Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-122801/22
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.01.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1030

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Eesti Energia AS10421629(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-122801

Tsiviilasi

Eesti Energia AS-i hagi M. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 754,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Lelle tn 22 Tallinn, 11318 Harju maakond), lepinguline esindaja A. T. (e-post XXX) Kostja: M. B. (isikukood XXX, elu- ja viibimiskoht kohtule teadmata)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja Elektrilevi OÜ ja M. B. vahel 30.03.2021.a sõlmitud võrgulepingust nr 4240755827 tulenev võlgnevus 2288,06 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 911,89 eurot.

3.Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.10.2023 – 27.01.2025.a eest 697.68 eurot.

4.Mõista kostjalt M. B. hageja Eesti Energia AS kasuks välja veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2288,06 eurot alates 28.01.2025.a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,066% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Tagastada hagejale Eesti Energia AS enamtasutud riigilõiv summas 105 eurot hageja arvelduskontole nr EEXXX. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuivõrd kohtule ei ole kostja tegelik elukoht teada ning täidetud olid TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 455 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 455 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja taotleb ka enamtasutud riigilõivu tagastamist summas 105 eurot. Nimelt tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu kokku 560 eurot, RLS lisa 1 kohaselt tuli riigilõivu käesolevas asjas tasuda 455 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et taotlus hagiavalduselt enam tasutud riigilõivu 105 eurot tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv summas 105 eurot tagastada Eesti Energia AS arvelduskontole nr EEXXX. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik