Osaühing Raudteeveod hagi Rain Carbon bvba vastu vagunite ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, põhivõlgnevuse, kasutuseelise, viivise saamiseks ja kahju hüvitamiseks Rain Carbon bvba vastuhagi Osaühing Raudteeveod vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 1 521 525,07 eurot Vastuhagi hind 107 650,19 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastukostja: Osaühing Raudteeveod (registrikood: 10457002; asukoht Keldrimäe tn 4-5, Tallinn 10113) tema lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e-post [email protected]) Kostja/vastuhageja: Rain Carbon bvba Kuningriigi registrikood: 0401947808; Vredekaai 18, Zelzate 9060 Belgia Kuningriik)
(Belgia asukoht
tema lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks ja Albert Linntam (e-post [email protected]; [email protected];) Asja läbivaatamine
kohtuistungid 18.10.2021, 08.04.2022, 14.09.2022 ja 13.11.2022, edasi kirjalik menetlus
Võtta vastu Osaühing Raudteeveod loobumine ja lõpetada menetlus Osaühing Raudteeveod nõudes 37 vaguni Rain Carbon bvba ebaseaduslikust valdusest välja mõistmiseks ning Rain Carbon bvba kohustamiseks 37 vaguni üle andmiseks ja selle nõude osas kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks.
2-20-13662
3.Jätta läbi vaatamata Osaühing Raudteeveod nõue kasutuseelise väljamõistmiseks osas, mis ületab nõuet summas 285 681 eurot ja viivise väljamõistmise osas, mis on arvestatud 285 681 eurot ületavalt põhinõudelt
4.Jätta läbivaatamata Osaühing Raudteeveod nõue kahjuhüvitise väljamõistmiseks osas, mis ületab nõuet summas 56 016,30 eurot ja viivise väljamõistmise osas, mis on arvestatud 56 016,60 eurot ületavalt põhinõudelt.
5.Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.
6.Mõista kostjalt Rain Carbon bvba hageja Osaühing Raudteeveod kasuks välja üürivõlgnevus 2 974,20 eurot, kahjuhüvitis 6 450,87 eurot, kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutunud viivis 4 634,17 eurot, kokku 14 059,24 eurot.
7.Mõista hagejalt Osaühing Raudteeveod välja kostja Rain Carbon bvba kasuks enam tasutud üüri eest 62 878,80 eurot ja kahjuhüvitise katteks 9 262,50 eurot ja kohtuotsuse päevaga sissenõutavaks muutnud viivis 15 773,25 eurot, kokku 87 914,55 eurot.
8.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt Osaühing Raudteeveod välja kostja Rain Carbon bvba kasuks 73 855,31 eurot.
9.Välja mõista hagejalt Osaühing Raudteeveod välja kostja Rain Carbon bvba kasuks kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (73 855,31 eurot) alates 23.09.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Ülejäänud menetluskulud jätta 86% ulatuses Osaühing Raudteeveod kanda ja 14% ulatuses Rain Carbon bvba kanda Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Osaühing Raudteeveod esitas 19.09.2020 hagi Rain Carbon bvba vastu vagunite ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, üürivõlgnevuse, kasutuseelise saamiseks ning kahju hüvitamiseks, samuti märgitud rahalistelt nõuetelt viivise väljamõistmiseks.
2-20-13662
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.03.2012 tsisternvagunite üürilepingu, mille alusel andis hageja tasu eest üürile tsisternvagunid. Üürilepingu kohaselt pidi hageja võimaldama kostjal vaguneid kasutada ning kostja pidi kuni vagunite valduse tagasi andmiseni maksma hagejale üüri. Pärast lepingu sõlmimist sõlmisid pooled lepingule ka mitu lisa, millega täpsustasid lepingu tingimusi ning suurendati üürile antavate vagunite hulka. Tsisternvagunid anti erinevate aktidega kostjale üle.
3.Üürilepingu kohaselt pidi üürileping kehtima tähtajalisena 12 kuud. Juhul, kui pooled ei teatanud kaks kuud ette enne lepingu tähtaja möödumist soovist leping lõpetada, siis loeti leping pikenenuks järgnevaks 12 kuuks. Kostja teavitas 06.11.2019 hagejat lepingu tähtaja pikendamata jätmise soovist ehk väljendas soovi üürilepingu lõpetada hiljemalt üürilepingu p-s 1.2 tähtajal. Üürilepingu tähtaeg hageja hinnangul möödus alljärgnevalt: 02.05.2012 allkirjastatud üleandmisakti alusel üleantud vagunite suhtes – 3.05.2020; 30.01.2013 allkirjastatud üleandmisakti alusel üleantud vagunite suhtes – 31.01.2020; 14.02.2013 allkirjastatud üleandmisakti alusel üleantud vagunite suhtes – 15.02.2020; 18.02.2014 allkirjastatud üleandmisakti alusel üleantud vagunite suhtes – 19.02.2020; 22.06.2018 allkirjastatud üleandmisakti alusel üleantud vagunite suhtes – 23.06.2020. 13.06.2018 allkirjastatud üleandmisakti alusel üleantud vagunite suhtes möödus üürileping lisakokkuleppe nr 5 p 1.1.2 kohaselt vagunite kasutusaja lõppemise kuupäeval.
4.Kostja asus vaguneid tagastama ning lõpetas üüri tasumise. Kostja tasus hageja poolt esitatud üüriarveid tähtaegselt kuni 01.04.2020. Kostja jättis alates viidatud kuupäevast kõik talle esitatud arved tasumata, mis hageja hinnangul tähendab, et kostja luges ka ise üürilepingu lõppenuks. Kostja asus vaguneid tagastama 2020 aasta esimeses pooles ja tagastas osad vagunid kohaselt (tähtaegselt ja puudusteta), osad vagunid puudusteta kuid tähtaega rikkudes, osad vagunid puudustega, mille hageja on vastu võtnud ja korraldanud vagunite remondi iseseisvalt kolmanda isiku kaudu. Osad puudustega vagunid on kostja hagejale vastuvõtmiseks esitatud, kuid hageja ei ole neid vastu võtnud, kuivõrd vagunid ei ole tehniliselt korras, samuti ei ole nad korralikult puhastatud. Vagunid on esitatud ka vastuvõtmiseks valesse jaama.
5.Hageja palus esialgses hagiavalduses kostjalt mõista välja vagunid nr 50701119, 50700970, 50701176, 50701044, 50701200, 50700863, 50700939, 50700780, 50700905, 50701036, 50701069, 50700921, 50700947, 50700962, 57355323, 57355364, 50700988, 50700855, 57355521, 57355406, 57355414, 57355489, 50700806, 50700871, 50700913, 50701002, 50701127, 50701085, 50700822, 50701143, 50700814, 50701010, 50701168, 57355455, 57381816, 57384935 ja 50701077 kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse ning kohustada kostjat üle andma vagunite nr 50700780, 50701168, 50700814, 50700905, 50701044, 50701119, 50701176, 50700822, 50700939, 50701127, 50701069, 50701200, 50700863, 50700970, 50701085, 50701010, 50701002, 50701077, 50700988, 50700962, 50700806, 50700871, 50700913, 50700921, 50700947, 50700855, 50701036 ja 50701143 otsene valdus Maardu raudteejaamas (aadressil Nuudi tee 19, Uusküla 74114) ning vagunite nr 57384935, 57381816, 57355521, 57355455, 57355489, 57355406, 57355364, 57355414 ja 57355323 valdus Ülemiste raudteejaamas (aadressil Vesse põik 17/1, Tallinn 11415) hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alates, alternatiivselt– kohustada kostjat üle andma vagunite nr 50701002, 50701077, 50700988, 50700962, 50700806, 50700871, 50700913, 50700921, 50700947 ja 50700855 ning 57384935, 57381816, 57355521, 57355455, 57355489, 57355406, 57355364, 57355414 ja 57355323 otsene valdus Tapa raudteejaamas (aadressil Tapa, 45106 Lääne-Viru maakond) hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse
2-20-13662 jõustumisest alates, määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord juhuks, kui kostja ei tagasta eelmistes punktis sätestatud tähtaegade jooksul vaguneid nr 50701119, 50700970, 50701176, 50701044, 50701200, 50700863, 50700939, 50700780, 50700905, 50701036, 50701069, 50700921, 50700947, 50700962, 57355323, 57355364, 50700988, 50700855, 57355521, 57355406, 57355414, 57355489, 50700806, 50700871, 50700913, 50701002, 50701127, 50701085, 50700822, 50701143, 50700814, 50701010, 50701168, 57355455, 57381816, 57384935 ja 50701077 vastavalt Ülemiste, Maardu või Tapa raudteejaamadesse, ning anda hagejale kohtuotsuse täitmiseks kõik õigused vagunite raudteel kui „kaup / last omal telgedel“ transportimiseks.
6.Hageja leiab, et tal on õigus nõuda vagunite eest raha kokku 37 tagastamata vaguni ja 19 tähtaega rikkudes tagastatud vaguni eest kohta iga päeva eest üüri 18,30 eurot kuni üürilepingu lõppemiseni ja sealt edasi kasutuseeliseid kuni vagunite tagastamiseni. Hageja nõudis kostjalt üüri tasumist kokku summas 14 200,80 eurot vastavalt üürilepingule. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise üürivõlgnevuselt.
7.Kuigi üürileping lõppes, jättis kostja vagunid siiski tagastamata. Hageja tugineb alusetu rikastumise sätetele ning nõuab kostjalt vagunite kasutuseeliste hüvitamist hagi esitamise seisuga summas 124 586,40 eurot ja sealt edasi arvestusega 18,30 eurot / päev iga tähtajaks tagastamata vaguni eest kuni vastavalt iga vaguni tagastamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise kasutuseeliste võlgnevuselt.
8.Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt ka kahju hüvitamist. Hageja pidi pöörduma Operail AS poole vagunite ülevaatuse teostamiseks ehk vagunite puuduste tuvastamiseks ehk kahju ulatuse kindlaksmääramiseks. Vagunite ülevaatuse teostamise eest tasus hageja kokku 4 360,32 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks teostas Operal AS vagunite remonti transportimise, seega nõuab hageja ka vagunite transportimisega seonduvat kahju kokku summas 1623,70 eurot. Seega nõuab hageja ka kahju tekitamisega seoses kantud kulude hüvitamist 6075,10 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise kahjuhüvitiselt.
9.Hageja suurendas 05.02.2021 menetlusdokumendis kahju hüvitamise nõuet ja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 69 837,97 eurot ja viivise. Hageja tõi esile, et sai hinnapakkumised AS-lt Valga Depoolt ning OÜ-lt Mainsail seoses vagunite puuduste kõrvaldamise ning puhastamisega. AS Valga Depoo korraldab vagunite remonti ja välist puhastust. Remonti ja välist puhastust vajavad kokku 35 vagunit, mis rahaliselt tähendab 37 476,80 eurot (ilma käibemaksuta). Sisemist puhastust vajavad kokku 27 vagunit, seejuures 7 vagunit vajavad täispuhastust ja 20 vagunit vajavad osalist puhastust. OÜ Mainsail korraldab vagunite sisemist puhastust alljärgnevalt: vagunite täispuhastus maksab 1 215 eurot (ilma käibemaksuta)/vagun. Täielikku sisemist puhastust vajavad kokku 7 vagunit, mis rahaliselt tähendab 8 505 eurot (ilma käibemaksuta), vagunite osaline puhastus maksab 808 eurot (560 + 15 + 18 +167 + 48) (ilma käibemaksuta)/vagun. Osalist sisemist puhastust vajavad kokku 20 vagunit, mis rahaliselt tähendab 16 160 eurot (ilma käibemaksuta). Seega nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 69 837,98 eurot (st hagiavalduses esitatud summale, milleks on 6075,10, lisandub 63 762,88 eurot).
10.Hageja loobus 09.06.2022 menetlusdokumendis 37 vaguni ebaseaduslikust valdusest välja nõudmise ja selle nõudega kaasnevatest vagunite üleandmise kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramise nõuetest. Hageja selgitas, et menetluse kestel müüs ta vaidlusalused vagunid. Samuti täpsustas hageja oma nõuet kasutuseeliste osas. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kasutuseeliseid hagi esitamise seisuga ning seejärel 18,30 /
2-20-13662 päev iga tähtajaks tagastamata vaguni eest. Kuna vagunid on müüdud, siis nõudis hageja 09.06.2022 menetlusdokumendis kasutuseeliseid kuni vagunite müümiseni päevani. Hageja palus kostjalt välja mõista kasutuseelistena 286 669,50 eurot ja viivise.
11.30.09.2022 menetlusdokumendis täpsustas hageja veelkord oma nõuet ja palus kasutuseelistena kostjalt välja mõista 285 681 eurot. Samas menetlusdokumendis võttis hageja osaliselt kahju hüvitamise nõude tagasi ja palus kostjal välja mõista kahjuhüvitisena 53 656,28 eurot.
12.Hagi lõplik nõue on: a. mõista kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevus summas 14 200,80 eurot ning hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2083,60 eurot ja viivis määras 0,1% / päev kindla summana alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi 0,1% / päev määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. b. mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelis kokku summas 285 681 eurot tähtajaks tagastamata vagunite eest, mõista kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 24 327,60 eurot, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kohtu välja mõistetud kasutuseeliselt kindla summana alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras kohtu välja mõistetud tähtaegselt tasumata kasutuseelisest kuni kasutuseelise nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa; c. mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis summas 53 656,28 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni hagi rahuldamiseni iga viivituses oldud kalendripäeva kohta ja kohtuotsuse tegemisest alates seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata kahju hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa. Jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja kinnitas, et hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2012 tsisternvagunite (edaspidi vagunid) üürilepingu nr 01-03/12. Pooled sõlmisid täiendavalt ka kuus lepingu lisa, millega suurendati üüritud vagunite arvu ja/või muudeti kehtiva lepingu tingimusi. Üüritud vagunitel oli erinev üüriperiood (üürilepingu tähtaeg) kuivõrd üürilepinguga nr 01-03/12 renditud vagunite rendiperiood oli 12 kuud alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Üürilepingu lisaga nr 2 andis hageja kostjale kasutuseks vagunid, mille üüriperiood oli lepingu p 1.2 kohaselt 12 kuud alates üürilepingu lisa nr 2 allkirjastamisest. Üürilepingu lisadega nr 5 ja 6 üüritud vagunite üüriperiood lõppes vagunite kasutusea tähtpäeva möödumisel.
14.Kostja hinnangul on hageja osade vagunite eest üürimaksed arvutanud ekslikult ning väljastanud nende kohta ka arved (2019. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta märtsini (k.a)). Vääralt esitatud arvete alusel on kostja hagejale enam maksnud üüri kogusummas 60 390 eurot.
15.Kostja leiab, et on alates 2020. aasta kevadest hagejale saadetud üleandmis- ja vastuvõtmisaktide alusel hagejale üle andnud kõigi hagi esemeks oleva 37 vaguni valduse. Seega on hageja nõue vagunite valduse üleandmiseks perspektiivitu, kuivõrd
2-20-13662 nõudega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja ei saa hagejale üle anda juba hageja valduses olevate vagunite valdust. 13.08.2020 saatis kostja hagejale ka teavituskirja, milles kinnitas, et on 45 vagunit hageja valdusesse üle andnud ning et pärast vagunite üleandmist vastutab kõigi vagunite edasise käitlemisega seotud kulude ja riskide (sh hoiukulude) eest hageja. Kostja leiab, et 23 vagunit olid nõuetekohaselt tagastatud 14.08.2020, 20.08.2020 ja 21.08.2020 seisuga ning et 22 vagunit olid nõuetekohaselt tagastatud 31.07.2020 seisuga. Lisaks esitas kostja hagejale ülevaatliku tabeli 15.09.2020 e-kirjas hageja mainitud 37 vaguni asukoha kohta.
16.Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt eeldab valduse tekkimine valduse tahte olemasolu. Kostja on hagejale alates 2020. aasta kevadest sõnaselgelt teada andnud, et tal puudub igasugune tahe hageja vaguneid vallata, et ta ei kavatse neid ühelgi viisil enam kasutada ning et ta soovib vagunid hagejale tagastada. Kostja esitas hagejale vagunite üleandmise-vastuvõtmise aktid 2020. aasta mais ja juunis. Kostja ei saa olla vagunite valdaja vastu tahtmist, olukorras kus ta on väljendanud hagejale korduvalt, et vagunite valdus on seoses üürilepingu lõppemisega hagejale kui vagunite omanikule tagasi läinud.
17.Kasutusea ületanud vagunitel on keelatud raudteel liikuda ning et 07.03.2012 sõlmitud üürilepingu punkti 3.1.3. järgi vastutab hageja vagunite kasutusea pikendamise eest. Eelnevast tulenevalt ei ole kostjal AÕS §-st 33 alusel hageja vagunite valdust, kuna vagunite valdus on hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt üle läinud hagejale ning kostjal puudub tahe vaguneid vallata. Kuivõrd kostja on hagejat üleandmisevastuvõtmise aktidest ja nende tähendusest teavitanud ning väljendanud korduvalt ka kostjal valduse tahte puudumist, oli valduse üleminek kostjalt hagejale ka viimasele selge.
18.Käesoleval juhul ei olnud kostjal võimalik vaguneid kodujaamadesse transportida (isegi kui tal selline kohustus oleks), kuivõrd nende transport raudteel oleks hageja lepingurikkumisest tulenevalt liiklusohutusreeglitega vastuolus. Sellises olukorras on hagejal tulenevalt hea usu põhimõttest kohustus kooskõlastada kostjaga vagunite üleandmiseks mõni selline jaam, kus vagunite üleandmine ohustab võimalikult vähe liiklust. Pealegi ei sätesta leping vagunite tagastamist kodujaamas lepingupoole kohustusena, vaid üksnes üüritasu tehnilise arvestamise lõpetamise alusena.
19.Vaguneid võib raudteeliikluses kasutada üksnes nende kasutusea jooksul. Seetõttu leppisid pooled vagunite üürilepingu p-s 3.1.3. kokku, et hagejal on kohustus korraldada vagunite plaanilised hooldustööd ja kasutusea pikendamine. Hageja jättis vagunite plaanilised hooldustööd tegemata ja kasutusea pikendamata. Arvestades, et vaidlusaluste vagunite kasutusiga on lõppenud ja hageja ei ole kasutusiga pikendanud, ei ole kõnealuste vagunite transportimine lubatud ega ohutu. Selliste vagunite transportimine tähendaks, et kostja rikub raudteeveoohutuse reegleid ning riskib õnnetuse tõttu tekkinud kahju kannatamise ja hüvitamisega. Seega ei saanud kostja hageja enda lepingurikkumise tõttu hagejale vaguneid üle anda nende nn kodujaamades, kuivõrd ohutu transport nendesse jaamadesse pole hagejapoolsete rikkumiste tõttu lihtsalt võimalik.
20.Viited sellele, nagu pooltevahelise lepingu kontekstis tähtsust mitteomav dokument võimaldaks vaguneid siiski transportida, ei ole asjakohane. Hagist ei nähtu, kuidas saaks pooltele olla siduv SRÜ raudteevalitsuste vahelise koostöö kord. Samuti jääb ebaselgeks, miks hageja sellisel juhul vaguneid ise ei transpordi. Arusaamatu on ka hageja nõue kohtule, mille rahuldamisel peaks kohus sisuliselt väljastama raudteeveeremi tehnilist ohutust kinnitava määruse. Selline resolutsioon ei vastaks TsMS § 442 lg 5 nõuetele,
2-20-13662 kuna kohus ei saa tagada raudteeveeremi ohutust ning ka kohtutäituril puudub võimalus sellist kohtulahendit täita või täitmist kontrollida.
21.Juhul kui kohus leiab, et kostja oleks kehtiva regulatsiooni järgi siiski pidanud vagunid nn kodujaamadesse transportima, oli kostjal VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda vaguneid transportimast. Kuivõrd hageja ei ole tasunud kostjale kostjalt valesti nõutud üüritasu summas 60 390 eurot, oli kostjal õigus keelduda oma mis tahes kohustuste täitmisest hageja ees.
22.Kostja leiab, et mistahes võimalikud puudused ei anna omanikule õigust keelduda valduse vastuvõtmisest. Üürilepingu p 3.2.8. teine lause sätestab üürileandja kohustuse võtta vagunid vastu. Hageja ei ole vaguneid vastu võtnud. Seadus ega leping ei anna hagejale õigust keelduda vagunite vastuvõtmisest, viidates nende väidetavale tehnilisele seisundile või puhastatusele. Hageja ei ole ka ise ühelegi sellisele seadusest tulenevale alusele viidanud. Kostja hinnangul on hageja vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 alusel.
23.Hageja nõue on põhjendamatu osas, milles hageja nõuab üüri ajavahemiku eest, mil vagunite kasutusaeg või plaanilise hoolduse ja remondi tähtaeg on möödunud. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu. Üürilepingust tulenevalt oli hagejal kohustus pikendada vagunite kasutusiga ning korraldada plaanitud hooldus ning kapitaalremont. Seega on hageja jätnud kasutusea pikendamata või hooldustööd tegemata ning seega enda lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Kasutusea ületanud vagunite kasutamine raudteeveoks on keelatud. Seega ei saanud kostja vaguneid kasutada pärast kasutusea või plaanilise hoolduse kuupäeva möödumist. Kostja ei saa ka plaanilise hoolduse ja remondi ajal vaguneid kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda üüri maksmisest pärast kasutusea või plaanilise hoolduse kuupäeva möödumist või hoolduse ajal. Hageja nõude nende päevade osas, mille eest oleks hagejal teoreetiliselt üürinõue kostja vastu, tasaarvestab kostja oma nõudega summas 60 390 eurot vastavalt 06.07.2020 nõudekirjas esitatud enammakstud summale. Hageja on varem valesti arvestanud üüri ning esitanud kostjale arveid kokku summas 60 390 eurot enam. Isegi kui kohus leiab, et hagejal on mingi osa ulatuses õigus nõuda kostjalt üüri tasumist, on kostjal õigus hageja nõue tasaarvestada. Hageja on osade vagunite üürimaksed arvutanud ekslikult ning väljastanud nende kohta ka arved (2019. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta märtsini (k.a)). Vääralt esitatud arvete alusel on kostja hagejale enam maksnud üüri kogusummas 60 390 eurot. Seega on kostjal hageja vastu nõue summas 60 390 eurot.
24.Hageja nõuab kostjalt vagunite kasutamise eest kasutuseelist, kuigi kostja ei saaks, isegi kui ta seda sooviks, vaguneid kasutada, kuna hageja rikkus oma lepingust tulenevat kohustust. Kostja leiab, et hageja lepingurikkumise tõttu on vagunid muutunud sihipäraselt kasutamatuteks. Kostja on hagejale korduvalt selgelt väljendanud, et ei kasuta ega kavatse vaguneid sihipäraselt ega muul viisil kasutada ning on andnud seetõttu vagunite valduse tagasi hagejale. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja on vaguneid pärast üürilepingu lõppemist kasutanud. Samuti ei ole hageja selgitanud, veel vähem tõendanud, et millest tulenevalt ja millises ulatuses on kostja rikastunud. Igal juhul on põhjendamatu hageja nõue kasutuseeliste saamiseks sihipäraselt kasutamatute vagunite eest samas summas, mida makstakse sihipäraselt kasutatavate vagunite üürihinnana.
