslikus mõttes (vahetult kuriteoga) 155 939,19 euro suurune kahju (679 480,20– 523 541,01=155 939,19).
398.Eeltoodust tulenevalt realiseeris D. Jeršov KarS § 201 lg 1 (alt 2) objektiivse koosseisu. Enne subjektiivse koosseisu analüüsimist on vaja siiski kõrvaldada veel üks viga, mis senises menetluses on tehtud. Nimelt on lähtutud (sh talitas nõnda esimese astme kohus) sellest, et D.
Jeršov omastas Agrochema raha vahetult, omakäeliselt (KarS § 21 lg 1 alt 1). Tegelikult oli tegemist vahendliku täideviimisega KarS § 21 lg 1 alt 2 tähenduses.
399.Seni ei ole (otsesõnu) peatutud küsimusel, kes 679 480,20 eurot Agrochema raha Lanfrale üle kandis (kes tegi arvutihiirega klõpsu, vajutas Enter-klahvi vms). Maakohtu põhistustes pole ringkonnakohtu meelest seda teemat isegi kaude puudutatud. Süüdistusaktiga on olukord teistsugune. 679 480,20 eurot ei makstud Agrochemale ära ühe korraga, vaid tehti seitse ülekannet. Kõigi nende seitsme ülekande juures on süüdistusaktis viidatud sellele, et arve kinnitas D. Jeršov ja arve tasuti D. Jeršovi korraldusel (süüdistusakti lk 31). Tõepoolest on igal arvel D. Jeršovi allkiri (kd 4, tl 45–51). Saab eeldada, et allkirjad olid tarvilikud raamatupidaja jaoks: nende alusel tegi raamatupidaja ülekande. Selline stsenaarium on igati loogiline ka tulenevalt üldteada asjaolust, et tihtipeale kannavad mingite organisatsioonide raha üle mitte organisatsioonide juhtfiguurid, vaid nende korraldusel tegutsevad töötajad (eelkõige raamatupidajad). Seetõttu tuvastabki kriminaalkolleegium eelmärgitu: raha kandis üle keegi teine (ilmselt raamatupidaja) D. Jeršovi korraldusel.
400.Kuivõrd raha vahetuks ülekandjaks oli teine inimene, tulebki kõne alla D. Jeršovi vastutus teo vahendliku täideviimise eest. Tõsi on see, et selle vahetu raha ülekandja panus on sisulises mõttes väheoluline või tehniline. Ringkonnakohus on aga varasemalt leidnud, et see ei takista vahendlikust täideviimisest kõnelemist (otsus nr 1-20-1041/181, p 322). N-ö vahendi panus on küllaltki tihti väikese intensiivsusega (tehnilist laadi). Ilmselt esineb vahendlik täideviimine Eesti kohtupraktikas kõige sagedamini maksukuritegude puhul: äriühingu esindaja ei esita valeandmetega deklaratsiooni ise, vaid palub deklaratsiooni esitada heausksel raamatupidajal. Selline olukord on praegusega väga sarnane: keegi lihtsalt teeb veebipangas kurjategija korraldusel paar klõpsu või vajutab klaviatuuri Enter-klahvi. Välja saab tuua ka klassikalised õpikunäited vahendliku täideviimise kohta: 1) A palub garderoobihoidja B-l ulatada talle üks palitu; B teebki seda, pidades palitut A omaks; tegelikult kuulub palitu C-le ja A teab seda; siin paneb A B-d vahendina kasutades toime C palitu varguse; 2) D annab postiljon E-le üle paki, mis on adresseeritud F-le; pakis on viitsütikuga pomm, millega D soovib tappa F-i; pahaaimamatu E viibki paki F-i postkasti, kus selles olnud pomm mõne aja pärast plahvatab ja põhjustab F-i surma; D paneb E-d vahendina kasutades toime F-i tapmise. Veel n-ö eriti tehnilist laadi vahendlik täideviimine on ära toodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-94-14: selle otsuse p-s 189 selgitatakse, et arvutikuriteo vahendlik täideviimine on arvutihiirel klõpsimine, et installeerida mingit soovimatu sisuga arvutiprogrammi.
401.Vahendliku täideviimise süüdistatavatele ette heitmist ei takista menetlusõigus. Nimelt on isiku süüditunnistamine vahendlikus täideviimises võimalik ka siis, kui süüdistuses lähtutakse vahetust täideviimisest.
402.Maakohtu volitused on sellega seoses eriti laiad. KrMS § 268 lg-test 5 ja 6 tulenevalt on süüdistusse puutuvalt mõõduandvad eeskätt faktilised asjaolud. Prokuratuuri õiguslik hinnang neile asjaoludele on – nagu nähtub juba käesoleva otsuse p-dest 367 ja 370 – teisejärguline: kohus ei ole prokuratuuri kvalifikatsiooniga seotud, vaid võib kvalifitseerida teo nii, nagu ta seda õigeks peab – eeldusel, et ta pooli sellest eelnevalt informeerib ja annab neile võimaluse oma vastuväidete esitamiseks. Kui lubatav on prokuratuuri välja pakutust erineva kuriteokvalifikatsiooni järgne süüditunnistamine, siis seda enam on võimalik teha muudatusi süüdistuses välja toodud kvalifikatsiooni raames – nt mõista isik täideviimise asemel süüdi kihutamises või kaasaaitamises või vastupidi, st kihutamise või kaasaaitamise asemel täideviimises, lõpule viidud kuriteo asemel kuriteokatses või vastupidi, st kuriteokatse asemel lõpule viidud kuriteos, vahetu täideviimise asemel vahendlikus täideviimises või vastupidi, st
vahendliku täideviimise asemel vahetus täideviimises jne. Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus, pidades kellegi vahendlikus täideviimises süüdi tunnistamist võimalikuks ka siis, kui süüdistuses vahendlikkusele ei viidata, ent samas tuuakse seal ära vahendliku täideviimise kindlaks tegemiseks piisavad asjaolud: kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-194-14, p 172.
403.Tuleb möönda, et täpsem oleks olnud süüdistus siis, kui oleks otsesõnu välja toodud, kes D. Jeršovi maksmiskorraldused täitis, st milline inimene raha üle kandis. Ringkonnakohus on senises praktikas siiski leidnud, et kellegi süüdi tunnistamiseks vahendliku täideviimise vormis toime pandud kuriteos piisab sellest, kui süüdistuses on olemas mingigi viide vahendi olemasolule: selleks ei ole tingimata tarvis välja tuua vahendi nime (alati ei pruugigi see teada olla) – küll aga peab olema võimalik mõista, et isik ei realiseerinud koosseisutegu omakäeliselt, vaid kasutas kuidagi ära kedagi teist (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-20-1041/181, p 324 ja otsus nr 1-21-5728/78, p 322). See minimaalne nõue on praegu täidetud, sest viidati raha üle kandmisele D. Jeršovi korraldusel. Ka ei tingi D. Jeršovi õigeks mõistmist see, et pole teada, kas kõik seitse rahaülekannet tegi üks ja seesama inimene või oli raha ülekandjaid rohkem.
404.Vahetu täideviimise ümber kvalifitseerimist vahendlikuks täideviimiseks apellatsioonimenetluses ei takista ka reformatio in peius-põhimõte: vahendlikku täideviimist ei saa pidada vahetust täideviimisest raskemaks.
405.Viimaks oli süüdistatavatel praegu võimalus end seesuguse etteheite vastu kaitsta. Ringkonnakohus uuris kohtuistungil, kas olukorras, kus raha kandis üle mõni teine inimene, ei võiks rakenduda vahendlik täideviimine ja oma seisukohta selles osas oleks saanud väljendada ka süüdistatavate kaitsjad.
406.Niisiis realiseeris D. Jeršov KarS § 201 lg 1 (alt 2) objektiivse koosseisu vahendliku täideviimise vormis.
407.Subjektiivse koosseisuga seoses toob D. Jeršovi kaitsja kõigepealt välja menetlusõiguslikku laadi etteheite: süüdistusaktist ei nähtu, et D. Jeršov pani teo koosseisu kõigi asjaolude suhtes toime tahtlikult. Siingi üritab kaitsja esitada süüdistusaktile rangemaid nõudeid kui on põhjendatud ja vajalik. Kohtupraktikas on absoluutselt aktsepteeritavaks saanud see, et tihtipeale tuvastatakse subjektiivne koosseis suuresti välise teopildi alusel. See on ka kõigiti loogiline: inimese pähe ei näe – ja seda veel eriti tagantjärgi. Niisiis ei ole üldjuhul tarvis ka süüdistusaktis esitada mingeid eraldi asjaolusid/argumente/väiteid tahtluse kohta: tahtlus on tavaliselt võimalik tuletada objektiivselt juhtunu pinnalt. Tõsi, mõnikord võib olukord olla teistsugune ja tahtlusega seonduvale on vaja erilist rõhku pöörata – nt kui on vaieldav, kas isik tegutses kaudse tahtluse või ettevaatamatusega. Ent selliselgi juhul ei jää üle muud, kui tuua välja mingid objektiivset laadi asjaolud (objektiivset laadi asjaoluks on mh see, mida teo toimepanija vahetult enne tegu või teo ajal ütleb) – sest nt seda, millised biokeemilised protsessid1 toimija ajus aset leidsid, süüdistusakti kirja panna ei saa. Seetõttu ei kujuta eraldi viidete puudumine tahtlusele süüdistusaktis endast menetlusõiguse rikkumist.
408.D. Jeršovi kaitsja meelest ei olnud D. Jeršovil tahtlust Agrochemale tekitatud kahju osas – seda näitab kasvõi see, et D. Jeršov asus olukorda lahendama, ent Agrochema seda tal teha ei lubanud ja tegi nii endale karuteene. Sellegi väitega ringkonnakohus ei nõustu. Et D. Jeršovil oli tahtlus kõigi ülal käsitletud objektiivsete asjaolude osas, ilmneb suuresti juba sündmuse
Tõsi, rangelt võttes on ka biokeemilised protsessid ajus mitte subjektiivsed, vaid objektiivsed nähtused.
välisest avaldumisvormist – vt kokkuvõtet käesoleva otsuse p-s 380. Muu hulgas oli tal tahtlus kahju osas: ta oli teadlik sellest, et ilma väävliga väetis on ilma väävlita väetisest kallim. Niisamuti kattis tema tahtlus vahendlikku täideviimist sisustavad asjaolud: ta teadis, et keegi heauskne inimene (heausksed inimesed) maksab (maksavad) tema korraldusel Agrochema raha Lanfrale. D. Jeršovi kaitsja kõnelemine Agrochema poolt endale D. Jeršovi volitusi peatades karuteene tegemisest on kummaline: on igati loogiline, et Agrochema eemaldas ebaausa ja suurt kahju tekitanud D. Jeršovi võimalikult kiiresti kõigi n-ö hoobade juurest, et D. Jeršov ei saaks enam täiendavat kahju tekitada või oma kuriteojälgi peita. 22. mai 2017 kahju hüvitamise kokkulepe aga sarnaneb paljude muudegi käesolevas menetluses käsitletud dokumentidega. Nimelt näitab objektiivselt juhtunu seda, et selle kokkuleppe sisu ei kajastanud tegelikkust, vaid oli kirja pandud jälgede segamiseks ja D. Jeršovi ning U. Loki vastutusest päästmiseks: tegelikult D. Jeršov ega U. Lokk Agrochemale raha tagastada ei plaaninud.
409.Tegu oli õigusvastane ja süüline. See tähendab seda, et maakohtu otsus D. Jeršovi usalduse kuritarvitamises süüdi tunnistamise kohta on tarvis KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada: võimalik usalduse kuritarvitamine astub subsidiaarsena omastamise ees kõrvale. Kõnealuse teo omastamiseks lugemine tähendab ühtlasi seda, et KrMS § 338 lg 2 alusel on karistuse mõistmist puudutava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu vaja tühistada ka D. Jeršovile omastamise eest mõistetud karistus, sest karistuse mõistmisel omastamise eest on vaja arvesse võtta ka väetisetehingut puudutavat. Ka on KrMS § 338 lg 2 alusel karistuse mõistmist puudutava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tarvis tühistada D. Jeršovile mõistetud liitkaristus: üks n-ö liidetav langeb ära (D. Jeršovile mõistetud karistus usalduse kuritarvitamise eest) ja liitmistehte tulemus ei saa nii paika jääda.
410.Järgnevalt tuleb analüüsida, kas D. Jeršov täitis ka mõne KarS § 201 lg-s 2 sätestatud kvalifitseeriva asjaolu.
411.Ehkki rahaülekande tegemise korraldusi oli mitu, ei saa neid kriminaalkolleegiumi meelest pidada mitmeks teoks. Seda seetõttu, et mitu erinevat kehaliigutust (maksmiskorralduse andmist) on võimalik siduda üheks teoks nn jätkuva süüteo kontseptsiooni alusel: need kõik korraldused puudutasid Agrochema vara ja nad kõik olid seotud Agrochema ning Lanfra vahelise väetise-ostulepinguga; ka polnud nendevaheline aeg kuigivõrd pikk (vt jätkuva kuriteo kohta täpsemalt käesoleva otsuse p 549). Niisiis pole alust kõneleda korduvusest KarS § 201 lg 2 p 1 mõttes.
412.Eelnevast tulenevalt tekitas D. Jeršov Agrochemale 155 939,19 eurose kahju. Ringkonnakohtu meelest saab öelda ka seda, et omastamine leidis aset 155 939,19 euro ulatuses KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes – poleks õige samastada ulatust varakäsutusega (679 480,20 eurot), sest suur osa varakäsutusest oli vastusoorituse saamise tõttu õiguspärane. Samas ületab ka 155 939,19 eurot KarS § 201 lg 2 p 2 järgse suure ulatuse lävendi, sest KarS § 121 p 2 kohaselt on suur süüteo selline ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Nagu käesoleva otsuse p-s 408 märgitud, oli D. Jeršovil niisuguse asjaolu suhtes tahtlus.
413.Kokkuvõtlikult tuleb D. Jeršov tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüdi Agrochemale kuulunud 679 480,20 euro Lanfrale maksmise korralduste andmise eest omastamises 155 939,19 euro ulatuses.
414.U. Lokki pidasid prokuratuur ja maakohus D. Jeršovi teole kaasaaitajaks. Ringkonnakohtul ei ole mõtet hinnata, kas U. Lokki saaks lugeda (kaas)täideviijaks, sest täideviimises ei oleks U. Lokki niikuinii võimalik süüdi tunnistada. Nimelt on Riigikohus
andnud reformatio in peius-printsiibile restriktiivse tõlgenduse, asudes seisukohale, et ilma prokuratuuri või kannatanu kaebuseta ei või ringkonnakohus raskendada süüdistatava olukorda mitte üksnes faktiliselt, vaid isegi õiguslikult mitte – nt ei tohi apellatsioonikohus tunnistada isikut süüdi mõne täiendava kvalifitseeriva tunnuse järgi (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-208694/55, p 38). Kui lubatav ei ole isegi täiendava kvalifitseeriva asjaolu lisamine, mis ei võimaldaks isegi teoreetiliselt juhinduda rangematest karistusraamidest maakohtu otsusega võrreldes, on seda enam võimatu süüdistatavale kaasaaitamise asemel täideviimise ette heitmine, sest niisugusel juhul langeks ära võimalus juhinduda vastavalt KarS § 22 lg-le 5 ja §le 60 tavalisest leebemast sanktsioonimäärast. Teoreetiliselt oleks niisuguses olukorras võimalik esitada selline kaitseväide: tegelikult oli süüdistatav (kaas)täideviija, mitte kaasaaitaja; et teda ei saa (kaas)täideviimises menetluslikel põhjustel süüdi tunnistada, ilmneb äsja öeldust; teda pole aga võimalik tunnistada süüdi ka kaasaaitamises, sest kui keegi on (kaas)täideviija, ei ole ta kaasaaitaja; niisiis tuleb isik sootuks õigeks mõista. Seesugune kaitseväide pole(ks) kriminaalkolleegiumi meelest korrektne. Nimelt on täideviimine n-ö samm edasi kaasaaitamisest ehk kui kellegi teopanus on piisav kõnelemaks kaastäideviimisest, on igal juhul täidetud ka kaasaaitamise eeldused – ja lihtsalt lisandub veel midagi enamat.
415.U. Loki asjasse puutuvateks käitumisaktideks on D. Jeršoviga teoplaanis kokku leppimine ja selles plaanis oma osa ellu viimine – eeskätt (liiga vähese ja väävlita) väetise Agrochemale toimetamine. Kriminaalkolleegiumi meelest saab niisuguseid tegevusi pidada igal juhul D. Jeršovi teole (omastamisele) kaasaaitamiseks – kui U. Lokk poleks niisuguseid panuseid andnud, ei oleks D. Jeršov saanud omastamist toime panna (vähemasti mitte sellisel viisil, nagu ta seda tegi). Seega täitis U. Lokk KarS § 201 lg 1 – § 22 lg 3 objektiivse koosseisu.
416.U. Lokil oli tahtlus subjektiivse koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Ta teadis esiteks seda, mida ta ise tegi: et ta leppis D. Jeršoviga kokku hiljem ellu viidud plaanis ja et tema tarnis Agrochemale väetise. Niisamuti oli ta vähemasti üldjoontes teadlik sellest, mida tegi D. Jeršov.
417.U. Loki tegu oli õigusvastane ja süüline. Niisiis tuleb maakohtu otsus U. Loki usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises süüdi tunnistamise kohta KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast tühistada. Selle teo omastamiseks pidamine tähendab ka seda, et KrMS § 338 lg 2 alusel on karistuse mõistmist puudutava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu vaja tühistada ka U. Lokile omastamise eest mõistetud karistus, sest karistuse mõistmisel omastamise eest on vaja arvesse võtta ka väetisetehingut puudutavat. Lisaks on KrMS § 338 lg 2 alusel karistuse mõistmist puudutava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tarvis tühistada U. Lokile mõistetud liitkaristus: üks n-ö liidetav langeb ära (U. Lokile mõistetud karistus usalduse kuritarvitamise eest).
418.Ka tuleb U. Lokile omistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgne suur ulatus: kuivõrd ta oli plaani väljatöötamisel osalenud, oli ta vähemalt üldjoontes teadlik sellest, kui palju väävlita väetis väävliga väetisest odavam on ehk tal oli tahtlus panna toime omastamine 155 939,19 euro ulatuses. Niisiis on U. Lokk vaja tunnistada süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 järgi suures ulatuses omastamisele kaasaaitamises.
419.Ühtlasi tähendab niisugune kvalifikatsioon seda, et pole vaja anda hinnangut kaitseväitele, et KarS § 2172 on põhiseaduse vastane. Seda seetõttu, et see säte ei ole (enam) asjassepuutuv põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. (c) Mahe kanepiseeme
420.Ringkonnakohtu meelest saab maakohtu tuvastatu põhjal öelda, et kokkuvõtvalt leidis aset niisugune sündmus. D. Jeršov ja U. Lokk leppisid kokku järgnevas: D. Jeršov maksab 115 200 eurot Agrochema raha Tiigikaldale 48 tonni maheda kanepiseemne eest; seda seemet aga ei jäeta Agrochemale, vaid selle arvelt kõrvaldatakse Lanfra võlg ATC ees – seda seeläbi, et ATCle näidatakse seemne omanikuna Lanfrat, seeme müüakse ATC-le ja viimane tasaarvestab Lanfra võla tema ees. See plaan viidigi 2017. aasta jaanuaris täide: seeme viidi Tiigikalda asukohast (Jõgeva) ATC asukohta (Tartu).
421.Apellatsioonides faktiliste asjaoludega seonduvat ei vaidlustata – ja ka ringkonnakohus ise leiab, et käesoleva otsuse eelmises lõigus kirjeldatud sündmus on tuvastatud. Jällegi ei ole teada D. Jeršovi ja U. Loki vahelise ebaõiguskokkuleppe sõlmimise üksikasjad, ent sündmuse hilisem kulg kinnitab, et vastav kokkulepe oli olemas.
422.Kaitseväited keskenduvad eelkõige omastamistahte manifesteerimise küsimusele (materiaalõigus) – või õigemini pigem sellele, kuidas on omastamistahte manifesteerimist käsitletud süüdistusaktis (menetlusõigus). Nii D. Jeršovi kui ka U. Loki kaitsja leiavad, et süüdistusest ei nähtu (üheselt), kuidas omastamistahe manifesteeriti. Nagu käesoleva otsuse ps 402 viidatud, on süüdistusaktis eeskätt olulised faktilised asjaolud, mitte neile antud õiguslik hinnang. Järelikult on kõigiti lubatav ka see, et prokuratuur peab süüdistusaktis omastamistahte manifesteerimiseks (st koosseisuteoks) ühte tegu, kohus aga asub seisukohale, et omastamistahte manifesteeris süüdistatav mõne teise süüdistusaktis kirjeldatud teoga. Niisiis saab siingi öelda, et kaitsjad esitavad süüdistusaktile põhjendamatult kõrgeid nõudmisi ehk peavad seda dokumenti olulisemaks kui see tegelikult on. Praegu on see tegu, mida tuleb pidada omastamistahte manifesteerimiseks, süüdistusaktis välja toodud – vt käesoleva otsuse p 427.
423.Koosseisuobjektiks on peetud mahedat kanepiseemet – mitte aga Agrochema raha, mida D. Jeršov selle seemne eest maksis. Seesugust lähenemist selgitas prokuratuur nii maakohtus peetud süüdistuskõnes (kd 24, tl 92 pöördel) kui ka ringkonnakohtu istungil: et D. Jeršovil oli õigus Agrochemale sedalaadi kaupa osta, ei saa kanepiseemne ostu iseenesest omastamiseks lugeda ja omastamine on hiljem kanepiseemnega juhtunu. Ringkonnakohus on seesuguse arusaamaga päri, ent lisab veel ühe nüansi: omastamiseks ei saanud seemneostu – erinevalt ülal käsitletud väetiseostust – lugeda seetõttu, et seemne eest maksti turuhinda, seemet saadi õiges mahus ja seeme oli piisavalt kvaliteetne. Niisiis tulebki hinnata, kas süüdistatavad pöörasid seemne ebaseaduslikul viisil kellegi kasuks.
424.Enne selle hindamist tuleb siiski selgitada, et prokuratuur2 ja maakohus on lähtunud KarS § 201 lg 1 valest, teisest alternatiivist (muu vara) – tegelikult on tegemist KarS § 201 lg 1 altga 1 (vallasasi). Seda seetõttu, et kanepiseeme on kehaline ese, mis ei ole maatükk ehk TsÜS §-de 49 ja 50 kohaselt on tegemist vallasasjaga. Et kanepiseeme on ühtlasi (muu) vara, ei ole oluline, sest KarS § 201 lg 1 p 1 kohaldub nn lex specialis’ena KarS § 201 lg 1 alt 2 ees. Niisuguse vea kõrvaldamist ei takista ei KrMS § 268 – olulised faktilised asjaolud on süüdistusaktis ära toodud – ega KrMS § 340, st reformatio in peius-printsiip – KarS § 201 lg 1 alt 1 eest ei ole sätestatud raskemat karistust kui KarS § 201 lg 1 alt 2 eest.
425.Esiteks tuleb kõne alla väide, et omastamistahte manifesteerimine toimus 12. jaanuaril 2017, mil U. Lokk kirjutas alla lepingule, millega Lanfra kohustus kanepiseemne ATC-le müüma: seeläbi anti n-ö objektiivsele kõrvaltvaatajale mõista, et U. Lokk ei pea millekski Tuleb möönda, süüdistuskõnes viitas prokuratuur korra ka valdusele (lk 20). Valdavalt aga oli kõneks vara – isegi äsja osundatud valdusest kõnelemisele järgnes kohe viide varale (valdus või vara käsutamise õigus).
Agrochema omandit seemnete üle, vaid soovib seemet ise oma äranägemise järgi (läbi talle alluva Lanfra) käsutada. Seesugune arusaam siiski õige ei ole. KarS § 201 lg alt 1 koosseisuobjekt on toimija valduses olev võõras vallasasi. Võõras see kanepiseeme nii U. Lokile kui ka D. Jeršovile tõesti oli. 12. jaanuaril 2017 oli kanepiseeme aga alles Tiigikalda valduses – seda polnud veel Agrochemale müüdud ja seetõttu ei olnud ka U. Lokil ega D. Jeršovil kanepiseemne üle mingit tegelikku võimu ehk valdust.
426.Seemneostulepingu sõlmis Agrochema (läbi D. Jeršovi) Tiigikaldaga 13. jaanuaril 2017. Ringkonnakohtu hinnangul sai D. Jeršov nõnda valduse seemne üle: ehkki kanepiseeme jäi Tiigikalda asukohta (Tõikvere, Torma vald, Jõgevamaa), lubas Tiigikalda pärast ostu-müügi lepingu sõlmimist D. Jeršovil või tema volitatud isikutel kanepiseemne minema viia, st rakendada selle üle tegelikku võimu. Niisiis muutus kanepiseeme kõlblikuks teoobjektiks 13. jaanuaril 2017 ehk võimalik koosseisutegu (omastamistahte manifesteerimine) sai aset leida alates sellest ajast.
427.Kriminaalkolleegiumi meelest tuleb omastamistahte manifesteerimiseks lugeda D. Jeršovi poolset korralduse andmist Põhjatuule esindajale, et Põhjatuul viiks 16. jaanuaril 2017 kanepiseemne Tiigikalda asukohast ATC lattu (Ravila 75, Tartu): niisugune tegu andis hüpoteetilisele objektiivsele kõrvalseisjale selge signaali, et D. Jeršov ei hoia kanepiseemet Agrochemale, vaid annab selle ära ATC-le. Niisugust muljet tugevdas tõik, et paar päeva enne seda oli Lanfra sõlminud ATC-ga kanepiseemne ostu-müügi lepingu. Seesugune tegu on süüdistusaktis välja toodud: selle akti lk-l 35 on märgitud, et Põhjatuul vedas kanepi minema („teostas transpordi“) D. Jeršovi korraldusel. Niisiis on kaitsjate etteheited süüdistusakti puudulikkusele ses osas põhjendamatud.
428.Iseenesest võiks omastamistahte manifesteerimiseks pidada veel muidki süüdistusaktis kirjeldatud tegusid. Nt tuleks kõne alla, et süüdistatavad manifesteerisid omastamistahte vahendlikult kanepiseemne ära viinud Põhjatuule töötaja(te) abil või tegi U. Lokk seda 17. jaanuaril 2017 ATC-le kanepiseemne eest Lanfra arvet väljastades. Ringkonnakohus aga nõustub Saksa õiguskirjanduses valitseva seisukohaga, et kui ühe objekti suhtes pannakse toime mitu sellist tegu, mis võiks igaüks olla eraldiseisvalt vaadeldav omastamisena, ei ole tegemist mitme kuriteoga (mis Eesti seaduse kohaselt tähendaks korduvat omastamist KarS § 201 lg 2 p 1 tähenduses) – isikut tuleb karistada vaid esimese teo eest. Ülejäänud kas ei täida üldse koosseisu või kujutavad endast mittekaristatavaid järeltegusid3. (Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil I. 20. Auflage, § 5/51)
429.Ei ole iseenesest oluline, kas süüdistatavad pöörasid kanepiseemne Lanfra või hoopiski ATC kasuks: mõlemad oleksid sobilikud „kolmandad isikud“ KarS § 201 lg 1 mõttes. Kuivõrd ringkonnakohus loeb (esimeseks ja karistatavaks) koosseisuteoks korralduse andmist D. Jeršovi poolt viia kanepiseemne ATC-le, tuleb öelda, et kanepiseeme pöörati ATC kasuks. Selle väite aluseks olevad asjaolud ilmnevad ka süüdistusaktist.4 Ringkonnakohus ei pea vajalikuks selgitada, miks peavad mõned õiguse tõlgendajad vajalikuks välistada hilisemate tegude puhul juba koosseisupärasus, teised aga eitavad karistatavust alles kogumiõpetuse tasandil.
On võimalik, et süüdistatavad panid toime ka ATC vastase kelmuse. Kui A müüb ilma B loata heausksele C-le B asja (ja C maksab selle eest A-le), on tegemist C (C esindaja) petmisega: A esitab (konkludentselt) valeväite, et B on tema asja C-le müümisega nõus. Et ATC praegu kanepiseemne eest ei maksnud, ei tähenda seda, et ta ei teinud kelmuse jaoks tarvilikku varakäsutust: varakäsutuseks võib olla ka mingist nõudest loobumine. Ringkonnakohus siiski kedagi ATC vastu toime pandud kelmuses süüdi tunnistada ei saa: esiteks ei võimaldaks seda reformatio in peius-printsiip (vt käesoleva otsuse p 414) ja teiseks ei saa vähemalt teoreetiliselt välistada, et mõni ATC pädev esindaja oli n-ö kanepiseemne saamislooga kursis – ja see välistaks võimaluse rääkida pettusest.
430.Mingit õigustust nõnda käituda süüdistatavatel polnud. Eelkõige ei olnud Agrochema andnud neile selliselt toimimiseks luba. Niisiis oli tegu ebaseaduslik KarS § 201 lg 1 tähenduses.
431.Seemnete väärtus oli 115 200 eurot ehk tegemist polnud pelga KarS § 218 järgse väärteoga.
432.Teosse andsid oma panuse nii D. Jeršov kui ka U. Lokk. Esiteks leppisid nad kokku teoplaanis, ent ka plaani elluviimisel olid mõlemad aktiivsed. Näiteks kirjutas D. Jeršov alla Tiigikaldaga sõlmitud lepingule, andis korralduse viia seeme ATC lattu ja maksis Tiigikaldale Agrochema raha. U. Lokk aga tegi ATC juhatajale A.M. le ettepaneku osta kanepiseemet, kirjutas alla Lanfra ja ATC vahel sõlmitud ostu-müügilepingule ja väljastas ATC-le seemnemüügi arve. Kuivõrd tegemist on KarS § 201 lg 1 esimese, mitte teise alternatiiviga, langeb ära vajadus analüüsida seda, kas paika peab prokuratuuri süüdistuskõnes esitatud seisukoht (kd 24, tl 92 pöördel) (millega maakohus ilmselt (vaikimisi) soostus), mida ringkonnakohus mõistab selliselt: KarS § 201 lg 1 alt 2 on erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24 mõttes – seda tegu saab täide viia vaid isik, kellele vara on usaldatud; esiti oli Agrochema küll usaldanud vara D. Jeršovile, ent viimane usaldas selle omakorda U. Lokile; niisugune n-ö edasiusaldamine on KarS § 201 lg 1 p 2 jaoks piisav sõltumata sellest, et vara edasiusaldamine ei leidnud aset Agrochema huvides, vaid hoopiski Agrochema vastase kuriteo toime panemiseks. Mõlema isiku teopanused olid olulise kaaluga ja seetõttu tuleb öelda, et mõlemad olid täideviijad – et nad tegutsesid vastastikuse kokkuleppe alusel, on tegemist kaastäideviimisega.
433.Niisiis täitsid nii D. Jeršov kui ka U. Lokk KarS § 201 lg 1 (alt 1) objektiivse koosseisu.
434.U. Loki kaitsja viide subjektiivse koosseisu mittenähtumisele süüdistusaktist on alusetu – vt käesoleva otsuse p 408. Mõlema süüdistatava aktiivsest ja teise süüdistatava tehtuga kooskõlas olevast tegutsemisest nähtub, et kumbki ei olnud kursis mitte üksnes sellega, mida tegi vahetult tema, vaid sellegagi, mismoodi toimetas tema kuriteokaaslane. Niisiis oli nii D. Jeršovil kui ka U. Lokil kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas tahtlus.
435.Tegu oli õigusvastane ja süüline.
436.Nagu käesoleva otsuse p-st 431 nähtub, oli seemnete väärtuseks 115 200 eurot ehk tegu toimus suures ulatuses KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes. Kuivõrd käesoleva otsuse p 432 kohaselt olid D. Jeršov ja U. Lokk kaastäideviijad, on tegemist ka omastamisega grupis KarS § 201 lg 2 p 4 mõttes.
437.Kokkuvõtvalt saab seega öelda, et maakohtu otsus on sellesse teosse puutuvalt seaduslik. (d) Valga raps
438.Maakohtu tuvastatust ilmneb ringkonnakohtu meelest kokkuvõtvalt selline sündmus. D. Jeršov ja R. Puhk leppisid kokku, et D. Jeršov maksab R. Puhkiga seotud Eestiviljale ilma mingi aluseta ligi 100 000 eurot Agrochema raha. See alusetu kanne pidi maskeeritama rapsiostuna: Agrochema justkui ostis Eestiviljalt rapsi. Selle plaani viisid mehed ka ellu. D. Jeršov kandis
D. Jeršov ja R. Puhk mitmeid dokumente. Kriminaalkolleegium soostub, et sündmused tõesti nii toimusid.
439.Kaitseväited on ajas oluliselt muutunud. Esialgu üritasid süüdistatavad väita, et tegelikult oli raps olemas. Hiljem – olles ilmselt näinud, et tõendid rapsi puudumise kohta on väga selged – aga asuti – eeskätt R. Puhki kaitsja poolt – positsioonile, et rapsi tõepoolest ei olnud, aga lepingud sõlmiti tulevikus saabuva rapsi osas ja nii olevat äripraktikas (üsna) tavaline. Niisugune ütluste (kaitseväidete) muutmine annab juba iseenesest aluse eeldada, et ei kõnelda tõtt. Ka ei ole viimane kaitseversioon usutav. Ringkonnakohus ei välista, et ettevõtluses tehakse puhuti tehinguid tõesti sellise kaubaga, mida tehingu tegijal olemas ei ole: mõningad ärivormid on tänapäeva maailmas sedavõrd keerulised, et need võivad n-ö kaine mõistusega lähenedes vägagi kummalised tunduda, aga nad eksisteerivad sellegipoolest. Pole aga mingit alust arvata, et nõnda toimub ka äärmiselt klassikaline põllumajandustoodete äri, mida harrastavad (küllaltki) väikesed Eesti äriühingud – eriti veel olukorras, kus viidatakse konkreetselt sellele et kaup nii-ja-nii suures koguses asub sellises-ja-sellises kohas. Et mingid n-ö tulevikutehingud ei toimunud, nähtub ka D. Jeršovi ja R. Puhki vahelisest 3. mai 2017 Skype-vestlusest (kd 14, tl 163 jj.). Nt küsis D. Jeršov R. Puhkilt, „kas Valga elevaatorist vormistatud kinnitust saaks, et neil on raps füüsiliselt olemas“. Niisugune küsimus sobitub väga hästi D. Jeršovi käitumismudelisse: võimalike kontrolöride petmiseks on tarvis mingit dokumenti – ja praegu oli tarvis valeinfot sisaldavat dokumenti selle kohta, et Valgas on raps olemas. Niisiis on vastavad niigi mitteusutavad kaitseväited paljasõnalised (tõendamata) ega lükka ümber süüdistusversiooni. See tähendab muu hulgas, et kõigiti õigesti on seni leitud, et dokumendid rapsi müügi kohta Agrochemalt Agritradingule koostati vaid Agrochema raha alusetu ära maksmise varjamiseks.
440.D. Jeršovi kaitsja üritab süüd R. Puhki peale lükata (apellatsiooni lk-l 27 räägitakse D. Jeršovi „usalduse omamisest“ R. Puhki suhtes) ja R. Puhki kaitsja vastab D. Jeršovi osas samaga (viidates oma apellatsiooni lk-l 5 sellele, et kolmandad isikud ei pea eeldama, et äriühingu juhataja ületab oma pädevust). Kriminaalkolleegiumi arusaama järgi soovivad kaitsjad seeläbi väita, et n-ö teine pool kasutas tema kaitsealust ära – too ei teadnud mingeid olulisi asjaolusid. Ka sellega ei saa nõus olla. Jällegi näitab juba sündmuste käik ise, et süüdistatavad tegutsesid mingi eelneva ebaõiguskokkuleppe alusel. Praegu on sellele kokkuleppele isegi enam viiteid kui varasemate tegude puhul – seda tulenevalt äsja viidatud D. Jeršovi ja R. Puhki vahelisest Skype-vestlusest. Niisiis oli D. Jeršov kursis sellega, mida teeb R. Puhk – ja R. Puhk oli teadlik D. Jeršovi tegevustest.
441.Eeltuvastatut ei lükka ümber ka D. Jeršovi kaitsja väide, et Agrochema ei nõua Valga rapsiga seonduvalt kahjuhüvitist. Kahjuhüvitise mittenõudmise põhjuseid võib olla väga palju ja sellise nõude mitteesitamine ei lükka ümber D. Jeršovi ja R. Puhki süüstavaid tõendeid.
442.Materiaalõigusse puutuvalt märgib D. Jeršovi kaitsja, et omastamiskoosseis kahju tekkimist ei eelda. Nagu käesoleva otsuse p-s 389 märgitud, tuleb mõnikord tuletada võõra vara kellegi kasuks pööramise ebaseaduslikkus just tõigast, et seeläbi tekitati varaomanikule kahju. Pragu nii oligi: Agrochema pangakontol olnud 97 106,16 euro Eestiviljale maksmisega pööras D. Jeršov talle usaldatud võõra vara (Agrochema kontoraha) kolmanda isiku (Eestivilja) kasuks ja kuivõrd ta ei teinud seda Agrochema osanike loal ega saanud ka niisuguse rahaülekande eest mingit vastusooritust, tegutses ta 97 106,16 euro ulatuses ebaseaduslikult ehk realiseeris KarS § 201 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu. Nagu eelnevast nähtub, oli D. Jeršovil tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei nähtu, mistõttu on D. Jeršovi süüdi tunnistamine õige.
443.Ringkonnakohtul pole reformatio in peius-põhimõtte tõttu mõtet analüüsida, kas materiaalõiguslikult korrektne on prokuratuuri ja maakohtu hinnang, et R. Puhk ei ole (kaas)täideviija – niikuinii ringkonnakohus R. Puhki kaasaaitamise asemele (kaas)täideviimises / KarS § 201 lg 2 p 4 järgses grupilises omastamises süüdi tunnistada ei saaks (vt käesoleva otsuse p 414). Kaasaaitamise lävendi ületab R. Puhk igal juhul. Eeldatavasti ei osalenud R. Puhk mitte üksnes kuriteoplaani välja töötamisel, vaid tema initsiatiivil kuritegu toime pandigi ja R. Puhki roll plaani välja töötamisel oli keskne: ta soovis, et talle (või: temaga seonduvale äriühingule) makstaks tagasi võlg ja tema dikteeris D. Jeršovile, kus väidetav raps „olema“ peaks. Ent isegi kui R. Puhki roll sedavõrd keskne ei olnud, andis ta siiski kuriteoplaani välja töötamisse olulise panuse. Niisamuti kirjutas R. Puhk alla rapsiga seotud üleandmisevastuvõtmise aktile. Isegi kui ta andis oma allkirja alles pärast Agrochema raha Eestiviljale üle kandmist (st pärast koosseisutegu), tuleb tuvastada see, et niisuguse teo lubas R. Puhk D. Jeršovile (vähemalt konkludentselt) panna toime juba enne seda rahaülekannet ja tugevdas nõnda D. Jeršovi teotahtlust. R. Puhki vastutust ei väära tema kaitsja apellatsioonis viidatu, et R. Puhk tegutses üksnes sooviga saada tagasi võlg. Motiiv ei ole üldjuhul kuriteokoosseisu puutuvalt oluline. Kui R. Puhki kaitsja väide tõele vastaks, ei paneks ilmselt C toime kaasaaitamist sellises olukorras: A tahab tappa B-d; selleks läheb ta relvaärikas C juurde, räägib viimasele oma plaanist ning palub C-l müüa talle püstol; C teebki seda ning A laseb C-lt saadud püstoliga B maha. Selliseski olukorras pole ju C-l põhiteost (B tapmine) n-ö sooja ega külma – tema huvi on saada püstoli eest raha. Ometigi on tegemist ilmselt kõige klassikalisema kaasaaitamise näitega karistusõigusteoorias – ja seda igati õigustatult. Niisiis on kaitseviide R. Puhki motiivile asjakohatu. Et R. Puhki tegu polnud üksnes KarS § 201 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 koosseisu pärane, aga ka õigusvastane ja süüline, on maakohtu süüditunnistav otsus korrektne. (e) Vao raps
444.Selle teo osas n-ö iseseisvaid kaitseväited (sama hästi kui) ei olegi.
445.R. Puhki kaitsja ei too selles osas eraldi midagi välja – tema Valga rapsi osas esitatud kaitseväited puutusid ka Vao rapsi. Kuivõrd ringkonnakohus nende kaitseväidetega Valga rapsi osas ei soostunud, ei tingi need väited maakohtu otsuse tühistamist ka Vao rapsi puutuvalt.
446.D. Jeršovi kaitsja apellatsioonis on küll Vao rapsile pühendatud eraldi osa (p-d 129–137), ent midagi vaid seda tegu puudutavat seal (kuigivõrd) välja ei tooda: viidatakse süüdistusakti puudlikkusele ja sellele, et omastamine ei eelda varalise kahju tekkimist. Et need kaitseväited pole korrektsed, ilmneb juba ülal märgitust ja ringkonnakohus eelöeldut kordama ei hakka.
447.Ainsaks n-ö iseseisvaks kaitseväiteks võiks pidada ehk vaid viitamist subjektiivsele küljele (p 135). Tõsi, kaitsja seda väidet ei ava, vaid märgib, et tema põhiargumendid on samad, mis Valga rapsi puhul. Ringkonnakohtule jääb küllaltki ebaselgeks, mida tähendavad „samad põhiargumendid“ – on ju tegemist teise teoga ja selle faktilised asjaolud on seetõttu teistsugused kui Valga rapsi puutuvalt. Sellest lähtuvalt ei pea ringkonnakohus tarvilikuks öelda muud kui vaid järgmist. Tõendite hindamine maakohtu poolt on loogiline ja seetõttu saab öelda, et R. Puhk ja D. Jeršov leppisid siingi kokku selles, et D. Jeršov kannab ilma igasuguse aluseta Agrochema raha (655 526,40 eurot) R. Puhkiga seotud äriühingule (Agritrading) ja jälgede segamiseks koostatakse mitmeid dokumente; plaan viidigi ellu. Et D. Jeršovil (nagu ka R. Puhkil) oli tahtlus (ja suisa eelnev plaan) kõigi oluliste objektiivsete asjaolude osas, ilmneb sellest, kuidas sündmus objektiivselt kulges: midagi sellist ei saanud toimuda juhuslikult, vaid eeldas mõlema mehe teadmist.
448.Õiguslikku hinnangut eraldi ei vaidlustata ja et ringkonnakohus ise ses osas midagi seadusevastast ei näe, jääb maakohtu otsus siingi muutmata: D. Jeršovi tegu tuleb pidada suureulatuslikuks omastamiseks KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes ja R. Puhki tegu sellele kuriteole kaasaaitamiseks KarS § 201 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 tähenduses. (f) Omastamise lõplik kvalifitseerimine
449.Tulenevalt sellest, et ringkonnakohtu meelest ei kujuta väetisega seonduv endast mitte usalduse kuritarvitamist, vaid omastamist, on tarvis analüüsida, kas muutma peab ka omastamist puudutavat kvalifikatsiooni.
450.D. Jeršovi puhul ei oleks juba materiaalõiguslikult midagi korrigeerida. D. Jeršov mõisteti juba maakohtus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi süüdi ja see otsustus jääb jõusse. Niisamuti pole tarvis lisada korduvust (KarS § 201 lg 2 p 1), sest sellegi järgi tunnistati D. Jeršov korrektselt juba esimese astme kohtus süüdi.
451.Teisiti on U. Lokiga. U. Loki puhul tuleks uue kvalifitseeriva asjaoluna kõne alla korduvus KarS § 201 lg 2 p 1 mõttes. Korduvusest rääkimist ei välista see, et väetisega seonduva omastamise puhul polnud U. Lokk mitte täideviija, vaid pelk kaasaaitaja: ka kaasaaitamine võimaldab teha etteheite korduvuses (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 114, komm 5). Küll tuleb küsida, kas U. Loki KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamist ei välista menetlusõigus. Esmapilgul tundub olukord selline, millele viidati käesoleva otsuse p-s 414: ringkonnakohus tunnistaks isiku süüdi täiendava kvalifitseeriva tunnuse järgi ja see ei ole Riigikohtu meelest reformatio in peius-põhimõttest tulenevalt võimalik. Kriminaalkolleegium siiski nõnda ei leia. Viidatud kriminaalasjas (nr 1-20-8694) analüüsis Riigikohus sellist olukorda, kus ringkonnakohus lisas kvalifitseeriva asjaolu ilma, et midagi muud oleks ära langenud. Praegu aga tühistab apellatsioonikohus U. Loki süüditunnistamise usalduse kuritarvitamises ja ütleb, et tegemist oli hoopiski omastamisega – ehk ringkonnakohus midagi n-ö juurde ei pane, vaid kvalifitseerib U. Lokile juba varem n-ö peale pandu ümber. Sellest lähtuvalt tunnistab ringkonnakohus U. Loki süüdi ka KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ehk U. Lokk tuleb lugeda süüdi tunnistatuks KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi. (g) Valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamine ja kasutamine
452.Nii prokuratuur kui ka maakohus on pidanud terve hulga seni dokumentideks loetud kirjalike mõtteavalduste koostamist võltsimiseks. α) Menetluslikud kaitseväited, dokumendi mõiste ja õiguste omandamise problemaatika
453.D. Jeršovi kaitsja väited maakohtu otsuse tühistamist ei tingi. Et D. Jeršovi kohtueelselt võltsimiskuritegudes ei kahtlustatud, pole käesoleva otsuse p-s 370 märgitust tulenevalt oluline: kellelegi võidakse süüdistus esitada ka sellises kuriteos, mille osas teda eelmenetluses ei kahtlustatud. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et D. Jeršovi võltsimiskuritegudes süüdi tunnistamise väärab see, et omastamissüüdistused on puudulikud – nagu eelnevast nähtub, on süüdistused piisavalt kvaliteetsed. Edu ei saada ka kaitseväide, et D. Jeršov ei olnud teadlik sellest, et dokumendid sisaldavad valeinfot – eelnevalt välja toodust tulenevalt teadis D. Jeršov kõiki olulisi asjaolusid, sh puutuvalt sellesse, et Agrochema raha käsutati mitte millegi eest.
454.R. Puhki kaitsja leiab, et kui seadus ei näe ette lepingu kirjalikku vormi, aga pooled siiski kirjaliku lepingu koostavad, ei saa seda lepingut pidada dokumendiks KarS § 344 mõttes. Samas kaitsja oma seisukohta kuigivõrd ei põhjenda: apellandi argumentatsioon taandub pigem sellele, et a) mingite (väidetavate) dokumentidega ei saa omandada õigusi või vabaneda kohustustest ja b) kirjalikku valetamist ei tohiks pidada võltsimiseks. Seega saabki öelda, et kaitsja meelest ei tohiks mõned kirjalikud mõttevaldused olla dokumendid just seepärast, et seadusandja pole näinud ette kohustust koostada vastavat dokumenti kirjalikus vormis. Ringkonnakohtu meelest seadusandja seesugune otsustus KarS § 344 järgse dokumendi mõistet kitsendada ei saa. KarS § 344 kaitseb õiguskäibe usaldusväärsust (Sootak – KarS. Kommentaar.
5.trükk, § 344, komm 1). Õiguskäibe usaldusväärsuse seisukohalt võivad olla väga olulise tähendusega ka seesugused kirjalikud mõtteavaldused, mille koostamist seadus ette ei näe: nt ka tavalise kirjaliku müügilepingu alusel teevad õiguskäibes osalejad tihtipeale järelduse, et lepingu koostasid tõepoolest need isikud, kes lepingus selle koostajatena näidatud on. Seetõttu peab ringkonnakohus õigeks dokumendi n-ö välja kujunenud definitsiooni: tegemist on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis5 inimese mõtteavaldusega (mõtteväljendusega), millelt nähtub selle mõtteavalduse koostaja. Seega ei ole oluline, kas kõnealuse mõtteväljenduse jäädvustamine on seaduse kohaselt mingi õigusliku tagajärje saavutamiseks kohustuslik või mitte.
455.R. Puhki kaitsja kritiseerib mõnevõrra ka õiguste omandamise mõistet. Nii märgib apellant, et on keeruline näha, milliseid õigusi saavad omandada kaks lepingut vormistavat isikut kellegi kolmanda suhtes. Ringkonnakohus asub alljärgnevalt seisukohale, et kui kaks isikut koostavad lepingu, millest nemad selle koostajatena ilmnevadki, ei saa KarS § 344 pärasest teost rääkida. Seetõttu ei ole vaja vastavale kaitseargumendile tähelepanu pöörata. Lisaks sellele toob kaitsja aga välja, et õigusi omandatakse õigussuhte alusel ja kirjalik leping koostatakse üksnes õiguste omandamise tõendamiseks. Kriminaalkolleegium möönab, et „õiguste omandamine“ pole kõige õnnestunum termin. Rangelt võttes ei ole tõesti võimalik öelda, et võltsitud dokumendi alusel on võimalik omandada mingi õigus: võltsitud dokumendiga soovitakse üksnes jätta mulje, et kellelgi mõni õigus on – lootes, et pettus õnnestub ja pettusega soovitu saadaksegi. Niisiis oleks olukord selgem, kui seaduses viidataks nt õiguskäibele, st kõneldaks dokumendist, mida on võimalik kasutada õiguskäibes. Siiski on Riigikohus leidnud lahenduse läbi „näilisusest“ kõnelemise: silmas peetakse olukordi, kus keegi „näiliselt“ omandab mõne tegeliku õiguse (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-9315, p 123). Niisiis ei väära süüdistatavate vastutust ka väide, et n-ö rangelt võttes keegi ühegi praegu asjasse puutuva dokumendiga mingeid õigusi ei omandanud. β) Võltsimise mõiste
456.Küll aga soostub ringkonnakohus R. Puhki kaitsjaga selles – ja jääb oma varasemale seisukohale (vt otsus nr 1-20-1041/181, p 281 jj.) –, et dokumendi võltsimiseks ei saa pidada pelka kirjalikku (või ka kirjalikult taasesitatavas vormis) valetamist. Ringkonnakohus kordab järgnevalt mitmeid juba äsja viidatud otsuses esitatud seisukohti ja lisab üht-teist uutki.
457.Olgu kõigepealt lühidalt kokku võetud, kuidas senises kohtupraktikas võltsimist mõistetakse. Kõneldakse materiaalsest ja intellektuaalsest võltsimisest. Materiaalseks võltsimiseks nimetatakse kõigepealt dokumendi koostamist isiku poolt, kellel ei ole õigust seda dokumenti koostada (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 344, komm 11). Näide: A hangib endale plastikkaardi tooriku ja kannab sellele spetsiaalseid seadmeid kasutades sellise teabe,
Selle kohta, et dokument ei pea olema tingimata kirjalikus vormis, vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 1-201041/181, p 280.
mis muudab kaarditooriku sarnaseks Transpordiameti poolt väljastatava mootorsõiduki juhiloaga ja millest seetõttu nähtub, justkui oleks Transpordiamet väljastanud A-le juhiloa. Niisamuti leitakse, et materiaalne võltsimine on olemasoleva dokumendi ümbertegemine (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 344, komm 11). Näide: A leiab tänavalt B juhiloa ja eemaldab sellelt (spetsiaalset seadet kasutades) B nime ning asendab selle enda nimega, mistõttu nähtub, justkui oleks Transpordiamet väljastanud A-le juhiloa. Intellektuaalseks võltsimiseks aga peetakse sisult väärate andmete kandmist dokumenti selle isiku poolt, kes ilmneb dokumendist selle koostajana ja on ka dokumenti koostama õigustatud (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 344, komm 10). Näide: A kirjutab paberile (nt sooviga saata see paber tööle kandideerimise menetluses uut töötajat otsivale äriühingule), et tal on olemas mootorsõiduki juhtimisõigus – ehkki tal sellist õigust ei ole. Niisiis toimub eksitamine nii materiaalse kui ka intellektuaalse võltsimise puhul – vahe on aga selles, mille osas eksitamine aset leiab. Materiaalse võltsimise puhul viiakse dokumendi (potentsiaalne) lugeja eksimusse dokumendi koostaja osas: jäetakse mulje, et dokumendi on koostanud see isik, kes dokumendist selle koostajana ilmneb – ehkki tegelikult on dokumendi (täpselt niisugusel kujul, nagu ta parajasti olemas on) koostaja keegi muu (kahe esimese ülaltoodud näite puhul: dokumendi koostas A, ent dokumendist endast lähtuvalt tegi seda Transpordiamet (läbi mõne oma pädevast inimesest esindaja)). Intellektuaalse võltsimise korral on aga dokumendi koostajaks tõepoolest see isik, kes selle koostajana dokumendist nähtub – küll on aga (vähemalt osaliselt) vale dokumendi sisu. Teisisõnu ei ole intellektuaalne võltsimine midagi muud kui kirjalik valetamine.
