Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

ning

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lk 2 / 4

1-23-6432

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

P.L-i süüdistatakse selles, et tema 14.05.2022 ajavahemikul 01.48 kuni 01.54 X linnas X tungis lukustamata ukse kaudu sisse kortermaja trepikotta, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil V. P kuuluva jalgratta Scott Aspect 950 raaminumbriga X väärtusega 625 eurot ning jalgratta kompuutri väärtusega 50 eurot. Seega pani P.L oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagiga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust, milline jäetakse KarS § 73 alusel kogu ulatuses täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga. Kannatanu tsiviilhagi tuleb süüdistatavalt välja mõista.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 41). Süüdistatav tunnistas end kohtueelses menetluses süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb P.L-ilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot, mille tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulu summas 216 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele, kannatanutele ja Rahandusministeeriumile Lk 3 / 4

1-23-6432 Eesti Vabariigi kanda jäänud kaitsjatasu osas. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.