25.Viimaks nõuab hageja alusetult kahjuhüvitist vagunite transpordi ja vagunite ülevaatamise kulude eest. Hageja nõue on kostja hinnangul põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju
2-20-13662 hüvitamist hageja nõuab. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumist, ei saa hageja kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Kostja on vagunite tagastamisel lähtunud pooltevahelisest praktikast, mille kohaselt tähendab vagunites tootejääkide puudumine praktikas, et vagunites võib olla tootejääke ning selle kiht võib olla kuni 3 mm paks. Hagiavalduse p-s 93 viitab hageja üldsõnaliselt, et „rikkumine tõi kaasa hageja vajaduse pöörduda vastava ala eksperdi poole kahju ulatuse kindlaksmääramiseks“ ning „ekspert tuvastas vagunitel puuduste esinemise ehk kostja lepingurikkumise (kahju) ulatuse ning vagunite vastuvõtmisest keeldumise aluse“. VÕS § 128 lg 4 eesmärk ei ole vagunite valduse vastuvõtmisest keeldumise aluse tuvastamiseks kantud kulude hüvitamine.
26.Kostjal ei olnud ka kohustust vaguneid nn kodujaamadesse transportida. Hageja lepingurikkumise tõttu olid vagunid muutunud kasutuskõlbmatuteks, st need ei vastanud ohutusnõuetele. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik vaguneid pärast nende kasutusea möödumist transportida. SRÜ „Raudteevalitsustevahelise koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel“ ei oma tsiviilasjas tähtsust, kuivõrd see ei ole üürilepingu osa ega ka kohalduv õigusnorm. Eelnevast tuleneb, et kostjal ei olnud hageja lepingurikkumise tõttu kohustust vaguneid pärast nende kasutusaja lõppemist transportida. Kuivõrd hageja pidi vagunid transportima tulenevalt iseenda rikkumisest, ei ole kostja enda kohustusi rikkunud ega seeläbi hagejale kahju tekitanud (VÕS § 101 lg 3).
27.Kuna hageja on rikkunud kohustusi tagada vagunite kasutusea kestus ning tagastada kostjale valesti arvutatud üüriarvete alusel kostjalt saadud 60 390 eurot, on kostja VÕS § 110 lg 1 alusel õigustatult keeldunud üürilepingust tulenevate mis tahes kohustuste täitmisest, isegi kui selliseid oli.
28.Isegi kui hagejale oleks tekkinud transpordikulu näol väidetav kahju, sai see tekkida üksnes hagejast endast tulenevatel asjaoludel, mistõttu tuleks kahjuhüvitist vähendada nullini (VÕS § 139, § 140). Hagejal tekkis vajadus vaguneid transportida, kuna hageja oli ise üürilepingut rikkudes lasknud vagunite kasutuseal mööduda. Samuti jättis hageja täitmata oma kohustuse tasuda kostjale 60 390 eurot, mistõttu oli kostjal VÕS § 110 alusel õigus keelduda kostja oma kohustuste täitmisest, isegi kui neid oli. Kuna hageja on rikkunud kohustust tagastada kostjale valesti arvutatud üüriarvete alusel kostjalt saadud 60 390 eurot, on kostja VÕS § 110 alusel õigustatult keeldunud üürilepingust tulenevate mis tahes kohustuste täitmisest, isegi kui selliseid on. Kahju tekkis täielikult hagejast tulenevatel asjaoludel VÕS § 139 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini. Isegi kui kohus leiab, et hagejal on mingis osas õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, on kostjal õigus hageja nõue tasaarvestada (VÕS § 197 lg 1).
VASTUHAGI
29.Kostja esitas 07.04.2021 kohtule vastuhagi Raudteeveod OÜ vastu. Vastuhagi kohaselt on kostja ja hageja teinud koostööd alates 2012. aastast, kui kostja üüris hagejalt esimesed raudteevagunid. 2020 aasta jaanuarist aprillini ja ühe vaguni puhul 2019 aasta aprillis möödus suure hulga hagejalt üüritud vagunite plaanilise hoolduse tähtaeg või kasutusiga, mistõttu muutusid vagunid Eesti ja Venemaa raudteedel kasutuskõlbmatuteks. Kuivõrd plaanilise hoolduse korraldamine ja vagunite kasutusea pikendamine on hageja lepingujärgne kohustus, muutusid vagunid sihipäraselt kasutamatuks hageja lepingurikkumise tõttu. Vaatamata sellele, et kostja ei saanud vaguneid sihipäraselt kasutada, jätkas hageja kostjale vagunite eest üüriarvete esitamist. Hageja on osade vagunite üürimaksed arvutanud ekslikult 2019 aasta aprillist kuni 2020 aasta märtsini (k.a) ning väljastanud nende kohta ka arved. Ebaõigesti esitatud arvete
2-20-13662 alusel on kostja hagejale enam maksnud üüri kogusummas 62 878,80 eurot. Vastuhageja nõude alus tuleneb sõltuvalt vagunist kas VÕS §-st 296 ja § 112 lg-st 3 (alandatud üüri tagastamise nõue perioodi kohta, mil vagunite kasutamine oli üürilepingu kehtivuse ajal takistatud) või VÕS § 1028 lg-st 1 (alusetu rikastumise nõue perioodi eest, mil üürileping enam ei kehtinud).
30.Kuivõrd hageja on hoidunud kostjalt ülemäära saadud 62 878,80 euro tagastamisest, palub kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) alates 04.06.2020, kui kostja hagejalt enammakstud üüri tagastamist esmakordselt nõudis.
31.Selleks et hageja tagastaks kostjale ülemäära makstud üüritasu, on kostja hagejale saatnud korduvalt nõudekirju, selgitanud oma nõudeid ning teinud ka kompromissiettepanekuid. Kuna hageja on olnud selles suhtluses passiivne ning jätkanud põhjendamatult kostjale arvete esitamist, on kostja pidanud kandma kulusid ülemäära makstud summa tagasisaamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3). Sellega seoses on kostjale tekkinud õigusabikuludena otsene varaline kahju summas 27 787,84 eurot. Lisaks on kostja kandnud hageja rikkumiste tõttu kulusid vagunite hoiustamisele summas 5 177,50 eurot. Eelnimetatud nõuetelt nõuab kostja viivist edasiulatuvalt alates vastuhagi esitamisest.
32.Kostja palub rahuldada vastuhagi ja mõista välja hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevus summas 95 844,14 eurot; mõista hagejalt kostja kasuks välja alates 04.06.2020 kuni vastuhagi esitamise kuupäevani (07.04.2021) sissenõutavaks muutunud viivis summas 4236,80 eurot (arvestatuna põhinõude osalisest summast 62 787,80 eurot); mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis põhinõudelt summas 95 844,14 eurot alates 07.04.2021 kuni põhivõlgnevuse (95 844,14 euro) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus ning jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja, samuti mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
33.Hageja (vastukostja) vastuhagi ei tunnista. Hageja leiab, et ei ole üürilepingut rikkunud. Kostja etteheide hagejapoolsele väidetavale lepingurikkumisele, s.o vagunitele plaanilise hoolduse teostamata jätmisele misläbi vagunid muutusid kasutamiskõlbmatuteks, on kummaline, kuna hageja ei saanudki nimetatud hooldust teha, sest kostja ei andnud vaguneid hageja valdusesse, et viimane saaks vagunitele üldse mingit hooldust teostadagi. Neid vaguneid, mida kostja tagastas hageja valdusesse, olid aga selliste puudustega, mis andis hagejale õiguse keelduda nende vastuvõtmisest, ja sealt edasi hoolduse teostamiseks. Kuna kostja oli hagejale 06.11.2019 saatnud kirja, milles väljendas tahteavaldust üürileping lõpetada, ei pidanud hageja sellestki tulenevalt vagunite hooldamist vajalikuks ega asunud vagunite hooldamiseks vajalikke samme astuma. Seega pole hageja üürilepingut rikkunud, vähemasti ei või kostja sellisele väidetavale rikkumisele VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda, kuna väidetav hagejapoolne rikkumine oli tingitud kostjapoolsest käitumisest – vagunite mittetagastamisest või puudustega vagunite tagastamisest, mille vastuvõtmisest võis hageja keelduda.
34.Hageja hinnangul on kostja hinna alandamise nõue alusetu. Kuna kostja ei teavitanud hagejat (vähemasti hageja hinnangul) väidetavates puudustest, millele kostja nüüd oma VÕS § 296 lg 1 järgse nõude esitamisel tugineb, viivitamatult, on hagejal õigus esitada
2-20-13662 kostja vastu VÕS § 282 lg 2 alusel nõue, mis vastab kostja poolt lepingulisel alusel esitatud enammakstud üürinõudele. Õigusalases kirjanduses on leitud sedagi, et juhul kui üürnik ei suuda tõendada, et üüri maksmisest keeldumine või üüri alandamine oli õiguspärane või et üürnik üürileandjat üüri alandamisest või üüri maksmisest keeldumisest informeeris, siis loetakse, et üürnik on üürilepingut rikkunud ja et üürnik on üürileandjale vastava üüritasu võlgu. Ka kostja alusetu rikastumise nõue on alusetu. Kasutuseeliseid on asja omanikul AÕS § 85 lg 1, VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel õigus nõuda ka siis, kui valdajal oli mingil põhjusel (nt VÕS § 110 lg 1 järgi) õigus omaniku asja kinni pidada ja ta sai võõrast asja vallates jätkuvalt kasu. Seega on kostja VÕS § 1028 lg 1 järgne alusetu rikastumise nõue alusetu. Kostja ei „rikastanud“ hagejat, vaid osas, milles üürimaksed polnud väidetavalt lepinguga kaetud, kujutasid endast hüvitist kasutuseeliste eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb samuti rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
36.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • pooled sõlmisid 07.03.2012 tsisternvagunite üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale üürile 25 mudel 15-1532 tsisternvagunit (I kd tl 18-25). Lepingu p 2.2 järgi rendileandja garanteeris, et kõik rendile antavad vagunid on tehniliselt korras, lasti jääkidest puhtad seest ja väljast, kauba pealelaadimiseks valmis ja Venemaa Raudteede ABD GVC-sse kantud ning omavad luba SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel liikumiseks (I kd tl 18-24). • 12.02.2014 sõlmisid pooled üürilepingu lisa 1, mille kohaselt suurendati vagunite arvu 39 peale ja määrasid lepingu tähtajaks 12 kuud. 12.02.2014 sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 2, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile 10 mudel nr 15-1534 tsisternvagunit, ning määrasid lepingu tähtajaks 12 kuud. • 08.12.2014 sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 3, mille kohaselt suurendasid pooled kostja makstava üürisummat kuni 18,30 euroni ühe tsisternvaguni kohta (I kd tl 2627). • 16.05.2017 sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 4, millega kohaselt lisati lepingusse punktid 3.1.4 ja täiendati punkte 4.8 ning 4.9, millega lepiti kokku, et rendileandja kohustub tasuma kõik raudteetariifid ja muud kaasnevad kulutused, mis tekivad vagunite Eesti vabariigi territooriumil liikumise ajal plaanilise remondi kohta ning tagasi. Samuti et kostjal ei ole üüri maksmise kohustust ajal, mil vagunid viibivad depooalal planeeritud remondis pluss kaks päeva (p 4.8), ning kui planeeritud (plaanilise) remondi ajal on vaja vaguneid produktist puhastada, kohustub hageja maksma kuni 2 tonni puhastamise eest ja ülejäänu puhastamise kulu kannab kostja (I kd tl 28-29). • 12.06.2018 sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 5, millega suurendati tsisternvagunite arvu täiendava 25 vaguni võrra, nende vagunite üüriperioodi lõpuks märgiti vagunite kasuliku eluea lõppemine ja kostja pidi tagastama vagunid lepingu (üüriperioodi) lõppemisel; samuti muudeti põhilepingu punkti 3.2.8 selliselt, et pärast rendilepingu
2-20-13662
• •
• • • •
•
lõppemist või katkemist peab rendilevõtja tagastama vagunid tehniliselt korras ja äriliste eesmärkide täitmiseks valmis seisus võttes arvesse loomulikku kulumist, veetud lastist puhastatuna (auru abil) seest ja väljast, taastatud elektriseadmestikuga, algsete trafarettidega ning kõrvaldama kõik vagunite kasutamise ajal tekkinud vigastused. Rendileandja võtab vagunid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning rendilevõtja esindaja juuresolekul. Rendilevõtja esindaja vagunite ülevaatuse kohalt puudumist loetakse rendilevõtja nõusolekuks üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastada (I kd tl 30-32). 21.06.2018 sõlmisid pooled üürilepingu lisa nr 6, mille kohaselt suurendati tsisternvagunite arvu täiendava 3 vaguni võrra (I kd tl 33-35). 02.05.2012 andis hageja aktiga kostjale üle 25 tsisternvagunit seerianumbritega: 57355323, 57355331, 57355349, 57355356, 57355364, 57355372, 57355380, 57355406, 57355414, 57355422, 57355430, 57355448, 57355455, 57355463, 57355471, 57355489, 57355505, 57355513, 57355521, 57355539, 57378713, 57383515, 57384661, 57384687 ja 57385015, kõik vagunid olid puhastatud ja lastijääkideta (I kd tl 36-37). 30.01.2013 andis hageja aktiga kostjale üle 3 tsisternvagunit seerianumbritega: 57384430, 57384455 ja 57384935 (I kd tl 38-39); 14.02.2013 andis hageja aktiga kostjale üle 3 tsisternvagunit seerianumbritega: 57381816, 57384414 ja 57384489 (I kd tl 40-41); 18.02.2014 andis hageja aktiga kostjale üle 10 tsisternvagunit seerianumbritega: 50700806, 50700855, 50700871, 50700913, 50700921, 50700947, 50700962, 50701002, 50701077 ja 50700988 (I kd tl 42-43); 13.06.2018 andis hageja aktiga kostjale üle 25 tsisternvagunit seerianumbritega: 50700780, 50700814, 50700822, 50700848, 50700863, 50700889, 50700905, 50700939, 50700954, 50700970, 50701028, 50701044, 50701051, 50701069, 50701085, 50701101, 50701119, 50701127, 50701135, 50701143, 50701168, 50701176, 50701184, 50701200 ja 50701218 (I kd tl 31, 44-45); 22.06.2018 andis hageja aktiga kostjale üle 3 tsisternvagunit seerianumbritega: 50701036, 50701010 ja 50700830 (I kd tl 34, 46-47).
•
Kostja teavitas 06.11.2019 hagejat soovist alustada tsisternvagunite rendist väljaviimisega ja tegi ettepaneku kooskõlastada tsisternide rendist väljaviimise protseduur (I kd tl 48-49).
•
12.11.2019 teatas kostja hagejale alates 11.01.2013 rendis oleva vaguni 57383465 renditähtaja mitte pikendamisest ja palus teatada jaama, kus toimub vajalik üleandmise vastuvõtmine (I kd tl 50-51).
•
18.11.2019 teatas kostja hagejale alates 23.01.2013 rendis oleva vaguni 57384679 ja 25.01.2013 rendis oleva vaguni 57384786 renditähtaja lõppemisest ja tegi ettepaneku korraldada tsisternide vastuvõtt Eesti raudtee Valga jaamas (I kd tl 52-53).
•
04.12.2019 teavitas kostja hagejat, et tsisternide 50700806, 50701002, 50700855, 50701077, 50700871, 57381816, 50700913, 57383457, 50700921, 57384430, 50700947, 57384455, 50700962, 57384802, 50700988, 57384935 renditähtaeg lõppes ja tegi ettepaneku korraldada tsisternide rendist vastuvõtt Eesti Raudtee Valga jaamas (I kd 56-57).
•
08.01.2020 teavitas kostja hagejat sellest, et kuue tsisterni (57383465, 57383457, 57384455, 57384679, 57384844, 57384448) rendist väljaviimise ettevalmistamiseks tehtud tööd on Valga depoos lõppenud. Kostja palus hagejal teatada oma esindaja
2-20-13662 Eesti Raudtee Valga jaama tsisternide vastuvõtmiseks saabumise kuupäeva (I kd tl 5455). •
25.02.2020 teavitas kostja hagejat järgmiste tsisternide renditähtaja lõppemisest: 57355323, 57355430, 57355349, 57355448, 57355356, 57355455, 57355364, 57355463, 57355372, 57355489, 57355380, 57355505, 57355406, 57355513, 57355414, 57355521, 57355422 ja 57355539, ning tegi hagejale ettepaneku korraldada tsisternide rendist vastuvõtt Eesti Raudtee Valga jaamas (I kd tl 60-61).
Kostja andis hagejale üle vagunid nr 57355471, 57381964, 57384653 ja 57385056 08.10.2019 Valga jaamas, 57384802 - 19.03.2020 Valga jaamas, 57355539 ja 50701218 - 27.03.2020 Valga jaamas, 50701135 - 16.04.2020 Valga jaamas, 57384430 ja 50701051 - 28.04.2020 Valga jaamas, 50701184 - 05.05.2020 Lagedi jaamas, 50700889 ja 50701028 - 08.05.2020 Lagedi jaamas, 50700954, 50700848, 50701101 – 02.06.2020 (Lagedi jaamas), 57355422 ja 57355513 - 03.07.2020 Lagedi jaamas, 57355448 ja 57355505 – 06.08.2020 Lagedi jaamas, 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355430 ja 57355463 – 14.08.2020 Valga jaamas (I kd tl 7887, 98-105, IV kd tl 35-39). Üürileandja on üleandmisvastuvõtu aktides kinnitanud, et rendileandjal ei ole pretensioone ülalmainitud raudtee veeremi seisundi kohta. Neist 16.04.2020, 28.04.2020 üleandmisaktid on allkirjastatud mõlema poole esindajate poolt, 05.05.2020, 08.05.2020 ja 02.06.2020 on allkirjastatud vaid üürileandja poolt. Ka viidatud aktides on hageja kinnitanud, et rendileandjal ei ole pretensioone ülalmainitud raudtee veeremi seisundi kohta (I kd tl 78-87).
•
Hagejapoolne komisjon on koostanud 5 ülevaatuse akti vagunitel esinevate puuduste kohta: o akt vagunite nr 50701176, 50701119, 50700970, 50701036, 50701069, 50700905, 50700780, 50700863, 50700939, 50701200, 50701044 25.06.2020 toimunud ülevaatuse kohta; o akt vagunite nr 50700921, 50700947, 50700962, 57355513, 57355323, 57355422 29.06.2020 toimunud ülevaatuse kohta; o akt vagunite nr 50700988, 57355364, 57355521, 57355505, 57355448, 50700855 23.07.2020 toimunud ülevaatuse kohta, o 28.08.2020 allkirjastatud akt vagunite nr 50701002, 57355356, 57384935, 57355430, 57381816, 50701077, 57355455, 57355380, 57355463, 57355372, 57355349, 57355489, 50700871, 57355414, 57355406, 50700913 ja 50700806 12.08.2020 toimunud ülevaatuse kohta, o 28.08.2020 allkirjastatud akt vagunite nr 50701127, 50701085, 50700822, 50701143, 50700814, 50701010, 50701168 13.08.2020 toimunud ülevaatuse kohta. Komisjon tuvastas, et vagunitel esinevad aktides märgitud erinevad puudused (I kd tl 88-92, I kd 116-117).
•
09.04.2020 pöördus kostja hageja poole teatega selle kohta, et kostja ei tasu aprilli ettemaksu arvet nr 013-2020 summas 30 378 eurot, kuivõrd luges ettemaksu summa eelmistel perioodidel täielikult tasutuks. Kostja teavitas hagejat hagejapoolsest
2-20-13662 rendilepingu rikkumisest ja juhtis tähelepanu, et 01.04.2020 seisuga lõppes 27 vagunil kasulik kasutusiga (kurseerimise keeld). Kostja lisas kirjale ka tabeli oma arvutuste kohta (III kd tl 70-73). •
28.05.2020 kirjaga pöördus hageja esindaja kostja poole teatega, et ei allkirjasta Lagedi jaama 26.05.2020 saabunud vagunite nr 50701200, 50700863 ja 50700939 üleandmise-vastuvõtmise akti, kuivõrd vagunid on puhastamata ja tehniliste puudustega. Üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastata puuduste kõrvaldamiseni (I kd tl 105-106).
•
04.06.2020 pöördus kostja hageja poole ja teavitas hagejat, et viimane võlgneb kostjale 01.06.2020 seisuga 62 732,40 eurot. Kostja selgitas, et nimetatud summa on kostja poolt makstud vagunite tegeliku kasutamise tähtaja ületanud aja eest ja arvestatud ajavahemiku eest, mis algas plaanilise remondi teostamise või vaguni kasutusaja lõppemise kuupäeval (sõltuvalt sellest, mis sündmus saabus varem) ja lõppes rendimaksete tasumise viimasel kuupäeval, milleks oli 01. aprill 2020. Kostja lisas kirjale ka tabeli, millest nähtub võlgnevuse kujunemine (I kd tl 62-66).
•
05.06.2020 teavitas hageja kostjat, et 04.06.2020 vaadati Lagedi jaamas üle rendist väljaviimiseks sinna 02.06.2020 saabunud vagunid nr. 50700780, 50700848, 50700905, 50700954, 50700970, 50701036, 50701069, 50701101, 50701119 ja 50701176. Hageja juhtis tähelepanu, et teavitas 02.06.2020 kirjaga Lagedi jaamas teostatud vagunite ülevaatusest, kuivõrd kostja esindaja ülevaatusele ei ilmunud, viidi see läbi ühepoolselt. Hageja teavitas kostjat vaguniteel esinenud puudustest. Hageja avaldas, et vagunid nr 50700848, 50701101 ja 50700954 võtab ta rendist vastu ja palus hiljemalt 01.07.2020 kõrvaldada kõik ülalpool loetletud vagunitel avastatud puudused ning samuti ka puudused, mis avastati 28.05. ja 27.05.2020 kirjades loetletud vagunitel (I kd tl 107-109).
•
11.06.2020 pöördus kostja hageja poole ja selgitas, et vagunite suhtes kehtib kurseerimiskeeld. Kostja selgitas, et kurseerimiskeelu kehtivuse ajal ei ole tal õigust täita hageja poolt tulevaid hageja vara valitsemisega seotud korraldusi, sealhulgas (kuid mitte ainult) teostada vagunite ärasaatmist mööda raudteevõrku ning kanda vastutust rendileandja poolt vastu võetud rendileandja vara käsutamist puudutavate otsuste eest (I kd 184-185).
•
03.07.2020 pöördus hageja kostja poole selgitusega, et vagunite nr 50700921, 50700947, 50700962, 57355513, 57355323 ja 57355422 teostati Lagedi jaamas ilma kostja esindaja osavõtuta. Ülevaatuse juurde olid kutsutud ka AS Operail spetsialistid. Hageja avaldas, et ülevaatamise käigus avastatud puudused ei võimalda vaguneid rendist vastu võtta, sest kõikide puuduste kõrvaldamine nõuaks hageja poolt lisakulutuste tegemist. Hageja juhtis tähelepanu, et vastavalt lepingule peab puudused kõrvaldama kostja (I kd tl 110-111).
•
06.07.2020 pöördus kostja nimel hageja poole kostja lepinguline esindaja, kes selgitas, et 72 mootorvagunist kõik 47 vagunit, mis on tagastamata ja hageja poolt vastu võtmata, on muutunud kasutuskõlbmatuks, sest nende kasulik eluiga on lõppenud või vajavad vagunid lepingu kohaselt plaanilisi remonditöid. Kostja selgitas, et ei ole kohustatud tasuma selliste vagunite renditasu, mille kasulik eluiga on lõppenud või mis vajavad remondi-/hooldustöid. Kostja esindaja lisas kirjale ka üksikasjalikud tabelid oma arvestuste kohta (III kd tl 74-85).