458.Kuivõrd KarS § 344 koosseisutegu on võltsimine, on see säte (ja mitmed muud nn võltsimiskoosseisud, nt § 345) põhiseaduse § 23 lg-s 1 sätestatud karistusõiguslikku määratletuspõhimõtet silmas pidades problemaatiline (nii on leitud ka värskes õiguskirjanduses: Sootak. Intellektuaalne võltsimine. Juridica, 2023/4–5, lk 420). Seda seetõttu, et võltsimise termin on väga abstraktne. Abstraktseid termineid peaks aga kuriteokoosseisu kehtestades üritama vältida. Selle asemel tuleks võimalikult täpselt panna paika konkreetsed karistatavad tegevused. Nii näiteks on KarS § 199 pealkiri „vargus“. Selle normi tekstis pole aga sätestatud, et kedagi karistatakse „varguse eest“, vaid öeldud piisavalt konkreetselt ära, mida abstraktne mõiste „vargus“ tähendab: vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Sama saab öelda nt KarS § 209 kohta: normi tekstis täidetakse abstraktne mõiste „kelmus“ konkreetse sisuga. Kahjuks pole nii toimitud KarS § 344 puhul. Selle sätte puhul on teokirjeldus täpselt sama lakooniline ja abstraktne, nagu normi pealkiri: võltsimine. Tagamaks KarS § 344 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda sätet tõlgendada nii, et selle sisu oleks arusaadav ja see ei hõlmaks selliseid tegusid, mis karistamisväärsed ei ole. Lisaks sellele tuleb üritada vältida niisugust olukorda, kus mõni õigusnorm tõlgendatakse n-ö tühjaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-19-7453/106, p 37).
459.Kõigepealt jääb arusaamatuks, miks pole karistatav suuline, küll aga kirjalik valetamine. Sisulist vahet ju neil kahel olukorral ei ole: mõlemal moel valetamine nõuab sarnaseid eeldusi. Või õigemini nõuab suuliselt valetamine n-ö vale ohvrile silma vaatamise tõttu mõnes mõttes veel suurematki kriminaalset energiat kui kirjalik valetamine – ja peaks seega olema seda enam karistatav. Niisiis näib kriminaalkaristuse rakendamine või mitterakendamine puhtalt sõltuvalt valetamise vormist ebaloogiline.
460.Teiseks peaks kirjaliku valetamise dokumendi võltsimiseks lugemine tähendama seda, et kuritegudega on tegemist ka järgmiste näidete puhul: - Töötaja soovib teha tööluusi ja otsustab selleks oma ülemusele valetada, et ta jäi haigeks – et saada seeläbi näilik õigus töölt ära minemiseks. Kui töötaja esitab väite haige olemise kohta
ülemuse lauale vastavat paberit jättes või ülemusele e-kirja või SMS-i saates, on tegemist dokumendi võltsimisega. Kui aga töötaja esitab oma vale ülemusega näost näkku või telefoni teel rääkides, kuritegu aset leidnud ei ole; - Õpilane teeb koolist poppi. Ta soovib pääseda järele vastamise või -õppimise kohustusest (st põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 9 ette nähtud koolikohustuse osalisest täitmisest). Seetõttu palub ta oma emal kirjutada talle koolis ette näitamiseks kiri mingi tõele mitte vastava põhjendusega (nt pereliikme matusel viibimine). Ema teebki seda. Ema ei päästa kriminaalvastutusest see, et eesmärk kohustusest vabaneda ei olnud mitte tal endal, vaid tema lapsel. Nimelt saab Riigikohtu lahendi asjas nr 3-1-1-119-13 ja sellele lisatud eriarvamuse põhjal järeldada, et norm katab ka juhtumeid, kus mingist kohustusest ei soovi vabaneda (või mingit õigust ei soovi omandada) mitte valetaja, vaid keegi teine; - Lapsevanem või poliitik n-ö kirjutab end sisse mingisse sellisesse omavalitsusse, kus ta tegelikult ei ela (nt vastavalt sooviga panna oma laps mõnda kooli või lasteaeda või plaaniga kandideerida Riigikogusse mingis kindlas valimisringkonnas) – lapsevanem/poliitik valetab kirjalikult oma elukoha kohta; - Autojuht pargib kell 14:00 auto alale, kus tohib tasuta parkida tund aega. Parkimise alustades panebki ta auto armatuurlauale parkimiskella, mis näitab ajaks 14:00. Kell 15:00 tuleb autojuht korraks auto juurde ja lükkab kellaseiereid tunni võrra edasi, 15:00ni – seda sooviga pääseda parkimistasu maksmise kohustusest. Autojuht valetab seiereid lükates kirjalikult: ta annab tõele mitte vastavalt teada, et ta alustas parkimist kell 15:006.
461.Niisuguseid näiteid saaks tuua veel terve hulga. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole tegemist kriminaalkaristust väärivate juhtumitega. Selle argumendi sisusse puutuvalt ei ole oluline see, et – vähemalt ringkonnakohtule teada olevalt – pole seni inimesi niisuguste tegude eest KarS § 344 või § 345 järgi vastutusele võetud. Piisav on see, et need teod täidaksid senise tõlgenduse juurde jäädes võltsimis-koosseisu. Niisiis peab teo toimepanija lihtsalt lootma, et riik (politsei või prokuratuur) jääb oma senise praktika juurde. Kui aga politsei või prokuratuur otsustaks hakata seadust kohaldama nii, nagu ta kirja pandud on – kasvõi mõningatel üksikjuhtudel, politsei või prokuratuuri jaoks eriti „ebameeldivate“ isikute suhtes –, ähvardaks inimest kuriteos süüdi tunnistamine. Piisav ei ole ka prokuratuuri ringkonnakohtu istungil esitatud seisukoht: vajadusel saab kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Esiteks ei saa kahtlustatav nõuda, et prokuratuur nn oportuniteeti rakendaks – ehk isik peab jääma lootma riigi armule (vastutulelikkusele). Teiseks aga saab tõesti ilmselt ka mõne muu kuriteokoosseisu puhul tuua näiteid olukordadest, kus koosseisu täitnud inimese karistamine ei tundu põhjendatud (õiglane). Sellega seoses tuleb aga silmas pidada kahte asja. Kõigepealt on kirjalik valetamine äärmiselt levinud ja tegemist poleks sugugi mitte mõne üksiku kaasusega, mille puhul oportuniteet on õigustatud: kriminaalkaristust ei vääri lõviosa kirjaliku valetamise juhtumitest. Isegi kui niisuguseid karistusnorme on veel (nt KarS § 215 (asja omavoliline kasutamine) hõlmab ka restorani kõrvallauas istuva inimese käes oleva ajalehe pealkirjade lugemist või surnuaeda jäetud võõra rehaga oma hooldatava hauaplatsi riisumist), ei õigusta see konkreetselt kõne all oleva sätte (KarS § 344) ülilaia tõlgendamist: ka ülejäänud laialt sõnastatud sätteid tuleb üritada tõlgendada kitsendavalt või kui see võimalik pole – tunnistada põhiseaduse vastaseks. Iseenesest tuleb kõne alla väide, et parkimiskell pole dokument, kuivõrd kella seiereid on võimalik hõlpsasti liigutada. Nimelt leitakse õigusteoorias, et mõtteväljendus peab olema jäädvustatud vähemalt mõningal määral püsivalt, mistõttu ei saa dokumendiks pidada nt liiva- või lumehunnikut, millele on midagi kirjutatud (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 344, komm 5.2). See aga ei päästaks kriminaalkaristusest sellist autojuhti, kellel parkimiskella käepärast pole ja kes kirjutab seetõttu kellaaja pastapliiatsiga paberilipikule.
462.Et kirjalik valetamine ei kujuta endast dokumendi võltsimist, saab öelda ka seadust süstemaatiliselt tõlgendades.
463.Olgu kõigepealt viidatud muudele võltsimiskoosseisudele.
464.Karistusseadustiku 19. peatükk käsitleb peale KarS § 344 (ja § 345) veel mitmeid võltsimisest rääkivaid norme. Nende puhul ringkonnakohtu hinnangul kirjalik valetamine koosseisupärane olla ei saa: vt §-d 333 (maksevahendi ja väärtpaberi võltsimine), 3331 (raha võltsimine), 335 (maksumärgi võltsimine), 337 (postimaksevahendi ja selle jäljendi võltsimine), 339 (proovijärelevalve märgise võltsimine), 341 (riikliku teenetemärgi võltsimine) ja 342 (sõidupileti ja sõidukaardi võltsimine). Kõne alla tuleb vaid nn materiaalne võltsimine: A teeb järgi rahakupüüri ehk kupüüri koostajaks on A, ent kupüüri vaadates näib selle koostaja olevat mõni keskpank (KarS § 3331). Pole alust tõlgendada ühte ja sama mõistet käesolevas punktis viidatud normides ühel viisil ja §-des 344 ning 345 teisel, laiendaval viisil.
465.Ka KarS § 299 (ametialane võltsimine) puhul ei saa väita, et seal saabki tegemist olla üksnes kirjaliku valetamisega (ametiisik koostab enda nimel tõele mitte vastava sisuga dokumendi) – ja et seetõttu muudaks käesolevas otsuses välja pakutud tõlgendus selle normi sisutühjaks. Nimelt on ka Riigikohtu praktikas oma nimel kirjalikult valetamise kõrval (vt kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-40-11) juhtumeid, kus ametiisik muutis kellegi teise koostatud dokumenti, st pani toime nn materiaalse võltsimise (vt kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-96-16).
466.Ka tuleb pidada silmas seda, et karistusseadustikus on mitmeid koosseise, mille kohaselt on valetamine niikuinii karistatav. Nende normide puhul on aga olulised kaks aspekti. Esiteks ei ole sanktsioneeritud valetamine kui selline: valetamisele peab lisanduma veel n-ö üht-teist (st kitsendavad koosseisuelemendid – nt peab valetamine leidma aset mingis spetsiifilises valdkonnas või sellega peab kaasnema varaline kahju). Teiseks ei lähtuta neis koosseisudes ülal välja toodud äärmuslikust formalismist: muude eelduste täidetuse korral on karistatav nii kirjalik kui ka suuline valetamine. Sellisteks koosseisudeks on eeskätt erinevad kelmused, st KarS § 209 jj. Tihtipeale on valetamine karistatav ametlikus sfääris: vt nt KarS § 278 (eritalituse vale väljakutsumine), § 316 (tõendi kunstlik loomine), § 319 (valekaebus), § 320 (valeütlus ja valevanne), § 321 (vale eksperdiarvamus ja valetõlge) ja § 445 (vale teenistusalane ettekanne) (§ 280 (haldusorganile valeandmete esitamine) kohta vt käesoleva otsuse p 475). Ka KarS § 3891 käsitleb valetamist – seda maksudeklaratsioonis ja puutuvalt maksudesse.
467.Kirjaliku valetamise dokumendi võltsimiseks lugemine peaks tähendama ka seda, et mõningad valetamise spetsiifilisi vorme reguleerivad väärteokoosseisud jäävad sisutuks – ja nagu käesoleva otsuse p-s 458 viidatud, tuleks seda vältida. Nimelt sätestab KarS § 3 lg 5 ls 1, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Seega ei saakski kunagi rakendada MKS § 1531 järgset väärteovastutust: see väärtegu kujutab endast alati kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis valetamist.
468.Tõsi, kohtupraktikas on leitud sedagi, et kui väärteokoosseis kujutab endast erinormi kuriteokoosseisu suhtes, tuleb hoolimata KarS § 3 lg 5 ls-st 1 rakendada väärteokoosseisu (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 13). Kui KarS § 3 lg 5 ls 1 selliselt tõlgendada, tuleks tõesti öelda, et MKS § 1531 tõrjub hoolimata KarS § 3 lg 5 ls-st 1 KarS § 344 ja § 345 kõrvale – ja nii välditakse ülekriminaliseerimist ning jõutakse kriminaalpoliitiliselt soovitava tulemuseni. Samas aga oleks küsitav, kas niisugune tõlgendus oleks võimalik ka olukordades,
kus keegi petab kelleltki kirjalikult välja alla 200 euro või keegi kutsub eritalituse valesti välja SMS-ga (vähemalt teoreetiliselt mõeldav). Neil puhkudel võiks ju väita, et erikoosseis on just KarS § 344/345, sest nii kelmust kui ka vale väljakutset saab toime panna ka suuliselt (ja reeglina seda nii tehaksegi) – ehk niisugustes olukordades ei peaks hoolimata asjas nr 3-1-128-11 öeldust rakendada mitte KarS § 218 või § 278, vaid KarS § 344/345. Lisaks sellele on KarS § 3 lg 5 ls 1 eelkirjeldatud moel tõlgendamine problemaatiline: ei kõnele ju see säte midagi sellest, kas üks koosseis on teise suhtes erinorm või mitte. Korrektsem lähenemine võitlemaks ülekriminaliseerimisega näib olevat põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus: kui norm näeb ette kriminaalkaristuse sellise teo eest, mis põhiseaduse kohaselt (kriminaalkorras) karistatav olla ei tohiks, tuleb karistusnorm põhiseaduse vastaseks tunnistada. Või võimalusel talitada nii, nagu ringkonnakohus praegu teeb: tõlgendada sätet kitsendavalt. Liiatigi ei päästaks KarS § 3 lg 5 ls 1 seesugune tõlgendus kriminaalvastutusest seesuguseid inimesi, kes valetavad karistust mitte väärival moel sellises olukorras, kus (isegi) mingit väärteokoosseisu olemas ei ole: vt näiteid käesoleva otsuse p-s 460.
469.Ka võivad tekkida arusaamatud erisused kriminaalsanktsiooni määra puutuvalt: nt miks on kirjalik valetamine väeteenistuses karistatav KarS § 445 lg 1 järgi vaid kuni aastase vangistusega, aga väljaspool väeteenistust KarS § 345 lg 1 järgi kuni kolme aastase vangistusega?
470.Eraldi tuleb välja tuua KarS §-ga 280 (valeandmete esitamine) seonduv. Nn intellektuaalse võltsimise järjepideval jaatamisel muutuks KarS § 280 lg 2 (haldusorganile teadvalt valeandmete esitamine kui kuritegu) sisuliselt sisutühjaks. Nimelt oleks selle alla võimalik paigutada vaid sündmused, mida n-ö päriselus sama hästi kui ei esine: - Valeandmeid esitatakse suuliselt. (Puhtalt) suulist haldusmenetlust tänapäeval sama hästi kui ei olegi. Isegi kui inimene valetab kõigepealt suuliselt, palub haldusorgani esindaja tal saata vastavad andmed paberil (praeguseks ilmselt samuti juba pigem harv olukord) või veebi kaudu – ja haldusorgan tugineb oma otsustusi tehes vaid selliselt saadetud andmetele; - Isik esitab haldusorganile sellise valeinfot sisaldava dokumendi, millele selle dokumendi koostaja kandis valeinfo ilma tahtluseta info tõele mittevastavuse kohta. Sellisel juhul ei saaks kõneleda sellest, et dokumenti oleks võltsitud KarS § 344 mõttes: võltsimine eeldab KarS § 15 lg 1 kohaselt tahtlust. Kui aga pole olemas võltsitud dokumenti, ei saa isikut KarS § 345 järgi karistada võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kui ei ole tegemist äsja kirjeldatud äärmiselt erandlike juhtumitega, tuleks valeandmeid sisaldava dokumendi haldusorganile esitajat karistada mitte KarS § 280 lg 2, vaid KarS § 345 lg 1 järgi7 – ehk KarS § 280 lg 2 sama hästi kui ei saakski rakendada. Tundub ebaloogiline, et seadusandja soovis seda sätet luua niisuguste suuresti vaid teoreetiliselt mõeldavate juhtumite tarvis. On kõigiti võimalik, et KarS § 280 luues lähtus seadusandja sellest, et haldusorganiga seoses tuleb karistusõiguslikku kaitset laiendada: kui üldjuhul ei ole valetamine iseenesest karistatav (mh KarS §-de 344 ja 345 alusel mitte), tuleb see haldusorganitesse puutuvalt karistatavaks kuulutada. Seegi argument kõneleb selle kasuks, et kirjalik valetamine ei ole võltsimine.
471.Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul muu hulgas seda, et puudub vajadus tõlgendada võltsimiskoosseise laiendavalt ja karistada kedagi nn intellektuaalse võltsimise eest: olukordades, kus valetamine karistust väärib, on see niikuinii erinormidega karistatavaks kuulutatud. Kriminaalkolleegium ei jaga ka prokuratuuri ringkonnakohtu istungil väljendatud Selle kohta, et KarS § 280 lg 2 neeldub KarS § 345 lg-s 1, vt Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 1-20-1041/181, p
seisukohta, et isiku karistamine mingite muude sätete alusel pole piisav ja kirjalikus vormis valetamine väärib iseenesest karistamist. Kui keegi üritab kirjalikult valetades oma kuritegu varjata, saab seda arvesse võtta selle kuriteo eest karistust mõistes: sellisel juhul on kurjategija kriminaalne energia n-ö tavapärasest suurem ja ta väärib raskemat karistust.8 Kaude kinnitab seesugust arusaama ka KarS § 280 lg-s 2 sisalduv subsidiaarsuspõhimõte – säte rakendub vaid siis, kui puudub KarS §-des 209–213 sätestatud süüteokoosseis. Niisiis on seadusandja KarS § 280 lg 2 kehtestades leidnud, et piisav on see, kui valetajat karistatakse varavastase kuriteo eest – eraldi vastutust valeandmete esitamise eest tarvis pole.
472.Ka Eesti napis õiguskirjanduses on asutud (pigem) seisukohale, et kirjalik valetamine ei kujuta endast võltsimist (ehk nn intellektuaalset võltsimist olemas ei ole). Tõsi, põhjendused sellise arusaama kohta on lühidad, lünklikud ja kohati suisa olematud. 1972. aasta Eesti NSV kriminaalkoodeksi kommentaaris on toodud välja intellektuaalse ja materiaalse võltsimise definitsioonid ning leitud seejärel (ilma oma väidet põhjendamata), et dokumendi võltsimist kriminaliseeriv paragrahv kohaldub üksnes nn materiaalse võltsimise korral (Rebane. Kriminaalkoodeks. Kommentaar. 1972, § 186, komm 2). Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes leitakse, et kirjaliku valetamise lugemine võltsinguks on vaieldav ja et eradokumenti pole võimalik intellektuaalselt võltsida (miks eradokumenti intellektuaalselt võltsida ei saa, aga ametlikku saab, kommentaaris ei selgitata) (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 344, komm 10). Viimatises põhjalikuks artiklis intellektuaalse võltsimise kohta ei näi autor enda põhimõttelist seisukohta avavat – on esitatud võrdlev-õiguslik ülevaade, tehtud kokkuvõte Riigikohtu praktikast ja osutatud mõningatele kitsaskohtadele (Sootak. Intellektuaalne võltsimine. Juridica, 2023/4–5, lk-d 411–420).
473.Ülal toodud tõlgendus on ühildatav ka koosseisu poolt kaitstava õigushüvega, milleks on õiguskäibe usaldusväärsus (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 344, komm 1). Kui karistatav on ühe isiku kirjaliku mõtteavalduse esitamine mõne teise isiku omana, saab dokumendi lugeja oma järgnevate õiguslike sammude puhul lähtudagi sellest, et dokumendi koostas tõepoolest dokumendis näidatud isik. Kas selle isiku poolt kirja pandu ka sisuliselt õige on, ei puuduta aga enam õiguskäivet kui sellist ehk seda, kuidas erinevad isikud omavahel läbi käivad ja kes need isikud on (vaid hoopis nende isikute väidetu paikapidavust). Niisiis on loogiliselt selgitatav, miks on kellegi teisena esinemine just kirjalikult võltsimiskoosseisu läbi karistatav: kirjalikult on see tunduvalt hõlpsam kui suuliselt (sisulise vale puhul sellist erisust pole: vt käesoleva otsuse p 459) – ja tekitab seetõttu õiguskäibe usaldusväärsusele märkimisväärse ohu.
474.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kirjalik valetamine ei ole dokumendi võltsimine. Dokumendi võltsimisega on tegemist vaid nn materiaalse võltsimise korral ehk olukorras, kus keegi loob niisuguse dokumendi, millest ilmneb selle dokumendi loojana mõni teine isik.
475.Tõsi, ka seesugune tõlgendus valetamise kohatist ülekriminaliseerimist täielikult ei vääraks – seda tulenevalt KarS § 280 lg-st 2. Nimelt on mitmed käesoleva otsuse p-s 460 toodud – nagu öeldud, kriminaalkaristust mitte väärivad – näited siiski kuriteod: kui vale on suunatud mõnele haldusorganile (nt kooli pidava, oma elanike üle arvestust pidava või avalikus ruumis parkimist kontrolliva kohaliku omavalitsuse esindajale), on tegemist KarS § 280 lg 2 järgse kuriteoga. Siiski aitab käesolevas otsuses toodud tõlgendus vähemalt mõnevõrragi ebavajalikku Vt siiski ka käesoleva otsuse p 487, milles viidatud Riigikohtu seisukoht võib ehk isegi anda aluse väita, et kirjalikku valetamist oma kuriteo varjamiseks ei tohikski kurjategijale (kuigivõrd) ette heita.
kriminaliseerimist (või selle tagajärgi) vähendada. Esiteks ei ole kuriteoga tegemist siis, kui valeandmeid esitatakse mõnele eraõiguslikule isikule (st mitte-haldusorganile). Teiseks ei kujuta endast kuritegu valeandmeid sisaldava dokumendi koostamine iseenesest: alles dokumendi esitamine täidab KarS § 280 lg 2 koosseisu (võltsimise puhul on KarS § 344 lg 1 järgi karistatav juba dokumendi koostamine). Kolmandaks langeb eraldi karistus valetamise eest ära siis, kui isikut karistatakse varavastase kuriteo eest. Neljandaks on karistus vähemalt mõnevõrra kergem: kuni kolm aastat vangistust KarS § 345 lg 1 puhul vs kuni kaks aastat vangistust KarS § 280 lg 2 puhul. Siiski võiks seadusandja kaaluda KarS § 280 lg 2 kehtetuks tunnistamist või vähemalt oluliselt kitsamaks muutmist. γ) Praegune asi – sissejuhatus
476.Eeltoodud teooria valguses tuleb analüüsida ka praeguses asjas toime pandud väidetavaid võltsimisi. Kokku on erinevatele süüdistatavatele heidetud erinevas vormis (mitte üksnes täideviimise, aga ka osavõtu kaudu) ette 48 dokumendi võltsimist (KarS § 344): müügileping nr DJ 44/2017, 40 Belgruziga seotud saatelehte, müügileping nr DJ18/05-2015, saateleht nr 117-3, saateleht nr 117-36, üleandmise-vastuvõtmise akt 201,8 tonni rapsi kohta, müügileping nr 05052017-1, üleandmise-vastuvõtmise akt 1376 tonni rapsi kohta ja rapsi hoiustamise leping. Enamike nende dokumentide puhul heidetakse osadele süüdistatavatele ette ka nende dokumentide kasutamist (KarS § 345).
477.Prokuratuur ütles ringkonnakohtu istungil, et süüdistusakti koostades peeti silmas nn intellektuaalset võltsimist: dokumendid sisaldasid tõele mitte vastavat teavet. Kuivõrd ringkonnakohtu meelest nn intellektuaalset võltsimist olemas ei ole, ei saa süüdistatavaid selles ka võltsimiskoosseisude järgi süüdi tunnistada. See siiski ei tähenda seda, et süüdistatavad tuleb automaatselt õigeks mõista. Nagu juba korduvalt märgitud (vt käesoleva otsuse p-d 367, 370 ja 402), saab kohus tunnistada isiku süüdi hoopis teise koosseisu järgi, kui on õigeks pidanud prokuratuur – eeldusel, et asjasse puutuva kuriteo koosseisulised asjaolud on süüdistuses ära toodud. Seda saab teatud eelduste täidetuse korral teha isegi ringkonnakohus – vt käesoleva otsuse p 383 jj. Seda enam on võimalik see, et kohus lähtub süüdistuses märgitud asjaolusid aluseks võttes oma otsuses prokuratuurist erinevast tõlgendusest prokuratuuri poolt n-ö välja valitud karistusnormi raames – nagu juba tehti ka seoses maheda kanepiseemnega, puutuvalt KarS § 201 kahte alternatiivi (vt käesoleva otsuse p 424) ja mõnes mõttes ka puutuvalt sellesse, kelle kasuks kanepiseeme pöörati (vt käesoleva otsuse p 427). Nii on ka võimalik lugeda prokuratuuri poolt intellektuaalseks võltsimiseks peetud tegu materiaalseks võltsimiseks. Liiatigi tõi ringkonnakohus oma sellesisulised kahtlused kohtuistungil otsesõnu välja. δ) Müügileping nr DJ 44/2017
478.Eelnevast tulenevalt pole võimalik öelda, et müügileping nr DJ 44/2017 (kd 2, tl 163–168) on võltsitud tulenevalt sellest, et see sisaldab tõele mitte vastavat infot (selle kohaselt müüs Agrochema Biotopresursile 420 000 euro eest rapsi – mis on vale, kuivõrd rapsi ei olnudki ja lisaks sellele tuvastas maakohus, et väidetava müügi ajal ei olnud isegi Biotopresursit enam olemas). Küll aga nähtub lepingust seegi, et üks selle koostaja on Biotopresurs: Biotopresurs on vormistatud lepingu ühe poolena, lepingul on Biotopresursi kirjet kandev tempel ja allkirja meenutav sümbol Biotopresursi esindajaks märgitud Uladzimir Hurynovichi nime kohal. Biotopresurs aga seda lepingut tegelikult ei koostanud: nagu just öeldud, polnud seda äriühingut (enam) olemaski. Et dokumendi koostajana näidatud isikut ei eksisteeri, ei tähenda seda, et ses osas ei ole võimalik dokumendi (potentsiaalset) lugejat dokumendi koostaja osas eksitusse viia: sellises olukorras tekib dokumendi (potentsiaalsel) lugejal ikkagi mulje, et dokumendi koostas
keegi muu kui on dokumendil näidatud (vt ka Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil. 19. Auflage, § 33, Rn 8). Niisiis tuleb müügilepingu nr DJ 44/2017 võltsimist jaatada. Nn materiaalsele võltsimisele viitavad asjaolud on ära näidatud ka süüdistusaktis: tuuakse välja, et Biotopresursit ei olnud olemas (süüdistusakti lk 42). Maakohus ei öelnud vähemalt otsesõnu, milliseid õigusi oli võimalik selle lepinguga omandada või millistest kohustustest sai lepingu alusel vabaneda. Süüdistusaktis (lk 42) viidatakse sellele, et Agrochemal tekkis õigus saada 420 000 eurot. Ehkki Agrochemal tegelikult sellist õigust ei tekkinud – tsiviilõiguslikult kehtivat lepingut ei olnud – , jäeti lepingu lugejale niisugune mulje – ja see on Riigikohtu praktika kohaselt piisav (vt käesoleva otsuse p 455 (näilik õigus)).
