Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. juuni 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Reigo Jürgensteini (Jürgenstein; isikukood 38804102760) kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, apellatsioon
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, sh käibemaks 14 (neliteist) eurot 40 senti, vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista süüdistatav Reigo Jürgensteinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 86,40 eurot, riigituludesse. Süüdistatav Reigo Jürgensteinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Reigo Jürgensteini süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema, olles varem Tartu Maakohtu 08.02.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10816 karistatud kehalise väärkohtlemise eest, milline karistatus ei ole kustunud ega kustutatud, kasutas uuesti füüsilist vägivalda. Nimelt 19.07.2022 kella 14.00 paiku Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Metsaküla külas XXX talu territooriumil ähvardas oma püsivas kooselus olevat elukaaslast ja laste ema M-L.K. ära tappa ning seejärel lõi jätkuva teona ühel korral talle käega näkku, mille järgselt M-L.K. jooksis kuuri taha peitu. 10 minuti pärast, kui M-L.K. läks XXX talu elumajja tagasi, siis R. Jürgenstein haaras kinni tema juustest, lükkas teda pikali ja hakkas M-L.K. mööda tuba vedama. Sellise tegevusega tekitas R. Jürgenstein M-L.K. le valu ja järgmised kehavigastused: vasakule põsele kriimustuse, vasakule õlavarrele
muljumisjälje ja vasaku jala põlvele marrastuse, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes oleva isiku vastu. Samuti süüdistatakse R. Jürgensteini KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 15.01.2019 otsusega kriminaalasjas 1-19-286 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja milline karistus ei ole kustunud ja kustutatud, juhtis uuesti, 10.09.2022 kella 14.00 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Aovere – Kallaste – Omedu maantee 53. km-l mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria juhtimisõigust. R. Jürgensteinilt 10.09.2022 kell 16.24 Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus võetud vereproovist leiti 3,24 ± 0,07 mg/g etanooli.
2.Tartu Maakohtu 22.06.2023 otsusega karistati R. Jürgensteini KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 8 kuu vangistusega ning KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Jürgensteini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 10.09.2022–12.09.2022, s.o 3 päeva, ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.
3.Kuigi KarS § 121 lg 2 p-d 2 ja 3 järgi on võimalik mõista rahaline karistus, siis ei ole see võimalik R. Jürgensteini puhul, kes on varem reaalset vanglakaristust kandnud isik ja sellest hoolimata jätkab eriliigiliste kuritegude toime panemist. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul hindas maakohus R. Jürgensteini teosüüd sanktsiooni 1/3-st väiksemaks. R. Jürgensteini tegu täidab küll kaks kvalifitseerivat tunnust, kuid toime on pandud siiski üks episood ning kannatanule tekitatud vigastused olid pigem kerged. Karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus ja leppimine kannatanuga KarS § 57 lg 1 p-de 3 ja 9 mõttes. Karistust raskendavaks asjaoluks on prokuröri sõnul kuriteo toimepanemine alaealise, s.o 6-kuuse lapse juuresolekul, mis maakohtu hinnangul tõendamist ei leidnud.
4.KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul arvestas maakohus, et R. Jürgensteini joove oli märkimisväärselt suur, ta juhtis päevasel ajal mootorsõidukit keskmise liiklustihedusega teel. Kaldudes korduvalt vastassuunavööndisse olukorras, kus vastu tuli samuti sõidukeid, tekitas ta potentsiaalselt ohtlikke olukordi, mis oleks võinud lõppeda ka õnnetusega. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. R. Jürgenstein avaldas kohtuistungil kahetsust. Karistuse kergendamiseks ei piisa aga paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (RKKK 09.05.2014, 3-1-1-18-14, p 11). Kohtul ei kujunenud tõsikindlat arusaamist sellest, et R. Jürgenstein kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Sõnades kahtlemata kahetseb. Lisaks on ta vabatahtlikult läinud 24.04.2023 Jämejala haiglasse alkoholisõltuvuse ravile. Kas süüdistatav tegi seda hirmust eesootava karistuse ees või tõesti sooviga ennast parandada, kohus öelda ei saa. Vähemalt mõningal määral on ta oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud. Kõrvaldamata kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendades tuleb kahetsus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes siiski arvestamisele.
