1-23-6675
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2023, Rapla
Kriminaalasja number
1-23-6675 (23263050193)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Kohtuistungi sekretär
Elen Rasmussen
Kriminaalasi
Andres Laasma süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Helen Kiviloo
Süüdistatav
Andres Laasma, ik: 37208310251; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; karistatud kriminaalkorras 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2023, s.o 1 päev.
Kaitsja
vandeadvokaat Toomas Laanemaa (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
1-23-6675
1-23-6675 Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks.
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Andres Laasmale on esitatud süüdistus selles, et tema olles karistatud 16.12.2022 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7520 joobes juhtimise eest KarS § 424 lg 1 järgi (tegu 26.07.2022), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 06.06.2023 kella 16.29 paiku Rapla maakonnas Rapla linnas Kuusiku teel mootorsõidukit CFMOTO registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,39 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Andres Laasma pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Andres Laasma süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.06.2023, s.o 1 päev karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 9 kuud ja 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 16.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7520 mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistuse 7 kuu 28 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 537 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Lk 3 / 4
1-23-6675 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel süüdistatav kohustub osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. KarS § 75 lg 4 alusel on süüdistatav kohustatud kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi biomarkeri fofatidüületanooli (PEth) määramiseks ning esitama vastava vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui süüdistatava PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui süüdistatav saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 4 (neljaks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaale 289,08 eurot. Sundraha 1087,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1376,58 eurot tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 137, 66 eurot.
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.