Alik Bolšakov, Ruslan Polištšuk ja Violla Ivanova süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi
Prokurör
Kelly Kruusimägi
Süüdistatavad
Alik Bolšakov, isikukood: 37101070281, viibib vahi all Tallinna Vanglas, emakeel: xxx keel Tõkend vahistamine alates kinnipidamisest 20.04.2022, kohtu alla antud 17.10.2022, tõkend vahistamine jäetud muutmata; Ruslan Polištšuk, isikukood: 37102140020, viibib vahi all Tallinna Vanglas, emakeel: xxx keel Tõkend vahistamine alates kinnipidamisest 21.04.2022, kohtu alla antud 17.10.2022, tõkend vahistamine jäetud muutmata; Violla Ivanova, isikukood: 47609182223, viibib vahi all Tallinna Vanglas, emakeel: xxx keel Tõkend vahistamine alates kinnipidamisest 21.04.2022, kohtu alla antud 17.10.2022, tõkend vahistamine jäetud muutmata
Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 1, § 311- § 313, § 315 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Alik Bolšakov KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 20.04.2022.
Tõkend - vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
Süüdi tunnistada Ruslan Polištšuk KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 21.04.2022.
Tõkend - vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
Süüdi tunnistada Violla Ivanova KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 21.04.2022.
Tõkend - vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
Asitõendid:
18 CD-plaati salvestiste ja lisadega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad asitõendid: - Surnukeha püksirihm (pakend nr 1.3) – palun hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Oranž tekk, magamiskott „Atom“, padi, hall rebenenud äärtega tekk, valget värvi tekikott siniste ja oranžide lilledega (pakendid nr 2-4, 9, 11) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Halli värvi jope „Canada Goose“, halli värvi pintsak „Magnify“, teksased „Denim“, dressipüksid „H&M“, musta värvi jope „Skorp Jeans“, musta värvi jope „T.Q.M.“, dressipluus „Perfect“, halli värvi ruuduline särk „Beveta“, khaki-roheline triiksärk „Dressmann“, valge triiksärk „Mercury“ (pakendid nr 5-8, 10, 12, 15-18) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Punase-pruuni värviline lillelise mustriga kardin (pakend nr 13) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Punane käterätik (pakend nr 14) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Ümmargune toolikate (pakend nr 19) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Suitsukoni (pakend nr 25) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Bioloogilise materjali sarnased tükid (pakendid nr 27-28) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Käterätik haagiselamu põrandalt (pakend nr 29) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel;
- Prügikühvel ja põrandapesu mopp (pakendid nr 31-32) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel;- Klaaspudel Oma Viin (pakend nr 33) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Puuteproovid haagisest (pakendid nr 1-4) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel;- Puidust käepidemega nuga (pakend nr 5) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Musta värvi käepidemega nuga (pakend nr 6) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel;- Puuteproov lõikelaualt (pakend nr 7) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Puidust lauajalad (pakendid nr 8-9) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Tulekustutid (pakend nr 10-11) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Käsisaag (pakend nr 14) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Puidust varrega kirves (pakend nr 15) – KarS § 83 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Kollase-musta käepidemega kirves (pakend nr 16) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Noad (pakendid nr 17-22) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Lõikelauad (pakendid nr 23-24) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Aiakäärid (pakend nr 25) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Rannajalatsid Adidas (pakendid nr 26-27) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Roosad jalatsid Nike (pakendid nr 28-29) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Telefonikorpuse osa (pakend nr 31) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Pinnaseproovid (pakendid nr 2, 3, 6) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Tekstiilitükid haagise alt (pakend nr 2.1) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Aiakäru (pakend nr 7) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Sinist värvi madratsid (pakendid nr 8-9) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Musta värvi jope (pakend nr 10) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Tumedad püksid (pakend nr 11) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Musta värvi püksid (pakend nr 12) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Musta värvi jalatsid Nike (pakendid nr 13-14) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Põrandaharjad (pakendid nr 15-17) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Kipsnoa tera (pakend nr 1) – KarS § 83 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Kipsnuga (pakend nr 2) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Sinakat tooni dressipluus (pakend nr 3) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Varrukas (pakend nr 4) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel;
- Dressipluusi osad (pakendid nr 5-6) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Töökinnas (pakend nr 7) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Kipsnuga (pakend nr 8) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile või V. Ivanovale; - Kaks porivaipa (pakend nr 19) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Haagiselamu põrandatükk (pakend nr SKV 5–1) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - G. Ji helehall dressipluus, teksapüksid, tumehall dressipluus, pikkade varrukatega särk, spordijalatsid Adidas, sokid (pakendid nr K1-K7) - hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - Proov töökindalt (pakend 7.1) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - S. Ji T-särk, dressipüksid, pikad püksid, saapad, aluspesu, kaks paari sokke (pakendid L1L10) – hävitada 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - A. Bolšakovi fliisjope, T-särk, teksapüksid, sokid, jalanõud, jope (pakendid nr 1-8) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile; A. Bolšakovi mobiiltelefon Huawei pragunenud ekraaniga (pakend nr 1520529) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile; - A. Bolšakovi mobiiltelefon Huawei hele (pakend nr 1520361) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile; - A. Bolšakovi kokkupandav nuga (pakend nr 9) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile; - R. Polištšuki spordijalatsid, teksapüksid, seljakott (pakend nr RP ASV 1, RP ASV 2, RP ASV 3) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R. Politšukile; - R. Polištšuki mobiiltelefon (pakend nr RP AV 4) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R. Politšukile; - R. Polištšuki nokkmüts, hele jope, helehall dressipluus, hele T-särk, valged spordijalatsid, spordipüksid (pakendid nr Kp1-Kp7) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R. Politšukile; - R. Polištšuki mobiiltelefon Samsung (turvapakend nr 1520355) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel R. Politšukile; - V. Ivanova mobiiltelefon Honor – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel V. Ivanovale; - V. Ivanova dressipluus, T-särk, triibulised püksid, musta-valgega kasukas, sinist värvi jalatsid (pakendid nr 1-6) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel V. Ivanovale;
11.Menetluskulud:
11.1.KrMS § 173, § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista riigituludesse: -
Alik Bolšakov ́ilt menetluskuluna kokku 4312.51 eurot, mis koosneb: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras 1812.50 eurot; - osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kulud kogusummas 2147 eurot (vastavalt 19€+76€+1691€+57€+304€); - osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kulud summas 248.34 eurot; - osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kulud summas 104.67 eurot.
Alik Bolšakov ́ile määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 1306.80 eurot ja kohtumenetluses 5180.40 eurot - jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
-
Ruslan Polištšuk ́ilt menetluskuluna kokku 4312.51 eurot, mis koosneb: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras 1812.50 eurot; - osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kulud kogusummas 2147 eurot (vastavalt 19€+76€+1691€+57€+304€); - osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kulud summas 248.34 eurot; - osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kulud summas 104.67 eurot.
Ruslan Politšukile määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 1282.20 eurot ja kohtumenetluses 4795.20 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
-
Violla Ivanova ́lt menetluskuluna kokku 4312.48 eurot mis koosneb: - I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras 1812.50 eurot; - osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kulud kogusummas 2147 eurot (vastavalt 19€+76€+1691€+57€+304€); - osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kulud summas 248.32 eurot; - osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kulud summas 104.66 eurot.
Violla Ivanova ́le määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 943.20 eurot ja kohtumenetluses 5079.60 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Süüdistatavatel Alik Bolšakov, Ruslan Polištšuk ja Violla Ivanoval on neile määratud menetluskulusid võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vastavalt maksegraafikule järgmiselt: 11.2 Alik Bolšakov on iga kuu viimaseks kuupäevaks kohustatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele tasuma 359.38 eurot (viitenumber: 99923700026760), Ruslan Polištšuk on iga kuu viimaseks kuupäevaks kohustatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele tasuma 359.38 eurot (viitenumber: 99923700026786) ja Violla Ivanova on iga kuu viimaseks kuupäevaks kohustatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele tasuma 359.37 eurot (viitenumber: 99923700026773). Maksu- ja Tolliameti arveldusarved kuhu maksed peavad laekuma on järgmised: EE351010052031000004 SEB pangas; EE522200221013264447 Swedbankis; EE401700017002872300 Luminor pangas; EE957700771001523585 LHV pangas. 11.3 Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber, mis on iga süüdistataval personaalne ning toodud käesoleva lahendi punktis 11.2. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbriga Alik Bolšakovile, Ruslan Polištšukile ja Violla Ivanovale ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse
nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistus ja menetluse käik
1.Alik Bolšakovi, Ruslan Polištšuki ja Violla Ivanovat süüdistatakse selles, et nemad ajavahemikul 07.03.2022 kuni 20.04.2022 jääval õhtul ja sellele järgneval ööl grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos tegutsedes tapsid Tallinnas Q tee 18 kinnistul asuvas haagiselamus S Ji. Kannatanu S. Ji ning V. Ivanova, R. Polištšuki ja kannatanut varem (s.o 08.04.2018 kuupäeval) pussitanud A. Bolšakovi vahel tekkis sõnaline tüli, mille käigus sõimati, solvati ja väljenduti üksteise suhtes ebatsensuurselt ning mille eskaleerudes kasutasid süüdistatavad erinevate lühikeste ajavahemike järel S. Ji suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt lõid R. Polištšuk ja A. Bolšakov haagiselamus olevat S. Jit tahtlikult rusikatega pea, näo ja keha piirkonda ning A. Bolšakov lõi korduvalt vähemalt kahel korral kirvega S. Jit jalgade, s.h põlvede ja reite piirkonda. Süüdistatavad katkestasid löömise, minnes haagiselamust tagasi majja alkoholi tarvitama. Kuna kannatanu jätkuvalt karjus ja tüli kestis, ründasid süüdistatavad V. Ivanova, A. Bolšakov ja R. Polištšuk taas mistahes raskusega tervisekahjustuste ja surma põhjustamise eesmärgil haagiselamus olnud S. Jit, kusjuures A. Bolšakov ja V. Ivanova lõid end löökide eest kaitsta üritavat kannatanut vaheldumisi kirvega korduvalt vähemalt kümme korda vastu pead ja jalgu. Kuna vastavalt süüdistatavate ettekujutusele surm kohe ei saabunud, võttis R. Polištšuk ehitusnoa ja ühines ründega, mille käigus ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes lõi A. Bolšakov tahtlikult kannatanut kirvega pea, keha ja jäsemete piirkonda ning R. Polištšuk pussitas tahtlikult kannatanut noaga keha erinevatesse piirkondadesse, s.h rindkeresse ja jäsemetesse, ning lõikas kannatanul kõri läbi.
2.Oma tegevusega põhjustasid A. Bolšakov, V. Ivanova ja R. Polištšuk tahtlikult S. Jile järgmised tervisekahjustused: - Pea: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdega ajuvatsakestesse; koljupõhimiku murrud mõlemapoolselt tagumises koljuaugus, vasaku oimuluu nibujätke murd, alalõualuu parempoolse haru killunenud murd koos alalõualiigese nihestusega, alalõualuu keha põikine murd läbi alveolaarosa, alalõualuu vasakpoolse põntjätke nihkega murd; raiehaavad paremal pool lagipea piirkonnas (1 haav) ning vasakul kõrvalesta taguses ja kukla piirkonnas (6 haava), nahaalused verevalumid otsmikul ja lagipea piirkonnas; - Kael: torke-lõikehaav kaela tagapinnal vasakul, pehmete kudede defektid kaela piirkonnas; - Kehatüvi: I roide nihketa murd lülisamba kõrvaljoonel, II roide nihkega murd rangluu keskjoonel, IX roide nihketa murd keskmisel kaenlajoonel, rinnaõõnde ulatuv torkelõikehaav vasaku rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga (mis on eluohtlik tervisekahjustus), nahamarrastus paremal pool rindkere eespinnal, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal;
- Ülajäsemed: pehmete kudede defektid parema õlavarre keskmises ja alumises kolmandikus, pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav); - Alajäsemed: torke-lõikehaav mõlema reie eespinnal, nahamarrastus parema sääre eespinnal, nahaalused verevalumid alajäsemetel. S J suri sündmuskohal aju-kolju trauma peaajupõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ning aju- ja näokolju murdudega ja raiehaavadega (vähemalt 7) ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, tagajärjel.
3.Pärast tapmist tassisid ja lohistasid A. Bolšakov, V. Ivanova ja R. Polištšuk koos G Jiga ühiselt tegutsedes surnukeha haagiselamust kasvuhoonesse ja hiljem sealt edasi aiamaale, kus nad peitsid surnukeha riiete, voodilinade, kaltsude ja laudade alla, kusjuures peitmise mugavamaks muutmiseks raiuti surnukehal kirvega mõlemad rangluud katki ning tekitati teisi hulgalisi surmajärgseid vigastusi.
4.Oma tahtliku tegevusega panid A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5.Prokuröri hinnangul on süüdistuses etteheidetud tegu kohtus uuritud tõenditega kinnitust leidnud ning süüdistatavad A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova tuleb süüdi mõista KarS § 113 lg 1 järgi tapmise toimepanemise eest grupis. Prokurör esitas argumenteeritud ja põhjaliku ülevaate tõenditest mis kinnitavad süüdistust. Prokurör taotles mõista kõigile süüdistatavatele karistuseks vangistus – A. Bolšakovile 10 aastat, R. Polištšukile 10 aastat ja V. Ivanovale 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda A. Bolšakovi karistuse kandmise ajaks 20.04.2022, R. Polištšuki karistuse kandmise ajaks 21.04.2022 ja V. Ivanova karistuse kandmise ajaks 21.04.2022 mil süüdistatavad olid kahtlustatavana kinni peetud ja hiljem vahistatud.
6.A.Bolšakovi kaitsja seisukoha kohaselt ei ole süüdistus põhjendatud, pole täidetud ei objektiivne ega subjektiivne koosseis. Ei saa tapmistegu süüks arvata kas kõigile süüdistatavatele või mõnele neist üksnes seetõttu, et ühegi süüdistatava puhul ei saa seda tapmistegu ümberlükkamatult tõendatuks lugeda ega ka välistada. Üldine põhimõte on see, et kui asjas on kõrvaldamata kahtlused, siis tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks. Tema kaitsealuse positsioon on läbivalt kogu menetluse vältel olnud ühesugune ning ta oli ainus, kes oli nõus ristküsitlusel ütlusi andma. Ta tunnistab, et ta lõi kannatanut kirve tagumise poolega mõned korrad, kuid mitte elutähtsatesse piirkondadesse, sellega võis põhjustada valu, aga kindlasti mitte kannatanu surma. Muus osas ta ei ole oma süüd tunnistanud, ei kohtueelses menetluses ega ka praegu. Kaitsja leiab, et tõendid kinnitavad seda, et kannatanu surm on õigusvastaselt põhjustatud, kuid tõendite baas on vastuoluline ja ei ole võimalik teha paikapidavaid järeldusi. Vastupidiselt R. Polištšukile kandis A. Bolšakov samu riideid tol sündmuste toimumise õhtul nagu kinnipidamisel – neid ei olnud vahepealsel ajal pestud. Määrdumised olid väikesed. Prokurör kirjeldas vigastuste tekkimise võimalust ning kui taoliselt vigastusi kannatanule põhjustada peaks riided ja jalanõud ulatuslikult verega kokku saama mis tingiks ulatusliku veremäärdumise riietel ja jalatsitel. Aga suuremaid veremäärdumisi A. Bolšakovi puhul ei ole võimalik tuvastada ei tema riietel ega ka kehal. Siit tulenevalt ei ole võimalik kuidagi A. Bolšakovi seostada kannatanule raskete surmavate vigastuste tekitamisega raie haavadega pea piirkonnas. G. Ji ütlused olid kardinaalselt erinevad mistõttu seab kaitsja kahtluse alla kas tema ütlusi kasutada saab. Arvestada tuleb sedagi, et G. J kuulati üle kahtlustatavana, kel ei ole kohustust anda tõeseid ütlusi mistõttu ei saa ette heita, et ta kolmel korral erinevaid versioone esitas. Versioonid mida G. J hiljem esitas võisid lahkneda sellest mis tegelikult toimus. DNA sattumine kirvele võis sattuda ka
peale sündmust kuna A. Bolšakov elas seal edasi ning kasutas kirvest majapidamises tihti. R. J pole ise midagi pealt näinud, tema rääkis mida G. J talle oli rääkinud. Riigikohus on rõhutanud, et kõik isikud peavad tegutsema ühtsest tööplaanist lähtuvalt tööjaotuse alusel. Olulisest teo panusest ei saa rääkida kuna ei Alik Bolšakov ega ka Violla Ivanova ei põhjustanud kannatanule selliseid vigastusi, mis kuidagimoodi oleksid soodustanud või teinud võimalikuks Polištšukil selle kuriteo lõpule viimise. Mingisugusest eelnevast kooskõlastamisest kindlasti ei saa ka rääkida. Riigikohus on märkinud, et tegu peab olema toime pandud kooskõlastatult ja kokku lepitud rolli jaotus ning vastastikune sõltuvus. Kohus peab tuvastama iga toimepanija panuse teosse ja analüüsima seda kõigi ülejäänute isikute teo panuste suhtes tervikuna. Ei saa väita, et süüdistatavate vahel oli kannatanult elu võttes vastastikune usaldus teineteist täiendav rollijaotus, et nad olid võrdväärsed partnerid. Ei saa väita, et Alik Bolšakov kirvesilmaga kannatanut lüües on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teo panuse ühise teoplaani realiseerimisse. Tõendid on vastuolulised, et nendest ei saa järeldada milles konkreetselt iga süüdistatava teo panus seisnes. Seda kes kui palju kordi kannatut lõi ei ole võimalik kindlaks teha.
7.Kaitsja hinnangul ei saa karistuse mõistmisel KarS § 121 puhul arvestamata jätta kannatanu käitumist tema suhtes kuriteo toimepanemist soodustava tegurina. Praegusel juhul ei saa ma asuda seisukohale, et tegemist oleks kas provotseeritud tapmisega või siis sellise kannatanupoolse provokatsiooniga, mis välistaks isiku süüdistuse tunnistamise KarS § 121 järgi. Süüdistatavaid ajendas kuriteo toimepanema kannatanu eelnev tegevus. Tema omavoliline asjade ära võtmine, konfliktide provotseerimine, alkoholi kuritarvitamine, teistega mitte arvestamine. Kaitsja palub A. Bolšakovi õigeks mõista ja menetluskulud riigi kanda jätta. Kui kohus tunnistab A. Bolšakovi süüdi KarS § 121 järgi, siis oleks õige ja mõistlik mõnes osas menetluskulud jätta riigi kanda.
8.R. Polištšuki kaitsja seisukoha kohaselt tema klient end süüdi ei tunnista, ka tema ütlused on järjepidevalt eitavad osavõttu tapmises ja sellega seoses ei ole süüdistus põhjendatud. Ei ole tõendamist leidnud R. Polištšuki tapmises osalemine, puudub vastavus süüteokoosseisudele nii objektiivse kui subjektiivse süüteokoosseisu osas, mistõttu palun R. Polištšuk KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista. Vaieldamatult vastab R. Polištšuki käitumine KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritavale süüteokoosseisu ja selle osas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tema karistamisel palun arvestada, et tema süü ei olnud üle keskmise, sest arvestades keskkonda, milles elab tema, ta oli mingis mõttes sundolukorras. Kergendava asjaoluna palub kaitsja arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Menetluskulude tasumine käib üle jõu, kaitsja palub kohtul kaaluda osaliselt jätta riigi kanda.
9.V. Ivanova kaitsja seisukoha kohaselt ei ole V. Ivanova süüdistuses märgitud tegu toime pannud. G. J on andnud kahed ütlused, millest esimestes teatas Violla talle, et teatab politseisse. See näitab, et Violla ei suhtunud ükskõikselt vaid pigem negatiivselt. Samas ülekuulamises märgib J ka, et Violla käis haagises kontrollimas ning tagasi tulles ütles, et P lubas kõiki üles anda peale mida jäid nii Violla kui J majja ning täpsustas, et midagi Violla haagises käies majast kaasa ei võtnud. Kuivõrd Violla ise on möönnud, et kirves tema käes oli siis versioonid on erinevad, kas ta lõi sihilikult või siis oli see, et ta läks kirvest kellegi käest ära võtma ja rüseluse käigus tabas kannatanu jalga. Kummalgi juhul ei ole kaitsja hinnangul tegemist tahtliku tapmise sooviga või koos tegutsemisega kuna pigem on Violla käitumine näidanud, et ta on olnud eitaval seisukohal sellisele konflikti lahendamisele. See, et V. Ivanova aitas hiljem kuriteo tagajärgi peita ja kõrvaldada on üheselt mõistetav kuna ta oli A. Bolšakoviga suhtes mistõttu täitis ta neid ülesandeid mis talle anti. See oli ka põhjuseks miks Violla politseisse ei teatanud, tal oli hirm kahe vägivaldselt käitunud meesterahva ees. Kaitsja hinnangul saab V. Ivanova käitumises kõige halvemal juhul olla KarS § 121 süüteokoosseis, ühine osalus tapmises puudub. V. Ivanova võis kannatanut lüüa kuid see oli toimunud
kogemata rüseluse käigus mix tekkis kirve äravõtmisel A. Bolšakovi käest. V. Ivanova roll oli tol õhtul täita oma naisterahva kohustusi - süüa teha, tuld pliidi all hoida ning majast väljas käimine on tuvastatud ühel korral ning just siis midagi juhtus. Kaitsja sõnul pole V. Ivanoval majanduslikke võimalusi menetluskulude tasumiseks, puuduvad tal nii elu- kui töökoht mistõttu palub kaitsja vähemalt osaliselt menetluskulud riigi kanda jätta. Kohtuotsuse põhjendused
10.KarS § 113 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivne süüteokoosseis eeldab selle kindlaks tegemist, et on toime pandud suvaline tegu (tegevus või tegevusetus), mis põhjustas tagajärjena teise inimese surma. Surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Käsitletavas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et A. Bolšakov, V. Ivanova, R. Polištšuk, kasutasid 16.03.2022 õhtul ja ööl vastu 17.03.2022.S. Ji suhtes intensiivset füüsilist vägivalda mille tagajärjel sai kannatanu hulgaliselt vigastusi mis põhjustasid ta surma. Pärast tapmist peitsid süüdistatavad ühiselt tegutsedes surnukeha kinnistule kus sündmus aset leidis mille käigus tekitati kannatanule veel ka surmajärgseid vigastusi. Oma järeldusi motiveerib kohus järgnevalt.
11.Puudub vaidlus, et ajavahemikul 07.03.2022 kuni 20.04.2022 täpselt tuvastamata õhtul ja sellele järgneval ööl veetsid A. Bolšakov, V. Ivanova, R. Polištšuk, G. J ja S. J aega Tallinnas Q tee 18 asuval kinnistul. A. Bolšakov, V. Ivanova, R. Polištšuk ja G. J tarvitasid majas alkoholi ning S. J tarvitas alkoholi samal kinnistul asuvas haagiselamus. Puudub vaidlus ka asjaolus, et kõigi eelnimetatud isikute harjumuspäraseks käitumiseks oli tarvitada igapäevaselt alkoholi ning tuvastatud on asjaolu, et kannatanu S. J võis käituda alkoholijoobes ebameeldivalt. On tuvastatud, et S. J ja A. Bolšakovi vahel tekkis 16.03.2022 õhtul konflikt mida hakati lahendama füüsilise vägivallaga.
12.Vaidlust ei ole ohvri isikus. 11.05.2022 teostatud DNA-ekspertiisiaktist nr 22EGE0384 eksperdiarvamuse kohaselt saadi 20.04.2022 Tallinnas Q tee 18 territooriumilt leitud tundmatu meesterahva surnukehalt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ning see DNA-profiil on kokkulangev S Ji DNA-profiiliga. Ekspertiisiaktist nähtub lisaks eeltoodule, et DNA profiilid on esitatud alleelitabelitena ja on tuvastatud, et täisprofiil kattub vaid ühe isikuga s.o S. J ́i DNA profiiliga. 10.05.2022 koostatud tundmatu laiba isikutuvastamise õiend tõendab, et vägivalla tundemärkidega tundmatu meesterahvas on tuvastatud kui S. J. Samuti on G. J ja süüdistatavad nimetanud ohvrina S. Jit, keda pigem kutsuti hüüdnimega R (kirjapilt ka R) ehk P. Kuriteo toimepanemise aeg
13.Kuivõrd S. Ji surnukeha leiti üle kuu aja hiljem s.o 20.04.2022 on siiski tuvastatud, et kuriteo toimepanemise aeg oli 16.03.2022 õhtu ja öö vastu 17.03.2022. Seda kinnitab peamiselt surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punkt 2 ja 5 (vt käesoleva lahendi p 54 jj), päring AS SEB Panka ning vastusest päringule (vt käesoleva lahendi p 19), sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (vt käesoleva lahendi p 20-21) ja osaliselt tunnistaja, kes surnukeha leidis – tema ütlused, kõne häirekeskusesse ja selle asitõendi vaatlusprotokoll (vt käesoleva lahendi p 14-18).
14.Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 20.04.2022 kella 19:58 ajal helistas häirekeskusesse vene ja eesti keelt kõnelev meesterahvas – tuvastatud kui J J ning teatas, et leidis oma krundi Q tee 30 kõrval asuvalt krundilt, riigimaalt mis asub Tallinna lennujaama taga, surnukeha. Aias kaltsude all paistis välja kaks jalga, saabaste järgi meesterahvas, teataja ei puutunud midagi,
kutsus naise ja helistas häirekeskusesse, lubas näidata laiba asukoha politseile. Teataja selgitas, et kõrval elavad bomšid, joodikud kes tihti purjutavad.
15.J. Ji ütluste kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) on tal Q tee 30 kinnistu kuid alaliselt ta seal ei ela, käib vaid igapäevaselt kassi toitmas. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema kinnistu kõrval riigimaa, millel pole aadressi ning sellel asuvad mahajäetud maja, igasugused kuurid. Ütluste kohaselt läks ta 2022 aasta aprillis oma maalapile ja külvas aias asju ja enne äraminekut õhtusel kuid veel valgel ajal läks vaatama nende kahe kinnistu vahelist aeda, mis on lagunenud ja mida tunnistaja soovis parandada. Kuivõrd tunnistaja ei pääsenud lagunenud aia vahelt teisele poole laudu vaatama läks ta ringiga naaberkrundile ja märkas hunnikut, mille peal oli pluus, jope, kaltsud, siis märkas tunnistaja poolsaapaid ja taipas, et seal on laip. Tunnistaja sõnul ei puutunud ta midagi, läks naise N juurde sooviga leitut näidata. Naine ehmus selle peale. Ütluste kohaselt oli tunnistaja koos naisega umbes meetri kaugusel hunnikust, mille all oli laip. Tunnistaja helistas 110.
16.Tunnistaja märkis, et päeval kui ta oma kinnistul tööd tegi kuulis ta naise ja mehe vahelist vestlust sellelt kinnistult kus nad laiba leidsid kuid kes nad olid tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja ütlusi kinnitas tema naine, kes oli samal päeval temaga kaasas – N. S.
17.N. S ütluse kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) on ta V Si, kellele kuulub Q tee 18 kinnistu, naine. Kinnistul oli kaks maja, ühes elas S nimeline mees ja teises siis tunnistaja koos oma mehe Vga. V on olnud surnud kolm aastat ning peale mehe surma jäi kinnistule elama kaks meest, ühe nimi oli A ja teist tunnistaja ei tea. Sel kinnistul hetkel tunnistaja ei ela ning ta lasi sealt elektri välja võtta kuna arveid ei makstud. Viimati käis tunnistaja seal krundil pirne korjamas juuli kuus 2023 ning ütluste andmise ajal seal enam kedagi ei ela. Tunnistaja kuulis, et seal olevat toimunud mingi tapmine.
18.Kohtu hinnangul on tegemist usaldusväärsete ja lubatavate tõenditega. Kõnesalvestis tõendab häirekeskusesse helistamise ning surnukeha leidmise aega. Samuti on tuvastatav kõnest sündmuskohal valitsev olukord, kust kohast surnukeha täpsemalt leiti (asukoht) ning sündmuskohal viibivad inimesed. Samuti nähtub protokollist helistaja seos sündmuskohaga ja surnukeha leidmise asjaolud. Tunnistajate ütlused kinnitavad kõne sisu ning asjaolu, et kinnistu aadressiks on Q tee 18. Samuti kinnitab J. J, et kinnistult kust laip leiti oli tol päeval kuulda naise ja mehe vahelist vestlust.
19.Kohtule esitati ka päring AS SEB pangale milles paluti S. Ji pangakonto väljavõtet perioodist 01.01.2022 kuni 28.04.2022, samuti palutakse informatsiooni kas alates 01.03.2022 on S. Ji pangakaardiga tehtud mingisuguseid tehinguid, mh konto saldo kontrollimine, sularaha väljavõtmine jms. 02.05.2022 pangapoolsest vastusest päringule S. Ji pangakonto kohta nähtub, et S. J omas SEB pangas pangakontot, edastati konto väljavõte perioodist 01.01.2022-28.04.2022 ning sularahaautomaatide salvestised 02.03.2022-28.04.2022. Konto väljavõttest nähtub kannatanu pangakaardi kasutamine ja sularahaautomaadi fotode kohaselt oli eelkirjeldatud perioodil S. J sularaha automaadi juures ning viimati on teda näha toiminguid tegemas 07.03.2022. Lisana esitatud fototabelist on näha, et peale 07.03.2022 vaatab S. Ji pangakontot kaks teist isikut – üks 08.03.2022 kell 11:55 ja teine mees 12.03.2022 kell 13:14.
20.Kohtule esitati ka sideettevõtjalt andmete pärimise loa taotlus koos nimetatud loa alusel saadud andmete kohta koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga. Protokoll on koostatud 14.09.2022 eeluurimiskohtuniku 24.05.2022 loa alusel ning kõneeristused on tehtud S. Ji, A. Bolšakovi, G. Ji, R. Polištšuki kasutuses olnud telefoninumbritele. Nähtuvalt saadud andmete protokollist oli kõneeristuste kohaselt abonentnumbrit xxx, mida kasutas
kannatanu J. J kasutatud ajavahemikus 20.02.2022-12.03.2022, kus viimane kasutus (andmeside kasutamine) oli Tallinn, Mustamäe tee 5 asuva tugijaama LE4B3D1-Ilmarine levipiirkonnas. Peale seda on 15-16.03.2022 üritatud Tele2 poolt abonendile ebaõnnestunult sõnumeid saata. Teise kannatanu kasutuses olnud numbrit xxx oli kõneeristuste kohaselt kasutatud ajavahemikus 21.02.2022-16.03.2022, kus viimane reaalne kasutus (numbrilt väljahelistatud kõne) oli toiminud 16.03.2022 kl 16:19 Tallinn, Suur-Sõjamäe tn 54/Tartu mnt 107 asuva tugijaama LENNUJAAM2 levipiirkonnas. Peale seda vahemikus 16.03.202220.04.2022 on üritatud numbrile sisse helistada, kuid number ei ole olnud ühegi tugijaama leitav. On tuvastatud, et S. Ji kasutuses olnud telefoninumbrilt xxx toimus 16.03.2022 Mustamäe tee 5 asuvate tugijaamade levipiirkonnas kõne kell 10:37 kui kannatanu helistas A. Bolšakovi kasutuses olevale numbrile xxx, kõne kestus 194 sekundit ja on tuvastatud, et A. Bolšakov asus kõne toimumise hetkel TorrupilliotsY2 tugijaama piirkonnas (ehk Tartu mnt 49 levialas). Peale seda kõne on tuvastatud, et kannatanu kasutuses olnud telefon asub tugijaama Peetri1 levialas (asukoht xxx, Harjumaa) ning toimub suhtlus telefoni teel nii A. Kle kuuluvale numbriga xxx kui ka A. Bolšakovi kasutuses oleva numbriga xxx. Kõne ajal A. Bolšakovi kasutuses olev number paikneb JakobiY3 levialas (Jakobi 13, Tallinn). Protokolliga on tuvastatud, et kannatanu helistab Lennujaama2 levialast korduvalt A. Bolšakovile. Kõneeristustest nähtub, et kannatanu asukoht püsib muutumatuna kuid A. Bolšakovi asukoht muutub selliselt, et viimase kõne ajaks on ta jõudnud xxx. On tuvastatud, et kannatanu suhtles samal päeval kolmel korral ka G. Ji kasutuses oleva numbriga xxx. On tuvastatud, et kannatanu kasutuses olnud telefoni on varasemalt kasutanud A. A, protokollis on toodud kannatanu kasutuses olnud telefonide IMEI numbrite seoses teiste numbritega. Samuti on vaadeldud G. Ji kasutuses olnud telefoninumbri kõnedeeristust perioodil 16.03.2022-18.03.2022.
21.On tuvastatud, et 17.03.2022 kl 07:44 on R. Polištšuk proovinud helistada A. Bolšakovile kuid kõnet ei toiminud. On tuvastatud, et R. Polištšuk asus kõne tegemise hetkel Shenkt3 (xxx alevik, Harjumaa) levipiirkonnas ja A. Bolšakov asus kõne hetkel PeetriY1 (xxx) levipiirkonnas. Peale seda kasutatakse A. Bolšakovi numbrit Tallinnas kesklinnas kuni see saabub taas Lennujaama piirkonda jäävate tugijaamade levialasse. Nähtub, et kogu kõneeristuse jooksul on A. Bolšakov viibinud sageli Tallinna Lennujaama piirkonda jäävate tugijaamade piirkonnas. Samal kuupäeval helistas R. Polištšuk ka kl 08:28 A. Bolšakovile ja kõne toimus meeste vahel ka 18.03 kl 11:20. Protokolli lisana on kohtule esitatud CD-plaat, millel on päringu failid.
22.R. J ütluse kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) tunneb ta Alikut, Viollat, Sd hüüdnimega G kes on surnud ütluste andmise ajaks, A Ait ja Sd kelle hüüdnimeks R või P. Alikut teab kõige paremini, nende suhted on normaalsed olnud, tunneb üle 15 aasta. Tunnistaja on 3 aastat elanud peamiselt üksi xxx. Ütluste kohaselt ööbis S, R mõned korrad tema juures, A A ja S hüüdnimega G elasid koos. Tunnistaja iseloomustas Gt „väike, vastik, rahulik. Selline ohutu, lõbus“ mees, kes korjas taarat ning tunnistaja suhted temaga olid normaalsed. Tunnistaja ei teadnud kuidas G suri, kuid tunnistaja pidi ukse avama, et korterisse pääseda, ta suri xxx maja esimeses toas. Mingil hetkel elas ka S R tunnistaja juures, A palus seda kuna R läks Alikuga riidu, Alik viskas ta välja ja R tuli xxx ära. Ütluste kohaselt elas R tema juures Xxx tn kaootiliselt, tuli ja läks ja tunnistajal oli ükskõik kus R on või mis ta teeb. Ühel märtsi või aprilli kuu päeval läks tunnistaja tööle, jättes Rle võtmed kuna viimane soovis dušši all käia ja õhtul kui tunnistaja naases Rt enam ei olnud, võtmeid ta ka tagasi ei saanud ja rohkem tunnistaja Rt ei näinud. Tunnistaja teab, et R ja A pidevalt riidlesid. Rl oli kaks mobiiltelefoni, üks nutitelefon Samsung vist ja teine vanem sinist-musta värvi nuppudega telefon. Tunnistaja sõnul on ta R palvel viimase pangakaardilt raha välja võtnud SEB pangast. Tunnistajale esitati prokuröri poolt pangaautomaadi juures tehtud fotosid millelt tundis tunnistaja ära nii R, iseenda ning ühe foto osas kahtles kas tegemist on
Rga. Tunnistaja teab, et R lubas oma kaarti kasutada kindlasti ka Al. Tunnistaja kuulis hiljem uurija käest, et R ei ole enam elus. Samuti kuulis tunnistaja kuulujutte. Nimelt G rääkis, et Alik tappis R kuid tunnistaja arvas, et Alik ei saanuks Rt tappa kuna „Alik ei saa hakkama Rga, R oli suur tugev mees“. Tunnistaja seadis G räägitu kahtluse alla kuivõrd purjus peaga võib kõike rääkida. Tunnistaja kirjeldas R läbisaamist Aliku, Violla või Gga, et see oli vaheldumisi halb ja vaheldumisi hea öeldes: „kord riidlevad, kord lepivad. Riidlevad palju kordi siis ostsid pudeli, istuvad maha ja on jälle sõbrad“. Vaheldumisi olevat olnud konflikte, tülisid kuid tunnistaja ei teadnud millised need täpselt olid. Tunnistaja ise on palju kordi alkoholi koos nende kõigiga tarbinud ja temal kellegagi neist probleeme ei olnud. Rd iseloomustas tunnistaja kui „sellise raske iseloomuga, keeruline. Ta võib sääsest elevandi teha, raske inimene“.
23.Kohtu hinnangul on R. Ji ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja tundis kannatanut, tema iseloomustavad ütlused kattuvad teiste kogutud tõenditega. Pole põhjust kahelda, et S. J tuli tema juurde elama kuna A. Bolšakov viskas S. Ji välja Xxx, samuti asjaolus, et S. J oli alkoholijoobes talumatu ning ka üleüldiselt keeruline isiksus kel raske iseloom. Neid fakte kinnitab ka tunnistaja A. A. Samuti kinnitavad ütlused asjaolu, et A. Bolšakovi ja S. Ji omavaheline suhtlus oli kord konfliktne ja siis jälle mitte. Kohtul pole põhjust kahtluse alla seada ka kuuldud väiteid ning tema arvamusi sellest.
24.A A ütluse kohaselt (23.03.23 istungi protokoll) tunneb ta kõiki süüdistatavaid. A. Bolšakovi tunneb tunnistaja umbes 20 aastat ja temaga on head, sõbralikud suhted. R. Polištšukiga on tunnistaja tutvunud seltskonnas kuid teda tunneb ta vähe kuid suhted on normaalsed ning V. Ivanovaga tutvus tunnistaja siis kui naine hakkas koos Alikuga elama. Tunnistaja elab koos G Jiga (G) xxx alates 16.11.21 R Ji pakkumisel, kes teatas tunnistajale, et tuba vabanes. Enne sinna kolimist elas tunnistaja Xxx, Q teel, määratlemata aadressil öeldes, et majal oli number 3 peal kuid kusagil registris seda aadressi ei olnud näha. Xxxl, Q tee 3 peremehed olid tunnistaja sõnul S R ja V T. S R elas ka ise seal, ütluste andmise ajal elab isik Narvas. Kui Xxx naaber suri kelle käest nad said elektrit hakkas tunnistaja uut kohta otsima kuna elekter kadus sealt ära. 2021 S Ri enam seal ei elanud, V kolis ka ära ja tunnistaja jäi sinna üksi elama.
25.Ütluste kohaselt S. Jil ei olnud kohta kuhu minna ja tunnistaja tõi ta Xxxle elama. S. Ji hüüdnimi oli R. Algul tõi S. J karavani sinna aga kui külmaks läks kolis ümber majja, tunnistaja ise kolis juba Xxx tänavale. Veebruari alguses 2022 nägi tunnistaja S. Jit kes oli taas tänaval ja tunnistaja kutsus mehe Xxx tänavale elama. S. Ji sõnade järgi ajasid Alik ja Violla ta sealt Xxxt, Q teelt minema. S. Jiga tunnistajal probleeme ei olnud, S. J ei joonud ja ka tunnistaja leidis endale veebruari keskel töö. Ütluste kohaselt oli S. Jil jalgadega halvasti, oli invaliid ja raske oli liikuda kuid tegeles majapidamisega, tunnistaja käis poes. Mingil hetkel hakkas S. J jooma ja muutus väljakannatamatuks, tunnistajal endal probleeme polnud aga Ruslan rääkis tunnistajale S. Ji käitumisest. Märtsi alguses palus tunnistaja S. Jil lahkuda tema juurest. Tunnistaja valget värvi telefon Sony Xperia kadus ära ning tunnistaja arvas, et S. J äkki võttis millest tunnistaja rääkis ka Gle ja Alikule. Peale S. Ji ära minekut märtsi alguses tunnistaja S. Jit enam ei näinud.
26.Mingil hetkel märtsi kuus Alik helistas tunnistajale ja ütles, et G toob tunnistajale telefoni ära, et S. Jil endal on häbi seda tunnistajale tagasi tuua. Tunnistaja täpsustas, et tema telefoni tagasi ei palunud kellegil tuua. G. J tõi tunnistaja telefoni tunnistaja kätte Keskturule. Tunnistaja sõnul kui ta S. Jiga koos elas käis ta mõnel korral S. Ji pangakaardi jääki kontrollimas S. Ji palvel, tegi seda xx peatuse lähedal xx. Prokurör esitas tunnistaja pilte ning tunnistaja tundis ära nii S. Ji, R. Ji kui ka iseenda.
27.Tapmisest rääkis tunnistajale G. J, kes peeti kinni ja lasti järgmisel päeval vabaks. G. J oli aidanud laipa peita ning oli kirjeldanud, et S. J oli haavades, verine, läbipekstud. G. J oli seal Q teel olnud koos Violla, Ruslan ja Alikuga ja alkoholi tarbinud. Põhjuse kohta miks tapeti arvas tunnistaja, et S. J olevat lubanud kuulduse järgi politsei kutsuda (vt protokoll lk 12). Tunnistaja kirjeldas ütlusi andes kuidas ta käis politseis kahel korral ütlusi andmas, esimesel korral ta ei mäletanud kas G. J oli kinnipeetud või mitte, teisel korral küsitleti teda kui G. J vabadusse oli lastud ning teisel korral rääkis ta mida oli G. Jilt kuulnud. Prokurör taotles vastuolude tõttu kohtueelses menetluses avaldada kolm lauset ning tunnistaja arvab, et rääkis tõtt kohtueelses menetluses kuid praeguseks hetkeks enam asjaolusid nii täpselt ei mäleta. Luges kohtusaalis ette, et kirve võttis Alik ja noa Ruslan ning see oli tunnistajale G. Ji poolt räägitu. Tunnistaja soovitas G. Jile politseile ülekuulamisel tõtt rääkida, esmased ütlused olevat olnud laiali valguvad. G. J mainis tunnistajale, et Ruslan oli teda ähvardanud, mõjutanud kuid täpsemalt tunnistaja ei teadnud sest tema midagi sellist kuulnud ei olnud. R. Polištšuki kaitsja palvel avaldati üks lause kohtueelsest menetlusest kus G. J rääkis tunnistajale, et Violla peksis kannatanut jalgadega ja lõi noaga. V. Ivanova kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et G. J võis vajadusel liialdada kuid seda juttu rääkides tajus tunnistaja, et G. J oli kuidagi alla surutud, kinniseks muutnud.
28.Kohtu hinnangul on A. Ai ütlused usaldusväärsed. Tekkinud vastuolusid põhjendas A. A loogiliselt ning eluliselt usutavalt ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et asjaolud selliselt kulgesid nagu tunnistaja kohtus rääkis. Muidugi on A. Ai ütlustes ka kuuldusi, nimelt mida ta oli G. Jilt kuulnud kuid kohus hindas ka G. Ji kohtueelses menetluses antud ütlused usaldusväärseks ning kuivõrd need kattuvad tunnistaja poolt antud ütlusetega ei ole põhjust kahelda A. Ai ütlustes.
29.Videosilla teel andis kohtus ütlusi kannatanu N B, kelle ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda. N. B on kannatanu S. Ji õde, kes ei suhelnud vennaga tihti või regulaarselt, seda tegi vaid ema. Kannatanu nägi oma venda viimati 2018 aastal ning tol ajal tegi vend juhutöid ja kannatanu ei tea kus ta vend siis elas. Viimati suhtles kannatanu S. Jiga oma sünnipäeval novembri kuus. Kannatanu teadis läbi ema, et vend elab lennujaama taga mingis suvilas, majakeses, mis olevat tuttava maja ja tema olevat seal nagu valvur. Kannatanu teab, et venna tutvusringkond, kellega ta suhtles ei olnud hea kuivõrd tarvitati alkoholi ja narkootikume. Kannatanu arvas, et vend tarbis alkoholi väga regulaarselt. Kannatanu iseloomustas venda kui omaette hoidvat, vabadust armastavat ja lähedasi sõpru hoidvat inimest. Kannatanu sõnul võis S. J muutuda agressiivseks kui oli alkoholi tarbinud kuid esimesena ta tüli ei norinud, ega kuhugi sekkunud. Kannatanu teab, et ca 8 aastat või rohkem olid S. Jil seljaprobleemid. Kannatanu ei proovinud oma vennaga kontakti otsida kuid ema proovis ja ema olevat olnud väga üllatunud kui S. J emale 8.märtsil õnne ei soovinud – oli seda alati teinud. Kannatanu ütluste kohaselt proovis ema korduvalt S. Jit kätte saada telefoni teel aga tulutult. Ema hakkas tihedamalt S. Jit proovima kätte saada mehe sünnipäevast alates 10. aprillist. Kannatanu kuulis, mis S. Jiga juhtunud politsei käest. Venna surmaga tekkinud kulude osas sai kannatanu toetust ohvriabist.
30.N. Bi ütlustest nähtuvalt hakkas S. Ji ema poega intensiivsemalt otsima aprillist. Ütlused kinnitavad juba tuvastatud asjaolu, et S. J tarvitas sagedasti alkoholi ning S. J võis muutuda agressiivseks kui oli alkoholi tarbinud.
31.Seega eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et S. J kasutas oma pangakaarti viimati 07.03.2022. Tunnistajad R. J ja A. A on kinnitanud, et 07.03.2022 kuupäevaga fotodel on tegemist S. Jiga. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt oli S. Ji kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumber aktiivses kasutuses viimati 16.03.2022 kella 15.15 paiku. Nimetatu langeb omakorda kokku ka süüdistatava A. Bolšakovi ütlustega,
mille kohaselt ta suhtles telefoni teel S. Jiga enne sündmuskohale minemist ning S. J oli enne neid juba sündmuskohal. Seda, et S. J oli enne neid Q tee 18 aadressil, kinnitavad oma ütlustes nii teised süüdistatavad, G. J ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Seega tõendavad eelnevalt analüüsitud tõendid koostoimes teo toimepanemise ajana vahemikku 07.03.2022 kuni 20.04.2022 ning tõenäoliselt oli tegemist 16.03.2022 õhtu ja ööga vastu 17.03.2022. Kuriteo toimepanemise koht
32.Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kuritegu pandi toime Q tee 18 asuval kinnistul. On tuvastatud, et S. Ji surnukeha liigutati sellel krundil erinevatesse kohtadesse ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumina on kohtu hinnangul tuvastatud, et S. J tapeti haagiselamus (ehk haagissuvila või treiler) kus ta tol ajahetkel elas kuid peale tegu lohistati teda krundi erinevatesse kohtadesse – küll kasvuhoonesse, küll aeda kus ta kaeti erinevate esemete alla. Kohtu järeldused tuginevad nii sündmuskoha vaatlusprotokollides tuvastatust, seal võetud jälgedest ning analüüside tulemustest kui ka süüdistatavate endi ütluste, G. Ji ütlustest ning ka osaliselt süüdistatavate endi ütlustest ning ütluste seostamisest olustikuga.
33.Sündmuskoha vaatlusprotokoll algusega 20.04.2022 tõendab Tallinnas Q tee 18 kinnistu asukohta ja ümbrust, sündmuskoha olustikku ning sündmuskohal asuvaid hooneid ja esemeid. Protokolli kohaselt ümbritseb Q 18 kinnistut tumedat värvi metallist ja puidust aed. Kinnistule pääseb läbi jalgvärava mis vaatluse ajal oli avatud asendis, jalgväravast paremale jääb viilkatusega pruunikat värvi esiseinaga hoone, mille peale on kirjutatud „Q tee 3..." ja antud kirje viimane täht ei ole selgelt arusaadav: kas „0“ või „B“. Maja esiseina peal keskel on kollakat värvi postkast. Väravast hoovi sisenedes jääb otse ette valget värvi haagiselamu (ehk haagissuvila või treiler) „xx“, mille vasakult küljelt viib teerada otse ühekordse suvila moodi aiamaja (ehitise) juurde. Vahemaa haagiselamu ja ehitise vahel on umbes 10 m. Haagiselamu seisab ratastel ja suunatud konksuga väravate poole. Haagiselamu vasakul küljel asub uks, mis on suletud, kuid lukustamata asendis. Hoovis vasakul pool kaugemal aia ääres on näha kahte kasvuhoonet, mõlema kattekiled on osaliselt rebitud. Q tee 18 kinnistu territoorium on korrastamata ja hooldamata, näha prügi ja prahti, erinevaid tarbe-ja mööbliesemeid ning nende osasid.
34.Samuti tõendab protokoll leitud surnukeha asukohta, paiknemist, välimust ning surnukehal tuvastatud väliseid vigastusi, samuti surnukehal seljas olnud riideid. On fikseeritud, et haagiselamu küljelt minnes mööda teerada edasi (linnulennult 3l m) on kinnistul näha kuhi riiete ja tekkidega. Riidekuhja alt paistavad välja saabastatud jalad. Oranži värvi teki koos teiste riiete ja tekstiilist esemete eemaldamisel asub kuhja all tugevate lagunemistunnustega inimese surnukeha. Surnukeha vaatlusega on tuvastatud, et maas lebab selili, peaga Q tee poole, osaliselt vana kuivanud muru ja osaliselt kiletüki peal kõhnema kehaehitusega keskealise meesterahva surnukeha. Surnukeha jalad on sirged ja asuvad kõrvuti, vasak käsi on küünarnukist kõverdatud, randmeliigeses ebaloomulikult välja sirutatud. Parem käsi on küünarnukist kõverdatud, käelaba on keha juures. Pea pööratud vasakule, nägu on tugevalt kaetud hallitusega. Pehmed koed puuduvad osaliselt kaelal, kehatüvel ja paremal ülajäsemel. Koolnukangestus puudub kõikides uuritavates lihasrühmades. Kõhul, rinnal ja näol on kuivanud muru osakesed. Surnukeha rinnal on näha punast värvi rinnakarvu. Kukla piirkonnas vähemalt 3 peensakiliste servadega haava, mille põhjas tuntavad koljuluude servad. On ka märge, et surm võis olla saabunud orienteeruvalt 1-2 kuud tagasi. Vaatluse käigus pöörati laip kõhuli. Seljal ja kuklapiirkonnas tuvastati verekahtlased määrdumised. Seega nähtuvad protokollist sündmuskohalt leitud ja kirjeldatud kuriteojäljed – kuklapiirkonnas sügav lõikehaav, verekahtlase määrdumise esinemine seljal ja kuklapiirkonnas.
35.Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud surnukeha riietus: seljas musta värvi lühikeste varrukatega T-särk, mis on kehatüvelt peasuunas ülestõmmatud ja ulatub kuni kaelani, särgi tagumine osa on osaliselt pea ja vasaku põse all, ei kata kõhtu, rinda, selga. Jalas on sinised dressipüksid valgete triipudega külgedel, nende peal tumesinised püksid, suletud nööbiga ja püksirihmaga, ülemised püksid on alla tõmmatud kuni häbemepiirkonnani. Jalas on tumedad sokid ja musta värvi poolsaapad nööridega. Pükste taskud kontrollimisel tühjad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad sündmuskohalt kaasa võetud esemed ja proovide võtmise kohad. Riietelt võeti puuteproovid, surnukehalt kaapeproovid. Riidekuhi mille alla surnukeha asetses koosnes oranžist tekist, magamiskotist, padjast tumedate plekkidega, mitmest jopest, pintsakust, teksapükstest, dressipükstest, baikatekist, tekikotist millel verekahtlased määrdumised, kardinatest, rätikutest, erinevatest särkidest, dressipluusidest, toolikattest. Seega on protokolliga tuvastamist leidnud asjaolu, et surnukeha oli kaetud hulgaliste erinevate riietest esemetega ning selle eesmärgiks saab olla kohtu hinnangul vaid surnukeha varjamine.
36.Samas vaatlusprotokollis on kirjeldatud ka kinnistul asuvat aiamaja, kus teostati visuaalne läbivaatus. Maja uks oli kinnises asendis, suletud metallist krampiga ja aasas oli mutriga kruvi. Uks avanes väljapoole, otse ees on esik. Elektrit majas ei ole, esikust otse ees asub pruuni värvi uks mis on suletud asendis, kuid lukustamata, see viib eluruumidesse. Esikus põrandal ja seinte juures oli palju prahti ja puidust materjali. Esikust paremale minnes on nurga taga teised majaruumid, kus vedelevad põrandal vanad kanistrid, traadid, suitsukonid ja muu praht, asetsevad osaliselt lammutatud mööbliesemed, tagumises ruumis seinal on vana boiler ja rikutud torustik, eraldi on mahajäetud köögiruum, mille lagi on osaliselt lagunenud. Eluruumid koosnevad kahest toast, millest esimene on läbikäidav ja peamine. Esikust sisse tulles esimeses toas paremal pool asub seina ääres laud ja riiulikapp köögi-, söögi- ja joogitarvetega ning toiduga. Toas vasakul pool toa nurgas akende all paikneb metallist kütteahi, mille ümber on punased telliskivid. Toauksele lähimas aknas on aknaklaas osaliselt lõhutud, klaasis ava on kaetud laminaatparketiga, veel sinise-valge teki-moodi riidetükiga ja toa poolt kaetud lisaks vineerist tükiga. Ahju kõrval paiknevad tugitool ja madal laud. Ahju ja tugitooli vahel asetsevad põrandal kaks kirvest koos kirvetarvetega tugitooli vastu. Üks kirves on väiksem, kirvevarre ülemine osa on kollakat värvi puidust ning alumine osa musta värvi kattega. Teine kirves on suurem, puidust kirvevarrega. Otsaseina vasakusse nurka jääb voodi. Voodi kõrval paremal on teine tugitool. Otsaseinast paremale jääb väiksem tuba, millest vasakul on voodi, parema seina ääres on sinist värvi diivan ning väikese toa otsaseinas on kapp ja vana gaasipliit.
37.Samas vaatlusprotokollis on kirjeldatud ka sündmuskohal asuvat haagiselamut. Haagiselamu otsad on kaldus, ovaalse kujuga ilma nurkadeta. Uks on kinnises asendis, lukustamata, ukse väliküljel on ukseriiv, mille riiv on ette tõmmatud. Uks avaneb väljapoole. Haagiselamu ukse siseküljel asuvad link ja ukseriiv ning riiv on avatud asendis. Ukse pinnal seest ja väljast verekahtlasi määrdumisi ei täheldatud. Haagiselamu kõrgus põrandalt laeni keskmises osas on 188 cm, haagise laius seinast seinani -196 cm. Haagiselamu uksest sisse minnes on vasakul pool isevalmistatud vanadest puuplaatide osadest ja puidust ning metallist tugijalgadest lamamiskoht. Lamamiskoha kõrval, täpselt haagise ukse vastas seisab kahe sahtliga öökapp ja vaheseinaga eraldatud pesunurk, kus vett ei ole, kuid asuvad valamu, milles on palju prahti ja peegliga kapp. Pesunurga vaheseina välisel poolel ripub puuraamis peegel, millest kõrval asub kitsas põrandalt laeni kapp. Kapilt paremal asub metallist kütteahi koos korstnaga. Lamamiskoha vastas olevas seinas on aken, mis kaetud valge kangaga. Akna juures nurgas asub vaibatükiga kaetud söögilaud, edasi paikneb tool, mis on ühtlasi kütteahju vastas, ja edasi isevalmistatud kapp, mis paikneb kitsa kapi vastas. Haagiselamu põrand on kaetud pruunikat värvi kattega. Haagise ukse ees põrandal asuvad kaks vaibatükki üksteise peal. Esimene, ehk ülemine on sinist värvi töötlemata äärtega vaibakate (mistra) tükk, mille
paremas osas on ulatuslik tumedat värvi läbiimbunud ainega määrdumine. Teine, ehk alumine, on hallikat värvi, ümmarguste nurkadega uksematt, mille paremas osas on ka ulatuslik tumedat värvi läbiimbunud ainega määrdumine. Haagiselamu põrand ja sisustusesemed, seal hulgas ka lamamiskoha ääred ja nurgad, on ebaühtlaselt kaetud valge pulbrilise ainega. Uksest vasakul asuva lamamiskoha kõrgus põrandast on 40 cm. Haagiselamu uksest vasakul seinal, lamamiskoha kohal, põrandast kõrgusel 50 - 120 cm, alal laiusega 88 cm, erisuunalised verekahtlased pritsmed, mille suunad markeeriti nooltega. Seintelt, erinevatest kohtadest leiti verepritsmeid nii suunaga alt üles kui ülalt alla, tumedat värvi määrdumine mis tuvastati verena oli ka juba kirjeldatud vaibakattel, haagiselamu uksepiitadel, seinal tuvastati ka nirekujulised veremäärdumised ja ümmarguse kujuga erineva suurusega verekahtlased pritsmed. Verekahtlased pritsmed asetsesid ka mööblil ning haagiselamus olevatel esemetel, leiti verega määrdunud rätik, mopp ja kühvel. Haagiselamu põrandal on näha erisuunalised pühkimisjäljed. Kõikidest verekahtlastest määrdumistest ja pritsmetest võeti puuteproovid. On märge, et nii aiamaja kui haagiselamu uksed ja värav suleti lukuabiga, politsei pitseeris kinni kõik sissepääsud politseikleebistega.
38.Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll teostati algusega 22.04.2022 ning selles on vaadeldud täiendavalt Q tee 18 asuva kinnistul asuvat haagiselamut ja aiamaja (elamut) ning neis asetsevaid kuriteojälgi. Verekahtlase aine pritsmetest põrandal, seintel, lael ja mööblil võetakse puuteproovid. Sündmuskohalt leitakse ja võetakse asitõendina kaasa haagiselamus seina peal rippunud puidust käepidemega nuga, mille teralt võetakse puuteproovid. Samuti leiti ja võeti ära korvriiulist leitud musta värvi käepidemega nuga. Kuivõrd laual olnud kollast värvi lõikelaud andis Tetra Base indikaatorlahusega testis verele omase positiivse reaktsiooni pakendati ka lõikelaud asitõendina kaasa. Täiendavalt vaadeldi ka hoovi. Haagisest väljudes otse ees muru peal on segamini erinevaid esemeid – puidust lauajalad, köögimööbel, betoonplokk, erisugused anumad, tulekustuti ja muu prügi. Üks puidust lauajalg asetseb valget värvi ämbrist paremal pool. Lauajalast tagapool asub valget värvi betoonplokk, mille ülemise serva kõrval asub teine puidust lauajalg, mis sarnaneb eelmisele. Teise lauajala kõrval vasakul pool asub punast värvi tulekustuti.
39.Edasi kirjeldab sündmuskohavaatlusprotokoll kinnistul asuvat elamut, mille juurde viib haagise juurest sisse jalutatud mullatud teerada. Teerada viib elamu välisukseni. Seistes teerajal näoga elamu poole, on vasakul pool murul näha erinevaid esemeid - heledat värvi tugitooli, selle peal heledat värvi madrats, tugitooli kõrval väike laud ja selle ees kollast värvi taburet. Tugitooli ees vasakul pool on heledat värvi põrandamatt, millel näha lohistamisjälgi. Teerajast paremal pool on näha lõkkekohta, mille ümbruses lõigatud tumehalli värvi lühikesi lokkis juukseid. Lõkkeplatsist elamu poole on näha erinevaid esemeid ja prügi - saepuru, punast värvi telliseid, ämbrid jne. Elamu välisuksest paremal pool maja küljes on lahtine puittaladega katusealune. Katusealuse ees on erinevas suuruses prusse ja muusuguseid ehitusmaterjale. Katusealuse all on palju igasugust tarbe-ja mööbliesemeid. Katusealuse all vastu seina toetub valget värvi raamiga aken, mille peale toetub klaasitükk. Klaasitüki ees on kollast värvi kilekott, mille ees asub punast värvi tulekustuti.
40.Elamu osas on selles protokollis kirjeldatud missugune see väliselt on – mitmevärviline, puidust, ühekorruseline lamekatusega ehitis. Välisuks on halli värvi metallist, peal roostejäljed. Välisuksest vasakul pool on väike aken mille klaas on purunenud, akna ees on sinise-valge kirju tekk. Aknast vasakul pool asetseb redel mis ulatud katuseni. Akna all fikseeritud erinevad vedelevad esemed – ämber, pikali olev redel, labidas, tühi veekanister, toru jne. Akna ümbruses, täpsustavalt akna all ja aknast paremal asuval seinal ukse kõrval tuvastati verepritsmeid suunaga ülevalt alla. Verepritsmed tuvastati nii akna all asuval halli värvi redelil kui ka kiviplaadil. Aknast paremal asuval seinal tuvastati verepritsmed ja vere lohistamisjäljed.
41.Elamut seestpoolt on täiendavalt kirjeldatud selliselt, et esikus otse ees asub puidust uks avatud asendis, mis viib elutuppa. Esikust paremale minnes-on nurga taga paremal teised eluruumid, mida ei vaadelda. Elutuppa sisenedes on vasakul uksega samas seinas näha käsisaagi, mis ripub seinal nagi küljes. Käsisaest paremal akna juures toa nurgas on näha punastest tellistest ahju, mille peal on keedukann ja teflonpott, mille sees toit. Ahjust paremal on helerohelist tooni sametimoodi materjalist tugitool. Tugitooli vasakule küljele toetuvad kaks kirvest, kirvevars üleval pool diivani vastas ja kirvetera allpool. Aknapoolne kirves on suurem, puidust käevarrega, puuteproovi kiirtest lahusega kirve teraosalt, kirvetera tömbilt osalt ja kirvevarrelt annab positiivse tulemuse verele. Teine kirves on väiksem kollast värvi varrega ja musta värvi käepidemega. Sellelt kirvelt võetud puuteproovid ei andnud verele omast positiivset reaktsiooni. Tugitooli taga akna all on aknalaud, mille peal on sinist värvi plastmassist kast. Kasti kõrval vasakul aknalaual on kaks nuga kõrvuti - kastipoolne nuga on musta värvi käepidemega ja selle kõrval vasakul heledat värvi käepidemega nuga. Protokolli kohaselt kummagi noa puuteproovide kiirtestist lahusega ei ilmnenud verele viitavaid jälgi.
42.Elutoa uksest paremale vaadates on ukse kõrval paremal pool riiulitega köögikapp, mille alumises osas kapiuksed on suletud asendis. Kapi sees on erinevaid kööginõusid ja anumaid ning ülemisel riiulil üksteise sees olevate kausside ja pottide taga on näha väikest lillat värvi plastmasskarpi. Plastmasskarbi sees vasakul pool on valget värvi tass ja paremal pool üksteise peal kaks suurt musta värvi käepidemega kööginuga. Pealmine kööginuga, mis on musta värvi käepidemega, millel kolm täppi peal. Alumine nuga on musta värvi käepidemega. Nugadelt võetakse puuteproovid ning testiti Tetra Base indikaatorlahusega, mis annab verele omase positiivse reaktsiooni ühe noa teralt ning käepidemelt, teiselt noalt verele omaseid jälgi ei tuvastatud kiirmeetodil. Köögilaua vahetust lähedusest kastist ja korvist leitakse veel kaks musta käepidemega kööginuga millelt verele omaseid jälgi koha peal ei tuvastata kuid pakitakse asitõendina kaasa. Teostati ka vaatlus elutoa vasakul pool, kust tõendamiselt tähtsust omab asjaolu, et leiti verekahtlase määrdumisega rannaplätud. Elutoast paremal pool asuvas kõrvaltoas tuvastati esemeid millel on verekahtlased määrdumised – roosat värvi Nike spordijalatsid, seinariiulil. Õues hoovis fikseeriti roostevärvi tünn mille sees on palju tuhka. Tuha sees on näha kilekotti klaaspudelitega ja nuppudega telefoni sisemise korpuse osa.
43.Kohutule esitatud täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist algusega 26.04.2022 nähtub, et haagiselamu ukse alt põhja pealt võetakse puuteproovid, millest tuvastati verele omane positiivne reaktsioon. Protokollis vaadeldakse ka haagielamu haagise ukse all olevat maapinda, võetakse pinnaseproov. Proovi võtmise käigus tuli kaevamise käigus nähtavale paks tumedat värvi kangas, millest samuti võeti proovitükk. Vaadeldi ka kinnistul asuvat kasvuhoonet, mis on osaliselt kiletatud. Antud kasvuhoone laiuseks mõõdetakse 230 cm ning kõrguseks seest poolt 224 cm. Kasvuhoone põrandaks tuvastatakse puidumaterjalist vinüülplaadid, mida katab õhuke mulla ja liiva segu ning kuivanud hein. Kasvuhoone vasakpoolsel küljel seisab oranžikat värvi kulunud kummut. Kummuti peal on näha kahvlit ja salvrätihoidjat, ka kasvuhoone seest võetakse pinnaseproov. Pinnaseproovi võtmise kohast tuleb nähtavale kiletükk, mille vahel näha kollakat-rohekat värvi massi ning sellest võetakse bioloogilise aine proov. Kasvuhoone taga maas on näha erinevaid esemeid - katkist ust, mööbliosasid ja valget värvi kolmnurga kujust vahtplasti tükki. Vahtplasti tüki küljepinnal on näha verelaadse aine määrdumist, võetakse puuteproovid.
44.Kirjeldatavas protokollis vaadeldakse täiendavalt ka kohta kust 20.04.2022 leiti meesterahva surnukeha. Asukohast võetakse pinnaseproov. Samuti vaadeldakse hoovis olnud ühe kummist rattaga aiakäru roheliste käepidemetega, mille siseosa peal on näha verekahtlase aine tilkumisplekki, ka sellest võetakse puuteproovid. Samuti vaadeldakse kirjeldatavas protokollis roheka maja juures asuvaid kahte madratsit. Üks madrats on helesinist värvi, mille ülemise vasakpoolse nurga peal ja parempoolse ääre peal keskel on näha verekahtlase aine
määrdumist. Teine madrats on lilla triibuline kokkuvolditav madrats, mille keskmise padja peal tuvastati verekahtlase määrdumisega plekid. Territooriumi sissepääsu ning suurema aiamaja ukse juures maas tuvastati musta värvi prügikott, mille sees näha riideesemed. Kõiki kotis olnud esemeid vaadeldakse. Sündmuskohalt aiamajast võetakse asitõendina kaasa veel kaks põrandaharja, haagiselamust üks põrandahari.
45.Täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis mis on teostatud algusega 04.05.2022 nähtub sündmuskohal olnud tuhahunniku vaatlus. Aiamaja suunas mööda sissetallatud teerada ca 3 m majast eemal tuvastati tuhahunnik, mille peal tagurpidi metallist kauss. Tuhasunnik sõelutakse läbi. Edasi vaadeldakse juba varasemas sündmuskohavaatlusprotokollis nimetatud metallist tünni juurde, mille tugevad korrodeerumistunnused. Tünni sees oleva valge kilekoti sees on põletatud prügi jäägid. Ka selle tünni sees olev tuhk sõeltukse läbi. Sõelumise käigus tuleb tuhahunniku seest nähvatavalt põlemise jälgedega väljalükatava teraga kipsinoa tera, mille üldpikkuseks mõõdetakse 18.5 cm ja laiuseks 1.9 cm. Haagise kõrvalt teerajast vasakul pool maast leitakse musta värvi käepidemega väljalükatava teraga kipsinuga. Haagise ja suurema aiamaja vahelisel ala tuvastatakse palju erinevat olmeprügi, puidust palke, saepuru. Samuti on sündmuskohal punastest tellistest laotud lõkkekoht. Lõkkekohast saepuru alt tulevad nähtavale riideesemete tükid, mida vaadeldakse eraldi. Tuvastatav oli sinakat värvi fliismaterjalist dressipluus, sinist värvi vasaku käe varrukas tõmbluku osaga, tumedat värvi dressipluusi vasaku hõlma alumine osa koos tõmblukuga, tumedat tooni dressipluusi tükk, musta ja rohelist värvi töökinnas. Ka aiamajast leitakse ja võetakse kaasa punase ja musta käepidemega kipsinuga.
46.Järgmisena on kirjeldatud kuidas sündmuskohal vaatluse käigus pimendatakse aiamaja kleepides tumedat värvi kiled akende ette nii seest kui ka väljast poolt maja. Liigutakse aiamaja elutoast edasi vasakul pool asuvasse tagumisse tuppa, kus nii paremal kui ka vasakul pool on üheinimese voodiasemed, mille peale kuhjatud hunnikutes riideid. Vasakul pool oleva sinist värvi diivani pealt tõstetakse riideesemed pealt ära ning seejärel piserdatakse (töödeldakse) Lumiscene lahust diivanile, nii selja- kui ka istumispatjadele. Lumiscene lahusega töötlemisel tekkisid diivanile erinevatesse kohtadesse vere olemasolule omased reaktsioonid, mis fotografeeriti. Töötlemise tulemusel tekkisid helendused diivani keskosale istepadjale. Sellest kohast võeti bioloogilise aine proov mis andis negatiivse reaktsiooni vere suhtes. Sarnaselt töödeldi ka sündmuskohal maas olnud vaipa, erinevatesse kohtadesse tekkisid vere olemasolule omased reaktsioonid, helendused fotografeeriti. Samuti elutoas heledat värvi tugitoolil, voodil ja põrandal avaldusid erinevates kohtades vere olemasolule omased reaktsioonid.
47.Sarnaselt nagu aiamajas pimendati ka haagiselamu, kleepides tumedat värvi kiled akende ette nii seest kui ka väljast poolt haagist. Lahust piserdati seintele, mööbliesemetele ja põrandale. Erinevatesse kohtadesse tekkisid vere olemasolule omased reaktsioonid, helendused fotografeeriti. Vaadeldi ka kahte omavahel kokku kleepunud porivaipa, vaipade all tuvastati haagiselamu põrandal kolm sirgjoonelist lõikevigastust. Esimese lõikevigastuse kaugus haagise ukselävest on 25,7 cm ja lõikevigastuse pikkus on 5,9 cm. Teise lõikevigastuse kaugus haagise ukselävest on 41,4 cm ja lõikevigastuse pikkus on 6,4 cm. Kolmanda lõikevigastuse kaugus haagise ukselävest on 58,2 cm ja lõikevigastuse pikkus on 8,8 cm. Põrandal olevad lõikevigastused fotografeeritakse.
48.Ka hoovis olevas kasvuhoones piserdati Lumiscene lahust, mille tulemusel tekkisid maapinnale kasvuhoone keskele vere olemasolule omased reaktsioonid, helendused fotografeeriti. Ühest kohast kus oli ka maapinnal näha verekahtlast määrdumist võeti pinnaseproovid. Sarnaselt tekkisid verele olemasolule omased reaktsioonid haagise alusel maapinnal.
49.Täiendavas sündmuskoha vaatlusprotokollis algusega 12.05.2022 on kirjeldatud kuidas uurija koos kriminalistide, päästekeskuse töötajatega vaatleb sündmuskohal olnud haagiselamut ning võetakse proov haagiselamu põrandal asetsevatest lõikevigastustest mis 04.05.2022 koosatud sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatud. Protokollis on kirjeldatud kuidas universaalse ketaslõikuri Husqvarna abiga lõigatakse kahest kohast metallist lävepakku ning kasutades tiigersaagi Metabo lõigatakse välja põrandatükk, mille on kahjustuse jäljed. Väljalõigatud põrandatükk koos metallist lävepaku osaga, mis asus täpselt haagiselamu (haagissuvila) ukse all, koosneb kahest vineerplaadist, mille vahel on vahtplast. Välja lõigatud põrandatüki mõõdud on kõige laiemas kohas laiusega 48 cm, pikkusega 99 cm ja paksusega (kõrgusega) 5,5 cm. Põrandatüki välja lõikamine salvestati videokaameraga (videofail 00038). Samas sündmuskohavaatlusprotokollis vaadeldi veega täidetud kraavi. Paralleelselt Q teed, sõiduteelt vasakul, asub kraav, mis on täidetud umbes 1 meetri sügavuse veega. Q tee 18 krundi vastas paikneva kraavi osa kontrolliti umbes meetri ulatuses päästeametnike poolt, kasutati pinnaltpääste kuivülikondi. Selle tulemusel ühtegi eset ega objekti kraavi kaldatest ega veest ei leitud.
50.Kohtule esitatud sündmuskohavaatlusprotokollid on kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid, mis tõendavad Tallinnas Q tee 18 asuval kinnistul olevaid hooneid, hoonetes ja haagises ja nende vahetus läheduses mitmeid tuvastatud kuriteojälgi. Õuest, erinevate riideesemete alla maetult leiti meesterahva surnukeha, millel tugevad lagunemistunnused. Surnukehal tuvastatud mitmeid vägivalla tundemärke, mida lähemalt kirjeldab kohus kohtuarstliku ekspertiisi analüüsis (vt käesoleva lahendi p 54-75). Sündmuskoha vaatlusprotokollides on fikseeritud leitud surnukeha asukoht, paiknemine, välimus ning surnukehal tuvastatud välised nähtavad vigastused, samuti surnukehal seljas olnud riideid. Sündmuskohal tuvastati erinevatel päevadel Lumiscene lahusega töötlemise tulemusel tekkinud veremäärdumisele omast helendust, mis näitab, et pinnad on kokku puutunud verega. Ära on fikseeritud veremäärdumise asukohad, suund ja ulatuslikkus. Leitud hulgaliselt esemeid mis viitavad, et kuriteojälgi on proovitud peita – verejäljed on proovitud maha pesta, leitud koristustarbed millega põrandalt verd pühitud. Jälgede peitmise jälgi kinnitab ka asjaolu, et surnukeha oli kaetud hulgaliste erinevate riietest esemete alla ning selle eesmärgiks saab olla kohtu hinnangul vaid surnukeha varjamine. Samuti nähtub 04.05.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist põlemistunnustega riiete ja terariistade leidmine, nende asukohad ja välimus mis viitab samuti nii kuriteo toimepanemisele kui ka kuriteojälgede aktiivsele varjamisele. Sündmuskohalt on leitud hulgaliselt esemeid mis on verekahtlase määrdumisega, erinevaid riideid, mööblit, naiste tossud, erinevad terariistad (noad, kirves) jpm, fikseeritud nende asukoht ja paiknemine sündmuskohal. Fikseeritud haagiselamu põrandas olevad kahjustused. Kõik eelkirjeldatud protokollid kirjeldavad sündmuskohta, sündmuskoha olustikku, sündmuskohal olnud esemeid ning nende paiknemist, millest tulenevalt on võimalik järeldada nii kuriteo toimepanemise viisi kui ka vahendit. Protokollidest nähtuvad kaasa võetud esemed, mida on vaadeldud eraldi ning erinevate proovide võtmise kohad.
51.Eelloetletud tõenditega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud asjaolu, et kuriteo toimepanemise kohaks on Q tee 18, Xxx asuv kinnistu, s.o sama koht kust S. Ji surnukeha leiti. Kuigi J. J oma ütlustes (vt lahendi p 15-16) ning häirekeskusesse tehtud kõnes (vt lahendi p 14) nimetas aadressiks Q tee 3, Xxx siis sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on esimene vaatlus teostatud 20.04.2022 Tallinnas aadressil Q tee 18 asuval kinnistul, milles on kirjeldatud, et kinnistul asuva hoone seinale on kirjutatud „Q tee 3...“, millest kohtu hinnangul tõenäoliselt eksitus aadressis. Täiendava sündmuskoha vaatlusega tuvastati aadressina Q tee 18 ja Q tee 30 läheduses olev krunt. Ka tunnistaja N. S selgitas kinnistu kohta, et aadressiks on Q tee 18 (vt lahendi p 17). Kuriteo toimepanemise kohta tõendab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (vt lahendi p 20-21), millest nähtuvalt on S. Ji
kasutuses olnud abonentnumber teinud viimased kõned välja 16.03.2022 kuupäeval, asudes sel ajal sündmuskoha piirkonda katva tugijaama Lennujaam2 levipiirkonnas. Ka G. Ji ning kõikide süüdistatavate ütlused kinnitavad kokkulangevalt teo toimepanemise kohana Q tee 18. Kuriteo toimepanemise viis
52.On tuvastatud, et sündmuskohalt leitud surnukehal olid ainuüksi visuaalsel vaatlusel tuvastatavad ulatuslikud vägivalla tunnused. Järgnevalt analüüsibki kohus kuriteo toimepanemise viisi mis on osutunud käesoleva kohtumenetluse peamiseks vaidlusesemeks. Käesolevas osas analüüsib kohus täpsemalt kuidas kuritegu toime pandi ning kes olid toimepanijad, milline oli igaühe teopanus.
53.Esmalt on kohtu hinnangul vajalik analüüsida missugused vigastused kannatanul S. Jil esinesid ning missugused vigastused põhjustasid kannatanu surma. Selleks saadeti sündmuskohalt leitud surnukeha kohtuarstlikule lahangule.
54.Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 22E-AOS0020/181 nähtub, et ekspertiis on teostatud 08.09.2022 kohtuarstlikule lahangule saadetud surnukehale, koos Tallinna Kiirabi kiirabikaardi, ekspertiisimääruse, tundmatu laiba isikutuvastamise õiendi, 8 CD-plaadi ja 2 kirvega. Nähtub, et kasutatud on tervise infosüsteemi ning eksperdile on esitatud 15 küsimust. Välisvaatlus surnukehale tehti 22.04.2022, peale mida surnukeha saadeti kompuutertomograafliseks uuringuks EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstlikusse ekspertiisiosakonda. Tundmatu laiba isikutuvastamise õiendi andmetel on 10.05.2022 PPA uurija tuvastanud, et 20.04.2022 Tallinnas Q tee 18 leitud surnukeha on identifitseeritud kui S J ik: xxx, rahvuselt xxx. 21.04.2022 kohtuarstlikul lahangul võetud bioloogilisest proovist saadi DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev S J DNA-profiiliga.
55.Eksperdiarvamuse kohaselt on S. Ji surma põhjus aju-kolju trauma peaajupõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ning aju ja näokolju murdudega ja raiehaavadega (vähemalt 7) ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse (vastus küsimusele nr 1 ekspertiisiaktis). Surm võis olla saabunud orienteeruvalt 1-2 kuud enne surnukeha leidmist 20.04.2022 (vastus küsimusele nr 2).
