Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

välisest verejooksust (verekaotusšokk) koos mõlemapoolse veririnna ja väheväljendunud vasakpoolse õhkrinnaga, mille tagajärjel A. S. sündmuskohal suri. Tunnistaja R. R. K. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 27-29) kohaselt töötades Lääne-Harju politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna said koos M. V. 06.07.2022 väljakutse aadressile Xxxx, väljakutse sisuks oli, et korteris viibib isik, kes KOV määruse kohaselt seal viibida ei tohiks. Kohale jõudes märkasid, et maja juures oli ka turvafirma Articard sõiduk, sisenesid hoonesse, kus oli kutsele reageerinud Articardi patrulli turvamees ja turvaruumis teine turvamees. Articardi patrulli turvamees näitas lipiku peal isiku nime ja ütles, et on tehtud KOVi otsus, et seda meesterahvast ei tohi majja lasta, kuna on oma ema löönud. Seejärel liikusid koos turvamehega maja teisele korrusele korteri nr xxxx juurde, turvamehega suhtles tema paariline vene keeles. Korter xxxx oli koridoris paremat kätt, uksest paremal oli elektrikilp, turvamees hakkas seal lüliteid vajutama, enne katsus vist ust aga rohkem ei teinud midagi. Korterist hääli ei kostunud. Järgmisel hetkel uks avanes ja ta nägi, kuidas sealt tuli käsi välja, käes oli nuga, mille tera jäi väikesest sõrmest alla poole ja siis läks löök käega ülevalt alla turvamehele rinnaku piirkonda. Ukse avades oli vaikus, käe omanik ja turvamees seisid vastakuti. Seejärel turvamees kõverdus, käed läksid rinnaku peale, eemaldus vastasseina poole ja mööda koridori tuldud teed tagasi, ei kuulnud, et ta midagi öelnud oleks. Meesterahvas, kelle käes nuga oli, astus koheselt pärast lööki välja, jalas rohelised-sinised püksid, seljas midagi ei olnud, urineeris, paarimehe korralduse peale asetas noa korteri ukse juurde seina äärde maha. Tema haaras kabuurist relva, andis mingi aeg korralduse käed üles. Kui paarmees kasutas taserit ja selle lask tabas, pani relva kabuuri ja liikusid meesterahva poole, olles meesterahvaga kontaktis tundis ka ise elektrišokki. Kui mõne aja pärast nõel välja tuli, said edasi tegutseda, panid isikul käed raudu. Kuni käte rauastamiseni meesterahvas rääkis midagi vene keeles, et lollid, miks me tema korteriga nii tegime ja elektrist. Paariline andis meesterahvale korraldusi vene keeles, et ta põlvili laskuks ja noast eemale tuleks, selle peale ei teinud ta midagi, hakkas nende poole liikuma ja paariline kasutas taserit. Kui isikuga juba tegelesid ilmus korteri ukse peale naisterahvas. Kui isik oli rauastatud, läks ta turvamehe juurde, kes oli vajunud põrandale, keel oli kurku vajunud, suus oli läbipaistvat vedelikku, särgil oli rinnaku piirkonnas veretaoline vedelik. Tegi särgi lahti, seal oli avaus aga verd välja ei voolanud, turvamees kontaktne ei olnud. Avas hingamisteed ja hakkasid ootama appi jõudvaid patrulle ja kiirabi, keda paariline oli kohe kutsunud kui turvamees neist pärast lööki mööda läks. Kui patrull kohale jõudis, pandi haava peale kate, mida pannakse ka kuulihaavade puhul, kontrollisid pulssi ja hingamist, keegi ei tundud midagi ja alustasid elustamist. Kui kiirabi jõudis, tegi südamemassaaži tema, oli väga palju verd, käed lirtsusid, kiirabi lühikese aja pärast ütles, et lõpetaks ära ja hoiaks jalgu üleval, veri valguks, kiirabi vaatas ja ütles, et oli läinud südameaorti ja teda ei olnud enam. Süüdistatavalt eemaldas kiirabi taseri nõelad, tegid turvakontrolli ja viisid ta patrullautosse. Kasutatud nuga oli hästi jämeda teraga, küllaltki pikk ja ühel pool olid sakid, meenutas see väga nuge Rambo filmidest. Elektrikapi juurde minek oli turvamahe initsiatiiv, lülitas sealt elektrit välja. Faktiliselt ei tea, aga arvab, kuna hiljem nägi, et korteris ühtegi tuld ei põlenud. Uksele turvamees ega patrull ei koputanud, ei öeldud, et tehke lahti, ennast politsei ei tutvustanud. Mäletab, et uks avanes 15 sekundit pärast elektri välja lülitamist. Löögi tegemise kohast oli 5 meetri kaugusel. Hiljem naisterahvas ütles, et meesterahva nimi on Aleksei Mamkitšev. Tunnistaja M. V.i kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 29-31) kohaselt puutus süüdistatavaga kokku täites oma tööülesandeid Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikuna 06.07.2022 Xxxx sotsiaalmajas. Õhtul peale 10 oli väljakutse, et sotsiaalmajas viibib isik, kellel KOV otsusega ei ole õigust seal viibida, kuna on olnud oma sugulase suhtes vägivaldne. Kohale jõudes ootas neid seal Articardi patrullekipaaž ja maja valvur A., kes rääkis vene keeles ja ütles, et korteris xxxx viibib isik, kellel ei ole KOVi otsusega lubatud seal olla ja näitas paberilipikut nimega. Hiljem selgus, et see perekonnanimi oli seal vist vale. Turvamees rääkis vene keeles ja seda, et oli seal ukse taga ise enne rääkimas käinud, et isik lahkuks, aga selle peale ei reageeritud, oli käinud rääkimas vähemalt ühe korra ja lisas, et korteris peaks olema üks naisterahvas ja meesterahvas. Palusid, et turvamees teda ja ta paarimeest R. R. K. korterini juhataks, mis oli teisel korrusel koridori lõpus paremal pool, nr xxxx. Turvamees väljendas soovi, et asub esimesena kontakti, vajutas ukse kella aga seda ei