479.D. Jeršovi ja U. Lokki on peetud lepingu võltsijateks.
480.Et D. Jeršov koostas kõnealuse lepingu, on üsna hõlbus öelda: D. Jeršov kirjutas lepingule Agrochema esindajana alla ja peale selle oli D. Jeršov Vao rapsitehinguga ka n-ö käsist ja jalust seotud.
481.Maakohus leidis (otsuse lk 60), et on võimalik jaatada ka U. Loki olulist panust lepingu koostamisse. U. Loki kaitsja sellise järeldusega nõus ei ole: U. Loki mälukaardilt leiti küll kõnealuse lepingu koopia, ent sellest ei saa teha järeldust, et U. Lokk seda dokumenti kuidagi muutis. Kriminaalkolleegium leiab siiski, et U. Lokki on võimalik pidada müügilepingu nr DJ 44/2017 võltsijaks. Lepingufaili leidmine U. Loki mälukaardilt on väga kaalukas tõend: see viitab sellele, et U. Lokk oli lepingu koostamisega kuidagi seotud. Oluline on seegi, et R. Puhk rääkis n-ö vajalike dokumentide koostamisest Vao rapsiga seoses üheaegselt nii D. Jeršovi kui ka U. Lokiga – ja U. Lokk ei olnud selles vestluses üksnes passiivne osaleja, vaid rääkis sisuliselt kaasa (kd 15, tl 97–101). Seega tuleb öelda, et U. Lokk andis mingil moel lepingu võltsimisse mõne seesuguse panuse, mida saab pidada võltsimise (kaas)täideviimiseks. Niisugune (mõnetine) ebaselgus konkreetsesse käitumisakti (konkreetsetesse käitumisaktidesse) puutuvalt U. Loki süüditunnistamist ei väära. Nimelt ei takista Riigikohtu hinnangul süüdistatavale teise inimese surma omistamist see, kui jääb teadmata, mil viisil süüdistatav ohvri surma põhjustas (kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-101-15, p 37). Sama loogika peab kehtima ka puutuvalt teistesse kuritegudesse, sh dokumendi võltsimisse: kui on väljaspool mõistlikku kahtlust, et isik andis teosse oma kaaluka panuse, saab talle võltsimist ette heita ka siis, kui teopanus lõplikult konkretiseerimata jääb. Olgu viimaks märgitud, et tõendatusele ei tohi esitada ka ülemäära rangeid nõudeid: vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-1301/35, p 12.
482.Et ka mingeid õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine, on D. Jeršovi ja U. Loki süüditunnistamine lepingu nr DJ 44/2017 võltsimises lõppastmes õige ja maakohtu otsuse tühistamiseks ses osas alust ei ole.
483.R. Puhki kaitsja leiab, et R. Puhki ei saa selle lepingu võltsimisele kaasaaitamises süüdi tunnistada: R. Puhk ei jaganud dokumentide võltsimiseks näpunäiteid, vaid piirdus üldiste selgitustega. Ringkonnakohus kaitsjaga ühte meelt ei ole. Kaasaaitamisest kõnelemiseks piisab kellegi teotahte tugevdamisest või soodustamisest (Sootak – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 22, komm 9). Seega on selle osavõtuvormi karistatavuslävi madal.
484.Kolm meest kõnelesid muu hulgas järgmist (kd 15, tl 99–100): R. Puhk: „Ei mõtlen, mis kuupäevaga ära saab, sest Agrochema elab mul seljas“ [...]
R. Puhk: „Oodake see ära, et saaks selle ära, sest Agrochema elab mul seljas ja siis ma ostaks selle osa tagasi sealt ja olekski sellega sellega finiito“ D. Jeršov: „...allkirjastab CMR...“ R. Puhk: „Jah, jah, jah“ D. Jeršov: „...vii tema juurde...“ R. Puhk: „Ei noo too siia..., ise võtan need ära, võtan need ära“ [...] R. Puhk: „Nojah see on vaja ära teha. See on vaja ära teha, et see raps, raps minema, ei viitsi nende politseiga jagelema hakata“ [...] R. Puhk: „See müügi pool ma selle enda osa ostaks tagasi ja mis teie osa sinna, sinna siis see sinna ära saata, dokumendid sinna Agrochemasse“ U. Lokk: „Mhmm“ R. Puhk: „Elab seal, elab, elavad seal seljas juristide ja kõikide asjadega. Tundub, et on ka politseisse andnud, rapsida, et nad ei saa seal muud teha ise. Ei taha seal nagu, ei taha nagu, tahaks, tahaks, et see asi ära laheneks. Politsei, ilma politseita. Ei viitsi politseiga tõmblema hakata. Igapäevaselt vaja jooksvalt, jooksvalt seda äri teha. Ost, ost-müük ja logistika põhitegevused politseile“ D. Jeršov: Siis koopiad, CMR-d jäävad endale ka?“ R. Puhk: „Jah, ikka jah“ [...] U. Lokk: „Ei, nad ei esitagi siis enam kindlasti selles osas. Siis kui dokument käes olemas on, ei olegi midagi, kõik korras. ...Valgevenes üle...“ R. Puhk: „Teeme siis, vaatame siis homme õhtul üle“ U. Lokk või D. Jeršov: „Mhmm“ U. Lokk: „Anname siis dokumendid sinu kätte eks“ R. Puhk: „Vaatame kus kuidas keegi liigub, kuidas saab“
485.Ka on oluline R. Puhki juurest leitud paberileht (kd 11, tl 94), millel on muu hulgas seesugune tekst: „[...] Agritradingusse Lembitu 1 E Tartu ja teine Jõgevale Turu 7 a Agrochemasse tähituna Valgevenest. Ja üks eksemplar Valgevenesse reservi juhul kui on vaja pärast.“ [...] „Andke Tallinnas sellel Valgevene esindajale üle. Ja kindlasti Üks originaal eksemplar peab jõudma kõikidest dokumentidest (tegevusluba, leping, cmrid, passikoopia) Agrotradingusse Lembitu 1 E Tartu ja teine Jõgevale Turu 7 a Agrochemasse tähituna Valgevenest. Ja üks eksemplar Valgevenesse reservi kui on vaja.“
486.Need tõendid võimaldaks teoreetiliselt küsida isegi seda, kas R. Puhki ei peaks pidama võltsimise (kaas)täideviijaks: R. Puhki roll on olnud kaalukas. Sellel küsimusel siiski mõtet pole, kuivõrd ringkonnakohus ei tohi R. Puhki reformatio in peius-põhimõttest tulenevalt ise kaasaaitamise asemel täideviimises süüdi tunnistada (vt käesoleva otsuse p 414). Kaasaaitamise (madal) lävi on aga igal juhul ületatud. Äsja näidatud tõendid võimaldavad öelda, et R. Puhk ei olnud kaugeltki passiivne n-ö pealtkuulaja, kes võttis vaid D. Jeršovi ja U. Loki plaani teadmiseks. Ta andis isegi nõu: puutuvalt sellesse, kuna leping koostada ja kuidas seda on vaja edasi toimetada. Saab ka jaatada D. Jeršovi ja U. Loki teotahtluse tugevdamist: mõlemad mehed nägid, et R. Puhk on asjast kõigiti huvitatud ja see andis neile indu juurde. R. Puhki tegu oli ka õigusvastane ja süüline, mistõttu on R. Puhki süüdi tunnistamine võltsimisele kaasa aitamises õige.
487.Lepingu võltsimine oli eelnevast tulenevalt vajalik selleks, et varjata Vao rapsiga seonduvat Agrochema raha omastamist. Niisiis tingis D. Jeršovi ja U. Loki puhul võltsimise nende soov oma kuritegu varjata. Sellega seoses tuleb küsida, kas nende vastutuse võiks välistada Riigikohtu seisukoht, et KarS § 316 järgi ei vastuta enese mittesüüstamise privileegi tõttu kahtlustatav või süüdistatav, kes kõrvaldab tema süüle viitavaid tõendeid (lahend asjas nr 3-1-1-39-05, p 15). Paralleeli tõmmates võiks ju väita, et kui kuriteo toime pannud isik võltsib dokumenti oma kuriteo varjamiseks, peaks kehtima sama loogika: võltsimisvastutus peaks ära langema. Ringkonnakohus nii siiski ei leia. Esiteks rääkis Riigikohus viimasena viidatud asjas KarS § 316 lg 1 alt-st 1, st tõendite kõrvaldamisest – mitte aga KarS § 316 lg 1 alt-st 2, st tõendite loomisest. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik väita, et tõendi loomine eeldab suuremat kriminaalset energiat kui tõendi kõrvaldamine, mistõttu KarS § 316 lg 1 alt 2 puhul Riigikohtu seisukoht ei kehti – ja seetõttu ei saaks see kehtida ka dokumendi võltsimise puhul. Samas polegi see määrav. Nimelt leidis Riigikohus viimati märgitud lahendis sedagi, et karistada saab kurjategijat siis, kui ta tõendit hävitades rikub ka mõnda muud õigushüve kui see, mida kaitseb KarS § 316. Kuivõrd KarS § 316 kaitseb õigusemõistmist, KarS § 344 aga õiguskäibe usaldusväärsust (vt käesoleva otsuse p 454), saabki öelda, et lahendis nr 3-1-1-39-05 öeldu D. Jeršovi ja R. Puhki karistamist võltsimise eest ei väära. Liiatigi on mõeldav ka see, et kurjategija realiseerib küll KarS § 316 lg 1 alt 2 koosseisu, aga ei pane toime KarS §-le 344 vastavat tegu: nt viskab kurjategija n-ö jälgede segamiseks kuriteopaigale võõra DNA-ga eseme või vajutab porisse võõra saapa jälje – või hoopiski valetab kirjalikult iseenda nime all. Seetõttu ei saa ka öelda, et lahendis nr 3-1-1-39-05 leitust n-ö hiilitakse KarS § 344 abil mööda: on situatsioone, kus valetõendit loov kurjategija pääsebki karistuseta.
488.Kõiki mehi on peetud ka võltsitud müügilepingu kasutajateks (KarS § 345 lg 1): seeläbi, et see müügileping saadeti Agrochemasse. Niisuguse otsustusega kriminaalkolleegium päri ei ole.
489.Esiteks tuleb välja tuua, et kõne alla saab tulla mitte võltsitud dokumendi vahetu kasutamine KarS § 21 lg 1 alt 1 mõttes, vaid müügilepingu KarS § 21 lg 1 alt 2 pärane vahendlik kasutamine: ükski kolmest mehest ei viinud müügilepingut ise Agrochema postkasti, vaid see lasti sinna toimetada pahaaimamatul postiljonil, st vahendil, keda valitseti ülekaaluka teadmisega puutuvalt tema poolt edasi toimetatava saadetise omadustesse. See asjaolu nähtub ka süüdistusaktist: viidatakse sellele, et süüdistatavad organiseerisid müügilepingu saatmise läbi Valgevene Eestisse Agrochemale.
490.Märksa tõsisem probleem seondub aga süüdistatavate teopanusega. Süüdistusaktis piirdutakse vaid umbisikulise väitega, et süüdistatavad organiseerisid müügilepingu Agrochemasse saatmise (lk 44–45). Maakohus on veelgi napim: otsuse viidatakse sellele, et süüdistatavad kasutasid müügilepingut (lk 61) ehk piirdutakse vaid koosseisus toodud abstraktse teokirjeldusega (kasutamine). Niisiis ei ole ei süüdistuses ega maakohtu otsuses viidatud ühelegi konkreetsele käitumisaktile (kehaliigutusele): on jäädud väga abstraktseks.
491.Tulebki tõdeda, et puudub igasugune teadmine sellest, kes ja kuidas müügilepingu pärast selle n-ö valmis võltsimist mõnda postiettevõttesse toimetas. Eeldatavasti tegi seda üks kolmest süüdistatavast, mitte nad kõik koos. Kõigiti võimalik on seegi, et ülejäänud kaks lepingu võltsimise järgselt selle lepinguga seoses enam midagi ei teinudki. Sellises olukorras tuleb küsida, kas süüdistatavatele üldse on võimalik võltsitud dokumendi kasutamist ette heita: võib ju neist igaüks väita, et tema ei andnud võltsimise järgselt selle dokumendiga seonduvasse (selle Agrochemale saatmisse) enam mitte mingisugust panust – isegi mitte sellist, mis võimaldaks talle süüks arvata dokumendi kasutamisele kaasaaitamist. Kriminaalkolleegium leiab, et sellist
(hüpoteetilist) kaitseväidet pole tõesti võimalik ümber lükata, mistõttu ei saa ühelegi süüdistatavale teha võltsitud dokumendi kasutamise etteheidet mõne võltsimise järgse teo pinnalt. See aga tähendab seda, et D. Jeršovi, U. Lokki ega R. Puhki ei saa tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi süüdi võltsitud müügilepingu kasutamise täide viimises, mistõttu tuleb maakohtu otsus ses osas tühistada. Tühistamise aluseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (KrMS § 338 p 2): maakohtu tuvastatud süüdistatavate käitumist ei saa subusmeerida KarS § 345 alla. See ei tähenda seda, et süüdistatavad tuleb „KarS § 345 lg 1 järgi õigeks mõista“ – nagu tihtipeale kohtupraktikas kombeks. Seda seetõttu, et kui mingi tegu ei vasta karistusnormile X, peab kohus kontrollima, kas see tegu võib vastata mõnele muule karistusnormile (nt Y-le või Z-le). Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, peabki kohus tunnistama isiku süüdi Y või Z järgi. Seetõttu ei ole korrektne mõista isikut õigeks mingi konkreetse paragrahvi järgi – õigeks tuleb keegi mõista toime pandud teos, st see tegu ei vasta ühelegi karistusnormile. Praegu ei olegi kõnealune tegu – konkretiseerimata „organiseerimine“ või „kasutamine“ – karistatav ka ühegi muu karistusnormi järgi, mistõttu tuleb D. Jeršov, U. Lokk ja R. Puhk selles teos KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. Kuivõrd edaspidi öeldavast ilmneb see, et ühtegi süüdistatavat ei ole võimalik KarS § 345 lg 1 järgi täideviimise vormis süüdi tunnistada, pole tarvidust tühistada neile KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud karistust: kui tühistatakse ära süüdimõistev kohtuotsus kõigi mingile kuriteokoosseisule vastavate tegude eest, ei saa juba formaal-loogiliselt jääda järgi ka karistust nende olematute kuritegude eest. Kuivõrd D. Jeršovi ja U. Loki liitkaristuse tühistas ringkonnakohus juba ülal (vt käesoleva otsuse p-d 409 ja 417), ei tingi eelnev tõdemus nende liitkaristuste tühistamist. Küll aga on KrMS § 338 p 2 alusel karistuse mõistmist puudutava materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast vaja tühistada R. Puhkile mõistetud liitkaristus: et võltsimise täideviimises R. Puhk süüdi pole, langeb n-ö üks liidetav ära.
492.Et aga süüdistatavatele seoses müügilepinguga võltsitud dokumendi kasutamise süüdistus esitati ja et nad kõik on tunnistatud süüdi selle müügilepingu võltsimises (ehkki osaliselt erinevates toimepanemise vormides), on apellatsioonikohtul kriminaalkolleegiumi meelest hoolimata KrMS §-st 340 (reformatio in peius) võimalus analüüsida, kas dokumendi eelnevat võltsimist ei saa pidada võltsitud dokumendi hilisemale kasutamisele kaasaaitamiseks. Teisisõnu tuleb küsida, kas D. Jeršov ja U. Lokk ei peaks müügilepingu koostamise eest vastutama ideaalkogumis (KarS § 63 lg 1) dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise (KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3) ning R. Puhk müügilepingu koostamise abistamise eest samuti ideaalkogumis dokumendi võltsimisele kaasaaitamise ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise (KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3) eest.
493.Kõigi kolme süüdistatava võltsimistegude (D. Jeršovi ja U. Loki poolne täideviimine ning R. Puhki poolne kaasaaitamine) võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamiseks lugemise kasuks kõneleb see, et kui süüdistatavad ei oleks neid tegusid teinud, poleks ühel neist olnud võimalik hiljem võltsitud müügilepingut Agrochemasse saatmiseks kellelegi üle anda või oleks see vähemalt raskendatud olnud.
494.Tuleb aga küsida, kas käesoleva otsuse üle-eelmises punktis välja pakutud lahenduse peaks väärama see, et iga süüdistatav kolmest võib esitada järgmise väite: mind ei ole võimalik võltsitud dokumendi kasutamisele kaasa aitamises süüdi tunnistada seetõttu, et ma võisin ise olla selle dokumendi kasutaja (mina võisin selle anda postiasutusele Agrochemasse saatmiseks); omaenda toime pandud põhiteole ei saa kaasa aidata, kuivõrd KarS § 22 lg 3 räägib kaasabi osutamisest „teise isiku“ teole; järelikult on võimalik, et ma ei sooritanud kaasaaitamistegu ehk mind tuleb KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt õigeks mõista. Sellise argumendi arvestamata jätmine ja isiku süüdi tunnistamine võiks ehk esmapilgul meenutada nn
valiktuvastamist, mille mõte on lihtsustatult öeldes see, et kellegi süüditunnistamist ei väära ebaselgus selle osas, millise kuriteo ta täpselt toime pani – eeldusel, et mingi kuriteo toimepanemine on kindel (vt selle kohta Sootak. Süüdimõistmine koosseisu valiktuvastamise alusel.). Riigikohtu hinnangul aga valiktuvastamine (vähemalt selle n-ö ehtsas vormis) võimalik ei ole: vt otsus nr 1-20-8308/70. Isiku praegu käsitletavas olukorras süüdi tunnistamist siiski valiktuvastamiseks pidada ei saa: vt Sootak. Süüdimõistmine koosseisu valiktuvastamise alusel, lk 111 ja Wessels/Beulke/Satzger. Strafrecht. Allgemeiner Teil. 50. Auflage, Rn 1309. Nimelt eeldab (ehtne) valiktuvastamine seda, et keegi tunnistatakse süüdi kas ühes või teises kuriteos – ja see ebaselgus ilmneb juba otsuse resolutsioonist. Kui aga kaks võimalikku versiooni on nn astmesuhtes (mh täideviimine ja osavõtt), tulebki kohaldamisele in dubio pro reo-põhimõte ja isik tunnistatakse süüdi vaid kergema alternatiivi järgi (ainult osavõtus): Sootak. Süüdimõistmine koosseisu valiktuvastamise alusel, lk 1119 ja Wessels/Beulke/Satzger. Strafrecht. Allgemeiner Teil. 50. Auflage, Rn 1309. Seega saab öelda, et hoolimata mõningast ebaselgusest kaasaitamise objektiivse elemendi „teise isiku tegu“ osas, on võimalik võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise objektiivset koosseisu jaatada.
495.Ka olid kõik süüdistatavad võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise koosseisulistest asjaoludest teadlikud: muu hulgas teadsid nad seda, et müügilepingut ei koostata n-ö sahtlipõhja panemiseks, vaid selleks, et üks neist organiseeriks kuidagi selle Agrochemale saatmise. Kõigi süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja süüline.
496.Ringkonnakohtu meelest ei väära süüdistatavatele võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamisetteheite tegemist ka kogumiõpetus. Teoreetiliselt oleks tõesti võimalik esitada vastuväide, et dokumendi võltsimine kujutab endast alati dokumendi hilisemale kasutamisele kaasaaitamist – ja seetõttu tuleks piirduda üksnes isiku süüdi tunnistamisega dokumendi võltsimises. Niisuguselt talitamine poleks kriminaalkolleegiumi meelest aga õige juba seetõttu, et dokumendi võltsimine kui võltsitud dokumendi kasutamise ettevalmistustegu on juba formaalloogiliselt dokumendi kasutamisest kergem kuritegu – ja see ilmneb ka sanktsioonimäärast (KarS § 344 lg 1: kuni aastane vangistus; KarS § 345 lg 1: kuni kolmeaastane vangistus). Asja ei muuda see, et jutt käib kaasaaitamisest: kaasaaitajale võib KarS § 22 lg-st 5 tulenevalt mõista sama raske karistuse, nagu täideviijale. Raskema kuriteo ebaõigus ei saa neelduda kergemas kuriteos. Küll aga oleks võimalik vastupidine: kergema kuriteo ebaõigus neeldub raskemas kuriteos. Seetõttu oleks kõigiti mõeldav see, et dokumendi kasutamisele dokumendi võltsimisele kaasa aitavat isikut ei mõistetagi süüdi KarS § 344 lg 1 järgi, vaid üksnes KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Sama loogikaga peaks jääma KarS § 344 lg 1 järgi süüdi tunnistamata isik, kes oma võltsitud dokumenti ise kasutab: ta tuleks mõista süüdi vaid dokumendi kasutamises (täideviimises), KarS § 345 lg 1 järgi. See ei tähendaks seda, et KarS § 344 lg 1 jääbki rakenduseta, st dokumendi võltsija tuleks alati mõista süüdi KarS § 345 lg 1 järgi (täideviimises, kaasaaitamises või kihutamises). KarS § 344 lg 1 jaoks jääks järgi see rakendusala, mis ongi ettevalmistusdeliktide puhul loogiline: kui dokumenti mingil põhjusel ei kasutata (nt võtab politsei dokumenti kasutada püüdnud isiku enne dokumendi kasutamist kinni), saabki teha läbi KarS § 344 lg 1 süüetteheite võltsimise ehk võltsitud dokumendi kasutamise ettevalmistamise eest. Näib, et sellist kogumiõpetuslikku lähenemist peab vähemalt osaliselt õigustatuks ka R. Puhki kaitsja, kelle meelest on ebaloogiline, et isikut karistatakse nii dokumendi võltsimise kui ka sellise dokumendi kasutamise eest (apellatsiooni lk 7). Nt Saksamaal leitaksegi, et võltsimise kui pelga ettevalmistustegevuse ebaõigus neeldub nn kaaskaristatava eelteona hilisemas kasutamises ehk vastutus järgneb vaid võltsitud dokumendi Viidatavas allikas esineb üks viga. Nimelt märgib autor, et süüdlase jaoks kergem variant peab olema tõendatud. Nii see siiski ei ole: kui on tõendatud, et A osutas B teole kaasaabi, saab A ilma probleemideta tunnistada kaasaaitamises süüdi n-ö üldise loogika järgi.
kasutamise eest (vt nt Rengier. Strafrecht. Besonderer Teil. 19. Auflage, § 33, Rn 37). Eesti kohtupraktika järgi aga nii ei ole: isik, kes ise dokumendi võltsib ja seda seejärel juba võltsimise ajal olemas olnud plaani kohaselt kasutab, vastutab nii võltsimise kui ka kasutamise eest (ehk võltsimine ei neeldu kasutamises) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1113-13). Ehkki see praktika puudutab võltsimise täideviimist ja võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise reaalkogumit, pole ringkonnakohtu meelest põhjust talitada teisiti siis, kui tegemist on võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise võimaliku ideaalkogumiga: kui leida, et dokumendi võltsimise ebaõigus võltsitud dokumendi kasutamises ei neeldu, pole vahet selles, kas a) võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on üks tegu või on tegemist erinevate tegudega ega selles, kas b) aset on leidnud võltsitud dokumendi kasutamise täideviimine või sellest osavõtt. Seda seisukohta näib vähemalt kaude toetavat ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-1-00, kus kõrgeim kohus peab passi võltsimisele kaasaaitamist passi kasutamisest küll hõlmatuks – seda aga üksnes seetõttu, et kaasaaitamine ja kasutamine kuulutatakse karistatavaks ühe ja sama paragrahvi dispositsioonis.