S. Ji surnukehal esinevad järgmised tervisekahjustused (vastus küsimusele nr 3): - Pea: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, parempoolne kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid läbimurdega ajuvatsakestesse; koljupõhimiku murrud mõlemapoolselt tagumises koljuaugus, vasaku oimuluu nibujätke murd, alalõualuu parempoolse haru killunenud murd koos alalõualiigese nihestusega, alalõualuu keha põikine murd läbi alveolaarosa, alalõualuu vasakpoolse põntjätke nihkega murd; raiehaavad paremal pool lagipea piirkonnas (1 haav) ning vasakul kõrvalesta taguses ja kukla piirkonnas (6 haava), nahaalused verevalumid otsmikul ja lagipea piirkonnas; - Kael: lülisamba 3.-7. kaelalüli murrud koos seljaaju läbistusega 5.-6. kaelalüli kõrguselt, kilpkõhre murd, torke-lõikehaav kaela tagapinnal vasakul, pehmete kudede defektid kaela piirkonnas; - Kehatüvi: I roide nihketa murd lülisamba kõrvaljoonel, II roide nihkega murd rangluu keskjoonel, IX roide nihketa murd keskmisel kaenlajoonel, mõlema rangluu murd, vasaku abaluu murd, rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga, nahamarrastus paremal pool rindkere eespinnal, nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, pehmete kudede defektid kehatüve ülaosas ning mõlemal küljel.
- Ülajäsemed: pehmete kudede defektid parema õlavarre keskmises ja alumises kolmandikus, pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav). - Alajäsemed: torke-lõikehaav mõlema reie eespinnal, nahamarrastus parema sääre eespinnal, nahaalused verevalumid alajäsemetel.
57.Eluohtlikud tervisekahjustused on surma põhjuseks olnud aju-kolju trauma (peaajupõrutuse, parempoolse kõvakelmealuse verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ning aju- ja näokolju murdudega ning raiehaavadega ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas) ning rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga (vastus küsimusele nr 4).
58.Peaaju histoloogilise uuringu tulemust arvesse võttes (põletikulise koereaktsiooni puudumine põrutuskollete piirkonnas) võis surma põhjustanud aju-kolju trauma olla tekitatud mitte rohkem kui 0,5-1 tund enne surma saabumist. Ei saa välistada, et mõned pindmistest pea piirkonna vigastustest võisid olla tekitatud varem, kuid mitte rohkem kui 2-3 päeva enne surma saabumist. Ka kõik teistes kehapiirkondades tuvastatud vigastused on värsked, st tekitatud mitte rohkem kui 2-3 päeva enne surma saabumist. Torke-lõikehaav vasakul pool rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga võis olla tekitatud maksimaalselt tundides mõõdetava ajaperioodi jooksul enne surma saabumist (vastus küsimusele nr 5).
59.Surmajärgseteks tervisekahjustusteks võib hinnata järgmisi vigastusi: lülisamba kaelaosa, murrud, rangluude murrud, vasaku abaluu murd, pehmete kudede kahjustused piirkonnas ja kehatüve ülaosas (sh vasakul kaenla piirkonnas) ning mõlema kehatüve külgpindadel. Arvestades surmajärgsete vigastuste morfoloogilisi äärmiselt ebatasaseid nahaservi), ei ole võimalik nende vigastuste tekitamis vahendit/vahendeid täpselt kindlaks teha, kuid tõenäoliselt on surnukehal tuvastatud surmajärgsete vigastuste tekitamisel kasutatud erinevaid lõikeservi omavaid esemeid (nt kirves, nuga vms) (vastus küsimusele 6 - Kas kõik ohvril tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused? Kui ei, siis millised tervisekahjustused on elupuhused ja millised mitte?).
60.Pea piirkonnas tuvastatud raiehaavad võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest (vähemalt 7) teravaservalise raievahendiga, milleks võis olla kirves. Nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, mille täpsemaid omadusi ei ole võimalik kindlaks teha. Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Torke-lõikehaavad vasakul rangluu piirkonnas (kaasneva vasakpoolse õhkrinnaga), vasakul pool kaela tagapinnal ja mõlema reie eespinnal võisid olla tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga (noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 2 cm. Ulatuslikud pehmete kudede defektid paremal õlavarrel võisid olla tekitatud teravat lõikeserva omava esemega (sh noaga, kirvega). Vasakpoolsete roiete murrud, vasaku abaluu murd, nahamarrastused paremal pool rindkere eespinnal, vasakul küünarvarrel ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, vasakul õlavarrel ja alajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Surmajärgsete vigastuste tekkemehhanismi osas viitab ekspert vastuses nr 6 (vt eelpool) (vastus küsimusele nr 7).
61.Elupuhused lõikehaavad reite eespindadel on tekitatud kannatanule tema istuvas või lamavas asendis olles ning peale nende tekitamist kannatanu enam püsti ei tõusnud, mida kinnitab pükstel esinev ühtlane veremäärdumus nii üleval- kui allpool riidevigastusi. Löökide suund on olnud reite suhtes eest taha. Torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas on tekitatud suunaga eest taha alanevalt, kannatanu kehaasendit selle vigastuse tekitamise ajal ei ole võimalik kindlaks teha. Pea piirkonna vigastustest on vähemalt osad tekitatud kannatanule
tema lamavas asendis olles, parem peapool vastu aluspinda.
62.Kannatanu kehaasend võis vigastuste tekitamise ajal olla dünaamilises liikumises, kuid peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne). On väga tõenäoline, et peale surma saabumist on surnukeha asendit muudetud (vastus küsimusele nr 8).
63.Ohvril tuvastatud tervisekahjustuste tekitamiseks on kasutatud erinevaid esemeid, kui paljusid täpselt, ei ole võimalik kindlaks teha. Vigastuste tekkemehhanismi osas viitab ekspert, et seda on käsitletud eksperdiarvamuse punktis nr 7 (vastus küsimusele nr 9).
64.Enne surma saabumist oli kannatanule tekitatud vähemalt 7 raiehaava pea piirkonda, 3 pindmist raiehaava vasakule õla- ja küünarvarrele, 4 torke-lõikehaava (vasakul kaela tagapinnal, vasakul rangluu piirkonnas ja mõlema reie eespinnal). Kõva tömbi esemega löökidest tekitatud vigastuste arvu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kuna osad tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused võivad olla saadud ka kukkumise tagajärjel. Samuti ei ole välistatud, et surnukehal võis olla veel mõni eespool kirjeldamata elupuhune pindmine tömbi trauma tagajärjel saadud tervisekahjustus, kuna nahavigastuste hindamine on naha ühtlaselt väljendunud roisuliste muutuste tõttu raskendatud (vastus küsimusele nr 10 - Kas on võimalik määrata, kui palju lööke tekitati ohvrile enne surma saabumist?).
65.Peaaju histoloogilise uuringu tulemust arvesse võttes (põletikulise koereaktsiooni puudumine põrutuskollete piirkonnas) võis surma põhjustanud aju-kolju trauma olla tekitatud mitte rohkem kui 0,5-1 tund enne surma saabumist (vastus küsimusele nr 11 - Millise ajavahemiku möödudes pärast tervisekahjustuste tekitamist saabus surm?).
66.Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav) võisid olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel (vastus küsimusele nr 12 - Kas surnukehal esineb tervisekahjustusi, mis viitasid enesekaitsele?).
67.Peale reite eespindadele torke-lõikehaavade tekitamist kannatanu tõenäoliselt enam püstisesse asendisse ei tõusnud, kuid võis olla teadvusel ja võimeline rääkima-hüüdma. Torke-lõikehaav vasakul pool rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga võis olla tekitatud maksimaalselt tundides mõõdetava ajaperioodi jooksul enne surma saabumist ning selle aja jooksul oli kannatanu tõenäoliselt võimeline mingil määral iseseisvalt toimima (millises ulatuses täpselt ei ole võimalik kindlaks teha). Peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne) (vastus küsimusele nr 13 - Kas kannatanu võis pärast talle tervisekahjustuste tekitamist toimida enne surma saabumist teatud viisil (käia, osutada vastupanu, hüüda jne)? Kui jah, siis millise ajavahemiku jooksul oli kannatanu võimeline pärast tervisekahjustuste tekitamist ja enne surma saabumist toimima (eelkõige liikuma)? Kas see ajavahemik on pigem minutites, tundides või päevades mõõdetav?).
68.Piin on tervisekahjustusele antav juriidiline hinnang, mille andmiseks puudub kohtuarstil pädevus. Valu põhjustavad kõik vigastused, millega kaasneb kudede anatoomilise terviklikkuse katkemine ja mis on tekitatud kannatanule tema teadvusel olles (vastus küsimusele nr 14 – Kas tekitatud vigastused võisid ohvrile tekitada suurt piina ja valu?).
69.Toksikoloogilisel uuringul leiti surnukeha verest 1,50 mg/g ja uriinist 3,14 mg/g etanooli; uriinist narkootilisi aineid ei leitud; uriinist leiti zopiklooni metaboliiti ja diklofenaki (vastus küsimusele nr 15 – Kas kannatanu veres esines alkoholi ja/või narkootilise aine tarvitamise tunnuseid? Kui jah, siis milline on tarvitatud alkoholi ja/või aine kogus?).
70.Ekspertiisiakti lisadena on esitatud 30 foto 15-l lehel, radioloogilise uuringu akt nr 22U-KT0126, jäljeuuring nr 22U-TR0001 ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta.
71.Surnu radioloogilise uuringu 22U.KT0126 tulemuse kokkuvõtte kohaselt, mis lisana samuti ekspertiisiakti juures nähtub, et defektid on naha ja pehmetel kudedel pea piirkonnas, kaelal, rindkerel ja mõlemal üla -ja alajäsemel. Koljuluude (näo- ja ajukolju) värsked murrud. Ämblikvõrkkestaalused verevalumid; veri ajuvatsakestes. Lülisamba lahknemine V-VI kaelalüli kõrguselt koos seljaaju läbistusega. Värsked murrud lülisamba kaelaosas ja kilpkõhres. Kaelaelundite hävinemine. Mõlema rangluu keskmise kolmandiku värske murd. Vasaku abaluuharja värske murd. Vasakpoolsed värsked roidemurrud. Vasakpoolne suuremahuline õhkrind. Haav parema reie alumises kolmandikus siseküljel; haav vasaku reie ülemise ja keskmise kolmandiku piiril välisküljel. Põletikukolle paremal pool ülalõualuus. Ninaluu ja ülalõualuu vana murd paremal pool. Kopsuemfüseem ja bronhiektaasiad. Krooniline pankreatiit. Vasaku neeru karikakivid. Parema reie nahaluskoe tsüstid. Roiskumine. Uuringu juurde on lisatud joonised surnu kopuutertomograafia uuringust ning sellest tehtud 3D rekonstruktsionnist. Vaadeldud on luid, märgitud vigastused.
72.Kohtu hinnangul on surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt koos lisadega kahtlemata usaldusväärseks ja kõige objektiivsemaks tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Ekspertiisiaktis on loeteletud kannatanul tuvastatud vigastused, nende tekkemehhanism ja tõenäoline põhjustamise järjekord. Ekspertiisiaktist on tuvastatav, et kõige rohkem vigastusi oli kannatanule tekitatud pea, kaela ja kehatüve piirkonda kus üldteada asuvad kõige õrnemad organid ning isegi väiksem vigastus võib tagajärjena põhjustada eluohtliku seisundi või isegi surma. Kannatanu vigastused on äärmiselt ulatuslikud, on tuvastatud, et tema surm saabus raske vägivalla kasutamise tagajärjel. Ekspertiisiaktiga võib tuvastatuks lugeda ka, et kannatanu osutas vastupanu mis on ka eluliselt usutav. Eksperdi arvamuse kohaselt pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Ekspertiisiaktist ning selle lisana juurde lisatud fototabelist on näha, et kannatanu kaelaosa on tugevalt kahjustada saanud, sel on raiejäjed (vt foto nr 11), lihtsustatult öeldes, on tuvastatav, et kannatanu kõri on ulatuslikult läbi lõigatud. Raiehaav lagipea piirkonnas ja raiehaavad vasakul peapoolel ning torke-lõikehaav kaela tagapinnal on ulatuslikud. Ka vasaku küünarvarre tagapinnal on küll pindmine aga väga ulatuslik raiehaav ulatudes küünarvarrest randmeni. Jooniselt surnu kompuutertomograafia uuringust ning sellest tehtud 3D rekonstruktsioonist nähtuvad kõik võimalikud luude murrud kannatanul ning see lisa kinnitab ekspertiisi arvamust. Seega tõendab surnu kohtuarstlik ekspertiisi akt S. Ji surnukehal tuvastatud vigastusi, nende asukohti ja ulatuslikkust, samuti vigastuste raskust, s.o ekspert on märkinud, millised vigastused olid eluohtlikud ja millised mitte. Ühtlasi tõendab ekspertiisiakt S. Ji surmapõhjust, surma saabumise aega ja vigastuste tekitamise aega, kõikide vigastuste tekkemehhanismi ja võimalikke vahendeid, ohvri kehaasendit vigastuste tekitamise ajal ning võimalikke enesekaitsele viitavaid vigastusi. Samuti on ekspertiisiaktiga tuvastatud nii S. Ji suhtes toime pandud kuriteo aeg, tagajärg, teo toimepanemise tõenäoline viis ja vahendeid ning surma saabumise põhjus.
73.Ekspertiisiaktiga on tuvastatud ka asjaolu, et kuriteo toimepanemise vahenditeks olid käed (tömp ese nagu ekspert selgitab), kirves ja nuga. Eksperdiarvamuse punkt 7 kohaselt võisid pea piirkonnas tuvastatud raiehaavad olla tekitatud teravaservalise raievahendiga, milleks võis olla kirves. Nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, mille täpsemaid omadusi ei ole võimalik kindlaks teha.
74.On tuvastatud, et enne surma saabumist oli kannatanule tekitatud vähemalt 7 raiehaava pea piirkonda, 3 pindmist raiehaava vasakule õla- ja küünarvarrele, 4 torke-lõikehaava (vasakul kaela tagapinnal, vasakul rangluu piirkonnas ja mõlema reie eespinnal). Kõva tömbi esemega löökidest tekitatud vigastuste arvu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, kuna osad tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused võivad olla saadud ka kukkumise tagajärjel. Samuti ei ole välistatud, et surnukehal võis olla veel mõni eespool kirjeldamata jäänud elupuhune pindmine tömbi trauma tagajärjel saadud tervisekahjustus, kuna nahavigastuste hindamine on naha ühtlaselt väljendunud roisuliste muutuste tõttu raskendatud. Eksperdiarvamuse punktis 6 on surmajärgsete vigastustena nimetatud lülisamba kaelaosa murrud, rangluude murrud, vasaku abaluu murd, pehmete kudede kahjustused kaela piirkonnas ja kehatüve ülaosas (sh vasakul kaenla piirkonnas) ning mõlemapoolselt kehatüve külgpindadel. Seega kõik ülejäänud tervisekahjustused ja vigastused on elupuhused.
75.Lisaks sellele, mis oli kõikide vigastuste tekkemehhanism, nõustub kohus prokuröriga, et on väga oluline, millises järjekorras kannatanule vigastused on tekitatud. Kohus loeb ekspertiisiaktiga tuvastatuks, et S. Ji surm võis olla saabunud orienteeruvalt 1–2 kuud enne surnukeha leidmist 20.04.2022. Eksperdiarvamuse punktis 5 märgib ekspert, et surma põhjustanud aju-kolju trauma võis olla tekitatud mitte rohkem kui 0,5–1 tund enne surma saabumist. Ei saa välistada, et mõned pindmistest pea piirkonna vigastustest võisid olla tekitatud varem, kuid mitte rohkem kui 2–3 päeva enne surma saabumist. Ka kõik teistes kehapiirkondades tuvastatud vigastused on värsked, st tekitatud mitte rohkem kui 2–3 päeva enne surma saabumist. Eksperdiarvamuse punkt 13 kohaselt peale reite eespindadele torkelõikehaavade tekitamist kannatanu tõenäoliselt enam püstisesse asendisse ei tõusnud, kuid ta võis olla teadvusel ja võimeline rääkima-hüüdma (mida ta süüdistatavate endi ja tunnistaja ütluste kohaselt ka tegi). Torke-lõikehaav vasakul pool rangluu piirkonnas koos vasakpoolse õhkrinnaga võis olla tekitatud maksimaalselt tundides mõõdetava ajaperioodi jooksul enne surma saabumist ning selle aja jooksul oli kannatanu tõenäoliselt võimeline mingil määral iseseisvalt toimima (millises ulatuses täpselt, ei ole võimalik kindlaks teha). Peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne). Seega saab ekspertiisiaktist järeldada, et esmalt olid tekitatud mitteeluohtlikud nahaalused verevalumid ning mitteeluohtlikud tömbile traumale iseloomulikud vigastused, s.h ka reite torke-lõikehaavad. Seejärel oli tekitatud rindkere torkelõikehaav ning tapmise lõppfaasis raiehaavad ja muud pea piirkonna vigastused. Sellist vigastuste tekitamise järjekorda sündmuse toimumise õhtul kinnitavad ka teised tõendid.
76.Ekspert A A, kelle ütlused hindab kohus täielikult usaldusväärseks, andis kohtus ütlusi 27.03.23 ning selgitas, et koljupõhimiku murrud on tekitatud löökidest raievahendiga ning arvestades vigastuste iseloomu kannatanu pea piirkonnas, siis tõenäoliselt on tegemist raievahendi tera osaga löökidest põhjustatud vigastustega. Näo koljumurdude kohta selgitas ekspert, et kuna seal piirkonnas osaliselt pehmed koed puuduvad ja tegemist on roisuliste muutustega siis päris täpselt ei ole võimalik nende mehhanismi hinnata, kuna nahaaluste verevalumite hindamine on raskendatud. Aga alalõualuu puhul on kindlasti näha, et seal on tegemist kildmurruga. Tegemist on ka raievigastusega mis ei tähenda alati terava seljaga löömist. Kannatanul tuvastatud nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega selgitas ekspert, et see tömp ese võis olla kirve silma tagumine pool. Roide murrud ja hulgaliselt tekitatud erinevates kehapiirkondades vigastusi on eksperdi sõnul tõenäolisemalt tekitatud korduvate löökidega. Eluohtlik torkelõikehaav paikneb kannatanu vasaku rangluu piirkonnas ning kuna see on rinna alt ulatuv ja haava Q suund on eest taha alanevalt siis eksperdi sõnul ei saa välistada ehitusnoa kasutamist selle lõikehaava tekitamisel. Kuivõrd kirveteraga põhjustatud haav oleks kiilu (terava kolmnurga) kujuline siis kannatanu jalgadel tuvastatud torke-lõikehaavad võisid olla tekitatud teravaservalise torkelõikevahendiga – noaga. Reitel olevad haavad olid 1-2 cm sügavused
ning haavade iseloomust tulenevalt olid need eksperdi sõnul pigem tekitatud noaga. Kannatanu surnukehal nähtavad väliseid vigastused (keha tüvel vasakul pool, paremal pool rindkere eespinnal ja jala jäsemetel), nahaalused verevalumid ja nahamarrastused võivad eksperdi sõnul olla tekitatud need löökidest kõva tömbiesemega sealhulgas jalaga. Eksperdi sõnul ei ole võimalik öelda, kas torke-lõikehaav on tekitatud enne või pärast raiehaavu, elupuhuste vigastusena reitel olevad torke-lõikehaavade tulemusel ei olnud kannatanu kindlasti olnud enam seisvas, püstises asendis. Tõenäoliselt on eluohtlik rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav tekitatud kannatanule enne raiehaavu kuna seal on väga tugevalt välja kujunenud õhkrind, mille tekkimiseks kulub ka teatud aeg. Seda aega ei ole täpselt võimalik öelda, aga kompuutertomograafilisel uuringul oli näha kuidas vasak kops oli tugevalt kokku surutud. See tähendab seda, et õhk peab olema kogunenud rinnaõõnde, et tekiks selline kopsukoe kokkusurutus. Lamavas asendis on kannatanule tekitatud hulgaliselt raiehaavu kuna need olid valdavalt pea vasakul poolel. Koolnu kangestuse tekkimine sõltub eksperdi sõnul erinevatest teguritest, üldiselt hakkab kujunema 3 tundi peale surma saabumist alalõuas, 6 tunni pärast sõrmedes ja 9 tunni pärast põlvedes. Maksimaalselt on väljendunud orienteeruvalt 24 tunni pärast. Tihti püsib ka teatud aeg, kuni 2-3 ööpäeva ja vastupidises suunas hakkab taanduma koolnud kangestus alates alajäsemetest. R. Polištšuki kaitsja küsimusele kas kannatanu kõri oli läbi lõigatud selgitas ekspert, et pehmete kudede ulatuslik puudumine ei võimaldanud seal täpselt öelda kas tegemist oli lõike vigastusega kuid tuvastati, et pehmed koed osaliselt puudusid kaelaelundil ja lülisammas kaelaosas on purustatud. Vigastuste tekkemehhanism on ekspertarvamuses antud.
77.Seega eksperdi, kelle ütlused loeb kohus täielikult usaldusväärseks, selgituste kohaselt võis tömp ese olla kirvesilm. Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Torke-lõikehaavad vasakul rangluu piirkonnas (kaasneva vasakpoolse õhkrinnaga), vasakul pool kaela tagapinnal ja mõlema reie eespinnal võisid olla tekitatud teravaservalise torkelõikevahendiga (noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 2 cm. Ulatuslikud pehmete kudede defektid paremal õlavarrel võisid olla tekitatud teravat lõikeserva omava esemega (sh noaga, kirvega). Vasakpoolsete roiete murrud, vasaku abaluu murd, nahamarrastused paremal pool rindkere eespinnal, vasakul küünarvarrel ja paremal säärel ning nahaalused verevalumid vasakul pool rindkere eespinnal, vasakul õlavarrel ja alajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Ekspert selgitas, et pigem on vigastuste tekkemehhanismiks löögid, kuna vigastusi on hulgaliselt ja erinevates kehapiirkondades.
78.Kohtule esitatud 10.06.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud S. Ji seljas olnud riideid. Surnukeha leidmise hetkel oli kannatanul seljas t-särk, dressipüksid, pikad püksid, saapad, aluspüksid ja sokid (selle kohta on koostatud ka õiend, mis kohtule esitatud materjalide hulgas). Vaatlusprotokolli kohaselt on t-särk tugevalt määrdunud ja rinna piirkonnast kuni kaeluseni lõikamis- ja rebimisjälgedega. T-särgi esiküljel, rinna piirkonnas ja paremal varrukal on näha mitmeid sirgete servadega vigastusi (foto 4 ja 5). Esiküljel, paremal, vahetult krae all on vertikaalne, sirgete servadega vigastus, mille pikkus on umbes 15 mm (fotod 6 ja 8). T-särgi esiküljel, parema rinna piirkonnas on kolm sirgete servadega vigastust (foto 5 ja 6). Ülemine vigastus on horisontaalse suunaga ja pikkusega umbes 10 mm (fotod 6 ja 9). Keskmine sirgete servadega vigastus on pikkusega umbes 11 mm (fotod 6 ja 10) ning alumine vigastus on pikkusega umbes 13 mm (fotod 6 ja 11). Esiküljel, vasakul, rinna piirkonnas on vertikaalse suunaga vigastus, umbes pikkusega 13 mm (fotod 7 ja 12). Esiküljel, kesksel on samuti vertikaalse kujuga vigastus, umbes pikkusega 12 mm (fotod 7 ja 13). T-särgi paremal varrukal on kolm sirgete servadega vigastust (fotod 4 ja 5), pikkusega umbes 7-8 mm ja vertikaalse suunaga (foto 14). T-särgi tagaküljel on näha kahte sirgete servadega vigastust (fotod 15 ja 16). Esimene vigastus on vahetult krae all
vasakul, turja piirkonnas (foto 17). Vigastus on horisontaalse suunaga ja pikkusega umbes 25 mm (foto 18). Teine sirgete servadega vigastus asub vasaku abaluu piirkonnas ning on V-tähe kujuline (foto 17). Vigastuse vasakpoolne haar on umbes pikkusega 25 mm (foto 19) ja parempoolne haar on umbes pikkusega 30 mm (foto 20). T-särgi pind on ulatuslikult verekahtlase määrdumisega. Vere olemasolu tuvastamiseks võeti proovid verekahtlasest määrdumisest t-särgi esiküljelt, rinna pealt ja t-särgi tagaküljelt, turja piirkonnast. Vere olemasolu selles määrdumises testiti TetraBase indikaatorlahusega ning test andis vere olemasolule positiivse tulemuse.
79.Järgnevalt on vaatlusprotokollides kirjeldatud sinist värvi dressipükse, mille küljel on vertikaalselt kolm valget värvi triipu, vasakul, reie piirkonnas valget värvi märk „adidas" (foto 22). Pükste esiküljel, parema põlve ja vasaku reise piirkonnas on näha ebakorrapärast verekahtlast määrdumist. ning testid andsid vere olemasolule positiivse tulemuse. Parema püksisääre esiküljel, põlve piirkonnas vertikaalse suunaga sirgete servadega vigastus, pikkusega umbes 26 mm, vasaku püksisääre esiküljel, reie piirkonnas on näha sirgete servadega umbes 25 mm pikkust vigastust (fotod 24 ja 26). Pükste tagaküljel on verekahtlane määrdumine paremal säärel, ulatuslikult (foto 28); vasakul säärel ja istmiku piirkonnas (foto 27).
80.Vaadeldud pikad püksid olid vaatluse kohaselt tumesinist värvi teksapüksid, mis samuti tugevalt määrdunud. Teksapükste värvli siseküljel on tooteetikett, millel on kirjed „pierre cardin; casual luxury"(foto 40). Pükste paremal säärel ja vasakul reiel on ulatuslik verekahtlane määrdumine, samuti on pükstel ulatuslik heledat tooni määrdumine (foto 39-40). Kõigi testide kohaselt oli tegemist verega. Pükste esiküljel on näha paremal säärel, põlve piirkonnas vertikaalse suunaga, kaarja kujuga sirgete servadega vigastust, kogupikkusega umbes 27 mm (fotod 41, 42 ja 43). Vasakul säärel, esiküljel on reie piirkonnas vertikaalse suunaga, kaarja kujuga vigastus, pikkusega umbes 22 mm (fotod 42 ja 44).
81.Kõikidelt vaadeldud riietelt võeti bioloogilise aine proovid, vaatlusprotokollis on fikseeritud täpsemad proovide võtmise kohad. Samuti on fikseeritud kuidas riided olid pakendatud, kuidas pakendid avatud ja kuidas peale vaatlust uuesti pakendatud. Fototabel on 36-l lehel, markeeritud nii määrdumised kui proovide võtmiste kohad ja vigastused ning nende ulatus.
82.Kohtule esitati 04.07.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud sündmuskohalt leitud töökinnast. Vaatluse kohaselt on tegemist musta ja rohelist värvi vasaku käe töökindaga (vt foto nr 5), mille pealmine külg on rohelist värvi ja alumine külg musta värvi kummisamasest materjalist (vt fotod nr 7-8). Töökinda pealmisel küljel on punasel taustal valge kirje „TAMREX" ja muud musta värvi kulunud kirjed (vt foto nr 6). Töökinnas on sulamisele sarnaste tunnustega ning sõrmed on osaliselt kokku sulanud. Töökinnas on määrdunud mustuse ja pinnasega. Töökindalt võetakse puuteproovid, visuaalsel vaatlusel töökindal verekahtlaseid jälgi ei tuvastata kuid Lumisce lahusega töötlemisel tekivad töökindal vähesed helendused, mis spetsiaalse indikaatorlahusega kontrollides vere olemasolule positiivset tulemust ei anna. Fototabel kinda kohta esitatud 5-l lehel.
83.Nagu juba varasemalt käesolevas lahendis sedastatud, siis surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on tõendatud, et esmalt tekitati ohvrile mitteeluohtlikud tömbile vägivallale iseloomulikud vigastused ja torke-lõikehaavad reitel. Ekspertiisiakti ja eksperdi selgituste kohaselt oli tömbile vägivallale iseloomulike vigastuste tekkemehhanismiks pigem löögid, mitte kukkumine, kuna vigastusi on hulgaliselt ja erinevates kehapiirkondades. On ka tuvastatud, et pea piirkonnas olnud nahaaluste verevalumite tekkemehhanismiks võisid olla kirveseljaga tehtud löögid, kehatüvel ja jäsemetel olevad vigastused võisid olla tekitatud kõva
tömbi esemega, sh jalaga. Eksperdiarvamuse punktis 8 täpsustab ekspert ohvri kehaasendit ning tema pihta tehtud löögisuundi. Eksperdi hinnangul on elupuhused torke-lõikehaavad reite eespindadel tekitatud kannatanule tema istuvas või lamavas asendis olles ning peale nende tekitamist kannatanu enam püsti ei tõusnud, mida kinnitab pükstel esinev ühtlane veremäärdumus nii üleval- kui allpool riidevigastusi. Löökide suund on olnud reite suhtes eest taha. Kannatanu S. Ji riiete vaatlustest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks vertikaalse vigastuse kannatanu jalas olnud siniste dressipükste ja tumesiniste teksapükste parema püksisääre põlve piirkonnas ja vasaku püksisääre reie piirkonnas. Pükste mõlemate püksisäärte vigastuste juures oli ulatuslik veremäärdumine ning veremäärdumine tuvastati ka pükste tagaküljel ning kannatanu riietel olnud kanga kahjustused langevad kokku surnukehal tuvastatud vigastustega. Kohtuistungil täpsustas ekspert torke-lõikehaavade tekitamise vahendina siiski nuga, kuna sellised vigastused ei ole omased kirvetera vigastustele. Kohus nõustub prokuröriga, et eelavatud tõendite pinnalt saab jõuda järeldusele, et S. J istus pärast reiehaavade tekitamist ning on eluliselt usutav, et tõenäoliselt ta püsti enam ei tõusnud. Eksperdiarvamuse punkti 13 kohaselt võis ta aga pärast nende haavade tekitamist siiski olla teadvusel ja võimeline rääkima-hüüdma, mida samuti kinnitavad süüdistatavate endi ütlused.
84.20.05.2022 koostatud ekspertiisiaktist nr 22E-GE0383 nähtub DNA-ekspertiisi teostamine 26.04.2022 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud pinnaseproovidest haagise alt, kasvuhoonest ja aiast. Eksperdiarvamuse kohaselt ei õnnestunud proovidest DNAanalüüsi abil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides.
85.12.07.2022 koostatud ekspertiisiakt nr 22E-GE0456 koostoimes ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0696 sisaldab ekspertiisi mis on tehtud kahe määruse alusel. DNA ekspertiis on teostatud hulgalistele sündmuskohalt võetud puuteproovidele ja asitõenditele ning võetud on nii DNA proovid kui DNA profiilid ning neid on võrreldud süüdistatavate ja kannatanu DNA profiilidega. Ekspertiisiaktis on kirjeldatud millist analüüsimetoodikat kasutati ning millise süsteemiga proove analüüsiti. DNA-profiilid, mida saab kasutada DNA jälje individualiseerimiseks esitati alleelitabeline (Lisa 1), on märge millistest proovidest saadi liiga paljude alleelidega segaproove mida ei saa kasutada DNA-jälje individualiseerimiseks ning samuti on kirjeldatud millistest proovidest saadi liiga väheste alleelidega DNA-profiile, mida samuti ei saa kasutada DNA-jälje individualiseerimiseks.
86.Eksperdiarvamuse kohaselt leiti kokkupandavalt noalt võetud proovist DNA-täisprofiil ja see langes kokku A. Bolšakovi DNA-profiiliga kuid mitte teiste süüdistatavate ja kannatanu profiiliga. Proovidest mis võeti verekahtlastest määrdumistest maja esiküljel akna all olevalt kiviplaadilt, vahtplastilt ja spordijalanõudelt Nike langes kokku V. Ivanova DNA-profiiliga kuid mitte teiste süüdistatavate ega kannatanu profiiliga. Erinevatest verekahtlastest pritsmetest, määrdumistest, noateralt ning surnukeha küüne alt võetud proovidest saadi DNAtäisprofiilid, mis langesid kokku kannatanu S. Ji DNA-profiiliga, kuid mitte süüdistatavate ja G. Ji profiilidega. Kirvevarre käepidemelt ning sündmuskohalt leitud roosade spordijalatsitelt võetud proovide analüüsil saadi DNA-täisprofiil mis on pärit enam kui ühelt isikult. Peamine DNA-profiil langeb kokku V. Ivanova DNA-profiiliga. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada A. Bolšakovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. R. Polištšuki, G. J ja S. Ji DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiilidega. Kirvevarre käepidemelt võetud proovist saadi DNA- täisprofiil mis langes kokku A. Bolšakovi DNA-profiiliga. Ei saa välistada V. Ivanovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Roosat värvi Nike jalatsitelt võetud DNA-profiilist saadi segaprofiil millest eristus V. Ivanova DNA-profiil kuid esines ka A. Bolšakovi DNA-profiili.
Rannajalatsitelt võetud proovidest tuvastati A. Bolšakovi peamine DNA-profiil. Musta värvi jalatsilt Nike võetud proovist oli eristatav V. Ivanova DNA-profiil.
87.Kirvetera tömbilt osalt ja põrandapesu mopilt võetud proovidest on eristatav S. Ji DNA-profiil. Kirveteralt võetud proovist saadud DNA-täisprofiil pärines rohkem kui ühelt isikult. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada A. Bolšakovi, V, Ivanova ega S. Jilt pärinevate bioloogiliste materjalide sisaldumist segaproovis. Noa käepidemelt võetud proovist ei saa välistada ei V. Ivanovalt, S. Jilt ega A. Bolšakovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Kirvevarrelt, noalt, põrandaharjalt, rannajalatsitelt ja spordijalanõudelt saadi DNA täisprofiilid mis langesid kokku nii V. Ivanova kui A. Bolšakovi DNA-profiilidega. Haagissuvila ukse siseküljel olevalt käepidemelt võetud proovist tuvastati A. Bolšakovi ja S. Ji bioloogilist materjali. Noa käepidemelt ja toas seinariiulilt leitud verekahtlase määrdumise DNA-profiilidest tuvastati V. Ivanova ja A. Bolšakovi bioloogilist materjali. Musta värvi jalatsitelt Nike võetud proovist tuvastati segaprofiil mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada G. Jilt pärinevat bioloogilist materjali. Surnukeha püksisääre otstelt, küünte alt võetud proovide, surnukeha püksirihma pandlalt ja noalt võetud proovide DNA-analüüsist tuvastatud täisprofiilid on pärit enam kui ühelt isikult. Ei saa välistada S. Jilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. II määruse eksperdiarvamuse kohaselt R. Polištšuki teksapükstelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada R. Polištšukilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis.
88.Seega tõendab DNA-ekspertiisiakt, et haagissuvilast leitud veremäärdumiste puhul oli tegemist S. Ji verega. Samuti oli kannatanu verega koos nii kirvetera tömp osa kui põrandapesu mopp. V. Ivanova ja A. Bolšakovi DNA-d leiti sündmuskohalt eri kohtadest ning esemetelt (kirvevarre käepide, noa käepide, põrandahari, leitud verega määrdunud spordijalatsid ja rannajalatsid) võetud proovidelt.
89.Kohtule esitatud ekspertiisiaktis nr 22E-GE0662 analüüsiti sündmuskohalt, süüdistatavatelt ning kannatanu riietelt võetud proove ning A. Bolšakovi riietelt ja jalatsitelt võetud proovides tuvastati A. Bolšakovi DNA-profiil. Kannatanu S. Ji riietelt võetud proovidest selgus, et need on kokkulangevad kannatanu DNA-profiiliga kuid mitte süüdistatavate ega G. Ji ega R. Ji DNA-profiilidega. A. Bolšakovi jopelt verekahtlase määrdumisest võetud proovist tuvastati DNA-täisprofiil mis on pärit enam kui ühelt isikult. Leitud DNA langes kokku R. Ji DNA-profiiliga. A. Bolšakovi teksapükstelt võetud proovid olid samuti pärit enam kui ühelt isikult, ekspert ei välistanud V. Ivanovalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Ekspertiisiaktile on lisatud alleelitabel kus uuritud tulemused kajastuvad.
90.Jäljeekspertiisi ekspertiisiaktist nr 22E-TR0009 nähtub, et teostati ekspertiis erinevatele sündmuskohalt võetud jälgedele. Tuvastati, et kannatanu oli verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes vasaku seina lähedal, voodis lamavas asendis. Seda kinnitavad fotod nr 48-82 fototabelis nr KJ-9359. Viidatud fototabeli fotodel 47-90 on jäädvustatud haagissuvilas olevaid verejälgi, löögijälgi, pritsmeid, viibutusjälgi, ülekandumisjälgi, liikumisjälgi ja voolamisjälgi. Eksperdiarvamuse kohaselt oli kahtlustatav verejäljed põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes vasakul asuva voodi ees näoga ukse poole. Kahtlustatava asukohta ei olnud võimalik verejälgede põhjal kindlaks määrata.
91.Selleks, et isikuliselt eraldi analüüsida kõigi süüdistatavate teopanust avab kohus esmalt lühidalt kokkuvõetuna G Ji ütlused ning süüdistatavate endi versioonid toimunust. Lisaks avab kohus jälitustoimingute protokollid ja asitõendite vaatlusprotokollid, millede
analüüsimise järel on kohus tuvastanud kuidas sündmused kulgesid ning sarnaselt prokuröriga seob kohus sündmuste kulgemise vigastuste tekkimisega kuivõrd süüdistatavate tegevuse tagajärjel kannatanu suri ning teopanuse analüüsiks on taoline meetod kohtu hinnangul loogiliselt jälgitavam.