•
10.07.2020 saatis kostja hagejale teatise, milles juhtis hageja tähelepanu, et juba eelmises teates on kostja märkinud, et kasuliku tööea ületanud vagunitel on keelatud
2-20-13662 raudteel liikuda. Kostja selgitas, et kuivõrd Valga jaamas asuvate vagunite kasulik tööiga on läbi saanud ning selle pikendamise eest vastutab hageja, ei saa vaguneid transportida OÜ Raudteeveod poolse rendilepingu rikkumise tõttu. Sihtjaama Lagedi ei lepitud samuti mõlema poolega kokku, nagu on nõutud lepingu punktis 4.5. Kostja palus võtta vagunid vastu Valga jaamas või teha vajalikud ettevalmistused nende tööea pikendamiseks (III kd 88-89). •
24.07.2020 kirjaga esitas kostja lepinguline esindaja hagejale nõudekirja, milles nõudis a) 60 390 euro enammakstud renditasu tagastamist võlaõigusseaduse § 278, § 296 lõike 1 ja § 112 lõike 3 alusel; b) kõigi mootorvagunite tagastamise vastuvõtmist kooskõlas võlaõigusseaduse § 108 lõikega 2 ja § 109 lõikega 1; c) mootorvagunite nr 50700855, 50700988, 57355364, 57355448, 57355505 ja 57355521 hoiukulude hüvitamist (III kd 90-96).
•
Hageja pöördus 27.07.2020 kostja poole teatega, et vagunite nr 50700988, 57355364, 57355521, 57355505 ja 57355448 rendist tagasivõtmine toimus koos ettevõtte AS Operail esindajatega ja ilma kostja esindaja osavõtuta. Hageja selgitas, et komisjoni poolt koostatud aktis loetletud puudused ei võimalda hagejal vaguneid vastu võtta. Küll pidas hageja võimalikuks vastu võtta vaguni nr 57355505. Hageja tuletas kostjale meelde, et kirja saatmise päeva seisuga seisab Lagedi jaamas 23 vagunit ja üks vagun Valga jaamas, mis kõik olid rendist tagastamiseks meile esitatud lepingu p. 3.2.8 rikkumistega (I kd tl 112-113).
•
Hageja pöördus 31.07.2020, 17.08.2020 kirjadega kostja poole, milles avaldas, et seoses vajadusega on hageja nõus vastu võtma vagunid nr 57355513 ja 57355422, 57355448, 57355505, 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355430 ja 57355463 kuigi hageja on tuvastanud neil vagunitel puudused. Hageja selgitas, et nende vagunite eest renditasu ei arvestata alates üleandmis-vastuvõtmisaktis märgitud kuupäevast (I kd tl 93-97).
•
Kostja esindaja pöördus 13.08.2020 kirjaga hageja poole ja selgitas, et 31.07.2020 seisuga on 22 täielikult töödeldud ja ettevalmistatud vagunit nõuetekohaselt hagejale tagastatud. Kostja selgitas, et 24.07.2020 nõudekirjas palus kostja hagejal vastu võtta 24 täielikult töödeldud ja ettevalmistatud vagunit, neist 2 vagunit on hageja 03.07.2020 aktiga vastuvõtnud. Kostja selgitas, et hagejal ei ole õigust keelduda ülejäänud 22 vaguni vastuvõtmisest. 24.07.2020 kirjas selgitas kostja hagejale, et kui hageja ei allkirjasta üleandmis-vastuvõtu akti hiljemalt 31.07.2020, siis loeb kostja need hagejale nõuetekohaselt üleantuks. Samuti kutsus kostja hagejat Valga ja KohtlaNõmme raudteejaamas paiknevaid 23 mootorvagunit vastuvõtma 19.08.2020 Valga jaama, et võtta vastu 16 mootorvagunit, ning 20.08.2020 Kohtla-Nõmme jaama, et võtta vastu 7 mootorvagunit. Kostja märkis, et kui hagejaesindajad ei tule ülalmainitud kuupäevadel ja kellaaegadel nendesse jaamadesse, allkirjastab kostja üleandmisevastuvõtmise akti ühepoolselt. Kostja märgib, et nimetatud mootorvaguneid ei ole praegu võimalik ohutult teistesse jaamadesse viia (III kd 97-100).
28.08.2020 kirjaga edastas hageja kostjale vagunite komisjoni ülevaatuse aktid 12.08.2020 ja 13.08.2020 ja juhtis tähelepanu, et vastavalt kostja 18.08.2020 kirjale pidi 20. ja 21.08.2020 toimuma vagunite rendist tagastamine Kohtla ja Valga jaamas. Kostja esindajana saabus vagunite vastuvõtmisele Baltic Kontor Ltd. esindaja S. K., kes ütles, et tema kohustuste hulka kuulub üksnes nende vagunite tehnilise seisukorra hindamine, mitte aga rendist üleandmine. Vagunite tehnilist seisukorda kontrolliti AS Operail poolt Kohtla jaamas 13.08.2020 ning Valga jaamas 12.08.2020 (I kd tl 114115).
•
Hageja pöördus 15.09.2020 kostja poole kirjaga, milles tegi ettepaneku tagastada 37 vagunit ja kõrvaldada 47-l vagunil aktides märgitud puudused hiljemalt 18.09.2020 (I kd tl 186-189).
•
Kostja vastas hagejale 18.09.2020 kirjaga, kus selgitas, et hageja 15.09.2020 kirjas toodud nõue on kostja hinnangul põhjendamatu, vagunite valdus on hagejale üle läinud. Kostja jäi oma seisukohtade juurde, et 23 täielikult töödeldud ja ettevalmistatud vagunit on 14.07.2020 ning 20.08. ja 21.08.2020 seisuga nõuetekohaselt tagastatud ja 22 täielikult töödeldud ja ettevalmistatud vagunit on 31.07.2020 seisuga nõuetekohaselt tagastatud (III kd tl 105-109).
37.Esialgses hagiavalduses esitas hageja nõude 37 vaguni ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja valduse üleandmiseks kohutamiseks ja palus määrata kohtuotsuse täitmise viisi ja korra juhuks, kui kostja ei tagasta vaguneid ettenähtud raudteejaama. Hageja loobus nendest nõuetest 10.06.2022 menetlusdokumendis. 10.06.2022 menetlusdokumendis suurendas hageja kasutuseeliste kostjalt välja mõistmise nõuet summani 286 669,50 eurot. 30.09.2022 menetlusdokumendis vähendas hageja oma kasutuseelise nõuet ja võttis tagasi kasutuseelise nõude summalt 285 681 euro ületavas osas. Esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 6075,10 eurot. 05.02.2021 menetlusdokumendis suurendas hageja kahjunõuet summani 69 837,97 eurot. 30.09.2022 menetlusdokumendis vähendas hageja oma kahjuhüvitise nõuet ja võttis nõude tagasi 53 656,28 eurot ületavas osas.
38.TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine on hageja õigus, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse hageja nõudes 37 vaguni ebaseaduslikust valdusest välja mõistmiseks ning kostja kohustamiseks 37 vaguni üle andmiseks ja selle nõude osas kohtuotsuse täitmise viisi ja korra määramiseks. Kohus jätab läbi vaatamata hageja nõude kasutuseeliste väljamõistmiseks osas mis ületab summat 285 681 eurot ja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks, mis ületab summat 53 656,28 eurot. Kuivõrd hageja on nendelt nõuetelt palunud välja mõista ka viivise, siis jätab kohus läbi vaatamata nõuded viivise väljamõistmiseks osas, mis on arvestatud eelpool viidatud summasid ületavalt nõudelt.
39.Hageja lõplikuks nõudeks, mida hageja palub kostjalt välja mõista on üürivõlgnevus summas 14 200,80 eurot, kasutuseelis summas 285 681 eurot ja kahjuhüvitis summas 53 656,28 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivise nendelt summadelt. Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt enammakstud üür summas 62 878,80 eurot, vagunite hoiustamisega kantud kulusid summas 5 177,50 eurot ja kohtueelsed õigusabi kulud summas 27 787,84 eurot, kokku 95 844,14 eurot. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista viivise.
2-20-13662
40.Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 14 200,80 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud üüri tasumise kohustust, kuivõrd kostjal oli kohustus tasuda üüri kuni lepingu lõppemiseni. Kostja aga tasus üüriarveid tähtaegselt vaid kuni 01.04.2020. Hageja selgitas, et arvutas osade vagunite üürivõlast maha 15 remondipäeva, millel oli kasulik eluiga möödunud enne vaguni tagastamise tähtaja saabumist.
41.Kostja vaidleb üürivõla nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu osas, mil hageja nõuab üüri ajavahemiku eest, mil vagunite kasutusaeg või plaanilise hoolduse ja remondi tähtaeg on möödunud. Hageja on rikkunud kohustust pikendada vagunite kasutusiga ning korraldada vagunitele plaanitud hooldus ja kapitaalremont. Kostja leiab, et ei saanud vaguneid ilma hageja poolt plaaniliste hooldustööde tegemiseta ja kasutusiga pikendamata kasutada, kuna hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas. Kostja hinnangul on tal õigus keelduda üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel.
42.Vaidluse üks põhiküsimus seisneb seega selles, kumb pool on rikkunud üürilepingut: kas kostja, kes hageja hinnangul jättis tasumata osa üürimakseid ning ei tagastanud kõiki vaguneid õiges kohas õigel ajal ja piisavalt puhastatuna ja remondituna või hoopis hageja, kes kostja hinnangul ei täitnud oma üürileandja kohustusi ega pikendanud õigeaegselt vagunite kasutusluba, mistõttu oli kostjal takistatud vagunite kasutamine ja temapoolsete kohustuste täitmine.
43.VÕS § 271 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 278 p 1, 3 ja 4 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule või nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist või alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 järgi ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
44.VÕS § 279 lg 1 on sätestatud, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. VÕS § 282 lg 1 järgi peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama: 1) asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama; 2) ohust asjale, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta; 3) üürnikule teatavaks saanud kolmanda isiku õigusest asjale. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui üürileandja ei saanud üüritud asja puudust või takistust asja kasutamisel kõrvaldada seetõttu, et üürnik rikkus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, ei või üürnik kasutada üürileandja suhtes käesoleva seaduse §-s 278 sätestatud õigusi, samuti öelda käesoleva seaduse § 314 lõikes 1 sätestatud juhul üürileping erakorraliselt üles üürileandjale üüritud asja kasutamise taasvõimaldamiseks mõistlikku tähtaega andmata.
45.Üürileandjal on seadusest tulenevalt üürieseme korrashoiu kohustus. Seadus lähtub eeldusest, et suurem osa korrashoiukohustusest on üürileandjal ning üürnikul on üldjuhul üksnes pisipuuduste kõrvaldamise kohustus (VÕS § 280). Üürileandja kohustus
2-20-13662 võimaldada üürieseme kasutamist tähendab, et üürileandja peab tagama üürnikule üürieseme kasutamise võimaluse kogu üürilepingu kehtivusajal. Üldreeglina toob üürileandja üürieseme kasutamise võimaldamise või korrashoiukohustuse rikkumine alati kaasa üürileandja vastutuse, st üürniku võimaluse kasutada üürileandja suhtes õiguskaitsevahendeid. Käesolevas kaasuses kohustus rendileandja üürilepingu p 3.1.2 ja 3.1.3 järgi maksma kinni rendilevõtja kooskõlas 3.2.6. tehtud kulutused remondile ja omal kulul teostama vagunite plaanilist remonti depoos ja kapitaalremonti ning vagunite kasutusaja pikendamist (I kd tl 18-19, 22). Üürilepingust ei selgu, et vagunite kasutusea pikendamisega või vagunite remonti toimetamisega seotud toiminguid oleks üürilepinguga pandud üürniku kanda.
46.Üürilepingu p 2.2 järgi rendileandja garanteeris, et kõik rendile antavad vagunid on tehniliselt korras, lasti jääkidest puhtad seest ja väljast, kauba pealelaadimiseks valmis ja Venemaa Raudteede ABD GVC-sse kantud ning omavad luba SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel liikumiseks. Seega pidi käesoleval juhul lepingutingimustele vastavad vagunid olema tehniliselt korras ning ka kehtiva kasutuseaga, kuivõrd nendega pidi olema võimalik avalikul raudteel liigelda.
47.Kostja on esile toonud, et vaguneid võis raudteeliikluses kasutada üksnes nende kasutusea jooksul ning hooldatult. Kostja selgitas, et kuivõrd hageja oma lepingulisi kohustusi plaaniliste hooldustööde tegemiseks ja kasutusea pikendamiseks ei täitnud, ei olnud vagunite transportimine lubatud ega ohutu. Kostja tugineb raudteeseaduse (kuni 30.10.2020 kehtinud redaktsioon) § 34 lg 1, mille kohaselt raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Samuti viitab kostja Teede- ja Sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirjale, mille p 131 järgi peab veerem tagama häireteta töö ning vastama liiklusohutuse, tuleohutuse, tööohutuse ja keskkonnakaitse eeskirjade nõuetele. Veeremi tehnohoolduse ja remondi eest vastutavad isikud peavad ennetama rikkeid ja tagama veeremi ettenähtud kasutusea. Kostja hinnangul ei saa kasutusea möödumisel enam vaguneid kasutada kuivõrd need on muutunud kasutuskõlbmatuks.
48.Kohus nõustub kostjaga selles, et möödunud kasutuseaga vagun ei vasta ohutus- ja hooldusnõuetele ja selliste vagunitega ei tohi avalikul raudteel täiendavate toiminguteta liigelda. Raudtee tehnokasutuseeskirja § 34 lg 4 p 1 kohaselt keelatud on anda vaguneid laadimiseks ja inimeste veoks kui tehnohoole on tegemata. AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisa nr 1111 p 1.6 järgi mittekorras olevateks loetakse vagunid, millel on oma tehnilise seisukorra tõttu keelatud avalikul raudteel liiklemine. Eeskirja p 2.7 kohaselt töötava pargi puhul ei ole lubatud kasutada kaubavaguneid (tühjad/laetud) mille remontide vaheline normtähtaeg on täitunud (https://www.evr.ee/files/111---TElisa.pdf). Seega ei tohi avalikul raudteel liigelda kasutusea või remonditähtaja ületanud vagunitega. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka põhistanud, et kasutusea või remonditähtaja ületanud vagunitega võib ilma täiendavate protseduurideta avalikul raudteel liikuda.
49.Hageja on ka ise esitanud tõendid, mille kohaselt möödunud kasutuseaga vaguneid ei tohi ilma teatavate täiendavate toiminguteta kasutada. Nii on andnud AS Operail esindaja kinnituskirja, mille kohaselt vagunid, millel kasutusea periood on läbi, loetakse tehniliselt mittekõlblikuks ja oma tehnilise seisukorra tõttu ei ole lubatud avalikul raudteel sõita. Tehniliselt mittekõlblikute vagunite saatmine rongi koosseisus on võimalik rikkele/tehnilisele mittevastavusele viitava VU-23M teate alusel. Remondikoha teabe saamisel, kus teostatakse kasutusea pikendamine, vormistatakse saatelehe vorm
2-20-13662 VU-26M (VII kd tl 11-12). Samuti esitas hageja tõendina kostja kirja, millest selgub, et ka tegelikkuses ei tohtinud ega saanud remonditähtaja ületanud vagunit kasutada. Nii selgub kostja kirjast hagejale, et tsisternvagun nr 57355539 saabus 04.08.2019 laadimiseks Kasahstani raudtee jaama Žanaul kuid 19.08.2019 haagiti täislastis tsistern rongikoosseisust lahti, sest 01.09.2019 oleks saabunud sellele tsisternile kapitaalremondi teostamise tähtaeg ning tsistern tühjendati (VI kd tl 191). Seega ei vasta möödunud kasutuseaga või ületatud remonditähtajaga vagun ohutus- ja hooldusnõuetele ja selliste vagunitega ei tohi avalikul raudteel täiendavate toiminguteta liigelda.
50.Hageja leiab, et kostjal puuduvad ükskõik missugused nõuded hageja vastu, sest kostja on rikkunud üürniku teatamiskohustust ning kostja rikkumine välistab kostja edaspidiseid nõudeid hageja vastu.
51.Kohus märgib, et nii üürniku üüri tasumise kui ka üürileandja seadusest tulenev üürieseme korrashoiu kohustus kehtib üldjuhul kuni üürilepingu lõpuni. Asjakohane ei ole hageja väide, et pärast kostja 06.11.2019 teatist lõppes ka hageja vagunite plaanilise hoolduse või kasuliku eluea pikendamise kohustus või üürilepingu mitte pikendamise soovi väljendamine tähendas kostja huvipuudust vagunite vastu. Üürilepingu p 1.2 järgi oli vagunite rendi tähtajaks 12 kuud arvates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise päevast. Seega pidi hageja, kui vagunite üürileandja tagama, et üürniku käsutuses on iga konkreetse vaguni suhtes üürisuhte lõppemiseni üürilepingu tingimustele vastav sihtotstarbeliselt kasutatav vagun. See, et üürnik otsustas, et edaspidi ta vaguneid enam ei vaja, ei tähenda, et üürnik ei oleks neid vajanud vaguni üürilepingu lõppemiseni või oleks kaotanud vagunite vastu igasuguse huvi. Kui üürnikul on üürilepingu kohaselt kohustus tasuda vagunite eest üürilepingu kestuse vältel, on üürileandjal samal aja jooksul kohustus tagada üürieseme korrasolek.
52.Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja ei ole teatanud üürileandjale vastavalt VÕS § 282 sellest, et vagunitel on saabunud tähtaeg plaaniliseks remondiks ja kasutusea pikendamiseks. Kostja hageja väitega ei nõustu ning selgitas, et tuletas 18.12.2019 kirjaga hagejale meelde vajadust teostada vagunite plaanilist remonti, paludes ühtlasi hagejalt infot, kuhu ja millal peab kostja vagunid toimetama.
53.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 18.12.2019 kirjaga tõepoolest hagejat teavitanud, et vagunid 50700871, 57355414, 50700921, 57355422, 50700962, 57355430, 50700988, 57355448, 50701002, 57355455, 50701077, 57355471, 57355323, 57355489, 57355356, 57355505, 57355364, 57355513, 57355372, 57355521 ja 57355380 vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul. Ühtlasi palus kostja tsisternide depooremonti saatmiseks teavitada end õigest jaamast (VII kd tl 90). Seega teavitas kostja hagejat sellest, et lähima 45 päeva jooksul muutuvad 21 vagunit lepingutingimustele mittevastavaks ja hagejal on kohustus saata vagunid plaanilisse remonti. Kostja ei ole küll teavitanud hagejat lepingu esemel olevast puudusest pärast konkreetse vaguni kasutusea või hooldustähtaja möödumist, vaid hoiatas ette, et nendel vagunitel on saabumas plaanilise remondi tähtaeg. Kohus leiab, et ka nimetatud teade vastab VÕS § 282 nõuetele ja saab lugeda, et kostja on hagejat asja lepingutingimusele mittevastavuse saabumisest teavitanud. Kui üürnikule on teada, et lähiajal saabub olukord, kus ta ei saa vaguneid enam ilma täiendavate toiminguteta kasutada, ei pea üürnik ootama puuduse saabumist vaid võib ka ennetavalt üürileandjat teavitada enne üürilepingu eseme kasutamist takistava sündmuse saabumist.
54.Hageja 23.12.2019 vastusest kostjale nähtuvalt väljendas hageja arusaamatust, miks kostja soovib, et hageja viiks läbi plaanilise remondi vagunitele, mille kohta on kostja avaldanud tagastamise soovi (VII kd tl 91). Kohus ei saa viidatud vastusest aga teha
2-20-13662 sarnast järeldust nagu on seda teinud kostja, kes on järeldanud, et selle vastusega hageja nõudis üürilepingu pikendamist vähemalt kahe aasta võrra. Hageja on küll väljendanud hämmastust, miks soovib kostja vagunite kasutusea pikendamist, kui kostja on otsustanud üürilepingut mitte pikendada ja on algatanud vagunite tagastamise protsessi. Kuigi hageja vastusest ei nähtu otsest keeldumist kasutusea pikendamiseks või plaaniliste hooldustööde tegemiseks, saab hageja 23.12.2019 kirjast teha järelduse, et hageja ei pidanud vajalikuks vagunitel plaanilise remondi korraldamist ega mõistnud oma lepingust tulenevat kohustust tagada üürilepingu esemete vastavus üürilepingu tingimustele kuni üürilepingu lõpuni.
55.Kohus märgib ka seda, et nende vagunite suhtes, mida kostja mainis 18.12.2019 kirjas (vagunid nr 50700871, 57355414, 50700921, 57355422, 50700962, 57355430, 50700988, 57355448, 50701002, 57355455, 50701077, 57355471, 57355323, 57355489, 57355356, 57355505, 57355364, 57355513, 57355372, 57355521 ja 57355380) nende osas ei olnud kostja veel tagastamisprotsessi alustanud. Seega ei saa väita, et kostja oli nende vagunite suhtes juba huvi kaotanud ja puudus igasugune põhjus, miks pidi hageja oma kohustuse täitmisest keelduma.
56.Kohus on seisukohal, et ka teiste vagunite osas, mida ei olnud mainitud kostja 18.12.2019 kirjas, kuid mille kasutusiga möödus või saabus plaanilise remondi tähtaeg enne üürilepingu lõppemist, ei ole hagejal õigust pärast vagunite kasutusea lõppemist nõuda üüritasu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „VÕS § 282 lg 3 üürileandja vastutust üürnikupoolsest informeerimiskohustuse täitmisest siiski sõltuvusse ei sea, sest §-s 278 viidatud paragrahvid sätestavad üürileandjapoolse vastutuse tekke eeldustena üürileandjapoolse teadmise või teadma pidamise ning § 282 lg 3 välistab üürileandja vastutuse üksnes siis, kui üürileandja vastutusest ei teadnud ning kui üürileandjal oli ainuke mõistlik võimalus asja lepingutingimustele mittevastavusest üürnikupoolse informeerimise kaudu teada saada. Seega juhul, kui üürileandja oleks pidanud muul viisil puudusest teada saama, siis üürnikupoolne teavitamiskohustuse täitmata jätmine üürileandjat vastutusest ei vabasta.“ (VÕS kommenteeritud väljaanne II, VÕS § 282 komm 3.3, Juura 2019, lk 267).
57.Kohus leiab, et hageja kui üüritud vagunite omanik pidi olema teadlik, millal saabub vagunite plaanilisse remonti suunamise tähtaeg ja millal möödub vagunite kasulik eluiga ning seega pidi hageja ette võtma vajalikud toimingud vagunite remonti suunamiseks ja vagunite kasutusea pikendamiseks. Hageja kohustus oli korraldada vajalikud vormid, et kostja saaks vaguneid transportida kui kaupa oma telgedel.
58.Hageja on menetluses ka ise selgitanud, et kostja pöördus tavapäraselt hageja poole ekirjaga, kus palus saata neile tsisternvagunite nimekirja/graafiku, kus oli kirjas, millal aegub iga vaguni kasutusiga ja remont, või saatis kostja enda tabeli, kus palus sisestada vagunite plaanilise remondi ja kasutusea tähtaegu, et kostja saaks ette planeerida vagunite saatmist remonti (hageja 10.06.2022 menetlusdokument p 38). Seega oli just hageja teadlik, millal lõpeb vagunite kasutusiga või millal tuleb vagunid suunata remonti. Hageja on ka esile toonud, et pärast kostja pöördumist edastas hageja tavaliselt vagunite remonti saatmiseks kostjale e-kirjaga rekvisiidid, millisesse jaama tuleb vagun saata ning millisesse depoosse remondi teostamiseks. Järelikult oli või pidi olema hageja teadlik, millal möödub erinevatel vagunitel kasutusiga või remonditähtaeg ja hageja pidi ette võtma teatavaid toiminguid. Kohus leiab, et järelikult ka teiste vagunite eest ei pea kostja hagejale üüritasu maksma pärast vagunite kasutusea lõppemist.