olnud kuulda, mille peale turvamees avas seal kõrval oleva elektrikilbi, selle kohta midagi ei selgitanud, see käis kiirelt. Turvamees liigutas seal mõningaid lüliteid, arvas, et uksekell ei tööta, kuna elekter on välja lülitatud, vajutas uuesti uksekella, see ei toiminud, ei mäleta, kas ta koputas ka, aga kuulsid, et keegi tuleb päris kiirel sammul. Korterist enne helisid ei kuulnud. Uks avanes ja esimese asjana, mida nägid, et isiku käes olev mingi ese tuleb ülevalt alla ja tabas turvameest vasakule õla ja rinnalihase vahele. Kui uks hakkas natukene avanema lendas sealt vahelt käsi välja, kehakuju veel ei näinud, ainult kätt. Liigutus ise oli ülevalt alla, oli kiire ja äkiline. Alguses tundus, et see oli mingi väike labidas aga hiljem selgus, et nuga, heleda tera ja musta käepidemega, oli üsna suur, hiljem selgus, et tera oli 20 cm. Löögi tegemise ajal mingit sõnalist väljendust ei olnud. Löök toimus vasaku käega ja pärast lööki astus isik koridori, oli palja ülakehaga ja jalas olid rohelist värvi lühikesed püksid, tegemist on sama isikuga, kes istub süüdistatava pingis. Pärast lööki turvamees võttis rinnust kinni, seisis seina äärde, siis pööras ümber ja hakkas nende poole liikuma, tunnistajast möödudes ütles, et kutsuge kiirabi. Paarimees võttis välja tulirelva ja tema ise elektrišokirelva. Tunnistaja andis koheselt eetrisse teada, et vaja kiiresti kiirabi, sel ajal oli kiirabidega raske, sellepärast karjus veelkord, et on vaja kiirabi, turvamees sai nuga. Turvamees liikus nende taha 5 meetrit ja libises mööda seina maha. Nemad samal ajal kontsentreerisid ainult inimese peale, kellel oli veel nuga käes, süüdistatav oli väliselt agressiivne, ei olnud rahul sellega, et elekter välja lülitati, ütles ropult, et mida te teete. Kõigepealt andis eesti keeles korralduse paarimees, et nuga maha panna, selle peale süüdistatav võttis noa vasakust käest paremasse ja seisis nuga käes nende poole. Tunnistaja andis vene keeles korralduse nuga maha panna, mida ta kohe ei täitnud, samal ajal tunnistaja vaatas turvamehe poole, kes korises ja sai aru, et olukord on kriitiline. Mingi hetk süüdistatav viskas ikkagi noa maha, koridori korteri ukse kõrvale ja siis oli vaja, et ta liiguks noast eemale. Andis korralduse 3 sammu nende poole tulla aga süüdistatav käitus ebaadekvaatselt, vehkis kätega, vaatas tagasi korteri poole nagu tahaks tagasi tuppa minna. Kui pööras uuesti nende poole, andis korralduse 3 sammu teha ja põlvili minna, süüdistatav hakkas kiirel sammul nende poole tulema ja kuna tunnistaja märkas, et turvamehel pole enam elumärke, on vaja kiiresti tegutseda, kasutas elektrišokirelva. Elektrišokirelv toimis, aga mitte koheselt, paarimees hakkas süüdistatava poole liikuma kui toimus ka teine lask, panid süüdistavale käerauad ja ütles paarimehele, et ta turvamehe juurde läheks. Kui lähenes süüdistatavale, nägi korteris naisterahvast, kes küsis eesti keeles, mida nad teevad, ta ei ole midagi teinud ja kasutavad füüsilist jõudu. Süüdistatavaga tegeledes ta ütles, et tal on valus, mis on elektrišokirelva järgselt tavaline, süüdistatavaga ei suhelnud. Kuna patrullid ei saanud alt uksest sisse, ütles naisterahvale mitu korda, et ta alla läheks ja nad sisse laseks, millele ta aga ei reageerinud. Paariline osutas turvamehele esmaabi. Kiirabi jõudis koheselt koos patrulliga, kiirabi pani defibrillaatori külge ja vaatasid, et elumärke pole, konstateerisid surma. Kiirabi andis ka süüdistatavale esmaabi, võtsid elektrišokirelva nõelad välja ja kui anti luba, viisid ta politseibussi. Keegi saabunud patrullidest leidis süüdistatava kotist ka tema dokumendi. Löögi hetkel oli turvamees uksest 1,5 meetri kaugusel ja nemad paarimehega veel 1,5 meetrit taga pool, sellepärast ei jõudnudki reageerida. Tema ise rääkis turvamehega vene keeles, saadud info andis ka paarimehele. Turvaekipaaži liige, kes seal autoga oli, küsis kohe alguses luba lahkumiseks, teda seal ei olnud, tema roll oli alguses turvamahe turvamine. Ei mäleta, kas turvamees enne ukse avanemist ka koputas või ust tagus. Nii süüdistatav kui naisterahvas, kelle juures ta viibis, olid mõlemad alkoholijoobes, süüdistatav oli väga tugevas joobes, naisterahvas oli adekvaatsem. Kui süüdistatav oli kinni peetud ja oli maas, siis tema all oli põrand märg ja eemal oli väike loik. Teisest elektrišoki relva lasust sai paarimees ühe nõela enda küünarnuki liigesesse, kuna oli vahetult liikunud laskesektorisse, kinnipidamisel tuli see kohe ära. Tunnistajate R. R. K. ja M. V.i ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (kr. toimik tl 10-13), kus on vaadeldud 06.07.2022 kella 22.30 paiku aadressil Xxxx sündmuskohal viibinud autopatrulli 3482 toimkonna raadiosidesalvestusi, millede kohaselt patrull sai väljakutse kell 22.23, kell 22.33 kutsub patrull abi ja kiirabi, kuna turvamees sai nuga, vigastus on rindkeres, kell 22.41 teatakse, et inimene ei hinga ja alustatakse elustamisega, kiirabi jõudis kohale kell

Tunnistaja G.-S. K. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 31 pöördel-32) kohaselt töötas 2022 aasta juuli kuus Tallinna linnavaraametis kinnisvara halduse osakonnas xxxx, oli haldur Xxxx majale. Tema kohustuseks oli, et maja funktsioneeriks, et kõik tehnohoolduse ja heakorratööde lepingud oleks korras. Majja pääses läbipääsu kaardiga, lisaks oli ka kohal turvatöötaja 24/7. Kui sisse soovis saada isik, kes seal ei elanud, küsis turvamees nime ja kellele külla minnakse ning pani selle kirja. Sisekorra eeskirjaga kursis ei ole, üldiselt turvatöötaja 1011 ajal inimesi, kes seal ei elanud, sisse ei lasknud. Xxxx elanikud helistasid talle igasuguste probleemidega. Süüdistatava kohta ütles aasta alguses turvatöötajatele, et teda sisse ei lastaks, sest elanikelt oli tulnud kaebusi, et ta ei ela seal majas, on olnud alkoholijoobes ja teiste elanikega natuke halvasti käitunud, halvasti öelnud. On nii palju kuulnud, et seal majas elas tema ema ja üks naisterahvas, kelle juures käis. On kuulnud ka seda, et süüdistatav olevat oma ema vastu vägivalda kasutanud. Palve süüdistatavat mitte majja sisse lasta esitas 2022 talvekevade piiri peal Articard firmale e-kirja teel, kes edastas omakorda töötajatele. Arvab, et kirjas oli ainult isiku nimi, isikukoodi ei teadnud. Ei tea, et oleks sellekohane KOV paber või haldusakt. Täpset nime ei mäleta. Majas on koridoride peal jaotuskilbid, täpsemalt nende kohta ei tea. Tunnistaja R. G. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 32 pöördel-33) kohaselt 6. juulil 2022 töötas Articard OÜ patrullekipaaži xxxx. Tööpäeva lõpu poole sai dispetšerilt paanikahäire Xxxx teele, et turvatöötaja vajab abi. Aadressi täpselt ei mäleta, jõudis sinna kohale 21.20. Turvatöötaja ootas teda, rääkisid vene keeles ja ta ütles, et korteris xxxx on inimene, kellel on Mustamäe LOV või Tallinna LOV poolt keeld peal, ei tohi majas viibida ja ta tuleb sealt ära saata. Turvatöötaja ütles, et keeld on põhjusel, et inimene on vägivaldne, agressiivne ja eelnevalt peksis selles majas oma ema. Turvatöötaja ütles, et selles korteris on kaks isikut, meesterahvas, kellel on keeld peal ja tema sõbranna. Turvatöötaja ka mainis, et paar korda käis seal, aga keegi ei teinud ust lahti. Samuti ütles, et sel hetkel kui turvatöötaja tööle jõudis, oli süüdistatav juba majas ja teadis seda, sest süüdistatav käis tihti selle naisterahva juures ning sel päeval käis naisterahvas edasi-tagasi poes, kui läks ukse taga tundis tema hääle ära. Seejärel läksid ukse juurde, hakkasid korda mööda koputama, seest oli kuulda meeste- ja naisterahva hääli, mis koputamise peale vaiksemaks läksid. Nii turvatöötaja kui tema ütlesid ka läbi ukse, et tulge välja, sul on keeld peal ja kui välja ei tule, kutsuvad politsei. Sellele reaktsiooni ei olnud, olid ukse taga umbes 5 minutit. Seal ukse taga olles, helistas ta juba politseisse ja siis läksid alla turvaruumi. Oli seal veel kuni 15 minutit kuni politsei jõudis, politsei rääkis turvatöötajaga vist vene keeles, kes selgitas olukorda. Tunnistaja küsis politseilt, kas on abi vaja või võib ära minna ja politsei lubas tal ära minna ning ta sõitis minema. Õhtul hiljem käis veel seal Xxxx tee maja juures ja nägi, et seal on palju politsei autosid. Tema teada selles majas uksekellad ei tööta, täpselt ei tea. Tunnistaja R. G.i ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (kr. toimik, tl 1-9), kus on vaadeldud Häirekeskusele 06.07.2022 kell 22.20 tehtud kõne, millest nähtub, et Articardi patrull helistas ja teatas, et Xxxx on inimene, kes ei tohiks selles majas olla ja palus kohale patrulli. Tunnistaja U. M. kohtuistungil antud ütluste (kohtutoimik tl 33 pöördel-37 pöördel) kohaselt on Aleksei Mamkitševiga sõbrad ja tunnevad 2021 mai kuust. Elab Xxxx, sinna majja peaks sisse saama kõik, temalt ei küsitud kunagi dokumenti, Alekseil oli turvamehega arusaamatus, teistega sai ilusti kokkuleppele. Temal sissepääsu kaarti ei ole, tal ei ole seda vaja, uksed avatakse talle turvatöötaja poolt. Sinna kolides anti talle kaks võtit, milledest ühe andis Alekseile, valvuril peaks olema tagavaravõti. Aleksei elas tema juures alates 2021 aasta mai kuust, alates sellest ajast tarvitasid koos alkoholi, mitte koguaeg ja tekkisid probleemid tema enda alkoholi tarvitamisega. Aleksei üritas talle mõistust pähe panna, need probleemid lahendasid omavahel ära. Probleemiks oli see, et tema kui naisterahvas ei peaks olema selline nagu oli, Mamkitšev ei võinud vaadata enam sellist inimest. Ükskord oli kätega vehkimist, Mamkitšev vajutas talle kurgu või kõri peale, sai sellest targemaks, on talle tänulik, vaidesid, et ta saaks aru, et ta lõpetaks sellise joomise. Ei tea, et Alekseil oleks olnud kellegi teisega seal majast probleeme peale turvatöötaja. Aleksei oli oma emaga lõpuks heas läbisaamises, silmaalune sinikas oli emale tekkinud Aleksei sõnade kohaselt, kui püüdis ema voodisse tõsta,