497.Eeltoodu tähendab seda, et D. Jeršov ja U. Lokk tuleb müügilepingu võltsimise eest mõista lisaks KarS § 344 lg-le 1 (dokumendi võltsimine) süüdi ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 (võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamine) järgi, st neid on vaja karistada KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi ühe ideaalkogumis toime pandud kuriteo eest. R. Puhk aga on vaja tunnistada ideaalkogumis süüdi KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Eelnev tähendab ühtlasi seda, et on tarvis tühistada D. Jeršovile ja U. Lokile KarS § 344 lg 1 järgi mõistetud karistus ja R. Puhkile KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi mõistetud karistus. Seda seetõttu, et sel karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse ka tõsiasja, et vähemalt ühe juhul kujutas dokumendi võltsimine (R. Puhki puhul: võltsimisele kaasa aitamine) endast ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgset tegu. Niisiis tuleb karistuse mõistmist ilma seda asjaolu arvestamata pidada materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks KrMS § 338 p 2 mõttes. ε) 40 Belgruziga seotud saatelehte
498.Nende saatelehtede (kd 2, tl 172–212) võltsitust ei saa tuletada sellest, et nad sisaldasid valeteavet, justkui oleks Belgruz viinud Eestist Valgevenesse Biotopresursile 1000 tonni rapsi: kirjalik valetamine ei ole dokumendi võltsimine.
499.Samas on neil saatelehtedel näidatud Agrochema kõrval nende koostajatena Belgruzi ja Biotopresursit: saatelehtedele on löödud nende äriühingute rekvisiitidega templid ja allkirjaridadele on kantud allkirju meenutavad sümbolid. Et Biotopresurs ei saanud saatelehtede koostaja olla, tuleneb juba ülaltoodust: Biotoprsursit ei olnud 2017. aasta mais olemaski. Ka ei löönud saatelehtedele Belgruzi templit ega kirjutanud neile alla Belgruzi esindaja: seda kinnitas D.Z. ele Belgruzi esindaja A.K. (kd 2, tl 141). Seetõttu tuleb tuvastada, et ükski Belgruzi esindaja nende saatelehtedega seotud ei olnud ehk Belgruzi rekvisiidid kandis neile dokumentidele keegi teine ning dokumendi võltsimist tuleb jaatada ka puutuvalt Belgruzi. Et võltsitud dokumente oli 40, ei tähenda seda, et toimus 40 võltsimist. Saatelehed on väga sarnased ja kõigi nende võltsimine oli kantud soovist varjata Vao rapsiga seonduvat. Seetõttu saab öelda, et 40 dokumendi koostamine kujutab endast loomuliku elukäsitluse järgi ühte ja sama tegu.
500.Nagu käesoleva otsuse p-s 478 öeldud, nähtub ka süüdistusaktist, et Biotopresursit olemas ei olnud. Belgruziga seonduv info on süüdistusaktis napim. Samas on vaja meelde tuletada, et süüdistusaktile ei saa seada ülearu kõrgeid nõudmisi (vt käesoleva otsuse p 367). Süüdistusakti lugedes on hõlbus aru saada, et Belgruzil ei olnud saatelehtedega mingit pistmist: selle
Valgevene äriühingu esindajatel ei saanud olla mingit huvi lisada oma rekvisiite sellisele valeinfot sisaldavale dokumendile, mis oli mõeldud varjamaks üht Eestis aset leidnud kuritegu. Seetõttu ei takista süüdistusakt süüdistavate nn materiaalses võltsimises süüdi tunnistamist.
501.Õiguste omandamise kohta kehtib sama, mis öeldi käesoleva otsuse p-s 478 puutuvalt müügilepingusse nr DJ 44/2017.
502.Nendegi dokumentidega seoses on D. Jeršovi ja U. Lokki loetud võltsijateks ja R. Puhki neile kaasaaitajaks.
503.Siingi on D. Jeršovi oluline panus dokumentide koostamisse selge: ta oli Vao rapsitehinguga väga tihedasti seotud, aga eelkõige on oluline, et ta kirjutas saatelehtedele Agrochema esindajana alla.
504.Kriminaalkolleegium soostub prokuratuuri ja maakohtuga, et saatelehtede võltsijaks tuleb pidada ka U. Lokki. Esiteks saatis U. Lokk 20. juunil 2017 need saatelehed (nende elektronkoopiad) oma elukaaslase S. Haugase meilile. Teiseks olgu meenutatud, et R. Puhk rääkis n-ö vajalike dokumentide koostamisest Vao rapsiga seoses üheaegselt nii D. Jeršovi kui ka U. Lokiga – ja seda sugugi mitte passiivse osalejana. Niisiis on vaja leida, et dokumentide võltsimisse andis mingil moel oma kaaluka panuse ka U. Lokk.
505.Seega tuleb öelda, et D. Jeršov ja U. Lokk panid kaastäideviimise vormis toime saatelehtede võltsimise. Tegu oli õigusvastane ja süüline ehk D. Jeršovi ja U. Loki süüditunnistamine on lõppkokkuvõttes õige.
506.(Ka) R. Puhki osas saab saatelehtedesse puutuvalt viidata paljuski sellele, mis oli asjakohane müügilepingu nr DJ 44/2017 juures: R. Puhk andis D. Jeršovile ja U. Lokile nõu ning innustas neid mehi pettuse varjamiseks vajalikke dokumente koostama (käesoleva otsuse p 486). Kuivõrd siingi õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, on R. Puhki süüdi tunnistamine saatelehtede võltsimisele kaasaaitamises lõpptulemina korrektne.
507.Puutuvalt saatelehtede kasutamisse on olukord samasugune nagu müügilepingu puhul. Ühegi süüdistatava puhul ei saa välistada, et saatelehtede võltsimise järgselt nad nende lehtedega seoses enam ühtegi käitumisakti ei sooritanud. Seetõttu tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast osas, millega mõisteti D. Jeršov, U. Lokk ja R. Puhk KarS § 345 lg 1 järgi süüdi saatelehtede võltsimise järgselt aset leidnud saatelehtede kasutamises (tuvastatud asjaolud seesugust materiaalõiguslikku hinnangut ei võimalda). Selles teos tuleb süüdistatavad KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. Küll aga tuleb siingi öelda, et kõik kolm aitasid saatelehtede kasutamisele kaasa – läbi saatelehtede võltsimise (D. Jeršov ja U. Lokk) või sellele võltsimisele kaasa aitamise (R. Puhk). Niisiis on D. Jeršov ja U. Lokk vaja saatelehtede võltsimise eest mõista lisaks KarS § 344 lg-le 1 (dokumendi võltsimine) süüdi ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 (võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamine) järgi ehk neid tuleb karistada KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi ühe ideaalkogumis aset leidnud teo eest. R. Puhk aga tunnistatakse süüdi KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi.
508.Kriminaalkolleegiumi meelest moodustab müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamine ja 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamine endast ühe ja sama D. Jeršovi ning U. Loki poolse teo nn loomuliku teoühtsuse kontseptsiooni kohaselt: need dokumendid puudutasid ühte ja sama nö põhikuritegu (Vao rapsiga seotud omastamine) ning sellest lähtuvalt saab öelda, et kõik 41
dokumenti koostati üheskoos. Selsamal põhjusel tuleb üheks teoks lugeda ka R. Puhki kaasaitamine müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamisele ja 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamisele. ζ) Müügileping nr DJ18/05-2015
509.Lepingu (kd 3, tl 195–196) sisuline ebaõigsus (erinevalt lepingus väidetust Agrochema Lemurole tegelikult midagi ei müünud) lepingu võltsimist jaatada ei võimalda. Küll aga annab aluse lugeda leping võltsituks tõsiasi, et ühe lepingu koostajana nähtub lepingust Lemuro. Maakohus leidis loogiliselt (otsuse lk 40), et kuivõrd Lemurole ei õnnestunud Poolasse tähitud kirja üle anda, ei olnudki seda äriühingut 2017. aasta mais olemas. Olulised on ka T.R. ütlused – T.R. oli lepingu kohaselt Lemuro esindaja ja tema nime kohal on allkirja meenutav sümbol. T.R. väitel üritas ta kunagi aastaid tagasi Lemuroga äri tegema hakata, ent sellest ei tulnud midagi välja; tema ei ole kunagi lepingut nr DJ18/05-2015 näinud ja lepingul olev allkiri ei ole tema oma; D. Jeršovi ega U. Lokki ta ei tunne; 2017. aastal töötas ta Soomes. Neid asjaolusid silmas pidades ei olnud lepingu koostajaks Lemuro. Et aga sellega kursis olnud D. Jeršov kandis sellest hoolimata lepingule oma allkirja ja lõi lepingusse Agrochema templi, saab öelda, et D. Jeršov võltsis lepingu. Leping oli kohane (näivate) õiguste omandamiseks: maakohus viitas sellele, et lepingu kohaselt tekkis Lemurol õigus saada 48 tonni mahedat kanepiseemet ja Agrochema sai õiguse nõuda selle seemne müügi eest tasu (otsuse lk 43). D. Jeršov oli kõigist neist asjaoludest teadlik ehk ta pani KarS § 344 lg 1 pärase teo toime tahtlikult. Ka oli see tegu õigusvastane ja süüline.
510.Ehkki süüdistusakt on siingi lepingu n-ö materiaalsesse võltsitusse puutuvate faktiliste asjaolude osas võrdlemisi napp, on ta siiski piisav. Tõsi on see, et süüdistusaktis ei tooda erinevalt Biotopresursiga seonduvast ära seda, et Lemurot ei olnudki olemas. Samas aga nähtub süüdistusaktist esiteks see, et T.R. allkiri ei olnud lepingul ehtne. Ainuüksi tõigast, et ühe lepingupoole esindaja allkiri on järgi tehtud, saab järeldada, et tegelikult kõnealune lepingupool seda lepingut ei sõlminud. Lisaks nähtub süüdistusaktist n-ö loogiliselt, et Lemurol polnud asjaga mingit seost: et leping koostati kuriteo varjamiseks ja selle sisu ei vastanud tõele, võimaldab öelda, et asjasse mitte kuidagi puutunud Poola äriühingul ei olnud mitte mingisugust huvi seesugusele lepingule alla kirjutada. Seega ei väära D. Jeršovi süüdi tunnistamist müügilepingu nr DJ18/05-2015 võltsimises ka süüdistusakt ehk D. Jeršovi KarS § 344 lg 1 järgne süüdi tunnistamine selle dokumendiga seoses on õige.
511.D. Jeršovi pole aga võimalik tunnistada KarS § 345 lg 1 järgi süüdi selle võltsitud dokumendi kasutamises. Ringkonnakohus peab seniste menetlejatega soostuvalt tõendatuks seda, et D. Jeršov läks 23. mail 2017 Kaanoni Koopiakeskusse, skaneeris seal müügilepingu nr DJ18/05-2015 ja see skaneeritud versioon10 saadeti seejärel koopiakeskusest Agrochema eposti aadressile. Skaneeringu vahetuks saatjaks ehk KarS § 345 lg 1 pärase koosseisuteo toimepanijaks aga ei olnud mitte D. Jeršov, vaid koopiakeskuse töötaja K.K. (kd 4, tl 1–2) – nagu tuvastas ka maakohus (otsuse lk 40). Niisiis tuleks kõne alla võltsitud dokumendi kasutamise vahendlik täideviimine – D. Jeršov kasutas ülekaaluka teadmisega dokumendi võltsitusest vahendina ära koopiakeskuse töötajat. Siingi ei välista tulenevalt käesoleva otsuse p-s 400 märgitust vahendlikust täideviimisest rääkimist see, et K.K. i teopanus oli üksnes tehnilise iseloomuga. Erinevalt väetisetehingut puudutavast aga ei ole süüdistusaktis ära toodud mingeidki faktilisi asjaolusid, mis viitaks teo vahendlikule täideviimisele: öeldakse lihtsalt Ringkonnakohus on varem selgitanud, et niisuguses olukorras saab öelda, et isik kasutab võltsitud dokumenti (paberoriginaali) vahendlikult: elektrooniline koopia kujutab endast vahendit näitamaks seda, et kusagil on olemas (või on olemas olnud) käsitsi kirjutatud originaaldokument (otsus nr 1-20-1041/181, p 313).
lakooniliselt, et D. Jeršov esitas vastava dokumendi (süüdistusakti lk 45). Seetõttu ei ole D. Jeršovi KarS § 345 lg 1 järgne süüdi tunnistamine müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamise eest tulenevalt KrMS § 268 lg-st 5 võimalik. Poleks ka võimalik väita, et D. Jeršov kasutas dokumenti omakäeliselt – seeläbi, et andis selle skaneeritud versiooni edasi saatmiseks K.K. ile. Kriminaalkolleegium soostub Saksa õiguses omaks võetud arusaamaga, et dokumendi kasutamiseks ei saa pidada dokumendi vahendaja kätte andmist – kasutamine eeldab seda, et dokument tehakse teatavaks sellele isikule, keda üritatakse võltsinguga petta (Fischer. Strafgesetzbuch. 68. Auflage, § 267, Rn 38). Vastupidine tõlgendus läheks vastuollu ka KarS § 345 lg 1 sõnastusega. Nimelt ei saa dokumenti vahendajale andmisega iseenesest omandada mingeid õigusi ega vabaneda mingeist kohustustest – seesugune eesmärk eeldab dokumendi edasi toimetamist vahendaja poolt ehk vastav eesmärk on toimepanijal just selle teo (vahendaja poolne edasitoimetamine) osas. Sellest lähtuvalt tuleb maakohtu otsus puutuvalt müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamisse tühistada. Siin on otsuse tühistamise alus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 – kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine: tõendid oleks iseenesest olemas ja materiaalõiguslikult saaks toimunut pidada võltsitud dokumendi vahendlikuks kasutamiseks, ent süüdistuse puudulikkuse tõttu pole seesuguse etteheite tegemine võimalik. D. Jeršov tuleb KarS § 309 lg 2 alusel müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamises õigeks mõista.
512.Ka ei ole siin võimalik teha D. Jeršovile kasutamisetteheidet kaasaaitamise instituudi abil – nagu talitati puutuvalt Vao rapsiga seotud võltsimisse (Biotopresurs ja Belgruz). Vao rapsiga seoses jäi ebaselgeks, kes dokumenti kasutas – iga süüdistatava puhul säilis võimalus, et tema ei olnud kasutaja, vaid üksnes kasutamisele kaasaaitaja. Siin nii ei ole: on tõendatud, et D. Jeršov ise kasutas tema enda võltsitud dokumenti. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik pidada D. Jeršovi kaasaaitajaks: omaenda teole ei saa kaasa aidata. Seega tuleb leppida sellega, et süüdistusaktis tehtud veast tulenevalt – puudub igasugune info vahendliku täideviimise kohta – ei saa D. Jeršovile müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamist mitte kuidagi ette heita.
η) Saatelehed nr 117-3 ja 117-36
513.Need saatelehed (kd 3, tl 197–198) on seotud lepinguga nr DJ18/05-2015: saatelehtedel oleva info kohaselt saatis Agrochema Hermespoli vahendusel Lemurole kanepiseemne. Võltsimisse puutuvalt pole oluline see, et seesugune info ei vasta tõele. Küll aga on mõlema lehe lahtris nr 23 formuleeringu „vedaja allkiri ja pitsat“ järel allkirja meenutavad kujundid. Seega nähtub neist lehtedest, et neile on alla kirjutanud vedaja Hermespoli esindaja – ehk dokument on koostatud Hermespoli poolt. Et tegelikult ükski Hermespoli esindaja neile lehtedele alla ei kirjutanud, nähtub juba ülal toodust: mingisugust kanepimüüki Lemurole ei toimunud ja järelikult ei saanud keegi ka Lemurole kanepit tarnida – niisuguses olukorras polnud Poola äriühingul Hermespolil mingit põhjust saatelehtedele alla kirjutada. Täiesti otse nähtub Hermespolil asjaga igasuguse seose puudumine Hermespoli esindaja S.D. e-kirjast D.Z. ele, et Hermespol Eestisse ega Eestist midagi ei transpordigi (kd 4, tl 4–7). Ringkonnakohtul pole midagi lisada maakohtule ses osas, et saatelehed olid kohased kohustustest vabanemiseks, kuivõrd nende alusel kinnitas vedaja justkui seda, et ta on oma seemnevedamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud (otsuse lk 42).
514.Järgnevalt tuleb analüüsida, milline oli D. Jeršovi roll saatelehtede võltsimises. Erinevalt müügilepingust nr DJ 44/2017, 40 Belgruziga seotud saatelehest ja müügilepingust nr DJ18/052015 ei ole saatelehtedel nr 117-3 ja 117-36 D. Jeršovi allkirja. Seetõttu ei saa tema saatelehtede
võltsijaks olemist tuvastada seesuguse allkirja pinnalt. Süüdistusaktis märgitakse, et D. Jeršov koostas saatelehed ise või korraldas nende koostamise (lk 43). Kui õige oleks teine alternatiiv – D. Jeršov korraldas saatelehtede koostamise – tuleks kõneleda mitte D. Jeršovi poolsest võltsimise täideviimisest, vaid kellegi võltsimisele kihutamisest (KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 2). Oma süüdistuskõnes leidis prokuratuur siiski, et D. Jeršov koostas saatelehed ise: „[T]uginedes modus operandile [on võimalik] väita, et Dmitri Jeršov võltsis ka rahvusvahelise kaubaveo saatelehed, kuivõrd need olid osa tervikplaanist – näidata tehingut Agrochema Eesti OÜ ja Lemuro vahel“ (kd 24, tl 92 pöördel). Ka maakohus asus seisukohale, et saatelehed koostas D. Jeršov ise (maakohtu otsuse lk 40). Ringkonnakohus soostub seniste menetlejatega: on äärmiselt loogiline, et müügilepingu nr DJ18/05-2015 võltsinud D. Jeršov võltsis ka saatelehed nr 117-3 ja 117-36, sest need kuulusid sisuliselt müügilepinguga kokku, D. Jeršov skaneeris koopiakeskuses kõik kolm dokumenti koos arvutisse ning vähetähtis pole seegi, et võltsing on labane – suvaliste allkirju meenutavate sümbolite tegemine ei nõua mingeid erioskusi. Siingi mingeid õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
515.Küsida tuleb sedagi, kas n-ö materiaalse võltsimise jaatamiseks on süüdistusaktis piisavalt faktilisi asjaolusid. Tõsi on see, et saatelehtedega seoses nähtub süüdistusaktist veelgi vähem infot n-ö materiaalsele võltsitusele kui puutuvalt müügilepingusse nr DJ18/05-2015: Hermespoli nime välja ei tooda. Sellegipoolest leiab ringkonnakohus, et piisavad faktilised asjaolud on süüdistusaktis ära näidatud. Seda seetõttu, et sealt nähtub, et „[s]aatelehtedele kanti käsikirjalised tekstid ning allkirjad ja kuupäevad“ ja „nende alusel kinnitas justkui vedaja, et on oma kohustuse – vedada Eestist Poola rapsi – nõuetekohaselt täitnud“ (süüdistusakti lk 43). Niisiis on süüdistusakti alusel aru saada, et saatelehtedelt nähtub ühe nende koostajana ka mingi vedaja. Kuivõrd vedamist ei toimunud, saab järeldada, et ühelgi vedajal ei olnud (oma esindaja kaudu) põhjust saatelehtedele alla kirjutada ehk ükski vedaja (oma esindaja kaudu) saatelehtedele alla ei kirjutanudki. See aga tähendab, et saatelehed on võltsitud.
516.Eeltoodust tulenevalt on D. Jeršovi KarS § 344 lg 1 järgi süüdi tunnistamine seoses saatelehtedega nr 117-3 ja 117-36 korrektne. Loomuliku teoühtsuse kontseptsiooni kohaselt tuleb müügilepingu nr DJ18/05-2015 ja saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 koostamist lugeda üheks teoks (vt käesoleva otsuse p 508).
517.Küll aga ei saa D. Jeršovi tunnistada nende saatelehtedega seoses süüdi KarS § 345 lg 1 järgi (kasutamine). Olukord on samasugune, nagu puutuvalt lepingusse nr DJ18/05-2015: kõne alla tuleks saatelehtede vahendlik kasutamine, ent vahendlikkusele pole süüdistusaktis mingeid viiteid. Seetõttu on maakohtu otsus vaja puutuvalt saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 kasutamisse KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tühistada. D. Jeršov tuleb selles teos – saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 kasutamine – KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. Tulenevalt käesoleva otsuse p-s 512 märgitust ei saa D. Jeršovile süüks arvata ka saatelehtede kasutamisele kaasaaitamist. θ) 201,8 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtmise akt, müügileping nr 05052017-1, 1376 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtmise akt ja rapsi hoiustamisleping
518.201,8 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtmise aktist (kd 3, tl 93–94) nähtuvad selle akti koostajatena vaid Agrochema ja Eestivili. Need kaks äriühingut selle akti koostasidki: aktile kirjutasid alla nende esindajad D. Jeršov ja R. Puhk. Seega ei ole akt võltsitud. Et aktis väidetu ei vasta tegelikkusele – rapsi üle ei antud –, kujutab endast pelka kirjalikku valetamist ja seda võltsimiseks pidada ei saa. Niisiis tuleb maakohtu otsus ses osas – D. Jeršovi ja R. Puhki KarS
§ 344 lg 1 järgi süüdi tunnistamises – KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja süüdistatavad on vaja KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
519.Müügilepingu nr 05052017-1 kohaselt (kd 2, tl 37–38) koostasid selle dokumendi Agritrading ja Agrochema. Nii oligi: lepingu allkirjastasid nende äriühingute esindajad R. Puhk ja D. Jeršov. Niisiis ei ole leping võltsitud. Selle sisu tegelikkusele mittevastavus – rapsimüüki aset ei leidnud – võltsimisse puutuvalt oluline pole. Seega on maakohtu otsus vaja selleski osas – D. Jeršovi ja R. Puhki KarS § 344 lg 1 järgi süüdi mõistmises – KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast tühistada ja süüdistatavad tuleb KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
520.Ka 1376 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtmise aktist (kd 2, tl 46–48) ilmnevad selle akti koostajatena Agritrading ja Agrochema. Just nõnda oligi: akti allkirjastasid viidatud äriühingute esindajad R. Puhk ja D. Jeršov. Sellest lähtuvalt akti võltsimisest rääkida ei saa. Akti sisu paika pidamatus – rapsi üleandmist ei toimunud – võltsimisetteheidet teha ei võimalda. Sellest tulenevalt on maakohtu otsus tarvis siingi – D. Jeršovi ja R. Puhki KarS § 344 lg 1 järgi süüdi tunnistamises – KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja süüdistatavad on vaja KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista.
521.Rapsi hoiustamislepingustki (kd 2, tl 40–44) nähtuvad selle lepingu koostajatena Agritrading ja Agrochema. Ka see on tõene: lepingule kirjutasid alla nende äriühingute esindajad R. Puhk ja D. Jeršov. See tähendab, et lepingut ei ole võltsitud. Lepingu sisu tõele mittevastavus – rapsi ei hoiustatud – võltsimisest rääkimist ei võimalda. Niisiis tuleb esimese astme kohtu otsus seski osas – D. Jeršovi ja R. Puhki KarS § 344 lg 1 järgi süüdi tunnistamises – KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast tühistada ning süüdistatavad on vaja KarS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista. Lisaks sellele on vaja samal alusel tühistada D. Jeršovi KarS § 345 lg 1 järgne süüdi tunnistamine selle hoiustamislepingu kasutamises: kuivõrd leping polnud võltsitud, puudub KarS § 345 lg 1 pärane koosseisuobjekt. Kõne alla ei tule ka teo ümber kvalifitseerimine KarS § 280 lg 2 järgi (valeandmete esitamine), sest D. Jeršov valetas selle dokumendi esitamise läbi kirjalikult Agrochemale – Agrochema aga ei ole haldusorgan. Seega on D. Jeršov vaja KarS § 309 lg 2 alusel selles teos õigeks mõista. ι) Valeandmeid sisaldavate dokumentide koostamine ja kasutamine – kokkuvõte
522.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et mitmed maakohtu poolt kuriteoks peetud teod kuriteod ei ole ja süüdistatavad tuleb neis tegudes õigeks mõista: - müügilepingu nr DJ 44/2017 kasutamine D. Jeršovi, U. Loki ja R. Puhki poolt; - 40 Belgruziga seotud saatelehe kasutamine D. Jeršovi, U. Loki ja R. Puhki poolt; - müügilepingu nr DJ18/05-2015 kasutamine D. Jeršovi poolt; - saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 kasutamine D. Jeršovi poolt; - 201,8 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine D. Jeršovi ja R. Puhki poolt; - müügilepingu nr 05052017-1 võltsimine D. Jeršovi ja R. Puhki poolt; - 1376 tonni rapsi üleandmise-vastuvõtmise akti võltsimine D. Jeršovi ja R. Puhki poolt; - rapsi hoiustamislepingu võltsimine D. Jeršovi ja R. Puhki poolt; - rapsi hoiustamislepingu kasutamine D. Jeršovi ja R. Puhki poolt.
523.Mitmed maakohtu poolt vaid dokumendi võltsimiseks peetud teod kujutavad endast dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise ideaalkogumit: - müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamise eest vastutavad D. Jeršov ja U. Lokk mitte vaid KarS § 344 lg 1 järgi (dokumendi võltsimine), vaid ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi
(võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamine) ehk nad vastutavad selle teo eest KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - müügilepingu nr DJ 44/2017 koostamisele kaasaaitamise eest vastutab R. Puhk mitte üksnes KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi (dokumendi võltsimisele kaasaaitamine), aga ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi (võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamine) ehk ta vastutab selle teo eest KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamise eest vastutavad D. Jeršov ja U. Lokk mitte vaid KarS § 344 lg 1 järgi (dokumendi võltsimine), vaid ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi (võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamine) ehk nad vastutavad sellegi teo eest KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi; - 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamise eest vastutab R. Puhk mitte üksnes KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi (dokumendi võltsimisele kaasaaitamine), aga ka KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi (võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamine) ehk ta vastutab ka selle teo eest KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi.
524.Eeltoodu tingib ka lõpliku kvalifikatsiooni muutmise.
525.D. Jeršovi ja U. Loki osas ei muutu midagi puutuvalt dokumentide võltsimisse: selle eest on neid tarvis karistada KarS § 344 lg 1 järgi. Küll aga muutub olukord seoses võltsitud dokumendi kasutamisega. D. Jeršov ega U. Lokk ei sooritanud ühtegi KarS § 345 lg 1 pärast kuritegu täideviimise vormis, vaid nad piirdusid kaasaaitamisega. Seetõttu tuleb neid karistada KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Seda karistust aga ei saa neile mõista iseseisvalt, vaid koos KarS § 344 lg 1 järgi mõistetava karistusega, sest dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamise panid D. Jeršov ja U. Lokk toime ühtede ja samade tegudega (KarS § 63 lg 1).