59.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kasutusea pikendamata jätmine ei muutnud võimatuks vagunite sihtotstarbelist või lepingukohast kasutamist. Üürilepingu p 2.2 järgi
2-20-13662 rendileandja garanteeris, et kõik rendile antavad vagunid on tehniliselt korras, lasti jääkidest puhtad seest ja väljast, kauba pealelaadimiseks valmis ja Venemaa Raudteede ABD GVC-sse kantud ning omavad luba SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel liikumiseks. Lepingu kohaselt pidi vagunitega olema võimalik liikuda SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel, seega ei saa kohus kuidagi nõustuda hageja seisukohaga, et vagunid ei muutunud kasuliku eluea lõppemisel kasutuks, kuigi nendega ei olnud enam võimalik avalikul raudteel liigelda. Iseenesest on õige hageja väide, et pärast kasuliku eluea lõppu võib vaguneid edukalt kasutada laopinnana või rekvisiidina filmivõtetel, kuid kohus juhib tähelepanu, et VÕS § 278 järgi võib üürnik kasutada õiguskaitsevahendeid kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu. Kuivõrd lepingu kohaselt pidi vagunitega olema võimalik liikuda nii SRÜ riikide ja Euroliidu raudteedel, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kostja üüris vagunid selleks, et seal erinevaid naftaprodukte hoiustada. Ilmselgelt üüris kostja vagunid kaupade transpordiks ja raudteeliikluses kasutamiseks, seega ei ole hageja viited keemiatoodete hoiustamise võimalikkusele asjakohased. Nafta ja keemiatoodete hoiustamine ei saa käesoleval juhul olla tsisternide lepingujärgne või sihtotstarbeline kasutamine. Vagunid, millega ei tohi liigelda avalikel raudteedel, ei ole käesoleval juhul sihtotstarbeliselt ega lepingujärgselt kasutatavad.
60.Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud vagunitega raudteeliikluses osalemine pärast vagunite kasutusea lõppu kuidagi takistatud. Hageja leiab, et kostjal oli võimalik möödunud kasutuseaga vaguneid transportida kui kaupa oma telgedel. Hageja tugineb SRÜ riikide Raudteealase transpordinõukogu 06-07.05.2012 protokollile nr 58 „Raudteevalitsustevahelisest koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel“, ja leiab, et viidatud dokument annab õiguse transportida vagunid teise jaama just näiteks remondi korraldamiseks. Hageja on seisukohal, et 58. protokoll ja selle lisa 6 on Eesti õigusruumi osa, kuivõrd protokolli allkirjastas AS Eesti Raudtee esindaja. Kostja vaidleb hagejale vastu.
61.Kohus nõustub kostja hinnanguga, et viidatud protokoll on ametkondlik välisleping, mis peaks VäSS § 30 kohaselt olema avaldatud asjaomase riigiasutuse veebilehel või ametlikus väljaandes. Vaidlust ei ole selles, et pädev Eesti Vabariigi esindaja on sellele protokollile alla kirjutanud. Kuid vaatamata sellele, ei ole protokoll saanud eesti õigusruumi osaks.
62.Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmiti Moskvas 21.09.1992 Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel koostööpõhimõtete ja vastastikuste suhete kohta transpordi valdkonnas (RT II 1995, 8, 37). Eesti Vabariik ühines Vabariigi Valitsuse 21.04.1993 korralduse nr 188-k 32 alusel Endise NSV Liidu Teedeministeeriumi kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jaotamise ja edasise ühiskasutamise kokkuleppe (RT II 2003, 30, 148) ning SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi omanduses olevate kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutamise kokkuleppega (RT II 1993, 15, 22). Samuti sõlmiti Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Teedeministeeriumi vahel 25.02.1992 Moskvas Venemaa Föderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi rahvusvahelise raudtee otseühenduse leping ning Venemaa Föderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Transpordi- ja
2-20-13662 Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkuleppe (http://www.evr.ee/failid/58._TE_lisa.pdf). Eesti Vabariik ühines Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppega (SMGS) 05.06.1992 Ulan-Batoris ja seda rakendatakse Eesti Vabariigi suhtes alates 01.03.1993 (RT II 2004, 14, 53). Samas sõlmis Eesti Vabariik ka Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vahelise kokkulepe rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuse kohta (RT II 2004, 14, 54).
63.Eesti Vabariigi territooriumil tuleb juhinduda Raudteeseadusest ja selle § 35 (kuni 30.10.2020 kehtinud redaktsioon) alusel kehtestatud AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjast ja selle lisadest ning muudatustest (https://www.evr.ee/et/component/file_manager/managerfolder/12). Tegevuseeskirja lisade hulgas on küll mitmeid SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil kinnitatud ja vastu võetud dokumente (Rahvusvahelises ühenduses liiklevate reisivagunite kasutamise eeskiri ПППΒ, kinnitatud 27-28.10.2009 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil, Rahvusvahelise raudtee reisijateveo otseühenduse marsruutide juhtimise kord, kinnitatud, kinnitatud 20-21.11.2008 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil, Raudteeveeremi automaatsiduri remondi ja kasutamise juhend, kinnitatud 20.-21.102010 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil (uus ja vana redaktsioon), Raudteeveeremi pidurite tehnilise teenindamise ja juhtimise eeskiri ja selle muudatused, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 6-7.05.2014, Vagunite pidurdusseadmete remondi juhend ЦΒ-ЦП-945, kinnitatud VF teedeministri asetäitja poolt 27.06.2003, Omanikukaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskiri, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu 68. istungil 17-18. mai 2018, Ohukaardid, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 29-30.05.2008, Juhend Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide ühistegevuse korrast rongi- ja manöövritöös liiklusohutuse rikkumiste ametialasel juurdlusel kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu 50. istungil, Kasutatavate vagunite tehnohoolde läbiviimise juhend, kinnitatud SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil 21-22.05.2009, Rahvusvahelises ühenduses ringlevate kaubavagunite tööea pikendamise määrustik, kinnitatud 13.-14.05.2010 SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungil, Raudteeveeremi ja selle osade märgistamiseks tingnumbrite omistamise eeskiri, SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu 61. istungil kinnitatud dokumendi tõlge), kuid puudub hageja poolt viidatud SRÜ riikide Raudteealase transpordinõukogu 06-07.05.2012 protokoll nr
„Raudteevalitsustevahelisest koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel.
64.Ka AS Operail veoeeskirjas ei ole mainitud protokolli nr 58, kuigi veoeeskirja järgi peab juhinduma mitmetest SRÜ ja Balti riikide Raudteetranspordi Nõukogu poolt kinnitatud normatiivdokumentidest (Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkertüüpi vagunites vedelkaupade veoeeskiri. Moskva, 2009. (kehtib osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga). GOST 22235-2010. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel/tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel, Moskva, 2010. Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline isotermiliste vagunite kasutamise ja tehnilise teenindamise ning vastastikuste arvelduste kokkulepe. 1994, Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe kaupade veost eritingimustel,
2-20-13662 05.07.1996. Teiste riikide kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik). 24.05.1996, Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta. 01.10.1997, Ühtne tariifi-statistiline kaupade nomenklatuur (ETSNG), Моskvа, 1997; Raudteetsisternide kaliibritabelid. Moskva, Transport, 1997; Raudteeadministratsioonide universaalkonteinerite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik) 01.10.1997; Kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe osaliste riikide raudteede konteinerite inventarpargist väljaarvamise juhend; ДЧ-1997. Kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 1998; Eeskirjad plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites; Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 1999; Kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe osaliste riikide raudteede konteinerite arvestuse ja aruandluse vormide koostamise instruktsioonid. 24.09.1999; Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused. Moskva, 2008; SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel veetavate ohtlike kaupade ohukaardid. Moskva, 2014; Omaniku kaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirjad. 17-18.05.2018; ДЧ1835 SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade veo instruktsioon. Moskva, 2007; SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudtee kaubavedude planeerimise eeskirjad. Sotshi, 2001; Тariifijuhend nr.4, 2.raamat, 1.osa. Raudteejaamade nimistu; SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteede külmutusvagunitest ümberseadmestatud vagunite kasutamise ja neis toidukaupade, üksikute kiirestiriknevate kaupade ja muude kaupade veo kord rahvusvahelises ühenduses. Таshkent, 2004; Kaubaveotingimused omanike suurkülmutuskonteinerites spetsialiseeritud platvormhaagenditel rahvusvahelises ühenduses. Minsk, 2004; Külmutusvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2006; Rendile (ajutisele kasutamisele) üle antud ja rahvusvahelises ühenduses ringlevat inventarpargi kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse kokkulepe (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik), 2007; Termosvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2007; Universaalkonteinerites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2008; Raudteeadministratsioonide pretensiooninõupidamiste reglement, 2015, https://operail.com/wpcontent/uploads/2023/01/VeoEESKIRI_12.01.2023_clean.pdf).
65.Ka AS GoRail kaubaveo veoeeskirja lisast 1 - AS GoRail klientide ja töötajate tegevust reglementeerivatest normatiivdokumentist ei nähtu, et normatiivdokumentide hulka kuuluks viidatud protokoll nr 58 (https://gorail.ee/wp-content/uploads/2020/03/ASGoRail_Veoeeskiri_280619.pdf).
66.Seega ei ole protokoll nr 58 „Raudteevalitsustevahelisest koostöö kord rahvusvahelises ühenduses kurseerivate kaubavagunite ekspluatatsiooni peatamisel saanud Eesti õiguskorra osaks. Kohtule teadaolevalt ei ole seda protokolli avalikustatud ka Eesti
2-20-13662 Vabariigi vastava ministeeriumi (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium) või haldusala pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) veebilehel. Hageja ei ole esile toonud, millise Eesti Vabariigi pädeva asutuse veebilehel on protokoll 58 avalikustatud.
67.Nagu eelpool viidatud on mitmed SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu istungi protokollid avaldatud nii AS Eesti Raudtee kui ka AS Operail kodulehel või on neile seal vähemalt viidatud ja selgitatud, et raudteevedude korraldamisel tuleb juhinduda muuhulgas nendest normatiivdokumentidest, kuid hageja poolt viidatud protokolli nr 58 nende juhiste hulgas ei ole. Hageja on selgitanud, et protokoll nr 58 ja selle lisa 6 on kättesaadav veebiaadressil https://mintrans.gov.ru/documents/8/3324?type=). Kohtule on arusaamatu, miks peaks Eesti Vabariigi territooriumil tegutsev raudteel kaubaveoga tegelev ettevõtja otsima oma tegevuses juhendeid või juhiseid Vene Föderatsiooni ministeeriumi veebilehelt ning need juhised peaksid kehtima Eesti Vabariigi territooriumil, kui Eesti asjaomased ettevõtted AS Eesti Raudtee kui ka Operail AS või AS GoRail ei ole pidanud vajalikuks viidatud dokumenti oma eeskirjades nimetada ega sellele viidata. Seega ei ole hageja suutnud muuta kohtule usutavaks, et nimetatud protokoll nr 58 ja selle lisa 6 on muutunud eesti õiguskorra osaks.
68.Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalusel SRÜ protokollil nr 58 ja selle lisal 6 aga käesoleva vaidluse raames tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et kõik vaidluse esemeks olevad vagunid asusid vaidluse tekkimise ajal Eesti Vabariigi territooriumil ja neid tuli transportida üleandmiseks või kasutusea pikendamiseks samuti ainult Eesti Vabariigi piires. Teedeja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirja p 132 kohaselt peab teiste riikide raudteedele väljuv ja teiste riikide raudteedelt saabuv veerem vastama sellekohaste rahvusvaheliste kokkulepete ja käesoleva tehnokasutuseeskirja nõuetele. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et antud vaidluses peaks juhinduma eelpoolviidatud SRÜ protokollist nr 58.
69.Iseenesest on õige hageja seisukoht, et ka kasutusaja ületanud vaguneid peab saama ja ka saab transportida. Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirja (RTL 1999, 127, 1773) 22.02.2019 - 13.11.2020 kehtinud redaktsiooni (RT I, 19.02.2019, 26) p 181 - 7 kohaselt kaubarongi ei ole lubatud panna: vaguneid, millel puudub märge ettenähtud remondi kohta, välja arvatud vagunid, mis liiguvad eridokumentide alusel (veosena oma telgedel). Ka SMGS lisa 1 -Kaubaveo eeskiri – tunnistab mõistet veos oma telgedel (raudteeveerem, rööbastel liikuvad kraanad, teekorrastus- ja ehitusmasinad jms, p 2.2.3). Seega on võimalik vaguneid transportida kui kaupa oma telgedel, kuid selleks on vaja eridokumente.
70.Hageja esitas kohtule Operail AS esindaja kinnituse, et tehniliselt mittekõlblike vagunite saatmine rongi koosseisus on võimalik rikkele/tehnilisele mitte vastavusele viitava VU23M teate alusel. Remondikoha teabe saamisel, kus teostatakse kasutusea pikendamine, vormistatakse saatelehe vorm VU-26M. Omanikuvaguni tehnilise ülevaatuse rongi koosseisu panemiseks koos vajaliku tehnilise seisukorra aktiga osutatakse vaguni omaniku taotluse alusel. Selle taotluse esitamise õiguspärasus rentniku poolt või see kes opereerib vaguniga reguleeritakse rendilepinguga (VII kd tl 11-12).
71.Ka hageja esitatud arvetest nähtub, et selleks, et möödunud plaanilise remonditähtaja või kasutustähtaja ületanud vagunitega Eesti piires liikuda, lasi hageja teha vagunitele tehnoülevaatuse, loa saamiseks vagunite transportimiseks Valga jaamast Lagedi jaama (I kd tl 138 pöördel, 139, 142-146).
72.Seega ka hageja enda tõendite kohaselt on vajalik mingi hagejapoolne toiming vagunite transportimiseks, kui on möödunud vaguni kasutusiga või remonditähtaeg. Iseenesest on
2-20-13662 õige hageja 11.01.2021 menetlusdokumendi p 24 väljendatud seisukoht, et veeremi ohutuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab ka kostja, kuid ei ole õige arvamus, et vagunite kasutusiga oleks pidanud pikendama muuhulgas kostja ise. Kostja on õigesti osundanud, et rendilepinguga ei ole talle sellist õigust antud. Ka hageja ei ole esiletoonud, et ta oleks kostjale andnud volikirja, mille alusel kostja sai iseseisvalt vagunite kasutusiga pikendada. Hageja on ise selgitanud, et edastas vagunite remonti saatmiseks tavaliselt kostjale e-kirjaga rekvisiidid, millisesse jaama tuleb vagun saata ning millisesse depoosse remondi teostamiseks. Hageja ei ole esitanud asja materjalide juurde tõendeid, millest selguks, et ta andis kostjale vajalikud rekvisiidid pärast kostja 18.12.2019 kirja, millega viimane teavitas, et 21 vagunit vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul ja palus end tsisternide depooremonti saatmiseks teavitada õigest jaamast (VII kd tl 90).
73.Samuti ei nähtu asja materjalist, et hageja oleks kasutusea pikendamiseks või vagunitele eridokumentide vormistamiseks asunud vajalikke toiminguid tegema pärast kostja 09.04.2020 kirja, millega kostja juhtis tähelepanu, et 01.04.2020 seisuga lõppes 27 vagunil kasulik kasutusiga ega ka pärast kostja lepingulise esindaja 06.07.2020 kirja millega hagejale selgitati, et 72 mootorvagunist kõik 47 vagunit, mis on tagastamata ja hageja poolt vastu võtmata, on muutunud kasutuskõlbmatuks.
74.Kostja 05.11.2019 kirjast hagejale nähtub, et kostjal tekkisid tsisterni nr 57355539 ärasaatmisega Kasahstani raudtee jaamast Žanaul omaniku riiki Eestisse rendist tagastamise eesmärgil raskused. Kostja selgitas viidatud kirjas hagejale, et 30.10.2019 sai kostja järjekordselt oma kontragendilt informatsiooni vaguni omaniku riiki saatmise organiseerimise ainuvõimaiku variandi kohta. Kontragent selgitas kostjale, et just omanik peaks saatmise organiseerimiseks astuma kontakti Kasahstani raudteede Vagunimajanduse osakonnaga. Kostja tsiteeris kirjas oma kontragenti, kes selgitas, et „kui vaguni kasutustähtaeg lõpeb, on vaja telegramm kuuluvuse pargist välja arvatud vaguni ümberpaigutamise lubamise kohta. Vagunite omanik peab astuma ühendusse Vagunimajanduse osakonna direktoriga palvega lubada ühekordselt saata välja arvatud vagun rongi koosseisu liidetuna ära. Viidatud kirjast selgub, et pärast seda tuli teha veel mitmeid protseduure, muuhulgas vaguni ülevaatus komisjonis jaamaülema osavõtul, koostatama akt, pärast mida Vagunimajanduse osakond teeb otsuse alustada liikumist sihtjaama poole. Ning alles pärast seda vagunilt võetakse maha tunnus „pargist välja arvatud” ja antakse luba vaguni manööverdamiseks raudteeosakonnale ja jaamaülemale vaguni sihtjaama suunas ärasaatmiseks. Üksnes siis saadame meie teda mittetöötava veeremina sihtjaama.” (VI kd tl 191). Et vagun hiljem sai loa liikuda sihtjaama, kinnitab hagejale saadetud telegramm, ühtlasi kinnitab see ka see seda, et hageja astus samme kostja kirjas toodud protseduuri alustamiseks. Seda, et tegelikult kontakteerus kostja Vagunimajanduse osakonna direktoriga, mitte hageja, kohtu ette toodud ei ole. Seega pidi just hageja tegema vajalikke toiminguid remonti vajavate vagunite liigutamiseks.
75.Lisaks tugineb hageja ka sellele, et kostja teatas ise 06.11.2019, et ei soovi enam vaguneid üürida ning hakkab neid üürilt tagastama. Juba ainuüksi see asjaolu välistab hageja hinnangul kostja võimaluse tugineda asjaolule, et vagunitel oli plaaniline hooldus tegemata ja/või kasulik eluiga pikendamata – kostja on sõnaselgelt teatanud, et ta enam vaguneid ei vaja ning kostjal puudus ükskõik missugune huvi ka vagunite seisukorra vastu. Ennekõike väljendub kostja tegeliku huvi puudumine selles, et kostja asus vaguneid tagastama ehk ei kasutanud vaguneid enam eesmärgipäraselt, vaid täitis üüritud asja tagastamise kohustust.
2-20-13662
76.Kohus ei nõustu ka hageja arvamusega selles, et kostjal puudus igasugune huvi ka vagunite seisukorra vastu. Hageja hinnangul ei tundnud kostja vagunite vastu huvi kuivõrd hakkas vaguneid tagastama, samas on kostja teavitanud hagejat, et 21 vagunit vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul ja palus end tsisternide depooremonti saatmiseks teavitada õigest jaamast. Pelgalt see, et üürnik ei soovi enam üüritud eset kasutada ja üürileping lõpeb, ei tähenda, et üürnik ei tunne huvi üüritud eseme seisundi vastu. Asja materjalidest nähtub, et kostjal oli huvi vagunite seisukorra vastu, kuivõrd pärast kasutusea lõppemist ei saanud kostja vaguneid iseseisvalt teise jaama transportida. Asja materjalidest selgub, et kostja on vähemalt kolmel korral (18.12.2019, 09.04.2020 ja 09.07.2020) juhtinud hageja tähelepanu vagunite kasutusea lõppemisele, kuid mingil põhjusel ei ole hageja soovinud või pidanud vajalikuks vajalikke toiminguid teha.
77.Hageja leiab, et ta ei saanud vagunite kasulikku eluiga pikendada, kuivõrd kostja ei andnud talle vaguneid üle. Hageja leiab, et sellega on kostja rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kohus tuvastas eelnevalt, et vagunid, millel ei olnud teostatud plaanilist remonti või mille kasutusiga oli möödunud, ei saanud avalikul raudteel ilma hagejapoolsete täiendavate toiminguteta liigelda. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja neid täiendavaid toiminguid/protseduure ei teinud, vajalikke teatisi või saatelehti ei organiseerinud, kostjale vajalikke rekvisiite õigete jaamade või depoode kohta ei teatanud.
78.Hageja on esile toonud, et kui kostja oleks tõesti soovinud kasutada vaguneid kuni iga vaguni kohta sõlmitud üürilepingu tähtaja saabumiseni, siis oleks kostja saanud teatada hagejale vastava vaguni remonti saatmisest ette ja hageja oleks korraldanud remondi ja saatnud vagunid kostjale tagasi ja kostja oleks pidanud vagunid hagejale üürilepingu tähtaja saabudes tagastama. Kohus juhib veelkord tähelepanu, et kostja on ju 18.12.2019 kirjaga hagejale teatanud, millised vagunid vajavad plaanilise remondi läbiviimist järgmise 45 päeva jooksul ja palus end teavitada vagunite depooremonti saatmiseks õigest jaamast, kuid hageja seda ei teinud, vastupidi hageja väljendas hämmastust kostja soovi üle ning sisuliselt keeldus oma kohustuse täitmisest. Seega ei ole kohane hageja väide, et kui kostja oleks väljendanud hagejale soovi, et hageja teostaks vagunitele plaanilist hooldust või pikendaks kasulikku eluiga selleks, et kostja saaks vaguneid kuni üürilepingu lõppemiseni kasutada, siis oleks hageja seda ka teinud. Kostja sellist soovi väljendas aga hageja käesoleval juhul omapoolseid toiminguid ei teinud.
79.Lisaks ei nõustu kohus ka hageja seisukohaga selles, nagu kostja oleks pidanud vagunid plaaniliseks remondiks füüsiliselt hagejale üle andma. Hageja väited on mõneti vastuolulised. Hageja on ise 10.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et koostööaja jooksul kostja tavaliselt edastas hagejale kas e-kirja, kus palus saata neile tsisternvagunite nimekirja/graafiku, kus oli kirjas, millal aegub iga vaguni kasutusiga ja remont, või saatsid nad enda tabeli, kus palusid sisestada vagunite plaanilise remondi ja kasutusea tähtaegu, et kostja saaks ette planeerida vagunite saatmist remonti ning saata neid orienteeruvalt kuu enne tähtaja möödumist remonti. Hageja edastas vagunite remonti saatmiseks tavaliselt kostjale e-kirjaga rekvisiidid, millisesse jaama tuleb vagun saata ning millisesse depoosse remondi teostamiseks. Seega ei pidanud kostja vagunid plaaniliseks hoolduseks kuskile transportima ja füüsiliselt üle andma vaid hageja pidi kostjale teatama vajalikud rekvisiidid, et kostja saaks vagunid hooldusesse toimetada. Sellist pooltevahelist praktikat kinnitab ka 10.06.2022 menetlusdokumendile lisatud varase kirjavahetus (VI kd tl 27-37, 64-70). Ka sellest kirjavahetusest nähtub, et selle, kuhu läheb vagun depooremonti otsustab üürileandja.