92.Kohtule esitatud 12.08.2022 rahvastikuregistri päringu vastuse kohaselt on päringu tegemise hetkeks G J surnud. KrMS § 291 lg 1 p1 alusel esitas prokurör taotluse avaldada tunnistaja G. Ji kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd isik on surnud ning kohus rahuldas taotluse. Kohtule on esitatud ka G. Ji kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et 21.04.2022 peeti G. J kinni kahtlustatuna KarS § 113 lg 1 järgi tuvastamata kannatanu surma põhjustamises KrMS § 217 lg 2 alusel – kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale. Isik vabastati 22.04.2022 kl 17:20. Kinnipidamise protokolli juures on fototabel 12-l lehel G. Jit. G Ji ütlused
93.G. Jile esitati kahtlustus KarS § 113 lg 1 järgi teise isiku tapmises koos A. Bolšakovi, V. Ivanova ja R. Polištšukiga ning 22.04.2022 on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud. G. J oma süüd ülekuulamisel ei tunnistanud. Ütlustes selgitas G. J esmalt, et A. Bolšakov on tema sõber, kes on heatahtlik ja abivalmis ning tema juuresolekul pole kunagi A. Bolšakov kellegagi tülitsenud. G. Ji ütluste kohaselt elab A. Bolšakov koos Viollaga Xxxl, Q teel kus on kuur, väike majake, kasvuhoone ning see koht sarnaneb suvilale. Ütlustest nähtuvalt on V. Ivanova ja A. Bolšakovi vahel armastussuhe ning nad on koos olnud ütluste andmise ajaks umbes aasta aega. Ütluste kohaselt elas ka G. J nendega seal samas umbes pool kuud veebruaris 2022 kuid kuivõrd see oli linnast kaugel siis ta kolis välja. Sel ajal kui tema seal koos V. Ivanova ja A. Bolšakoviga elas oli krundil ka valget värvi treiler, kus ei elanud kedagi ning see asus majast ca 10 m kaugusel. G. J andis ütlusi, et talvel 2022 millalgi (täpset aega ei mäleta) kutsus Ruslan teda sinna samasse Aliku ja Violla juurde suvilasse. Tol päeval oli G. J oma ütluste kohaselt olnud väga purjus kuid ta mäletab, et ta kohtus linnas Violla ja Alikuga ning koos Ruslaniga nad kutsusid G. Jit sinna suvilasse ning ta läks kuid jäi seal kohe magama. Tol päeval ei käinud G. J treileris. G. J kirjeldas majakest kus nad olid – seal oli suur eluruum kus on ahi, laud, voodi ja kaks tugitooli. G. J läks ütluste kohaselt magama tagumisse tuppa kus ta magas ca 7 h. Ütluste kohaselt kui G. J ärkas jõid teised viina suures toas, G. J liitus teistega ja nad üheskoos jõid ennast täis peale mida läksid magama. Joomise ajal käis G. J väljas maja ukse juures pissil, samamoodi tegi ka Alik kuid Ruslani osas G. J ei mäleta, kas tema käis väljas pissil. G. J mäletab, et krundil asuva treileri uks oli suletud. Ütluste kohaselt läksid nad kõik magama kella 23 ajal, G. J samasse tuppa ja kohta kus enne ja sinna tuli ka Ruslan ning Alik ja Violla jäid elutuppa diivanile. Hommikul kl 08:00 ärgates olid teised juba G. Ji ütluste kohaselt ärganud ning tegid suitsu. Nad rääkisid omavahel, otsustasid kuidas nad viina ostavad ja milliseid prügikaste kontrollivad, sõid ja panid riidesse. Peale kassile süüa andmist umbes kl 9.15 G. J lahkus suvilast, midagi kahtlast ta ei märganud, treileri uks oli suletud ja järgnevad 2 ööd ööbis G. J seal Violla ja Aliku juures, Ruslani ei olnud. Mingil hetkel hakkasid G. Ji ütluste kohaselt levima kuulujutud ning V T rääkis G. Jile, et keegi hakkas küsima P kohta kuna tal oli sünnipäev. Teda taheti õnnitleda aga teda ei leitud, keegi ütles, et tema telefon on väljas. Pl oli ütluste kohaselt sünnipäev kunagi aprillis, P pärisnimi olevat S, perekonnanime G. J ei teadnud kuid kirjeldas teda kui pikka kasvu, kiilaka ja kõhna mehena kellega G. J kohtus ütluste andmise hetkel umbes pool aastat tagasi (s.o ca novembris 2021). G. Ji ütluste kohaselt teda P ei huvitanud kuid A. Bolšakov ja P olid sõbrad ja G. J teab, et A. Bolšakovilt küsiti P kohta. G. Ji ütluste kohaselt helistas V Alikule 10.04.2022 ja küsis P kohta kuid Alik ei teadnud P kohta midagi. Alik helistas G. Ji juuresolekul ka Ple ja telefon oli väljalülitatud. Helistamise ajal olid nad keskturu juures.
94.Seejärel, samas ülekuulamise protokollis, soovis G. J anda ütlusi mis tegelikult toimus ning hakkas kirjeldama kuidas oli suur jooming ja ta läks suvilasse ning ülejärgmisel päeval ta sai teada, et P on surnud. G. J koos Aliku, Violla ja Ruslaniga istusid majas ja jõid. P surnukehast hakkas rääkima Alik, ja G. J ei küsinud kuidas see juhtus või miks. Alik olevat rääkinud, et treileris on P laip ja see on vaja sealt välja saada. Alik olu ütluste kohaselt purjus ja tal valutasid jalad mistõttu ta ei saanud tassida ning G. J pakkus enda abi P laiba tassimisel. G. J ise pakkus end appi ning kui tema teda tassis siis oli P laip olnud treileris, ta pea oli lõhki löödud. Alik ja Ruslan rääkisid, et see oli juhtunud üleeile, Violla oli vait. G. J sai aru, et P ei olnud surnud niisama kuivõrd ta pea oli lõhki. G. J teadis, et Pl oli kombeks selle territooriumil seal käia kuid kuidas ja millal P seal oli ta ei teadnud ning elusana G. J teda seal näinud ei ole. Surnukeha vedamine toimus päevasel ajal, 15 paiku, surnukeha asus treileris kohe ukseläve ees jalgadega ukse poole, pea oli valamu all. Laip oli G. Ji ütluste kohaselt vasaku külje peal, nägu ja kogu pea oli verine. G. Ji mälu järgi oli laibal seljas punane T-särk ja mingid teksapüksid vist. G. J koos Ruslaniga tõmbasid hoides laipa jalgadest treilerist välja. Tõmbamisest kukkus laip maha ja selle järel võttis Ruslan ühest jalast ja Violla teisest jalast ja lohistasid laipa maja suunas paar sammu. G. J läks neile appi ja võttis laiba peast kinni ja G. J märkas, et kannatanul oli ka kõri läbi lõigatud, oli palju verd. Alik seisis seal kõrval ja vaatas pealt. Nad tassisid üheskoos laiba kasvuhoone poole, kõige lähemal olevasse hoonesse. Violla tegi ettepaneku viia laip kasvuhoonesse ja Alik kinnitas seda ning Violla ja Ruslan viisid laiba kasvuhoonesse. G. Ji ütluste kohaselt oli kasvuhoones tol hetkel auk ja laip jäi sealt välja paistma, G. J kattis selle augu kinni vana rehvitüki ja penoplastiga. Seejärel läksid nad majja edasi jooma, peale joomist magama. Järgmisel päeval ütles G. J oma ütluste kohaselt Viollale, et laip tuleb kasvuhoonest ära viia kuna seda on sealt näha. G. J pakkus viia laip naaberterritooriumile kuid laipa liigutades osutus see väga raskeks. Ruslani tol hetkel enam ei olnud, tema oli linna ära läinud kuid G. J rääkis Viollaga põhjusel, et Alikul jalad valutasid ja too nagunii midagi teha ei saa. G. J sai vaevaliselt koos Viollaga laiba kasvuhoonest välja lohistatud, nad lohistasid kätest ja jäid sinna kasvuhoone ette õue. G. J pani laibale peale hallikat värvi voodikatte ja laudasid, mille G. J leidis sealt samast õuest. Peale laiba äraviimist treilerist võttis G. J sealt Borjomi vee pudeli milles oli viin sees. Violla läks treilerit koristama, ta võttis majast kaasa selleks harja ja ämbri ning G. J ei teadnud kuidas ta seal koristas. Peale seda kui laip oli kasvuhoonest ära viidud G. J sinna territooriumile oma ütluste kohaselt enam ei läinud. G. J täpsustas, et hiljem 18.04.2022 kui G. J kohtus Alikuga keskturu juures siis Alik rääkis talle, et rotid närisid laipa päris palju, et silmad ja sõrmed olid ära söödud. Uurija täpsustavatele küsimustele vastas G. J, et nad ei matnud laipa sest maa oli külmunud, nad ei jaksanud kaevata. Lisaks olevat Alik ise rääkinud G. Jile mis juhtus. P ja Alik olevat läinud vaidlema ja Alik lõi Pd vastu pead ja jalgu. Alik olevat rääkinud kuidas ta peksis P läbi kirvega ja kirvepea seljaga vastu pead ja jalgu. Kirvevart mäletas G. J olevat punast värvi kui täpselt ei mäletavat. G. J täpsustas ka, et Violla lubas politseisse kõiki anda millise ähvarduse peale olid Alik ja Ruslan läinud treilerisse ja toonud sealt kirve ja noa. Alik võttis kirve ja Ruslan kollast värvi käepidemega ehitusnoa. Ruslan viskas noa ahju kus põles tuli. Joomingu käigus olid Alik ja Ruslan G. Jile rääkinud kuidas nad P ära tapsid ja õigesti tegid sest P oli halb inimene olnud. G. J selgitas, et ta kartis kohe alguses tõtt rääkida kuna Ruslan on talle umbes nädal peale tapmist öelnud, et kui ta midagi politseile või kellegile räägib siis ta tapab G. Ji ära ja mees võttis Ruslani sõnu tõsiselt. G. J ise ühtegi kehavigastust Ple ei tekitanud, surma saabumist samuti ei soovinud. G. J avaldas kahetsust, et viibis valel ajal vales kohas.
95.03.05.2022 on G. J oma 22.04.2022 antud ütlusi täiendanud. G. J kordas, et Ruslan ähvardas teda ära tappa kui ta räägib politseile mis juhtus ning G. J kartis oma elu pärast kuna Ruslan on temast pikem, tugevam ja füüsiliselt paremini ettevalmistunud. Ülekuulamise hetkel G. J enam ei karda kuna ta teab, et A. A käis politseis ülekuulamisel ja kes pärast seda ütles G. Jile, et ta ei pea kartma rääkida tõtt. Ütluste kohaselt on Ruslan tema tuttav kellega
kohtus 2 aastat tagasi keskturul. G. J suhtles rohkem Aliku ja Viollaga, Ruslaniga vähem kuid tal on alati olnud Ruslaniga normaalsed suhted, pole olnud konflikte ja Ruslan pole G. Jit ka kunagi varasemalt ähvardanud. Sündmuse kohta täpsustas G. J, et 2022 märtsis Q teel, Xxx kui ta sinna jõudis päevasel ajal, ca kl 13 paiku läks ta peaaegu koheselt magama, ta oli purjus ja tahtis välja magada. Kui ta ärkas siis majakeses polnud kedagi, ta läks õue ja oli veel valge aeg ja G. J nägi kuidas Alik kükitab R treileri sissepääsu ees ja tal oli kirves käes, täpsustades, et kirves oli vist punase või oranži käepidemega. Violla seisis Aliku kõrval ja Ruslan oli treileris sees. G. J kuulis R häält, R ütles G. Jile, et Alik lõi teda kirvega. Hääl tundus Rl olevat normaalne, G. J ei kuulnud teda oigamas. Ütluste kohaselt ei saanud G. J päris hästi aru mis toimus, ta ei tundud huvi ka miks Rt oli kirvega löödud. G. J koos Aliku, Ruslani ja Viollaga läksid majakesse, hakkasid jooma ja hiljem tegi Alik sama kirvega millega oli Rt löönud ahju kõrval puitaluseid katki. R jäi treilerisse ja ajal kui nemad seal jõid Alik sõimas Rd, et too on sitt inimene. G. J sai aru, et R oli kirjutanud Aliku peale politseisse avalduse, et Alik lõi Rd noaga.
96.Ütluste kohaselt tundus G. Jile, et Alik oli tol päeval närviline ja ärritunud. G. Jile tundus, et ajal kui tema magas oli tal R mingi konflikt ja Alik oli selle peale ärritunud. Arutati omaahel, et kellegi peale ei tohi politseisse avaldust teha ja mingi hetk tõusis Alik püsti ja ütles „ma lähen löön ta mättasse“, G. J mõistis, et see tähendab tapma. Ütluste kohaselt G. J ei uskunud, et Alik päriselt läheb Rd tapma kuid pärast oma sõnu läks Alik, võttis kirve ja läks üksi majast välja. Umbes 2-3 min pärast tuli Alik tagasi ja ütles, et ta lõi R mättasse ja pani kirve ahju kõrvale. Kuna G. J ei uurinud kirvest ja toas oli hämar ei näinud ta kas kirvel oli verd. G. J läks Aliku jutu peale õue treileri juurde vaatama, treileri uks oli kinni kuid kosta oli R ägisemist või korisemist. G. J läks tagasi majakesse ja ütles Alikule „ei tapnud sa midagi Rd maha, ta on elus“. Alik sellepeale ei vastanud. Nad jõid edasi ja 5-10 minuti pärast ütles Violla, et läheb kontrollib Rd ja kui ta 2-3 min pärast tagasi tuli teatas ta, et R lubas neid kõiki politseile üles anda. Ruslan sellega ei leppinud ja ütles G. Jile, et peab minema Rl kõri läbi lõikama. Ruslan näitas ehitusnuga, see oli laual ja sellega lõigati suupisteid. Noa korpus oli G. Ji ütluste kohaselt kollast värvi, musta nupuga mis lükkab lõiketera välja, sel oli suur lõiketera, terasid saab ka vahetada. Ruslan võttis selle noa ja Alik ahju kõrvalt sama kirve ja läksid koos majast välja, G. J jäi tuppa koos Viollaga ja nad kumbki ei üritanud isegi sõnaga kuidagi mehi takistada. Õues oli tol hetkel juba pime, Alik ja Ruslan olid ütluste kohaselt ära umbes 5 minutit. Esmalt tuli tagasi Alik, pani kirve ahju peale, sinna kuhu Violla paneb tavaliselt potid/pannid, G. J ei märganud ei kirvel ega Aliku juures verd. G. J käis õues end kergendamas ega märganud õues midagi, õues oli pime, treileri uksed kinni. Peale sisse tagasi tulemist mõne aja möödudes tuli Ruslan, kelle käes oli eelkirjeldatud kollane ehitusnuga ja mille Ruslan koheselt ahju tulle viskas. Alik ütles, et ta ei kahetse midagi ja Ruslan lisas, et nad tegid õigesti. G. J mäletab, et Alik oli öelnud, et peab minema ja vaatama R asju. Alik läks üksi treilerisse ja tuli sealt tagasi musta seljakotiga ja musta puhvjopega. Alik hakkas koti sisu uurima ja G. J jopetaskuid kontrollima. Jope taskus oli taskunuga, kokkupandava teraga, käepide oli rohelist värvi ja lõiketera 12-15 cm. Ruslan võttis selle noa G. Jilt kohe ära ning G. J ei teadnud mis sellest edasi sai. Rohkem midagi jope taskutes polnud. Alik võttis seljakotist valget värvi puutetundliku ekraaniga telefoni Samsung. G. J oli seda telefoni varem näinud A. Ai käes kellega G. J vahepeal koos elas ja A rääkis G. Jile et tal kadus telefon ära. Ka Alik ütles, et see seljakotist leitud telefon on A oma. Telefon oli välja lülitatud, Alik andis selle telefoni G. Jile ja käsiks selle anda Ale. G. J ei mäleta mis seal seljakotis veel oli, ta ei näinud mingeid rahakotte või kaarte või raha. G. J ei tea mis sai seljakotist hiljem, tema nägi et Alik pani selle tugitooli kõrvale põrandale. Hiljem nägi G. J kuidas Alik viskab ühe väiksema nuppudega telefoni ahju tulle. Alik ütles G. Jile, et see olevat olnud R telefon ja see on vaja ära põletada.
97.Uurija täpsustavatele küsimustele vastas G. J, et tal R tapmise päeval seljas Adidase spordijakk, jalas teksad ja tossud. Asjad on G. J ülekuulamise toimumise ajaks juba ära visanud, sinna tekkisid täid. Uued riided ta kas leidis või sai kiriku varjupaigast reedeti. Alikul oli tol päeval seljas punane särk, mustad teksad, tossud. Ruslanil oli tume jope ja tumesinised teksad ja Violla seljas olnud riideid G. J ei mäleta.
98.Järgmisel hommikul ärgates kuulis G. J kuidas Ruslan teises toas küsib teistelt: „mida me žmurikuga teeme?“ Žmurik tähendab slängis kadunukest. Alik vastas selle peale: „pärast klaarime“. G. J selgitas, et teeskles magamist, oli laisk ja ootas kassi, kes iga päev tuli ühel ja samal ajal sööma 9.15-9.20 paiku. Peale kassi toitmist läks G. J linna kus mingi hetk kindlasti peale 10 sest viin oli juba ostetud, kohtus ka Ruslani, Aliku ja Viollaga. Alik tegi nalja ja ütles „ei tea kas R ärkas seal üles?“ mille peale Ruslan ja Violla palusid tal vait jääda. Rohkem R nime ei mainitud. Kella 14-15 ajal läksid nad tagasi mahajäetud suvilasse, sõid ja Ruslan küsis mida nad žmurikuga teevad. Kuna keegi midagi ei vastanud siis hakkasid nad kõik viina jooma, Violla tegi süüa ja pärast läksid kõik magama. Saabus uus päev, nad kõik läksid hommikul linna pudeleid korjama, tagasi jõudsid 14-15 ajal, nad olid natuke purjus. Siis nad hakkasid arutama kuhu laip panna, Alik arvas, et võiks maha matta. Violla proovis kasvuhoones kaevata kuid maa oli jääs ja ta ei suutnud seda lahti kaevata. Seejärel läksid nad laipa treilerist välja tooma, Aliku jalad olid haiged ja tema ei saanud midagi teha. Taaskord sarnaselt nagu eelmisel ülekuulamisel kirjeldas G. J, et laip asus kohe ukse juures treileri põrandal vasakul küljel, pea oli kõverdatud vasakul käel, parem käsi heidetud selja taha, jalgadega ukse suunas. Kogu R pea ja kael oli rohkelt verega koos, G. J ei näinud haavu seepärast, keha on kangestunud nagu kivi. Kannatanu seljas oli G. J mäletamist mööda punane spordisärk, teksad, saapad. G. J ei mäleta muud olustikku, magamiskohal oli mingi sinine pleedi taoline asi kuid verejälgi seintel, lael vms mööblil ta ei mäleta kas nägi. G. J keeras laipa ja lükkas selle treilerist välja, tal olid käes ehituskindad. G. Ji mäletamist mööda oli Violla talle öelnud, et temal seljas olnud riided tuleb ära põletada. G. J kirjeldas kuidas ta R laiba treilerist välja lükkas, laip olevat kukkunud selili. Siis võtsid Violla ja Ruslan jalgadest ja lohistasid kasvuhoonesse, oli näha, et neil on raske ja G. J aitas neid, võttes laiba peast kinni. Kasvuhoones sees G. J laipa kuidagi ei katnud, tema kattis kinni vaid kasvuhoones olnud augu vana rehvi ja penoplastiga. Siis nad läksid jooma ja järgmisel päeval linna. Ruslan enam suvilasse ei tulnud, G. J jäi koos Violla ja Alikuga sinna edasi.
99.Ütluste kohaselt ähvardas Ruslan G. Jit 3. või 4.ndal päeval peale R surma. Ruslan läks G. Ji juurde ja ütles, et ta tappis esimest korda öeldes sõna-sõnalt: „ma pole enne seda kunagi kõrisid läbi lõiganud“. Ruslan muretses, et G. J võib politseisse minna ja andis mõista, et G. J ei tohi seda teha ja kui G. J seda teeb siis vanglast vabanedes on G. J järgmine kelle kõri läbi lõigatakse. G. J võttis Ruslani sõnu tõsiselt.
100.Laip vedeles kasvuhoones 2 päeva. Kuna laipa oli liiga hästi näha otsustasid nad kõik G. J, Violla ja Alik, et laip tuleb ümber peita. G. J koos Viollaga viisid laiba kasvuhoonest välja kuid see oli väga raske, et oli võimatu tassida. G. J lohistas Viollaga koos ca 1 meeter kasvuhoonest eemale, G. J kattis laiba mingi pleediga ja viskas lauad laibale, et ta silma ei hakkaks. G. Ji ütluste kohaselt paistis käsi väga välja ja kuna laip oli tugevalt kangestunud proovis G. J kätt katki murda, mingeid esemeid ta ei kasutanud. Pärast seda läks Violla treilerit koristama, G. J koos Alikuga jõid majas sel ajal kui Violla koristas. Taoliselt elas G. J seal umbes nädal aega, kui tema sealt ära läks siis jäi laip sinna kasvuhoone lähedale laudade alla. Ruslaniga kohtus G. J juhuslikult hiljem Keskturul.
101.G. J täpsustas, et tema kordagi Rd ei löönud, G. J ei näinudki kannatanut tema tapmise ööl vaid kuulis üks kord kannatanu häält. G. J ei näinud kas Violla lõi R, tema juuresolekul ei löönud. Kirvega lõi Alik kes olevat G. Jile öelnud „mättasse lõi“ ja lisaks murdis jalad ja
Ruslan lõikas 2 korda kõri läbi. G. J avaldas kahetsust et aitas laipa tassida ja peita, tal oli kahju, et ta tol päeval üldse sinna suvilasse sattus. Politseisse ei julenud G. J pöörduda kuivõrd kartis iseenda elu pärast. Violla ja Alik G. Jit ei ähvardanud, seda tegi vaid Ruslan.
102.Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kuigi G. J oli kahel korral üle kuulatud ning tema ütlustes esines esimesel ja teisel ülekuulamisel erinevusi ei tähenda see automaatselt, et tema ütlused oleksid ebausaldusväärsed. Teisel ülekuulamisel küsiti G. Jilt põhjendusi ütlustes esinevate ebakõlade kohta ning G. J selgitas ja põhjendas erinevusi sellega, et R. Polištšuk ähvardas teda, et kui G. J peaks politseile midagi rääkima, siis tapab R. Polištšuk ta ära. Neid sõnu võttis G. J tõsiselt, kuna R. Polištšuk oli temast pikem, tugevam. Teisel korral oli ta nõus andma ütlusi, kuna A. A käis politseis ülekuulamisel ja ütles G. Jile, et ta ei pea kartma tõtt rääkida. Arvestades ka süüdistuse sisu on eluliselt usutav, et G. Jil oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. G. J oli väikest kasvu lihtne mees. Ta oli tapmise tunnistajaks ning selline olukord, kus üks tapjatest ähvardab tapmisega ka tunnistajat, kui viimane peaks midagi ütlema, on reaalselt eluohtlikuna tajutav ja hirmutav. Lisaks kinnitas ka tunnistaja A. A, et G. J oli talle öelnud, et kartis R. Polištšuki, kuna R. Polištšuk justkui ähvardas G. Jit. Seega on eluliselt usutav, et G. J võis karta esmasel ülekuulamisel täielikult tõtt rääkida, kuna teda oli ähvardatud ja ta kartis enda elu pärast. Seega on ta ütluste teatavaid lahknevusi usutavalt põhjendanud ning G. Ji ütlusi saab tõendina kasutada olenemata tema menetluslikust seisundist ja kohtu hinnangul osad mis kattuvad teiste kogutud tõenditega on siiski usaldusväärsed.
103.Üldjoontes tuleneb tema ütlustest, et A. Bolšakovi ja kannatanu vahel oli konflikt mida hakati lahendama füüsilisel kujul terariistadega. G. Ji ütluste kohaselt olid peamiseks tegutsejaks A. Bolšakov ja R. Polištšuk. A. Bolšakov toimetas kirvega ja R. Polištšuk noaga kuid kes täpselt mida tegi G. J ei tea ning ütlused peegeldavad väga paljus seda mida ta kuulnud oli. Mõistagi nähtub ütlustest kõigi osaliste alkoholilembus ja eluviis milliste esitatud faktide osas ei ole kohtul põhjust kahelda. Üldiselt on kohtul põhjust kahelda G. J ütluste usaldusväärsuses selles osas, et tema tapmisest osa ei võtnud kuivõrd sisu osas tervikuna paistavad kohtule ütlused ennast õigustavana – tema ei teinud midagi. Ometi nähtub just G. Ji aktiivne tegevus surnukeha liigutamisel ja peitmisel. Riiete, mis tal tol saatuslikul päeval seljas olid selgitab ta esmalt, et viskas need minema kuna nendesse tulid täid ja mõne aja möödudes jõudis ta juba järeldusele, et Violla käskis need riided ära põletada ja ilmselt said need põletatud seega ka siinkohal on ütlused vastuolulised.
104.G. Ji ütlustest peab kohus oluliseks seda, et ta asetab kirve A. Bolšakovi kätte ning selgitab, et A. Bolšakov lubas S. Ji tappa ning hiljem ka rääkis Ruslaniga selliselt, et S. J oligi tapetud ning ta ei kahetse midagi. G. J lisas veel, et Alik ütles talle, et Alik ise lõi S. Jit mitu korda kirvesilmaga vastu pead. Veel ütles Alik, et murdis kirvega Rl jalad, kuid ta ei täpsustanud, kuidas see toimus. A.Bolšakov
105.Süüdistatav A. Bolšakov andis kohtus ütlusi, mille kohaselt elas ta enne kinnipidamist Q tee 18 kinnistul olevas S. Rnile kuuluvas majas. Samal kinnistul oli veel ratastel haagis, mille tõi sinna S. J kes ka elas seal. Veebruaris 2022 helistas S. J süüdistatavale ja teatas, et ta kolis sealt välja, et süüdistatav võib sinna kolida ning ütluste kohaselt käis kannatanu seal aeg-ajalt kui kusagil ööbida polnud endiselt edasi, ööbides haagises. Süüdistatav elas seal ka varasemalt umbes aasta aega, koos peremehe Rni ja V Tga kuid vahepeal kandis süüdistatav vanglas karistust ja tol perioodil ta seal ei elanud. Alates veebruari kuust 2022 elas süüdistatavaga koos seal ka teine süüdistatav V. Ivanova, kellega nad on lähisuhtes. Ütluste
kohaselt ei saanud süüdistatav S. Jiga väga hästi läbi, nad riidlesid kogu aeg kuid ei kakelnud kunagi. Süüdistatava ütluste kohaselt kui S. J üle jõi siis ta oli koguaeg kuri, tige, hüppas kõigi peale. Kui natukene joobes, siis oli S. J normaalne ja suhted olid head, kui ülemäära joobes siis suhted olid halvad, S. J hakkas siis laamendama (vt 28.03.23 kohtuistungi protokoll lk 2-3).
106.R. Polištšukiga kohtus süüdistatav vanglas viibides, suhted temaga on head, nad ei tülitse omavahel. Märtsi keskpaigas 2022, kui süüdistatav viibis koos V. Ivanova, R. Polištšuki ja G. Jiga helistas S. J süüdistatavale ja teatas, et ta tuleb Q teele nende juurde ning tuligi ja läks oma haagisesse. Süüdistatav sai aru, et S. J on joobes juba telefonitsi rääkides. Kui süüdistatav oma sõpradega Q teele jõudis viibis S. J juba seal, olles majas mitte haagises ning küttis seal ja kuulas muusikat. Süüdistatav hakkas suure puuvarrest kirvega puid tegema ning S. J hakkas süüdistatavat kommenteerima ja karjuma, et süüdistatav lõhub põranda ära. Siis läks süüdistatav õue puid tegema kus taas S. J karjuma hakkas. Õues viibisid ka R. Polištšuk ja V. Ivanova. Süüdistatava ütluste kohaselt solvas S. J teda, öeldes, et süüdistatav on tuhvlialune kuna süüdistatav elab naisega koos, kes ei lase mehel kuskile üksi minna ja ei lähe ise üksinda kuhugi. Solvas ka V. Ivanovat, nimetades teda Kopli tüdrukuks, et kõik mehed kasutavad teda. Solvangute peale süüdistatav vihastas S. Ji, kes solvates viibis juba oma haagises, peale. Süüdistatav läks oma ütluste kohaselt haagise uksele koos kirvega millega puid lõhkus ja lõi S. Jile mitu korda (1-5 korda) vastu parema jala ülemist osa. Sel hetkel S. J istus haagises ukse kõrval, magamisaseme peal. Verd süüdistatava sõnul ei olnud, ta lõi kirve tagumise poolega ja vastu S. J ei hakanud ning seda kõike nägid pealt nii V. Ivanova kes oli süüdistatavast vasakul pool ja R. Polištšuk kes oli süüdistatavast paremal pool. Kui süüdistatav oli kirve ära pannud maha või kännu kõrvale jätkas S. J solvanguid ja siis võttis sama kirve enda kätte V. Ivanova ja lõi paar korda vastu S. Ji jalga, samuti kirve tagumise poolega kuna verd ei olnud. S. J käskis löömine lõpetada ja V. Ivanova ka tegi seda ning süüdistatav koos V. Ivanova läksid tagasi majja jättes S. Ji sinna haagisesse kuhu õue jäi veel ka R. Polištšuk kannatanuga rääkima. Süüdistatav koos V. Ivanova ja G. Jevseviga hakkasid viina jooma ja kütsid ahju ning mingil hetkel läks süüdistatav õue kirvest otsima. Haagise juurde minnes sai ta tulekustuti pulbriga näkku, R. Polištšuk lasi tulekustutist ning peale seda läks süüdistatav tagasi majja kus V. Ivanova tegid jope puhtaks. Mõne aja möödudes tuli ka R. Polištšuk kirvega majja tagasi ja kirves oli verine. Kui süüdistatav koos teistega küsis mis ta tegi sellega ei öelnud R. Polištšuk midagi, lihtsalt võttis laua pealt riiulilt ehitusnoa millega kiprokit lõigatakse, vaatas kas tera on ikka sees ja läks jälle välja. Mõne aja pärast, umbes 5 min pärast tagasi tulles olid R. Polištšuki käed verised ja nuga käes verine ning ütles, et lõikas kannatanul kaela pooleks, et enam ei ütle ta midagi. R. Polištšuk viskas noa ahju, mis asus kohe ukse kõrval vasakul. Keegi vaatama ei läinud S. Jit, süüdistatavale oli selge, et viimane on surnud kuna R. Polištšuk andis nii mõista ja tema käed olid verised, jalatsid olid verised ülevalt ja mütsi peal oli üks tilk verd paremal pool kõrva juures. Siis nad jõid edasi ja läksid hiljem magama. Hommikul läksid nad välja ja see haagis oli lahti ja süüdistatav nägi, et S. J vedeles põrandal. Selle peale pani süüdistatav haagise ukse kinni. Ütluste kohaselt süüdisttav täpselt ei mäleta kas samal õhtul või järgmisel võtsid nad S. Ji laiba haagisest välja, lohistasid ta kasvuhoonesse, täpsustades, et seda tegi R. Polištšuk koos Gga (G. J) ning V. Ivanova koristas haagise ära. Ütluste kohaselt umbes nädala jagu oli laip kasvuhoones ning siis G ütles, et käsi paistab välja, võttes kirve ja läks kätt puruks lööma ja natuke hiljem tõsteti S. J sealt välja pisut eemale. Süüdistatav ei tea kas Gl õnnestus käsi purustada. Laiba peale visati lapid, madratsid, tekid ja kõik mis kätte sattus.
107.A.Bolšakov kahetseb, et lõi aga täpsustab, et tema ei löönud S. Jit surnuks. Prokuröri küsimustele vastas A. Bolšakov, et kandis vanglakaristust 2018 aasta lõpus S. Ji pärast. Süüdistatav selgitas, et ta oli tööl kui S. J, kes tol ajal elas Peterburi teel xxx poe taga väikses kuuris, talle helistas ja palus pudel viina tuua. Süüdistatav läkski peale tööd pudeliga ja
selgus, et S. J oli juba kusagilt napsu saanud ja oli joobes. Nad jõid edasi, lõikasid süüdistataval kaasas olnud kokkupandava taskunoaga vorsti ja ühel hetkel hakkas S. Jil katus sõitma, võttis toru ja lõi süüdistatavat sellega vastu jalga, vastu põlve. Süüdistatav otsustas ära minna, soovis minna bussi või trammi peale, S. J hakkas tal järel jooksma ning süüdistatav keeras ümber ja nägi kuidas S. J tema poole sama toruga jookseb. Ütluste kohaselt S. J libises märjal murul (vihma sadas) ja hakkas süüdistatavale peale kukkuma, süüdistatav pani köed ette aga tal oli nuga käes juhuslikult ja see läks kannatanu käe sisse. Siis läks S. J oma kuuri tagasi ja süüdistatav läks tankla poole suitsu ostma ja kui tanklast väljus tuli politsei kes ta kinni pidas. Süüdistatav selgitas, et see nuga oli talle kingitud, ta alati kannab nuga kaasas. Alkoholi tarvitamise kohta selgitas A. Bolšakov, et joob igapäevaselt viina kuid mitte palju, nt liitri päeva jooksul kuid kamba peale ja mõnikord isegi vähem. Narkootikume A. Bolšakov ei tarbi, on kanepit natuke tarbinud, kord-paar aastas kuid mitte sagedamini. R. Polištšuki teab süüdistatav ammusest ajast, 90-ndate lõpust mil nad koos vanglas kuid erinevates salkades istusid. Täpsustas, et S. Jiga sai ta normaalselt läbi, S. J käitus kainena normaalselt.
108.Prokuröri küsimustele vastas A. Bolšakov, et tegi puid majas ukse juures ahju kõrval tugitoolil istudes. V. Ivanova oli voodi peal, R. Polištšuk kõrval vist ja G teises tugitoolis. Alguses kommenteeris S. J majaukse juures ja peale seda läks oma haagisesse. Kuna S. J õues solvas V. Ivanovat siis läksid nad kõik õue (v.a G). R. Polištšuki S. J ei solvanud. A. Bolšakov kordas, et lõi kirveseljaga vaid S. Ji parema jala vastu. Vastuolude tõttu palus prokurör avaldada kohtueelses menetluses antud ütlustest (tl lk 22 alt viimane lõik, 11 rida) „Ma lõin kirvega P mõlemat jalga kuni viis kordaja kirve tagumise rauast osaga, mitte terava osaga“. A. Bolšakov selgitas, et tema arust lõi ta vaid vastu paremat jalga kuid küsimusele kas ta jälgis kuhu täpselt löögid tegi vastas mees eitavalt. A. Bolšakov selgitas, et ta polnud väga palju joonud, tundis end normaalselt, oli joonud päeva peale pudeli viina koos teistega. Selgitas, et kui a purju jääb siis ta jääb kohe magama, tol korral ta purjus ei olnud. Vastuolu kohta A. Bolšakov selgitusi anda ei osanud. Ütluste kohaselt läks üks kord kirves vastu pead, aga see polnud päris löök vaid kirves libises, siis kui A. Bolšakov kirve ära võttis, peale jala pihta lööki. Täpsemalt S. J kummardus natuke ette poole valu peale, mis tekkis kui A. Bolšakov vastu jalga lõi ja S. J kummardas samal ajal kui A. Bolšakov võttis kirvest ära ja siis läks natukene kirves vastu pead, haava ei olnud ja verd ei tulnud. Peale seda viskas A. Bolšakov oma ütluste kohaselt kirve maha. Ütluse kohaselt löökidele kannatanu ei reageerinud, kui vaid viimasele löögile vastu jalaga. Süüdistatava sõnul ei löönud ta nii kõvasti, et luu oleks puruks teinud kuna süüdistatav tunneb kuidas lööb selgitades veelkord, kui ta oleks purjus olnud siis ta ei tea kuidas ta oleks löönud. Samal ajal nad sõimasid üksteist. R. Polištšuk ja V. Ivanova vaid olid kõrval, ei öelnud ega teinud midagi. Ütluste kohaselt süüdistatav täpselt ei mäleta kuid peale viimast lööki, mis riivas vastu pead andis A. Bolšakov või V. Ivanova võttis kirve enda kätte. Prokurör avaldas, et kohtueelses menetluses antud ütlustega on A. Bolšakovi ütlused vastuolus, nimetades, et ütluste seostamise protokollis lk 45 ülevalt neljandas reas on „edasi võttis ... „ . A. Bolšakovi sõnul on avaldatud ütlused õiged, ta ei mäletanud täpselt kuidas oli kuid kohtueelses menetluses andis tõeseid ütlusi. Ütluste kohaselt korjas A. Bolšakov puid samal ajal kui V. Ivanova kannatanut kirveseljaga lõi paar-kolm korda. S. J palus teda enam mitte lüüa ja selle peale nad vist läksid tagasi tuppa, jättes kirve sinna maha ja neist jäi ka R. Polištšuk veel õue. G oli endiselt tugitoolis. A. Bolšakovi ütluste kohaselt ütles R. Polištšuk, et lõikas kaela. Verised jalatsid jättis R. Polištšuk esialgu sinna samasse A. Bolšakovi juurde, A. Bolšakov laenas talle oma tosse. Nokkmütsi hõõrus R. Polištšuk koheselt tatiga puhtaks. Ütluste kohaselt ei A. Bolšakov, V. Ivanova ega G teinud midagi kui R. Polištšuk teatas, et, et kaela pooleks lõikas. Järgmisel päeval arutasid nad kõik, et laip tuleb ära peita. Laip asus haagise põranda peal peaga värava poole, jalgadega ukse poole, oli parema küljega. Laiba vedasid haagisest välja Ruslan koos Gga kahekesi, lohistasid jalgadest kasvuhoone poole, Violla läks riided välja võtma ja puhastama. Pärast panid Violla ja G laibale kaltsud peale. A. Bolšakovi ütluste
kohaselt tema laipa ei puutunud, võttis järgmisel hommikul vaid Ji rahakoti tema jope tasukust, lootes sealt raha leida kuid raha ei olnud ja Ruslan võttis Ji telefonid (2 tk). Rahakotis olid erinevad kaardid, ka ID-kaart ja rahakoti viskas A. Bolšakov hiljem Lennujaama tee vahel olevasse Qsse. Ühes Jilt ära võetud telefonis tundis G ära A. Ai telefoni ja ka A. Bolšakov teadis sellest, et A. Ai telefoni oli just P ära võtnud. G viis selle telefoni A. Aile tagasi, kuna tema elas nendega koos. Teisest telefonist ei tea A. Bolšakov mis sellest sai. V. Ivanova koristas haagise, pesi põrandad ja viskas minema erinevat prügi. Kuna laip hakkas haisema siis A. Bolšakov koos V. Ivanovaga tassisid laipa natuke eemale. Prokurör viidates jälitusprotokollis tuvastatule, kus A. Bolšakov räägib, et lõi Ji mitu korda vastu pead kirveseljaga selgitas A. Bolšakov, et ta ei ole seda kunagi öelnud kuna sellist asja pole olnud korrates, et ta kindlasti ei löönud vastu pead Ji. A. Bolšakovi riietel ei olnud Ji verd, olid vaid määrdumised mis võisid riided määrida siis kui ta igapäevaselt mööda hoovi käis. A. Bolšakov selgitas, et elas veel peale Ji surma seal kuu aega, riideid ta ei vahetanud selle aja jooksul ja käis territooriumil vähemalt kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Põrandat A. Bolšakov kirvega ei löönud, leides, et need vigastused põrandal võisid seal ka varem olla. A. Bolšakov täiendas, et G. J aitas vaid lohistada surnukeha, tema istus terve õhtu vaid tugitoolis enne magama minekut.
109.Kohtu küsimustele vastas A. Bolšakov, et tema oli majas kui Jile vigastusi tekitati ning tema ei tea kuidas täpselt need vigastused Jile tekkisid. Küsimusele, kas tema lõi 5 korda kirvega, Violla natuke ja kogemata läks ka vastu pead vastas A. Bolšakov: „Tuleb nii välja.“ (vt protokoll lk 17) Kui R. Polištšuk teatas, et lõikas Ji kaela pooleks siis oli A. Bolšakov veendunud, et J on surnud, polnud mõtet politseid ega kiirabi kutsuda. Enne kinnipidamist 4-5 päeva olevat R. Polištšuk Keskturu juures rääkinud, et kui neid kinni võetakse siis ta tunnistab, et tema tegi.
