1.Kaebaja Romek Niggulis esitas 09.11.2020 Tartu Vanglale kaebusena pealkirjastatud avalduse (tl 8-9). Kaebaja soovis korraldada endale majutust seoses tema tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamisega. Kaebaja soovis seoses sellega rääkida oma inspektorkontaktisiku E. Putrolaineniga. Kaebaja helistas 05.11.2020 korduvalt inspektorkontaktisikule, kes kaebaja teada oli oma kabinetis, kuid ei vastanud telefonile. Lõpuks vastas telefonile inspektor-kontaktisik K. Kirillov, kes ütles, et E. Putrolainenit ei ole kohal. K. Kirillov käitus kaebajaga ebaviisakalt (sõimas ja karjus), kaebaja hinnangul ei tohiks ametnik nii käituda. Kaebaja korraldas endale eluaseme leidmise oma tuttava abil ise. Kaebaja väitel ei käi inspektor-kontaktisik regulaarselt kaebaja juures ja teda on telefoni teel raske kätte saada.
2.Vastustaja käsitles määruse punktis 1 toodud kaebaja avaldust märgukirjana ning vastas sellele 10.12.2020 nr 2-3/3810-2 (tl 10). Vastustaja märkis, et inspektor-kontaktisik K. Kirillovi ebaviisakas käitumine ei leidnud kinnitust. K. Kirillov selgitas kaebajale, et pidev kabinetti helistamine häirib töö tegemist, ja soovitas helistada uuesti hiljem. Vastustaja nõustus, et kontaktisikutel ei ole võimalust kogu päeva jooksul telefonile vastata ja kui kontaktisik kohe telefoni ei võta, siis on soovitav helistada mõne aja möödudes või anda muul viisil teada, et kaebaja soovib inspektor-kontaktisikuga vestelda. Majutusteenusele suunamisega tegeleb tõesti
inspektor-kontaktisik, kuid kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlust alustati tema enda sõnul 04.12.2020, seega ei olnud kaebajale eluaseme leidmine 05.11.2020.a seisuga kiireloomuline probleem. Vastustaja tunnustas kaebaja initsiatiivi, mille abil kaebaja leidis ise endale eluaseme.
3.Kaebaja esitas 16.12.2020 vaide määruse punktis 2 toodud vastusele (tl 11-13). Kaebaja palus lahendada, et inspektor-kontaktisik ei vestelnud telefoni teel nii nagu ta peaks, ja miks inspektor-kontaktisik ei täida oma tööülesandeid. Kaebaja esitas vaide, kuna vastuse põhjal ei ole ametnik süüdi. Kaebaja ei nõustu sellega, et K. Kirillov kasutas temaga rääkides üksnes noomivat hääletooni. Vastustaja tagastas vaide 28.12.2020.a otsusega nr 1-11/667-2 (tl 14), kuna kaebajal puudus vaideõigus. Vastus märgukirjale ei ole haldusakt ja selle peale ei saa vaiet esitada.
4.Kaebaja esitas 29.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei ole rahul sellega, et tema kaebust ametniku peale menetleti märgukirjana ja et tema vaie tagastati. Vangla oleks pidanud kontrollima, kuidas ametnikud suhtuvad oma töösse. Kaebajale vastas üksuse juht, kuigi kaebaja pöördus direktori poole. Vaide lahendas sama ametnik, kes algselt kaebajale vastas. Kaebaja palus kohtul võtta asja arutamisele. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada teda riigilõivu tasumisest ja anda talle õigusabi. Kohtu seisukoht
5.Kohtu hinnangul soovib kaebaja kaebuse esitamisega saavutada esiteks seda, et kohus tuvastaks, et inspektor-kontaktisik K. Kirillov käitus vaidlusaluses juhtumis kaebajaga ebaviisakalt ja inspektor-kontaktisik E. Putrolainen on oma ametikohustusi rikkunud. Teiseks soovib kaebaja, et kohus teeks kindlaks, et kaebaja avaldust ja vaiet ei ole nõuetekohaselt menetletud. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebuse põhjal ei soovi kaebaja saavutada mõne tema õigusi või kohustusi reguleeriva haldusakti andmist või toimingu tegemist. Sh ei vaja kaebaja suunamist majutusteenusele, kuna ta on endale elukoha leidnud. Ka kohtuasjas 1-18-9683 seoses kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisega esitatud kaebaja iseloomustuse põhjal on kaebajal vabanemise korral eluase olemas ning sellega seoses risk ja ohtlikkus puudub.