2-20-13662
80.Kohus märgib, et kostja on seega käitunud vastavalt varasemale praktikale, kuid kohus ei näe, et hageja oleks sellele vastavalt toiminud. Vaidlust ei ole selles, et hageja eelpool märgitud vagunite kasutusaega ei pikendanud, samuti ei teatanud, kuhu kostja peaks vagunid plaaniliseks remondiks toimetama. Vastupidist kohtu ette toodud ei ole. Seega nende vagunite eest ei ole hagejal õigust üüritasu pärast vagunite kasutusea lõppemist nõuda.
81.Hageja esitas 17.12.2021 menetlusdokumendi lisana 10 SMGS saatelehe märtsist 2020, millega soovis tõendada, et vaatamata kasutusea lõppemisele on kostja siiski vaguneid pärast kasutusea lõppemist transportinud (VI kd tl 138 - 143). Kohus ei saa sellest saatelehest teha hageja soovitud järeldust, kuivõrd viidatud saatelehte ei seo midagi kostjaga. Saatelehe kohaselt on saatjaks Daugavpils Lokomotivu Remonta Rupnica AS, saajaks OÜ Mainsail, vedajateks LDZ Cargo ja Operail. Saatelehel on märgitud küll kostja valduses olnud vagunite numbrid ja saatelehe lisaks on märgitud vagunite nr 50701002, 50700921, 57355323, 57355422 ja 50700947 tehnilised passid. Vagunite kasutusiga lõppes vagunitel järgmiselt: vagunil nr 50701002 - 12.03.2020, vagunitel nr 57355323 ja 57355422 - 25.03.2020, vagunitel 50700921 ja 50700947 - 02.02.2020.
82.Hagiavalduse kohaselt lõppes vagunite 50701119, 50701044, 50700863, 50701069, 50701028 üürileping 20.04.2020 ja kostja on jätnud üüri tasumata 20 päeva eest; vagunite 50700939, 50701127, 50701168 ja 50700780 üürileping lõppes 28.04.2020 ja kostja on jätnud tasumata üüri 28 päeva eest; vagunite 50700905, 50701085, 50701143, 50700954 ja 50701200 üürileping lõppes 24.04.2020 kostja on jätnud tasumata üüri 24 päeva eest, vagunite 50701036 ja 50701010 üürileping lõppes 23.06.2020 kostja võlgneb 69 päeva üürimakse (84 – 15); vagunite 57355513, 57355323, 57355422, 57355364, 57355521, 57355505, 57355448, 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355406, 57355414, 57355463, 57355489, 57355430 ja 57355455 üürileping lõppes 03.05.2020 ja kostja on jätnud tasumata üüri 18 (33 - 15) päeva eest. Hageja nõuab kõikide nende vagunite puhul üüri alates 01.04.2020.
83.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole alates 01.04.2020 nende vagunite eest üüri hagejale tasunud. Üürilepingu 08.12.2014 lisa nr 3 järgi on ühe tsisternvaguni üür ööpäevas 18,30 eurot (I kd tl 26-27).
84.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701119 eest ebaõigesti üüri kuni 20.04.2020, kuivõrd vaguni nr 50701119 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.03.2020. Kostja on tasunud aga hageja esitatud arve alusel kogu märtsi 2020 eest, sh plaanilise hoolduse aja eest alates 23.03.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 23.03.2020 kasutada kogu aprilli jooksul, kuna hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku 23.03–20.04.2020 eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 23.03.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
85.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701044 eest ebaõigesti üüri kuni 20.04.2020. Vaguni nr 50701044 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 19.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 19.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku 19.04–20.04.2020
2-20-13662 eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 19.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-18.04.2020 eest summas 329,40 eurot (18*18,30).
86.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701200 eest ebaõigesti üüri kuni 24.04.2020. Vaguni nr 50701200 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 18.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 18.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 18.04– 24.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 18.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-17.04.2020 eest summas 311,10 eurot (17*18,30).
87.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700863 eest ebaõigesti üüri kuni 20.04.2020. Vaguni nr 50700863 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 19.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 19.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku 19.04–20.04.2020 eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 19.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-18.04.2020 eest summas 329,40 eurot (18*18,30).
88.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700939 eest ebaõigesti üüri kuni 28.04.2020. Vaguni nr 50700939 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 11.04.2020 kasutada. Seega ei ole hagejal õigust nõuda üüri tasumist ajavahemiku eest 11.04–28.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 11.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-10.04.2020 eest summas 183 eurot (10*18,30).
89.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700780 eest ebaõigesti üüri kuni 28.04.2020. Vaguni nr 50700780 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 22.03.2020. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 22.03–28.04.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 22.03.2020 kasutada hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 22.03.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja
2-20-13662 nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
90.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700905 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.2020. Vaguni nr 50700905 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.04.2020. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 12.04–24.04.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates sellest päevast kasutada hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-11.04.2020 eest summas 201,30 eurot (11*18,30).
91.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701036 eest üüri ebaõigesti kuni 23.06.2020. Vaguni nr 50701036 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 16.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli samuti 16.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 16.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest alates 16.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni kasutusea lõpp oli 16.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-15.04.2020 eest summas 274,50 eurot (15*18,30).
92.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701069 eest üüri ebaõigesti kuni 20.04.2020. Vaguni nr 50701069 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 17.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 17.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 17.04–20.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 17.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-16.04.2020 eest summas 292,80 eurot (16*18,30).
93.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355513 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355513 kasutusiga möödus 01.04.2020, kuid vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas, ei saanud kostja vagunit alates 10.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 10.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 10.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
2-20-13662
94.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355323 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355323 kasutusiga möödus 25.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust hoolduse korraldamise osas, ei saanud kostja vagunit alates 11.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 11.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 10.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
95.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355422 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355422 kasutusiga möödus 25.03.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 25.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alates 25.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 25.03.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 25.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
96.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355364 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355364 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada vaguni hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 12.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alates 12.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
97.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355521 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355521 kasutusiga möödus 01.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 24.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada vaguni hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 24.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 24.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.03.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 24.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
98.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355505 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355505 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 10.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates
2-20-13662 10.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 10.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
99.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355448 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355448 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 24.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 24.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 24.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 24.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
100.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355349 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355349 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.02.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 12.02.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 12.02.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.02.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
101.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355356 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355356 kasutusiga möödus 01.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 12.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 12.01.2020 hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.03.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 12.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
102.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355372 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355372 kasutusiga möödus 14.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 25.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 25.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise
2-20-13662 kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 14.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 25.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
103.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355380 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355380 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 15.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 15.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 15.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 15.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
104.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355406 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355406 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.02.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 23.02.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 23.02.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 23.02.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
105.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355414 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355414 kasutusiga möödus 01.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 30.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldust, ei saanud kostja vagunit alates 30.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 30.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.03.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 30.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
106.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355463 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355463 kasutusiga möödus 01.04.2019. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust kasutusiga pikendada, ei saanud kostja vagunit alates 01.04.2019 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 01.04.2019. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 25.01.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
2-20-13662
107.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355489 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355489 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 30.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 30.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 30.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 30.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
108.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355430 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355430 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 17.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus, ei saanud kostja vagunit alates 17.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 17.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 17.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
109.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701127 eest üüri ebaõigesti kuni 28.04.2020. Vaguni nr 50701127 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 13.04.2020 (hagiavalduse lisa 19, lisa 1 rida 31). Kostja ei saanud vagunit alates 13.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 13.04–28.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 13.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-12.04.2020 eest summas 219,60 eurot (12*18,30).
110.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701085 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.2020. Vaguni nr 50701085 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 22.03.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 22.03.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 22.03–24.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 22.03.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja või kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
111.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701143 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.2020. Vaguni nr 50701143 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 24.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 21.03.2020.
2-20-13662 Kostja ei saanud vagunit alates 21.03.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 21.03–24.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 21.03.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
112.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701010 eest üüri ebaõigesti kuni 23.06.2020. Vaguni nr 50701010 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt ja vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 20.02.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 20.02.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 20.02.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 23.06.2020 ja kasutusea lõpp 20.02.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 20.02.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
113.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701168 eest üüri ebaõigesti kuni 28.04.2020. Vaguni nr 50701168 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 20.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 20.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemikus 20.04–28.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 28.04.2020 ja kasutusea lõpp 28.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 20.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-19.04.2020 eest summas 347,70 eurot (19*18,30).
114.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 57355455 eest üüri ebaõigesti kuni 03.05.2020. Vaguni nr 57355455 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust vagunile plaanilist hooldust korraldada, ei saanud kostja vagunit alates 11.01.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 11.01.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 03.05.2020 ja kasutusea lõpp 01.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 11.01.2020. See on ka vagun, mille hooldustähtaja möödumisest kostja 18.12.2019 kirjaga hagejat teavitas. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
115.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50701028 eest üüri ebaõigesti kuni 20.04.2020. Vaguni nr 50701028 kasutusiga möödus 20.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 16.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 16.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemikus 16.04– 20.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 20.04.2020 ja kasutusea lõpp 20.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 16.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole
2-20-13662 kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ning kasutusea ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.-15.04.2020 eest summas 274,50 eurot (15*18,30).
116.Kostja leiab, et hageja nõuab vaguni nr 50700954 eest üüri ebaõigesti kuni 24.04.2020. Vaguni nr 50700954 kasutusiga möödus 24.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 18.04.2020. Kostja ei saanud vagunit alates 18.04.2020 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemikus 18.04– 24.04.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et vaguni üürilepingu lõppemise kuupäev oli 24.04.2020 ja kasutusea lõpp 24.04.2020. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 18.04.2020. Kohus nõustub kostjaga eeltoodud põhjustel ja leiab, et kostjal ei ole kohustust hageja nõutavat üüri tasuda hooldustähtaja ületanud vaguni eest. Hageja nõue tuleb osaliselt jätta rahuldamata ja mõista kostjalt välja üürivõlg perioodi 01.04.17.04.2020 eest summas 311,10 eurot (17*18,30).
117.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlg 2 974,20 (329,40 + 311,10 + 329,40 + 183 + 201,30 + 274,50 + 292,80 + 219,60 + 247,70 + 274,50 + 311,10) eurot.
118.Üürilepingu p 5.2 järgi peab rendilevõtja punktides 4.4, 4.5, 5.3 ja 5.4 märgitud tähtaegadest mittekinnipidamisel Rendileandja nõudmisel tasuma viivist 0,1 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest ja seda kuni võlgnevuse täieliku likvideerimiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista üürimaksetega viivitamise eest viivise 0,1%. Aprilli 2020 arve nr 013-2020 maksetähtaeg oli kümme päeva (I kd tl 151154). Hageja on ise avaldanud, et 01.04.2020 arve muutus sissenõutavaks 17.04.2020. Kostja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale üürimaksetega viivitamise eest 2 974,20 eurot, on viivise suuruseks kohtulahendi tegemise seisuga 3729,65 eurot. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-166-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu esile toonud. Kohus ei pea võimalikuks põhivõlast suuremat viivist kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üürivõlg 2 974,20 eurot ja viivis sellelt summalt 2 974,20 eurot.
119.Hageja palub kostjalt välja mõista vagunite kasutuseelised summas 285 681 eurot. Hageja on 30.09.2022 menetlusdokumendis esitanud üksikasjaliku arvutuse, kuidas tema nõue on kujunenud. Hageja palub kasutuseelise välja mõista alates iga tagastamata vaguni üürilepingu lõppemisest kuni vaguni võõrandamise kuupäevani. Kasutuseelise summa määramisel on hageja lähtunud summast 18,30 eurot päev.
120.Hageja on esile toonud, et tema kasutuseeliste nõude aluseks on VÕS § 1037 lg 1, mille järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.
121.Kostja vaidleb kasutuseeliste nõudele vastu. Kostja leiab, et ta ei ole hageja vaguneid pärast lepingu lõppemist vallanud ega kasutanud. Kostja teavitas hagejat, et ei soovi vaguneid pärast lepingu lõppemist vallata ega kasutada. Kuivõrd vaguneid ei võinud pärast kasutusea lõppemist kurseerida, ei ole kostja vaguneid mingil viisil pärast üüriperioodi lõppemist kasutanud. Lisaks on kostja hinnangul põhjendamatu nõuda sihipäraselt kasutamatuks muutunud vagunitelt kasutuseelist samas summas, kui seda on nõuetele vastavate vagunite üürihind.
2-20-13662
122.VÕS § 1037 lg 1 eeldusteks on: a) kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust; ning b) kostja on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Lisaks reguleerib kasutuseeliste nõuet VÕS § 335, mille järgi kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Tegemist on seaduses sätestatud lihtsustatud kahjuhüvitise nõudega juhuks, kui üürnik rikub oma kohustust lepingu ese lepingu lõppemisel tagastada (RKTKo 3-2-1-43-13). Vastav reegel kehtib nii vallasasjade kui ka kinnisasjade suhtes. Vastav norm ei välista muid kahjuhüvitamise nõudeid, üüri või samasuguse üüri nõudega katmata kahju osas. Riigikohus leidis, et see säte on kohaldatav juhtudel, mil üürnikul pärast lepingu lõppemist puudub õigus asja vallata ja kasutada(RKTKo 3-2-1-108-04).
123.Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostja ei tagastanud vaguneid lepingujärgses kohas, vagunid olid oluliste puudustega ning ei vastanud lepingus kokku lepitule või kostja viivitas vagunite tagastamisega pärast lepingu lõppemist. Kostja on esile toonud, et juba 06.07.2020 nõudekirjas kinnitas hagejale, et soovib tagastada kõik vagunid. Kostja selgitas, et kasutusea ületanud vagunitel on keelatud raudteel liikuda ning palus hagejal võtta vagunid vastu. Ühtlasi andis kostja hagejale 24.07.2020 saadetud nõudekirjas teada, et kui hageja üleandmise-vastuvõtmise akte ei allkirjasta, loetakse alates 31.07.2020 nõuetekohaselt tagastatuks 24 vagunit, mille üleandmise kutsed oli kostja hagejale saatnud 08.05.2020, 14.05.2020, 21.05.2020, 22.05.2020, 02.06.2020 ja 05.06.2020. Lisaks on kostja hagejale 13.08.2020, 18.09.2020, 21.09.2020 ja 02.10.2020 kirjades maininud, et kõigi vagunite üüriperiood ja kasutusiga on lõppenud ning kostjal ei ole huvi jätkata nende vagunite hoiustamist. Kostja kinnitas neis kirjades järjepidevalt, et ei ole takistanud hagejal nende vagunite enda valdusesse saamist pärast üüriperioodi lõppu ega tee seda ka tulevikus.
124.Üürilepingu lisa nr 5 p 3.2.8 kohaselt tuleb vagunid tagastada puhtana ning heas seisukorras, taastatud elektrikütteagregaadiga ja trafaretiga ning kõik vagunitel esinevad puudused peavad olema kõrvaldatud. Lepingu p 4.5 järgi tehakse lõplikud arveldused seitsme (7) päeva jooksul pärast vagunite tagastamist rendileandjale nende alalisse asukohta või teise rendileandjaga kokkulepitud jaama. Jaama kooskõlastamine toimub vagunite rendilevõtjalt rendileandjale saatmisega seotud dokumentide vormistamise ajal.
125.Üürilepingu p 3.1.3 järgi kohustus rendileandja omal kulud teostama vagunite plaanilist remonti depoos ja kapitaalremonti ning vagunite kasutusaja pikendamist.
126.Hageja leiab, et kostja on rikkunud vaguni õigesse asukohta tagastamise kohustust. Vagunite tagastamise koht oli alati hagejaga eelnevalt kooskõlastatud, mis omakorda on vastanud üürilepingu p-s 4.5 sätestatule. Hageja teavitas alati kostjat sellest, mis jaama kostja peab vaguneid tagastama ja kostja tagastas vagunid just sellesse jaama. Praegusel juhul ei ole kostja seda hagejalt uurinud ning jättis vagunid seisma suvalistesse jaamadesse.
127.Üürilepingu p 2.3 kohaselt rendilevõtja garanteerib rendileandjale tagastama vagunid Eesti Vabariigi territooriumile pärast lepingu kehtivuse lõppemist. Üürilepingu p 4.5 järgi tehakse lõplikud arveldused seitsme (7) päeva jooksul pärast vagunite tagastamist rendileandjale nende alalisse asukohta või teise rendileandjaga kokkulepitud jaama. Jaama kooskõlastamine toimub vagunite rendilevõtjalt rendileandjale saatmisega seotud
2-20-13662 dokumentide vormistamise ajal. VÕS § 334 lg 6 järgi tuleb vallasasi tagastada kohas, kus see üle anti, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
128.Kostja on 12.11.2019 kirjas avaldanud soovi tagastada üürilepingu lõpetamisega seoses vagun nr 57383465 ja teatada hagejal jaam, kus üleandmine vastuvõtmine toimuma hakkab (I kd tl 50-51). 18.11.2019 kirjas teatas kostja hagejale vagunite nr 57384679 ja 57384786 tagastamise soovist ja tegi hagejale ettepaneku korraldada tsisternide vastuvõtt Valga jaamas (I kd tl 52-53). 04.12.2019 teavitas kostja hagejat 16 vaguni (50700806, 50701002, 50700855, 50701077, 50700871, 57381816, 50700913, 57383457, 50700921, 57384430, 50700947, 57384455, 50700962, 57384802, 50700988, 57384935) renditähtaja lõppemisest ja tegi ettepaneku korraldada tsisternide rendist vastuvõtt Valga jaamas (I kd tl 56-57). 08.01.2020 teavitas kostja 6 tsisterni (57383465 - vastuvõtmiseks valmis, 57383457 - vastuvõtmiseks valmis/teistkordselt, 57384455 - vastuvõtmiseks valmis/teistkordselt, 57384679 - vastuvõtmiseks valmis/teistkordselt, 57384844 - vastuvõtmiseks valmis/teistkordselt, 57384448 vastuvõtmiseks valmis) rendist väljaviimise ettevalmistamiseks teostatud tööde lõppemisest Valga depoos ja palus teatada hageja esindaja Valga jaama tsisternide vastuvõtmiseks saabumise kuupäeva (I kd tl 54-55). 25.02.2020 teavitas kostja 18 tsisterni (57355323, 57355430, 57355349, 57355448, 57355356, 57355455, 57355364, 57355463, 57355372, 57355489, 57355380, 57355505, 57355406, 57355513, 57355414, 57355521, 57355422, 57355539) renditähtaja lõppemisest ja tegi ettepaneku korraldada tsisternide rendist vastuvõtt Valga jaamas (I kd tl 60-61). 15.04.2020 teavitas kostja hagejat 25 vaguni (50700780, 50701044, 50700814, 50701051, 50700822, 50701069, 50700848, 50701085, 50700863, 50701101, 50700889, 50701119, 50700905, 50701127, 50700939, 50701143, 50700954, 50701168, 50700970, 50701176, 50701010, 50701184, 50701028, 50701200, 50701036) renditähtaja lõppemisest (I kd tl 58-59).
129.04.06.2020 hageja kirjast kostjale selgub, et hageja palus tsisternid nr 50700921, 50701002, 50700962, 57355513, 57355323, 57355422 ja 50700947 saata Lagedi jaama (VII kd tl 16, 53). Rohkem hageja vastuseid kostja 18.11.2019-25.02.2020 ettepanekutele võtta vagunid vastu Valga jaamas kohtutoimikust ei nähtu. Asja materjalidest nähtub, et hageja võttis kostjalt vastu Valga jaamas järgmised vagunid: 57384802 - 19.03.2020 Valga jaamas, 57355539 ja 50701218 - 27.03.2020 Valga jaamas, 50701135 - 16.04.2020 Valga jaamas, 57384430 ja 50701051 - 28.04.2020 Valga jaamas, 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355430 ja 57355463 – 14.08.2020 Valga jaamas (I kd tl 78-87, 98-105, IV kd tl 35-39). Kusjuures Valga jaamas vastuvõetud vagunid nr 57384802, 57355539, 57384430, 50701051 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355430 ja 57355463, olid muuhulgas need mille suhtes kostja tegi 04.12.2019 ja 25.02.2020 kirjades ettepaneku vastuvõtmiseks Valga jaamas. Seega ei ole hageja vastanud hageja ettepanekutele võtta vastu vagunid Valga jaamas, ei ole kostja ettepanekule vastu vaielnud vaid on kostja ettepanekut osaliselt aktsepteerinud ja mõned kostja ettepanekus mainitud vagunid Valgas vastu võtnud (19.03.2020 – 57384802, 27.03.2020 - 57355539, 28.04.2020 - 57384430 ja 50701051).
130.Seega on hageja käitunud vastuoluliselt, kui ei vasta sõnaselgelt kostja ettepanekule eitavalt, jätab mulje, et aktsepteerib kostja ettepanekut, kuid tegelikkuses nõuab vagunite kodujaama toimetamist. Alles 20.05.2020 kirjas on hageja selgitanud, et vastuseks kostja 19.05.2020 kirjale, teatab hageja kostjale, et vastavuses lepinguga peavad vagunid pärast rendilepingu lõppemist olema rentniku poolt saadetud rendileandjaga kooskõlastatud jaama. Kostjale saadetud 14.05.2020 kirjas nr. 38-04/20 teatati, et antud hetkel vagunite rendist väljaviimise jaamaks on Lagedi jaam. Hageja palus kostjat
2-20-13662 rendist vastuvõtmiseks valmis vagunid saata Lagedi jaama 25. maiks 2020 (VII kd tl 18, 55). Seega ei ole hageja etteheited kostjale asjakohased, et kostja ei ole hagejalt tagastamise kohta uurinud ning jättis vagunid seisma suvalistesse jaamadesse. Asja materjalidest ei nähtu, et enne 14.05.2020 oleks hageja kostjale avaldanud, millisesse jaama vagunid tagastada, kuid selleks ajaks oli kõikidel vaidlusalustel vagunitel möödunud kasutusiga ja ilma hageja endapoolse täiendava tegevuseta ei saanud kostja vaguneid õigesse jaama transportida.
131.Hageja etteheide, et kostja oleks saanud kõiki vaguneid tagastada nii, et need jõuavad hageja valdusesse enne plaanilise hoolduse / kasuliku eluea pikendamise tähtaja saabumist ei ole asjakohane. Kohus on eelnevalt tuvastanud ja hageja ka ise avaldanud, et plaanilise hoolduse korraldamiseks ei pidanud hageja vaguneid otseselt oma valdusse saama. Hagejal oli kohustus tagada kostjale kasutuskõlblikud vagunid kuni üürilepingu lõppemiseni.
132.Hageja tugineb ka sellele, et vagunid ei olnud hagejale üleandmiseks nõutavas seisukorras ning tegemist on kostja üürilepingu rikkumisega ja hagejal VÕS § 111 lg 1järgne õigus keelduda oma kohustuse (vagunite vastuvõtmise) täitmisest, kuni kostja on oma kohustuse (tagastada tehniliselt korras ning puhtad vagunid õigesse jaama) täitnud. Hageja ei viibinud seetõttu ka vastuvõtuviivituses (VÕS § 119). Kostja tuginemine VÕS § 110 lg-le 1 on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu. Kuna hageja keeldus vagunite vastuvõtmisest kuni puuduste kõrvaldamiseni, samuti ka vagunite õige jaama transportimiseni, siis ei saanud hageja neid vaguneid kasutada ning tuleb lugeda, et kostja ei andnud hagejale vaguneid üle (seda ka VÕS § 335 kohaselt).