110.Kohtu hinnangul on A. Bolšakovi ütlused osaliselt usaldusväärsed. Kohtu jaoks on usutav see osa ütlustest mis kattub teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning asjaoludega mida A. Bolšakov rääkis oma kambrikaaslasele. Kui ütluste andmisel selgitas A. Bolšakov, et S. J karjus ja sõimas ning selle peale ta vihastas, siis kambrikaaslasele kinnitas ta sisuliselt sama, öeldes, et S. J tüütas teda ära oma karjumisega. Seda kinnitas ütluste seostamisel ka R. Polištšuk A. Bolšakovi kohta ning samasugust väljendit kasutas ka G. J, öeldes, et Alik ütles, et R on ta ära tüüdanud ja lööb ta mättasse ning võttis kirve ja lahkus majast. Samuti Violla Ivanova ütluste kohaselt sai Alik toas vihaseks selle S. Ji poolse karjumise peale. V. Ivanova räägib oma ütlustes, kuidas A. Bolšakov ja ka tema ise ohvrit kirvega lõi, kirjeldades seda üsna detailselt. Järelikult selles osas, et ta vihastas ja võttis kirve, on A. Bolšakovi ütlused usaldusväärsed. Ka DNA ekspertiisiakti 22E-GE0456 eksperdiarvamuse punktide 1.4 ja 1.5 kohaselt leiti kirvelt A. Bolšakovi DNA-d. Kuid A. Bolšakovi ütlused kirve kasutamise viisi kohta ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed.
111.A. Bolšakovi ütlused sisaldasid vastuolusid ning oli näha, et süüdistatav proovis oma panust vähendada ning ennast õigustada. Esmaste ütluste andmisel väitis ta, et lõi ainult vastu kannatanu parema jala ülemist osa 1-5 korda. Prokurör viitas, et eeluurimisel rääkis A. Bolšakov mõlema jala vastu löömisest. Esmastel ütluste andmisel ei rääkinud A. Bolšakov midagi selle kohta, et kirves oleks läinud vastu kannatanu pead. Alles teisel ülekuulamises rääkis ta sellest, väites, et tegemist polnud löögiga, vaid kirves riivamisi/libamisi läks ohvrile vastu pead. Ka kirveselja osas ei ole A. Bolšakovi ütlused usaldusväärsed. Kohus nõustub prokuröriga, et A. Bolšakov üritab oma panust igakülgselt vähendada. Nii surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kui ka eksperdi poolt kohtus antud ütlustega on tõendatud raiehaavade tekitamine kirveteraga, mitte seljaga seega väited, et ta lõi vaid kirveseljaga ei ole usutavad. Samuti ei saa usutavaks pidada väiteid löömise kohta kuivõrd 17.08.2022 jälitustoimingu protokollis rääkis A. Bolšakov kambrikaaslasele, et tema lõi paar-kolm korda kirveseljaga
ning hilisema vestluse käigus ütleb A. Bolšakov, et tema lõi mitu korda vastu pead kirveseljaga, aga pärast Ruslan lõikas kõri läbi. Seega kambrikaaslasele kinnitab A. Bolšakov, et ta lõi mitu korda S. Jit kirveseljaga pähe.
112.Kirve kasutamine A. Bolšakovi poolt on kohtu hinnangul tuvastatud V. Ivanova kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, millised kohus luges usaldusväärseks (vt lahendis p 122 jj). Ka R. Polištšuk selgitas oma kambrikaaslasele, et „nemad jamasid kirvega“ ehk kirve asetab ta teiste süüdistatavate - A. Bolšakovi ja V. Ivanova kätte. Samuti jälitustoimingu protokolli kohaselt A. Bolšakov selgitas 06.09.2022 toimunud vestluses oma kambrikaaslasele, et „Kui oleksin kirvega täiesti jõust löönud, siis oleksid luumurrud.“ Selles osas on tal õigus ning kaudselt tõendab seegi, et A. Bolšakov lõi kirvega kannatanut pähe täie jõuga – surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtuvalt on kannatanu pea piirkonnas mitmed raiehaavad ning ka luumurrud. Seega on eluliselt usutav, et kannatanut on kirvega pähe löödud täie jõuga ning tõendid viitavad, et seda tegi A. Bolšakov. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt ütles A. Bolšakov 02.09.2022 vestluses oma kambrikaaslasele, et kui Ruslan poleks helistanud, siis oleks saanud A. Bolšakov siiani jalutada tänavatel. Kuna A. Bolšakov kahtlustas, et R. Polištšuk helistas politseisse, siis süüdistas ta R. Polištšuki selles, et nad vanglas on. Aga ta ei süüdistanud mitte selles, et asjatult istub vangis, vaid seetõttu, et tema arvates oli R. Polištšuk helistanud politseisse ja andnud neid üles ning neil ei õnnestunud karistusest pääseda. Seega tõendavad eelnevalt avatud ja analüüsitud tõendid A. Bolšakovi poolt S. Ji löömist kirvega, s.h kirveteraga, vastu jäsemeid ja pead.
113.20.09.2022 koostatud jälitustoimingu protokollist koos CD plaadiga nähtuvad A. Bolšakovi vestlused ajavahemikul 15.06.2022 kuni 21.06.2022 Harjumaal, Soodevahe külas, Linnaru tee 5 (Tallinna vanglas) kambris P6-16 (II kd tl 129-141). Esialgu on vestlus vahistamise pikendamisest ning seejärel hakkab A. Bolšakov rääkima, et Ruslan lõi kannatanu hüüdnimega P maha kuigi plaan oli vaid peksa anda. A. Bolšakov kirjeldab kuidas Ruslan läks ja lõi maha, algul lõi kirvega ja seejärel kindluse mõttes lõikas ehitusnoaga kõrisõlme läbi (vt II kd tl 130). Samuti, et Ruslan sisenes verise kirvega, pani selle ahju peale, ahi oli tuline, veri kõrbes ja Ruslan ütles, et ta lõikas kõri läbi ja nüüd ei ütle ta enam kellegile midagi äkki. Siis olevat Ruslan võtnud ehitusnoa ja läks taas välja ja kui tagasi tuli ütles „ma lõikasin tal kõri läbi“ (vt II kd tl 136-137). Ka kannatanu asukohast räägib, et kannatanu oli oma ratastel asuvas haagises, Xxxl, lennujaama lähistel. Protokollist nähtub, et nuga visati ahju. A. Bolšakov ütleb: (tõlkest) „mina ühesõnaga, pigistasin tal kõri kinni“. A. Bolšakov viitab, et Violla räägib, et A. Bolšakov tappis kuid ütleb vestluses korduvalt, et tema seda ei teinud saamata aru ka miks ta telefon ekspertiisi saadeti, et see pole ju tapmisega seotud. Vestlusest nähtub, et A. Bolšakov on mures, et keegi võib rääkida, usaldab Gt kuid mitte Viollat. A. Bolšakov räägib kuidas laip oli alguses haagises, seejärel transportisid nad selle kõrvalkrundile ja katsid kinni kuid kõrval krundi peremees suri ära. Vestluse kohaselt Ruslan kutsus politsei helistades 112 võõralt numbrilt ja A. Bolšakov koos Viollaga võeti soojadena kinni. Vestlusest ilmneb, et A. Bolšakovil oli Ruslaniga kokkulepe, et kui neid kinni võetakse siis Ruslan tunnistab kõik üles, et tema tegi ning vabaduses on Ruslan Violla ära hirmutanud kuidagi. Protokollist nähtub, et G ei teinud midagi, vaid nägi ja kuulis kuid on kaasosaline kes võiks väita, et Rulsan sundis teda. Seda kirvest millega Ruslan kannatanut lõi kasutab vestluse kohaselt igapäevaselt A. Bolšakov, lõhub sellega puid. Vestlusest 21.06.2022 ilmneb, et A. Bolšakov on vihane Violla peale, et too tema kahjuks räägib. A. Bolšakov selgitab, et ta ei põgenenud, tema peal pole tilkagi verd ja loodab ekspertiisi peale viidates, et Ruslani tossudel ja nokkmütsil olid verejäljed.
114.20.09.2022 on koostatud jälitustoimingu protokoll koos CD plaadiga samuti A. Bolšakovi vestluste kohta ajavahemikul 16.08.2022 kuni 06.09.2022 (II kd tl 142-159) Tallinna vangla kambris P6-16. A. Bolšakov hakkab rääkima, et tal on vahistuse
pikendamine, et teda kahtlustatakse tapmises mille pani toime Ruslan või õigemini nad neljakesi viidates endale, oma naisele, Ruslanile (vt II kd tl 143). Protokolli kohaselt rääkis kuidas Ruslan tappis mis jälgi on leitud ning et temal polnud ajendit tappa Rt. Et see et üks kord kannatanu ise kukkus A. Bolšakovi noa otsa kui tahtis A. Bolšakovi toruga lüüa. Kirjeldas, et kannatanu käsi jäi paistma ja Ruslan murdis seda ja nüüd öeldakse, et A. Bolšakov tegi. Samuti kirjeldas vestluses, et Ruslan tappis kannatanu õues olnud kirvega ja seejärel noaga lõikas kõri läbi ja kogu jama riputatakse tema kaela (vt II kd tl 146). 17.08.2022 vestluses on A. Bolšakov kirjeldanud, et kui kannatanu tapeti siis verd voolas igale poole ja nii said tema jalanõud verega kokku ja kirvel olid kõigi sõrmejäljed. A. Bolšakov kirjeldab kuidas tema paar-kolm korda kirveseljaga lõi kannatanut (täpsustab hiljem, et lõi vastu pead) ja Ruslan hiljem tappis kannatanu sama kirvega ja pärast seda lõikas kõri läbi noaga. A. Bolšakovi sõnul oli tema tegude järel kannatanu elus (II kd tl 149). 05.09.2022 rääkis A. Bolšakov kuidas Ruslan on muutnud oma taktikat ja räägib nüüd kuidas nad kõik koos tapsid kuid A. Bolšakov jääb endale kindlaks ja ütleb, et peale tema poolt tehtud lööke kannatanu veel elas, oli teadvusel. Violla lõi veel peale A. Bolšakovi mitu korda kirveseljaga. 06.09.2022 väljendas A. Bolšakov pahameelt Ruslani suhtes, et viimane A. Bolšakovi kaasa tirib, kirjeldas vestluspartnerile kuidas ta lõi kirvesilmaga näitlikult ja väljendas, et kannatanu tüütas oma karjumisega neid.
115.Kohtu hinnangul on kõik kohtule esitatud jälitustoimingu protokollid lubatavad ning usaldusväärseks tõendiks. Nähtuvalt protokollide sisust on A. Bolšakovil arusaam, et kuivõrd kannatanu hingas veel peale tema poolt tehtud lööke kirvega korduvalt pähe siis tema kannatanut ei tapnud. Ta viitab korduvalt, et R. Polištšuk tappis kannatanu lõplikult, tema vaid lõi kirvepeaga 3-4 korda kannatanut pähe ning peale teda lõi kannatanut veel Violla sama kirveseljaga viidates veel, et kannatanu pidi siis elus olema kuna ka Violla ei lööks juba surnud inimest.
116.Kuivõrd G. Ji ütlustest, mille kohus luges usaldusväärseks, nähtuvalt oli kirves A. Bolšakovi käes ning seda kinnitab ka R. Polištšuk oma ütlustes ning ütluste ja olustiku seostamise protokollis loeb kohus tuvastatuks, et kirvega lööke tegi A. Bolšakov. Samuti selgitab on R. Polištšuk jälitustoimingu protokollis 07.07.2022 kambrikaaslasele öelnud, et kirvel raudselt tema DNA-d või sõrmejälgi ei ole, sest tema seda käes ei hoidnud. Nemad jamasid kirvega. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et „Nemad“ tähendab vestluse konteksti arvestades A. Bolšakovi ja V. Ivanovat. Seega lisaks A. Bolšakovile asetab R. Polištšuk kirve ka V. Ivanova kätte. A. Bolšakov ja V. Ivanova ise on kogu menetluse vältel tunnistanud, et nad mõlemad on kannatanule kirvega vastu läinud ja justnagu löönud, kuid päris löögid need nagu ka ei olnud.
117.Ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punkt 7 kohaselt võisid pea piirkonnas tuvastatud raiehaavad olla tekitatud hulgalistest löökidest (vähemalt 7) teravaservalise raievahendiga, milleks võis olla kirves. Nahaalused verevalumid lagipea piirkonnas ja otsmikul võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, mille täpsemaid omadusi ei ole võimalik kindlaks teha. Pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel ja vasaku küünarvarre tagapinnal on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel. Eksperdiarvamuse punktis 8 täpsustab ekspert, et pea piirkonna vigastustest on vähemalt osad tekitatud kannatanule tema lamavas asendis olles, parem peapool vastu aluspinda. Kannatanu kehaasend võis vigastuste tekitamise ajal olla dünaamilises liikumises, kuid peale kõikide pea piirkonna vigastuste tekitamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt toimima (liikuma, osutama vastupanu jne). Raiehaavade kohta märgib ekspert surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punktis 12, et pindmised raiehaavad vasakul õlavarrel (2 haava) ja vasaku küünarvarre tagapinnal (1 haav) võisid olla saadud enesekaitse käigus pea piirkonda suunatud kirvelöökide tõrjumisel.
118.Pea piirkonna vigastuste puhul kannatanu asendi kindlaks tegemisel omavad tähtsust ka sündmuskoha vaatlusprotokollid ja jäljeekspertiisiakt. 20.04.2022 ja 22.04.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud haagissuvilat seest, kinnitavad, et verejäljed asuvad seintel ja laes, muidugi ka põrandal. Asjaolu, et veri on laiali paiskunud seintele ja lakke, tõendab, et veri on suure tõenäosusega laiali paiskunud just kirvelöökide tagajärjel. Noaga pussitamisel veri selliselt nö lehvikuna ja lakke üldjuhul laiali ei paisku. Lakke paiskumiseks peab vahendit viibutama ning viibutati kirvest. Jäljeekspertiisiakti nr 22E-TR0009 eksperdiarvamuse punkt 1 kohaselt oli kannatanu verejäljed (fototabeli nr KJ9359 fotodele nr 48-59 ja 70-82) põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes vasaku seina lähedal, voodis lamavas asendis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtuvalt on haagissuvilas sees uksest vasakul lamamisase. Eksperdi poolt viidatud fotodel on näha verepritsmed haagissuvila uksega samas seinas ja uksest vasakpoolses seinas samuti n.ö lehvikukujuliselt. Samuti on oluline, et pritsmete tihedam osa on lamamisasemele lähemal ja hõredam osa kaugemal. Sellisest pritsmete asetusest saab järeldada, et ohver oli löömise ajal pikali või pooleldi pikali asendis peaga ukse poole. Nimetatu kattub surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga. Eksperdiarvamuse punktist 4 nähtuvalt oli kahtlustatav verejäljed (fototabeli nr KJ-9359 fotodele nr 48-59 ja 70-82) põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes vasakul asuva voodi ees näoga ukse poole. Eksperdiarvamuse punktis 1 jätkab ekspert, et kannatanu oli verejäljed (fototabeli nr KJ-9359 fotodele nr 60-69) põhjustanud vigastuste tekitamise hetkel uksest sisenedes paremal seina lähedal, lamavas asendis. Fotodelt ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asuvad need eksperdi poolt välja toodud verejäljed haagiselamu sees uksest paremal seinal ja vineerplaadil ja esemetel.
119.Kokkuvõtvalt on tõenditega tõendatud, et A. Bolšakov lõi S. Jit korduvalt kirvega jäsemete ja pea piirkonda, tabades seejuures ka ennast kaitsnud kannatanu ülajäsemeid.
120.A. Bolšakov peeti kahtlustatavana kinni 20.04.2022 kell 23:05 Q tee 30, Tallinn KrMS § 217 lg 3 alusel. Kinnipidamise protokolli kohaselt võeti A. Bolšakovilt ära jope, jalanõud, kaks mobiiltelefoni Huawey, millest ühel ekraan pragunenud ning kokkupandav nuga. Protokolli kohaselt oli A. Bolšakov kinnipidamise hetkel alkoholijoobes, seda kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. 21.04.2022 kell 00:45 tuvastati A. Bolšakovil joove 0,61 mg/l väljahingatavas õhus. Reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne on fikseeritud selge ja aeglasena, ajataju oli selge ja mäletas viimase 24 tunni sündmusi. Koordinatsioonis olid kerged häired, käitumine oli normaalne, esines värisemist ja unisust. Samal päeval 21.04.2022 teostai A. Bolšakovi läbivaatus. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati et A. Bolšakovi nägu oli üleni kaetud punnidega, mida katsid koorikud, vasaku alumisel huulel on marrastus, parema käe küünarnuki juures marrastus mis oli osaliselt kaetud koorikutega, parema käe siseküljel randme piirkonnas lõike vigastused mis on kaetud arusaamatu tätoveeringuga, parema käe randmel 2 pikliku marrastust, kõhul naba juures marrastus mis on kaetud koorikuga. Eritunnuste osas on protokollis kirjeldatud A. Bolšakovil olevaid tätoveeringuid: parema reie piirkonnas asuv tätoveering, arusaamatu kujutisega parema käe keskmisel sõrmel sõrmuse kujuline tätoveering, kaela õlapiirkonnas naise kujutisega olev tätoveering, vasaku rinna kohal ingli kujutisega tätoveering, parema rinna kohal ingli kujutisega tätoveering, kurgu peal tätoveering arusaamatu kujuga, vasaku käe siseküljel randme piirkonnas roosi kujuline tätoveering, vasaku õla piirkonnas traibel, vasaku käe sõrmede tätoveeringud number 197, keskmisel sõrmel sõrmuse kujuline tätoveering, keskmise sõrme siseküljel – VTK ja nimetissõrme siseküljel – ITK. Kinnipidamisel oli A. Bolšakovil seljas fliisjope, T-särk, sinist värvi teksapüksid ja musta värvi sokid mida on vaadeldud eraldi. Juures fototabel 8-l leheküljel.
121.04.07.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga CD plaadil on vaadeldud Alik Bolšakovi riideid mis talt kinnipidamisel ära võeti. Vaadeldud musta värvi fliisjopet (vt fotod nr 5 ja 7). Fliisjope parem- ja vasakpoolne külg on halli värvi ning varrukate kehapoolsed küljed on halli värvi. Fliisjope esikülje alumises osas on kaks lukuga taskut ja vasakpoolse hõlma ülemises osas üks lukuga tasku, mis on tühjad. Fliisjope kaeluse siseküljel on etikett kirjega ,,2-work" ja suuruse numbriga „L" (vt foto nr 6). Fliisjope esiküljel on vähesed tumedamat tooni määrdumised, mida kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega, mis annab vere olemasolule negatiivsed tulemused. Ka verejälgede esiletoomiseks luminooli lahusega töötlemine annab protokolli kohaselt negatiivse tulemuse. Lisaks on vaadeldud musta värvi T-särki, mille esiküljel on suurelt looma (pesukaru) kujutis ja selle kohal venekeelsete tähtedega halli värvi tekst (vt foto 13). Veel vaadeldud sinist värvi teksapükse, mille esi- ja tagaküljel on tumedamat tooni määrdumised. Seda kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega ning need annavad vere olemasolule positiivse tulemuse. Määrdumistest võetakse puuteproovid. Vaatlusprotokollis on vaadeldud ka sokke, mis on kulumisjälgedega, verekahtlaseid jälgi ei tuvastata. Vaadeldud jalanõud kirjega „Nike“ (vt foto 47, 50-52) on määrdunud mustusega, verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud kuid lumiscene lahusega töötlemisel tekib helendus vasaku jalatsi sisekülje tagaosas, parempoolses ääres mis omakorda annab vere olemasolule nõrga positiivse tulemuse ja parempoolse jalatsi osas tekib helendus nii jalanõu talla eesmises osas kui ka jalanõu sisekülje tagaosas vasakpoolses ääres. Samuti on vaadeldud jopet, millel kirje „Helli Hansen“. Jope vasakpoolse hõlma eesmises osas tuvastatud verekahtlane määrdumine mis annab verele ka positiivse tulemuse. Jopet töödeldi verejälgede tuvastamiseks lumiscene lahusega ning jope tagaküljel ülemises osas tekib helendus mis ei anna vere olemasolule positiivset tulemust. Vaatlusprotokolli kohaselt kõigist kohtadest kus oli verekahtlane määrdumine või tulemus mis andis tulemuse verega kokkupuutule võeti proovid. V. Ivanova
122.V. Ivanova loobus kohtus ütluste andmisest ja jäi oma esialgsete ütluste juurde. Kohtueelses menetluses andis V. Ivanova ütlusi 21.04.2022 ning neis tunnistab V. Ivanova oma süüd osaliselt. Tunnistab, et lõi Ji ühel korral kirveseljaga vastu põlve ja teisel korral J lamades voodi peal ise jõnksatas jalaga ning kuivõrd kirves oli V. Ivanova käes kogemata tabas põlvega kirvesilma. V. Ivanova ütluste kohaselt ta ei tahtnud Ji surma põhjustada.
123.Ütluste kohaselt elab V. Ivanova A. Bolšakoviga koos, neil on 5 aastat suhe olnud ning alates 19.02.2022 hakkasid nad elama mahajäetud suvilas Q tee 3b või 9b, täpset aadressi ei mäleta kuid see aadress oli märgitud territooriumi sissepääsu juures olevale tarale. Seal territooriumil 3 kuud enne nende sinna elama asumist elas haagissuvilas S, hüüdnimega P (R) keda A. Bolšakov tundis. Ütluste kohaselt olid A. Bolšakovi suhted Rga normaalsed kui R kaine oli, purjus peaga muutus R väga agressiivseks, rääkis valjult, kamandas, tegi etteheiteid ja kritiseeris teisi. V. Ivanova suhtles Rga minimaalselt.
124.2022 aasta veebruari lõpus, umbes nädal pärast V. Ivanova ja A. Bolšakovi saabumist suvilasse, tekkis Rga tüli. Ütluste kohaselt käivad V. Ivanova ja A. Bolšakov sageli külas ning seetõttu nad olid sageli suvilast ära. Suvilamaja, kus V. Ivanova A. Bolšakoviga elas, ei käi lukku. Küttekehana on ainult ahi - buržuika. Peale äraolemisi märkasid V. Ivanova ja A. Bolšakov, et neil hakkasid majast asjad kaduma - üks kord V. Ivanova kasukas, mis hiljem üles leiti (nüüdseks konfiskeeritud), kadus kolm akupanka telefoni laadimiseks. V. Ivanova ja A. Bolšakov küsisid Rlt asjade kohta, ta vastas, et tema ei ole käinud nende juures ega pole nende asju võtnud. Kuna otseseid tõendeid ei olnud, siis jäi kõik sinnapaika. Seejärel, 07. märtsil 2022. aastal tuli R nende juurde ja tõi kaasa palju viina (täpset kogust ei mäleta) mida nad kõik koos jooma hakkasid. Joomise ajal hakkas R Alikule rääkima, et tema ja R on sõbrad
ja et V. Ivanova segab seda sõprust, et Alik peaks väidetavalt V. Ivanovast lahku minema. Sellest tekkis konflikt, R hakkas V. Ivanovat minema ajama, pritsis sülge. V. Ivanova läks õue ja R pani naise järel ukse seestpoolt lukku ja keegi ei avanud enam ust. Hakkas külm ja V. Ivanova võttis labida millega lõhkus ahju juures oleva akna alumise klaasi. Selle peale võttis R toas ahju juurest puuhalu ja viskas selle puuhalu ülemisse aknasse. Selle tagajärjel purunes aken ja klaasikillud vigastasid tõsiselt V. Ivanova paremat kätt. Haavad olid väga tugevad, aga arsti poole naine ei pöördunud. Peale seda tegi keegi ukse lahti ja V. Ivanova sai majja sisse kui R ja Alik osutasid talle esmaabi ja sidusid käe kinni. Pärast seda läks R tagasi oma furgooni, mis asus majast umbes viis meetrit eemal.
125.Kuni 17.03.2022.a olid nende suhted neutraalsed, tol päeval tulid V. Ivanova ja Alik linnast koos Ruslani ja Gga. Nad said teada, et R oli eelmisel päeval salaja end ühendanud naabri elektrivõrguga kuid neile selleest midagi ei rääkinud. V. Ivanova ja A. Bolšakovi jaoks oli see väga solvav kuna nad otsisid kogu aeg erinevaid võimalusi telefonide ja akude laadimiseks, kasutasid patareisid, säästsid elektrit. Nad kõik olid ütluste kohaselt joonud, ei olnud kained. Alik hakkas ahju süütamiseks küttepuid valmistama. R tuli majja ja hakkas Aliku tegevust kritiseerima. Millalgi läks R oma haagisesse ja karjus sealt aeg-ajalt suvilas olijatele midagi. Alik käis paaril korral majast väljas ja käis Rga rääkimas ning nad vaidlesid kõrgendatud toonidel. Kuid R jätkas etteheiteid, läks ka Ruslan nende juurde. Siis tulid Alik ja Ruslan tagasi majja. Mõne aja pärast hakkas R uuesti karjuma, et Alik tema juurde läheks. Siis tõusis Ruslan ja läks Aliku asemel haagise juurde. Ruslan karjus R peale ning varsti oli kuulda R valukarjeid. V. Ivanova kuulis kuidas R karjub: „ai, jalgadel on valus“. Siis läks Alik majast välja R haagiselamu poole. Umbes 2-3 minuti pärast tulid Alik ja Ruslan tagasi majja, Aliku ühe käe tagaküljel oli veidi verd. R pomises midagi kuid V. Ivanova ei saanud aru mida. Alik ja Ruslan jõid edasi. Siis läks Ruslan jälle R haagise poole ning teda polnud kuskil 5 minutit, seejärel tuli ta tagasi. Alik ja Ruslan jõid edasi ning äkki Alik vihastas, V. Ivanova ei saanud aru mille peale. Alik võttis toast kirve ning läks sellega R haagise poole. V. Ivanova jooksis Alikule järele. Ütluste kohaselt nägi V. Ivanova kuidas Alik võtab hoobi jaoks hoogu, kirves oli kirve tagumise poolega ettepoole ja lasi käe alla. Alik tegi kirvega löögi, V. Ivanova ei näinud milline kehaosa ja kuidas pihta sai kuid pärast lööki ei olnud R häält kuulda. V. Ivanova hakkas Aliku käest kirvest ära kiskuma, mille käigus lõi ka V. Ivanova kaks korda kirvesilmaga vastu R vasakut jalga. Verd selle löögi tagajärjel ei tekkinud. V. Ivanova kirjeldas detailselt kuidas R asend oli - R asus voodi peal mis on haagises vasakul pool sissepääsust, pea oli haagise ukse juures, R ise lamas paremal küljel, tema vasak jalg oli voodi peal ja parem jalg oli kokku painutatud ja rippus alla. Rl oli ütluste kohaselt suu ja nina ümber, näo peal veri, ta ei liigutanud, tema hingamine oli raske. V. Ivanova lükkas haagise ukse väljastpoolt koomale ja Alik ja V. Ivanova läksid majja kus olid ka Ruslan ja tagatoas magas G. V. Ivanova pani kirve ahju äärde. Nad jõid kõik koos toas edasi kuni mingi hetk äratas V. Ivanova G ja 23 ajal läksid nad kõik koos magama. Järgmisel päeval ärgates läksid V. Ivanova ja A. Bolšakov haagise juurde vaatama ja R lamas täpselt samas asendis kui eelmisel päeval. Tema pea all oli veri. V. Ivanova sai aru, et R on surnud. Nad läksid majja tagasi ja Alik ütles Ruslanile: „mu meelest on kõik“. Ruslan palus V. Ivanoval aidata Rt kanda kuni Alik Gt äratab. Alik käskis V. Ivanoval võtta R jalgadest, ta ise võttis õlgadest ja koos lohistasid nad haagisest välja maapinnale. Seejärel läks V. Ivanova oma ütluste kohaselt majja ja Ruslan, A. Bolšakov ja G kolmekesi tassisid R suuremasse kasvuhoonesse ja katsid tema keha haagises R voodil olnud pleediga. Rusaln läks sealt koju, V. Ivanova, A. Bolšakov ja G läksid linna. R lebas seal mitu päeva. Alik helistas V. Ivanova ütluste kohaselt Gle ja palus tulla ja aidata surnukeha kasvuhoonest välja tuua, G ei saanud tulla. Seejärel kohtusid nad linnas R. Polištšukiga kes samuti ei saanud tulla surnukeha tassima. Kuskil aprilli esimestel päevadel tuli G nende juurde ning Alik viis G abiga R surnukeha kasvuhoonest välja ja jätsid surnukeha aeda. Alik palus Viollal keha ebavajalike
kaltsudega katta mida V. Ivanova ka tegi. A. Bolšakov veel kritiseeris V. Ivanovat, et naine ei tee seda piisavalt hästi. Mingil hetkel teatas Alik, et nagu rotid oleks närinud R surnukeha.
126.Ütluste kohaselt ei tea V. Ivanova kuidas R suri, tema juures käisid vaid Alik ja Ruslan. G magas terve aja majas ja V. Ivanova võttis vaid Aliku käest kirve ära. Ei oska selgitada miks nad Rle kiirabi või politseid välja ei kutsunud.
127.Kohtule esitati äratundmiseks esitamise protokollid, mis V. Ivanovaga oli äratundmiseks läbi viidud. 21.04.2022 V. Ivanovale esitatud G J, kelle ta ära tundis (IV kd tl 56-61), samuti V. Ivanova tundis ära R. Polištšuki (IV kd tl 62-67) ja tundis ära kannatanu S. Ji (IV kd tl 68-73).
128.Kohtule esitati 02.08.2022 koostatud ütluste olustiku seostamise protokoll milles on kirjeldatud toimingust tehtud videosalvestist. Kohtus vaadeldi videofaili, see on vene keeles. Protokoll on stenografeeritud ja tõlgitud (IV kd tl 74-174). Protokollist nähtub, et A. Bolšakov ei sallinud kannatanut. V. Ivanova ütluste kohaselt ütles tol saatuslikul päeval A. Bolšakov, et „ma istusin kunagi tema eest, ma ei kannata ta haisugi“ (lk 123). A. Bolšakovi ja R. Polištšuki arutelus mida siis Rga teha, „peksta läbi või karistada?“ V. Ivanova ütluste kohaselt pidasid mehed plaani kuidas arved Rga klaarida. Selle peale V. Ivanova pidas mehi lolliks nende plaanide pärast (vt lk 124-125). Protokoll kinnitab, et toimus sõnelus, tüli R. Polištšuki, A. Bolšakovi ja R vahel ja teemaks oli arvete klaarimine, R pidi R. Polištšukile aru andma miks A. Bolšakov tema pärast pidi kinni istuma (lk 125-127). V. Ivanova sõnade kohaselt käis kirves majast väljas siiski 3 korda mitte 2 korda nagu ta varem oli öelnud, see detail meenus talle hiljem. Alguses käis R. Polištšuk üksi väljas R juures aru pärimas mis A. Bolšakov tema pärast kinni istus, siis tuli R. Polištšuk majja ja järgmisel korral läksid nad välja juba koos A. Bolšakoviga ja siis tulid taas majja tagasi. Siis peale mõningast joomist ja suitsetamist taas läksid R. Polištšuk ja A. Bolšakov koos R juurde arveid klaarima ja peksid teda alguses käigu pealt rusikatega samal ajal kui tülitsesid ja karjusid. V. Ivanova kuulis R karjumist, et tal on valus. V. Ivanova kirjeldas detailselt kuss asub R, ütleb ka selgitusi andes „Kui ta ära tapeti, siis lamas ta ka ainult selle voodi taga. Vot, Alik seisis niimoodi ja vehkis niimoodi“ (lk 129). Siis tulid mehed taas majja, toimus ka vestlus V. Ivanova ja A. Bolšakovi vahel kui V. Ivanova päris seal toimub ja sõimas mehi lolliks. Mingil hetkel nägi V. Ivanova, et kirvest ei ole. Kui R. Polištšuk ja A. Bolšakov haagisest välja tulid oli kirves esialgu R. Polištšuki käes, ta tuli sellega haagisest välja, A. Bolšakov tahtis seda ära võtta, et see verest puhtaks pesta. A. Bolšakovi käsi oli verega koos. R. Polištšuk ei andnud kirvest enda käest ära, öeldes, et milleks pesta kuis saab ahju peale panna. V. Ivanova arvas, et siis tulevad koerad, kes tunnevad vere lõhna ära ja soovitas siis kirve ahju panna, et veri ära põleks (lk 132-133). A. Bolšakov hakkas majas kirvest põletama ning mingil hetkel tõusis Alik püsti ja ütles, et peab tagasi haagisesse minema, et telefonid on R käes. V. Ivanova sõnul käisid A. Bolšakov ja R. Polištšuk umbes 4 korda peale kirve põletamist kontrollimast kas R on elus või mitte, V. Ivanova ei läinud vaatama kuid oli kindel, et R on surnud. Peale kirve põletamist võttis A. Bolšakov uuesti kirve ja läks haagisesse, siis läks V. Ivanova tema järel. Siis R lamas voodil ning A. Bolšakov lõi kirvega Rle vastu pead millele R ei reageerinud, ei teinud piiksugi, ei liigutanud, elumärke ei olnud. A. Bolšakov vehkis kirvega ja V. Ivanova proovis teda esmalt eemale lükata ning seejärel kirvest ära võtta ja kirves libises mööda jalga. V. Ivanova juuresolekul tegi A. Bolšakov kaks lööki kirvega, kolmas löök tuli siis kui V. Ivanova kirvest ära püüdis võtta. Nad läksid seejärel majja, V. Ivanova tegi süüa ja nad sõid ja jõid ning hommikul kui mehed ärkasid hakkasid nad Rd juba haagisest välja tirima. V. Ivanova tiris koos Ruslaniga R haagisest välja maapinnale, kannatanu luud olid juba kangestunud. V. Ivanova selgitas, et haagisest välja tirimise hetkel oli R kaelal näha lõikevigastusi 2-3 tk, mitte sügavat ca 6-7 cm kui tikutops on 5 cm (lk 148). Hiljem juba viisid Ruslan ja G kannatanu surnukeha kasvuhoone juurde. V. Ivanova ütluste järgi toimus
ka arutelu mida laibaga teha, Ruslan pakkus välja põletamist kuid Alikule see ei meeldinud ja V. Ivanova arvas, et koerad võivad tulla. Protokollis on fikseeritud ka meenutused R. Polištšuki ja A. Bolšakovi vestlusest mida V. Ivanova järgmisel päeval kuulis. A. Bolšakov küsis R. Polištšukilt, et kas too tõesti lõi ta maha ja R. Polištšuk vastas jaatavalt. A. Bolšakov küsis kuhu R. Polištšuk noa pani ja R. Polištšuk vastas, et kas too ei mäleta või, et ütles juba eile, et viskas ahju. A. Bolšakov ütles veel seepeale, et ta ei mäleta eilsest päevast midagi. A. Bolšakov küsis veel kust mees noa sai ja R. Polištšuk näitas kust võttis selle, karbi seest. V. Ivanova nägi oma sõnade kohaselt kuidas R. Polištšuk selle noa ahju viskas. V. Ivanova sõnade kohaselt oli R ka 3 telefoni, millest ühe saatis Gga Ale, teised kaks müüs Alik maha, Narva mnt-l on kokkuostjad.
129.Kohtu hinnangul on V. Ivanova ütlused osaliselt usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on usaldusväärne ja eluliselt usutav V. Ivanova poolt kirjeldatud sündmuste käik. Esmalt, et tekkis tüli (mida oli ka varem olnud) kannatanuga ning mingil hetkel A. Bolšakov vihastas, võttis suurema puuvarrega kirve ja väljus majast treileri suunas. V. Ivanova jooksis talle järgi. Alik seisis furgooni ukse ees ning võttis kirvega löögi jaoks hoogu ja lasi käe alla. Ütluste kohaselt lõi A. Bolšakov Pd kirve tagumise poolega, kuid V. Ivanova ei näinud, milline kannatanu kehaosa pihta sai. Pärast lööki R häält kuulda ei olnud. Violla hakkas Aliku käest kirvest ära kiskuma ja selle tulemusena tabas Violla P vasakut põlve kaks korda kirvega. Sel hetkel oli P oma voodi peal, ta pea oli ukse juures ja ta ise lamas parema külje peal. Vasak jalg oli voodi peal ja parem jalg kokku painutatuna alla. Kohtu hinnangul on usutav V. Ivanova ütlused selles osas, et Rl oli selleks hetkeks juba suu ja nina ümber näo peal veri. R ei liigutanud, hingamine oli raske, tundus nagu ta nohises või kähises. Peale seda läks naine koos A. Bolšakoviga haagisest majja tagasi, jättes kannatanu sinna lebama. Ütluste ja olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt kinnitas V. Ivanova jätkuvalt, et Alik võttis uuesti kirve ja tuli välja ja lõi kirvega kannatanule vastu pead, kui kannatanu lamas. Kannatanu kuidagi ei reageerinud. Violla püüdis kirvest ära võtta ning selle tegevuse käigus riivas kannatanu jalga.
130.Seega V. Ivanova, kelle sellekohased luges kohus usaldusväärseks, kinnitab, et A. Bolšakov lõi kannatanut kirvega pea piirkonda mitte ainult vastu jalgu. Pähe löökide tegemist tõendab ka asjaolu, et kannatanu ei rääkinud enam pärast kirvelööki midagi ega reageerinud. On eluliselt usutav, et kannatanu kaotas teadvuse või polnudki enam võimeline rääkima. V. Ivanova ütlustele lisab kaalu ka kannatanu kehaasendi kirjeldamine – kannatanu lamas paremal küljel. Ka surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti ning eksperdi selgitustega on tõendatud, et kannatanu oli pea piirkonnas olevate elupuhuste raiehaavade tekitamisel olnud lamavas asendis pea parem pool vastu aluspinda. V. Ivanova oli üle kuulatud 21.04.2022 ning ekspertiisiakt valmis 14.09.2022. Seega V. Ivanova ei saanud kusagilt mujalt teada kannatanu kehaasendit kui ainult oma mälestustest, mistõttu on tema sellekohased ütlused usaldusväärsed ja tõendavad A. Bolšakovi poolt ohvri löömist kirvega vastu pead.
131.V. Ivanova ise tunnistab kahel korral ohvrile kirvega vastu minemist. Nimelt ütles V. Ivanova kohtueelses menetluses, et ta tegi ühe tahtliku löögi kannatanu põlve pihta ning samuti oli üks selline löök, kui tema seisis kannatanu kõrval, kirves käes, ja kannatanu jõnksas ise jalaga ja tabas kogemata kirvest. Ütluste andmise käigus selgitas V. Ivanova, et tema hakkas haagiselamu juures Aliku käest kirvest ära kiskuma, kui Alik sellega kannatanut lõi, ja selle tulemusena tabas V. Ivanova P vasakut põlve kaks korda kirvega. Sel hetkel oli P oma voodi peal, ta pea oli ukse juures ja ta ise lamas parema külje peal. Vasak jalg oli voodi peal ja parem jalg kokku painutatuna alla. Ütluste ja olustiku seostamise protokollis kordab V. Ivanova, et tema püüdis kirvest Aliku käest ära võtta ning riivas kannatanu jalga.
