Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Karel Kadarikku süüdistatakse selles, et tema, olles 10.03.2017 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (karistus on kehtiv, sest 23.11.2017 ja 15.10.2019 Harju maakohtu otsustega moodustati liitkaristus lähtuvalt KarS § 65 lg 2 ning 26.10.2021 vabanes isik kinnipidamisasutusest pärast karistuse kandmist), uuesti 18.03.2023 kella 03.30 ajal, viibides Keilas Keskväljakul 10 asuvas baaris Keskväljak, tõukas Karel Kadarik turvameest Yt jõuliselt õlgadest, mistõttu Yle appi tõtanud Q surus Karel Kadarikku pikali maha. Olles pikali maas võttis Karel Kadarik Y kaela enda haardesse ning väänas seda jõuliselt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja suu limaskestale vigastuse. Samuti hammustas Karel Kadarik Q (Q) vasaku käe keskmisest ja nimeta sõrmest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: sõrmede kontusiooni ilma küünevigastuseta ja keskmisel sõrmel ca 1.cm-pikkuse haava. Seega Karel Kadarik teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karel Kadarikku süüdistatakse selles, et tema, olles 23.11.2017 karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (karistus on kehtiv, sest 23.11.2017 ja 15.10.2019 Harju maakohtu otsustega moodustati liitkaristus lähtuvalt KarS § 65 lg 2 ning 26.10.2021 isik vabanes kinnipidamisasutusest pärast karistuse kandmist), uuesti, 18.03.2023 kella 03.40 ajal viibides Keilas Keskväljakul 10 asuva baari Keskväljak juures ja olles alkoholijoobes, kasutas Karel Kadarik vägivalda enda kinnipidamise käigus ametikohustusi täitnud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse planeerimise ja eriettevalmistuse talituse eriettevalmistuse grupi instruktori (politseiametnik) Xi suhtes. Nimelt, Karel Kadariku politseibussi paigutamisel lõi Karel Kadarik politseiametnikku Xi ühel korral parema jalaga kaela piirkonda ja ühel korral vasaku jalaga vasaku näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Karel Kadarik Xle füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustused - silmalau ja silmaümbruse lahtise haava, põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtise haava ja pindmise kaelavigastuse. 17.08.2022 nr 1.9-2.5/301p Põhja prefektuuri prefekti käskkirjaga on X politseiametnikuna üle viidud Lääne – Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi V patrullpolitseiniku ametikohalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse planeerimise ja eriettevalmistuse talituse eriettevalmistuse grupi instruktori ametikohale. Seega Karel Kadarik vägivalla kasutamisega võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, pani toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Karel Kadariku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.09.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Karel Kadariku süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 10 kuud ning KarS § 274 lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 2 aastat vangistust. Lähtuvalt KarS § 74 lg 1 ja 3 kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 6 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Karel Kadarik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt KarS § 75 lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Karel Kadarikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata Karel Kadarikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi võõrutusravile. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Karel Kadarikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 koheselt lugeda koheselt ärakantava karistuse alguseks 18.03.2023, mil Karel Kadarik oli kahtlustatavana kinni peetud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1299.60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet

kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.