133.Kohus on seisukohal, et kostja ei vallanud pärast vagunite kasutusea möödumist vaguneid ebaseaduslikult. Riigikohus on selgitanud, et „asjaõigusseaduse (AÕS) § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (edaspidi abinõu). Seega saab valdust omandada lisaks asja enda üleandmisele ka abinõu valduse saamisega. Tüüpiliseks AÕS § 36 lg-s 1 nimetatud abinõuks on näiteks uksevõti. (p 11). Kui sõiduki seaduslik valdaja annab teisele isikule üle sõiduki võtmed, on vajalik tuvastada, kas seaduslik valdaja soovis üle anda vaid sõiduki võtmete valduse või koos võtmetega ka sõiduki valdamise ja kasutamise õiguse.“ (RKKKo 1-18-9683/75). Riigikohus on varem selgitanud, et „Asjaõigusseaduse § 36 lg-st 1 tulenevalt piisas praegusel juhul hoone või osa ruumide valduse üleandmiseks hagejale sellest, kui kostja vabastas hoones asuvad ruumid või osa ruume, teatas sellest hagejale ja ei teinud hagejale edaspidi takistusi ruume vallata“.
134.Kostja on õigesti viidanud, et valduse tekkimine eeldab valduse tahte olemasolu. Kostja on 06.11.02019 üheselt avaldanud, et ta ei soovi enam vaguneid kasutada ja soovib need tagastada. Kostja on teinud korduvaid ettepanekuid vaguneid vastu võtta Valga jaamas, kuid hageja neile ettepanekutele ei reageerinud. Kostja avaldas 06.07.2020, 10.07.2020, 13.08.2020, 27.08.2020 ja 02.10.2020 kirjades hagejale, et kostjal ei ole mingit huvi jätkata 23 Valgas ja Kohtla-Nõmmel asuva vaguni hoiustamist ja vagunid tuleb hagejale üle anda. Kostja ei takistanud hagejal nende vagunite enda valdusesse saamist pärast rendiperioodi lõppu ega tee seda ka tulevikus. (III kd tl 74-85, 88-89, 90-94, 97-100, 113-115). Seega on kostja avaldanud, et ei soovi vaguneid vallata ja kasutada, on avaldanud hagejale, kus vagunid asuvad ega ole teinud hagejale takistusi vagunite valduse üle võtmiseks. Kohus nõustuub kostja seisukohaga selles, et hagejal puudus ka tegelikkuses mistahes takistus vagunite valdamiseks, käsutamiseks ja kasutamiseks, kuivõrd hageja võõrandas kõik vaidlusalused vagunid ilma, et sellest teaksid kostja ja kohus. Kostja on õigesti viidanud, et antud juhul puudus mistahes
2-20-13662 hageja valduse, omandi või muu õiguse rikkumine VÕS § 1037 lg 1 mõttes. Kostja ei ole ka kuidagi VÕS § 1037 lg 1 mõttes rikastunud. Vaidlust ei ole selles, et kõnealuseid vaguneid ei olnud enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Seega tuleb hageja nõue kasutuseeliste saamiseks jätta rahuldamata.
135.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude kokku summas 53 656,28 eurot. Hagejale on kahju summas 4 360,32 eurot tekkinud seoses sellega, et hageja pidi pöörduma Operail AS poole vagunite ülevaatuse teostamiseks ja puuduste tuvastamiseks. Operail AS teostas ka vagunite transportimise ja nõuab hagejalt selle eest 1 623,70 eurot. Kokku moodustab antud kahju 6075,10 eurot. Lisaks on hageja kandnud kahju seoses vagunite transportimisega Valga jaamast Lagedi jaama summas 1 621,08 eurot. Samuti tuleb hagejal kanda vagunite puhastamise ning remontimisega seotud kulud kokku summas 45 960,10 eurot.
136.Riigikohus on selgitanud, et „hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12). Samas lahendis osundas tsiviilkolleegium, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
137.Kahjunõue summas 45 960,10 eurot. Hageja on seisukohal, et osad vagunid on kostja tagastanud hagejale puudustega. Hageja hinnangul on vagunid puhastamata ning lisaks vajavad ka remonti. 30.09.2022 menetlusdokumendi kohaselt müüs kostja osa vaguneid menetluse käigus. Hageja müüs vaguneid puudustega, kuid vagunite võõrandamisel jäi hagejale kohustus teha vagunid korda. Aktsiaseltsiga „Концерн Галнафтогаз” sõlmitud müügilepingu selle lahutamatuks osaks oleva lisakokkuleppe kohaselt on hagejal kohustus kõrvaldada vagunitel puudused ja see läheb talle maksma 45 960,10 eurot. Hageja tugineb kahjunõude suuruse määramisel AS Valga Depoo ning OÜ Mainsail hinnapakkumistele (III kd tl 138-149, VII kd tl 116-127, 130-136)
138.Müügilepingu lisakokkuleppe p 2 kohaselt müüja kohustub teostama katla sisemist täispuhastust vagunite nr 50700806, 50700871, 50700913, sisemist osalist puhastust vagunite nr 50700780, 50700855, 50700863, 50700905, 50700921, 50700939, 50700947, 50700962, 50700970, 50700988, 50701044, 50701069, 50701077, 50701119, 50701200, 50701176, 50701036, teostama katla välist puhastust ja kõrvaldama tehnilisi puudusi vagunite nr 50700988, 50700855, 50700921, 50700947, 50700962, 50701127, 50701085, 500700822, 50701143, 50700814, 50701010, 50701158, 50701002, 50701077, 50700871, 50700913, 50700806, 50701176, 50701119, 5070970, 50701069, 50700905, 50700863, 50700939, 50701200, 50701044. Eespool toodud tööde kogukulu on summas 45 960,10 eurot.
139.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus mingit kohustust, mis annaks alust kahjuhüvitise saamiseks. Hageja ei ole veenvalt ära näidanud, et ta remontimise/puhastamise kulusid ka tegelikult kannab, arvestades et vagunid on
2-20-13662 tänaseks amortiseerunud ja sisuliselt kasutuks muutunud (sh on möödunud nende kasutusiga). Hageja väidetava kohustuse rikkumise kaitse-eesmärgiga ei oleks ka hõlmatud kahju, mis on sisuliselt ebavajalik (VÕS § 127 lg 2), samuti ei oleks selline kahju ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Lisaks eelnevale ei ole hageja arvestanud vagunite normaalse kulumisega, mille eest kostja lepingu järgi ei vastuta.
140.Kostja leiab, et hageja 17.12.2021 menetlusdokumendi lisadena 1-5 esitatud tõendid tuleb jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata või jätta asja lahendamisel kõrvale kui ebausaldusväärsed tõendid. 17.12.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud aktid erinevad koos 19.09.2020 hagiavaldusega esitatud aktidest üksnes osas, et 17.12.2021 esitatud aktide juurde on lisatud viited fotodele, mis peaks kinnitama, et fotod on tehtud ülevaatuse aktis viidatud vagunitest. 17.12.2021 menetlusdokumendi lisad on seotud varasemate ülevaatusega. Ülevaatuse originaalaktid oli koostatud ja allkirjastatud I. T., J. K. ja I. I. või P. M. ja I. I. poolt. 17.12.2021 esitatud dokumentide metaandmetest selgub, et nö uued ülevaatuse aktid on koostatud hageja, mitte kinnituskirja allkirjastanud AS Operail esindaja poolt. Originaalidest erinevad aktid olid loodud hageja poolt pärast kohtuistungit ning peale kostja kriitikat selle kohta, et fotodel ei nähtu millise vaguniga on iga foto puhul tegemist. Kostja toob esile, et AS-i Operail volitatud esindaja I. T. peaks olema antud juhul sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Asjaolu, et 17.12.2021 esitatud nö uued ülevaatuse aktid on koostanud hageja pärast 18.10.2021 kohtuistungit, kus ülevaatuse akti puudustele viidati ning AS-i Operail esindaja neid vaid allkirjastas, tekitab kostjal kahtluse nende dokumentide usaldusväärsuses.
141.TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt tõendi võib hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Hageja esitas 17.12.2021 menetlusdokumendi lisadena asja materjalide juurde Operail AS vagunimajanduse juhi I. T. 03.12.2021 kinnituskirjad selle kohta, et Operail AS on 25.06.2020, 29.06.2020, 23.07.2020, 12.08.2020 ja 13.08.2020 teostanud Osaühingule Raudteeveod (reg.kood 10457002) vagunite ülevaatuse ja selle põhjal koostanud vastava kuupäeva ülevaatuse aktid. Ülevaatuse aktide koostamisel on osalenud Operail AS töötajad I. T. ja J. K. (ekslikult aktis märgitud E. K.) ning aktides on õigesti kajastatud ülevaatuse käigus tuvastatud puudused. 25.06.2020 ülevaatuse akti lahutamatuks osaks on käesoleva kinnituskirja juurde lisatud digikonteineris asuvad pildid, mis kajastavad vastavas aktis fikseeritud puudusi (IV kd tl 101, 164, V kd 24, 85, 215). Kinnituskirjade lisadena on esitatud komisjoni ülevaatuste aktid, mis on allkirjastatud suhteliselt vahetult pärast akti koostamise päeva ning samad aktid uuesti, kuid parandatud/täiendatud versioonis märkuste lahtris on ära toodud fotod, millelt väidetavalt saab tuvastada aktis märgitud konkreetse vaguni puudusi. Täpsustatud aktid ja Operail AS kinnituskirjad on digitaalselt allkirjastatud 06.12.2021 (IV kd tl 161, V kd tl 23, 84, 213-214, VI kd tl 6768). Digikonteinerites sisalduvad ka fotod vagunitel olevatest puudustest. Täiendatud aktidel olevate märkuste kohaselt on fotod tehtud I. T. ja V. M. poolt. Tegemist ei ole uute fotodega, vaid samad fotod on hageja esitanud ka varasemalt vagunitel olevate väidetavate puuduste tõendamiseks
142.Kostja on seadnud täpsustatud ülevaatuse aktide õigsuse kahtluse alla, kuivõrd uute ülevaatuste aktide metaandmete kohaselt on aktidesse muudatused sisse viinud hageja, mitte kinnituskirja allkirjastanud Operail AS esindaja (VI kd tl 151-155). Kohus kostjaga ei nõustu. Pelgalt see, et täpsustatud aktidesse on muudatusi teinud hageja, ei tähenda koheselt, et I. T. poolt antud kinnitused ei oleks õiged. I. T.l oli enne aktide allkirjastamist võimalik kontrollida, kas tema tehtud fotod ja vagunitel tuvastatud puudused on korrektselt seotud. Kostja ei ole esile toonud, et oleks mingi vastuolu
2-20-13662 esialgsete ning uute aktide ning seotud fotode vahel. Kostja ei ole seadnud kahtluse alla seda, et I. T. või P. M. on 25.06.2020, 29.06.2020, 23.07.2020, 12.08.2020 ja 13.08.2020 ülevaatused teostanud ja osalenud ka ülevaatuste aktide koostamisel (14.09.2022 prt lk 8, 00:58:56). Kostja ei ole esile toonud põhjusi, millest võiks järeldada seda, et I. T. oleks menetluses hageja suunas kallutatud või oleks andnud muul põhjusel 06.12.2021 ebaõigeid kinnitusi. Kohus leiab, et hageja 17.12.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud kinnitusi ei saa kõrvale jätta kui ilmselgelt ebausaldusväärseid.
143.Kostja vaidleb vagun nr 50701158 puhul puudustele vastu ja on tähelepanu juhtinud, et müügilepingu lisakokkuleppe punkti 2 kohaselt vajab muuhulgas vagun nr 50701158 osalist sisepinna puhastust ning vagunikatla välist puhastust koos tehnilise puuduste kõrvaldamisega, kuigi ei hagiavaldusest ega 11.05.2021 müügilepingust nimetatud vagunit ei nähtu. Hageja esindaja on selgitanud vastuolu sellega, et müügilepingu lisasse on sattunud kahetsusväärselt näpuviga ja seal peab olema vagun nr 50701168. Kohus nõustub hagejaga ja möönab, et lepingu lisasse võis sattuda trükiviga, 5 ja 6 asuvad klaviatuuril kõrvuti ja 27 vaguni kaheksakohaliste numbrite sisestamisel võis juhtuda, et hageja ei pannud lepingu lisa vormistamisel eksitust tähele. Müügilepingu esemeks sellise numbriga (50701158) vagunit ei olnud, sellise numbriga vagunit ei ole mainitud ka hagiavalduses ega ka kostja koostatud vagunite koondtabelis. Küll aga esineb nii müügilepingus, hagis, üleandmisvastuvõtu aktis ning kostja koondtabelis vagun nr 50701168. Seega ei saa kohus nõustuda kostja vastuväitega, et hageja soovib kahju hüvitamist asjassepuutumatu vaguni arvel.
144.Pooled vaidlevad ka selle üle, millistele tingimustele pidid vagunid pärast tagastamist vastama. Üürilepingu p 3.2.8 kohaselt peab pärast rendilepingu lõppemist või katkemist peab rendilevõtja tagastama vagunid tehniliselt korras ja äriliste eesmärkide täitmiseks valmis seisus võttes arvesse loomulikku kulumist, veetud lastist puhastatuna (auru abil) seest ja väljast, taastatud elektriseadmestikuga, algsete trafarettidega ning kõrvaldama kõik vagunite kasutamise ajal tekkinud vigastused. Rendileandja võtab vagunid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning rendilevõtja esindaja juuresolekul. Rendilevõtja esindaja vagunite ülevaatuse kohalt puudumist loetakse rendilevõtja nõusolekuks üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastada (I kd tl 30-32). VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seadus ei sätesta nn puhtusestandardit, millele tagastatav ese peab vastama. Kuid käesoleval juhul on pooled kokku leppinud selles, et vagunid peavad olema puhastatud auru abil seest ja väljast, elektriseadmed pidi olema korras ning tekkinud vigastused kõrvaldatud. Seega saab lepingupunkti 3.2.8 grammatiliselt tõlgendades asuda seisukohale, et vagunid pidid olema sellises korras, et hageja saaks neid vajadusel uuele üürnikule koheselt edasi anda täiendavalt vaguneid puhastamata või remontimata (äriliste eesmärkide täitmiseks valmis seisus).
145.Kostja toob esile, et vaguneid ei olnud tegelikkuses vaja üldse puhastada, kuivõrd kostjale teadaolevalt oli vagunite kasulik eluiga möödas ja tegu oli sisuliselt vanametalliga, kuivõrd kasutusiga neil vagunitel enam pikendada ei saanud. Kohus kostjaga selles osas ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et vagunite kasulikku eluiga enam pikendada ei saanud. Vastavalt Rahvusvahelises ühenduses avalikul raudteel ringlemiseks lubatud kaubavagunite tehnohoolde ja remondi süsteemi määrustikule (https://www.evr.ee/files/111---TE-lisa.pdf) on võimalik muuhulgas kapitaalremont koos kasutusea pikendamisega, kus kontrollitakse vaguni konstruktsiooni kõikide kandeelementide tehnilist seisukorda koos selle ressursi taastamisega, ükskõik milliste koostisosade remondiga, kaasa arvatud põhiosad ning
2-20-13662 määratakse uus kasutusiga. Kostja ei ole põhistanud või tõendanud, et käesoleval juhul ei olnud enam võimalik vagunitele pärast kapitaalremonti uut kasutusiga määrata. Kostja on juhtinud küll tähelepanu 11.05.2021 müügilepingu p 5.2, mille kohaselt müüdud vagunid on olnud kasutuses möödalastud remondi tähtaegadega, loomuliku kulumisega ning on seisus, mis Raudteede Tehnilise Ekspluatatsiooni reeglite kohaselt välistab tema ekspluateerimist, kuid viidatud punktist ei saa üheselt järeldada, et tulevikus, pärast vajalikke remonttöid ja kontrollprotseduure ei oleks võimalik vagunitel kasutusiga pikendada. Hageja on esitanud tõendi, kus hageja spetsialist A. J. on selgitanud, et vagunitüübil, mida omab Raudteeveod OÜ on kasutusiga 26 aastat, reeglid lubavad seda pikendada 13 aasta võrra. Ehk siis sellel vagunitüübil on eluiga teostades vajalikud toimingud maksimaalselt 39 aastat. Peale seda saab vaguni utiliseerida vanametalliks. Lisaks on lubatud kasutada pöördvankri valudetaile ja rattapaare varuosadena kui nad on remondikõlblikud (VI kd tl 92). Hageja esitatud tõendist selgub, et vagunite nr 57355323, 57355422, 57355463 ja 57355539 ehitusaasta oli 1986, seega muutuks nende vagunite kasutusea pikendamine võimatuks alles 2025. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud, kaua on ülejäänud vagunid kasutuses olnud ja et seega kauem kasutusiga neil pikendada ei saa. Seega ei saa kohus nõustuda kostja positsiooniga, et sisuliselt oli tegemist vanarauga, mida polnudki mõtet puhastada või remontida.
146.Isegi kui nõustuda kostja hinnanguga, et tegemist oli vanarauaga, oli kostjal siiski lepingust tulenev kohustus puhastada ja korrastada vagunid enne vagunite tagastamist. Ka vanarauaks minev ja ümbertöötlemisele kuuluv vagun vajab enne ümbertöötlemist naftatoodete jääkidest puhastamist.
147.Et kostjal lepingust tulenev vagunite puhastamise ning korrastamise kohustus oli ja kostja seda kohustust ka tunnistas, viitab ka kostja enda käitumine. Kostja 06.07.2020 kirjast hagejale selgub, et selle kuupäeva seisuga oli lepinguga kooskõlas töödeldud 24 tagastamata mootorvagunit (III kd tl 75 pöördel - 77, 81-85). Sellele kirjale lisas nr 1 lisatud tabelist selgub, et 23-l vagunil olid teatud tööd veel tegemata ja kostja oli iga 23 vaguni juurde märkinud ka tagastamise eesmärgil töötlemise eeldatava kogumaksumuse (III kd tl 76 pöördel -77, 83 pöördel - 84). Kostja hinnangul läheksid tööd, mida on vaja teha nende 23 mootorvaguni puhul maksma kokku ligikaudu 60 320 eurot (III kd tl 74, 80). Seega ei ole kostja suhtluses hagejaga tuginenud sellele, et vaguneid ei peagi tagastades puhastama vaid kostja on möönnud kohustuse olemasolu, on seda osaliselt ka täitnud ja avaldanud, et tal on vagunite puhastamise ja remontimise kohustus veel 23 vaguni suhtes. Seega ei saa kohus nõustuda kostja positsiooniga, et vagunite puhastamine ei olnud enam otstarbekas või vajalik.
148.Hageja on esitanud asja materjalide juurde tõendid selle kohta, et ka eelneva koostööaja jooksul on kostja vagunid tagastamiseks puhastanud ja remontinud (VII kd tl 38-44, 71-77). Seega ei ole kohtul kahtlust, et kostjal oli kohustus enne tagastamist vaguneid puhastada ja remontida.
149.Kostja on esile toonud, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud konkreetset vagunite puhtusestandardit. Kostja viitab kostja 06.11.2019 kirja lisale 1, kostja tegi ettepaneku kokku leppida muuhulgas selles, et tsisterni katlas tootejääkide puudumine tähendab tootejääkide paksust 3mm (III kd tl 123-124 pöördel). Kostja viitab, et selline tootejäägi kiht oli tavapärane standard vagunite puhtuse kontrollimisel. Hageja selle väitega nõustunud ei ole. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist kostja väide, et tavapärane oli 3mm paksune tootejäägi kiht katlas. Tõepoolest on kostja hagejale sellise ettepaneku puhtusestandardina teinud, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks selle ettepaneku vastu võtnud. Ühestki muust dokumendist sellist standardit ei nähtu. Kostja
2-20-13662 ei ole põhistanud, millest kohus saaks teha järelduse, et tavapärane tootejääkide kiht 3mm oli vagunite tagastamisel tavapärane.
150.Kostja tugineb ka sellele, et üürilepingu lisa 4 p 3 kohaselt katab üürileandja (hageja) plaanilise remondi käigus teostatava tsisterni puhastamise kulu, kui kaubajäägid on kuni kaks tonni (I kd tl 28-29) Plaanilist remonti ei ole vagunitele teostatud. Tekkinud on olukord, kus hageja ei ole kandnud vagunite puhastamisega seotud kulusid, kuid nõuab seevastu kostjalt kahju hüvitamist põhjusel, et tagastatud vagunid olid puhastamata. Kostja hinnangul on see ebaõiglane.
151.Kohus kostja seisukohta ei jaga. Tõepoolest on pooled üürilepingu lisas 4 p 3 kokku leppinud, et täiendavad lepingu punkt 4.9 järgmiselt: Kui plaanilise remondi teostamise ajal tekib vajadus tsisterni katla sisemise puhastuse järele, rendilevõtja kompenseerib rendileandjale ainult rohkem kui kahe tonni tsisternis olnud jääkide utiliseerimisega seotud kulutused selle kohta koostatud akti alusel. Kulutused, mis on seotud katla puhastamisega ja vähem kui kahe tonni jääkide utiliseerimisega, katab rendileandja. Kohus märgib, et tegemist on erinevate situatsioonidega ja ebaõiglust siin ei nähtu. Olukord, kus vagunile teostatakse plaanilist hooldust, mille käigus võib (aga ei pruugi) olla vajadust tsisterni katla sisemiseks puhastuseks ning pärast tehnohooldust jätkab kostja naftaproduktide vedu ning tagastab vaguni ei erine olukorrast, kus tagastatakse vagun pärast lepingu lõppu üürileandjale ilma enne tehnohoolet läbimata. Kostja ei saanud lepingut sõlmides arvestada sellega, et tagastab vagunid igakordselt vahetult pärast plaanilise remondi läbimist ja hoiab kokku sellega kokku kahte tonni ületava jäägi puhastuselt.
152.Samuti on kostja positsioonil, et vagunid sobivad jätkuvalt samaliigilise kauba veo jaoks ning puudub alus vagunite täiendava puhastuse nõudmiseks. Ka hageja asjatundja A. J. on kinnitanud, et kui vagun antakse uuesti laadimise alla, siis kaubaliigi vahetusel korral tehakse katla sisepesu ja degaseerimine. Kui kaubaliik jääb samaks, siis sisepesu ei pea tegema. Kohus nõustub, et kui vagun antakse uuesti laadimisse ja kaubaliik on sama, siis sisepesu tegema ei pea. See eeldus saab aga kehtida vaid juhul, kui uut sama kaupa laadib sama üürnik. Kui aga vahetub vaguni kasutaja, ei pruugi olla kindel, et ka see kasutaja just sama toodet vagunisse laadib. Iseenesest on õige kostja eeldus, et ilmselgelt hakkab nende vaguntsisternide uus üürnik või omanik vedama või hoiustama naftaprodukte, mitte piima. Kuid vaatamata sellele saab kohus üürilepingu p 3.2.8 teha järelduse, et vaguneid peab olema puhastatud selliselt, et tehtud on sise- ja välispesu, ning remonditud vagunile tekkinud puudused. Vagunid pidid lepingu kohaselt olema tagastamisel sellises seisundis, et neid oli võimalik koheselt uuesti üürile anda.