132.Küll aga hinnates tervikuna V. Ivanova ütlusi, siis nõustub kohus prokuröriga, et ka V. Ivanova kipub A. Bolšakovi ja R. Polištšuki moodi enda teopanust vähendama või üldse ära unustama. Kohus nõustub prokuröri järeldustega, et algusest peale on V. Ivanova ise ennast süüstanud. Tal poleks olnud mitte mingit vajadust seda teha, kuid ta kohe kinnitas, et tema on kirvega kannatanule pihta läinud ja andis üsna detailseid ütlusi mida tegi A. Bolšakov ja R. Polištšuk. Kohe pärast kinnipidamist on ka A. Bolšakov järjepidevalt ja ühetaoliselt rääkinud V. Ivanova poolt kirvega ohvri löömisest. A. Bolšakovi kohtus antud ütlustest nähtuvalt lõi tema S. Jit kirvega vastu jalgu, V. Ivanova ja R. Polištšuk olid tema kõrval. Kui A. Bolšakov lõpetas kirvega löömise, siis ütles S. J midagi solvavat V. Ivanova kohta ning siis võttis V. Ivanova kirve ja pani ka S. Jile paar lööki vastu jalga, samamoodi tagumise osaga. Kannatanu ütles, et aitab nüüd küll ning V. Ivanova lõpetas löömise, nad läksid tuppa ja hakkasid edasi jooma. Samuti tõendab jälitustoimingu protokoll A.Bolšakovi sõnu. Nimelt kinnitas A. Bolšakov 05.09.2022 ja 06.09.2022 toimunud vestlustes oma kambrikaaslasele, et pärast A. Bolšakovi poolt ohvri löömist kirvega lõi ka V. Ivanova ohvrit kirveseljaga kolm-neli korda. DNA ekspertiisiakti nr 22E-GE0456 kohaselt leiti teo toimepanemise vahendiks olnud kirvelt ka V. Ivanova DNAd, mis tõendab, et ka tema on kirvest käes hoidnud. V. Ivanova versioon sellest, kuidas tema ainult kogemata läks ohvrile kirvega vastu jalgu, kui ta proovis A. Bolšakovi peatada, ei ole tõenditega kinnitust leidnud. Võttes arvesse kannatanu asendit kirvelöökide ajal, mida V. Ivanova ise kirjeldab, siis nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et tema versioon ei ole kuidagi eluliselt sündmuskoha tehioludesse sobituv. Haagiselamu oli väga kitsas, mistõttu selliseks kirve ära võtmiseks nagu V. Ivanova kirjeldas oleks olnud vaja ruumi. Kui A. Bolšakovi poolt tehtud löögid tabasid ohvri pead, siis ei ole võimalik, et V. Ivanova kirvest ära võttes tabas ohvri jalgu.
133.Lisaks on kohtumenetluses uuritud tõendeid, mis kinnitavad seda, et V. Ivanovale ei ole vägivalla kasutamine kaugeltki mitte võõras ning ta on valmis haarama ka kirve. V. Ivanoval oli põhjust olla ohvri peale pahane, talle ei meeldinud ohvri poolt elektri mitte jagamine, samuti oli S. J varasemalt võtnud V. Ivanova asju ning nende vahel oli ka olnud tüli. Eelnevat tüli kinnitab Häirekeskusesse tehtud kõne.
134.Häirekeskusesse tehtud kõnest ja selle kohta 21.04.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 07.03.2022 kl 17:42 on häirekeskusesse helistanud tuvastatult V. Ivanova abonentnumbrilt xxx ning kokkuvõtlikult ilmneb kõnest, et V. Ivanova kutsus politseid oma tuttavale A. Bolšakovile (kõnes Alik) ning nähtuvalt kõne sisust kardab V. Ivanova, et ta tapetakse ära, et teda juba peaaegu kirvega taheti tappa. Häirekeskuse töötaja proovib selgitada välja naise asukohta kuid tulemusetult, V. Ivanova väidab aadressiks olevat Xxx, lennujaama taga asuv eramu, täpsemalt Xxx 29 murd 1 või 21/1 või 23. On kosta ka meesterahva sõimu V. Ivanova suunas ning nähtuvalt kõne sisust väidab V. Ivanova, et ta on paljas ja tal on külm ja teda ei lasta sooja. Kõnes on kuulda purunenud klaasi heli ning V. Ivanova ütleb, et: „Kõik, tegin akna katki.“ Meeshääl saadab ta taustal pikalt. Tegemist oli olukorraga, kus Q tee aadressil olid A. Bolšakov, V. Ivanova ja S. J ning nende vahel oli tüli, mistõttu V. Ivanova helistas Häirekeskusesse. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et kõnest on kuulda, et V. Ivanova ei ole hirmunud naisterahvas, kes kardaks konflikte. Vastupidi, samasuguste krõbedate väljenditega kostitas ta A. Bolšakovi ja S. Jit ning lõi palja käega aknaklaasi puruks seega ei ole kohtule usutavad kaitsja püüded väita, et V. Ivanova kartis vägivaldseid mehi tema ümber. Ka 15.06.2022 jälitustoimingu protokollis kirjeldatud toimunud vestluses selgitas A. Bolšakov kambrikaaslasele, et ühel korral on V. Ivanova ise A. Bolšakovi kirvega löönud. Seega tuleb nõustuda prokuröri järeldustega selles osas, et kirve kasutamine ning haaramine konfliktide lahendamiseks ei ole V. Ivanovale võõras.
135.Kokkuvõtvalt on tõenditega tõendatud, et A. Bolšakov ja V. Ivanova lõid S. Jit korduvalt kirvega jäsemete ja pea piirkonda, tabades seejuures ka ennast kaitsnud kannatanu ülajäsemeid.
136.V. Ivanova peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2022 kell 00:40 Q tee 30, Tallinn KrMS § 217 lg 3 alusel. Kinnipidamise protokolli kohaselt võeti V. Ivanovalt ära mobiiltelefon Honor, fikseeritud on V. Ivanova riietus (dressipluus, t-särk, püksid, sokid, tossud, kasukas) ja visuaalselt nähtavad tervisekahjustused (keha on kaetud naha kestendustega, randmel kaks V kujulist armi, parema käe randmel 3.5 cm pikk arm, kaelal vasaku kõrva all kaks kriimustust ja vasakul põsel 4 kriimustust). Protokolli kohaselt oli V. Ivanova kinnipidamise hetkel alkoholijoobes, seda kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. 21.04.2022 kell 00:43 tuvastati V. Ivanoval alkoholijoove 0.39 mg/l väljahingatavas õhus. Fikseeritud on vigastusena punast värvi armid paremal käel. 21.04.2022 koosatud V. Ivanova läbivaatusprotokolli kohaselt kandis V. Ivanova kinnipidamise hetkel dressipluusi, t-särki, triibulisi pükse, sokke, tosse ja kasukat. Isiku parema käe randmel randme ja peopesa liitumiskoha juures fikseeritud 3,5 cm pikk arm. Isiku kaelal vasaku kõrva all 2 pikkupidist kriimustust üksteisekohal. Ülemine kriimustus 2cm pikk ja ine 1.5cm pikk. Isiku vasakul põsel (alalõua ja kaela kinnituskohal) 3 ilustust, mis on laiu pidi üksteisekohal. Isiku vasaku põse keskkohas, kõrvaga kohakuti, väikene piklik kriimustus. Eritunnustena on V. Ivanova keha kaetud kestendustega (haigusele viitavad). Juures fototabel 8-l lehel. R. Polištšuk
137.R. Polištšuk kohtus ütlusi anda ei soovinud. Taotlus avaldada kohtueelses menetluses antud ütlused rahuldati ning avaldati täies mahus (tl 175-185). 22.04.2022 andis R. Polištšuk ütlusi, mille kohaselt tunnistas talle esitatud süüd osaliselt ning täpsemalt selles, et paaril korral tõukas kannatanut ning lahutas Aliku ja kannatanu vahelist kaklust. R. Polištšuk kirjeldas, et tuleb A. Bolšakovi aastaid, V. Ivanova on tema naine, nad elavad mingis mahajäetud suvilas Xxx.
138.Tol päeval kui kõik aset leidis läks R. Polištšuk esimest korda sinna krundile ning veebruari lõpus kohtus ta esimest korda ka kannatanuga keda kõik kutsusid Rks. 2022 veebruari lõpus, tol samal päeval mil R suri kohtus R. Polištšuk keskturul Violla, Aliku ja Gga. R. Polištšuki üürileping lõppes ning Violla ja Alik kutsusid teda elama enda juurde, üheskoos mindi Xxxse, sinna suvilasse. Sel krundil olid veel kasvuhooned, valge treiler, viltuvajunud kuurid. Kui nad jõudsid siis kuulsid nad treilerist muusikat, selles elas R. R. Polištšukil oli elektrit arvuti tarbeks avaja ja Alik läks välja uurima kas saab elektri, sellega pidavat tegelema R. Siis kuulis R. Polištšuk karjumist, A. Polištšuk ja R tülitsesid, R nõudis A. Bolšakovilt raha elektri eest ja tüli tekkis sellest kes kellele võlgu on. A. Bolšakovi sõnul oli hoopis R võlgu selle eest, et A. Bolšakov tema tõttu vangis istus. Treileri uks oli avatud ja R. Polištšuk nägi mis seal sees toimub. R ja A. Bolšakov kaklesid vastastikku, mõlemad kakkusid üksteise riideid, tõuklesid ja tahtsid üksteist lüüa aga ei saanud korralikku lööki sooritada kuna treiler oli nii väike. R. Polištšuk hüppas treilerisse sisse ja proovis neid lahutada ning lükkas selle käigus Rd kahe käega rinnust millest R koperdas tahapoole ja kukkus istudes voodile. Alik kasutas hetke ära, jooksis treilerist välja ja ütles „kohe, oota“. R. Polištšuk istus R kõrvale, kes vandus ja midagi arusaamatut pomises ja hakkas mingil hetkel enda ette maha sülitama. Seejärel jooksis tagasi haagisesse Alik kelle käes oli roostes kirves, puust käepidemega ning ütles „ta saab nüüd minu käest kõige eest ja ühendab kõik ära“. Alik istus põlvili R ette, hoidis kirvest käes, kirvetera suunatud ülespoole ja selg allapoole ja hakkas Rlt küsima kus telefon on vms. R eitas kõike ja seejärel lõi Alik Rd kirvesilmaga vastu vasakut jalga, pöialuu piirkonda. Teisel korral lõi Alik kirvesilmaga vasaku põlve pihta, R karjus valust ja nördimusest, üritas püsti tõusta mille peale R. Polištšuk lükkas kannatanut
küünarnukiga eemale, et ta Alikuga kaklema ei hakkaks. R. Polištšuki ütluste kohaselt proovist ta Alikult kirvest ära võtta kuid Alik paiskus inertsist buržuika poole ja selle peale muutus Alik väga agressiivseks. R. Polištšuk võttis enda sõnul treileris olnud tulekustuti ja valas terve toa ja mehed vahuga üle saades ka ise silma sellega. Seejärel viskas tulekustuti treileri kõrvale maha, läks pesi silmad veetünnis ja siis suundus majja kus oli Violla ja tagatoas magav G kes tundis ennast halvasti, viin oli välja valatud. Violla küsis R. Polištšuki käest mis toimub ja ta selgitas naisele, et R ja Aliku vahel on „zaborka“ ehk tüli mille peale Violla ütles, et las olla ja jõi viina.
139.Umbes 10-15 min pärast tuli majja Alik, kes oli tulekustutist pärineva vahuga kaetud ja hakkas end puhastama sellest vahust. Alik ütles, et kõik on normaalne ja nad hakkasid kõik koos jooma. Mingil hetkel ütles Alik Gle: „mine vaata kas R on elus“ kuid G vastas, et ta ei sekku teiste asjadesse ega läinud kuhugi. R. Polištšuk läks ütluste kohaselt magama, voodis olles ta kuulis kuidas Violla ja Alik perekondlikult teineteise peale kärkisid ja tülitsesid. R. Polištšuk ärkas hommikul ca 6.30 paiku, Alik, G ja Violla olid juba lahkumas ja siis ütles Alik R. Polištšukile, et R on surnud ja tekkis hetkeks arutelu, et kuidas, Alik lõi ju vaid vastu jalgu. Seepeale ütles Alik, et surnukeha tuleb treilerist eemaldada ja esialgu R. Polištšuk keeldus kuid siis läks appi Alikule surnukeha vedama. Kogu keha oli R. Polištšuk sõnul väändunud, ilmselt surnukangestusega. Nad lohistasid Alikuga surnukeha kasvuhoonesse, R pea põrkus vastu maad, nägu oli kaetud mulla ja vereseguga, surnukeha oli jäik ja raske. Violla nägi kuidas nad surnukeha lohistasid, G oli kusagil eemal. Aliku sõnul kuna maa oli külmunud ei saanud surnukeha matta, pidid tegema seda hiljem ning kõik suundusid linnas. Paar päeva hiljem läks R. Polištšuk uuesti sinna suvilasse oma arvuti järele mis maha jäi, haagisesse R. Polištšuk ei vaadanud, treileri uks oli kinni ja umbes kaks nädalat hiljem sõitis R. Polištšuk veelkord sinna krundile oma kõrvaklappide järgi ning siis teatas Alik, et ta koos Gga kaevas maasse surnukeha.
140.R. Polištšuki sõnul olid kõik peale tema väga tugevas joobes, tema isiklikult ühtegi lööki ei sooritanud R pihta ei kirve ega noaga, ainult lahutas Aliku ja R kaklust kuid tunnistas, et aitas surnukeha treilerist välja tassida.
141.Sarnaselt V. Ivanovaga esitati kohtule 01.09.2022 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll (IV kd tl 186-258) mis on talletatud videole ning mida kohus vaatles täies mahus ekraani vahendusel. Protokolli kohaselt lõi R. Polištšuk kannatanut rusikatega näkku (tl 228-229), näost jooksis verd ja tüli jätkus esmalt elektri pärast ja siis telefoni pärast mille R oli varastanud. Alik vihastas ja tõi kirve. R. Polištšuki sõnul lõi Alik kannatanut kirvega lüües ka mööda ühe korra, vastu põrandat (tl 233). R. Polištšuki sõnul oli Alikul raskusi enesekontrolliga (R. Polištšuk kasutas väljendit „katus lendas“), oli maruvihane ja nõudis vaid telefoni unustades nagu tüli elektri pärast ja seetõttu võttis R. Polištšuk tulekustuti ja pritsis kannatanut ja A. Bolšakovi sellest tulnud vahuga. Kuna R. Polištšuk sai ka ise silmadesse vahuga jooksis ta majja kus vett polnud ja Violla pakkus et lähevad õue ja ta valab vett R. Polištšuki kätele, et too saaks silmad puhtaks. Pesid silmad ära läks R. Polištšuk tagasi majja, Violla jäi temast õue. R. Polištšuk hakkas viina jooma Gga ja umbes 15 min pärast tulid Violla ja Alik ka majja. R. Polištšuki sõnul oli kosta kannatanu karjumist umbes 5 minutit. Kui R. Polištšuk läks urineerima siis ta läks karjuva kannatanu juurde ja küsis mis too karjub ja too solvas R. Polištšuki ning nõudis Alikut. R. Polištšuk käskis tal vait olla, käis tualetis ära ja läks tagasi majakesse. Siis nad jõid üheskoos ja vahepeal käis Alik ära õues mitu korda, olles ära korraga 5-10 minutit ja ühel korral käis ka Violla õues. Kannatanu karjus ja röökis seal kuni mingi hetk oli vaikus. Hommikul hakkas Alik rääkima, et R on surnud, R. Polištšuk näitas kus oli surnukeha ja kirjeldas, et see oli kõhuli asendis. Surnukeha lohistama hakkasid nad järgmisel päeval kuna Violla tahtis haagist pesta. Jalgadest tiris R. Polištšuk koos Gga. R. Polištšuk oli küllalt segaduses vaatlust teostades mitmendal päeval nad seda
surnukeha lohistasid ning arutledes endamisi kõva häälega ütles „Laip oli veel seal. Noh, see tähendab, tõmbasime ta välja kolmandal päeval, tuleb välja eks? Vaat teie, meie tapsime ta täna, jah, pärast ...“(tl 253) ja peale seda „Tapsime, jah, tuleb välja, me tapsime ära.“(tl 254). Koheselt peale seda hakkas R. Polištšuk selgitama, et mitte nemad ei tapnud, temal endal pole sellega mingit pistmist ja peale laiba lohistamist käis ta seal suvilas ühe korra koos Aliku ja Viollaga ja teise korra üksi (ca nädal aega peale sündmuse toimumist). Samuti hakkas R. Polištšuk rääkima, et ta ei tea mis Rga juhtus, et tema ei tea kes ta tappis.
142.Kohtu hinnangul saab R. Polištšuki ütlusi sarnaselt teiste süüdistatavatega osaliselt usaldusväärseks pidada. Nimelt on usaldusväärsed need ütlused mis kattuvad teiste kogutud tõenditega. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et kohtueelse menetluse kestel hakkas R. Polištšuk oma versiooni juhtunust täiendama. Ütluste ja olustikuga seostamise protokollist on näha, et R. Polištšukile meenus ka tema enda poolne elektri osas nõudmiste esitamine S. Jile. Seega R. Polištšuk tegelikult tunnistas, et ta ei vaadanud niisama kõrval, vaid hakkas ise ka nõudma elektri sisse lülitamist ja kuna ohver sellest keeldus, siis nõustub kohus prokuröriga, et see võis olla R. Polištšukile põhjuseks hakata vägivalda kasutama. Vaatamata asjaolule, et iseendal ta süüstavat käitumist ei näinud täpsustas R. Polištšuk ütluste seostamisel olustikuga, et enne kui ta tulekustuti haaras lõi A. Bolšakov kannatanut kätega, rusikatega näkku. Ruslani juuresolekul tegi Alik umbes kolm lööki ning R üritas teda tagasi tõrjuda. Veri oli sel ajal juba näo peal. Siis tuli Alik kirvega ja hakkas vastu jalgu lööma. Lõi vastu jalalabasid ja põlvi, mõlemasse kohta paar korda. Tulekustutiga hakkas R. Polištšuk kannatanut ja A. Bolšakovi kastma väidetavalt põhjusel, et mehed maha rahuneksid. Samuti meenus R. Polištšukile ütluste seostamisel, et pärast tulekustutist laskmist jätkasid nad joomist, kuid ta siiski käis ka väljas. Nimelt jätkas S. J karjumist. R. Polištšuk läks õue, tualetti ning tunnistab ka, et läks haagissuvila juurde ja ütles ohvrile ebatsensuurseid väljendeid kasutades, et mida sa siin karjud. On eluliselt usutav, et järelikult häiris kannatanu tegevus jätkuvalt R. Polištšukki, mida kinnitavad ka A. Bolšakovi ütlused, mille kohaselt tõenäoliselt tapmise lõppfaasis ütles R. Polištšuk, et enam ei karju ohver midagi. Lisaks meenus R. Polištšukile, et ka A. Bolšakov ja V. Ivanova käisid mitu korda väljas kuid ülekuulamisel ei maininud R. Polištšuk haagisest väljas käimistest sõnagi.
143.Seega nii nagu V. Ivanovagi puhul hakkas R. Polištšuki versioon ütluste seostamisel täpsemaks muutuma ning tema jutust on kohtu hinnangul usaldusväärsed need osad, mis langevad kokku teiste tõenditega. Küll aga jätkuvalt distantseeris ta iseennast teost, enda osalust minimeerides ent ütluste seostamise toimingu lõpus kasutas jutu sees väljendit „meie tapsime.“ Peale väljaöeldut sattus R. Polištšuk nähtavalt segadusse, üritas oma lauset ümber sõnastada. Tema pahameelt oma libastumisest ja püüdlust sõnastust muuta, kinnitab ka jälitustoimingu protokoll milles 01.09.2022 toimunud vestluses kambrikaaslasega ropendab väga palju võrreldes varasemate vestlustega, on närvilisem ning selgitas, et ütluste seostamise käigus ajasid politseiametnikud ta segadusse ning ta ütles, et „kui me ta tapsime.“ Seejärel fraseeris ta ümber lause, et „kaamerale oleks.“ Ehk siis kambrikaaslasele ta kinnitab otsesõnu, et ta üritas lauset, milles kinnitas nende poolt grupis ohvri tapmist ümber fraseerida. Seejärel uuris R. Polištšuk kambrikaaslaselt, kas kambrikaaslase arvates jäi ta sellist lauset öeldes vahele. Asjaolu, et tegemist ei olnud kogemata vale lause kasutamise ja sõnastusega, leiab kinnitust veel teistegi jälitustoimingu protokollidega milles R. Polištšuk arutab kambrikaaslasega talle määratava karistuse pikkuse üle. 17.06.2022 toimunud vestluses avaldas R. Polištšuk, et tema jaoks on kõige tähtsam, et üle kuue aasta ei anta. Kui üle kuue antakse, siis on lõpp. Kohus nõustub täielikult prokuröri argumentatsiooniga, et kui R. Polištšuk poleks mitte midagi teinud ega omaks mingit seost tapmisega, siis süütu inimene ei ole nõus lihtsalt 6 aastat vangis veetma. Samuti rääkis R. Polištšuk 05.07.2022 vastu 06.07.2022 toimunud vestluses, et ta mõtles, et äkki läheb selle laibaga õnneks. Kui ta oleks teadnud, et õnneks ei lähe, oleks jalga lasknud. Taaskord, kui R. Polištšuk ei oleks mitte
midagi teinud ja ainult kaklust lahutanud, siis ei peaks lootma, et läheb õnneks. Samuti kasutas R. Polištšuk oma kambrikaaslasega vestlemisel väljendit, et tema on в отказе (eituses) - see ei tähenda seda, et R. Polištšuk oleks süütu ega ole midagi teinud. See tähendab, et ta lihtsalt eitab kõike ja distantseerib ennast.
144.Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et R. Polištšuk kasutas käsi ja nuga. Jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et R. Polištšuk rääkis 07.07.2022 vestluses oma kambrikaaslasele, et kirvel pole sada protsenti tema sõrmejälgi. Tema ei võtnud seda kätte. Nemad jamasid kirvega. Nuga ei leitud. Selles osas oli R. Polištšukil õigus. Sündmuskohalt äravõetud ja teo toimepanemise vahendiks olnud kirvelt ei leitud R. Polištšuki DNA-d, leiti üksnes V. Ivanova ja A. Bolšakovi DNA-d ning tulenevalt kohtule esitatud tõenditest oligi kirves A. Bolšakovi ja V. Ivanova käes. Samas noa käes hoidmist ei ole R. Polištšuk kambrikaaslasele eitanud. Ta ütles, et nuga ei leitud, kuid kordagi ei ole ta öelnud, et ta poleks nuga käes hoidnud või seda kasutanud. R. Polištšuki teopanuse hindamisel arvestas kohus 07.07.2022 toimunud vestlust kambrikaaslasega jalatsite teemal. Kui kambrikaaslane viitas R. Polištšuki tossudel tuvastatud verele siis R. Polištšuk tundis muret selle pärast ja hakkas mõtlema, mida politseile jalatsitel oleva vere kohta öelda. Variandina pakub, et ta saab öelda, et kui laipa välja tassiti, siis pea kukkus maha. Seega hakkas R. Polištšuk kambris välja mõtlema valesid versioone selle kohta, kuidas veri tema jalatsitele sai. Ta hakkas välja mõtlema legendi, kuid kohus nõustub prokuröri järeldusega, et tegelikult oli R. Polištšuk tapmise ajal kohal ja aitas S. Ji surma saabumisele igakülgselt kaasa. Kohus nõustub ka siinkohal prokuröri järeldustega, et R. Polištšuki välja pakutud versioon kinnitab tegelikult kõri lõikamise asjaolu. Nimelt, kui ta pakkus kambrikaaslasele variandina selle, et pea kukkus haagiselamust välja tõstmisel maha, siis pidi ta teadma, et ohvri pea oli vigastatud ning kõri läbi lõigatud juba enne haagisest välja tõstmist. Muidu räägiks ta, et surnukeha kukkus maha, mitte pea. Edasi ütles R. Polištšuk kambrikaaslasele, et asjade peal tal verd ei ole, et kõik jõudis hävitada. Ka see näitab, et tegelikult oli R. Polištšuk palju suuremal määral verega koos, kui ta oma ülekuulamisel rääkis või asitõendite vaatlusel nähtus. See kinnitab aga asjaolu, et tema osales tapmise toimepanemises. Kuivõrd R. Polištšuk ise kinnitas kambrikaaslasele, et ta oli verine kuid hävitas ja pesi oma riideid, et jälgi näha ei jääks. Samuti selgitas ta 11.07.2022 toimunud vestluses täpsemalt kambrikaaslasele, kus veri oli: tossudel oli üsna palju verd, pritsmed, tilgad; pesi neid kaks korda masinas, aga nokamütsil oli ka väike tilk, mille ta lumega välja hõõrus ja siis üks kord pesi, aga politsei leidis selle ikka üles. Seega R. Polištšuk on eluliselt usutav, et vahetult pärast tegu oli ta ulatuslikult verine mis kinnitab prokuröri järeldusi, et R. Polištšuk oli üks tapmise toimepanijatest ning kummutab igakülgselt väited ütlustest, et ta viibis vaid toas ja ainsaks tegevuseks oli A. Bolšakovi ja kannatanu kakluse lahutamine. Eeltooduga on tuvastatud, et R. Polištšuk osales siiski aktiivselt tapmises ja lõi ise noaga kannatanut.
145.Füüsilise vägivalla kasutamist R. Polištšuki ja A. Bolšakovi poolt kinnitab V. Ivanova, kelle ütluste kohaselt, mida kinnitas ütluste seostamine olustikuga nähtub, et kannatanu karjus A. Bolšakovi, kuid A. Bolšakov ei läinud välja ja välja läks R. Polištšuk. V. Ivanova ütluste kohaselt kannatanu ja R. Polištšuk karjusid omavahel midagi ja siis hakkas kannatanu karjuma, et ta jalgadel on valus. Ka A. Bolšakov oli siis välja läinud, kuid mitte treilerisse, vaid sinna juurde. Kannatanu jätkas karjumist ning kui A. Bolšakov ja R. Polištšuk tagasi majja läksid olid A. Bolšakovi käe tagaküljel verd kuid oli veel kuulda kannatanu pominat. Seega on tuvastatud, et esmalt R. Polištšuk ja A. Bolšakov peksid kannatanut mille peale kannatanu karjus, et ta jalgadel on valus millest tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kannatanu jalgu vigastati esimesena. Kuivõrd kannatanu jalgadel olid noa torkejäljed on eluliselt usutav, et R. Polištšuk lõi haagises sees ohvrit noaga reitesse mis tingis S. Ji valuhüüded, et jalgadel on valus. Kohtu hinnangul on see eluliselt usutav kuivõrd S. J hiljem majja enam ei läinud, kuigi enne käis tema ka maja ja haagiselamu vahet. Süüdistatavad V.
Ivanova ja R. Polištšuk ning G. J ütlevad kokkulangevalt, et ohver kutsus pidevalt A. Bolšakovi enda juurde haagiselamusse, kuid ise majja rohkem ei tulnud. Kannatanul polnud see enam võimalikki pärast reite vigastamist - surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt ta peale nende vigastuste tekkimist enam liikuda ei saanud. Seega jäi kannatanu sinna lamamisasemele istuma, veri valgus pükstele selliselt nagu asitõendite vaatlusprotokollides tuvastatud. Samuti on tuvastatud, et peale eelkirjeldatut jõid süüdistatavad üheskoos majas alkoholi edasi ning kannatanu jätkuvalt karjus oma haagisest kuid liikumas teda enam ei olnud näha.
146.R. Polištšuki ütlustest peab kohus sarnaselt prokuröriga oluliseks V. Ivanovaga kokkulangevaid osasid, näiteks seda, et A. Bolšakov oli koos R. Polištšukiga haagises või selle juures ning lõi ohvrit rusikatega korduvalt näkku. Ka R. Polištšuk kinnitab, et tema oli sel ajal haagises sees ning ohver karjus valust. Kuivõrd R. Polištšuk on terve menetluse kestel üritanud enda osalust kakluses minimeerida on põhjendatud alus arvata, et V. Ivanova on seda olukorda kirjeldades olnud ausam kui R. Polištšuk. Analüüsides konflikti algust ja seda, et on tõendatud R. Polištšuki ja A. Bolšakovi poolt samaaegselt S. Jile etteheidete tegemine, siis on eluliselt usutav, et R. Polištšuk jättis enda poolt tehtud noalöögid reitesse mainimata, püüdes näidata ennast paremast küljest ja proovides vältida grupis teo toimepanemise süüdistust. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtuvalt olid kannatanul ka näos, kehatüvel ja jäsemetel tömbile traumale iseloomulikud vigastused. Ekspert selgitas, et need vigastused on pigem löökidest kõva tömbi esemega, mis võivad olla rusikalöögid. Samuti on eluliselt usutav, et näkku löögid pidid eelnema kirve kasutamisele kuna kui juba kirvelööke tehtud, siis puuduks vajadus rusikaga lisaks lüüa. Seega füüsilise vägivalla kasutamise osas on V. Ivanova ja R. Polištšuki versioon kokkulangev rusikatega löökide osas ning kuna etteheiteid ohvrile oli nii A. Bolšakovil kui ka R. Polištšukil, siis loeb kohus eluliselt usutavaks, et lööke kannatanu pihta tegid mõlemad mehed – nii R. Polištšuk kui ka A. Bolšakov.
147.R. Polištšuki ütlusi selle kohta, et A. Bolšakov lõi lisaks rusikatele ohvrit ka kirveseljaga korduvalt vastu jalgu peab kohus usaldusväärseks kuna surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt kinnitab, et kannatanu alajäsemetel olid nahaalused verevalumid.
148.On tuvastatud, et peale peksmist S. J ei jätnud karjumist ning A. Bolšakov ja R. Polištšuk läksid kahekesi koos kannatanu ja selle haagise juurde selliselt, et R. Polištšuk läks haagisesse sisse ja A. Bolšakov jäi ukse ette ning on tuvastatud, et S. J karjus valust. A. Bolšakov rääkis kohtus, et tema lõi kannatanut mõnel korral kirvega küll, kuid ainult vastu jalgu. Seega A. Bolšakov ei eita ohvrile vastu jalgu löömist ning surnukehal on tuvastatud ka verevalumid. Seega selles osas langevad A. Bolšakovi ütlused R. Polištšuki ütlustega kokku ning tõendatud on ka A. Bolšakovi poolt korduvalt kannatanule kirvega vastu jalgu löömine. Samuti on eluliselt usutav ja loogiline, et A. Bolšakov ja R. Polištšuk mõlemad lõid konflikti alguses ohvrit üks noa ja teine kirvega vastu jalgu, kuna nad mõlemad olid tema peale vihased ning kohtupraktikas pole erandlik, et ühe vägivaldsus tõmbab kaasa ja sütitab ka teist. Kuna surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt noahaavad tekitatud enne raiehaavu on kohtu hinnangul tuvastatud, et R. Polištšuk lõi terariistaga kannatanut esimesena.
149.Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse punkt 7 (vt lahendi p 60) kohaselt esinesid ohvril mõlemal reiel olevatele torke-lõikehaavadele lisaks ka torkelõikehaavad vasakul rangluu piirkonnas (kaasneva vasakpoolse õhkrinnaga) ja vasakul pool kaela tagapinnal, mis võisid olla tekitatud teravaservalise torkelõikevahendiga (noaga), mille tera laius on orienteeruvalt 2 cm. Ulatuslikud pehmete kudede defektid paremal õlavarrel võisid olla tekitatud teravat lõikeserva omava esemega (sh noaga, kirvega). Eksperdiarvamuse punktis 8 (vt lahendi p 62) täpsustab ekspert ohvri kehaasendit ning tema pihta tehtud löögisuundi. Eksperdi hinnangul on elupuhune torke-lõikehaav vasaku rangluu piirkonnas
tekitatud suunaga eest taha alanevalt, kannatanu kehaasendit selle vigastuse tekitamise ajal ei ole võimalik kindlaks teha. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud kannatanu riideid (vt lahendi p 78 jj), tõendab ohvri T-särgi esiküljel mitmete kangakahjustuste olemasolu, mis läbivad kangast ning on omased teravaservalise torke-lõikevahendi kahjustustele.
150.29.04.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi Ruslan Polištšuki kinnipidamisel vabatahtlikult välja antud ja äravõetud riideid – jalatsid, teksapüksid, seljakott asjadega ja mobiiltelefon Samsung. Vaadeldud siis asju mida R. Polištšuk Tuulemaa 6 toas nr 106 välja andis meenutusega, et need on tema riided, mis olid tal seljas siis, kui kusagil märtsikuus 2022 oli ta Aliku ja Violla külas mahajäetud suvilas Q teel ning kui tekkis konflikt Aliku ja P (kannatanu) vahel. R. Polištšuk andis vaatluseks siniseid paeltega spordijalatsid Saucony, millel puuduvad silmaga nähtavad määrdumised; helesinised teksapüksid Lindex, suurus 44, koos püksirihmaga; musta värvi seljakott mille esimesel taskul on auto pilt. Kotis asuvad Swedbanki deebetkaart R. Polištšuki nimele, kokkuvolditud teatis riigilõivu tasumisest elamisloa vormistamisel, 2 pastapliiatsit, küünetangid, musta kaantega kummiga suletav märkmik, kasutatud maskid 2 tk. Samuti andis R. Polištšuk vaatluseks oma mobiiltelefoni Samsung Duos, mis asus voodi all olevas kastis ning mille IMEi kood 1: xxx, IMEI kood 2: xxx. Vaatlusprotokollis asju välja andes on R. Polištšuk märkinud, et T-särgi ta viskas ära kuna tal ei ole kuskil pesu pesta ja tavaliselt ta T-särke ei pesegi, viskab välja ja ostab endale uusi, kampsunit tal tol päeval seljas ei olnud. Fototabel vaadeldud esemetest asub 17-l leheküljel.
151.22.06.2022 teostatud vaatlusprotokollis on vaadeldud eraldi R. Polištšukilt ära võetud riideid eesmärgiga tuvastada ja fikseerida võimalikke verejälgi esemetel. Esmalt vaadeldi ära võetud spordijalatseid (vt fotod 5-16), need on kulumistunnustega, paeltega, külgedel musta ja valget värvi joontega. Spordijalatsite tallad on osaliselt sinist ja osaliselt valget värvi. Spordijalatsite keele siseküljel on kulunud kirjega etikett, millel on jalatsite suuruseks märgitud „USA 10" (vt foto nr 7). Vasaku spordijalatsi vasakpoolsel küljel ja parema spordijalatsi parempoolsel küljel on kirjed „EVERUN" ja „GUIDE 9" (vt fotod nr 10 ja 13). Mõlema spordijalatsi tallal, ninaosas, on kirje „saucony" (vt fotod nr 11 ja 15). Mõlema spordijalatsi külgedel ja ninaosal on visuaalsel vaatlusel näha tumedat tooni määrdumisi. Määrdumisi kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega, mis vere olemasolule positiivset tulemust ei anna. Teksapükse LINDEX parempoolse sääre tagaküljel, alumises osas, on tumedat tooni määrdumine (vt foto nr 31). Määrdumist kontrollitakse indikaatorlahusega, mis annab nõrga positiivse tulemuse verele. Vähesed tumedamat tooni määrdumised esi- ja tagaküljel vere olemasolule tulemust ei anna. Äravõetud jopel ja dressipluusil määrdumisi ei tuvastata, samamoodi töötlemisel lahusega verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Lisaks on vaadeldud Tuulemaa 6 äravõetud T-Särki, spordijalatseid „Sandic“, dressipükse, jälgi verele ei tuvastatud.
152.Eraldi vaadeldud spordijalatsid „Saucony" ja valget värvi spordijalanõusid 15.08.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis. Sinist värvi spordijalatsitel „Saucony" on kulumistunnused, paeltega, on valget ja musta värvi jooned. Spordijalatsite tallad on osaliselt sinist ja osaliselt valget värvi (vt foto nr 6). Spordijalatsite keele siseküljel on kulunud kirjega etikett, millel on jalatsite suuruseks märgitud „USA 10". Lumiscene'iga töödeldes tekkis verele omane reaktsioon paremajala jalatsi tekstiilist pealsel ja nööridel kogu päkaosa ulatuses ning vasaku jala jalatsi tekstiilist pealsel ja ninaosal (vt fotod nr 8 ja 9). Samuti tekkis reaktsioon mõlema jalatsi tallal mitmes kohas (vt foto nr 9). TetraBase test andis kõigis võetud proovides verele negatiivse reaktsiooni. Teised vaadeldud spordijalatsid on valget värvi, samuti kulumistunnustega, paeltega kinnitatav. Jalanõude keele välisküljel on logo ja kirje „Sandic“ (vt foto nr 22), suurus 43. Visuaalsel vaatlusel jalatsitel verekahtlast määrdumist ei tuvastatud. Vere olemasolu kontrollimiseks töödeldi jalatseid Lumiscene lahusega. Lumiscene'iga
töödeldes tekkis verele iseloomulik helendus nii parema kui vasaku jala jalatsi pealispinnal, täppidena kogu jalatsi ulatuses, sealhulgas sisetallal (vt foto nr 24 ja 25) ja mõlema jalatsi tallal (vt foto nr 26).
153.Seega R. Polištšuki juttu jalatsite ja nokkmütsi kohta kinnitavad vaatlusprotokoll ning asitõendite vaatlusprotokollid, mida kohus täielikult usaldusväärseks peab. Protokollis fikseeritu kummutab R. Polištšuki ütlused selles osas kus ta räägib, et ta viskab riided minema mitte ei pese neid. T-särkide minemaviskamine peale määrdumist ja seejärel uue ostmine ei ole kohtu hinnangul R. Polištšuki majanduslikku seisu arvestades eluliselt usutav. Asitõendi vaatlusprotokollid, milles on vaadeldud R. Polištšuki spordijalatseid Saucony (pakend nr RP ASV 1), tõendavad, et jalatsitel oli tumedat tooni määrdumisi, kuid TetraBase lahusega kontrollimine verele positiivset vastet ei andnud. Samas võeti proovid ja saadeti DNAekspertiisi, kuid ka see ei kinnitanud ohvri vere esinemist. Samas asitõendi vaatluse käigus töödeldi jalatseid Lumiscene lahusega, mille tagajärjel tekkis verele omane reaktsioon parema jalatsi tekstiilist pealsel ja nööridel kogu päkaosa ulatuses ning vasaku jalatsi tekstiilist pealsel ja ninaosal. Samuti tekkis reaktsioon mõlema jalatsi tallal mitmes kohas (foto F-8). Siinkohal nõustub kohus prokuröriga, et on väga oluline meenutada R. Polištšuki vestlust kambrikaaslasega, kus ta ütles, et ta pesi jalatseid kaks korda pesumasinas. Ütlusi andes järelikult valetas, et ei pese riideid kuna tal puuduvad selleks võimalused ning seda kinnitab ka asjaolu, et esitatud fototabelis R. Polištšuki asjade juures on pesupesemise kapslid (vt foto 18-19 fototabelis lk 14), mis viitavad, et R. Polištšuk siiski peseb pesu ning eeldatavasti masinas kuivõrd nende kapslitega pesu pesemine käsitsi on pigem raskendatud. Samuti olid ülejäänud R. Polištšuki riided määrdumiseta mis viitab siiski pesupesemise võimaluste olemasolule. Samas on oluline, et helendus, mis jalatsitel tekkis, langeb kokku R. Polištšuki kirjeldusega kambrikaaslasele vere asukoha ja olemuse osas. Ka Alik Bolšakov kirjeldas just selliselt R. Polištšuki jalatsite määrdumist. Seega pesemine küll ei võimaldanud DNAekspertiisi käigus ohvri verd leida, kuid asitõendi vaatlusprotokollidega on tõendatud verele iseloomuliku helenduse tekkimine ning kuna see langeb kokku teiste tõenditega, on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et R. Polištšuk on üks teo toimepanijatest.