526.R. Puhk ei olnud ühegi dokumendi võltsimise täideviija, mistõttu ei saa teda karistada KarS § 344 lg 1 järgi – ta oli dokumendi võltsimisele kaasaaitaja ehk teda on vaja karistada KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. Ühtlasi kujutavad need dokumendi võltsimisele kaasaaitamisteod endast võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamist ehk R. Puhkile on vaja karistus mõista KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi. (g) Lanfra maksejõuetuse põhjustamine
527.Selles osas toob U. Loki kaitsja välja vaid kaks kaitseväidet.
528.Objektiivsete asjaoludega seondub väide, et sularaha kasutamist Lanfra huvides kinnitavad kaks Tiksi esitatud arvet: Lanfra maksis Tiksile 14 500 ja 34 100 eurot transporditeenuse eest. Niisugused dokumendid on tõesti olemas: kd 24, tl 52 ja 53. Samas ei saa neile omistada suuremat väärtust kui U. Loki ütlustele – mida maakohus õigesti usutavaks ei pidanud. Need lakooniliselt vormistatud dokumendid kannavad vaid U. Loki allkirju. Transporditeenusest ei kõnelda neil arvetel midagi: üldsõnaliselt viidatakse hoopis „lühiajalisele laenule“ ja „antud laenu tagasimaksele“. Pealegi ei ole niikuinii usutav, et seesugune väike äriühing nagu Lanfra maksab kellelegi transporditeenuse eest ca 50 000 eurot. Esiteks peaks sedavõrd kallis teenus olema äärmiselt mahukas. Teiseks aga pole ärilist mõtet tasuda transporditeenuse eest väga suurt osa oma käibest: 50 000 euro maksmist transpordi eest saavad endale lubada vaid suured äriühingud – niisugused, mille käive ulatub miljonitesse eurodesse. Niisiis on jällegi tegemist ses asjas äärmiselt tüüpilise olukorraga: paberile on kantud tõele mitte vastav info (mis siiski ei kujuta endast dokumendi võltsimist).
529.Teiseks ei olevat Lanfra ja Agrochema vahelise lepingu rikkumine toimunud U. Loki teadmisel ja soovil tahtlikult – seda kinnitavat ka 22. mai 2022 kokkulepe, mida Agrochema U. Lokil täita ei lubanud. Kõigepealt nähtub juba ülal toodust, et 22. mai 2022 kokkulepet U. Lokk ja D. Jeršov täita ei plaaninudki (vt eeskätt ka käesoleva otsuse p 408). Samas ei ole see isegi oluline, sest 22. maiks 2022 oli kuritegu juba toime pandud – kuriteo tagajärgede kõrvaldamine nt kahju hüvitamise vormis (praegu oligi ju kokkuleppe esemeks „kahju hüvitamine“) ei tee kuritegu olematuks. Niisiis oli U. Lokil tahtlus kõigi KarS § 384 lg 1 sisustavate objektiivsete asjaolude suhtes: ta sai aru, et ta teeb Lanfra jaoks majanduslikus mõttes väga kahjulikke toiminguid ja seetõttu ei suuda Lanfra enam mingeid võlgu maksta.
530.Ringkonnakohus peab apellatsiooniväliselt siiski tarvilikuks märkida seda, et maakohus on kasutanud subjektiivsest koosseisust rääkides kohati ebaõiget terminoloogiat. Eriti kummaline on just KarS § 384 lg 1 analüüsimisel märgitu, mille kohaselt U. Lokk „pidi mõistma ja ilmselt mõis[t]is [...], kuid pidi vähemalt möönma“ (otsuse lk 72). Samas on teisal öeldud ka seda, süüdistatav „pidi vähemalt pidama võimalikuks“ (otsuse lk 35), „pidi [...] mõistma“ (otsuse lk 35), pidi [...] aru saama ja mõistma“ (otsuse lk 35), „pidi mõistma“ (otsuse lk 36) ja „pidi [ta] mõistma“ (otsuse lk 70). Riigikohus on öelnud, et konstruktsioon „pidi võimalikuks pidama“ ei ole kaudsest tahtlusest rääkides korrektne: vt kriminaalkolleegiumi otsused nr 1-20-3306/139, p 15 ja nr 1-20-6745/88, p 30. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sama öelda ka nt puutuvalt – samuti seadusetekstis kasutatavasse – sõnasse „möönma“ ja sobilik ei ole see ka „mõistmisest“ rääkides. Niisugune sõnakasutus viitaks justkui sellele, et tegelikult inimene kõnealust asjaolu võimalikuks ei pidanud (ei möönnud; ei mõistnud) ehk tahtluse kognitiivset või voluntatiivset külge ei esine, st tahtlust polnud. On võimalik, et selline – kohtupraktikas küllaltki levinud – eksimus tuleneb tsiviilõigusest: nt võlaõigusseadus räägib korduvalt sellest, et keegi midagi „teadis või pidi teadma“ (vt nt § 15 lg-d 2 ja 3, § 29 lg 3, § 32 lg 2 jne). Karistusõiguses tuleb seesugust mõisteaparatuuri aga vältida. Tulenevalt eelöeldust oli U. Lokil siiski vajalik tahtlus olemas ja seda leidis ka maakohus (kes üksnes eksis terminoloogia osas). (h) Raamatupidamise kohustuse rikkumine
531.Selle teo osas on esitatud vaid üks kaitseväide: tõesed on U. Loki ütlused, et ta andis raamatupidamisdokumendid A.P. ile üle, mitte aga A.P. i ütlused, mille kohaselt U. Lokk talle mingeid dokumente ei andnud.
532.Ringkonnakohtu meelest on A.P. iga seonduvalt oluline eeskätt see, millele viitas prokurör maakohtu istungil toimunud vaidlustes: A.P. oli likvideerija, n-ö surnumatja (kd 25, tl 6). A.P. ei pidanudki Lanfraga mingit reaalset äri ajama hakkama, vaid tema ülesandeks oli see äriühing U. Lokil n-ö jalust ära koristada. Mingi muul moel ei ole A.P. i sekkumine selgitatav. Esiteks oli Lanfra halvas seisus ja sel äriühingul ei olnud majanduslikku tegevust. Teiseks ei teadnud A.P. Lanfra tegevusest suurt midagi. Kolmandaks ei saa A.P. i siiski pidada ka n-ö rumalaks tankistiks (variisikuks) – A.P. i ütlustest ja vihjetest oma taustale („[...] selles maailmas on täiesti võim[al]ik [...]“ – kd 24, tl 32 pöördel) saab järeldada, et A.P. oli n-ö äri- ja võlamaailmaga kursis. Seetõttu on kaitsjal iseenesest õigus: A.P. i ütlustesse tuleb suhtuda teatud reservatsiooniga: A.P. üritab endast kohati jätta muljet kui heausksest ärimehest, keda peteti – eelnevast tulenevalt aga nii ei olnud. Samas võivad mõningad ebakõlad A.P. i ütlustes olla tõesti selgitatavad ka sellega, millele A.P. ise viitas: palju aega oli mööda läinud ja tal võis midagi ununenud olla.
533.A.P. i n-ö likvideerija-staatus selgitab vähemalt teatud määral ka kaitsja viidatud vastuolusid A.P. i ütlustes.
534.Esiteks viitab kaitsja A.P. i ütluste vastuolulisusele puutuvalt läbirääkimistesse Agrochema Leedu esindajaga. Eriti silmatorkav on see, et kohtus väitis A.P. , et need läbirääkimised kestsid vaid mõne minuti, ehkki kohtueelselt oli ta kõnelnud sellest, et läbirääkimised vältasid 2–3 tundi. On võimalik, et A.P. ei soovinud kohtus enam läbirääkimistega seonduvast kuigivõrd kõnelda, sest pidas seda mingil põhjusel endale ebasoodsaks.
535.Kaitsja leiab sedagi, et rumal vale on A.P. i kohtus väidetu, et ta ei omanud Lanfrat kunagi. A.P. ütles siiski, et „enda arvates“ ta Lanfra osanik ei olnud (kd 24, tl 33). Niisiis ei olnud A.P. i väide ses osas kategooriline. Seda väidet saab selgitada just A.P. i surnumatja-staatusega: A.P. i ei huvitanud kuigivõrd mitmed (tema silmis ebaolulised) juriidilised nüansid või tema (formaalsed) õigused puutuvalt Lanfrasse, vaid ta tahtis Lanfra n-ö elimineerida.
536.Mõneti ebaselgeks jääb kaitseväide, et A.P. väitis notaris, et ta sai raamatupidamisdokumendid kätte. Ühegi notari juures toimunust A.P. midagi oma ülekuulamisel kohtus ei kõnelnud. Ent isegi kui A.P. kunagi Lanfraga seoses notari juures olles midagi väitis või vastavatele dokumentidele alla kirjutas, ei ole see ülal öeldust tulenevalt kuigivõrd oluline: A.P. i seesugused formaalsused sisuliselt ei huvitanud ja kui tema eesmärgi saavutamiseks oli vaja kuhugi alla kirjutada, kirjutaski ta alla.
537.Eelöeldust nähtuvalt ei saa öelda, et A.P. i ütlused on sedavõrd ebausaldusväärsed, et tõeks tuleb lugeda U. Loki väidetut. A.P. i paari väite tõele vastavus on küll kaheldav, ent pole alust mitte uskuda A.P. i öeldut, et ta ei saanud U. Lokilt mingeid dokumente, sh raamatupidamisdokumente: n-ö firmamatjal ei olegi raamatupidamisdokumentidega midagi peale hakata, sest tema ülesandeks ei ole riigiasutustele (nt MTA-le) korrektsete aruannete esitamine.
538.Kuivõrd rohkem kaitseväiteid välja toodud pole ja ringkonnakohus ka ise selle teo osas maakohtu otsuses vigu ei tähelda, tuleb esimese astme kohtu otsustus U. Loki KarS § 3811 lg 2 järgi süüdi tunnistamises jõusse jätta. (i) Huuletubakas
539.Selles osas kaitsjad maakohtu tuvastatut ei vaidlusta ja ka ringkonnakohus ise leiab, et faktilised asjaolud on selged: D. Jeršov ja U. Lokk tõid Rootsist Eestisse ligi 23 kg huuletubakat, hoidsid seda ühes Tallinna garaažis ja lubasid T.T. el seda tubakat võtta ja mh müüa. Vaidlus puudutab materiaalõigust, täpsemalt seda, kas ~23 kg tubakat saab pidada suureks koguseks KarS § 376 lg 1 mõttes või mitte. Kaitsjad on seisukohal, et ei saa: TubS § 6 lg 22 kohaselt on suure koguse piirmäär tõesti 15 kg, ent kuivõrd D. Jeršov ja U. Lokk olid kahekesi, on tubakakogus (~23 kg) vaja jagada kahega ja tulemus jääb alla 15 kg. Prokuratuur ja maakohus seevastu leiavad, et kuivõrd süüdistatavad olid kaastäideviijad, ei saa niisugust kahega jagamist teha ehk 15 kg lävend on ületatud.
540.D. Jeršov ja U. Lokk tegutsesid kaastäideviijatena, st nad käitlesid kogu ~23 kg tubakat koos. Sellises olukorras pole mingit alust öelda, et D. Jeršov käitles vaid ~11,5 kg tubakat ja U. Lokk samuti ~11,5 kg tubakat – kumbki mees teostas võimu kogu ~23 kg tubaka üle. Niisiis
toimis maakohus õigesti, kui ütles, et mõlemad süüdistatavad ületasid oma tegu toime pannes 15 kg lävendi.
541.Eelöeldut ei väära ka kaitseväide, et kuivõrd näiteks Soomest Eestisse alkoholi toomisel arvestatakse lubatud koguseid isikupõhiselt, tuleb samast loogikast lähtuda ka käesoleval juhul. Kriminaalkolleegium ei oska öelda, milline on tolli praktika Soome-Eesti piiri kontrollimisel. See aga polegi oluline: õigust tuleb mõista mitte (tolli)praktika, vaid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduse alusel (põhiseaduse § 3 lg 1 ls 1). Kui mitu inimest toovad koos Eestisse alkoholi, mida kavatsetakse ka Eestis koos edasi käidelda (st nad on alkoholi käitlemise osas kaastäideviijad), tuleb igaühe puhul lähtuda lubatava koguse paika panemisel alkoholi koguhulgast – mitte jagada seda läbi inimeste (kaastäideviijate) arvuga. Kui aga seesugust koostegutsemist (kaastäideviimist) ei esine (nt toob igaüks alkoholi kaasa enese tarbeks), peab võtma aluseks iga inimese juures oleva alkoholi koguse, mitte alkoholi koguhulga – isegi kui inimesed on ühes seltskonnas; seesuguse pelga kõrvaltäideviimise korral ei käitle ükski inimene kogu alkoholi.
542.Niisiis mõistis maakohus D. Jeršovi ja U. Loki õigesti KarS § 376 lg 1 järgi süüdi. (j) Maksukuritegu
543.Nii D. Jeršovi kui ka U. Loki kaitsja leiavad, et maksukuriteo menetlemise mõistlik aeg on möödas. Ringkonnakohus sellega ei soostu.
544.Maakohus põhjendas tulenevalt D. Jeršovi kaitsja taotlusest seda, miks ei saa menetluse ebamõistlikku kestvust tuletada kohtueelse menetluse pinnalt (otsuse lk-d 11–12). Kriminaalkolleegiumi meelest on esimese astme kohtu seisukohad korrektsed ja neid pole mõtet üksipulgi üle korrata. Lisatagu üksnes järgmist. Maksukuritegu on seotud nn põhiasjaga, st varavastaste kuritegudega. Juba eraldivõetult on maksukuriteo tehioludesse puutuv materjal väga mahukas, ent koos varavastaste kuritegudega on see veel eriti suuremahuline. Sugugi mitte väikest panust ei andnud asja keerukusse süüdistatavate endi n-ö jälgede segamised: paljude valeinfot sisaldavate dokumentide koostamine. Asja suurt mahtu arvestades ei ole probleemi sellestki, et menetleja (küllaltki) pika aja kestel (kuigivõrd) n-ö väliselt nähtavaid menetlustoiminguid ei teinud: ka suure hulga tõendite analüüs on väga töömahukas.
545.U. Loki kaitsja viitab sellelegi, et pikalt on kestnud ka kohtumenetlus. Ka kohtute jaoks on see asi olnud äärmiselt mahukas: ta kuulub ilma kahtluseta ühe protsendi kõige mahukamate kriminaalasjade hulka. Toimikus on praeguseks 26 köidet. Maakohtu otsus on 150 lehekülje pikkune. Juba asjaolude endale piisaval määral selgeks tegemine võtab väga palju aega – lisaks sellele oli aga mõlema astme kohtul tarvis kirjutada ka otsused, analüüsides mh väga paljusid kaitseväiteid.
546.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et sellise ülimahuka asja puhul ei saa menetluse mõistliku aja praeguseks möödumist jaatada.
547.Selle kuriteo osas ei esita ei D. Jeršovi ega U. Loki kaitsja faktiliste asjaolude tuvastamisega seonduvaid etteheiteid. Ka ringkonnakohus ise ei näe, et maakohus oleks ses osas eksinud, mistõttu tuleb lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest. Küll aga on vaja analüüsida, kas materiaalõiguslikud kaitseväited on põhjendatud või mitte.
548.Kriminaalkolleegium alustab D. Jeršovi kaitsja väitest, et erinevate deklaratsioonide esitamist ei saa pidada üheks ja samaks teoks. Kui ringkonnakohus kaitsjat õigesti mõistab, soovib viimane eeltoodud argumendi abil väita lõppastmes seda, et kui iga deklaratsiooni esitamist pidada eraldi teoks, ei kujutaks ükski neist tegudest kuritegu – tegemist oleks MKS § 1531 päraste väärtegudega, sest eraldi võetuna ei saaks ühegi deklaratsiooni esitamise puhul kõneleda valeandmete esitamisest „suurele kahjule“ vastavas summas. See arusaam ei pea juba seetõttu paika, et ainuüksi 2017. aasta augusti deklaratsioonis esitati valeandmeid seda summat – st 40 000 eurot (vt KarS § 121 p 2) – kordades ületavas mahus – 112 500 euro kohta. See siiski määrav pole, sest kõik deklaratsioonide esitamised tuleb kohtupraktika kohaselt juriidilises mõttes ühte liita, st lugeda üheks ja samaks teoks, täpsemini jätkuvaks kuriteoks.
549.Riigikohus on jätkuva kuriteo osas märkinud järgmist. Jätkuv kuritegu on ühtsest tahtlusest kantud, üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Objektiivselt peab ühiselt hinnatavaid üksiktegusid siduma toimepanemise sarnasus. Sarnased on teod, kus asjade sarnase käigu juures realiseeritakse sama süüteokoosseis, rünnatakse sama õigushüve, ja need teod on omavahel teatud ajalises ning ruumilises seoses. Asjade sarnane käik ei tähenda seejuures seda, et üksiktegude toimepanemine peaks väliselt olema identne. Toimepanemise sarnasus peab esinema süüteo peamistes tunnustes. Samuti peab jätkuvaid tegusid hõlmama ühtne tahtlus, st toimepanija tahtlus peab hõlmama enne konkreetse osateo lõpuleviimist järgmist tegu. (vt nt kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-14-14, p-d 1025–1026).
550.Seesugune (lai) definitsioon võimaldab siduda üheks teoks need kolm üksikakti, milles osalesid nii D. Jeršov kui ka U. Lokk (2017. aasta aprilli, juuli ja augusti käibedeklaratsiooni esitamine). Objektiivses mõttes kasutati ühte ja sama äriühingut (Tiks), tegu oli sama liiki deklaratsioonidega (käibedeklaratsioonid), D. Jeršov ja U. Lokk toimetasid kõigil puhkudel koos ning kasutati ära ühte ja sama vahendit (K.S. el). Kriminaalkolleegiumi meelest ei saa ümber lükata prokuratuuri ja maakohtu seisukohta, et iga üksikakti toime pannes arvestasid mõlemad süüdistatavad sellega, et nad käituvad samamoodi edaspidigi. Ka ei saa kohtupraktikat arvestades pidada jätkuvust vääravaks üksikaktide vahelisi perioode (ca kaks kuud esimese ja teise akti ning umbes üks kuu teise ja kolmanda akti vahel): üheks jätkuvaks teoks on loetud isegi kolmel korral uimatite käitlemist ca 1 aasta ja 4 kuu jooksul (Riigikohtu lahend nr 1-17-11432/93). Ka ei tingi teistsuguse otsustuse tegemist kaitseviide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-47-07, kus kõneldakse sellest, et jätkuvuse jaatamiseks peavad maksud olema jäetud deklareerimata ühelt ja samalt varjatud rahavoolt – ning praegu kaitsja meelest ühest rahavoost rääkida ei saa. Nimetatud seisukoha esitas Riigikohus seoses kaitseväitega, et valeandmeid esitati erinevat liiki deklaratsioonides: kõrgeim kohus leidis, et ka erinevat liiki deklaratsioonide esitamised võib eelviidatud olukorras üheks jätkuvaks teoks kokku liita, st olukorras, kus kõik deklaratsioonid puudutasid ühtsama varjatud rahavoogu. Praegu see asjasse ei puutu: kõik deklaratsioonid olid samaliigilised, st käibedeklaratsioonid.
551.Küsida tuleb siiski seda, kas ülal käsitletud kolmele deklaratsioonide esitamisele saab juurde liita ka 2017. aasta septembri käibedeklaratsiooni esitamise – selle teo pani D. Jeršov toime üksinda, st ilma U. Lokita. Kui vastus sellele küsimusele oleks eitav, peaks maakohtu otsuse osaliselt tühistama: 2017. aasta septembri käibedeklaratsiooni esitamine võiks suurele kahjule vastava summa puudumise tõttu (selles deklaratsioonis oli valeandmeid 10 420,80 euro ulatuses) olla üksnes väärtegu. Kriminaalkolleegium leiab siiski, et jätkuva süüteo kontseptsiooni kohaldamisala on kohtupraktikas sedavõrd lai, et see võimaldab kolme esimese deklaratsiooni esitamisega liita ka 2017. aasta septembri käibedeklaratsiooni esitamise. Enamik käesoleva otsuse eelmises punktis välja toodud tegureid esineb ka selle viimati viidatud
käitumisakti juures: kõigil neljal puhul kasutati Tiksi, alati oli tegu käibedeklaratsioonidega ja kasutati ära K.S. lit. Ka ajalise seose osas probleemi pole: kolmanda ja neljanda deklaratsiooni esitamise vahele jäi üks kuu. Pole alust öelda, et D. Jeršovi tahtlus selle viimase deklaratsiooni esitamise osas oleks erinenud varasemast: ta arvestas juba eelnevalt sellega, et ta esitab valeandmeid ka septembrikuu kohta.
552.Kokkuvõtlikult pani U. Lokk koos D. Jeršoviga toime ühe jätkuva kolmest käitumisaktist koosnenud teo, millega esitati valeandmeid kokku 136 835,25 euro ulatuses (20 231,25+4104+112 500). Ka D. Jeršov pani toime ühe teo, mille kolm esimest üksikakti sooritas ta koos U. Lokiga ja neljanda üksi – selle teoga esitas D. Jeršov valeandmeid kokku 147 256,05 euro ulatuses (20 231,25+4104+112 500+10 420,80).
553.Ka leiavad D. Jeršovi ja U. Loki kaitsjad, et kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on eksitud, kui suurele kahjule (40 000 eurole) vastava summa paika panemisel on peetud mõõduandvaks seda, milliste summade kohta valeväiteid esitati – lähtuda tuleks hoopiski sellest, kui palju riik alusetult väljamakseid tegi (seega keskendub kaitsja KarS 3891 lg 1 alt-le 2 (tagastusnõude suurendamine)); et praegu maksis riik alusetult välja alla 40 000 euro (20 231,25 eurot), ei saa kuriteost rääkida. Ka seda seisukohta ringkonnakohus ei jaga.
554.Apellandid ei näi vaidlustavat, et grammatilise tõlgenduse kohaselt peaks tõesti piisama sellest, et n-ö valetatakse 40 000 euro või enama ulatuses – ja 40 000 euro või enama väljamaksmist tarvis pole. Küll aga peavad kaitsjad väljamakse aluseks võtmist vajalikuks läbi koosseisu kitsendava tõlgendamise kontseptsiooni – seda karistusnormiga kaitstavat õigushüve ja määratletusnõuet silmas pidades. Ringkonnakohus aga ei mõista, mismoodi KarS §-ga 3891 kaitstav õigushüve ja määratletuspõhimõte seesuguse kitsendava tõlgendamise tingima peavad – kaitsjad oma väiteid sisuliselt ei ava. Teisiti on olukord nende Riigikohtu lahendite puhul, millele viitab D. Jeršovi kaitsja: kõrgeim kohus on põhjalikult selgitanud, miks on karistusnormi teleoloogiline redutseerimine tarvilik. Sellise üldsõnalise väitega võib ju ükskõik kui kitsaks tõlgendada igasuguse karistusnormi: iga karistusnorm kaitseb mõnda õigushüve ja karistusnorm peab alati olema määratletuspõhimõttega kooskõlas.
555.Muu hulgas ei saa kitsendavat tõlgendamist tingida tõik, et KarS § 3891 lg 1 alt 2 pärane tegu ei pruugigi reaalset kahju kaasa tuua (nt näeb riik pettuse läbi ja ei tee seetõttu väljamakset). KarS § 3891 on abstraktne ohudelikt: koosseisupärase valetamisega tekitatakse oht, et riik teeb ebaõige väljamakse ja kahjustab nii oma fiskaalhuve (või teisiti öeldes: oma vara). Karistusseadustik tunneb paljusid abstraktseid ohudelikte ja pole alust öelda, et niisugust laadi delikte põhiseadus kehtestada ei luba: on põhiseaduse pärane, et vähemalt mingites olukordades on kahju tekkimise piisavalt tõsise ohu loomine per se kuritegu. Sisuliselt nähakse KarS §-ga 3891 ette karistus spetsiifilisel moel valetamise eest. Nagu ülal viidatud, on valetamise kui sellise kriminaliseerimine mõneti problemaatiline. Küll aga pole põhjust öelda, et seadusandja ei tohiks kriminaliseerida seesugust valetamist, millest tulenevalt tekib tõsine oht, et riik jääb ilma enam kui 40 000 eurost.
556.Tõsi, ühes aspektis ei pruugi kohtupraktika vaadeldavatesse olukordadesse puutuvalt korrektne olla olnud – see võimalik eksimus aga pole olnud mitte süüdistatavate kahjuks, vaid nende kasuks. Kui KarS § 3891 lg 1 alt 2 pärane valetamine päädib tõepoolest alusetu väljamaksega, näib tegemist olevat KarS § 209 lg 1 pärase kelmusega: valeandmete esitamisega viiakse riigiesindaja (maksuhaldur) eksimusse; viimane teeb selle eksimuse ajel varakäsutuse (väljamakse); selle varakäsutuse tõttu väheneb riigi vara hulk (tekib riigile varaline kahju); petmise eesmärk oligi selle raha saamine. Niisuguses olukorras tundub korrektne tunnistada
deklaratsiooni esitaja süüdi ideaalkogumis KarS § 3891 lg 1 (valetamine maksuvaldkonnas) ja KarS § 209 lg 2 p 2 (riigile suures ulatuses kahju tekitamine) järgi. Tuleb küll öelda, et niisugust tõlgendust ei toeta tingimata KarS § 3891 lg 1 ja § 209 lg 2 sanktsioonid (mõlema puhul kuni 5-aastane vangistus): pelga abstraktse ohudelikti eest nähakse ette sama range karistus kui kahjustusdelikti eest. Sanktsioonide (mõningane) ebaloogilisus ei peaks siiski otsustav olema, sest kahjuks on karistusseadustiku sanktsioonisüsteem mitmes mõttes ebaloogiline ja ebasüstemaatiline.