lõi end ära, ema rääkis seda teistmoodi. Ei tea, miks eeluurimisel ütles, et ema on öelnud, et Mamkitšev on tema vastu vägivaldne olnud, nii pole olnud. Aleksei Mamkitševi iseloomustab kui head ja tarka inimest, tundeline ja õrna hingega. Alkoholi tarbides on lõbus, kui näeb ebaõiglust või midagi, mis ei meeldi, siis muutub veidi agressiivseks. On teinekord ka tsüklisse langenud. Mamkitšev ei olnud koguaeg tema juures, oli ka sõpradega. Valvur ei tahtnud teda alati sisse lasta, sest neil perekonnas oli tüli, rääkis teistele ka asju kokku, aga nemad selgitasid teistele elanikele ära, et Mamkitšev käib tööl ja vaja pesemas käia. Sündmuse päeval käis tunnistaja poes, siis ka valvur küsis, kas Mamkitšev on tema juures, vastas, et on ja ütles, et on rahulik, peab homme tööle minema. Valvur ütles, et kutsub politsei. Korterisse jõudes ütles Alekseile ka seda, kes oli alkoholi tarvitanud, viina, aga oli normaalne, tarvitanud oli alates ajast kui töölt tuli. Enne seda sündmust olid kodu lähedal väljas olnud, sest ka üks teine valvur ei olnud teda sisse lubanud ja tunnistaja ei tahtnud teda üksi jätta. Valvur ütles, et nad tuleksid hommikul varem, siis ei ole mutte, kes klatšivad ja läksidki hommikul korterisse ja sellest ajast jäi Aleksei tema juurde, mis võis olla 03.07.2022 ja vahepeal väljas ei käinud. Ei sörkinud temal sabas ja ei teadnud, millal tööl peab käima. Töötas riiete järgi ehitusel. Kui oli sündmuse päeval Alekseile öelnud, et turvamees kutsub politsei, ei tea, mis ta selle peale vastas, ise ta arvas, et ei tule, sellel ajal tarvitasid viina, aga natukese aja pärast valvur tuli ja tagus kella ja ust, tagus meeletult, vähemalt 20 minutit. Tagumiste vahel oli väike vahe ja siis taoti edasi. Midagi sellel ajal ei räägitud. Korteril on uksekell, mis töötab ja valvur tegi nii, et see ei helisenud, vaid tegi jubedat häält. Sel hetkel kui tagumine toimus, oli ärkvel ja istusid, rahustasid endid, sõid ja jõid. Siis Aleksei ei pidanud vastu, võttis kotist noa, mis oli neil grillides kaasas olnud, aga nad ei olnud seda kasutanud. Nuga oli suur lihanuga, mida on näinud, et kokad kasutavad. Kõik käis nii kähku, Aleksei läks nuga käes, midagi ei öelnud, tunnistaja jõudis öelda, et ära mine, aga ta ei kuulanud. Sellel ajal kui Aleksei noaga läks, ei tagunud enam seal keegi. Kuulis, et mingi „vss“ käis, nagu toss läheks seest välja, enne seda sõnavahetust ega hääli ei olnud. Alguses ei julenud sinna minna, kui kuulis, et politsei tuli, siis läks vaatas, mis seal on ja kui ta koridori läks, siis oli nuga seal ja Aleksei maas, käed raudus ja üks politseinik oli. Vaatas, et kõik oli puhas, kuskil verd ei olnud, kui Aleksei oli pussitanud, kuna ta nii sinna läks. Sai aru, et politsei oli tulnud, kuna kuulis samme ja uks oli praokil, nägi. Politsei küsis tema ja Aleksei dokumente, andis enda omad, politsei võttis Aleksei kotist tema dokumendi. Siis politsei ütles, et ta nendega kaasa tuleks, aga ta üldse ei tahtnud minna, kuna oli viina võtnud, joobes, misjärel pandi tal käed raudu. Ei tea, kus Aleksei siis oli. Koridoris ta surnukeha ei näinud. Sündmuse ajal valvur tagavaravõtit ei kasutanud, tunnistajal oli uksel võti ees. Tema elektri kadumisest ei tea midagi. On kuulnud, et on linnavalitsuse korraldus, et Alekseid ei tohi majja sisse lasta, teab seda maja perenaiselt. Alekseil varasemalt selle turvamehega vägivaldset konflikti ei olnud, aga tunnistaja hinnangul oli turvamees ebameeldiv. Alekseil suhted emaga olid väga head, ta teab nüüd, et poeg on vanglas, kui sellest Aleksei emale rääkis, oli ta uudise suhtes külm. Kui enne sündmust väljas olid, siis Aleksei võttis selle noa kotist välja, et see ees ei oleks, kui koti peale toetuvad, nuga oli sellest mullane. Alekseil oli mitmeid nuge, osad roostes, aga see konkreetne sakkidega oli nagu koka nuga, Aleksei tegi sellega kodus süüa. Nuge hoidis oma seljakotis, mapi vahel, sest tal polnud neid mujale panna ja tunnistajal neid vaja ei olnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kr. toimik tl 608) kohaselt 06.07.2022 kell 22.45 tuvastati U. M.l joove 0,69 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta. 05.01.2023 kohtuistungil palus süüdistatav kannatanult andestust, ütles, et tal on väga kahju ja kahetseb oma tegu, on toime pannud koletu kuriteo. Süüdistatava Aleksei Mamkitševi ütluste kohaselt (kohtutoimik tl 40-44) 2022 juuli kuus elas põhiliselt ema juures, vahetevahel ka U. juures, kes mõlemad elavad Xxxx, ema korteris xxxx, U. korteris xxxx. Ema on eakas inimene, liigub halvasti, süüdistatav hoolitses tema eest, koristas, tegi süüa. U. on tema ema ja ka tema enda hea tuttav. Tema ühiselamus viibimise kohta nägi paberit ja seal oli kirjas, et ta ei või minna korterisse xxxx, kuna arvati, et ta olevat oma ema peksnud. Tegelikult oli asi nii, et nad emaga tarbisid koos alkoholi, emal tuli hüsteeria hoog, kukkus ja kui ta aitas ema voodisse, kukkus uuesti, ema karjus ja selle peale kutsusid naabrid politsei. Kui sotsiaaltöötajad tulid, nägid emal sinikaid ja järeldasid, et tema oli ema peksnud. Ta ei tahtnud seda teemat seoses alkoholitarvitamisega üles võtta, et ema mainet mitte kahjustada. Temal ühiselamusse