153.Kostja toob esile, et vaguntsisternide müügilepingust on selgesti nähtav, et ostja oli nõustunud soetama vaguneid müügilepingu sõlmimise aegses seisus (müügileping sõlmiti 11.05.2021 kuupäevaga). Vagunitel on lepingu kohaselt tegemata täiendavad puhastus- ja parandustööd, esineb loomulik kulu ja on möödas remondi tähtpäev, vagunid on samuti ekspluateerimiskõlbmatud. Müügilepingust nähtub, et vaguni müügihinna kokkuleppimisel lähtuti vaguni seisust, mis oli müügilepingu sõlmimise ajal (s.o 11.05.2021). 30.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1 lk-del 8 – 94 on tabel, millest nähtub, millal oli tehtud vaguni viimane kapitaalremont. Lisa 1 lk-del 10 – 13 on tabel, mille kohaselt on osadel vagunitel elektriseadmed kas väidetavalt rikkis või puudu. Lisa 1 lk-l 14 on kajastatud iga vaguni müügihind, mis on iga vaguni puhul sama, olenemata kusjuures sellest, kas vaguni elektriseadmed on korras või mitte. Hageja esitatud tõenditest aga nähtub, et hageja nõuab kostjalt kahjuna hüvitist ka elektriseadmete parandamise eest. Tekib küsimus, miks nõuab hageja kostjalt hüvitist elektriseadmete
2-20-13662 parandamise eest, kui ostja oli nõus soetama vagunid identse müügihinnaga olenemata sellest, kas elektriseadmed on konkreetsel vagunil korras, rikkis või seadmed üldsegi puuduvad. Sellise kahju kostjalt hageja kasuks väljanõudmine tähendaks hageja alusetut rikastumist kostja arvelt.
154.Kohus märgib, et see, mida hageja on müügilepingus ostjaga kokkuleppinud ei oma tähendust kostja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise hindamisel. Kostja vastuväide ei ole asjakohane.
155.Hageja on esile toonud, et vagunitel esinesid järgmised puudused:
156.Vagun nr 50700921 - puudub autorežiimi tala, ülemisel laadimisluugil puudub lukustusvedru, väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. - Kohus ei tuvastanud kaubajääke tsisternikatlas (IV kd tl 172-173, 175), küll puudub vagunil lukustusvedru (IV kd tl 174). Asjatundja väitel puudub autorežiimi tala (IV kd 170-171). Kohtu ette ei ole toodud, et lukustusvedu ja autorežiimi tala puudusid vagunil juba üürnikule üle andes või on nende puudumine põhjustatud normaalse kulumisega. Seega on vagun puudustega.
157.Vagun nr 50700947 - Ülemisel laadimisluugil puudub üks vedru ja teine on katki. Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. - Kohus tuvastas kaubajääke tsisternikatlas (IV kd tl 177-178), samas ei ole fotolt arusaadav, et lukustusvedrud on puudu või katki (IV kd tl
176.Seega on vagunil väiksed puudused.
158.Vagun 50700962 - Puudub autorežiimi tala, ülemisel laadimisluugil puudub lukustusvedru. Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. – Asjatundja väitel puudub vagunil autorežiimi tala (IV kd tl 179). Fotolt on tuvastavad väikesed kaubajäägid tsisternis. Seega on vagun puudustega.
159.Vagun nr 50700988 - Ülemise laadimisluugi luku vedru vigastatud, laadimisluugil puudub tihend ja kaubajäägid puhastusluugil, kaubajäägid õhukese kihiga tsisterni katla siseseintel. – Fotodelt nähtub, et laadimisluugil pole tihendit ja luugi välisküljel on kaubajäägid. Minimaalselt on kaubajääke ka tsisternis sees (V kd tl 29, 31, 32, 33)
160.Vagun nr 50700855 - Ülemise laadimisluugi riiv ei ole originaal, mis ei lase laadimisluugile paigaldada plommi, laadimisluugil puudub tihend, väljalaske süsteemil varras on kõver. Kaubajäägid õhukese kihiga tsisterni katla siseseintel. – Fotodelt on näha, et laadimisluugil puudub tihend, minimaalsed jäägid tsisternis sees (V kd tl 78, 79).
161.Vagun nr 50701002 - laadimistorul puudub originaalkork, elektritennide teine luuk keevitatud, teine tennide komplekt rikkis. Fotodelt on näha, et laadimiskork (V kd tl 9093). Spetsialist on tuvastanud muud vagunil olevad puudused. Vagun on seega puudustega.
162.Vagun nr 50701077 - vaguni redeli ja laadimisplatvormi käetoed deformeerunud, laadimistorul puudub originaalkork; kaubajäägid õhukese kihina tsisterni katla siseseintel ja kõrvalised detailid põhjas, kaubajäägid laadimisplatvormil (vagun on puhastamata). - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 400 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on näha, et kaubajäägid on laadimisplatvormil, redeli ja laadimisplatvormi käetoed deformeerunud, kaubajääke on tsisternis sees. (V kd tl 118, 120, 121, 123, 124). Seega on vagun puhastamata ja puudustega. Kohtu ette ei ole toodud, et käetoed ja redel olid deformeerunud juba üürnikule üle andes või on nende vigastused põhjustatud normaalse kulumisega. Seega on vagun puudustega.
2-20-13662
163.Vagun nr 50700871 - rikkis autorežiim, laadimistorul puudub kork, puuduvad elektriseadmed, kaubajäägid katla sees, kaubajäägid laadimisplatvormil. - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 4 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on näha, et kaubajäägid on katlas sees ja laadimisplatvormil, puudub laadimistoru kork (V kd tl 171-177). Vagun on seega puudustega.
164.Vagun nr 50700913 - ebastandardne klapi kaas; pidurihoovastik on puudulik, puuduvad elektriseadmed, puudub elektritennide juhtimiskilbi kaas, kaubajäägid katla sees, kaubajäägid laadimisplatvormil. - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 4 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on tuvastatav, et kaubajäägid on nii katla sees kui laadimisplatvormil, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (V kd tl 194-203). Seega on vagun puudustega.
165.Vagun nr 50700806 - laadimistorul puudub kork, laadimistoru kork ei sulgu, puuduvad elektriseadmed, kaubajäägid laadimisplatvormil, redelil ning katlas. - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 4 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on tuvastatav, et laadimistorul puudub kork, teine laadimistoru kork ei sulgu kaubajäägid on katlas redelil ja laadimisplatvormil, lisaks on spetsialist tuvastanud, et puuduvad elektriseadmed (V kd tl 204-211). Seega on see vagun puudustega.
166.Vagun nr 50701176 - Klapivarda mutrite lõtvumine, ääriku laadimisluugi ühe poldi lõtvumine. Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. – Fotodelt on näha väiksed kaubajäägid katlas, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (IV kd tl 110-115). Vagun on puudustega.
167.Vagun nr 50701119 - Klapivarda mutrite puudumine, kaubajäägid platsil, väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotodelt on näha, et vagun on väljast määrdunud kaubajääkidega, sees minimaalselt kaubajääke, lisaks on spetsiaist tuvastanud ka muud puudused (IV kd 116-122). Vagun on puudustega.
168.Vagun nr 50700970 - Ühe rattapaari veereringi pinnal lihkelohk sügavusega 1.1 mm, klapivarda mutrite lõtvumine, Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas (vagun on puhastamata). Spetsialist on vagunil tuvastanud puudused, fotod (IV kd tl 123-125).
169.Vagun nr 50701036 - Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas (vagun on puhastamata). Fotolt on näha, et vagunis sees on minimaalselt kaubajääke (IV kd tl 126). Vagun on puudusega.
170.Vagun nr 50701069 - Autorežiimi talal reguleerimisplaatide kinnitus purunenud Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotolt on näha kaubajääke, lisaks on spetsiaist tuvastanud ka muu puuduse (IV kd tl 127)
171.Vagun nr 50700905 - Laadimisluugi äärikul puudub üks polt, klapivarda kinnituse puudub kolm tikkpolti, kaubajäägid platsil, väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotodelt on näha, et puuduvad osad poldid, ja vagunis on natuke kaubajääke (IV kd 128-131). Vagun on puudustega.
172.Vagun nr 50700780 - Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotolt on näha kaubajääke (IV kd 132).
173.Vagun nr 50700863 - Kattefiksaatori vigastus, laadimisluugi poltide lõtvumine. Kaubanired tsisternikatlal, väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotodelt on näha, et vagun on väljast määrdunud ja kaubajäägiga koos, seest on näha kaubajääke, lisaks on spetsiaist tuvastanud ka muud puudused (IV kd 133-142).
2-20-13662
174.Vagun nr 50700939 - Klapivaras kõver, kattefiksaatori vigastus. Väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotodelt nähtub, et vaguni katlas on veidi kaubajääke, lisaks on spetsiaist tuvastanud ka muud puudused (IV kd tl 144-150).
175.Vagun nr 50701200 - Redeli kolmel astmelaual praod, laadimisluugil puudub kolm polti, kronsteini kinnitusekate murd, väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotodelt nähtub, et puuduvad märgitud poldid, tsisterni sees on kaubajääke, lisaks nähtub ka kronsteini murd (IV kd tl 151-155). Kohtu ette ei ole toodud, et murd või puuduvad poldid oleks tavapärase kulumise osa, seega on vagun puudustega.
176.Vagun nr 50701044 - Õhujagaja väljalaskeklapi kett katki, kaubanired tsisternikatlal, väikesed kaubajäägid tsisternikatlas. Fotodelt on näha väikesi kaubajääke katlas sees ja ka välispinnal, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (IV kd tl 156-160).
177.Vagun nr 50701127 - Laadimistoru korgi fiksaator puruks, El. seadmete luugi kaas ei sulgu; Puuduvad el.tennide komplektid, tühjendusklapi kinnituse tõmmitsal kaubajäägid, kaubajäägid laadimistorul ning laadimisplatvormil, kaubajäägid katla välisküljel (suurte pritsmetena). - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 84). Fotodelt on näha kaubajääke vaguni sees ja välispinnal, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd 1-11).
178.Vagun nr 50701085 – Puudub (demonteeritud) osa laadimis-platvormi katla peal, puuduvad elektritennide komplektid, tühjendusklapi kinnituse tõmmitsal kaubajäägid, tühjendusklapi ava kaanel kaubajäägid; laadimisaval ja kaanel kauba jäägid. - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on näha rohkelt kaubajääke vaguni peal ja sees, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd tl 12-18).
179.Vagun nr 50700822 - Puudub(demonteeritud) osa laadimisplatvormi katla peal, puuduvad elektritennide komplektid, kaubajäägid laadimistoru kaanel; tühjendusklapi kinnituse tõmmitsal kaubajäägid, alumisel klapil kaubajäägid. - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on näha rohkelt kaubajääke vaguni peal ja sees, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd tl 19-24).
180.Vagun nr 50701143 - Laadimisluugil puudub pimekork, Puudub(demonteeritud) osa laadimis-platvormi katla peal, Puuduvad el.tennide komplektid, Laadimisluugi kasti kinnituse murd, Tühjendusklapi kinnituse tõmmitsal kaubajäägid; Katla siseseintel õhukese kihina kaubajäägid Katla välisseintel ja laadimis-platvormil kaubajäägid (suurte plekkidena). - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 84). Fotodelt on näha rohkelt kaubajääke vaguni peal ja sees, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd tl 25-34).
181.Vagun nr 50700814 - Laadimisluugil puudub pimekork, puudub(demonteeritud) osa laadimis-platvormi katla peal, puuduvad el.tennide komplektid, Tühjendusklapi kinnituse tõmmitsal kaubajäägid, laadimisaval ja kaanel kaubajäägid, katla välisseintel kaubajäägid (niredena). - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on näha rohkelt kaubajääke vaguni peal ja sees, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd tl 35-44).
182.Vagun nr 50701010 - Laadimisluugil puudub pimekork, Puuduvad el.tennide komplektid, Redeli astme murd, Tühjendusklapi kinnituse tõmmitsal kaubajäägid; Laadimisaval ja kaanel kauba- jäägid, Katla väliseinal kaubajäägid, laadimisava juures(suured pritsmed); - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on
2-20-13662 veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 83 pöördel). Fotodelt on näha rohkelt kaubajääke vaguni peal ja sees, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd tl 45-58).
183.Vagun nr 50701168 - Puuduvad el.tennide komplektid, katla siseseintel õhukese kihina kaubajäägid; tühjendusklapil kaubajäägid, laadimisava juures katla välisseinal kaubajäägid (suured pritsmed). - Selle vaguni puhul on kostja ise möönnud, et teatud tööd on veel 2 470 euro väärtuses tegemata (III kd tl 84). Fotodelt on näha rohkelt kaubajääke vaguni peal ja sees, lisaks on spetsialist tuvastanud ka muud puudused (VI kd tl 59-65).
184.Seega on vagunitel puudused. Kostja ei ole vaguneid enne tagastamist piisavalt puhastanud või remontinud.
185.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on ka viidatud mahus kulusid kandnud. Kuivõrd hageja on vagunid võõrandanud, siis ei piisa asja väärtuse vähendamise tõendamisest (sest asjal on uus omanik ja hageja sellest ei kannata; vaatamata sellele ei ole hageja tõendanud ka asja väärtuse vähenemist), vaid hageja peab tõendama, et hageja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel tekkis temale kahju.
186.Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et hagejale kahju tekkimine summas 45 960 eurot ei ole tõendatud. Kohus märgib, et iseenesest saab üürileandja nõuda üürnikult VÕS § 115 lg 1 alusel üürilepingu esemel olevate puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada näiteks asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (RKTKo nr 3-2-1-5-12, p 33). Hageja on aga avaldanud, et võõrandas menetluse kestel 11.05.2021 müügilepinguga 38 vagunit. Samuti on hageja 30.09.2022 menetlusdokumendi p 27 kohaselt vagunid uuele omanikule üle antud hiljemalt 19.07.2021. Hageja on samas 11.05.2021 müügilepingu 10.06.2021 lisaga 2 võtnud endale kohustuse kõrvaldada puudused 27-l vagunil. Müügilepingu p 3.1.4 ja lisa 2 p 7 kohaselt kohustus ostja vara ära viima 120 kalendripäeva jooksul käesoleva lepingu allkirjastamise päevast arvates (VII kd tl 125 pöördel, 136).
187.Kuivõrd hageja sai lasta kõrvaldada vagunitel esile toodud puudusi vaid enne uuele omanikule üleandmist, tuli tal tõendada, et ta on vastavad toimingud teinud ja nende eest ka tasunud. Hageja on esitanud hagi lisana 68 AS Valga Depoo 17.08.2020 arve nr M20415 summas 340 eurot, mille kohaselt on AS Valga Depoo teostanud jooksvat remonti (autorežiimi paigaldust vagunile nr 57355380) summas 340 eurot. Vaguni nr 57355380 võõrandas hageja enda väidete kohaselt 06.08.2020. Seega nähtub arvest, et sellel konkreetsel vagunil on hageja lasknud enne võõrandamist remonti teha, kuid viidatud vagunil puuduste kõrvaldamine ei ole 30.09.2022 menetlusdokumendis täpsustatud kahjunõude osa.
188.Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et hagejale on märgitud summas 45 960 eurot kahju tekkinud. Hinnapakkumised ei ole praegusel juhul kahju tõendamiseks piisavad, vaid kohtul on vaja kindlaks teha, et puudused ka tegelikkuses kõrvaldati ja hagejal tekkis sellega seoses maksekohustus. Selleks, et hagejale saaks kahju tekkida, pidanuks ta vagunitel olevad puudused kõrvaldama enne vagunite üleandmist ja sellega seoses pidi tal tekkima maksekohustus AS Valga Depoo ja OÜ Mainsail ees. Selliseid dokumente kohtule esitatud ei ole. Pärast vagunite uuele omanikule üleandmist ei saanud müügilepingu lisas märgitud summas kulutusi enam tekkida. Kohtule ei ole eluliselt usutav, et pärast vagunite ostjale üleandmist ja Ukrainasse transportimist tuuakse need
2-20-13662 Eestisse tagasi, et puhastada neid vastavalt AS Valga Depoo või OÜ Mainsail 18.06.2020 ja 15.10.2020 hinnapakkumistele. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolu, et viidatud ettevõtted andsid hagejale just nende vagunite osas määramata tähtajaga krediiti ning ei esitanud osutatud teenuste eest arveid. Seega ei tõenda AS Valga Depoo ning OÜ Mainsail hinnapakkumised pärast vagunite võõrandamist ja uuele omanikule üleandmist kahju tekkimist hagejal. Kohus selgitas hagejale 14.09.2022 istungil, et hageja peab tõendama kahju tekkimist ja kulude kandmist (prt lk 4, 00:25:03, prt lk 12, 01:27:09). Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas hageja on ka tegelikkuses oma müügilepingu lisa 2 p 2 märgitud kohustuse vagunite puhastamise ja remontimise osas täitnud ning kas ja millises summas on hagejale vagunite puuduste kõrvaldamisega seoses kahju tekkinud. AS Valga Depoo ning OÜ Mainsail arveid hagejale puhastuste või remontööde teostamise kohta müügilepingu lisas märgitud vagunitel kohtule esitatud ei ole ega ka maksedokumente. Hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.
189.Kahjunõue summas 6075,10 eurot (4 360,32 + 1 623,70). Kuivõrd hageja pidi pöörduma Operail AS poole vagunite ülevaatuse teostamiseks ehk vagunite puuduste tuvastamiseks ehk kahju ulatuse kindlaksmääramiseks, tasus hageja vagunite ülevaatuse teostamise eest tasus kokku 4 360,32 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks teostas Operail AS vagunite remonti transportimise, seega nõuab hageja ka vagunite transportimisega seonduvat kahju kokku summas 1 623,70 eurot hüvitamist.
190.Kostja vaidleb kahjunõudele vastu ja leiab, et hageja nõue on ülepaisutatud, kuna vähemalt 13 vaguni (vagunid nr: 50700855, 50700921, 50700947, 50700962, 50700988, 57355323, 57355364, 57355422, 57355448, 57355505, 57355513, 57355521, 57381816) osas teostati ülevaatus topelt, arvetest mahaarvamisi tehtud ei ole. Lisaks eelnevale ei vasta hageja nõue tema enda tõenditena esitatud arvetel kajastatud summadega.
191.Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõuab kahjuna vagunite ülevaatuse ja transpordi eest suuremat summat, kui arvetest nähtub. Oma nõude kinnituseks on hageja esitanud järgmised AS Operail arved: 30.06.2020 arve nr 101211 summas 1 229 eurot, 27.07.2020 arve nr 101371 summas 439,50 eurot, 16.07.2020 arve nr 101314 summas 455,39 eurot, 25.08.2020 arve nr 101537 summas 685 eurot, 25.08.2020 arve nr 101536 summas 1 190 eurot, 16.04.2020 arve nr 100679 summas 60,86 eurot, 30.04.2020 arve nr 1000826 summas 30,43 eurot, 17.06.2020 arve nr 101121 summas 182,50 eurot, 31.01.2020 arve nr 100251 summas 60,86 eurot. Samuti esitas hageja materjalide juurde AS Operail arved: 19.05.2020 arve nr 9900924 summas 436,80 eurot, 28.05.2020 arve nr 9909591 summas 436,80 eurot, 31.05.2020 arve nr 9909919 summas 436,80 eurot (I kd tl 136-150). Arvetel nr 101211, 101371, 101314, 101537 kajastub lisaks ülevaatuse tasule ka transpordikulu. Kohus märgib, et Operail AS arvete kogusumma moodustab 5 644,02 eurot (kahju kindlakstegemise kulu 4 020,32 eurot ja transpordikulu 1 623,70 eurot).
192.Hageja on esitanud hagi lisana 68 AS Valga Depoo 17.08.2020 arve nr M20415 summas 340 eurot, mille kohaselt on AS Valga Depoo teostanud jooksvat remonti (autorežiimi paigaldust vagunile nr 57355380) summas 340 eurot. Kohus märgib, et autorežiimi paigaldamise kulu ei ole kahju kindlakstegemise kulu vaid vaguni remondikulu, kahju hüvitamise kulu. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis viidatud vagunil puuduste kõrvaldamise kulu ei ole 30.09.2022 menetlusdokumendis täpsustatud kahjunõude osa. Selle arve osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
193.Hageja tugineb kahjunõude arvutamisel ka Operail AS 31.01.2020 arvele nr 100251 summas 60,86 eurot. Arve on esitatud eravagunite tehnilise ülevaatuse eest
2-20-13662 rongikoosseisu arvamiseks, akt 21.01.2020, 2 vagunit (I kd tl 146). 21.01.2020 aktist nähtub, et ülevaatus tehti vagunitele nr 57384844 ja 57384448 (I kd tl 146 pöördel). Samas on hageja hagiavalduses märkinud, et vagunid nr 57384844 ja 57384448 tagastas kostja kohaselt ja hagejal ei ole seoses nende vagunitega kostja suhtes nõudmisi (p 3637). Operail AS 16.04.2020 arvest nr 100679 summas 60,86 eurot nähtub, et see on esitatud eravagunite tehnilise ülevaatuse eest rongikoosseisu arvamiseks, akt 03.04.2020, 2 vagunit (I kd tl 142). 03.04.2020 aktist nähtub, et ülevaatus on tehtud vagunitele 50701218 ja 57355539 (I kd tl 143). Ka nende vagunite suhtes on hageja hagiavalduses (p 14) avaldanud, et nende vagunitega ei tule hagiavalduse juures arvestada, kuivõrd need on korrektselt tagastatud. Kohtule on arusaamatu, miks palub siis hageja nende vagunite ülevaatusega seotud kulutuste hüvitamist puuduste kindlakstegemise kahjuna kostjalt välja mõista. Nende vagunite osas ei ole kostja kuidagi üürilepingut rikkunud. Nende arvete osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
194.Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue Operail AS 30.04.2020 arve nr 100826 alusel summas 30,43 eurot (I kd tl 144). Viidatud arve on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest, tellimus nr 31-04/20, 20.04.2020, 1 vagun (akt 21.04.2020). 21.04.2020 akti kohaselt vaadati üle vagun nr 50701135. Akti kohaselt tehti eelnimetatud vaguni veermiku osadele, piduritele ja automaathaakeseadmele tehniline kontroll. Vagunil on möödunud kasutusiga. Vagun võib sõita rongikoosseisus Valga jaamast Lagedi jaama määratud kiirusega (I kd tl 144 pöördel). Hagiavalduses on hageja avaldanud, et tegemist on puudusteta tagastatud vaguniga. Kohtule on arusaamatu, miks nõuab hageja kahju suuruse kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamist küll hilinemisega, kuid puudusteta tagastatud vaguni ülevaatuse eest. Hageja on ise selgitanud, et viidatud arved kajastavad vagunitel olevate puuduste tuvastamiseks ehk kahju ulatuse kindlaksmääramiseks tehtud kulusid. Kohus leiab, et puudub alus kostjalt hageja kasuks kahju suuruse kindlakstegemise hüvitise välja mõistmiseks puudusteta vaguni ülevaatuse eest.
195.Kohus ei jaga kostja seisukohta selles, et vähemalt 13 vaguni (vagunid nr: 50700855, 50700921, 50700947, 50700962, 50700988, 57355323, 57355364, 57355422, 57355448, 57355505, 57355513, 57355521, 57381816) osas teostati ülevaatus topelt.
196.Operail AS 30.06.2020 arve nr 101211 on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest, tellimus nr 66-06/20, 19.06.2020, 11 vagunit (akt 25.06.2020) ja tellimus nr 69-06/20, 26.06.2020, 6 vagunit (akt 29.06.2020). Lisandub transport 30km + 30km (I kd tl 136). Kohtutoimikusse esitatud 25.06.2020 akti kohaselt vaadati 25.06.2020 19.06.2020 esitatud tellimuse nr 66-06/20 alusel üle 11 vagunit so vagunid nr 50701176, 50701119, 50700970, 50701036, 50701069, 50700905, 50700780, 50700863, 50700939, 50701200, 50701044 (I kd tl 116). 29.06.2020 akti kohaselt vaadati 29.06.2020 26.06.2020 esitatud tellimuse nr 69-06/20 alusel üle vagunid 50700921, 50700947, 50700962, 57355513, 57355323, 57355422 (I kd tl 88).