557.Viimaks viitavad D. Jeršovi ja U. Loki kaitsjad KarS §-le 39 ja toovad sellega seoses välja maksuametnik E.S. sse puutuva: et D. Jeršov parandas E.S. juhendamisel maksudeklaratsioonid ära, ei saa D. Jeršovi ega U. Lokki karistada. U. Lokki puutuvalt jääb see kaitseväide kriminaalkolleegiumile läbinisti mõistmatuks: kuidas saab deklaratsioonide parandamine D. Jeršovi poolt kuidagi puudutada U. Loki vastutust? Samas pole see oluline: deklaratsioonide parandamine ei väära ka D. Jeršovi vastutust. Tegelikult tundub seda mõistvat ka D. Jeršovi kaitsja ise, kes möönab, et KarS § 3891 pole tagajärjedelikt, vaid juba valeandmete esitamisega lõpuni viidud teodelikt (apellatsiooni p 164) – nagu leidis õigesti ka maakohus (otsuse lk 110). Pole üheselt aru saada, kas apellandid soovivad väita ka seda, et D. Jeršov ega U. Lokk ei teadnud, et nende tegu on karistatav. Isegi kui kaitsjad seda öelda tahavad, ei saa seda väidet pidada õigeks: on täiesti ebausutav, et normaalintellektiga ja lisaks sellele pikka aega ettevõtlusega seotud olnud D. Jeršov ning U. Lokk ei olnud teadlikud sellest, et maksudeklaratsioonides peab esitama tõele vastavaid andmeid.
558.Eelnevast lähtuvalt on D. Jeršovi ja U. Loki karistamine KarS § 3891 lg 1 järgi korrektne. (k) Karistus
559.Tulenevalt maakohtu otsuse osalisest tühistamisest on süüdistatavatele tarvis mõista mõne kuriteo eest uus üksikkaristus ja vajalik on ka uue liitkaristuse mõistmine.
560.D. Jeršovile tuleb mõista uus karistus omastamise eest, KarS § § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi. Seda karistust mõistes on tarvis võtta arvesse mitte vaid maakohtu poolt omastamiseks peetud tegusid (kolm), aga ka väetisetehingutega seonduvat omastamist. Kriminaalkolleegiumi meelest ei ole maakohus D. Jeršovi omastamise eest 4-aastase vangistusega karistades olnud liigselt karm: tegusid oli 3 (st enam kui korduvuseks tarvilik 2), nad olid hoolikalt läbi mõeldud ja nende ulatus (nendega tekitatud kahju) oli suisa üle miljoni euro (155 939,19+115 200+97 106,16+655 526,40 – seega mitukümmend korda suurem kui suure ulatuse määr). Seetõttu oleks loogiline, et ringkonnakohus mõistaks D. Jeršovile 4 aastast pikema vangistuse – et arvesse saaks võetud ka väetisetehingutega seonduv ebaõigus. Menetluslikel kaalutlustel apellatsioonikohus siiski nõnda talitada ei saa. Reformatio in peiusprintsiip ei takistaks ringkonnakohtul D. Jeršovile omastamise eest maakohtu mõistetust rangemat karistust kohaldamast – vt selle kohta käesoleva otsuse p 567. Küll aga oleks selle printsiibiga vastuolus maakohtu mõistetud liitkaristusest rangema liitkaristuse mõistmine. Hoolimata Riigikohtu igati nõustumisväärsest seisukohast, et kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemist tuleks vältida (otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 16), on maakohus selliselt siiski talitanud: on lugenud terve hulga kuritegude eest mõistetud karistused kaetuks omastamise eest mõistetud 4-aastase vangistusega. Niisiis ei ole D. Jeršovile kuidagi võimalik mõista omastamise eest enam kui 4-aastast vangistust, sest vastasel juhul ületaks ka liitvangistus 4 aastat. Seetõttu karistabki ringkonnakohus D. Jeršovi omastamise eest KarS § § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi 4-aastase vangistusega.
561.KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi tuleb D. Jeršovile mõista karistus kahe teo eest: esiteks müügilepingu nr DJ 44/2017 ja 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamise ja teiseks müügilepingu nr DJ18/05-2015 ja saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 koostamise eest. Ideaalkogumis toime pandud kuritegude eest tuleb KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nii tuleb karistada ka siis, kui ideaalkogumis on vaid üks kuritegu kahest: müügilepingu nr DJ 44/2017 ja 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamine. KarS § 344 lg 1 sätestab rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. KarS § 345 lg 1 – § 22 lg 3 sätestab sellest igal juhul rangema karistuse – isegi kui rakendada KarS § 22 lg 5, mis võimaldab kaasaaitamise korral lähtuda leebemast sanktsioonimäärast kui täideviimise puhul: tavaline sanktsioonimäär on rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus ja kergendatud sanktsioonimääraks on KarS § 60 lg 2 kohaselt rahaline karistus või kuni 2-aastane vangistus. Leebemast sanktsioonimäärast lähtumist ringkonnakohus siiski õigeks ei pea – eeskätt tulenevalt sellest, et D. Jeršov võltsis palju dokumente. Niisiis tuleb D. Jeršovile mõista rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Rahalist karistust D. Jeršovile mõista ei saa – jällegi seetõttu, et ta võltsis palju dokumente ehk tema süü on rahalise karistuse jaoks liiga suur. Samas ei pea vangistus olema kuigivõrd pikk: D. Jeršov võltsingutega mingit reaalset kasu ei saanud (Agrochema ja ka riik said dokumentide võltsitusest aru) ja võltsingute koostamine ei nõudnud suurt pingutust (pigem oli tegemist n-ö labaste võltsimistega). Sellest tulenevalt karistab ringkonnakohus D. Jeršovi 8-kuulise vangistusega.
562.Viimaks on D. Jeršovile tarvis mõista liitvangistus järgmistest liidetavatest: - omastamise eest ringkonnakohtu mõistetud 4-aastane vangistus; - tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise eest maakohtu mõistetud 8-kuuline vangistus; - dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisele kaasaaitamise eest ringkonnakohtu mõistetud 8-kuuline vangistus; - maksukuriteo eest maakohtu mõistetud 1 aasta ja 6-kuuline vangistus. Ringkonnakohtu diskretsiooniõigus on ses osas kahanenud nullini: et maakohus mõistis 4aastase liitvangistuse, ei saa ka ringkonnakohus mõista enam kui 4-aastast liitvangistust (vt juba käesoleva otsuse üle-eelmist punkti); et üks liidetav on 4-aastane vangistus (karistus omastamise eest), ei saa liitvangistus jääda ka alla 4 aasta. Seetõttu loeb kriminaalkolleegium KarS § 64 lg 1 alusel D. Jeršovi kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõistab D. Jeršovile liitkaristuseks 4-aastase vangistuse. Seda vangistust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel 4 päeva pikkuse eelvangistuse võrra vähendada ehk ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb määrata 3 aasta 11 kuu ja 26 päevane vangistus. Reformatio in peius-printsiip ei võimalda ringkonnakohtul seda karistust täitmisele pöörata: nagu maakohus otsustas, tuleb vangistus jätta KarS § 73 alusel 4 aasta ja 6-kuulist katseaega kohaldades täitmisele pööramata. Katseaja kulgemist tuleb lugeda maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022.
563.D. Jeršovi kaitsja vaidlustas lisakaristuse, pidades ettevõtluskeeldu ebaseaduslikuks: D. Jeršov kaotab väga tõenäoliselt oma töö ja ta ei saaks tasuda ära oma käesoleva menetlusega seos tekkivaid võlgu.
564.Kaitsja argumendid ettevõtluskeelu seadmist ei välista. Tuleb tõdeda, et seesugune keeld võib tõesti D. Jeršovi enda elu raskendada (võimalik töökoha kaotus) ja halvendab ka tema võimalusi maksta ära oma võlad. See aga määrav ei ole: ühiskonna kaitsmine ebaausa isiku edasiste kuritegude eest kaalub kindlasti üles kurjategija enda huvid (liiatigi saab raha teenida ka muul moel kui ettevõtja olles) ja võib üles kaaluda ka tema võlausaldajate huvi saada kätte oma võlg.
565.Oleks igati loogiline, et ettevõtluses osalemine keelatakse sellisel inimesel, kes tekitas ettevõtjana mitme kuriteoga enam kui miljoni eurose kahju, koostas oma kuritegude peitmiseks terve hulga valeandmeid sisaldavaid dokumente ja valetas ka suuremahulise maksueelise saamiseks. D. Jeršov seda kõike tegi. Ometigi ei saa kõike eelöeldust arvesse võtta – sest omastamine KarS § 491 lg 1 kohaselt ettevõtluskeelu seadmiseks alust ei anna. See on kummastav: ka käesolev kriminaalasi näitab ilmekalt, et omastamisega võidakse ettevõtluses tekitada väga suurt kahju – eriti pidades silmas, et KarS § 201 lg 1 sisaldab muu vara omastamise alternatiivi. Lisaks sellele on kummaline, et ettevõtluskeelu võib seada usalduse kuritarvitamise eest: kuivõrd usalduse kuritarvitamine on omastamise kõrval subsidiaarne (vt käesoleva otsuse p 383), peaks seda enam saama kohaldada ettevõtluskeeldu ka omastamise eest.
566.Eelöeldu ei tähenda siiski seda, et D. Jeršovile ei saa ettevõtluskeeldu kohaldada. Ta sooritas ikkagi mitu erinevat seda keeldu võimaldavat kuritegu: võltsimiskuriteod, maksukuriteo ja tubakatoodete käitlemise. Seega tuleb öelda, et D. Jeršovi ohtlikkus ausa ettevõtluskeskkonna suhtes on suur ja mitmetahuline. Ettevõtluskeelu kasuks kõneleb ka tõsiasi, et D. Jeršov valetas maksudeklaratsioonides kordades suurema summa ulatuses kui on kuriteost kõnelemiseks tarvis. Seda silmas pidades on D. Jeršovile ettevõtluskeelu seadmine põhjendatud. Seda ei väära ka eelnevalt välja toodud kaitseväide: D. Jeršovil võib tekkida raskusi oma võlgade tasumisega. D. Jeršovi peamised võlausaldajad on Agrochema (omastamised) ja riik (maksukuritegu). Kumbki neist pole ettevõtluskeelu seadmist D. Jeršovile vaidlustanud, mistõttu pole praegu asjakohane viidata kannatanute huvile saada raha tagasi.
567.U. Lokile on vaja mõista KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgne karistus 2 omastamise eest. Esiteks kõneleb range karistuse kasuks see, et U. Lokk realiseeris suisa 3 kvalifitseerivat asjaolu. Väga oluline on seegi, et omastamiste ulatus kokku oli üle veerandi miljoni euro ehk suure ulatuse määra kordades ületav summa: väetisetehingu juures 155 939,19 eurot ja maheda kanepiseemne puhul 115 200 eurot. U. Lokigi puhul tuleb süüd suurendavana arvesse võtta tegude läbi mõeldust ja võrdlemisi kõrget rafineeritust. Seda silmas pidades ei ole kuidagi võimalik piirduda rahalise karistusega. Ringkonnakohus karistab U. Lokki 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Sellise vangistuse mõistmist ei takista reformatio in peius-põhimõte – ehkki maakohus mõistis U. Lokile omastamise eest vaid 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse. Nimelt mõistis maakohus U. Lokile väetisetehinguga seoses 3 aastase vangistuse ja liitvangistuseks mõistis maakohus 4 aastat.
568.Ka tuleb U. Lokile mõista KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgi karistus müügilepingu nr DJ 44/2017 ja 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamise eest. Ka siin ei pea ringkonnakohus KarS § 22 lg 5 (leebem karistusmäär kaasaaitamise puhul) kohaldamist õigeks: kokku võltsis U. Lokk 41 dokumenti. Seetõttu ei saa kriminaalkolleegiumi meelest rakendada ka rahalist karistust. Kuivõrd aga U. Lokk ei pannud erinevalt D. Jeršovist võltsimiskuritegusid toime puutuvalt mahedasse kanepiseemnesse (müügilepingu nr DJ18/05-2015 ja saatelehtede nr 117-3 ja 117-36 koostamine), saab piirduda võrdlemisi lühikese vangistusega: selle pikkuseks määrab ringkonnakohus 4 kuud.
569.U. Loki liitkaristus on vaja moodustada järgnevatest üksikkaristustest: - omastamise eest ringkonnakohtu mõistetud 3 aasta ja 6 kuuline vangistus; - maksejõuetuse põhjustamise eest maakohtu mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus; - raamatupidamise kohustuse rikkumise eest maakohtu mõistetud 1 aastane vangistus; - tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise eest maakohtu mõistetud 8 kuuline vangistus; - dokumentide võltsimise ja võltsitud dokumentide kasutamisele kaasaaitamise eest ringkonnakohtu mõistetud 4 kuuline vangistus ja
- maksukuriteo eest maakohtu mõistetud 1 aasta ja 2 kuuline vangistus. Pidades silmas kuritegude hulka, nendega rikutud õigushüvede võrdlemisi suurt eripalgelisust ja üksikkaristuste summat (8 aastat ja 2 kuud), tuleks kõne alla ka maakohtu mõistetud 4aastasest vangistusest rangem karistus. Reformatio in peius-põhimõte seda aga ei võimalda, mistõttu suurendab ringkonnakohus U. Loki pikimat vangistust (3 aasta ja 6 kuuline vangistus omastamiste eest) KarS § 64 lg 1 aluselt 6 kuu võrra ja karistab U. Lokki 4 aastase liitvangistusega. 3 päeva eelvangistuse tõttu tuleb seda vangistust vähendada 3 aasta 11 kuu ja 27 päevani. Vastavalt maakohtu otsustusele jääb see vangistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata ja katseaja pikkuseks saab 4 aastat ning 6 kuud. Katseaja kulgemist peab lugema maakohtu otsuse kuulutamisest, st alates 2. novembrist 2022.
570.R. Puhkile on vaja mõista KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 3 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 3 järgne karistus müügilepingu nr DJ 44/2017 ja 40 Belgruziga seotud saatelehe koostamisele kaasaaitamise eest. R. Puhkigi puhul ringkonnakohus süüdistatava kaasaaitaja-staatusest hoolimata KarS § 22 lg 5 rakendamist võimalikuks ei pea: nagu käesoleva otsuse p-s 486 märgitud, oli R. Puhki roll kaalukas. Sellest johtuvalt ei saa piirduda ka rahalise karistusega. Et aga erinevalt D. Jeršovist ja U. Lokist R. Puhki dokumentide võltsimise täideviijaks pidada ei saa, peab tema karistus olema leebem. Nii karistabki kriminaalkolleegium R. Puhki 3 kuu pikkuse vangistusega.
571.Sellest 3 kuulisest vangistusest ja maakohtu poolt omastamise eest mõistetud 3 aastasest vangistusest on vaja moodustada liitkaristus. Kuivõrd maakohus luges KarS § 64 lg 1 alusel teised karistused omastamise eest mõistetud karistusega kaetuks, ei saa ringkonnakohus reformatio in peius-põhimõttest tulenevalt mõista R. Puhkile 3 aastat ületavat vangistust. Kõne alla tuleks vaid sellest kergema karistuse mõistmine – kui apellatsioonikohus peaks 3 aastast vangistust omastamise eest liiga karmiks. Nii siiski öelda ei saa – seda isegi silmas pidades asjaolu, et R. Puhk oli vaid kaasaaitaja. Esiteks oli kuritegusid kaks. Teiseks oli R. Puhki panus põhiteosse oluline: vt käesoleva otsuse p 443. Kolmandaks osutas R. Puhk kaasaabi enam kui kolmveerandi miljoni euro omastamisele (Valga rapsiga seoses 97 106,16 eurot ja Vao rapsi puhul 655 526,40 eurot). Sellest johtuvalt karistab ringkonnakohus R. Puhki 3 aasta pikkuse liitvangistusega. Nagu maakohus otsustas, tuleb see vangistus jätta KarS § 73 alusel 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga täitmisele pööramata. Katseaeg algas maakohtu otsuse kuulutamisega, st
2.novembril 2022. (l) Rahalised nõuded
572.D. Jeršovi kaitsja esitab paar menetlusõigust puudutavat väidet.
573.Kõigepealt rikkus prokuratuur kaitsja meelest KrMS § 225 lg 1: võttis Agrochema tsiviilhagid vastu siis, kui Agrochemale kriminaaltoimiku tutvustamisest oli möödunud üle 10 päeva. Ringkonnakohus ei pea tarvilikuks peatuda vaidlusel selle kohta, kas mingit dokumenti tuleb lugeda tsiviilhagiks või tsiviilhagi tervikteksti vormistamiseks. Nimelt ei keela KrMS § 225 lg 1 võtta prokuratuuril vastu tsiviilhagi ka juhul, kui see esitatakse enam kui 10 päeva pärast kriminaaltoimiku tutvustamist – seda isegi siis, kui hagi esitamise tähtaja pikendamist pole taotletud. Viidatud tähtaja mõte on see, et kannatanud ei saa hagi esitamisega väga pikalt oodata, sest prokuratuur peab tagama asja tõhusa menetlemise – ja kui kannatanul oleks õigus esitada hagi n-ö millal iganes, võiks asja menetlemine hagi tõttu venima jääda. Seetõttu ongi prokuratuuril õigus keelduda hagi vastuvõtmisest siis, kui kannatanu esitab hagi enam kui 10 päeva pärast kriminaaltoimiku tutvustamist. Selliselt talitamine ei ole aga prokuratuuri kohustus: kui prokuratuur leiab, et tal on ilma menetlust kahjustamata (venitamata) võimalik
võtta asja juurde ka viidatud tähtajast hiljem esitatud hagi, võibki ta seda teha. Selliselt talitamine ei riku mitte kuidagi süüdistatava õigusi: tema saab selliseski olukorras hagile vastu vaielda.
574.Ka on D. Jeršovi kaitsja seisukohal, et maakohus rikkus selgitamiskohustust ja asja ammendava arutamise kohustust. Sellele teemale pühendatud osa apellatsioonist (p-d 196–204) sisaldavad endas eeskätt osundusi Riigikohtu lahenditele ja mõningatele artiklitele või sõnavõttudele. Pole aga kuigivõrd näha, et kaitsja oleks need teoreetilised seisukohad sidunud käesoleva asjaga. Viite arutletavale asjale võib tuletada vaid apellatsiooni p-st 201, kus kaitsja märgib, et „[nimetatud kohustuste järgimata jätmine] saab ringkonnakohtule ilmsiks, kui ringkonnakohus tutvub kõigi maakohtus toimunud kohtuistungite protokollidega“. Saab üksnes nõustuda prokuratuuri poolt ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukohaga, et tegemist on vaid üldsõnalise lausungiga. Sisuliselt palutakse ringkonnakohtul tutvuda absoluutselt kõigega, mis maakohtu istungitel toimus – ja nii saavat ringkonnakohus aru, et selgitamiskohustust on rikutud. Ringkonnakohus sedasi „nõela heinakuhjast“ otsima ei hakka. Maakohus rajas oma otsustuse menetluses uuritud tõenditele ja lähtus sellisest õiguskäsitlusest, nagu pakkus oma hagis välja kannatanu esindaja. Sellest lähtuvalt pole alust eeldada, et aset oleks leidnud (oluline) selgitamiskohtuse rikkumine.
575.Oluline ei ole, et tsiviilasjas nr 2-17-10844 mõisteti Lanfralt Agrochema kasuks välja kahjuhüvitis. Et A B-le kahju tekitamise eest vastutab, ei tähenda seda, et sama kahju tekitamise eest ei võiks vastutada ka C – ega isegi mitte seda, et C vastutus A vastutuse tõttu väheneb. Seda seetõttu, et mitu kellelegi kahju tekitanud isikut vastutavad kahjuhüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). See tähendab seda, et hüvitise saamiseks õigustatud isik võib tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
576.D. Jeršovi kaitsja esitab ka paar sellist faktilisi asjaolusid puudutavat väidet, mille ebaõigsus ilmneb juba eelnevast, otsuse kuritegusid puudutavast osast: Lanfra ei olnud valest tootest teadlik ja Kemotar oli väetisesse väävli pannud. Suuresti samasse kategooriasse kuuluvad seisukohad, et ei rapsiga ega kanepiseemnega seoses pole alust rääkida näilikust tehingust: kuivõrd süüdistatavate väidetud rapsi- ega kanepimüüki ei toimunud, on näilikust tehingust kõnelemine omal kohal.
577.Otsuse tühistamist ei tingi ka kaitseväited, et kuivõrd U. Lokk ei olnud Agrochema juhatuse liige, ei saa D. Jeršovile omistada ÄS § 187 lg 2 alusel solidaarvastutust ja et nn faktiline ühingujuht ei saa vastutada kahju tekitamise eest juhatuse liikme vastutuse sätete alusel. Maakohus ei leidnud, et D. Jeršovi ja U. Loki (ning osaliselt ka R. Puhki) solidaarvastutus Agrochema ees on tuletatav ÄS § 187 lg-st 2. Esimese astme kohus ütles korduvalt otsesõnu, et Agrochema juhatuse liikme D. Jeršovi vastutus baseerub ÄS § 187 lg-l 2, ent U. Loki (ja R. Puhki) vastutus rajaneb deliktiõigusel (otsuse lk-d 117, 123 ja 127). Niisiis ei pidanud kohus ÄS § 187 lg-st 1 rääkides silmas mitte seda, et sellest sättest tuleneb D. Jeršovi ja U. Loki (ning R. Puhki) solidaarvastutus, vaid seda, et sellel sättel rajaneb D. Jeršovi vastutus. Kahju tekitajate solidaarvastutuse rajas kohus aga VÕS § 137 lg-le 1: vt otsuse lk-d 116, 122 ja
127.Kriminaalkolleegiumi meelest on see korrektne, sest VÕS § 137 lg 1 kohaselt rakendub solidaarvastutus mitte ainult siis, kui mitu isikut vastutavad kellelgi kahju tekitamise eest samal alusel, vaid ka olukorras, kus kahju tekitajate vastutus tuleneb erinevatest alustest.
578.Õige ei ole ka väide, et Agrochemalt väetise ostnud isikud saavad käibemaksukohustuslasena riigilt käibemaksu tagasi arvestada ja seetõttu pole väidetava
kahjusumma väljamõistmine koos käibemaksuga põhjendatud. Esiteks ei arutata praegu mitte Agrochemalt väetist ostnud isikute tsiviilhagi, vaid Agrochema tsiviilhagi. Teiseks aga poleks kaitsja viidatav riigilt käibemaksu tagasinõudmine võimalik: kui käibemaksukohustuslane tasus mingi kauba eest kellelegi pettuse tõttu liiga palju, saab ta sisendkäibemaksu küsida tagasi vaid kauba tegelikku väärtust arvesse võttes, sest just see kujutab endast käivet käibemaksuseaduse tähenduses.
579.Maksuõigusega seoses esitab ühe väite ka R. Puhki kaitsja: seoses Vao rapsiga ei saa kahjuhüvitise suurus olla 655 526,40 eurot juba seetõttu, et Agrochema arvas selle tehingu pealt maha sisendkäibemaksu. Ilmselt soovib kaitsja läbi selle väite öelda, et kahjusummaks saaks olla vaid niisugune summa, mis jääb järgi, kui arvata 655 526,40 eurost maha käibemaks – sest käibemaksu sai Agrochema mingil kujul (väljamakse või muu maksukohustuse vähendamise näol) riigilt tagasi. Seesugune seisukoht pole õige. Esiteks ei ole tõendatud, et Agrochema sisendkäibemaksu maha arvestas. Et Agrochema on varem sisendkäibemaksu maha arvestanud, ei tähenda automaatselt seda, et ta talitas nii ka nüüd: on kõigiti võimalik, et Agrochema nii ei teinud, sest tema pädevad esindajad said teadlikuks sellest, et rapsiostu ei toimunud ja otsustasid, et seesuguses olukorras nad deklaratsiooni esitama ja sisendkäibemaksu maha arvama ei hakka. Ent kui nad sisendkäibemaksu maha arvestasidki, ei tähenda see seda, et riik (MTA) neile sellest lähtuvalt kuidagi mingi varakäsutuse tegi: on võimalik, et riik sai kuidagi teada, et rapsitehingut ei toimunud ja otsustas seetõttu varakäsutuse tegemata jätta – sest tulenevalt MKS § 83 lg-st 4 näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta. Ja isegi kui riik niisuguse varakäsutuse tegi, on tal õigus see vara Agrochemalt tagasi nõuda – sest rapsiostu ei toimunud ehk käivet ei tekkinud. Kokkuvõtvalt on sisendkäibemaksu puudutav kahju hüvitamisega seoses ebaoluline.
580.Viimaks jäävad järgi D. Jeršovi ja R. Puhki kaitsjate need vastuväited, mis puudutavad tekitatud kahju suurust.
581.Et õiged pole D. Jeršovi kaitsja etteheited puutuvalt protokollidesse nr 67S ja 68S, ilmneb juba käesoleva otsuse p-st 397. Protokolli nr 67S kohaselt tekkis Weissile 20 899 eurone kahju ja sellele lisandus käibemaks. Seega oli Weissi kogukahju 25 078,80 eurot (20 899x1,2). Niisiis oli põhjendatud maakohtu seisukoht, et väetisetehingusse puutuvalt tuleb Weissiga seoses arvestada kahju suuruseks Agrochema nõutud 21 105,60 eurot. Ka on õige see, et seoses KesaAgroga luges maakohus kahju tekitatuks Agrochema nõutud 4694,40 euro ulatuses: protokolli nr 68S järgi tekkis Kesa-Agrol 9755 eurone kahju (millele lisandus ka käibemaks).
