Liiklussüüteod

Niggulisel ei ole midagi karistusjärgse käitumiskontrolli vastu, aga see peaks olema korraldatud kuidagi nii, et see ei segaks tema elu. Prokurör toetas vangla taotlust Romek Niggulisele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör palub vangla taotlus rahuldada ja kohaldada R. Niggulisele karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokuröri hinnangul karistusjärgne käitumiskontroll ei takista isiku tööelu, vaid osutab abi isiku elu korraldamisel. Koostöös kriminaalhooldajaga sujub kenasti ja Romek Niggulis saab tulevikus pöörduda ühiskonda ning elada ilma õigusrikkumisteta. Oluline on see, et R. Niggulis ise ei ole käitumiskontrolli kohaldamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Romek Niggulise karistusaja lõppemisel tuleb tema suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS §-s 871 sätestatu kohaselt võib kohus pärast vangistuse ärakandmist kohaldada isiku suhtes käitumiskontrolli. Selle alused on loetletud KarS § 871 lg 1 p-des 1–3 ja lõikes 2. Kui esimese lõike punktid 1 ja 2 ning teine lõige on formaalset laadi (süüdimõistev otsus ja varasem karistatus), siis KarS § 871 lg 1 p 3 annab kohtule ulatusliku diskretsiooniruumi. Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole isikule süüdimõistva kohtuotsusega mõistetav karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab täitmiskohtunikul kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (vt Riigikohtu 02.02.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16 p 9.1). Seadusandja tahe karistusseadustiku täiendamisel §-ga 871 oli selles, et tegemist oleks mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha tööd isikuga kriminogeense käitumise muutmiseks ning seeläbi ennetada tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist (Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse 382 SE III seletuskiri). KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või

Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9683 tunnistati Romek Niggulis süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 423-1, § 422 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Suurendati mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat 9 kuud. Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11581 tunnistati Romek Niggulis süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi ja karistati tingimisi vangistusega 2 aastat 3 kuud katseajaga 3 aastat KarS § 73 lg 1 alusel. Romek Niggulis vastab KarS § 871 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Ta kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Sarnaselt vahistamisaluse tuvastamisele tuleb kohtu hinnangul ka karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatuse hindamisel eraldi hinnata kahte aspekti: 1) uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja 2) võimaliku uue kuriteo raskust. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei annaks (vt mutandis RKKK 12.04.2012 nr 3-1-1-32-12, p 9.3). Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib talle kaasa tuua. Romek Niggulist on kriminaalkorras karistatud 24 korral, neist kehtivaid kriminaalkaristusi on Eestis 2, Soome Vabariigis on kehtivaid kuritegusid 5 (ülejäänud kuriteod on arhiveeritud). Vanglas on R. Niggulis kaheksandat korda. Isikut on eelnevalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise eest, mootorsõiduki ärandamise eest, dokumendi võltsimise eest, vanglas alkoholi/narkootilise aine tarvitamise eest, arvutikelmuse eest, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest, Soomes uimastite ebaseadusliku tarbimise ja nende ebaseadusliku omandamise, valdamise, valmistamise või isiklikuks tarbimiseks tootmise eest ja pipragaasi enda valduses hoidmise eest. Käesolevat karistust kannab ta süstemaatiliste varguste eest, mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, liiklusnõuete rikkumise eest, millega kaasnes raske tervisekahjustus. Varavastased kuriteod on ette planeeritud, liikluskuritegude puhul on soodustavaks teguriks mõtlematu käitumine. Raskusaste on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise soodustavateks teguriteks on sõltuvusprobleemid, grupi mõju, majandusliku kasu saamine, impulsiivsus ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2020 otsusega on Romek Niggulis tunnistatud süüdi ja karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 423-1, § 422 lg 1 järgi. Kuna tegemist oli eriliigiliste kuritegudega (varavastased- ja liiklussüüteod) mõistis kohus liitkaristuse mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Samuti karistuse mõistmisel arvestas kohus kuritegude toimepanemist katseaja kestel ning suurendas KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohtu seisukohalt R. Niggulise käitumine, s.o kuritegude arv ja raskus, kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster (ta varastab selleks, et ära elada ning enda sõltuvusvajadusi rahuldada) ning seega on vähetõenäoline, et kinnipeetava käitumine muutub vabaduses ilma karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamiseta. Romek Niggulisel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega võib tema käitumist vanglas pidada seaduskuulekaks. Ta osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. R. Niggulis on tööga hõivatud, varem töötas xxx, praegu töötab väljapool vanglat T C OÜ-s. Alates 16.11.2021 viibib R. Niggulis Viru Vangla avavangla üksuses. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“, „Eluviisitreening“ ning nende programmide jätkuvtegevused. Programmide eesmärgid on saavutatud. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise jooksul on isik jõudnud selgusele oma tegelikust probleemist ja lähtuvalt sellest püüab leida lahendusi. Nüüdseks saab aru, et tänu AN tugigrupis osalemisele võib elada ilma narkootiliste aineteta ja ennast väga hästi tunda. Ta soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest. Jätkuvtegevused kinnitasid ja tugevdasid isiku soovi muuta oma elu paremaks, vabaneda riskiteguritest, keskenduda positiivsetele asjadele. R. Niggulis osaleb tugigrupi kohtumistel. Läbiviija hinnangul väljendas Niggulis kohtumistel siirast soovi oma elus uus lehekülg pöörata ning edaspidi elada narkootikumidest vaba elu. Uimastivabas elus pidas enda jaoks oluliseks leida omale püsiv elukoht ja stabiilne töökoht, tegeleda meeldivate tegevustega ning suhelda nende inimestega, kes narkootikume ei tarvita. Niggulise püstitatud eesmärgid on realistlikud, sotsiaalselt aktsepteeritavad ja seadusekuulekat elu toetavad, plaan eesmärkide saavutamiseks on olemas. Eesti Hariduse Infosüsteemi ning Kutseregistri 09.12.2021 päringust ei tulene infot R. Niggulise hariduse ega kutse kohta. Põhiharidus jäi lõpetamata, kuna ta hakkas tarvitama sõltuvusaineid ning valede inimestega läbi käima. Tal on puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Peamiseks sissetulekuks oli kuritegelik eluviis ja vargused. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Tunnistab, et tarvitas narkootikume, et minna vargile, samas pani vargused toime, et soetada narkootikume ja ära elada. Tal on Kraha andmetel tasumata nõudeid 30047,25 eurot, vabanemisfondis on 2002,98 eurot. Tal on plaanis võlad ära maksta. Tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega on kinnipeetaval raskusi, kuna puudub korrapärane sissetulek ning varastamise teel saadud raha kulutas narkootikumide soetamisele. Vangistuses on isik töötamisega hõivatud, probleeme ei esine. Vabanemisel on isikul olemas töökoht T C OÜ-s. Vangistuse ajal on kinnipeetavat toetanud rahaliselt ka kaaskinnipeetava abikaasa ja tundmatu saatjaga rahaülekanded Omniva vahendusel. R. Niggulisel puudub lähivõrgustik, tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga ning narkootikume tarvitavad isikud. Käesolevalt soovib ta varasemast suhtlusringkonnast eemale hoida. Ta mõistab, et võib taas narkootilisi aineid tarvitama hakata, kui jätkab nendega suhtlemist. Kohtu seisukohalt eriala puudumine, puudulikud majanduslikud oskused, tasumata võlad, probleemid tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, kuritegelik eluviis ning lähivõrgustiku puudumine võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Iseloomustusest nähtub, et isikul on probleemid narkootikumide tarvitamisega. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Romek Niggulisel diagnoositud narkosõltuvus. Tema sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama 17-aastaselt. Tarvitas kanepit, amfetamiini, heroiini, korgijooki, ecstasy, metadooni. Enne käesolevat vangistust tarvitas ta amfetamiini igapäevaselt süstimise teel. R. Niggulis tunnistab, et vargused on sooritanud narkojoobes ning eesmärgiga saada raha narkootikumide ja äraelamise jaoks. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS alusel ning kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis. Käesoleval ajal tegeleb ta oma sõltuvusega. Ta on osalenud aktiivselt Anonüümsete