saamiseks kaarti ei ole, ema ja U. on oma kaardid ära kaotanud. Turvameestega sai enam-vähem normaalselt läbi, oli kokkulepe, et purjus peaga ei tohi sinna tulla. 29. juunil käis toidupangas ja tõi emale ja U.le süüa, kuna ei pidanud kohe tööle minema, jäi ema juurde. 2. juulil oli vaja töö asjus ära käia, kui õhtul tagasi tuli, teda enam sisse ei lastud ja otsustasid U.ga pargis ööbida ja pikniku teha. 3. juulil töötas juba turvamees I., kes ta sisse lasi, aga ütles, et ta enda nägu ei näitaks, muidu vanamutikesed võivad süüdistatava üles anda ja tekivad probleemid. Alguses läks siis ema juurde, endal olid kaasas tööriistad, tööriided, mustad nõud ja suveniirnuga, võttis ema juurest süüa, oli pool pakki sigarette ja läks alla U. juurde, pärast seda majast välja ei läinud. U.ga vaatasid televiisorit, suitsetasid, magasid, kuna töökohustused lükkusid teadmata ajaks edasi. Kahel korral käis U. korterist väljas ülevalt naabritelt suitsu küsimas. 5. juulil sai U. pensioni, U. käis oma tuttavate juures ja süüdistatav palus, et U. ostaks talle alkohoolset jooki. U. ostis 0,7 l viina ja endale džinni. Süüdistatav jõi kõik viina ära. 6. juulil U. läks poodi ja tuttavate juurde, süüdistatava tervis ei olnud kuigi hea ja palus U.l kasvõi pool liitrit viina tuua. U. tõi talle pool liitrit viina ja endale ostis veini, samuti toitu. Keskpäeval jäi magama ja ärkas õhtul koputamise peale, pidevalt helistati uksekella, arvab, et peksti jalgadega vastu ust, tegemist oli metalluksega. Ei kuulnud mingit karjumist, ainult ukse tagumist ja kella. Talle tundus, et see kestis 15 minutit, aga see on tema subjektiivne arvamus, oli närviline. Kui ta ärkas, oli veel purjus, püüdis U.t maha rahustada, kuna ta väga närvitses. Järeldas, et tegemist on naabriga, kes on varem nii teinud, ust lõhkunud ja rikkus ära uksekella, sellepärast U. kardab teda. Naabrile ei meeldi see, et kui nad korteris või akna peal suitsu teevad, jõuab see naabrini üles. Süüdistatav ei tahtnud kedagi näha, ei tahtnud konflikti ja palus U.l ust mitte lahti teha. Jätkasid teleka vaatamist. Tunnistab, et on väga emotsionaalne ja väga impulsiivne inimene. Kui kuulis ukse taga hääli, rahustas U.t, proovis end vaos hoida, ei tahtnud naabrimehega kontakteeruda, kuna võib kakluseks minna ja ei tahtnud probleeme. Püüdis teha võileibu, süüa, vaatasid televiisorit. Toiduainete hakkimiseks kasutas enda nuga, kuna U.l on väikesed noad. Ühel hetkel kustus toas teler, veekeedukann ei soojendanud enam vett ja ta sai aru, et naaber keeras korgid välja, sel hetkel sisemiselt plahvatas. U.le midagi ei öelnud ja läks tegi ukse lahti. Mäletab, et hakkas karjuma, et mida kuradit siit vaja on, lükkas inimest, kes vasakul pool ukse kõrval seisis, minema ja alles siis nägi politseinike, kes taga pool seisid. See oli üks liigutus, samaaegselt kui ukse avas, lükkas jõuliselt ülevalt alla, inertsi jõul rinnaku piirkonda, kuna inimese raskuskese on kuskil pihaosas. Kuna lükkab ukse lahti parema käega, siis nuga oli vasakus käes. Tema ise löömise hetke ei mäleta, mäletab, et kui politseinikud ütlesid, et viska nuga käest, sai alles aru, et tal nuga käes oli, pani noa seina äärde maha. Mäletab, et oli S. vastas, lähedal, järgmisena nägi, et politseinikud tõmbasid relvad välja, oli eriüksuse võte, kus läksid eemale, kükakile üksteise taha ja suunasid relva tema suunas. Ehmatas ära kuna teda relvaga sihiti, ei saanud aru, et tegemist on elektrišoki relvaga. Kui talle öeldi, et tal on nuga käes, viskas selle maha, tõstis käed, politsei karjus eesti ja vene keeles, tundis, et ei saa liikuda ja siis kukkus, talle pandi käerauad peale. Kui toibus elektrišokist, nägi maas nuga ja S.t, sai aru, et tegemist ei olnud naabrimehega. Tuleb välja, et riivas või lõi noaga. Oli videot nähes üllatunud, kuna ei mäleta seda hetke. Absoluutselt kahetseb tegu, kuid ei sa aru, kuidas võis niimoodi teha. Kui esimest korda vanglast välja sai, lubas endale, et kriminaaliga enam tegemist ei tee, muidu ei näe enam oma ema ja vanaema. Ta ei planeerinud seda. Nuga ei olnud teritatud, ei valmistanud seda ette. Tal ei olnud mingit kavatsust, vihavaenu, see oli emotsionaalne plahvatus, maksimaalselt emotsionaalne mõju tema suhtes, alati kardab enda emotsionaalset impulsiivsust. Vanglast vabanes mais 2018, ennetähtaegselt ja töötas päris algusest peale. Töötas ehitusfirmas, kus oli range kord, alkoholi lõhnasid olla ei tohtinud, riided pidid korralikud olema. Viimati käis tööl juunikuu keskpaigas, ootas, millal sõber Aleksei ta Pärnu lähedale majja viib. Kuna on vallaline mees, võis endale alkoholi lubada, tal ei olnud keeldusid peal. Xxxx teele mitte purjus peaga minna oli kokkulepe S.ga ja I.iga, püüdis sinna nii mitte minna. I. selgitas, et ta peab tulema siis, kui tunnistajaid kõrval ei ole, kes sotsiaaltöötajatele ta tulekust ette kannaks, I. lasi ta alati siis majja sisse, S. mitte alati. Leidis, et otsus, et ta ema korterisse minna ei või, on ebaõiglane, tal olid seal tööriistad ja tööriided, selliseid otsuseid tohib ainult kohus teha. U.l on impulsiivne kompulsiivne psühhoos, ükskord kui koos alkoholi tarvitasid, hakkas ta skandaalitsema, asju välja viskama, siis süüdistatav võttis talt ümbert kinni, surus voodi peale, et ta maha rahuneks, vajutas ka rinnaku, mitte kõri peale. Kasutas füüsilist

