Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Madis Põldsepp selgitas kohtuistungil, et talle ei ole vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Tegelikult ta ei soovinud seda inimest tappa, kaotas korraks kontrolli, kui oli purjus. See tegu on tema südametunnistusel ja ta käitub ülejäänud elu normaalselt. Ta soovib vabanedes minna tööle, muretseda endale elukoha. Ta töötab asutusesxxxxxxxxxxxxxk ja sealt pakuti talle tööd edasiseks ka pärast vabanemist. Sõber, kelle juures esialgu peatub, ei tarbi juba 7 aastat alkoholi. Prokurör leidis, et alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puuduvad. Madis Põldsepa näol ei ole tegemist paadunud retsidivistiga. Ta kannab teist karistust ja on esimest korda vanglas. Tema iseloomustus on väga positiivne. Ta tunnistab oma tegu ja tundub, et ta kahetseb oma tegu siiralt ja on võtnud kindlalt nõuks edaspidi selliseid tegusid mitte toime panna. Ta saab aru, et tema probleemid ja kuriteod on põhjustatud alkoholi liigtarvitamisest. Eeldused seaduskuulekaks eluks on olemas, uue kuriteo risk on madal. M. Põldsepal puudub vabaduses ka kindel elukoht. Vabanedes ta asub seda otsima ja pole kahtlust, et selle ta ka leiab. Prokurör leiab, et vangla taotlus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Madis Põldsepp kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Madis Põldsepp on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kannab esimest reaalset vangistust elukaaslase tapmise eest. Varasemalt kriminaalkorras karistatud elukaaslase (sama isik) suhtes toime pandud ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Põhjuseks sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, alkoholijoobes probleemide lahendamise oskuse puudumine, alkoholijoobes konflikt olukordade lahendamine puudulik. Teod muutunud oma laadilt raskemaks, viimase kuriteoga kaasnes kannatanu surm. Karistuse kandmise ajal on M. Põldsepp osalenud majandustöödel ning erinevates sotsiaalprogrammides ja vestlustes. Alates 2022.a maikuust on paigutatud avavanglasse. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Madis Põldsepa käitumist karistuse kandmise ajal võib pidada pigem heaks.

2 (3)

Kuigi kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on võimalik Madis Põldsepa suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, ei pea kohus seda käesoleval hetkel vajalikuks. On näha, et Madis Põldsepa tõekspidamistes ja arusaamades on käesoleva vangistuse kestel toimunud positiivseid muutuseid. Ta on läbinud mitmeid programme, millede tagasiside on olnud positiivne. Madis Põldsepal on soov elada edaspidi õiguskuulekalt ja minna vanglast vabanedes tööle. Kohtuistungil avaldatu kohaselt saab on tal olemas koht, kuhu tal on võimalik tööle minna. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on vangistuses olles mõelnud sellele, mida ta vanglast vabanemise järgselt tegema hakkab. Kohtu arvates võiksid vanglas läbitud kuriteoriske maandavad rehabiliteerivad tegevused ja alkoholi tarvitamisest loobumine aidata Madis Põldsepal edasiselt jätkata oma elu õiguskuulekalt. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole lisaks võimalik kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Enne vangistust elas M. Põldsepp koos elukaaslasega kuuluvas korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxt, kuhu ta enam ei saa elama asuda. Lähedaste juurde ei ole samuti võimalik elama asuda. Võimaliku vabanemisjärgse elukohana on võimalik taotleda esialgu xxxxxxxxxxa varjupaigateenust. Varjupaik asub aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungil avaldas isik, et soovib vanglast vabanedes asuda elama sõbra juurde. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuna Madis Põldsepal puudub elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.