6.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja õigusi või kohustusi ei mõjuta see, kas ja kuidas reageerib vangla ametnike väidetavatele ametikohustuste rikkumisele. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla või kohus tuvastaks ametnike teenistuskohustuste rikkumise või nende süü või kohaldaks neile mingeid mõjutusvahendeid. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kui vangla vastus kaebaja etteheidetele seoses ametnike tegevusega ei mõjuta kaebaja õigusi, siis ei ole kaebajal ka kaebeõigust vangla otsustuse vaidlustamiseks.
7.HKMS § 45 lg 3 ja 4 piiravad kaebeõigust menetlustoimingu ja vaideotsuse vaidlustamisel. Kaebeõiguse eelduseks on see, et menetlustoiming või vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata haldusaktist, toimingust või vaide esemest. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja väidetud vead tema avalduse ja vaide menetlemisel
mõjutaksid mingil moel kaebaja õigusi väljaspool põhivaidlust ehk kaebaja soovi saavutada hinnangu andmine ametnike tegevusele. See, kas vaie lahendati sisuliselt või tagastati seda läbi vaatamata, ei loo iseseisvalt kaebajale õigusi või kohustusi. Vaidemenetlus omab tähtsust olukorras, kus kohtule kaebuse esitamine on lubatud üksnes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisel. Sel juhul hindab kohus, kas vaie tagastati õiguspäraselt. Praeguses asjas selleks vajadust ei ole. Kokkuvõttes tuleb kaebus tervikuna tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.
8.Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja soovib tema õigusi mõjutava konkreetse haldusakti andmist või toimingu tegemist, siis tuleb tal esitada sellekohane taotlus. Praeguse kohtuasja asjaoludel oleks kaebaja näiteks saanud esitada taotluse suunata kaebaja majutusteenusele. Kui kaebajal ei õnnestu saada inspektor-kontaktisikuga ühendust isiklikult või telefoni teel, siis saab taotluse esitada kirjalikult. Kui kaebaja hinnangul on tema taotlus kiireloomuline, siis saab selle taotluses välja tuua ja põhjendada.
9.Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus kaebaja nõudeid sisuliselt. Kohus soovib siiski selgitada kaebajale, et mitmed tema välja toodud menetlustoimingud olid tegelikult korrektsed. Kohus selgitab seda eesmärgil vältida asjatute kaebuste esitamist tulevikus. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 järgi on tegemist märgukirjaga, kui isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või annab asutusele teavet. Punktis 1 toodud avalduses juhtis kaebaja vangla tähelepanu sellele, et inspektor-kontaktisikud tema hinnangul ei täida oma ametikohustusi korrektselt, peaksid regulaarselt oma kinnipeetavatega suhtlema ja olema paremini kättesaadavad. Kohus ei näe viga selles, et kaebaja avaldust käsitleti märgukirjana. Sama seaduse § 5 lg 2 alusel ei saa isik nõuda, et talle vastab just see ametnik, kellele isik oma avalduse adresseeris (praegusel juhul vangla direktor). Vaide lahendab haldusorgan ehk Tartu Vangla. See, milline ametnik vaideotsuse koostab ja alla kirjutab, sõltub vangla-sisesest töökorraldusest. Õigusaktides ei ole nõuet, et vaide peab lahendama vaidlustatud otsuse teinud ametnikust kõrgemal seisev ametnik.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Määruse punktis 5-7 toodud põhjendustel on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks ei vaja kaebuse tagastamise korral lahendamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.