jõudu, aga ei löönud teda. Enne seda oli kainestusmajas ka ebameeldiv juhtum, pidi ööbima kainestusmajas aga öösel toodi tema kambrisse agressiivne mees, kes kõiki sõimas. Süüdistatav ütles politseinikele, et ta ära viidaks, kuna on väga agressiivne ja ta ise võib ka agressiivseks muutuda, politseinikud kutsusid teda korrale suusõnaliselt. Mees aga sõimas kõiki edasi, ka teda, kuna oli varem olnud kriminaal, siis hakkas temaga kaklema ja surus ta vastu põrandat. Nad lahutati ja algatati kriminaalasi § 121 alusel. Asi lahendati lepitusmenetluses, süüdistatav pidi käima psühholoogi juures, et saaks jagu oma agressiivsusest. Antud nuga on Hiinas toodetud suveniirnuga, mille ostis antiigikauplusest, see ei ole jahimehe ega armee nuga, välja näeb nagu Rambo nuga. Sel päeval oli nuga korteris erinevates kohtades, kui süüa teeb peseb noa ära ja paneb spetsiaalsesse noatuppe, see võis olla pliidi juures, kraanikausi juures. Sel päeval olid seljas ainult lühikesed püksid. U. tahtis, et ainult tema juures jooks, et ta millegagi hakkama ei saaks. Kui on purjus inimeste seltskonnas ja tunneb, et seal on närviline ja ohtlik õhkkond, siis lahkub ja läheb U. juurde kui turvalisse keskkonda. Õppis seda raevu juhtimise kursusel, varasemalt on õnnestunud ka alkoholijoobes seda teha, kainestusmajas oli ehmatanud. Tema poolt U.le toodud asjad pakkis U. kord skandaalitsemise käigus kokku ja viis üles ema juurde, süüdistatav tõi mõned asjad sealt tagasi. Antud noa võttis ema juurest kaasa 3. kuupäeval, enne oli vaja ka ema juures süüa teha ning teadis, et U.l ei ole korralikke toidunõusid. Ukse taga käidi tema teada ühe korra ja pikalt. Majaelanikud kaebasid tema peale, kuna neile ei meeldinud, et seal on inimene, kes ei ole sinna sisse kirjutatud. Tema ei ole sinna sisse kirjutatud, on pärast vanglast vabanemist elanud erinevates korterites ajutiselt, abikaasa korteris ja töökojas. 30.08.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 110-119) vaadeldi Xxxx hoone videosalvestisi nimetusega „Kaamera 12“, vaadeldakse 7 tõendust omavat videofaili, ajaerinevus reaalajast -8 minutit. Videosalvestuste kohaselt kell 22.08 ilmuvad vaatevälja A. S. ja R. G., kes lähevad koridori lõpus oleva parempoolse ukse juurde, jäävad seal seisma, R. G. laseb uksekella. 8 minutit hiljem, kell 22.17 liiguvad isikud koos mööda trepikoda tagasi, R. G. helistab telefoniga. Kell 22.24 ilmuvad trepikotta A. S. ja patrullpolitseinikud M. V. ja R. R. K., kes liiguvad koridori lõppu, A. S. avab seinal oleva luugi ja teeb kapi sees midagi. Kell 22.25 avaneb luugi kõrval olev uks, kust on näha kätt, mis liigub A. S.i rindkere suunas liigutusega ülevalt alla. Patrullpolitseinikud ja A. S. taganevad, viimane hoiab rindkerest kinni ja mõne hetke pärast vajub põrandale. Kell 22.29 on koridori lõpus maas Aleksei Mamkitšev, tema juures üks politseiametnik, trepikoja pool koridoris maas on A. S., kelle juures on teine politseiametnik. Koridori tuleb veel kolm politseiametnikku. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (kr. toimik tl 14-17) kohaselt Xxxx kortermaja teisel korrusel, korteri nr xxxx ukse ees on meesterahva surnukeha, mida kirjeldas kohtuarst A. V. leides, et koolnukangestus puudub, surnukeha katsudes soe ja rindkere eespinnal umbes 1-2 roide kõrgusel rangluujoones siledate servadega haav. Korteri nr xxxx uksepiidal ja uksel verejäljed, koridori lõpus seinal verekahtlane määrdumine, korteri nr xxxx uksel ja ukse kõrval verepritsmed, koridori põrandal verekahtlase aine tilkumisplekid, verekahtlastest määrdumistest võetakse puuteproovid, mis pakendatakse. Korteri nr xxxx ja xxxx vahel põrandal uriin. Korteri nr xxxx uksest trepi poolsel küljel elektrikilp, mille all seinal on verekahtlase määrdumise jäljed. Põrandal nuga, millel on verekahtlane määrdumine, käepide musta värvi, kinnitatud kruvidega, tera ühel küljel kandilised sakid, tera keskosas 5 auku, noatera pikkus 22 cm ja laius 4 cm. Nuga pakendatakse. Korterite nr xxxx ja xxxx vahel Taseri kasseti osad, 4 tk, ja Taseri litrid. Korterite xxxx ja xxxx vahel seinal verekahtlane määrdumine. A. S.i 06.07.2022 kiirabikaardi (kr. toimik tl 18-23) kohaselt sai mees noahaava rindkerre, 20 sek pärast kukkus ja kaotas teadvuse, pärast lakkas hingamast. Kiirabi saabudes kell 22.38 oli käimas südamemassaaž politseitöötaja poolt, rindkere ülemises osas lahtine haav, peal traumaplaaster Cheast Seal, põrandal palju verd, ei hinga. Randevuu arsti kohale jõudes tegevus tema juhendamisel. Kell 22.50 fikseeritud surm. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nt 22E-AOS0029/335 (kr. toimik tl 24-60) eksperdiarvamuse kohaselt oli A. S.i surma põhjuseks torke-lõikehaav vasakul pool rinnal

rangluujoonel koos II roide alaserva ja III roidevigastusega ning vasaku kopsu ülasagara, südamepauna kopsutüve ja südame vasaku koja vigastusega; vigastuse tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust koos mõlemapoolse veririnna ja väheväljendunud vasakpoolse õhkrinnaga. Surma põhjustanud torke-lõikehaav vasakul pool rinnal on eluohtlik tervisekahjustus, mis on tekitatud terava vägivalla toimel löögist torke-lõikevahendiga vasakule poole rinna piirkonda suunaga eest ülevalt välimiselt alla taha keskele. Vigastus võib olla tekitatud teravaotsalise ühe lõikeservaga torke-lõikevahendiga, mille tera pikkus on vähemalt 15-18 cm ja laius 4-5 cm. Ei saa välistada, et torke-lõikehaav on tekitatud ekspertiisiks esitatud fotodel kujutatud noaga või analoogsega (kr. toimik tl 52-53). Kannatanu asend torkelõikehaava tekitamise hetkel oli suure tõenäosusega püstine ning ründaja võis paikneda kannatanu ees. Peale selliste vigastuste tekitamist tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Lisaks tuvastati verevalumeid, pindmine lõikehaav ja rinnaku ristimurd, mõlemapoolsed roiete murrud ja sellest tulenevad verevalumid ning haav. Viimased on tekitatud suure tõenäosusega elustamisvõtete rakendamise tagajärjel. 13.08.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (kr. toimik tl 61-68) on vaadeldud verega määrdunud lühikeste varrukatega särki, millel on Articard Security embleem, kangas on kogu särgi ulatuses veremäärdumisega ja vasakpoolsel hõlmal ülevalt teise nööbi vastas on läbiv kangavigastus pikkusega 50 mm. Articard OÜ poolt edastatud A. S.i puudutava dokumentatsiooni (kr. toimik tl 69-101) kohaselt on A. S.iga sõlmitud tööleping 01.09.2021, asudes tööle xxxx. A. S. on läbinud turvatöötaja täiendõppe kursuse, turvatöötaja 3. taseme koolituse, enne tööle asumist läbinud juhendamised. Xxxx objekti turvatöötajate tööjuhendi kohaselt on punkti 2.1 järgi turvatöötajal mh õigus tõkestada pääs valvatavale objektile isikul, kes püüab sinna siseneda loata ja pidada vastav isik kinni, kes tuleb politseile üle anda. Aleksei Mamkitšev peeti kahtlustatavana kinni 06.07.2022 kell 22.36 (kr. toimik tl 120-123). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 07.07.2022 kell 04.59 A. Mamkitševil joove 0,89 mg alkoholi väljahingatava õhu liitri kohta, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamisel toodi välja vigastused rindkerel ja kehal paremal pool nahakahjustused, samuti silmad punetasid, pupillid olid suured, reaktsiooni kiirus häiritud, kõne segane, esinesid koordinatsiooni kerged häired, käitumine oli unine, ärrituv ja ründav (kr. toimik tl 129-130). 06.07.2022 A. Mamkitševi läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati verekahtlase aine määrdumine kätel, jalgadel ja riietel, verekahtlase ainega olid määrdunud lühikesed püksid (kr. toimik tl 131-132). 21.07.2022 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi A. Mamkitševilt läbivaatusel äravõetud tumerohelisi lühikesi pükse, millel oli uriinile iseloomulik lõhn, pükstelt tuvastati mitmeid verekahtlaseid määrdumisi, milledest võeti puuteproovid (kr. toimik tl 133140). Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 11/17 (kr. toimik tl 143-167) kohaselt oli ekspertiisialune Aleksei Mamkitšev. Akti kohaselt isikul ei esine käesoleval ajal ning ei esinenud ka varasema elu jooksul selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“. Samuti ei esinenud A. Mamkitševil eelnimetatud häireid ja defitsiite ning sellist emotsionaalset seisundit temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal 06.07.2022, mis oleks takistanud või piiranud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust, sotsiaalsest tähendusest (sh keelatusest) arusaamiseks, sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Isikul esineb püsiv psüühika- ja käitumishäirete kogum F10.2 sõltuvus alkoholist, mis ei takista ega piira temal ümbrusest ja oma käitumisese iseloomust ning oma tegude võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal 06.07.2022 oli isik alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime

oma tegude võimalike kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. A. Mamkitševil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist, tal puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks mistahes vormis. Sõltuvus alkoholist ei ole ravitav, medikamentoossete ja psühhoterapeutiliste sekkumistega on üksnes võimalik toetada isiku enese soovi alkoholi kasutamisest hoidumiseks. Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et Aleksei Mamkitšev on toime pannud teise inimese tapmise, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1 järgi. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-10216, p 17; 3-1-1-111-16, p 13). Käesolevas kriminaalasjas teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtuvalt oli A. S.i surma põhjuseks torke-lõikehaav vasakul pool rinnal rangluujoonel koos II roide alaserva ja III roidevigastusega ning vasaku kopsu ülasagara, südamepauna kopsutüve ja südame vasaku koja vigastusega ja surma põhjustanud torkelõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt kannatanule noaga rinda lüües põhjustas süüdistatav oma teoga kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ja surma ning süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel on põhjuslik seos, s.o kannatanu surm on süüdistatavale omistatud teo otsene tagajärg. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kuritegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, sest süüdistatav valis enne süüteo toimepanemist välja sobivaima süüteo toimepanemise riista ning ukse avamise järgselt teist inimest noaga vasakule poole rinna piirkonda lüües oli ta teadlik sellest, et ta teostab järjekordselt süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ka tahab seda. Süüteo toimepanemise tehiolud ja süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend kinnitavad kohtu veendumust sellest, et puuduvad igasugused mõistlikud põhjused, miks süüdistatav erinevalt keskmise elukogemusega inimesest ei saaks aru, et lüües teist inimest pika teraga noaga vasakule poole rinna piirkonda, võib kannatanu noalöögi tagajärjel saadud vigastuste tõttu surra. Kohtu arvates ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiksid viidata võimalusele või arusaamisele, et süüdistatava kasutatud pika teraga noaga sellisesse piirkonda lüües võiks kannatanu ellu jääda. Turvakaamerate videosalvestiste, tunnistajate ütluste ning süüdistatava enda antud ütlustest nähtuvalt toimus löök jõuliselt, süüdistatava enda sõnade kohaselt inertsiga, suunaga ülevalt alla kannatanu rinnaku piirkonda. Löögi tegemiseks kasutas süüdistatav väidetavalt suveniirnuga, mida kasutas toidu tegemisel, kuid nii süüdistatav ise kui tunnistaja K. kirjeldasid seda kui Rambo filmidest tuttavat nuga. Noa tera on pikkusega 22 cm, tera ots on kahepoolse teritusega ning noa seljal on kandilised sakid rebimishaavade tekitamiseks, mis on oma eesmärgilt mõeldud suuremate kahjustuste tekitamiseks. Seega on tegemist suure pika teraga noaga, mis tekitab kasutamisel raskeid vigastusi, seda eriti antud juhul jõulise löögi tegemisel inimese rinnakupiirkonda. Tegemist ei ole kokanoaga nagu väitis U. M., vaid spetsiaalselt torke-lõikehaavade põhjustamiseks valmistatud noaga, ehk võitlusnoaga, millise sarnaseid kasutatakse erinevate armeede sõdurite varustuses. Sellise noa kasutamine iseenesest juba näitab lööja eesmärki tekitada kannatanule raskeid ja eluohtlikke vigastusi ning sellise vahendi kasutaja nii saab eeldada kui ka peab eeldama, et kasutades taolist ohtlikku ja tegelikkuses ka just selliseks otstarbeks – torkamiseks ja lõikamiseks mõeldud vahendit ning lüües teist isikut elutähtsasse piirkonda nagu seda on rindkere, põhjustatakse kannatanu surm. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud KarS 113 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja surma põhjustamiseks kasutas süüdistatav ka eelmise kuriteo toimepanemiseks nuga, siis ei saanud talle tulla ka üllatuseks, et noaga teist inimest lüües võib tekitada sellised tervisekahjustused, mis põhjustavad inimese surma. Pigem saab järeldada, et süüdistatav valis välja vahendi, mille varasemast kasutuskogemusest on talle vahendi tõhusus

teada. Tunnistaja U. M. ütlustest nähtuvalt võttis Aleksei Mamkitšev enne ukse juurde minemist oma kotist just selle noa, läks ukse juurde ja avas seejärel ukse. Süüdistatav on küll selgitanud, et ta tegeles toidu hakkimisega ja läks nuga käes uksele, kuid U. M. ütluste kohaselt pidi nuga olema mullane, sest nad olid eelnevalt tulnud piknikult, kus seda nuga kasutati ja see nuga oli Aleksei Mamkitševi kotis. Seega läks Aleksei Mamkitšev spetsiaalselt enne ukse avamist nuga võtma ja võttis just nimelt selle, tapmiseks kõige sobivama noa. Kohus suhtub kriitiliselt ka süüdistatava väitesse, et ta tõukas ukse taga olnud inimest, tõugates ülevalt alla. Kohtu jaoks on selline väide arusaamatu. Kui isik soovib teist inimest endast või uksest eemale tõugata, siis selleks tuleb teist inimest tõugata endast eemale, mitte ülevalt alla, hoides samal ajal nuga käes teraga allapoole. Kui süüdistatav väitis, et ta väidetavalt hakkis toiduaineid, mida samas toas viibinud U. M. ei kinnita, siis peaks nuga käes olema teraga endast eemale, hakitava toiduaine poole, mitte teraga enda poole. Kui nuga oleks käes selliselt, nagu tõenditest nähtub, oleks võimatu toiduaineid hakkida. Lisaks sellele on vaidlusalusel noal terakaitse, mis muudab selle noa kasutamise hakkimiseks ebamugavaks ja kui isegi püüda sellega hakkida, siis on see väga ebamugav, kuivõrd terakaitse takistab noa hakkimiseks kasutamist kogu noatera ulatuses ning lõikamiseks saab kasutada vaid tera esimest kumerat osa. Seega ei tegelenud süüdistatav hakkimisega, vaid võttis noa kindla eesmärgiga oma kotist. Kohus leiab, et süüdistatava eesmärk oli üheselt ukse taga olevat isikut noaga lüüa ja süüdistatava väide tõukamisest on ebaõnnestunud ja ebaloogiline kaitseversioon, mis tuleb kõrvale jätta. Süüdistatav on selgitanud, et ta arvas, et ukse taga oli naabrimees, kellel on pretensioonid, kuid kohtuistungil kontrollitud tõenditest saab üheselt järeldada, et süüdistataval ei olnud ühtegi põhjust seda eeldada. Eelnevalt olid käinud ukse taga turvatöötajast kannatanu ja turvafirma töötaja, kes ütlesid läbi ukse, et A.Mamkitšev peab lahkuma ja kutsutakse politsei. Seejuures selgitas R. G., et kui nad ukse taga olid, siis jäid hääled toas vaiksemaks. Seega kuulis R. G. toas toimuvat, mistõttu kuulsid ka toas olevad isikud, kes ukse taga on ja miks nad seal on. Seejärel tuli turvatöötajast kannatanu tagasi koos politseiga ja lülitas elektri välja, seega sai Aleksei Mamkitšev eeldada vaid seda, et turvatöötajast kannatanu on tagasi tulnud ja voolu välja lülitades sunnib teda väljuma. Et vool kaitsmest uuesti sisse lülitada, peab ta aga ukse avama ja korterist väljuma. Ka tunnistajana üle kuulatud U. M. selgitas, et kui ta majja sisenes, ähvardas valvur Aleksei Mamkitševi välja ajamiseks kutsuda politsei ning kui ukse taga koputati ja kella lasti, sai ta aru, et turvatöötaja ongi ukse taga. Kohus ei pea võimalikuks, et Aleksei Mamkitšev ukse taga olevast isikust teisiti aru sai, kuivõrd U. M. ütles Aleksei Mamkitševile, et turvatöötaja lubas politsei kutsuda. Seega oli Aleksei Mamkitševile üheselt arusaadav, et turvatöötaja on taas ukse taga. Kuivõrd elektrikilp, kust vool välja lülitati, on ukse kõrval, siis ainus koht kus inimene sai seista, oli ukse ja elektrikilbi vahel ukse taga, kuhu Aleksei Mamkitšev ka pärast ukse avamist koheselt noaga lõi. Seejuures avaneb uks just elektrikilbi poole, mis on vähem kui meetri kaugusel uksest. Seega oli Aleksei Mamkitšev üheselt teadlik, kus isik seista võib ja keda ta noaga lööb, kuid ta ei teadnud seda, et turvatöötaja on oma lubaduse täitnud ja politsei kutsunud ja kohal on ka kaks politseiametnikku. Politseiametnikke nägi ta alles pärast noaga löömist. Turvakaamerate salvestustelt nähtub, et kannatanu kukkus pärast lööki põrandale juba mõnede sekundite pärast, ning suri vaatamata patrullpolitseiniku poolt südamemassaaži tegemisele enne, kui kiirabi sündmuskohale jõudis. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt peale selliste vigastuste tekitamist tekib kiiresti teadvusekaotus ja saabub surm. Kannatanule tekitatud vigastus oli eluohtlik, mille tagajärg ehk surm saabus kiiresti. Seega on eelkirjeldatud tegu sobiv realiseerimaks KarS § 113 lg 1 koosseisu. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 11/17 kohaselt A. Mamkitševil ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid temal tahtest olenematut, teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Süüdistatav oma ütlustes viitas, et ta on konfliktsituatsioonides impulsiivne ja kardab oma emotsionaalset impulsiivsust ning on käinud ka raevu juhtimise koolitustel, antud situatsioonis oli tema sõnade kohaselt tegemist emotsionaalse plahvatusega. Seega antud juhul süüdistava impulsiivsus ning tema üldine psühholoogiline seisund ei ole ekspertiisi käigus tuvastatud kui psüühikahäire või kognitiivne