154.Sama kehtib R. Polištšuki nokkmütsi kohta, mida vaadeldi kahel korral ja töödeldi erinevate lahustega. 28.06.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud halli värvi nokkmütsi, millel esiküljel on kollast värvi ja sinist värvi inimese kujutis mille kõrval on kollast värvi kirje „The moving Company" (vt foto nr 3-4). Visuaalsel vaatlusel nokamütsil verekahtlaseid jälgi ei tuvastatud. Luminooli lahusega töötlemisel nokamütsil helendusi ei tekkinud. Lisatud fototabel 4-l leheküljel. Teisel korral Lumiscene lahusega töötlemisel tekkis nõrk verele omane helendus nokamütsi siseküljel tagumisel äärel ja siseküljel eesmisel osal. Prokurör viitas ning kohus nõustub märkusega, et selle protokolli allmärkus on oluline, kuivõrd see kirjeldab, millal ja kuidas Lumiscene toimib. Eriti oluline on asjaolu, et Lumiscene lahus võimaldab tuvastada verejälgi ka pärast pesemist (foto 9). Nokkmütsist rääkis samuti R. Polištšuk oma kambrikaaslasele (vt lahendi p 155 jj) ning A. Bolšakov oma ütlustes (vt lahendi p 105 jj).
155.20.09.2022 koostatud jälitustoimingu protokollis koos CD plaadiga on toodud R. Polištšuki vestlused Tallinna vangla kambris R5-16 ajavahemikul 17.06.2022 kuni 11.07.2022 (II kd, tl 161-185). Protokolli kohaselt räägib R. Polištšuk kuidas teda süüdistatakse grupiviisilises paragrahvis ning karistus on 6-10 aastat vangistust. R. Polištšuk räägib kuidas ta ei tundnud kannatanut ja räägib kuidas teised julmalt peksid kannatanut kirveseljaga. Viitab, et üks aitas vaid peita, et tema saab vabaks. Violla osas arvab, et teda ei vabastata ja Bolšakovile viitab kui varasemalt tapmise eest karistatud isikule mis mõjutab ka otsust, karistuse aega. R. Polištšuk arutleb vestluspartneriga temale määratava karistuse pikkust, leides, et üle 6 aasta ta poleks nõus istuma. R. Polištšuk viitab, et tema kaasosaline
juba prooviks ühel korral sama kannatanut tappa, istus selle eest vanglaski lisaks varasemale teisele tapmisele. Vestluses räägivad mehed omavahel ka võimalusel ära minekust Ukrainasse. Et kui R. Polištšuk oleks teadnud, et ei lähe õnneks selle laibaga siis oleks jalga lasknud sealt (II kd, tl lk 167). Vestluspartner annab soovituse R. Polištšukil teise mehe kaela ajada süü kuid R. Polištšuk selgitab, et on dokumendid kus üks mees räägib tema peale, et ta lõikas kõri läbi ja viskas noa ahju ja olustikku kuidas nii Alik kui R. Polištšuk kannatanu juures kordamööda käisid (II kd lk 168-169). R. Polištšuki sõnul A. Bolšakov ja V. Ivanova tunnistavad, et peksid kannatanut kuid ei tapnud ja ajavad tapmise R. Polištšuki süüks kuid R. Polištšuk ei tunnista midagi. R. Polištšuk muretses vere pärast tossudel, kirjeldas, et veri sattud jalanõudele kui ta laipa välja tiris, pea olevat maha kukkunud ja pritsinud tema tossude peale. Asjad jõudis R. Polištšuk oma jutu kohaselt kõik hävitada. R. Polištšuk loeb kambrikaaslasele ette V. Ivanova ütlusi, kus naine räägib, et A. Bolšakov võttis kirve ja lõi R pihta, Violla kiskus kirvest käest ja siis lõi kaks korda kannatanut kirve tagumise osaga vastu jalgu. Veel loeb R. Polištšuk ette mida G kirjutas, et Violla ja R. Polištšuk viskasid laiba haagisest välja, J läks appi neile ja märkas, et R kõri on läbi lõigatud. Samuti luges R. Polištšuk ette A. Bolšakovi ütlused – „R oli haagise sees, istus voodil, ja Alik seisis väljaspool haagist ukse juures. Löömise ajal olid Viola ja Ruslan Aliku kõrval... ...Sel ajal kui Alik lõi kirvega vastu R jalgu kummardus R valust ettepoole ja kahtlustatav riivas ühe korra kirvega tema pead.“ R. Polištšuk räägib edasi kuidas ta muretses, kas laip ikka maeti. Protokollis toodud vestlusest nähtub, et R. Polištšuk kastis sündmuskohal teisi tulekustutiga, et nad maha rahuneks. Vestluse järgi A. Bolšakovil sõitis katus ära ja R. Polištšuk ei tahtnud, et ta kannatanu maha lööks. Samuti räägib R. Polištšuk kannatanu vigastustest, et kannatanul olid torkehaavad noaga ja luud kirvega vigastatud ja pea. Arutletakse karistuse suuruse üle. R. Polištšuk märgib, et tuleb tõendada mille eest ta tappis, tal pole motiivi ja märgib, et ta ei tunnista süüd. R. Polištšuk avaldab, et sooviks tosse tagasi saada, neil oli vaid vere pritsmeid, tilgad ja ta pesi neid kaks korda, et soovis nendega tööl käima hakata. Nokkmütsile jäi üks tilk verd mille R. Polištšuk puhastas süljega, siis täpsustas lumega ja näha midagi ei jäänud. R. Polištšuk kirjeldas, et pesi hiljem veel masinas mütsi kuid ikka leiti jälg sealt.
156.Kohtule on esitatud ka 19.09.2022 koostatud jälitustoimingu protokoll ning selles on kajastatud 17.06.2022, 05-06.07.2022, 07.07.2022, 11.07.2022 toimunud R. Polištšuki vestlust TV kambris R5-16. Sama vestlus on identselt kajastatud 20.09.2022 koostatud jälitustoimingu protokollis (II kd, tl 161-184) ning selle sisu olulised osad on eelnevalt kohtul avatud (vt eelmine punkt) mistõttu ei dubleeri kohus protokolli sisu.
157.Jälitustoimingu protokollis koos CD plaadiga on kajastatud R. Polištšuki vestlusi 01.09.2022 Tallinna vangla kambris R5-16 (II kd, tl 214-221) ning selles räägib R. Polištšuk, et asitõendina saeti välja koht põrandast kus laip haagises vedeles. Seejärel avaldab pahameelt politseiametnike uurimisviisile, et nad küsivad ühte küsimust erinevate küsimustena ja R. Polištšuk muretseb, arutleb kambrikaaslasega kas ta rääkis end vahele (II kd, lk 215-216).
158.Kohus nõustub prokuröriga, et analüüsides A. Bolšakovi, G. Ji ja V. Ivanova ütlusi, siis kõik kolm paigutavad üheselt ja kokkulangevalt oma ütlustes R. Polištšuki kätte ehitusnoa. Mitte kellegi teise kätte mitte ühelgi ajahetkel nuga ei paigutata. Samuti ütlevad kõik eelnimetatud isikud, et R. Polištšuk viskas ehitusnoa ahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt teostati 04.05.2022 sündmuskohal vaatlus ning tuhatünni tühjendamise ja tuha sõelumise järgselt leiti tuha seest ehitusnoatera mis näitab, et eelkirjeldatud viisil just R. Polištšuk käitus. Leitud ehitusnoa tera oli laiusega 1,9 cm, ka see vastab surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis sätestatud noatera laiusele. Seega tuha seest leitud noatera kinnitab noa viskamist ahju ning nuga on tõendeid kogumis hinnates olnud mitte kellegi teise kui R. Polištšuki käes. Siinkohal tuleb tähele panna ka asjaolu, et G. Ji ütlustest nähtuvalt ütles Ruslan talle, et tema lõikas Rl kaks korda kõri läbi. Seega saab lugeda
tuvastatuks, et R. Polištšuk on ka ise tunnistanud G. Jile, et nuga on olnud tema käes ja ta on seda kannatanu peal kasutanud. Kuivõrd on tõendatud vähemalt 4 elupuhuse torke-lõikehaava tekitamine kannatanule, mille puhul on kasutatud nuga siis on põhjendatud alus arvata kogutud tõenditele tuginedes et need vigastused on põhjustanud R. Polištšuk. Seega et R. Polištšuki teopanus grupiviisilisse tapmisesse on kannatanu korduv löömine noaga ehk kõik kannatanul tuvastatud torke-lõikehaavad on ohvrile põhjustanud R. Polištšuk kuivõrd tõenditest tulenevalt polnud nuga mitte ühegi teise süüdistatava käes. Kohtupraktikas pole tavatu, et süüdistatav end teost distantseerib ning nii on teinud ka R. Polištšuk, püüdes näidata kõike ainult A. Bolšakovi ja ohvri vahelise konfliktina kuhu tema heatahtlikult sekkus. Taoline R. Polištšuki versioon, et tema pole midagi teinud ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne kuivõrd kogutud tõendid viitavad vastupidisele.
159.Kokkuvõtvalt on tõenditega tõendatud, et R. Polištšuk lõi kannatanut korduvalt käte ja noaga.
160.Ruslan Polištšuk peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2022 kell 19:47 Tuulemaa 6, Tallinn KrMS § 217 lg 3 alusel. Kinnipidamise protokolli kohaselt võeti R. Polištšukilt ära seljas olnud riideesemed (nokkmüts, jope, dressipluus, t-särk, jalanõud, püksid) ja mobiiltelefon Samsung. Kinnipidamise protokolli juures on fototabel 6-l lehel, fototabelist nähtub R. Polištšuki mõlemal õlavarrel olevad ulatuslikud tätoveeringud. R. Polištšuki riideid on vaadeldud eraldi asitõendi vaatlusprotokollides.
161.Kohtule on esitatud ka nõudekiri OÜ-le xxx, milles palutakse väljastada informatsioon, kas perioodil 01.03.2022-21.04.2022 on pandimajaga sõlmitud lepinguid süüdistatavate, kannatanu ja teiste selles kriminaalmenetluses tähtsust omavate isikutega. Vastusest nähtub, et R. Polištšuk on 17.03.2022 sõlminud lepingu millega on tuvastatud, et R. Polištšuk viis 17.03.2022 s.o vahetult peale S. Ji tapmist pandimajja laptopi HP koos ruuteriga Huawey kuid ilma laadijata saades selle eest 60 eurot. Grupp
162.A. Bolšakovile, R. Polištšukile ja V. Ivanovale on süüdistus esitatud grupis S. Ji tapmises.
163.Nii kaitsja kui prokurör viitasid Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on Riigikohus kaastäideviimisega seoses lahendis nr 3-1-1-97-04 p 21.1 rõhutanud, et „Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes.“ Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Seega on kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooria. Iga täideviija ei pea realiseerima vahetult kõik koosseisutunnused, vaid piisab, kui ta lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse (3-1-1-108-06, 3-1-1-62-07 p 25). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-18-08 märkinud, et „Kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige KarS § 21 lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist“ (RKKKo nr 31-1-97-04, p 21). Kaastäideviijate teopanus tervikusse peab olema oluline. Praktiliselt
tähendab kaastäideviimine seda, et mitu isikut on võrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime panna ja et iga toimepanija saab mistahes hetkel teo toimepanemise katkestada.
164.Eeltoodud seisukohta ning kaastäideviimise kontseptsiooni silmas pidades nõustub kohus prokuröriga, et tõendite pinnalt on käsitletavas kriminaalasjas järeldatav, et enne sündmuskohale saabumist ei olnud süüdistatavatel kokkulepet, et koos ja ühiselt hakatakse S. Jit erinevate vahenditega peksma, rääkimata tapmisest. Olukord muutus siis kui S. J ennast ebaviisakalt ja ülbitsedes süüdistatavate suhtes väljendas, solvas, järjepidevalt karjus ning lubas politseisse teatada. On tuvastatud, et sellest hetkest hakkasid süüdistatavad tegutsema ühiselt ja kiitsid üksteise teopanused heaks. Esmalt kinnitab eelnimetatud järeldust asjaolu, et kõikidel süüdistatavatel oli etteheiteid kannatanule ning nad hakkasid neid etteheiteid koos S. Jile esitama. V. Ivanova ütluste ja olustiku seostamise protokolliga on tuvastatud asjaolu, et kui A. Bolšakov mainis, et ta oli S. Ji eest kinni istunud, siis hakkasid A. Bolšakov ja R. Polištšuk plaani pidama, mida teha S. Jiga, kuidas teda karistada, kas läbi peksta või mis. Seda, et enne füüsilise vägivalla kasutamist oli juttu mingist karistamisest, kinnitas tegelikult oma kambrikaaslasele ka A. Bolšakov. Jälitustoimingu protokollis ütles A. Bolšakov 21.06.2022 oma kambrikaaslasele, et sai ju räägitud, et ta pidi ainult peksa andma. Seega A. Bolšakov kinnitab plaani pidamist ning seda, et tegelikult lepiti omavahel kokku füüsilise vägivalla kasutamine S. Ji suhtes. V. Ivanova ütlustest nähtuvalt kuulis ta S. Jit, A. Bolšakovi ja R. Polištšukki nagu hullud treileris karjumas. Seega A. Bolšakov ja R. Polištšuk koos karjusid ja esitasid koos oma nõudmisi S. Jile, kiites selliselt üksteise tegevuse heaks. Ka R. Polištšuk selgitas, et nad olid A. Bolšakoviga kahekesi treileris ja nõudsid elektrit ja siis kasvas see üle arvete klaarimiseks A. Bolšakovi eelneva vangistuse ja A. Bolšakovi sõbra telefoni nõudmiseks ja sellesisuliste etteheidete tegemiseks. A. Bolšakov vihastas ka selle peale, et kannatanu solvas korduvalt teda ja tema naist V. Ivanovat. Kannatanu solvas V. Ivanovat kopli tüdrukuks ning andis mõista, et A. Bolšakov on naise osas väga vale valiku teinud. Seega on põhjendatud alus järeldada, et A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova tegutsesid kannatanu suhtes vägivalda kasutades kokkulepitult ja kooskõlastatult.
165.Sündmust tervikuna vaadeldes on kohus lugenud tuvastatuks, et kui süüdistatavad haagiselamu ja maja vahel käisid ja majja tuppa tulid, siis andsid nad teistele teada, mis oli toimunud või olid nad näinud, mida teised ohvriga teevad. Keegi neist ei sekkunud teise tegevusse. Kohus luges ebausutavaks R. Polištšuki kaklejate lahutamise versiooni ning V. Ivanova heatahtlikku soovi vägivallata kirve võtmist A. Bolšakovi käest. Kohus on tuvastanud, et mitte ükski süüdistatav ei sekkunud teise tegevusse, keegi ei takistanud, keegi ei kutsunud abi ega pidanud seda vajalikukski kuigi kannatanul olid sedavõrd ulatuslikud vigastused ja on tuvastatud, et ta röökis valust ja korises tõenäoliselt siis kui surema hakkas. Vastupidi, see häälitsemine veel ärritas süüdistatavaid. Oluline on asjaolu, et nii A. Bolšakovil, R. Polištšukil kui ka V. Ivanoval oli võimalik abi kutsuda, takistada või otsustada mitte kannatanut rünnata. Nii nagu G. J oli keeldunud tapmises osalemisest, oli ka teistel sama võimalus, kuid nad ei teinud seda mistõttu on põhjendatud alus järeldada, et A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova soovisid kasutada rasket füüsilist vägivalda kannatanu suhtes. Küll aga kasvas füüsiline vägivald sedavõrd intensiivseks, et süüdistatavad pidid aru saama, et pekstes kannatanut järjepidevalt elutähtsatesse piirkondadesse, annavad nad oma panuse ohvri surma saabumisse ja on tuvastatud, et selle füüsilise vägivalla tagajärjel ka S. J suri. Kohtu hinnangul tegutsesid A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova koos, ühiselt ja olid vaikimisi üksteise sellise käitumise heaks kiitnud. Kohtu hinnangul ulatus kõigi süüdistatavate tahe tapmiseni kuivõrd igaüks neist lõi kannatanut erinevatesse elutähtsatesse piirkondadesse – pähe ja rindkeresse kasutades selleks nii kirvest kui nuga. Kuigi kannatanut löödi paari-kolme tunniga mõõdetava ajavahemiku jooksul on kohtu hinnangul ajendid löömiseks olnud samad ning saab järeldada, et tegemist oli süüdistatavate ühise teootsusega kannatanu surmata. S. Ji peksmise tagajärjel tekitati kannatanule tõenäoliselt piinavat valu, tervisekahjustusi ja surm.
Olukorras, kus kaks süüdistatavat kasutavad kirvest ning üks nuga, lüüakse küll pähe, rindkeresse ja jalgu - ei ole võimalik vahet teha milline vahenditest oleks surmavam kui teine. Kuna kõik süüdistatavad kasutasid mingit vahendit, millega on surma põhjustamine vägagi kerge, olgu selleks nuga või kirves, siis pidid süüdistatavad kohtu hinnangul nõustuma ka kõikide võimalike saabuvate tagajärgedega. Kõik süüdistatavad andsid löökide tegemisega oma panuse tagajärje saabumisse ning kõigi süüdistatavate panus oli oluline. Igaüks süüdistatavatest pidi aru saama, et tema teo tagajärjel võib kannatanu surra ning objektiivselt sõltus teo tagajärg igast süüdistatavast.
166.Arvestades kohtus uuritud tõendeid ei ole ühegi süüdistatava käitumine ajaliselt ega ka ruumiliselt kuidagi teiste omast selgelt eristatav. Kuivõrd uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et kõik sündmuskohal viibinud inimesed olid tarvitanud alkoholi ja seda küllaltki suurtes kogustes, siis on selge, et nende mälupildid ja versioonid toimunust ei kattu üks ühele. Samas on kõikide sündmuskohal olnud isikute ütlustes kokkupuutepunkte ja kokkulangevusi teiste tõenditega mille abil on tuvastatud süüdistatavate teopanused. Kõikide sündmuskohal olnud inimeste ütlustest nähtuvalt olid nad kõik sündmuskohal ning pidevalt käis majast haagiselamusse ja haagiselamust majja liikumine, kus vaheldus ainult edasi-tagasi käinud inimeste arv. Kohtu hinnangul oli tegemist tahtliku ühise ja kooskõlastatud tegevusena, milles oli G. J kui ka V. Ivanova ütlustest tulenevalt küll juhtiv roll A. Bolšakovil ja R. Polištšukil kuid ka V. Ivanova panus oli oluline kuivõrd ka tema lõi kannatanut korduvalt kirvega. Kohtu hinnangul ei ole V. Ivanova roll käsitatav (pelga) kaasaaitamisena, sest on tõendatud, et ta täitis ise KarS § 113 objektiivse koosseisu tunnuseid. Seega on nii A. Bolšakov, R. Polištšuk kui ka V. Ivanova kõik nii ajaliselt kui ka ruumiliselt tapmisteoga seotud. Sellist süüdistatavate tegevust saab vaadelda üksnes üksteise tegevuse toetamise ja heakskiitmisena. Kaastäideviimise poolt räägivad selgelt ka asjaolud, et kõik vigastused on tekitatud süüdistatavate poolt paari-kolme tunniga mõõdetava ajavahemiku jooksul ehk lühikese aja jooksul ja ühes kohas.
167.Kaastäideviimist kinnitab kohtu hinnangul ka teojärgne koos tegutsemine: haagiselamust toodi ära ohvri isiklikud esemed, koos üritati vabaneda laibast ja teo toimepanemise vahenditest ning V. Ivanova pesi ja puhastas haagiselamu kuriteojälgedest. Pärast tapmist vedasid G. J, R. Polištšuk ja V. Ivanova laiba haagiselamust välja ning üritasid seda peita. Esmalt taheti laipa matta, kuid maapind oli liiga kõva. Seejärel veeti surnukeha kasvuhoonesse, kus see lebas mõnda aega. Siis lohistati seda edasi aeda ja kaeti kätte juhtuvate kaltsudega. Samuti prooviti surnukeha tükeldada, kuna jäsemed olid ebamugavas asendis, jäigad ning kehv oli peita. Nimetatut kinnitavad oma ütlustes A. Bolšakov, R. Polištšuk kui ka G. J. On tuvastatud, et A. Bolšakov käskis kohe teo toimepanemise õhtul R. Polištšukil hakata laibast vabanema. Samuti jälgis A. Bolšakov laiba peitmist ning kui laip mõne aja möödudes liigselt haisema hakkas, vedas ta seda koos V. Ivanovaga eemale. Seda tõendavad A. Bolšakovi enda ütlused. Nii G. Ji kui ka V. Ivanova ütlustest nähtuvalt tegi A. Bolšakov esmalt ettepaneku ja siis ise ka läks pärast tapmist haagisesse, et võtta sealt G. Ji isiklikud esemed ja mobiiltelefonid. Samuti viskas just A. Bolšakov ohvri rahakoti koos dokumentidega Qsse/kraavi ning kohtu hinnangul kuna A. Bolšakov ei suutnud põhjendada miks ta taoliselt tegi on kohtul põhjendatud alus arvata, et dokumendid hävitas ta eesmärgiga, et kannatanu isikut ei oleks võimalik tuvastada, kui keegi kunagi peaks S. Ji leidma. Seda, et just A. Bolšakov asjad kraavi viskas, kinnitasid nii G. J kui ka V. Ivanova. Samuti on tõendatud, et V. Ivanova koristas haagiselamut. Seda tõendab 20.04.2022 kuupäevaga sündmuskoha vaatlusprotokoll, aga ka V. Ivanova, G. Ji ning A. Bolšakovi ütlused. Ka ei helistanud neist keegi Häirekeskusesse. Järelikult ka pärast tapmist jätkati ühist ja kooskõlastatud tegevust oma kuriteo varjamiseks. Seega kõik nad tegutsesid ka pärast kuriteo toimepanemist ühiselt ja kooskõlastatult, nagu nad olid seda teinud ka tapmist toime pannes.
168.Kuigi kõikide süüdistatavate teopanus on erinev, ei ole võimalik nende käitumist vaadata lahus üksteise omast ning tegemist on kaastäideviimisega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-43-06 leidnud, et „ asjaolul, et isik lõi grupiviisilises peksmises osaledes kannatanut ühel või nt kümnel korral, pole kaastäideviimise aspektist tähtsust, sest kaastäideviijatena vastutavad kõik peksjad, on iga peksja teopanuse olulisusel ehk kaalukusel tähtsus karistuse mõistmisel.“ Kõik kaastäideviijad ei peagi näitama üles ühesugust aktiivsust või sama intensiivset vägivalla kasutamist selleks, et tegemist oleks kaastäideviijatega ning nii on see ka käesoleval juhul A. Bolšakovi, R. Polištšuki ja V. Ivanova puhul. Kokkuvõtvalt loeb kohus igakülgselt tuvastatuks ja tõendatuks, et süüdistatavad A. Bolšakov, R. Polištšuk ja V. Ivanova panid tapmise toime grupis ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes. Subjektiivne koosseis
169.Hinnates A. Bolšakovi, R. Polištšuki ja V. Ivanova puhul subjektiivse koosseisu täidetust, leiab kohus objektiivselt avaldunud teopildist, et süüdistatavad realiseerisid KarS § 113 lg 1 järgi kvaliftiseeritava teo KarS § 16 lg 4 mõttes vähemalt kaudse tahtlusega. Kõik süüdistatavad kiitsid võimaliku tagajärje heaks, soostusid selle saabumisega. Kohtu hinnangul nii käte, noa ja kirvega vastu rindkere ja pead korduvalt lüües pidid kõik süüdistatavad igal juhul võimalikuks pidama, et nad tekitavad selliseid vigastusi, et tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivse külje tuvastamisesse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjasse puutuvad objektiivsed asjaolud (3-1-1-142-05, 3-1-1-119-04). Seega tuleb tapmistahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist.
170.Riigikohus on lahendis 3-1-1-128-06 märkinud, et välisele teopildile saab tapmistahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Sellist äärmuslikku ohtlikkust on kohus sidunud eelkõige vigastuste piirkonnaga. Kõnealusel juhul kinnitavad uuritud tõendid, eelkõige surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt, et S. Jil tuvastati elupuhuste vigastustena vähemalt 7 raiehaava pea piirkonnas, 3 pindmist raiehaava ülajäsemetel, 4 torkelõikehaava (vasakul kaela tagapinnal, vasakul rangluu piirkonnas ja mõlema reie eespinnal). Samuti esines peas, kehal ja jäsemetel kõva tömbi esemega löökidest tekitatud arvukaid vigastusi. Surm saabus peatrauma tagajärjel ning üks torke-lõikehaav rindkeres oli eluohtlik tervisekahjustus. Inimese rindkere ja pea on ilma igasuguste kahtlusteta sellised piirkonnad, kus asuvad elutähtsad organid, mistõttu on suur tõenäosus, et löögi tagajärjel võivad siseorganid saada eluohtliku vigastuse ja kahjustuse ning sellist teadmist omavad ka meditsiiniliste teadmisteta tavalise elukogemusega isikud. Üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel on teada, et pea ja rindkere vigastamine ning kasvõi ühekordne löömine võib kaasa tuua inimese surma. S. Jil said korduvate kirve- ja noahoopide tagajärjel vigastada siseorganid. Kohtupraktikas on pead ja kehatüve peetud selliseks piirkonnaks, mille rusika ja jalgadega löömise puhul peab lööja aru saama, et tema löögid võivad vigastada siseorganeid ning põhjustada kannatanule raskeid, sealhulgas eluohtlikke tagajärgi ja surma. Kohus on seisukohal, et sellest pidid aru saama ka süüdistatavad. Raiehaavad peapiirkonnas, ülajäsemetel, torke-lõikehaavad kaelal, rangluu piirkonnas ja mõlema reie eespinnal lisaks arvukatele vigastustele löökidest peas, kehal ja jäsemetel viitab tapmistahtluse olemasolule kuivõrd nendesse piirkondadesse korduvate löökide tegemine nii käte kui külmrelvadega ei jäta kuigi palju tõlgendamisruumi. Taoliste vigastuste tekitamisel pidid süüdistatavad kujutama ette mistahes vigastusi ja tagajärge s.h surma.
171.Samuti on oluline, et ükski süüdistatavatest ei löönud ohvrit ühel korral, vaid kõik tegid korduvaid lööke kannatanu pihta. A. Bolšakov ja R. Polištšuk lõid ohvrit rusikatega, R. Polištšuk lõi korduvalt noaga (vähemalt 4 korda) ning A. Bolšakov ja V. Ivanova lõid ohvrit kirvega kokku vähemalt 10 korda. Lööke süüdistatavate poolt kannatanu pihta pidi aga olema kindlasti rohkem, kuna kannatanul esines ka tömbile traumale iseloomulikke vigastusi nii kehapiirkonnas kui jäsemetel. Kohus nõustub prokuröriga, et kohtupraktikas on teo korduvust peetud üheks tapmistahtlust kinnitavaks asjaoluks. Samuti kinnitab korduvate löökide tegemine kohtu hinnangul kindlamalt arusaama, et tagajärjena võib saabuda kannatanu surm, kuivõrd iga järgnev löök suurendab eluohtliku tervisekahjustuse tekkimise ja surma saabumise tõenäosust.
172.Riigikohus on lahendis 1-17-105 märkinud, et „tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne.“ Tapmistahtlust näitab seega ohvri pihta tehtud löökide tugevus. Löökide tugevus väljendub praegusel juhul ühelt poolt raiehaavade rohkuses ja sügavuses, samuti väga mitmetes luumurdudes nii pea, näo kui ka kehatüve piirkonnas. Sama kehtib ka noahaavade puhul. Õrnad löögid või juhuslik vastuminek kannatanule ei oleks tekitanud selliseid vigastusi nagu surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis tuvastatud. Kohtumenetluses uuritud tõendeid kogumina hinnates, arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi, pidid süüdistatavad tegema väga tugevaid käe-, kirve- ja noalööke kannatanu pihta ning ka see kinnitab kohtu hinnangul vähemalt kaudse tahtluse olemasolu.
173.Kohtus nõustub prokuröriga, et S. Ji tapmistahtlust tõendab ka süüdistatavate tegevuse järjepidevus. On tuvastatud, et kõik süüdistatavad käisid järjepidevalt kannatanu juures, eelkõige põhjusel, et kannatanu ei jätnud karjumist ning kohtus uuritud tõendid viitavad, et igal korral läks vägivalla kasutamine aina intensiivsemaks. Süüdistatavad ei suutnud konfliktset olukorda muul viisil lahendada kui vägivallaga, kuna kannatanu ei jätnud karjumist siis tuli teda sundida vait olema. Samuti ajendas kannatanu ähvardus neid kõiki politseisse anda tõenäoliselt intensiivsema vägivalla kasutamisele. G. Ji ütlustega on tuvastatud, et kui üks konflikt juba oli olnud, siis läks A. Bolšakov kirvega ohvrit mättasse lööma. Kuid kuna ohver veel korises, siis läks A. Bolšakov koos R. Polištšukiga alustatut lõpule viima. Samasugusest lõpule viimisest räägib ka V. Ivanova. Kõik sündmuskohal olnud inimesed räägivad korduvast ohvri juures käimisest ning sellest, et konflikt oli pidev ega vaibunud. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et süüdistatavate tegevuse järjepidevus, jätkuvus ja intensiivistumine kinnitab vähemalt kaudse tapmistahtluse olemasolu.
174.Kohtupraktikas on teo toimepanemise vahendit ja selle omadusi peetud asjaoludeks, mis kinnitavad või lükkavad ümber tapmistahtluse esinemise. Praegusel juhul on kasutatud teo toimepanemisel lisaks kätele P. Polištšuki poolt nuga ja A. Bolšakovi ja V. Ivanova poolt kirvest. On tuvastatud, et A. Bolšakov ja R. Polištšuk alustasid kannatanu peksmist rusikalöökidega, kuid seejärel võtsid kasutusele intensiivsemad ja ilmselgelt raskeid tagajärgi põhjustavad vahendid. On tuvastatud, et torkejäljed on tekitatud ehitusnoaga. On üldteada, et ehitusnuga on väga terav nuga, mille tera saab vastavalt vajadusele pikemaks ja lühemaks teha kuivõrd sihtotstarve noale on ehitusmaterjalide lõikamine. Ka kirve otstarve on tegelikkuses midagi muud kui inimese löömine. On tuvastatud, et löömisel kasutatud kirves oli suuremõõtmeline, raske kirves millega tavapäraselt A. Bolšakov puid lõhkus. V. Ivanova ütluste kohaselt võttis A. Bolšakov hoogu löögi sooritamiseks, kirjeldades seda üsna detailselt millest tulenevalt on kohtul põhjendatud alus arvata, et löök oli sooritatud täiest jõust. Kohus nõustub prokuröriga, et ainuüksi noa ja kirve kasutamine teise inimese löömisel tõendab, et olema pidi vähemalt kaudne tahtlus kannatanu surma osas kuivõrd igaüks süüdistatavatest
pidi võimalikuks pidama, et tagajärjena saabub kannatanu surm ja süüdistatavad pidid seda möönma.
175.Kaudsele tapmistahtlusele viitab ka asjaolu, et konflikti alguses hakkasid A. Bolšakov ja R. Polištšuk arutama, mida kannatanuga peale hakata ning on tuvastatud, et jõuti vägivalla kasutamise plaanini. Seda kõike kuulis ka V. Ivanova, kuid ta ei keelanud mehi, ei kutsunud politseid vaid kuna kannatanu oli ka teda korduvalt solvanud isiklikult siis oli V. Ivanoval olla põhjust kannatanu peale sedavõrd vihane, et andis hoopis omapoolsete kirvelöökidega ka panuse surma saabumisse. Samuti on tuvastatud, et R. Polištšukis tärkas omakohtu soov kannatanule õppetund anda esiteks selle eest, et oma inimene (A. Bolšakov) kannatanu tõttu vangis istus ja teiseks, et kannatanu vait oleks ja jääks. R. Polištšuk otsis sündmuskohal nuga millega kannatanut lüüa, sündmuskohavaatlusest nähtub, et valikuid oli mitmeid kuid ta valis ehitusnoa ning sarnaselt A. Bolšakov haaras kirve. A. Bolšakovi vähemalt kaudset tapmistahtlust kinnitab ka G. Ji poolt välja öeldu, et A. Bolšakov lubas kannatanu mättasse lüüa, kuna kannatanu oli ta ära tüüdanud. Kõnekeeles mättasse löömine tähendab tapmist.
176.Samuti kinnitab vähemalt kaudset tapmistahtlust süüdistatavate teojärgne käitumine. On tuvastatud, et koos toodi kannatanu isiklikud esemed haagissuvilast ära. A. Bolšakov vabanes kannatanu dokumentidest ja rahakotist, visates need kraavi. Süüdistatavad puhastasid oma riideid ja proovisid igakülgselt kuriteojälgedest vabaneda. Ehitusnoa viskas R. Polištšuk ahju, kirvest põletati ahju peal, et veri kõrbeks ja jäljed häviks. V. Ivanova pesi ja puhastas haagissuvilat verest püüdes kõrvaldada vere ja kuriteojäljed. On igakülgselt tuvastatud, et kõik süüdistatavad tahtsid surnukeha peita. Esmalt matta, kuid kuna maapind oli liiga külmunud ja surnukeha jäik ja raske, peideti laip esmalt kasvuhoonesse ja siis lohistati aeda kus peideti kaltsude alla. Samuti on tuvastatud, et surnukeha paremaks peitmiseks püüti laipa tükeldada ja murda. Keegi süüdistatavatest kannatanule mitte mingit abi ei osutanud ei teo toimepanemise ajal ega ka pärast tegu, isegi ei kaalutud kiirabi kutsumist kui kannatanu valust röökis või mingil hetkel korisema hakkas, rääkimata politsei kutsumisest kasvõi hiljem kui pead olid selgemaks magatud. Ühiselt võeti vastu otsus, et laip tuleb peita ning seda nad ka tegid. Seega on põhjendatud alus arvata, et nii A. Bolšakov, R. Polištšuk kui ka V. Ivanova kiitsid tegevuse heaks ning aitasid kuritegu varjata ja surnukeha peita.
177.Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata ka seda, et süüdistatavad poleks ette kujutanud põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu poolt lahendi 3-1-1-28-01 p-s 6 väljendatud seisukoha kohaselt peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Kohus nõustub prokuröriga, et see kriteerium on käesoleval juhul kahtlematult täidetud. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et süüdistatavad lõid käte ning terariistadega korduvalt kannatanut, s.h noaga vähemalt neli korda ja kirvega vähemalt 10 korda. Kõik süüdistatavad pidid väga hästi aru saama, milline tagajärg saabub. Samuti ei ole ilmnenud muid asjaolusid, millele tuginedes võiks väita, et täiskasvanud inimene, poleks aru saanud, et teise inimese noaga ja kirvega löömine elutähtsatesse piirkondadesse ei too kaasa tema surma. Kannatanu S. Ji surm ei olnud taolise löömise ja vahendite kasutamise ebatüüpiline tagajärg mistõttu ei näe kohus vajadust ka hakata analüüsima mõnda muud karistusseadustikus toodud süüteokoosseisu.
178.Eelnevast nähtuvalt ei esine asjaolusid, millele tuginedes oleks A. Bolšakov, R. Polištšuk või V. Ivanova saanud loota, et tagajärg ei saabu või et nad poleks aru saanud, milliseid tagajärgi nende tegu võib kaasa tuua. Kõik süüdistatavad pidid vähemalt möönma, et igaühe teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Seega on nad kõik toime pannud tahtliku tapmise ehk KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo vähemalt kaudse tahtlusega.
Karistus
179.Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka 11.06.2018 otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt ka 12.12.2012 otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka 17.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
180.KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist esimese astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja süüdimõistmisel ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mis käesoleval juhul on kümme aastat ja kuus kuud vangistust.
181.Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, kannatanule tekitatud kahju ulatust ning süüdistatavatele inkrimineeritud süüteo tehiolusid, mille kohus toob välja alljärgnevalt. Alik Bolšakovi karistus
182.Ründe intensiivsust, vahendit, piirkonda ja vigastusi, kannatanu ja süüdistatava teoeelset ja –järgset käitumist arvestades hindab kohus A. Bolšakovi süü keskmises määras olevaks.
183.Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et A. Bolšakovi süü suuruse hindamisel omab esmalt tähtsust kannatanu suhtes toimepandud ründe intensiivsus. A. Bolšakov tegi korduvaid lööke kätega ning korduvaid kirvelööke kannatanule jäsemete ja pea piirkonda, millest pea piirkonda tehtud kirvelöökide tagajärjel saabus kannatanu surm. Raiejälgi peas tuvastati kannatanul vähemalt seitse mis tähendab, et kannatanut löödi kirvega pähe mitte vähem kui seitse korda. Ründe intensiivsust iseloomustab kohtu hinnangul ka teo toimepanemise viis. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et A. Bolšakov koos teiste süüdistatavatega käisid korduvalt kannatanu juures haagiselamus talle erinevaid etteheiteid tegemas. Süüdistatavate tegevus muutus ajas intensiivsemaks, nad ei takistanud teineteisel kannatanu suhtes vägivalda kasutada ning kiitsid üksteise teopanused heaks tegutsedes taoliselt grupiviisiliselt. On põhjendatud alus järeldada, et süüdistatavad tegutsesid järjekindlalt ja sihikindlalt millest omakorda on põhjendatud alus järeldada, et tegemist oli intensiivse ründega.
184.Süü suurust hinnates arvestas kohus, et A. Bolšakovi süüteo toimepanemise vahenditeks olid käed ja kirves. Kirve kasutamine viitab, et A. Bolšakov valis vägivalla intensiivsemaks kasutamiseks just sellise eseme, millega on võimalik teine inimene ka ühe löögiga pähe ilma kahtluseta tappa. Rusikalöök ei too tavaliselt kaasa selliseid tagajärgi nagu seda toob kirvelöök. Seega nõustub kohus prokuröriga, et kirve kasutamine on A. Bolšakovi süüd suurendav. Pole vähetähtis, et A. Bolšakov läks rusikatega löömiselt üle kirvelöökidele ehk võttis konflikti jätkudes kasutusele üha intensiivsema ja ohtlikuma vahendi. Piirkond, kuhu löögid tabasid oli pea, nägu, rindkere ja jäsemed. Kohtupraktika kohaselt on inimese
pead ja kehatüve korduvalt hinnatud elutähtsaks piirkonnaks kuivõrd need on õrnad ning kahjustustele vastuvõtlikud kohad kus asuvad inimese tähtsaimad siseorganid. Lähtuvalt kohtus uuritud tõenditest kogumina on tuvastatud, et A. Bolšakov tegi löögid kirvega m.h ka pähe mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Seega piirkond, kuhu A. Bolšakovi löögid on tehtud ning teo toimepanemise vahend on kohtu hinnangul suurt süüd iseloomustav.