5.Karistusregistri väljatrüki kohaselt on R. Jürgensteinil 3 kehtivat kriminaalkaristust. Karistused on mõistetud eriliigiliste kuritegude eest: KarS § 121, § 418 lg 1 ning § 424 lg 2 järgi. R. Jürgensteinile on karistuseks mõistetud nii rahalist karistust kui ka vangistust, samuti on vangistust varasemalt asendatud üldkasuliku tööga. Viimati KarS § 418 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt vabanes R. Jürgenstein 14.07.2020. Seega annavad R. Jürgensteini karistusandmed ja uute eriliigiliste kuritegude toimepanemine aluse
prognoosida karistuse eripreventiivset mõju halvaks. Õiguskorra kaitsmise huvid süü suurusele vastava karistuse korrigeerimist ei tingi. Maakohus leidis, et KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi tuleb mõista karistuseks 8 kuud vangistust ja KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust, millest KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.
6.KarS § 424 lg 4 kohaselt ei jäeta lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Prokurör leidis, et isiku varasemaid kriminaalkaristusi arvestades ei saa rääkida enam karistuse osalisest kandmisest ehk nn šokivangistusest. Seda eriti olukorras, kus isik on juba kandnud ka pikaajalist (1,5 aastat) vangistust. Maakohus nõustus sellega. Õigussüsteem on varasemalt andnud R. Jürgensteinile erinevaid võimalusi karistuse kandmiseks, kuid uusi kuritegusid pole sellisel viisil toimides ära hoida suudetud. Lõppastmes on oluline tagada teiste inimeste elu ja tervis. R. Jürgensteinil tuleb temale mõistetud karistus reaalselt ära kanda. Oma käitumisega on ta näidanud, et reageerida on mõtet vaid selge ja arusaadava õiguste piiramisega.
7.Tartu Maakohtu 22.06.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Jürgensteini kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello, kes palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus ja mõista R. Jürgensteinile kergem karistus, kas osaliselt reaalne ja ülejäänud tingimisi vangistus. R. Jürgenstein soovib vaidlustada temale mõistetud karistuse raskust. Mõistetud karistus on üleliia karm ja maakohus ei kaalunud piisavalt kõiki võimalikke karistuse variante. Maakohus pidas vähetähtsaks, et kannatanu on süüdistatavaga leppinud, ei soovi süüdistatava karistamist ning nad elavad edasi koos ja kasvatavad ühist last. Ka KarS § 424 lg 2 järgi karistust mõistes on maakohus olnud liiga karm, sest R. Jürgenstein on aru saanud oma teo mõtlematusest ja ohtlikkusest. Maakohus oleks võinud karistuse mõistmisel kohaldada osalist vangistust ja ülejäänud karistuse mõista R. Jürgensteinile tingimisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on enamasti võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus (RKKKm asjas nr 1-20-1651, p 8; asjas nr 1-20-8166, p 9; asjas nr 1-22-510 p 10).
9.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega, sh karistust kergendavate asjaolude osas, ning on põhjendatud. Apellatsioonis toodud argumendid on sisutühjad ning väljendavad üksnes seda, et karistus on karm. Need ei anna alust järelduseks, et maakohus oleks irdunud kohtupraktikast või väljakujunenud seisukohtadest. Samuti ei anna need alust ega vajadust ringkonnakohtule varasemat praktikat muuta. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks ega karistuse vähendamiseks, sest neid asjaolusid on maakohus juba
karistuse mõistmisel arvestanud. Karistus on mõistetud kooskõlas kohtupraktikaga, millele ka maakohtu otsuses selgelt viidatakse. Maakohus on karistuse mõistmisel põhjalikult arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid, sh süüdistatava süü suurust ning lähtunud vastavalt sellele karistuse määra otsustamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb karistuseks mõista selline karistus, mis mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja mis kaitseks ka õiguskorra huvisid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda maakohtuga, et selliseks karistuseks on reaalne vangistus ning mõistetud karistus on vastavuses R. Jürgensteini süü suuruse ja isikuga, sh arvestatud karistust kergendava ja raskendava asjaoluga. Esitatud apellatsioon ei anna juba eelmenetluse staadiumis alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.
10.Kaitsja A. Kello on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 60 minutit, mille eest taotleb tasu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab kaebuse läbi vaatamata ehk jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 86,40 eurot süüdistatava R. Jürgensteini kanda.
11.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooni läbi vaatamata.
Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt)
Ingeri Tamm
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.