582.Põhjendatud on aga D. Jeršovi kaitsja apellatsioonis avaldatud kriitika, et senises menetluses ei olnud ära näidatud, kuidas kujunes Baltic Agroga seotud väidetav kahju – 183 852 eurot. Samas leiab ringkonnakohus erinevalt D. Jeršovi kaitsja 10. novembril 2023 seisukohas märgitust, et selle puuduse Agrochema lepinguline esindaja ringkonnakohtu nõudel kõrvaldas: ta esitas 31. oktoobril 2023 Agrochema ja Baltic Agro vahelise müügilepingu lisa nr 17, millega need äriühingud leppisid 15. juunil 2017 kokku, et Agrochema peab Baltic Agrole hüvitama vale väetise tarnimisega tekitatud kahju (kd 26, tl 48–49). Kokkuleppe järgi koosnes kahjuhüvitis neljast osast. Esiteks pidi Agrochema maksma 34 853 eurot selle eest, et Baltic Agrole jäi 383 tonni väetist tarnimata, st iga tarnimata tonni pealt oli vaja maksta 91 eurot. Sellele summale lisandus käibemaks ehk kokku pidi Agrochema maksma 41 823,60 eurot (34 853x1,2). Teiseks kohustus Agrochema tasuma 35 eurot iga tarnitud väetisetonni pealt seetõttu, et ta selles väetises polnud väävlit. Kokku tarniti Baltic Agrole 1060 tonni väetist ehk sellega seoses oli hüvitise netosumma 37 100 eurot. Sellelegi summale lisandus käibemaks ehk brutohüvitis oli 44 520 eurot (37 100x1,2). Kolmandaks oli Agrochemal vaja maksta 101 eurot
iga sellise väetisetonni eest, millega seoses nõudis õige väetise tarnimist mõni Baltic Agrolt vale väetise saanud klient. See hind sisaldas kulutusi, mida tehti vale toote kliendi juurest Kemotari lattu tarnimiseks. Seesuguseid pretensioone esitati 557 tonni väetise osas ehk 56 257 euro eest (557x101). Seegi kujutas endast netosummat ehk lõplik summa (koos käibemaksuga) oli 67 508,40 eurot. Viimaks pidi Agrochema maksma ka 30 000 eurot, sest Baltic Agrol tekkisid kulud ka seoses kaupade vahetamisega ja asendamisega, vale kauba tarnimisest tekkivate kahjude välja selgitamise või kompenseerimisega (nn väetise analüüsimise kulud, lisatransport, müügipersonali tööjõukulud, sõidukulud jne) ja kahjustada sai ka Baltic Agro maine. Sellele 30 000 eurosele kulule käibemaksu ei lisandunud. Seega oligi kogusumma 183 852 eurot (41 823,60+44 520+ 67 508,40+30 000). Ringkonnakohus leiab, et selle summa – 183 852 eurot – peavad D. Jeršov ja U. Lokk Agrochemale tõesti hüvitama. Muu hulgas oli ettenähtav, et vale väetise müümine võib tekitada ka muud kahju kui vaid väävliga ja väävlita väetise hinnavahe: süüdistatavatele oli teada, et Baltic Agro müüb väetist väävliga väetise pähe edasi ja et seda hakatakse kui väävliga väetist kasutama – ning seetõttu võib olla tarvis hakata kuidagi kõrvaldama mingeid soovimatuid tagajärgi.
583.Vaidlustatud pole seda, et lisaks 21 105,60 eurole, 4694,40 eurole ja 183 852 eurole tekkis Agrochemale väetisemüügiga seoses ka 51 480 eurone kahju 260 tonni väetise tarnimata jätmise tõttu ja 6383,91 eurone kahju 39 tonni väetise maha müümata jäämise tõttu. Ka ringkonnakohtu enda hinnangul tuleb needki summad arvesse võtta ehk kokkuvõtvalt rahuldas maakohus hagi õigesti 267 515,91 euro ulatuses.
584.R. Puhki kaitsja viitab Riigikohtu järjepidevale praktikale, mille järgi tuleb kahjuhüvitise kindlaks määramisel arvesse võtta seda, kas kahju kandnud isikul on võimalik nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu õigusliku aluseta saadu. Vastasel juhul kahju kandnu kahju tekkimise tõttu rikastuks: ta saaks täieliku kahjuhüvitise kahju tekitajalt ja lisaks sellele niisuguse vara, mille kolmas isik ilma aluseta sai. (Vt nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1135-03, p 16; 3-2-1-27-06, p 13; 3-1-1-106-12, p 57) Praegu sai R. Puhki, D. Jeršovi ja U. Loki poolse kahju tekitamise tõttu kasu Agritrading – ta sai ilma õigusliku aluseta 655 526,40 eurot Agrochema raha. Siiski ei saa Agrochema nõuet Agritradingu vastu puutuvalt R. Puhki, D. Jeršovi ja U. Loki vastasesse kahjunõudesse võtta arvesse täiel määral. Seda seetõttu, et oluline on vaid niisugune nõue, mis ei ole väärtusetu ehk mida on võimalik reaalselt välja nõuda (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-1-1-41-11, p 7.4 ja 3-1-1-106-12, p 57). Suur osa Agrochema Agritradingu vastasest nõudest on ringkonnakohtu meelest väärtusetu. Agritradingu suhtes toimub pankrotimenetlus ja selles menetluses saab võlausaldajatele teha eelduslikult väljamakseid vaid 43 500 euro ulatuses ja konkreetselt Agrochemale tuleb kõne alla ca 33 000 euro välja maksmine (kd 26, tl 50). Seda silmas pidades leiab kriminaalkolleegium, et R. Puhkilt, D. Jeršovilt ja U. Lokilt Agrochema kasuks välja mõistetavat summat tuleb 33 000 euro võrra vähendada ehk maakohtu otsus on tarvis ses osas KrMS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast tühistada. Ka kuuluvad seetõttu tühistamisele maakohtu tehtud viivist puudutavad otsustused: viivise arvutamise aluseks tuleb võtta teistsugune summa. R. Puhkilt, D. Jeršovilt ja U. Lokilt tuleb solidaarselt mõista välja 622 526,40 eurone kahjuhüvitis (põhinõue) (655 526,40–33 000). Ka tuleb määrata kindlaks viivis, mis tekkis selle põhinõude pealt 17. juunist 2017 kuni 4. novembrini 2019. Tegelik põhinõue moodustab maakohtu leitust 95% protsenti (622 526,40:655 526,40=0,95; 0,95x100=95). Niisiis peab ka tegelik viivis moodustama maakohtu poolt määratust (124 999,01 eurot) 95% ehk selle viivise suuruseks on 118 749,06 eurot (124 999,01x0,95). VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tuleb alates 5. novembrist 2019 maksta kuni põhiõude täitmiseni viivist mitte 655 526,40 euro, vaid 622 526,40 euro pealt.
585.MTA avalik-õigusliku nõude osas leiab D. Jeršovi kaitsja, et see nõue oleks pidanud sisaldama tõendeid. Nii on see kaitsja hinnangul tulenevalt selgest ja reservatsioonideta KrMS § 1542 st 5, mille esimest lauset kaitsja tsiteerib: nõudeavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid ja millele kannatanu soovib tugineda, sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist, kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitaja ei ole prokuratuur. Kriminaalkolleegiumi meelest teeb kaitsja selle – tema meelest selge – regulatsiooni pinnalt sellise järelduse: kui nõudeavalduse esitaja ei ole prokuratuur, peab nõudeavalduses välja tooma kõik tõendid, millele soovitakse tugineda; kui seda ei tehta, ei saa tõendile tugineda – seda ka siis mitte, kui vastava tõendi esitab prokuratuur. Kriminaalkolleegium ei pea seda regulatsiooni sugugi nii selgeks, nagu kaitsja, ja leiab, et seda pole võimalik tõlgendada kaitsja välja pakutud moel. 5. veebruaril 2019 jõustunud seaduse esmases seletuskirjas märgitakse järgmist (lk 15): „punkt 5 täpsustab, et kui avalik-õigusliku nõudeavalduse esitab prokuratuur, siis ei kohaldata tema suhtes kannatanu õigust esitada tõendeid sõltumata prokuratuuri esitatavast tõendikogumist“. Sellest selgitusest nähtub, et sätte eesmärk pole seada prokuratuurist erinevatele nõudeavalduste esitajatele täiendavaid piiranguid. Regulatsiooni mõte on kitsendada prokuratuuri õigusi teiste nõudeavalduste esitajatega võrreldes: prokuratuur saab tema esitatud nõudeavalduses toetuda vaid neile tõenditele, mida ta on esitanud süüküsimuse lahendamiseks ja erinevalt teistest ta mingeid täiendavaid tõendeid esitada ei saa. Niisiis ei ole kaitsja viidatud säte asjasse puutuv ja tuleb nõustuda maakohtuga: nõudeavalduse esitaja ei pea eraldi tõendeid esitama, vaid võib tugineda prokuratuuri esitatavatele tõenditele.
586.D. Jeršovi ja R. Puhki kaitsjad teevad paar etteheidet ka puutuvalt arestimisse. Kuivõrd tsiviilhagid ei jää ka ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, pole alust rahuldada D. Jeršovi kaitsja taotlust D. Jeršovi vara aresti alt vabastada. Õige ei ole D. Jeršovi kaitsja väide, et arestiti vara selliste tsiviilhagide tagamiseks, mida kohus menetlusse võtnud pole: maakohus võttis Agrochema tsiviilhagid menetlusse. R. Puhki kaitsja meelest pole selge, millise nõude tagamiseks on R. Puhki vara arestitud. R. Puhki vara arestiti selle nõude tagamiseks, mis on käesoleva otsuse kohaselt 622 526,40 euro suurune. (m) Menetluskulud
587.Esmalt tuleb analüüsida, kas maakohtu otsuse osaline tühistamine tingib ka esimese astme kohtu menetluskulusid puudutava otsustuse ümber vaatamise. Nimelt nähtub Riigikohtu praktikast, et kui kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes senises menetluses leituga oluliselt tagasihoidlikumaks või kui väheneb süüditunnistamise ulatus, tuleb vähendada süüdistatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid (kui kaitsja osutab riigi õigusabi) / mõista osa kuludest riigilt süüdistatava kasuks välja (kui kaitsja on lepinguline) (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-21-1421/182, p 147 ja määrus nr 1-20-470/34, p 29).
588.Ringkonnakohtu meelest ei tingi uue kuluotsustuse tegemist väetiseostu ümber kvalifitseerimine: teo ebaõigussisu ei muuda see, kas pidada seda usalduse kuritarvitamiseks või omastamiseks; ka ei taotlenud ümber kvalifitseerimist ükski kaitsja. Küll aga tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 2 ja KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja teha korrektsioon seoses sellega, et mitmes võltsimisteos mõistetakse süüdistatavad õigeks. Samas saab see korrektsioon olla vaid minimaalne, sest n-ö ära langevad teod moodustavad vaid väga väikese osa süüdistatavatele ette heidetust: lõviosas jääb maakohtu otsus jõusse. Kõige enamates võltsimistegudes mõistetakse õigeks D. Jeršov. Mõnevõrra vähemal määral langeb ära R. Puhki vastutus. Et aga D. Jeršovile oli süüetteheiteid
märksa enam kui R. Puhkile, leiab ringkonnakohus, et nende mõlema puhul tuleb nende olukorda parandada ühe ja sama palju võrra: nelja protsendi ulatuses. Kõige vähemal määral puudutab õigeks mõistmine U. Lokki, mistõttu tuleb tema puhul lähtuda kahest protsendist.
589.Seda vastavalt nelja ja kahte protsenti ei saa maha arvata kõigi menetluskulude pealt (D. Jeršovi puhul 50 881,17 eurot (981 eurone sundraha, 1121 eurone ekspertiisitasu, 8242,80 eurone määratud kaitsja tasu, 24 000 eurone valitud kaitsja tasu ja 16 536,37 eurone kannatanu esindaja tasu), U. Loki puhul 27 607,17 eurot (981 eurone sundraha, 1121 eurone ekspertiisitasu, 8968,80 eurone määratud kaitsja tasu ja 16 536,37 eurone kannatanu esindaja tasu) ning R. Puhki puhul 35 133,37 eurot (981 eurone sundraha, 17 616 eurone valitud kaitsja tasu ja 16 536,37 eurone kannatanu esindaja tasu)). Esiteks tuleb kõrvale jätta sundraha (kõigi süüdistatavate puhul 981 eurot), sest see kaasneb KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdiõistva otsuse kui sellisega. Ka ei puutu D. Jeršovi ja U. Loki puhul asjasse ekspertiisitasu (mõlema puhul 1121 eurot), sest see ei seondu võltsimistega. Kolmandaks pole võimalik arvesse võtta ka seda kulu, mis on seotud tsiviilhagidega. Selleks on kõigepealt kannatanu esindaja tasu – kokku 49 609,12 eurot, iga süüdistatava puhul 16 536,37 eurot. Peale selle puudutas osa kaitsjatasust mitte süüküsimuse, vaid tsiviilhagide lahendamist. See on R. Puhki puhul maakohtu märgitust tulenevalt veerand ehk süüküsimuse lahendamiseks tegi kaitsja tööd kolmveerandi ulatuses ehk 13 212 euro eest (17 616x0,75). D. Jeršovi ja U. Loki puhul tuleb tsiviilhagisid puudutava kaitsetöö osakaal panna paika hinnanguliselt. Kriminaalkolleegium leiab, et ka nende süüdistatavate puhul tuleb lähtuda samast proportsioonist: kaitsjad tegid ca kolm neljandikku oma tööst süüküsimuse lahendamiseks. D. Jeršovi puhul tähendab see 6182,10 eurot määratud kaitsja tasust (8242,80x0,75) ning 18 000 eurot valitud kaitsja tasust (24 000x0,75) ja U. Loki puhul 6726,60 eurot (määratud) kaitsja tasust (8968,80x0,75). Seega tuleb ülal toodud protsendid arvutada D. Jeršovi puhul maha 6182,10 eurost (määratud kaitsja tasu) ja 18 000 eurost (valitud kaitsja tasu), U. Loki puhul 6726,60 eurost ja R. Puhki puhul 13 212 eurost. Niisiis jääb riigi kanda 247,28 eurot D. Jeršovi määratud kaitsja tasust (6182,10x0,04) ja riigilt tuleb mõista D. Jeršovi kasuks välja 720 eurot valitud kaitsja tasuna (18 000x0,04); D. Jeršov aga peab riigile maksma määratud kaitsja tasuna 5934,82 eurot (6182,10x0,96) ja 17 280 eurot valitud kaitsja tasust jääb D. Jeršovi kanda (18 000x0,96). U. Loki määratud kaitsja tasust jääb riigi kanda 134,53 eurot (6726,60x0,02) ja U. Lokilt on vaja riigi kasuks välja mõista 6592,07 eurot (6726,60x0,98). R. Puhki kasuks mõistetakse riigilt välja 528,48 eurot (13 212x0,04) tema valitud kaitsja tasust ja jäetakse R. Puhki enda kanda 12 683,52 eurot sellest tasust.
590.Kuivõrd osaliselt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka tsiviilhagide osas, tuleb sellegagi seoses menetluskulude jaotust mõnevõrra korrigeerida ehk maakohtu otsus on vaja KrMS § 338 p 2 ja KrMS § 339 lg 2 alusel tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise pärast ka selles osas. Ringkonnakohus määrab nende kulude osas juhinduvalt KrMS §-st 182 järgmist.
591.Maakohus mõistis kõigilt süüdistatavatelt Agrochema kasuks välja 16 536,37 eurose esindajakulu (kokku 49 609,12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et seda tuleb vähendada proportsionaalselt sellega, kuivõrd peavad süüdistatavad Agrochemale maakohtu leitust väiksemat kahjuhüvitist maksma. D. Jeršov ja U. Lokk pidid maakohtu otsuse kohaselt tasuma ca 1 021 000 eurot. 33 000 eurot, mida nad vähem tasuma peavad, moodustab sellest summast 3,23% (1 021 000x0,01=10 210; 33 000:10 210=3,23). Niisiis tuleb neil tasuda üksnes 96,77% maakohtu leitust. R. Puhkil oli esimese astme kohtu otsuse kohaselt tarvis maksta ca 656 000 eurot. Sellest summast moodustab 33 000 eurot 5,03% (656 000x0,01=6560; 33 000:6560=5,03) ehk R. Puhkil tuleb maksta 94,97% sellest, mida leidis maakohus. Niisiis
tuleb D. Jeršovilt ja U. Lokilt mõista Agrochema kasuks välja 16 007 eurone menetluskulu (16 536,37x0,968) ja R. Puhkilt 15 710 eurone menetluskulu (16 536,37x0,95). Kannatanu enda kanda jääb 1885,12 eurot (49 609,12–16 007–16 007–15 710).
592.Tsiviilhagidega seoses on vajata teha muudatusi ka puutuvalt kaitsjatasudesse. Käesoleva otsuse p-st 589 tulenevalt kulus tsiviilhagidega seoses 4404 eurot R. Puhki (valitud) kaitsja tasust (17 616x0,25), 2060,70 eurot D. Jeršovi määratud kaitsja tasust (8242,80x0,25), 6000 eurot D. Jeršovi valitud kaitsja tasust (24 000x0,25) ja 2242,20 eurot U. Loki (määratud) kaitsja tasust (8968,80x0,25). Nende kulude adressaate on vaja korrigeerida ülal toodud moel: R. Puhki olukorda on vaja leevendada 5,03% ja D. Jeršovi ning U. Loki olukorda 3,23% võrra. Seega tuleb: Agrochemalt R. Puhki kasuks välja mõista 220,20 eurot (4404x0,05) R. Puhki kaitsjatasust ja jätta R. Puhki kanda sellest tasust 4183,80 eurot (4404x0,095); mõista 65,94 eurot (2060,70x0,032) D. Jeršovi määratud kaitsja tasust Agrochemalt riigi kasuks välja ning mõista sellest tasust D. Jeršovilt riigi kasuks välja 1994,76 eurot (2060,70x0,968); mõista Agrochemalt D. Jeršovi kasuks tema valitud kaitsja tasust välja 192 eurot (6000x0,032) ja jätta sellest tasust D. Jeršovi kanda 5808 eurot (6000x0,968); mõista 71,75 eurot (2242,20x0,032) U. Loki määratud kaitsja tasust Agrochemalt riigi kasuks välja ja mõista U. Lokilt sellest tasust välja 2170,45 eurot (2242,20x0,968).
593.Seega on apellatsioonimenetluse eelsed menetluskulud üksikult võttes niisugused: - kõik süüdistatavad riigile: 981 eurone sundraha; - D. Jeršov ja U. Lokk riigile: 1121 eurone ekspertiisitasu; - riigi kanda: 247,28 eurone D. Jeršovi määratud kaitsja tasu; - riik D. Jeršovile: 720 eurone D. Jeršovi valitud kaitsja tasu; - D. Jeršov riigile: 5934,82 eurone D. Jeršovi määratud kaitsja tasu; - D. Jeršovi kanda: 17 280 eurone D. Jeršovi valitud kaitsja tasu; - riigi kanda: 134,53 eurone U. Loki määratud kaitsja tasu; - U. Lokk riigile: 6592,07 eurone U. Loki määratud kaitsja tasu; - riik R. Puhkile: 528,48 eurone R. Puhki valitud kaitsja tasu; - R. Puhki kanda: 12 683,52 eurone R. Puhki valitud kaitsja tasu; - D. Jeršov Agrochemale: 16 007 eurone Agrochema esindaja tasu; - U. Lokk Agrochemale: 16 007 eurone Agrochema esindaja tasu; - R. Puhk Agrochemale: 15 710 eurone Agrochema esindaja tasu; - Agrochema kanda: 1885,12 eurone Agrochema esindaja tasu; - Agrochema R. Puhkile: 220,20 eurone R. Puhki valitud kaitsja tasu; - R. Puhki kanda: 4183,80 eurone R. Puhki valitud kaitsja tasu; - Agrochema riigile: 65,94 eurone D. Jeršovi määratud kaitsja tasu; - D. Jeršov riigile: 1994,76 eurone D. Jeršovi määratud kaitsja tasu; - Agrochema D. Jeršovile: 192 eurone D. Jeršovi valitud kaitsja tasu; - D. Jeršovi kanda: 5808 eurone D. Jeršovi valitud kaitsja tasu; - Agrochema riigile: 71,75 eurone U. Loki määratud kaitsja tasu; - U. Lokk riigile: 2170,45 eurone U. Loki määratud kaitsja tasu.
594.Eelmärgitu tähendab kokkuvõtvalt seda, et apellatsioonimenetlusele eelnevate kaitsja- ja esindajatasudega seoses on vaja teha seesugused maksed: - D. Jeršov peab riigile maksma 7929,58 eurot (5934,82+1994,76) oma määratud kaitsja tasuna; - U. Lokil tuleb riigile maksta 8762,52 eurot (6592,07+2170,45) oma määratud kaitsja tasuna; - riigil on vaja D. Jeršovile maksta 720 eurone D. Jeršovi valitud kaitsja tasu;
- riigil tuleb R. Puhkile maksta 528,48 eurone R. Puhki valitud kaitsja tasu; - D. Jeršovil on vaja maksta Agrochemale 16 007 eurone Agrochema esindaja tasu; - U. Lokil on tarvis maksta Agrochemale 16 007 eurone Agrochema esindaja tasu; - R. Puhk peab maksma Agrochemale 15 710 eurose Agrochema esindaja tasu; - Agrochemal tuleb maksta R. Puhkile 220,20 eurone R. Puhki valitud kaitsja tasu; - Agrochemal tuleb riigile maksta D. Jeršovi ja U. Loki määratud kaitsja tasudena 137,69 eurot (65,94+71,75); - Agrochema peab maksma D. Jeršovile 192 eurose D. Jeršovi valitud kaitsja tasu.
595.Kõiki neid makseid siiski teha pole vaja, sest on kolm vastastike nõuete paari: a) riik peab maksma D. Jeršovile 720 eurot ja D. Jeršov peab (ainuüksi oma määratud kaitsja tasuna) maksma riigile 7929,58 eurot; b) D. Jeršov peab maksma Agrochemale 16 007 eurot ja Agrochemal tuleb maksta D. Jeršovile 192 eurot; c) R. Puhkil on vaja maksta Agrochemale 15 710 eurot ja Agrochema peab maksma R. Puhkile 220,20 eurot. Need nõuded on vaja tasaarvestada, mistõttu ei pea riik ega Agrochema maksma D. Jeršovile midagi ja midagi ei tule Agrochemal maksta ka R. Puhkile. Küll aga peab: - D. Jeršov maksma riigile oma määratud kaitsja tasuna 7209,58 eurot (7929,58–720); - D. Jeršov Agrochemale tolle esindaja tasuna 15 815 eurot (16 007–192); - R. Puhk Agrochemale tolle esindaja tasuna 15 489,80 eurot (15 710–220,20).
596.Kulud on tekkinud ka apellatsioonimenetluses.
597.D. Jeršovi ja U. Loki määratud kaitsjate tasud arvas kriminaalkolleegium menetluskulude hulka oma 30. augusti 2023 määrusega: D. Jeršovi puhul 648 eurot ja U. Loki puhul 751,68 eurot.
598.Agrochema lepinguline esindaja vandeadvokaat V. Kivistik esitas esindajakulude taotluse. V. Kivistik palub arvata menetluskulude hulka 1540 eurot (ilma käibemaksuta) – selle eest, et advokaat tegi kokku 11 tundi tööd (eeskätt osales maakohtu otsuse kuulutamisel, tutvus maakohtu otsusega, suhtles kliendiga, tutvus apellatsioonidega, osales ringkonnakohtu istungil). Kriminaalkolleegium peab taotlust põhjendatuks ja arvab 1540 eurot KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel menetluskulude hulka.
599.R. Puhki valitud kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind apellatsioonimenetluses kaitsjatasutaotlust ei esitanud.
600.Riigikohtu hinnangul tuleb KrMS § 185 (menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses) rakendamisel arvesse võtta seda, kui suures ulatuses apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht (kriminaalkolleegiumi lahend nr 1-18-5815/389, p 60). Seda lähenemist on vaja ringkonnakohtu hinnangul kasutada mitte üksnes süüküsimusega seonduva osas, aga ka puutuvalt tsiviilhagidesse, sest Riigikohtu hinnangul tuleb KrMS §-st 185 lähtuda ka tsiviilhagide puhul (kriminaalkolleegiumi lahendid nr 1-20-2438/33, p 57 ja nr 1-18-3901/97, p 12).
601.Lõviosa D. Jeršovi kaitsja apellatsioonis esitatud argumente ringkonnakohus ei jaga. Ainuke argument, mida saab põhjendatuks pidada, puudutas Baltic Agroga seonduvat kahju (183 852 eurot). Sellest lähtuvalt jääb D. Jeršovi apellatsioonimenetluses lisandunud kaitsjatasust (648 eurot) riigi kanda ca 5% ehk 32 eurot ja D. Jeršovilt tuleb riigi kasuks välja mõista umbes 95% ehk 616 eurot. U. Loki kaitsja argumentidest ei pidanud ringkonnakohus
põhjendatuks mitte ühtegi, mistõttu peab U. Lokk riigile hüvitama kogu apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu – 751,68 eurot. Need kaitsjatasud peavad süüdistatavad ära maksma 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2).
602.Agrochema esindaja apellatsioonimenetluses esitatud argumendid olid suuresti õiged. Siiski tuleb Agrochemale heita ette seda, et ta ei esitanud kohe seda lepingut, millest nähtub Baltic Agrole tekkinud 183 852 eurose kahju tekkemehhanism ega piisavat infot Agritradingu pankrotimenetluse kohta – ehkki kaitsjad neile probleemidele oma apellatsioonides viitasid. Seetõttu jätab ringkonnakohus 140 eurot esindajatasust Agrochema kanda ja mõistab riigilt Agrochema kasuks välja 1400 eurot. (n) Kokkuvõte
603.Maakohtu otsus küll tühistatakse mitmes osas, ent n-ö laias laastus jääb see otsus jõusse. Tühistamist ei tinginud valdavalt mitte apellantide väited, vaid selliselt talitas ringkonnakohus omal initsiatiivil. Apellatsiooniväide tingis vaid ühe (kõigi kolme süüdistatava vastu esitatud) kahjunõude vähendamise – see väide esitati R. Puhki kaitsja apellatsioonis. Seetõttu rahuldatakse R. Puhki kaitsja apellatsioon osaliselt ja D. Jeršovi kaitsja apellatsioon ning U. Loki kaitsja apellatsioon jäetakse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.