185.Ka tagajärg iseloomustab süü suurust ehk millised vigastused kannatanule on põhjustatud. Pole vaidlust, et saabus raskeim tagajärg – surm. Surm saabus vähemalt 7 pea piirkonna raiehaava tagajärjel. Lisaks tuvastati kannatanul mitmed torke-lõikehaavad, millest üks on eluohtlik, ning mitmeid mitteeluohtlikke tömbile vägivallale iseloomulikke vigastusi erinevates kehaosades.
186.Süü suuruse hindamise juures on kohtu hinnangul oluline ka kannatanu asend ja seisund. On tuvastatud, et pärast reitele tekitatud noahaavu ei olnud kannatanu enam võimeline püsti tõusma. Kuna on tõendatud, et reitel olevad vigastused olid põhjustatud teo algfaasis, siis kas eesmärgipäraselt või mitte kuid A. Bolšakov ja R. Polištšuk ise muutsid kannatanu esmalt sisuliselt liikumisvõimetuks – A. Bolšakov lõi kannatanut kirvega jalgadesse, R. Polištšuk noaga ning sündmuse kulgedes lõi R. Polištšuk kannatanut noaga kehasse ning A. Bolšakov ja V. Ivanova kirvega pähe. Kannatanu oli nii surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kui ka süüdistatavate endi kirjelduse kohaselt istuvas ja lamavas asendis. Samuti oli kannatanu üksinda kolme vastu ehk nii arvulises kui ka füüsilises vähemuses.
187.A. Bolšakovi käitumine enne ja pärast kuriteo toimepanemist on samuti üheks asjaoluks, mida süü suuruse tuvastamisel kohus arvestab. Kohtumenetluses on tuvastatud, et A. Bolšakovi ja S. Ji vahel oli olnud korduvaid konflikte ka varasemalt. Samuti on tuvastatud S. Ji keevaline iseloom mis avaldus eriti joobes olles. Tol päeval kui süüdistatavad Q teel asuvasse suvilasse läksid olid nad teadlikud, et S. J seal viibib. A. Bolšakov kinnitas, et sai juba telefonis S. Jile helistades aru, et viimane on joobes kuid ometi läks ta koos teiste süüdistatavatega sinna. Sündmuskohal vihastas süüdistatavaid, et kannatanu elektrit tarbis ja kütnud ning kannatanu omakorda kommenteerid A. Bolšakovi tegevust igakülgselt, millest sai alguse esmalt sõnaline konflikt. Sõnaline konflikt kujunes füüsiliseks, A. Bolšakov hakkas koos teiste süüdistatavatega tegema kannatanule erinevaid etteheiteid ning kannatanu ei jäänud omapoolsete solvangutega kitsiks. A. Bolšakov suutmata konflikti muul viisil lahendada hakkas n.ö omakohut mõistma ja õiglust jalule seadma koos R. Polištšuki ja V. Ivanovaga. Pärast kuriteo toimepanemist tegid süüdistatavad kõik, et kuriteojälgi varjata – üritasid surnukeha peita, hävitasid kuriteojälgi, puhastasid oma riideid, koristasid sündmuskohta ning viskasid ära ohvri isiklikke esemeid. A. Bolšakov viskas ära ohvri dokumendid ja rahakoti, põletas telefoni ning lohistas laipa, pani kirve ahjule, et veri kõrbeks ja hävitaks jälgi. A. Bolšakov kuidagi kannatanule abi ei osutanud – kiirabisse ega politseisse ei helistanud ning on kohane väita, et A. Bolšakov suhtus kannatanusse täieliku ükskõiksusega. Seega A. Bolšakovi teoeelne ja -järgne käitumine on samuti pigem süüd suurendavaks asjaoluks.
188.Kannatanu küll oma käitumisega võis soodustada konflikti tekkimist kuid tema käitumine ei õigusta mingilgi viisil tapmist. Eelnevalt välja toodud kannatanu poolne solvamise ja kommenteerimise osas peab kohus asjakohaseks märkida, et isegi kui S. J väljendus igati ebatsensuurselt süüdistatavate aadressil, siis on oluline, et ta taandas end siiski sellest seltskonnast, minnes oma haagiselamusse. On tuvastatud, et kannatanu enam majja ei läinud ega kujutanud endast kellegile ohtu. Tõendid kinnitavad, et kannatanu jätkas haagiselamust karjumist mis süüdistatavaid ärritas. Nii nagu prokurör välja tõi siis kohus nõustub, et pidev karjumine võib olla tüütu, kuid karjumine ei anna mingit alust füüsilise vägivalla kasutamiseks rääkimata tapmisest. Kannatanu võis olla osaliselt joobes olles
väljakannatamatu, kasutada ebatsensuurseid väljendeid ning tema iseloomu oli raske taluda kuid kokkupuudet saanuks isegi tol kinnistul kus maja ja haagissuvila vahel on väga väike vahemaa vältida ja kannatanu ise vähemalt füüsiliselt kontakti ei otsinud. Tõenditest nähtuvalt läksid süüdistatavad korduvalt ja korduvalt ise kannatanu juurde ning hakkasid tegema erinevaid etteheiteid koos füüsilise vägivallaga. Peale seda karjus kannatanu juba valust ning lubas politseisse teatada mis andsid süüdistatavatele pigem hoogu juurde kasutada veel intensiivsemat vägivalda millesse kannatanu lõpuks suri.
189.Kohus nõustub prokuröriga, et karistust kergendavaks asjaoluks saab lugeda süü osalist tunnistamist. A. Bolšakov tunnistab, et peksis kannatanut ja lõi korduvalt kirvega vähendades küll omapoolset teopanust oluliselt väitega, et lõi jalgadesse ning mitte tugevalt kuid selle vägivalla kasutamise osas avaldas ta ka kahetsust. Teojärgse käitumise osas põhjendas A. Bolšakov, et kuivõrd ta on juba karistatud isikuks siis ta kartis mis saab edasi. Seega peab kohus avaldatud osalist süü tunnistamist võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei ole karistust kergendav asjaolu sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. Karistust raskendavaks asjaoluks on tapmise toimepanemine grupiviisiliselt.
190.Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb karistuse määramisel arvestada A. Bolšakovi isikut ning võimalust suunata ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest. Iseloomustuva materjalina esitas prokurör kohtule A. Bolšakovi karistusregistri väljatrüki, millest nähtub, et A. Bolšakovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. 02.08.2021 karistati A. Bolšakovi KarS § 424 lg 2 toimepanemise eest 8 kuulise vangistusega mis asendati 237 ühiskondlikult kasuliku tööga. Karistus 1 kuu ja 25 päeva pöörati täitmisele 02.06.2022 kuivõrd A. Bolšakov hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti rikkus kontrollnõudeid. Otsus, määrus millega pikendati ÜKT tegemise tähtaega ja täitmisele pööramise määrus on esitatud kohtule (III kd, tl 10-16). Teiseks karistusregistri järgi kehtivaks karistuseks on 09.04.2018 määratud karistus KarS § 121 lg 1 toimepanemise eest. Harju Maakohtu 09.04.2018 otsusest (III kd tl 1-2) nähtub, et Alik Bolšakov on süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 1 järgi ning karistatud lühimenetluse korras vangistusega 6 kuud millest reaalselt kandmisele määrati 10 päeva vangistust. Ülejäänu 5 kuud ja 20 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata allutades A. Bolšakovi 2 aastaks käitumiskontrolli nõuetele. Lisakohustusena määrati mitte tarbida alkoholi. Vähem kui 5 kuu pärast pööras Harju Maakohus 06.09.2018 määrusega eelkirjeldatud otsuses toodud ärakandmata karistuse Alik Bolšakovi suhtes täitmisele. Määrus on samuti kohtule esitatud. Määruse kohaselt esitas kriminaalhooldusametnik ettekande milles palus karistus täitmisele pöörata, kohus kuulutas A. Bolšakovi tagaotsitavaks ja peeti kinni 28.08.2018, peale mida pöörati karistus täitmisele.
191.Kohtule on esitatud päring Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja vastus päringule koos ettekandega A. Bolšakovi iseloomustamiseks. Nähtuvalt esitatud ettekandest on A. Bolšakov vahetanud elukohta 2 korral. Kuivõrd A. Bolšakovil on puudunud isikut tõendav dokument pole teda Töötukassas arvele saanud võtta ja ta on elatunud tuttavate abistamisest ja taara korjamisest. Kohtustust mitte tarbida alkoholi on A. Bolšakov rikkunud ettekande kohaselt 2 korral, talle on koostatud 1 hoiatus ja 2 erakorralist ettekannet. Registreerimistele kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud A. Bolšakov 1-l korral (14.04.2022). 24.05.2022 seisuga on A. Bolšakov talle määratud 237 töötunnist ära teinud 182 tundi, tegemata seega 55 tundi. Kohtu hinnangul kuivõrd A. Bolšakov on korduvalt rikkunud talle määratud alkoholi tarbimise keeldu kinnitab ettekanne, et A. Bolšakovi alkoholi tarbimine on harjumuspärane viidates sõltuvusprobleemile alkoholi tarbimisest sarnaselt nagu teised kohtule esitatud tõendid. Samuti on tuvastatud ettekandega, et käitumiskontrollile allutamine ei ole olnud sobiv meetod A. Bolšakovi õiguskuuleka käitumise tagamiseks kuivõrd ta ei ole
käitumiskontrolli nõuetele allunud. Kohtule esitatud päringutest SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse, SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ja vastustest päringutele nähtub, et A. Bolšakov ei ole eelnimetatud kliinikutesse pöördunud. Seega ei ole A. Bolšakov pidanud vajalikuks ka oma alkoholisõltuvust ravida. Alkoholi sagedane tarbimine mõistagi suurendab süütegude toimepanemist ning seda on võimalik järeldada ka A. Bolšakovi puhul. Ajas on teod muutunud intensiivsemaks. Vähetähtis pole seegi, et sama kannatanu osas on A. Bolšakov juba varasemalt toime pannud II astme kuriteo, kasutanud kannatanu S. Ji suhtes füüsilist vägivalda, mille eest määratud karistus pöörati reaalselt täitmisele kuna A. Bolšakov ei suutnud järgida käitumiskontrolli tingimusi.
192.Seega nähtub kohtus uuritud ja eelnevalt kirjeldatud iseloomustavatest tõenditest, et süüdistatav A. Bolšakov on konflikte ja probleeme lahendanud ka varasemalt ühiskonnas ühiselt kokku lepitust hälbival viisil. Kohtu hinnangul on A. Bolšakovi näol tegemist isikuga kes tuleb ühiskonnast isoleerida kuivõrd muud võimalust paraku tema jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks ei ole. Kohtu hinnangul on A. Bolšakovi puhul uute kuriteo toimepanemine vägagi tõenäoline kuivõrd puuduvad sotsiaalsed oskused lahendada konflikte vägivallata.
193.Kohtu hinnangul peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega vägivalla kasutamine omavaheliste arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu ning teise inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Arvestades teo objektiivseid asjaolusid ja õiguskorra kaitsmise huve üldiselt on kohtu hinnangul põhjendatud A. Bolšakovile määrata vangistus sanktsiooni keskmises määras karistades süüdistatavat 10 aasta pikkuse vangistusega.
194.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RKKKo 20.02.2007 otsus nr 3-11-99-06 p 18).
195.A. Bolšakov on toime pannud teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega A. Bolšakovi isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida A. Bolšakovile mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. A. Bolšakov on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud S. J elu. Arvestades A. Bolšakov isikust tulenevaid asjaolusid (vt p 191), asjaolu, et ta on varasemalt karistatud isikuvastase süüteo eest sama kannatanu osas ei näe kohus põhjendatud alust kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist.
196.A. Bolšakov vahistati Harju Maakohtu 22.04.2022 kohtumääruse alusel alates kinnipidamisest s.o alates 20.04.2022. Harju Maakohtu 17.06.2022 ja 17.08.2022 kohtumäärustega pikendati A. Bolšakovi vahi all pidamise tähtaega kuni 20.10.2022. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 20.04.2022.
Ruslan Polištšuki karistus
197.Arvestades kannatanu suhtes tehtud ründe intensiivsust, vahendit, piirkonda ja vigastusi, kannatanu ja süüdistatava teoeelset ja –järgset käitumist hindab kohus R. Polištšuki süü keskmises määras olevaks.
198.On tuvastatud, et R. Polištšuk tegi korduvaid lööke ning korduvaid noalööke kannatanule jäsemete ja keha piirkonda, millest keha piirkonda tehtud noalöökidest üks oli ekspertiisi järgi ka eluohtlik. Tuvastatud teo toimepanemise viis viitab kohtu hinnangul asjaolule, et kannatanu vastu suunatud rünne oli intensiivne. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et R. Polištšuk käis koos teiste süüdistatavatega korduvalt kannatanu juures haagiselamus talle erinevaid etteheiteid tegemas kuigi otsest põhjust R. Polištšukil selleks polnud nii nagu teistel süüdistatavatel. Kannatanu solvas ennekõike A. Bolšakovi ja V. Ivanovat, R. Polištšuk kohtus kannatanuga tol päeval esmakordselt. On tuvastatud, et kõigi süüdistatavate tegevus muutus ajas intensiivsemaks, nad ei takistanud teineteisel kannatanu suhtes vägivalda kasutada kiites üksteise teopanused heaks tegutsedes järjekindlalt ja sihikindlalt.
199.R. Polištšuki kuriteo toimepanemise vahendiks olid käed ja nuga. Sarnaselt nagu A. Bolšakovi ja V. Ivanova puhul viitab noa kasutamine, et inimene on valmis võtma kasutusele sellise eseme, millega on võimalik teine inimene kasvõi ühe löögiga tappa. Rusikalöök ei too tavaliselt kaasa selliseid tagajärgi nagu seda toob noalöök. Seega noa kasutamine konflikti lahendamiseks on kohtu hinnangul R. Polištšuki süüd suurendav. Piirkond, kuhu R. Polištšuki poolt tehtud löögid kannatanut tabasid, oli pea, nägu, rindkere ja jäsemed ning nagu juba käesolevas lahendis öeldud on pea ja kehatüvi elutähtsad piirkonnad.
200.On tuvastatud, et kannatanu surm saabus vähemalt 7 pea piirkonna raiehaava tagajärjel ning üks noahaav oli eksperdi hinnangul eluohtlik. Lisaks tuvastati kannatanu surnukehal mitmeid mitteeluohtlikke tömbile vägivallale iseloomulikke vigastusi erinevates kehaosades ning mitmeid torke-lõikehaavu nii jäsemetel kui kehal. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt polnud kannatanu pärast reitele tekitatud noahaavu enam võimeline püsti tõusma. Kuna tõendatud on, et reitel olevad vigastused olid põhjustatud teo algfaasis, siis R. Polištšuk koos A. Bolšakoviga muutsid kannatanu esmalt sisuliselt liikumisvõimetuks – A. Bolšakov lõi kirve ja R. Polištšuk noaga jalgadesse, ning seejärel juba lõi R. Polištšuk kannatanut noaga kehasse ning A. Bolšakov kirvega pähe. Kannatanu oli surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kui ka süüdistatavate kirjelduse kohaselt istuvas ja lamavas asendis ning vastupanu nähtavasti ei olnud peale esimest rünnet võimeline osutamagi kuivõrd on tuvastatud, et kannatanu ei olnud võimeline püsti tõusma.
201.Kohtu hinnangul nagu juba eelnevalt mainitud puudusid R. Polištšukil kannatanuga sellised konfliktid nagu A. Bolšakovil või V. Ivanoval kuid ometi enne füüsilise vägivalla kasutamist hakkas R. Polištšuk koos teiste süüdistatavatega tegema kannatanule etteheiteid hakates n.ö omakohut mõistma ja nende mõttes õiglust jalule seadma. Pärast tapmist peitsid süüdistatavad surnukeha, hävitasid kuriteojälgi, puhastasid riideid ja koristasid sündmuskohta ning viskasid ära kannatanu isiklikke esemeid. On tuvastatud, et R. Polištšuk lohistas surnukeha ja proovis seda peita, puhastas ja pesi enda riideid, viskas noa ahju. Sarnaselt teiste süüdistatavatega ka R. Polištšuk kannatanule mingit abi ei osutanud, kiirabisse või politseisse ei helistanud, suhtudes kannatanusse täieliku ükskõiksusega. Seega R. Polištšuki teoeelne ja järgne käitumine samuti ei vähenda süüd.
202.Kohus kordab, et kannatanu käitumine teole eelnevalt nii nagu kirjeldatud käesoleva lahendi p 188 ei ole õigustuseks tema suhtes raske vägivallategude toimepanemiseks. Kannatanu võis oma käitumisega küll soodustada konflikti tekkimist ega rahustanud seda, kuid tema käitumine ei õigusta mingilgi viisil tapmist.
203.Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on tapmise toimepanemine grupis.
204.Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb karistuse määramisel arvestada R. Polištšuki isikut ning võimalust suunata ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest. R. Polištšuki osas esitas prokurör iseloomuistava materjalina karistusregistri väljatrüki, millest nähtub, et R. Polištšukil on 1 kehtiv kriminaalkaristus varavastase süüteo toimepanemise eest ning registri kohaselt on R. Polištšuk toime pannud ka hulgaliselt väärteokaristusi - valdavalt KarS § 218 lg 1 ja ÜTS rikkumised, mille täitmise osas info puudub. Kuivõrd valdav enamus R. Polištšukile määratud väärteokaristusi on aegunud ei peatu kohus karistustel detailsemalt ning märgib, et kehtivaid väärteokaristusi on üks. 27.03.2019 on R. Polištšuki karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud millest vabastati tingimusel, et ta 2 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule on esitatud ka Harju Maakohtu 27.03.2019 otsus.
205.Iseloomustavate andmetena käsitleb kohus ka esitatud päringuid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse ja SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ja vastuseid neile. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku vastusest päringule nähtub, et R. Polištšuk on xxx. Ambulatoorselt R. Polištšuk pöördunud ei ole. Ülejäänud päringutele tulnud vastuste kohaselt ei ole R. Polištšuk pöördunud. Seega sarnaselt teiste süüdistatavatega on põhjendatud järeldus, et R. Polištšukil esineb sõltuvus alkoholist mis kahtlemata suurendab igasugust riskikäitumist.
206.Kohtus uuritud ja eelnevalt kirjeldatud iseloomustavad tõendid viitavad, et kuigi R. Polištšukil puuduvad kehtivad kuriteod isikuvastaste kuritegude toimepanemisest ei ole tegemist ka isikuga, kes oleks varasemalt karistamata. Lisaks kehtivale tingimuslikule kriminaalkaristusele on kohtus uuritud tõenditest tuvastatav, et R. Polištšukki on varasemalt karistatud vabaduskaotusliku karistusega. Nähtuvalt süüdistatava enda ja A. Bolšakovi ütlustest kohtus kohtusid R. Polištšuk ja A. Bolšakov kaua aega tagasi vabaduskaotuslikku karistust kandes mis viitab, et R. Polištšuk olles karistatud ka kõige intensiivsema karistusega ei ole varasematest karistustest sedavõrd paikapanevaid järeldusi teinud. Kohtu hinnangul igasugune süütegude toimepanemine viitab, et suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse on viltune ning käesoleva kriminaalasja tehiolud peegeldavad selgelt, et R. Polištšuk on ettearvamatu konfliktsetes olukordades ja isegi teda ennast mittepuudutava probleemi lahendamiseks võib kasutada rasket füüsilist vägivalda. Seega on kohtu hinnangul R. Polištšuki näol tegemist isikuga kes tuleb ühiskonnast isoleerida kuivõrd uute kuritegude toimepanemine tema puhul on tõenäoline. R. Polištšuki puhul ei ole kohus veendunud, kas tegemist kas toimepandud kuritegu jääb üksikjuhtumiks. Arvestades kogumina menetletava kuriteo asjaolusid ja uuritud tõendeid saab ka R. Polištšuki puhul saab jaatada, et puuduvad sotsiaalsed oskused lahendada konflikte vägivallata.
207.R. Polištšuk on pannud toime teo, mis on suunatud suurima hüve, ehk inimelu vastu ning sellisele teole rangeimal viisil riigi poolne reageerimine peab õiguskorra huvide kaitsmise eesmärgist tulenevalt andma ühiskonnale signaali, et sellise ränga tagajärjega teo toimepanemisele järgneb ka teole vastav ränk reageering, s.o pikaajaline vangistus.
Arvestades teo objektiivseid asjaolusid ja õiguskorra kaitsmise huve üldiselt on kohtu hinnangul põhjendatud R. Polištšukile määrata vangistus sanktsiooni keskmises määras karistades süüdistatavat 10 aasta pikkuse vangistusega.
208.Tingimusliku karistusest vabastamise osas (arvestades ka käesoleva lahendi p 194) märgib kohus, et karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt on R. Polištšukil üks kehtiv kriminaalkaristus varavastase süüteo eest on R. Polištšuk toime pannud teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega R. Polištšuki isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida R. Polištšukile mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav rikkunud. R. Polištšuk on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud S. J elu. Seega ei näe kohus põhjendatud alust kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. Seejuures saab vastavalt kohtupraktikale isikut karistusest vabastamise aluse olemasolul karistusest vabastada juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust. KarS § 73 ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus, mistõttu puudub üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses. R. Polištšuk vahistati Harju Maakohtu 23.04.2022 kohtumääruse alusel alates kinnipidamisest s.o alates 21.04.2022. Harju Maakohtu 17.06.2022 ja 18.08.2022 kohtumäärustega pikendati R. Polištšuki vahi all pidamise tähtaega kuni 21.10.2022. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 21.04.2022. Violla Ivanova karistus
209.On tuvastatud, et V. Ivanova teopanus võrreldes teiste süüdistatavatega oli mõnevõrra väiksem. V. Ivanova ei käinud haagiselamus nii sageli kui A. Bolšakov ja R. Polištšuk, samuti tegi ta kogumina vähem lööke ning võib eeldada, et naisterahva tehtud löögid ei olnud ka nii jõulised kui meesterahvaste poolt tehtud löögid. Küll aga oli rünne kannatanu osas siiski intensiivne ka V. Ivanova poolt, kuriteo toimepanemise vahendit, tekitatud vigastuste piirkonda ja ulatust, teoeelset ja -järgset käitumist arvestades hindab kohus V. Ivanova süü antud kuriteo puhul väikeses määras olevaks.
210.Sarnaselt A. Bolšakoviga tegi V. Ivanova tuvastatult vähemalt kaks lööki kirvega kannatanu pea piirkonda. Pea piirkonda tehtud kirvelöökide tagajärjel saabus kannatanu surm. Tõepoolest pole võimalik tagantjärele eristada kas surm saabus A. Bolšakovi poolt tehtud kirvelöökidest pähe või V. Ivanova poolt tehtud kirvelöökidest pähe kuid fakt on, et mõlemad süüdistatavad ründasid kannatanut intensiivselt kirvega, lüües kannatanut korduvalt pea piirkonda, mille tagajärjel võib inimese tappa ka ühe löögiga. Kannatanul tuvastati peas vähemalt 7 raiehaava ning on tuvastatud, et need tekitasid üheskoos nii A. Bolšakov kui V. Ivanova.. Asjaolu, et V. Ivanova kasutas ründeks kirvest iseloomustab sarnaselt nagu teiste süüdistavategi puhul, et V. Ivanova on valmis võtma kasutusele sellise eseme, millega on võimalik teine inimene ühe löögiga ilma kahtluseta tappa. On tuvastatud, et rünne kannatanu vastu oli intensiivne, seda kinnitab ka saabunud kahetsusväärne tagajärg. Tõendid kinnitavad, et süüdistatavate tegevus muutus ajas intensiivsemaks, nad ei takistanud teineteisel ohvri kallal vägivalda kasutada ning kiitsid üksteise teopanused heaks, tegutsedes järjekindlalt.
211.On tuvastatud, et enne S. Ji suhtes toime pandud tegu oli V. Ivanoval ka varasemalt olnud mitmeid konflikte S. Jiga. Kannatanu suhtus V. Ivanovasse negatiivselt. Tol päeval tulid süüdistatavad linnast ning tahtsid aega veeta. On tuvastatud, et A. Bolšakovil olnud
mitmeid kõnesid enne S. Jiga ja nad teadsid, et S. J on Q tee 18 kinnistul ja joobes, millises seisundis võis kannatanuga probleeme tulla, kuid nad ikkagi läksid nii ise sinna kui lubasid ka S. Jil seal olla. Vahetult enne konflikti tekkimist mingeid probleeme ei olnudki kuniks kannatanu hakkas solvama nii V. Ivanovat kui teisi süüdistatavaid ja kommenteerima. Konflikti lahendati vägivaldselt ning kannatanu tapeti. Pärast tapmist peitsid süüdistatavad surnukeha, hävitasid kuriteojälgi, puhastasid riideid ja koristasid sündmuskohta ning viskasid ja kannatanu isiklikke esemeid. V. Ivanova lohistas laipa ja üritas seda peita, koristas üksi haagiselamut kuriteojälgedest. Sarnaselt teiste süüdistatavatega suhtus V. Ivanova kannatanusse täieliku ükskõiksusega, ei osutanud kuidagi ise abi, keelanud teisi süüdistatavaid, ei teatanud kiirabisse ega politseisse. Seega V. Ivanova teoeelne ja -järgne käitumine ei vähenda süüd.
212.Kohus kordab, et kannatanu käitumine teole eelnevalt nii nagu kirjeldatud käesoleva lahendi p 188 ei ole õigustuseks tema suhtes raske vägivallategude toimepanemiseks. Kannatanu võis oma käitumisega küll soodustada konflikti tekkimist ega rahustanud seda, kuid tema käitumine ei õigusta mingilgi viisil tapmist.
213.Karistust kergendava asjaoluna V. Ivanova puhul saab arvestada kahetsust. V. Ivanova ei tunnistanud tapmise toimepanemist, kuid kohtueelselt andis teo toimepanemise kohta nii palju ütlusi kui ta mäletas ja andis mõista, et tema eesmärk ei olnud kannatanu tapmine. Seega peab kohus avaldatud kahetsust võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samas leiab kohus, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise. Karistust raskendavaks asjaoluks on tapmise toimepanemine grupis.
214.Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmete kohaselt V. Ivanoval kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi ei ole. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda siiski arvestab. See annab aluse eripreventiivsetel kaalutlustel koosmõjus ühe raskendava ja ühe kergendava asjaoluga temale mõistetavat karistust mõningal määral kergendada.
215.Samas on süüdistatav pannud toime teo, mis on suunatud suurima hüve, ehk inimelu vastu ning sellisele teole rangeimal viisil riigi poolne reageerimine peab õiguskorra huvide kaitsmise eesmärgist tulenevalt andma ühiskonnale signaali, et sellise ränga tagajärjega teo toimepanemisele järgneb ka teole vastav ränk reageering, s.o pikaajaline vangistus. Kuivõrd kohus hindas V. Ivanova süü väikeseks, siis arvestades eripreventiivset eesmärki ja kergendava ning raskendava asjaolu esinemist, on põhjendatud mõista karistus KarS § 113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni miinimum määras mõistes V. Ivanovale karistuseks kuus aastat vangistust.
216.Tingimusliku karistusest vabastamise osas (arvestades ka käesoleva lahendi p 194) märgib kohus, et karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Vaatamata sellele, et karistusregistri andmete kohaselt süüdistataval kehtivad kriminaalkaristused ja väärteokaristused puuduvad, on V. Ivanova toime pannud teise isiku tapmise, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega V. Ivanova isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida V. Ivanovale mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav
rikkunud. V. Ivanova on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud S. J elu. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. Seejuures on ka siinkohal oluline märkida, et vastavalt kohtupraktikale saab isikut karistusest vabastamise aluse olemasolul karistusest vabastada juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust. KarS § 73 ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus, seega puudub kohtul üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses. V. Ivanova vahistati Harju Maakohtu 22.04.2022 kohtumääruse alusel alates kinnipidamisest s.o alates 21.04.2022. Harju Maakohtu 17.06.2022 ja 18.08.2022 kohtumäärustega pikendati V. Ivanova vahi all pidamise tähtaega kuni 21.10.2022. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 21.04.2022. Menetluskulud
217.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha ning ekspertiiside kulud.
218.Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd nii üldmenetluses kui ka esimese astme kuriteo puhul on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab alates eelmenetlusest asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks kriminaalmenetluse normide kohaselt olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.
219.Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk.
220.Ekspertiiside kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).
221.Kõik teostatud ekspertiisid olid kohtu hinnangul kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et nendes osades kus ekspertiisitulemused toetasid süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks ekspertiisikulud jätta süüdistatavate kanda, ülejäänud osas riigi kanda. Riigikohtu
lahendi nr 3-1-1-120-12 (p 6.2) kohaselt tuleb ekspertiiside kulu mõista välja osaliselt, vastavalt ekspertiisiobjektide arvule.
222.DNA-ekspertiisi akt nr 22E-GE0384 puhul kuivõrd DNA-ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspertiisi käigus ekspertiisimaterjalina uuritud 1 proovi ehk 1 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud süüdistatavatelt selle akti puhul välja mõistetava ekspertiismaksumuseks 57 eurot. Ülejäänud osas, so 57 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt (s.o 114 eurot) – 57 eurot = 57 eurot) jätta riigi kanda. DNA-ekspertiisi akt nr 22E-GE0383 puhul kuivõrd DNA-ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspertiisi käigus ekspertiisimaterjalina uuritud 4 proovi ehk 4 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud süüdistatavatelt selle akti puhul välja mõistetava ekspertiismaksumuseks 4x57 eurot = 228 eurot. Ülejäänud osas, so 57 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt (s.o 285 eurot) – 228 eurot = 57 eurot) jätta riigi kanda. DNA-ekspertiisi akt nr 22E-GE0456 puhul kuivõrd DNA-ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspertiisi käigus ekspertiisimaterjalina uuritud 89 proovi ehk 89 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud süüdistatavatelt selle akti puhul välja mõistetava ekspertiismaksumuseks 89x57 eurot = 5073 eurot. Ülejäänud osas, so 5472 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt (s.o 10545 eurot) – 5073 eurot = 5472 eurot) jätta riigi kanda. DNA-ekspertiisi akt nr 22E-GE0696 puhul kuivõrd DNAekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspertiisi käigus ekspertiisimaterjalina uuritud 3 proovi ehk 3 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud süüdistatavatelt selle akti puhul välja mõistetava ekspertiismaksumuseks 3x57 eurot = 171 eurot. Ülejäänud osas, so 57 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt (s.o 228 eurot) – 171 eurot = 57 eurot) jätta riigi kanda. DNA-ekspertiisi akt nr 22E-GE0662 puhul kuivõrd DNAekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspertiisi käigus ekspertiisimaterjalina uuritud 16 proovi ehk 16 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud süüdistatavatelt selle akti puhul välja mõistetava ekspertiismaksumuseks 16x57 eurot = 912 eurot. Ülejäänud osas, so 1197 eurot (ekspertiisimaksumus ekspertiisiakti õiendi kohaselt (s.o 2109 eurot) – 912 eurot = 1197 eurot) jätta riigi kanda.
223.Kohtule esitatud materjalide kohaselt nähtuvalt ükski süüdistatav tööl ei käinud ja deklareeritud või mingilgi määral tuvastatavad sissetulekud puudusid kõigil süüdistatavatel. Lisaks sissetuleku suurusele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul ei võimalda kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamisel uuritud tõendid teha järeldust selle kohta, et süüteo toimepanemine süüdistatavate poolt oli juhuslikku laadi.
224.Kõiki süüdistatavaid iseloomustavad andmed ning ka kogutud tõendid viitavad üheselt süüdistatavate alkoholisõltuvusele ja sellest tingitud eluviisile, mis paratamatult jätab oma jälje ka süüdistatavate suhtumisse ühiselu reeglitesse. On tuvastatud, et kõik süüdistatavad on ka asotsiaalse eluviisiga. Arvestades süüteo spetsiifikat, sellest tingitult paratamatult tekkivat menetluskulu ekspertiiside määramise vajaduse tõttu, on menetluskulu tekkimine olnud paratamatu. Kuna aga tegemist on tahtliku ja esimese astme kuriteoga, leiab kohus, et juba kuriteo raskus välistab võimaluse, et süütegu pidada juhuslikku laadi sündmuseks, mis võiks tingida välja mõistetava menetluskulu vähendamise. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatavatelt tuleb menetlusega kaasnenud menetluskulud välja mõista nendes osades kus ekspertiisitulemused toetasid süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit mis on
avatud käesoleva lahendi p 222. Kuivõrd kaitsja osalemine on kohustuslik, siis arvestades süüdistatavate äärmiselt kehva majanduslikku seisu on põhjendatud õigusabikulud tervikuna jätta riigi kanda. Samuti leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa lõplikku suurust, süüdistatavatel püsiva sissetuleku puudumist ja mõistetava vangistuse pikkust, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).
225.Seega mõistab kohus A. Bolšakovilt menetluskuluna kokku välja 4312.51 eurot, mis koosneb I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundrahast s.o 1812.50 eurot, osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22E-GE0456, 22EGE0696, 22E-GE0662) kuludest kogusummas 2147 eurot, osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kuludest summas 248.34 eurot ja osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kuludest summas 104.67 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda resolutsioonis toodud osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. A. Bolšakovile määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 1306.80 eurot ja kohtumenetluses 5180.40 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
226.R. Polištšukilt mõista menetluskuluna kokku 4312.51 eurot, mis koosneb sundrahast 1812.50 eurot, osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kuludest kogusummas 2147 eurot, osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kuludest summas 248.34 eurot ja osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kuludest summas 104.67 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda resolutsioonis toodud osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. R. Polištšukile määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 1282.20 eurot ja kohtumenetluses 4795.20 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
227.V. Ivanovalt mõista menetluskuluna kokku 4312.48 eurot mis koosneb sundrahast 1812.50 eurot, osaliselt DNA-ekspertiiside (aktide nr 22E-GE0384, 22E-GE0383, 22EGE0456, 22E-GE0696, 22E-GE0662) kuludest kogusummas 2147 eurot, osaliselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOS0020/181) kuludest summas 248.32 eurot ja osaliselt jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TR0009) kuludest summas 104.66 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda resolutsioonis toodud osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. V. Ivanovale määratud korras õigusabikulud kohtueelses menetluses 943.20 eurot ja kohtumenetluses 5079.60 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asitõendid
228.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.
229.Kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitas prokuratuur kohtule 18 CD-plaati salvestiste ja lisadega. Nimetatud andmekandjad on teabekandjateks, milledele on talletatud olulist tõendusteavet, seejuures on osa salvestistest menetlusdokumentide lisad. Seetõttu tuleb salvestised juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.
230.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas.
231.Järgnevalt nimetatud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad need esemed tõendusliku tähenduse ja on kasutuskõlbmatud on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel: surnukeha püksirihm (pakend nr 1.3), oranž tekk, magamiskott „Atom“, padi, hall rebenenud äärtega tekk, valget värvi tekikott siniste ja oranžide lilledega (pakendid nr 2-4, 9, 11), halli värvi jope „Canada Goose“, halli värvi pintsak „Magnify“, teksased „Denim“, dressipüksid „H&M“, musta värvi jope „Skorp Jeans“, musta värvi jope „T.Q.M.“, dressipluus „Perfect“, halli värvi ruuduline särk „Beveta“, khaki-roheline triiksärk „Dressmann“, valge triiksärk „Mercury“ (pakendid nr 5-8, 10, 12, 15-18), punase-pruuni värviline lillelise mustriga kardin (pakend nr 13), punane käterätik (pakend nr 14), ümmargune toolikate (pakend nr 19), suitsukoni (pakend nr 25), bioloogilise materjali sarnased tükid (pakendid nr 27-28), käterätik haagiselamu põrandalt (pakend nr 29), prügikühvel ja põrandapesu mopp (pakendid nr 31-32), klaaspudel Oma Viin (pakend nr 33), puuteproovid haagisest (pakendid nr 1-4), puidust käepidemega nuga (pakend nr 5), musta värvi käepidemega nuga (pakend nr 6), puuteproov lõikelaualt (pakend nr 7), puidust lauajalad (pakendid nr 8-9), tulekustutid (pakend nr 10-11), telefonikorpuse osa (pakend nr 31), pinnaseproovid (pakendid nr 2, 3, 6), tekstiilitükid haagise alt (pakend nr 2.1), varrukas (pakend nr 4) , dressipluusi osad (pakendid nr 5-6), töökinnas (pakend nr 7), kaks porivaipa (pakend nr 19), haagiselamu põrandatükk (pakend nr SKV 5–1), G. Ji helehall dressipluus, teksapüksid, tumehall dressipluus, pikkade varrukatega särk, spordijalatsid Adidas, sokid (pakendid nr K1-K7), proov töökindalt (pakend 7.1), S. Ji T-särk, dressipüksid, pikad püksid, saapad, aluspesu, kaks paari sokke (pakendid L1-L10).
232.Järgnevalt loetletud asjade omanikud on teada, seega tuleb asjad tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel, edastades need esemed süüdistatavate kinnipidamiskoha administratsioonile hoiustamiseks süüdistatavate isiklike asjade hulgas. A. Bolšakovi fliisjope, T-särk, teksapüksid, sokid, jalanõud, jope (pakendid nr 1-8), mobiiltelefon Huawei pragunenud ekraaniga (pakend nr 1520529), mobiiltelefon Huawei hele (pakend nr 1520361) ja kokkupandav nuga (pakend nr 9) tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. Bolšakovile. R. Polištšuki spordijalatsid, teksapüksid, seljakott (pakend nr RP ASV 1, RP ASV 2, RP ASV 3), mobiiltelefon (pakend nr RP AV 4), nokkmüts, hele jope, helehall dressipluus, hele T-särk, valged spordijalatsid, spordipüksid (pakendid nr Kp1-Kp7) ja mobiiltelefon Samsung (turvapakend nr 1520355) tagastada kohtuotsuse jõustumisel R. Polištšukile. V. Ivanova mobiiltelefon Honor, dressipluus, T-särk, triibulised püksid, musta-valgega kasukas ja sinist värvi jalatsid (pakendid nr 1-6) tagastada kohtuotsuse jõustumisel V. Ivanovale.
233.Kuivõrd A. Bolšakov ja V. Ivanova olid elukaaslased siis ära on võetud nende ühisest majapidamisest esemeid, mille omanikuks või seaduslikuks valdajaks on nad mõlemad. Järgnevalt loetletud esemed tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel kas A. Bolšakovile või V. Ivanovale: kipsnuga (pakend nr 8), kollase-musta käepidemega kirves (pakend nr 16), noad (pakendid nr 17-22), lõikelauad (pakendid nr 2324), aiakäärid (pakend nr 25), rannajalatsid Adidas (pakendid nr 26-27) , roosad jalatsid Nike (pakendid nr 28-29), käsisaag (pakend nr 14), aiakäru (pakend nr 7), sinist värvi madratsid (pakendid nr 8-9), musta värvi jope (pakend nr 10), tumedad püksid (pakend nr 11), musta värvi püksid (pakend nr 12), musta värvi jalatsid Nike (pakendid nr 13-14), põrandaharjad (pakendid nr 15-17), kipsnuga (pakend nr 2), sinakat tooni dressipluus (pakend nr 3).
234.Sündmuskohalt leitud ja äravõetud puidust varrega kirves (pakend nr 15) ja kipsnoa tera (pakend nr 1) on olnud kuriteo toimepanemise vahendiks, seega tuleb need esemed KarS § 83 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Ragel /allkirjastatud digitaalselt/
Ene Kirss /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.