defitsiit, millisel juhul ei suudaks süüdistatav oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud nii algselt turvameeste kui hiljem turvamehe ja politseiametnike korteri nr xxxx ukse taga käimise puhul tegemist ühel korral pideva uksekella helistamisega ja uksele tagumisega, mh jalgadega, nagu süüdistatav ja tunnistaja U. M. on väitnud. Turvakaamera videosalvestistelt ja tunnistajate ütlustest on tuvastatud, et kõigepealt käis kannatanu korteri ukse taga Articard turvamehega R. G.iga, videolõigu lõpus on näha, et R. G. vajutab ukse kella ning oma ütlustes on öelnud, et läksid ukse juurde ja hakkasid kordamööda koputama, mille peale seest kuuldavad hääled läksid vaiksemaks. Koos kannatanuga ütlesid ka läbi ukse, et tulge välja, sul on keeld peal ja kui välja ei tule, kutsuvad politsei. Pärast nende lahkumist alles 7 minutit hiljem saabus kannatanu ukse taha patrullpolitseinikega ning süüdistatava poolne rünne noaga toimus vaid sekundid pärast kannatanu poolt elektrikilbis millegi vajutamist, enne seda ei olnud uksele koputamist ega tagumist. Süüdistatava enda ütluste kohaselt sai ta vihaseks siis, kui sai aru, et elekter on korteris välja lülitatud. Seega ei olnud antud juhul tegemist ründega süüdistatava vastu, mis annaks talle põhjuse karta oma turvalisuse pärast. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates asuda isegi arutlema süüdistataval tekkinud hädakaitsest või hädaseisundist KarS § 28 lg 1 või § 29 mõttes, kuivõrd sellele kohtu hinnangul antud juhul mingeid viiteid ei ole. Elektrikilbis voolu sisse lülitamiseks ei ole nuga vajalik. Harju Maakohtu 25.11.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9346 mõisteti Aleksei Mamkitšev süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ehk teise inimese tapmises (kr. toimik tl 168-171). Viru Maakohtu 02.04.2018 kohtumäärusega (kr. toimik tl 175-177) vabastati Aleksei Mamkitšev tingimisi enne tähtaegselt karistuse kandmisest katseajaga kuni 19.06.2020. KarRegS § 24 lg 1 p 6 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat. Aleksei Mamkitšev vabastati eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.06.2020 ning uue samalaadse süüteo pani ta toime 06.07.2022, s.o vähem kui kolme aasta möödudes katseaja lõppemisest. Seega tuleks asuda seisukohale, et eelmine karistus oli uue teo toimepanemise ajal kehtiv. Samas sätestab KarRegS § 25 lg 4, et kui isik on karistusest vabastatud enne tähtaega, siis arvutatakse tema karistusandmete kustutamise tähtaega tegelikult kantud karistusest lähtudes. Aleksei Mamkitševile mõisteti Harju Maakohtu 25.11.2013 otsusega karistuseks tähtajaline vangistus 7 aastat, millise ärakandmist arvestati alates 19.06.2013 ning Viru Maakohtu 02.04.2018 määrusega vabastati Aleksei Mamkitšev temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja määrus jõustus 18.04.2018. Seega kandis Aleksei Mamkitšev temale mõistetud 7-aastasest vangistusest ära vangistuse 4 aastat ja 10 kuud. KarRegS § 24 lg 1 p 8 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Kuivõrd Aleksei Mamkitšev vabanes eelmise karistuse kandmiselt 18.04.2018, siis tulenevalt KarRegS § 24 lg 1 p 8 ja § 25 lg 4 sätetest oli eelmine teise inimese tapmise eest mõistetud karistus uue teise inimese tapmise toimepanemise ajal kehtiv ning tegemist on tapmisega kui see on toime pandud vähemalt teist korda KarS § 114 lg 1 p 4 tähenduses. Seega on Aleksei Mamkitševi puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud tapmise, mistõttu on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 4 järgi ehk teise inimese tapmisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksei Mamkitšev pani toime KarS § 114 lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda.

ning alkoholijoobest tingitud vägivald, mis taaskord on viinud ta selleni, et ta on toime pannud teise inimese tapmise ja seda nüüdseks juba teist korda. See aga viitab kohtu arvates sellele, et teise inimese elu ei ole süüdistatava jaoks erilise väärtusega ja süüdistatava jaoks on oluline, et tal lastaks segamatult alkoholi tarvitada ja jätkata sellist eluviisi nagu talle omaseks on saanud ning sotsiaalmaja elanike etteheited, ühiselu reeglitest kinnipidamine ja teiste arvamus teda ei huvitanud. Puutuvalt õiguskorra kaitsmise huvidesse nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav tappis sotsiaalmaja turvatöötaja, kes tuli teda sotsiaalmaja toast välja ajama, kuivõrd süüdistatav tarvitas alkoholi ja põhjustas oma eluviisi tõttu konflikte teiste sotsiaalmaja elanikega. Saamata aru sellest, et ta ise on probleemi põhjus, pidas süüdistatav probleemi põhjustajaks turvatöötajat, mis näitab süüdistatava negatiivset suhtumist õiguskorda ja ühiselu reeglitesse. Kohus leiab, et kui inimene paneb toime teise inimese tapmise, siis tapmise eest mõistetav karistus peab olema selline, mis annab signaali selle kohta, õiguskord taunib sellist käitumist. Käesoleval juhul on aga süüdistatav toime pannud erineval ajal kahe inimese tapmise ja kandnud samalaadse teo eest ka karistust, kuid pani toime uue samalaadse teo ning sellise teo eest mõistetav karistus ei saa enam olla sama raskusega, vaid andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õigukord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja kõige rangemal viisil. Kohus on seisukohal, et kui isikut karistatakse mitme inimese tapmise eest pikaajalise vangistusega, siis tekitab see ka teistes ühiskonnaliikmetes turvatunde ning veendumuse, et riik ei jäta sellisele teole reageerimata ega suhtu sellise teo toimepanijasse leebelt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid kaaluvad üles tuvastatud kergendava asjaolu olemasolu ning süüdistatavale tuleb karistus mõista määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Aleksei Mamkitšev on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja seda tapmise eest. Antud juhul on Aleksei Mamkitšev taaskord tapnud inimese, milline on rängim isikuvastane süütegu ning ei toime pandud teos ega toimepanija isikus ei ole tuvastatud midagi erandlikku, mis võiks tingida süüdlasele mõistetava karistuse kohaldamata jätmist. Inimese õigus elule on põhiseaduslik põhiõigus – igal inimesel on õigus elule ning sellist õigust on süüdistatav taaskord rikkunud. Aleksei Mamkitšev on pannud toime kuriteo, mille tagajärjel on kaotanud A. S. elu. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist. Seejuures saab vastavalt kohtupraktikale isikut karistusest vabastamise aluse olemasolul karistusest vabastada juhul, kui mõistetav karistus ei ületa seaduses ettenähtud katseaja maksimaalset pikkust. KarS § 73 ja 74 sätestavad katseaja maksimaalseks pikkuseks viis aastat, mis on oluliselt lühem kui süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus, mistõttu puudub üldse võimalus karistuse kohaldamata jätmist kaaluda. Sellest tulenevalt tuleb mõistetav vangistus määrata ära kandmisele täies ulatuses.

