Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-4032 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

Laur Vesket süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 27.03.2023.a. kl 22:10 ajal Tallinnas, Tanuma 31 asuva hosteli ruumides tuli kallale kannatanu Y’ile, lüües korduvalt teda parema käe rusikaga näo piirkonda. Kui kannatanu hakkas ründajast peale verbaalset konflikti eemalduma, siis Laur Veske tuli temale järgi ning trepi peal lükkas kannatanut vastu seina ja hakkas kannatanut kägistama. Sel ajal tuli nende vahele ründe peatamise eesmärgil sama hosteli elanik Q koos seni tuvastamata meesterahvaga, Laur Veske lõi Q’it parema käe rusikaga vähemalt kolmel korral lõua ja parema oimu piirkonda; samuti lõi rusikaga kannatanut Y’it pähe, seejärel rusikaga näkku. Seejärel, kui kannatanud olid 2/4

1-23-4032 kakluse käigus jõudnud hosteli esikusse, Laur Veske haaras tooli ja ja lõi sellega kannatanu Y’it. Y pani enda kaitseks oma vasaku käe ette ning L.Veske tabas teda tooliga vastu kätt, karjudes samal ajal: „Andke mulle nuga, ma löön ta maha!“. Oma sellise tegevusega põhjustas Laur Veske kannatanutele füüsilist valu ning tervisekahjustusi: Y’ile- hematoome ja punetuse kaelal, vasaku käe nukil hematoomi, esihamba vigastuse ja mõra ning Q’ile- lahtise haava peas, punetuse ja hematoomi parema silma all. Seega pani Laur Veske oma tahtliku tegevusega toime korduva teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Eve Soostar, süüdistatav Laur Veske ja tema kaitsja Kristina Isokoski sõlmisid kokkuleppe järgnevas: prokurör taotleb kohtus Laur Veske karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega kümme kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.03.2023-29.03.2023, so 3 päeva, seega kandmisele kuulub vangistus üheksa kuud ja 27 päeva. Laur Veskele mõistetav vangistus jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot. Kaitsjatasu riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Kristina Isokoskile õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 108 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1195,5 eurot kuuluvad hüvitamisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude hüvitamine kohtuotsuse jõustumisest alates ositi igakuiselt 12 kuu jooksul. L. Veskele on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Laur Veske kuulub KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 3/4

1-23-4032 Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.