narkomaanide (AN) tugirühmas ning läbis Tallinnas ka sõltuvusteemalise programmi „Eluviisitreening“ ning avavanglas olles ka jätkutegevuse. Kinnipeetav võttis iseseisvalt ühendust ka programmiga SÜTIK (Tervise Arengu Instituudi programm narkootikumide tarvitajale) ning kinnipeetavale väljastati kinnituskiri, mille kohaselt oldi nõus kinnipeetava liitumisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral nende programmiga. Täitis 14.07.2020 ka sõltuvusainepõhise töövihiku, millest nähtuvalt hakkas mõistma AN tugigruppi ja „Eluviisitreeningu“ läbimise vajaduse, et saab ka ilma narkootikumideta hakkama. Ta saab aru, kuidas narkootikumid mõjutavad tema elu ja teda ümbritsevaid isikuid, soovib loobuda tarvitamisest. Käesolevalt leiab, et tal on olemas motivatsioon narkootikumidest loobumiseks ning ei soovi rohkem vanglasse sattuda. Peale vangistust on kinnipeetaval plaanis jätkata sõltuvusrehabilitatsiooni, soovib minna AN tugigruppi ning teha koostööd SÜTIKuga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on R. Niggulise suhtumine ametnikesse ning tema käitumine vangistuse ajal muutunud paremaks. Ta suhtub ametiisikutesse positiivselt. Kehtivaid distsipliinirikkumisi ei ole. Kinnipeetaval on hetkel motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid saab aru, et vajab selleks teiste abi (tugiisik, sotsiaaltöötaja). On teadlik tagasilangustest ja on eesmärkide püstitamisel realistlik (arvestades ka negatiivsete tagajärgedega). Tunnistab, et vana elu juurde naastes satub peagi vanglasse tagasi. Rahvastikuregistri andmetel puudub Romek Niggulisel kehtiv sissekirjutus. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal on Romek Niggulis märkinud elukoha aadressiks xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus on olemas kõik eluks vajalik. J Ü OÜ administraator G T kinnitas, et vabanemisel võimaldatakse Romek Niggulisele koht ühiselamus. Isiku elukohana käsitletakse talle määratud tuba. Kohtuistungil tõi R. Niggulis välja, et reaalselt elukohta tal ei ole. Ta ei kavatse elada ühiselamus, kuna seal on väga erineva taustaga inimesi, narkomaanid ja seal võib uuesti sinna põhja minna, kus ta oli. Ta soovib üürida korterit. Seetõttu leiab kohus, et vabanedes ei ole süüdimõistetul kindlat elukohta. Vaatamata sellele, et kindla elukoha puudumine ei välista R. Niggulise suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Alates 01.10.2022 kehtivas KarS § 87-1 lg 2-1 on sätestatud, et kui isikul puudub käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punkti 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada teda teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule käesoleva seadustiku § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. R. Niggulise kohtuistungil avaldatu põhjal asub kohus seisukohale, et mingisugune viibimiskoht süüdimõistetul vabanedes siiski peab olema – kas siis tuba ühiselamus või üüritud korter. KarS § 87-1 lõikest 2-1 tulenevalt tuleb R. Niggulise vanglaste vabanemise järgselt kohustada teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul käitumiskontrolli kohaldamine igati põhjendatud tulenevalt R. Niggulise poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaoludest, süüdlase isikust ja varasemast elukäigust, kuna uute kuritegude toimepanemine süüdimõistetu poolt on tõenäoline. Välistatud ei ole see, et R. Niggulis ei suuda, vastu panna teda vabaduses ees ootava elu ahvatlustele. Seda enam, et tal ei ole õiguskuulekusele

orienteeritud sõpru ega lähedasi, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid. Seega pole välistatud ilma riigipoolse monitooringuta tema käitumise üle järjekordne tagasilangus, mis järjekordselt päädib karistuse kandmisega kinnipidamisasutuses. Kohtul puudub seega veendumus selles, et süüdimõistetu saab vabaduses õiguskuulekalt hakkama ilma käitumiskontrollita ja lisakohustusteta. Eeltooduga on võimalik tema puhul maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Seega tuleb R. Niggulise suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kes teeb temaga tööd kriminogeense käitumismustri muutmiseks ning suunab teda õiguskuuleka eluviisi suunas. Vastavalt KarS § 871 lg-le 3 karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kuus kuud kuni kolm aastat. Kohus võib lühendada esialgselt määratud kuuekuulisest tähtajast pikemat tähtaega. Kinnipeetava iseloomustuses on tehtud ettepanek kohaldada R. Niggulisele käitumiskontrolli tähtajaga üks aasta. Kohtu hinnangul on pakutud tähtaeg proportsionaalne, võttes arvesse seda, et narkootikumide tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess. Kohtu hinnangul on üheaastane tähtaeg piisav selleks, et saavutada käitumiskontrolliga taotletavat eesmärki, s.o juhtida ja suunata R. Niggulist õiguskuuleka käitumise järgimisele. Kohus nõustub täielikult sellega, et R. Niggulist tuleb kohustada täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 ettenähtud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis. Nimetatud kohustuste määramine on vajalik uue kuriteo toimepanemise riski alandamiseks. Võimalik alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine mõjutab isiku võimet adekvaatselt reageerida välisärritajatele. Sotsiaalprogrammis osalemine maandab isiku riske sõltuvusaine valdkonnas. Kui R. Niggulis ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 3314 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.