summas 448 eurot. Kannatanu esindaja Andrei Tšerednik palus hüvitatud osas tsiviilhagi vähendada ning lõplikuks tsiviilhagiks jääb varaline kahju 344 euro suuruses summas. Süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale on süüdistatavale KarS § 114 lg 1 p 4 järgi inkrimineeritud tegu alati õigusvastane. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuivõrd I. S.il tekkis kahju Aleksei Mamkitševi õigusvastase ja süülise käitumise tulemusena. Kohus leiab, et juhul, kui Aleksei Mamkitšev ei oleks kuritegu toime pannud, ei oleks kannatanul I. S. tekkinud ka varalist kahju. Tõendatud on, et Aleksei Mamkitševi tegevus põhjustas A. S.i surma. A. S.i pojal I. S.il tekkinud kahju olemasolu ja suurus on dokumentaalselt tõendatud. Matusekulusid kinnitab kohtule esitatud arve (kr. toimik tl 105) ning arvest nähtuvad kulutused, mis on surnu matmiseks oma suuruselt ja otstarbelt minimaalsed ja hädavajalikud. Seega ei saa asuda seisukohale, et matusekulud oleks olnud ülemäärased või ülepaisutatud, vaid pigem väga tagasihoidlikud. Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, et I. S.ile on hüvitatud matuste korraldamisega seotud kulutusi 448 euro ulatuses (kr. toimik tl 106-107). Puutuvalt matusekulude kandmise kohustusse, siis I. S. oli A. S.i poeg ning seega alaneja sugulase ja seadusejärgse pärijana oli ta matusekulude kandmise mõttes kohustatud isikuks. Kriminaalasjast nähtuvalt on I. S.il matuse korraldamisega OÜ Tallinna Matusebüroos kulunud 792 eurot (kr. toimik tl 105). VÕS 129 lg 2 kohaselt hüvitatakse surma põhjustamisest tekkinud kuludest eelkõige mõistlikud matusekulud ning seega peab kohus hindama, kas tegemist on mõistlike kulutustega. Kohus leiab, et praegusel hetkel tuleb sellele vastata jaatavalt, kuivõrd kantud kulud on surnu matmiseks sisuliselt minimaalsed ja hädavajalikud. Sellest tulenevalt peab kohus mõistlikuks OÜ Tallinna Matusebüroos tehtud kulutusi A. S.i matmiseks kokku summas 792 eurot. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti tõendi (kr. toimik tl 106-107) kohaselt on I. S.ile matuse korraldamisega seonduvaid kulusid hüvitatud 448 euro ulatuses, leidis kannatanu esindaja, et selle summa võrra tuleb ka tsiviilhagi vähendada ning lõplikuks tsiviilhagiks jääb varaline kahju 344 euro suuruses summas. Kohus nõustub kannatanu esindajaga, et tsiviilhagi summa vähendamine on põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav on kohtulikul arutamisel korduvalt tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, millise seisukohaga nõustus ka kaitsja, arvestades maha hüvitatud osa, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd nii üldmenetluses kui ka esimese astme kuriteo puhul on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Küll saab alates eelmenetlusest asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks kriminaalmenetluse normide kohaselt olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 22E-AOS0029/335 ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kat nr 11/17 kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust välja mõistetava tsiviilhagi näol ning süüdistataval ilmselt pikaajaliselt ka püsiva sissetuleku puudumist, siis esinevad küllalased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

millistele on talletatud olulist tõendusteavet, tuleb need teabekandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Lisaks tuleb tuvastada vahistamise aluse jätkuv olemasolu, s.t kas vahi alt vabanedes võib süüdistatav jätkuvalt toime panna kuritegusid. Süütegude jätkuva toimepanemise riski tuvastamiseks peab pöörduma süüdistatava karistusandmete poole, samuti arvestada süüdistusaktis kajastatud süüdistatavat iseloomustavaid andmeid. Kohus tunnistab süüdistatava süüdi eluvastase süüteo toimepanemises. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistatavat on varem karistatud samuti eluvastase süüteo toimepanemise eest 7-aastase vangistusega, mille kandmiselt ta tingimisi enne tähtaega vabastati ja allutati käitumiskontrollile kuni 19.06.2020. Lisaks varasemale karistusele on kohtuliku arutamise käigus esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et süüdistatavale on vägivaldne käitumine olnud omane ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist ning süüdistatavat iseloomustavatest tõenditest nähtub, et süüdistatav lahendab temale ebameeldiva olukorra vägivallaga. Lisaks sellele nähtub kohtule esitatud tõenditest, et süüdistataval on ilmselged alkoholi sõltuvusprobleemid, mis soosivad süütegude toimepanemist. Varasem karistus isikuvastase süüteo toimepanemise eest ning uus süüdistus isikuvastase süüteo toimepanemises ning süüdistusaktis viidatud tõendid näitavad kohtu arvates süüdistatavale omast vägivaldsust, mis on piisavaks aluseks asuda seisukohale, et süüdistatav võib vabaduses viibides jätkata vägivallasüütegude toimepanemist. Vahistuse kui tõkendi proportsionaalsust arvestades peab kohus vajalikuks osundada sellelegi, et KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides ka karistuse raskust. Süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises ning teda on ka varem karistatud samalaadse esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Seejuures mõistab kohus süüdistatava süüdi kuriteo toimepanemises, mille eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegne vangistus, s.t karistuse alammääraks on kaheksa aastat. Kohus leiab, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei ole karistuse raskus küll iseseisvaks vahistamisaluseks, kuid mõnel juhul võib karistuse raskusest tulenev tingida ka kuritegude jätkuva toimepanemise ohu. Samas mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 15 aastat vangistust, mille ära kandmist arvestab kohus alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest ning kohus ei näe põhjust miks peaks süüdistatava suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkendit muutma või tühistama. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ei ole teiseliigilist karistust ette nähtud. Seega viitab ka mõistetud karistuse raskus, et süüdistatav võib vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist. Lisaks eelnevale tuleb vahistuse proportsionaalsust hinnates otsustada kas vahistamisaluse olemasolule vaatamata ning arvestades riigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel ei ole jõutud pikaajalise vahistusega piirini, millest alates põhjendatud vabaduspõhiõiguse riive on välistatud vaatamata mõistetava karistuse pikkusele. Käesoleval juhul mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 15 aastat vangistust ja vabaduspõhiõiguse riive võinuks tõusetuda siis, kui menetluse kestus hakkaks lähenema ettenähtud sanktsiooni alammäärale, s.o kaheksale aastale. Käesoleval juhul on aga alates süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni möödunud vaevalt 9 kuud. Seega ei ole kriminaalmenetlus, millesse on mahtunud nii kohtueelne kui ka kohtulik menetlus, olnud kuigi pikk ja riik on menetlemisel olnud aktiivne ja ka efektiivne. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtumenetluses või kogu kriminaalmenetluses vahi all viibitud aja jooksul ei ole tekkinud olukorda, et vahistuse pikkus ei ole enam proportsionaalne. Mis puudutab võimalust muuta kohaldatud tõkendit ja valida mõni kergem tõkend, mida küll ei ole taotletud, siis peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt on süüdistatava elukohana süüdistusaktis märgitud Xxxx. Samas saab kriminaalasjas kogutud tõenditest järeldada, et igasugune seaduslik alus sellel aadressil elamiseks süüdistataval puudus ning süüdistatavat ei lastud sinna sotsiaalmajja sisse just süüdistatava enda käitumisest tulenevalt, s.o ebasobiva eluviisi ja ühiselureegleid eirava käitumise tõttu. Seega oli see aadress süüdistatava ajutiseks elukohaks kuni kuriteo toimepanemiseni ning lõppkokkuvõttes panigi ta kuriteo sellel aadressil toime. See asjaolu peaks aga välistama igasuguse võimaluse, et süüdistatav veel sinna sotsiaalmajja ükskõik millistel tingimustel elama asuda saaks. Kohtuliku

arutamise käigus kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistataval püsiv elukoht puudub ning süüdistatava sõnade kohaselt elas ta aastate vältel erinevates üürikorterites, renditud tööruumides, sotsiaalmajas ema ja U. M. juures. Samuti saab kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditest järeldada, et süüdistataval puudub ka püsiv sissetulek. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vahistamise alused ei ole ära langenud ning vahistamine kui tõkend on proportsionaalne nii kuriteo kui ka karistuse raskust arvestades ning vältimaks uute kuritegude toimepanemist on süüdistatava jätkuv vahistus vältimatu meede. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine on jätkuvalt põhjendatud ja vältimatult vajalik ning mõne teiseliigilise tõkendi kohaldamiseks või kohaldatud tõkendi muutmiseks või tühistamiseks alus puudub.

Nelli Loomets rahvakohtunik

Märt Toming eesistuja

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Lasn rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.