Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-23-5030 − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

PANK,

EE522200221013264447

SWEDBANK,

EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99923700029385. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Viktor Jegorovit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 05.02.2023-07.02.2023 aadressil xxxx haaras oma elukaaslasel K. T. kätest kinni, lõi kannatanu pead vastu seina ning jalgadega kannatanule näkku. Selle tegevusega tekitas Viktor Jegorov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (hematoom parema silma all, hematoomid mõlemal käel, kriimustused ja hematoom parema jala pahkluu peal).

1-23-5030 Seega pani Viktor Jegorov toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanu füüsilist ning vaimset tervist. Tsiviilhagi ei esitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht: Viktor Jegorovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Viktor Jegorov ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 määratud lisakohustusi – mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 1087,50 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 371,28 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud Viktor Jegorovil tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Viktor Jegorov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti nähtub kokkuleppest, et asitõendiks on märgitud ka 2 DVD plaati, kohus selgitab tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 311-313 ning §-st 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.