197.Operail AS 27.07.2020 arve nr 101371 on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest, tellimus nr 90-07/20, 21.07.2020, 6 vagunit akt 23.07.2020. Lisandub transport 30km (I kd tl 137). 23.07.2020 komisjoni ülevaatuse akti kohaselt vaadati 23.07.2020 21.07.2020 esitatud tellimuse nr 90-07/20 alusel üle 6 vagunit so vagunid nr 50700988, 57355364, 57355521, 57355505, 57355448, 50700855 (I kd tl 89).
198.Operail AS OÜ-le Raudteeveod esitatud 16.07.2020 arve nr 101314 on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest rongi koosseisu arvamiseks, tellimus 7307/20, 02.07.2020, akt 03.07.2020 (3 vagunit ), tellimus 80-07/20 10.07.2020, akt 13.07.2020 (4 vagunit), tellimus 81-07/20, 10.07.2020 akt 13.07.2020 (6 vagunit).
2-20-13662 Lisandub transport 30km + 62km. Hageja on kostjale esitanud 06.08.2020 arve 0362020 summas 182,58 eurot vagunite 57355448, 57355364, 50700988, 50700855, 57355521, 57355505 tehnilise ülevaatuse eest. 13.07.2020 akti kohaselt vaadati üle vagunid nr 57355448, 57355364, 50700988, 50700855, 57355521, 57355505. Akti kohaselt tehti eelnimetatud vagunite veermiku osadele, piduritele ja automaathaakeseadmele tehti tehniline kontroll. Vagunitel on möödunud/aegunud plaanilise remondi tähtaeg. Vagunid on tehniliselt töökorras, võivad sõita rongikoosseisus Valga jaamast Lagedi jaama määratud kiirusega (I kd tl 139).
199.Operail AS 25.08.2020 arve nr 101537 on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest tellimus 96-08/20 05.08.2020 7 vagunit, akt 12.08.2020, lisandub transport 300km (I kd tl 140). Kohtutoimikusse esitatud 13.08.2020 akti kohaselt vaadati 13.08.2020 05.08.2020 esitatud tellimuse nr 96-08/20 alusel üle 7 vagunit so vagunid nr 50701127, 50701085, 50700822, 50701143, 50700814, 50701010, 50701168 (I kd tl 117).
200.Operail AS 25.08.2020 arve nr 101536 on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest tellimus 96-08/20 05.08.2020 17 vagunit, akt 12.08.2020 (I kd tl 141). Kohtutoimikusse esitatud 12.08.2020 akti kohaselt vaadati 12.08.2020 05.08.2020 esitatud tellimuse nr 96-08/20 alusel üle 17 vagunit so vagunid nr 50701002, 57355356, 57384935, 57355430, 57381816, 50701077, 57355455, 57355380, 57355463, 57355372, 57355349, 57355489, 50700871, 57355414, 57355406, 50700913, 50700806 (I kd tl 90).
201.Operail AS 17.06.2020 arve nr 101121 on esitatud erakaubavagunite tehnilise ülevaatuse eest rongi koosseisu arvamiseks, tellimus 58-06/20, 15.06.2020, akt 15.06.2020 (6 vagunit, I kd tl 145). 15.06.2020 akti kohaselt vaadati 15.06.2020 üle vagunid 50700921, 50700947, 50700962, 57355513, 57355323 ja 57355422. Akti kohaselt tehti eelnimetatud vagunite veermiku osadele, piduritele ja automaathaakeseadmetele tehniline kontroll. Vagunil on möödunud/aegunud plaanilise remonditähtaeg kasutusiga. Vagunid on tehniliselt töökorras, ja võivad sõita rongikoosseisus Valga jaamast Lagedi jaama määratud kiirusega (I kd tl 145 pöördel).
202.Eelpoolmärgitud arvetest ja aktidest selgub, et tõepoolest kajastub vagunite nr: 50700855, 50700988, 57355364, 57355448, 57355505, 57355521 kahel arvel 16.07.2020 arvel nr 101314 ja 27.07.2020 arvel nr 101371 (I kd tl 89, 137, 138 pöördel). Vagunite nr 50700921, 50700947, 50700962, 57355323, 57355422, 57355513 ülevaatusega seonduv kajastub samuti kahel erineval arvel kuid ühte numbrit kandval arvel - 30.06.2020 arvel nr 101211 ja 17.06.2020 arvel nr 101121 (I kd tl 88, 136, 145). Kohus ei tuvastanud, et vagunit nr 57381816 oleks Operail AS arvetel kajastatud kahekordselt. Ka teiste vagunite osas ei tuvastanud, et arved kajastaksid ülevaatust kahekordselt.
203.Kohus märgib, et eelpoolmärgitud 12 vaguni osas läbiviidud kaks erinevat ülevaatust on olnud erinevate eesmärkidega, varasemad samade vagunite ülevaatuse kohta väljastatud arved on esitatud kas kasutusea või plaanilise remondi tähtaja ületanud vagunite tehnoülevaatuse eest, et teha kindlaks kas neid vaguneid on ohutu Valga jaamast Lagedi jaama transportida. Alles siis, kui vagunid olid Lagedi jaama toimetatud, toimus vagunitel uus ülevaatus, millega hageja koostöös Operail AS spetsialistiga tuvastas, kas vagunid on vastavuses üürilepingu punktiga p 3.2.8.
204.Kohtule esitatud 03.07.2020 aktist selgub, et hageja on kinnitanud, et vagunid nr 57355422 ja 57355513 on kõik puhastatud ja lasti jäägid puuduvad. Vagunid on tehniliselt korras elektriseadmetega komplekteeritud ja rendileandjal ei ole pretensioone
2-20-13662 ülalpoolmainitud raudteeveeremi seisundi kohta (I kd tl 97-98). 06.08.2020 aktist selgub, et hageja on kinnitanud, et vagunid nr 57355448 ja 57355505 on kõik puhastatud ja lasti jäägid puuduvad. Vagunid on tehniliselt korras elektriseadmetega komplekteeritud ja rendileandjal ei ole pretensioone ülalpoolmainitud raudteeveeremi seisundi kohta (I kd tl 99-100). Kuigi hageja esindaja on 03.07.2020 ja 27.07.2020 kirjades (I kd tl 110-111, 112-113) kostjale avaldanud, et vagunite vastuvõtmist takistavad puudused on muuhulgas vagunitel nr 57355422 ja 57355513 ning 57355448 ja 57355505, on hageja siiski need vagunid vastu võtnud ja kinnitanud pretensioonide puudumist nende vagunite osas. Hageja esindaja on akte allkirjastades kinnitanud, et vagunid vastasid hageja nõudmistele. Kohus märgib siinjuures, et 03.07.2020 akt on allkirjastatud mõlema poole poolt, 06.08.2020 vaid hageja esindaja enda poolt. Hageja esindaja on menetluses väitnud, et kuivõrd 06.08.2020 aktil puudub kostja esindaja allkiri ei saa lugeda vaguneid hageja poolt vastu võetuks. Kostja vaidleb sellele arvamusele vastu.
205.Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu üürilepingu 12.06.2018 lisakokkuleppele nr 5, milles pooled täiendasid lepingu p 3.2.8 tingimusega, mille järgi rendileandja võtab vagunid vastu üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning rendilevõtja esindaja juuresolekul. Rendilevõtja esindaja vagunite ülevaatuse kohalt puudumist loetakse rendilevõtja nõusolekuks üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastada (I kd tl 30-32). Seega ei tähenda kostja allkirja puudumine üleandmis-vastuvõtu aktil nagu ei oleks hageja vaguneid vastu võtnud. Vastupidi, pooled on kokkuleppinud selles, et üürniku allkiri ei ole tingimata tarvilik. Lisaks on kostja õigesti tähelepanu juhtinud sellele, et hageja allkiri vastuvõtu aktil on tahteavaldus TsÜS § lg 1 mõttes. Hageja on väljendanud soovi oma nõuetest loobuda akti allkirjastamisega, kostja nõusolek ei olnud selleks vajalik. Seega saab kohus teha vaid järelduse, et vagunid nr 57355422, 57355513, 57355448 ja 57355505 vastasid kõikidele nõuetele, puudusi vagunitel ei esinenud. Kui vagunitel puudusi ei ole, siis ei ole üürnik oma kohustusi selles osas rikkunud. Seega tuleb vagunite nr 57355422, 57355513, 57355448 ja 57355505 puuduste kindlakstegemiseks tehtud kulutused jätta kostjalt välja mõistmata.
206.Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus oma kohustust vaguneid puhastada ja korrastada, tuleb kostjalt välja mõista kahju kindlakstegemise ja transpordikulu kokku summas 5370,15 eurot. Kohus lahutas hageja poolt märgitud summast maha Valga Depoo AS arve summas 340 eurot, 16.04.2020 arve nr 100679 summas 60,86 eurot, 30.04.2020 arve nr 1000826 summas 30,43 eurot, 17.06.2020 arve nr 101121 summas 182,50 eurot, 31.01.2020 arve nr 100251 summas 60,86 eurot. Samuti vähendas kohus arveid nr 10314 ja 101537 vagunite nr 57355422 ja 57355513 ning 57355448 ja 57355505 ülevaatuste osas summas 121,72 (4*30,43) eurot.
207.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise kahjuhüvitiselt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni hagi rahuldamiseni, kuid mitte üle kahjuhüvitamise nõude summa. Viivisekalkulaatori andmetel on viivise suuruseks 22.09.2023 seisuga 1409,22 eurot.
208.Kahjunõue summas 1 621,08 eurot. Hageja selgitas, et pärast hagiavalduse esitamist sai hageja arve AS-lt Valga Depoo seoses vagunite transportimisega Valga jaamast Lagedi jaama. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja 30.09.2020 arve nr M20489 summas 1 621,08 eurot (III kd tl 137). Esitatud arve on seotud vagunite nr 57355422, 57355513 (3.07.2020 tagastatud vagunid), 57355505, 57355448 (6.08.2020 tagastatud vagunid), 50700921, 50700947, 50700962, 57355323, 57355364, 50700988, 50700855 ja 57355521 (vagunid, mida hageja ei võtnud vastu). Hageja märgib, et kuna kostja esitas vagunid seisundis, mis ei vastanud lepingutingimustele, oli hageja sunnitud
2-20-13662 viidatud vagunid transportima Lagedi jaama ülevaatuse teostamiseks. Vagunite transportimist teostas AS Valga Depoo. Hageja märgib, et kostja rikkus üürilepingut, mis tõi kaasa hageja täiendavate kulude tekkimise. Kohus leiab, et kahjunõue on osaliselt põhjendatud. Kohus arvab sellest nõudest maha vagunite nr 57355422, 57355513, 57355505, 57355448 transpordiga seonduva, kuivõrd hageja ise on vastuvõtu aktides möönnud, et vagunid nr 57355422, 57355513, 57355448 ja 57355505 vastasid kõikidele nõuetele, puudusi vagunitel ei esinenud, seega ei rikkunud kostja hageja õigusi ning kahju tuleb nende vagunite osas jätta välja mõistmata. Kohus mõistab kostjalt välja 1 080,72 (1621,08-540,36 (4*135,09)) eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus välja ka sissenõutavaks muutunud viivise alates 05.02.2021 kuni 22.09.2023 eest summas 250,75 eurot.
209.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja üürivõlgnevuse 2 974,20 eurot, viivise sellelt summalt 2974,20 eurot, kahjuhüvitise 6 450,87 (5 370,15+ 1 080,72) eurot, viivise kahjunõudelt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 1659,97 (1409,22+250,75) eurot, kõik kokku 14 059,24 eurot. Vastuhagi
210.Kostja palub hagejalt vastuhagis välja mõista hagejalt enammakstud üür summas 62 878,80 eurot, vagunite hoiustamisega kantud kulusid summas 5 177,50 eurot ja kohtueelsed õigusabi kulud summas 27 787,84 eurot, kokku 95 844,14 eurot.
211.Kostja enamtasutud üürimakse tagasinõue põhineb kostja seisukohal, et hageja on osade vagunite eest üürimaksed arvutanud ekslikult ning väljastanud nende kohta alusetuid arveid perioodil aprill 2019 kuni märts 2020. Ebaõigesti esitatud arvete alusel on kostja hagejale enam maksnud üüri kogusummas 62 878,80 eurot. Hageja on esitanud kostjale arveid vagunite üüri eest muuhulgas perioodi kohta, mil kostja ei saanud vaguneid kasutada. Ajavahemikus 01.01.2019–31.03.2020 esitas hageja kostjale 15 arvet kogusummas 597 561,39 eurot (III kd tl 173-187), mille kostja tasus kogu ulatuses. Kostja leiab, et tasus nende arvete alusel üüri muuhulgas 46 vaguni eest, mis olid erinevatel ajaperioodidel kasutuskõlbmatud. Suurema osa vagunite kasutusiga lõppes ajavahemikus alates veebruarist kuni aprillini 2020, osadel vagunitel aga juba 2019. aastal. Nende vagunite osas, mille üürileping polnud kasutusea möödumise hetkel veel lõppenud, on kostjal õigus keelduda üüri tasumisest või vähendada üürimakseid nullini VÕS § 296 ja § 112 alusel. Nimelt ei saanud kostja vaguneid pärast plaanilise hoolduse või kasutusea möödumist kasutada ning üürnik ei ole kohustatud maksma üüri ega kõrvalkulusid perioodi eest, mil üürnikul ei ole võimalik üüritavat objekti sihtotstarbeliselt kasutada. Ülejäänud vagunite osas, mille eest tasus kostja alusetult üüri pärast üürilepingu lõppemist, on kostjal õigus nõuda alusetult makstud üüri tagastamist VÕS § 1028 alusel (st nende vagunite osas puudub vajadus üüri alandada).
212.Kostja leiab, et on tasunud alusetult üüri järgmiste vagunite eest: vagun nr 50700889 – 823,50 eurot, vagun nr 50701051 – 823,50 eurot; vagun nr 50701135 – 1006,50 eurot; vagun nr 50701184 – 823,50 eurot; vagun nr 50701218 – 933,30 eurot; vagun nr 57355331 – 1390,80 eurot; vagun nr 57355539 – 3824,70 eurot; vagun nr 57381964 – 1830 eurot; vagun nr 57384448 – 3623,40 eurot; vagun nr 57384844 – 2342,40 eurot; vagun nr 50700780 – 183 eurot; vagun nr 50700848 – 1006,50 eurot; vagun nr 50700921 – 1207,80 eurot; vagun nr 50700947 – 1079,70 eurot; vagun nr 50700962 – 1281 eurot; vagun nr 50700970 – 1006,50 eurot; vagun nr 50701002 – 1390,80 eurot; vagun nr 50701119 – 164,70 eurot; vagun nr 50701176 – 823,50 eurot; vagun nr 57355323 – 1482,30 eurot; vagun nr 57355422 – 1226,10 eurot; vagun nr 57355513 – 1500,60 eurot; vagun nr 50700855 – 1079,70 eurot; vagun nr 50700988 – 1592,10 eurot;
2-20-13662 vagun nr 57355364 – 1464 eurot; vagun nr 57355448 – 1244,40 eurot; vagun nr 57355505 – 1500,60 eurot; vagun nr 57355521 – 1244,40 eurot; 29) vagun nr 50700806 – 1079,70 eurot; vagun nr 50700814 – 1006,50 eurot; vagun nr 50700822 – 1006,50 eurot; vagun nr 50700871 – 1262,70 eurot; vagun nr 50700913 – 1079,70 eurot; vagun nr 50701010 – 585,60 eurot; vagun nr 50701077 – 1537,20 eurot; vagun nr 57355349 – 896,70 eurot; vagun nr 57355356 – 1464 eurot; vagun nr 57355372 – 1226,10 eurot; vagun nr 57355380 – 1409,10 eurot; vagun nr 57355406 – 695,40 eurot; vagun nr 57355414 – 1134,60 eurot; vagun nr 57355430 – 1372,50 eurot; vagun nr 57355455 – 1482,30 eurot; vagun nr 57355463 – 5599,80 eurot; vagun nr 57355489 – 1134,60 eurot ja vagun nr 50701101 – 1006,50 eurot.
213.Hageja vaidleb enammakstud üüritasu tagastamisele vastu. Hageja leiab, et ei ole üürilepingut rikkunud ja kostja hinna alandamise nõue on alusetu.
214.VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu. VÕS § 112 lg 3 järgi hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt VÕS § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. VÕS § 1028 lg 1 järgi Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
215.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on üürilepingut rikkunud sellega, et ei pikendanud õigeaegselt vagunite kasutusiga ega korraldanud vagunite plaanilist remonti, seega ei saanud kostja vaguneid üürilepingu lõppemiseni kasutada. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli õigus keelduda üüritasu maksmisest pärast seda, kui möödus plaanilise remondi tähtaeg või vaguni kasutusiga. Kohus leiab, et kostjal on õigus saada tagasi juba tasutud üürimaksed aja eest, mil vagunite kasutusiga oli lõppenud või plaanilise remondi tähtaeg möödunud.
216.Vaidlust ei ole selles, et vaguni nr 50700889 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 16.02.2020. Samuti ei ole vaidlust selles, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 16.02.2020 (I kd tl 63). Vaidlust ei ole, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga, kuigi kostja teavitas hagejat 18.12.2019 kirjaga plaanilise remondi tähtaja lähenemisest. Kostja leiab, et tasus mainitud vaguni eest 45 päeva ulatuses üüri summas 823,50 eurot ajavahemiku eest 16.02.2020–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja tasus nimetatud summast 256,20 eurot arve nr 006-2020 alusel 14 päeva eest ning 567,30 eurot arve nr 009-2020 alusel 31 päeva eest. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kuivõrd kostja tagastas vaguni alles 08.05.2020, oli vagun vaidlusalusel ajavahemikul kostja valduses ja tasutud üür ei olnud põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et vastuhagi tuleb nimetatud summas rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 823,50 eurot.
217.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701051 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 16.02.2020 (I kd tl 63). Samuti ei ole vaidlust selles, et ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 16.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus selle vaguni eest 45 päeva ulatuses üüri summas 823,50 eurot ajavahemiku eest 16.02.2020–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja
2-20-13662 leiab, et kuivõrd kostja tagastas vaguni alles 28.04.2020, oli vagun vaidlusalusel ajavahemikul kostja valduses ja tasutud üür ei olnud põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et vastuhagi tuleb nimetatud summas rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 823,50 eurot.
218.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701135 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 06.02.2020 (I kd tl 63). Samuti ei ole vaidlust selles, et ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 06.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 55 päeva ulatuses üüri summas 1006,50 eurot ajavahemiku eest 06.02.2020–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kuivõrd kostja tagastas vaguni alles 16.04.2020, oli vagun vaidlusalusel ajavahemikul kostja valduses ja tasutud üür ei olnud põhjendamatu. Väidetavad puudused ei takistanud kostja vaguneid kasutamast. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et vastuhagi tuleb nimetatud summas rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 1 006,50 eurot.
219.Vaidlust ei ole, et vagun nr 50701184 anti kostjale üüriperioodiks üle üürilepingu lisa 5 alusel, mille kohaselt lõppes üürileping vaguni kasutusea möödumisega. Vaguni nr 50701184 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 16.02.2020 (I kd tl 63). Samuti ei ole vaidlust selles, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 16.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 45 päeva ulatuses üüri summas 823,50 eurot ajavahemiku eest 16.02.2020–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata, hageja on seda selgitanud oma hagis. Tagastamine pidi toimuma 05.05.2020 akti allkirjastamisega, kuid see on tänaseni kostja poolt allkirjastamata. Väidetavad puudused ei takistanud kostja vaguneid kasutamast. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et vastuhagi tuleb nimetatud summas rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 823,50 eurot.
220.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701218 üürileping lõppes vaguni kasutusea möödumisega. Vaguni nr 50701218 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 06.02.2020 (I kd tl 63). Samuti ei ole vaidlust selles, et vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 06.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 51 päeva ulatuses üüri summas 933,30 eurot ajavahemiku eest 06.02.2020–27.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kostja nõustus nimetatud vaguni tagastama alles 27.03.2020, kuni selle kuupäevani oli vagun järelikult kostja valduses ning üür ülalnimetatud perioodi eest polnud põhjendamatu. Väidetavad puudused ei takistanud kostja vaguneid kasutamast. Nimetatud perioodil polnud hagejal võimalik nimetatud vagunit kuidagi plaanilisse remonti saata, kuna, nagu ülalviidatud aktist nähtub, polnud vagunit hagejale kostja poolt veel tagastatud. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et vastuhagi tuleb nimetatud summas rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 933,30 eurot.
221.Vaidlust ei ole selles, et vaguni nr 57355331 kasutusiga möödus 01.04.2020, seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.11.2019 (I kd tl 63). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga.
2-20-13662 Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 10.11.2019–23.01.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 10.11.2019 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 10.11.2019–23.01.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 76 päeva üüritasu summas 1390,80 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et vastuhagi tuleb nimetatud summas rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 1 390,80 eurot.
222.Vaidlust ei ole selles, et vaguni nr 57355539 kasutusiga möödus 01.09.2019, seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 01.09.2019. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 01.09.2019–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 01.09.2019 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 01.09.2019–26.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 209 päeva üüritasu summas 3824,70 eurot. Hageja leiab, et kostja nõustus nimetatud vaguni tagastama alles 27.03.2020, kuni selle kuupäevani oli vagun järelikult kostja valduses ning üür ülalnimetatud perioodi eest polnud põhjendamatu. Väidetavad puudused ei takistanud kostja vaguneid kasutamast. Lisaks toob hageja esile, et nimetatud vagun töötas vastavalt Eesti Raudtee vagunite operatsiooni väljavõtte kohaselt august kuni november (k.a) 2019 Kasahstani territooriumil. Asja materjalidest nähtuvalt töötas vagun nr 57355539 tõepoolest Kasahstanis. Hageja enda esitatud tõendist selgub, et kostja väidete kohaselt saabus see tsisternvagun 04.08.2019 laadimiseks Kasahstani raudtee jaama Žanaul; 19.08.2019 haagiti täislastis tsistern rongikoosseisust lahti, sest 01.09.2019 oleks saabunud sellele tsisternile kapitaalremondi teostamise tähtaeg, tsistern tühjendati, et saata see tühiveeremina omaniku riiki, alles 06.11.2019 lubati vagunil liikuda Eesti Vabariiki mittetöötava veeremina iseliikuva veosena (VI kd tl 191). Hageja viidatud kostja kirjas esiletoodud asjaolusid vaidlustanud ei ole. Seega nähtub hageja enda tõendist, et kostjal oli viidatud vaguni sihtotstarbeline kasutamine võimatu juba alates 18.09.2019, kuivõrd tsistern haagiti sel kuupäeval rongikoosseisust lahti, kostja pidi tsisterni tühjendama ja tsistern saadeti pärast hagejapoolseid toiminguid tagasi Eestisse. Kostja nõue tasutud üüri tagastamiseks on põhjendatud ja hagejalt tuleb kostja kasuks 3 824,70 eurot välja mõista.
223.Vaidlust ei ole selles, et vaguni nr 57381964 kasutusiga möödus 01.07.2019, seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 01.07.2019 (I kd tl 63). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 01.07.2019–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 01.07.2019 kasutada. Kostja palub hagejalt välja mõista 100 päeva üüritasu summas 1 830 eurot. Hageja leiab, et kostja nõustus nimetatud vaguni tagastama alles 08.10.2019, kuni selle kuupäevani oli vagun järelikult kostja valduses ning üür ülalnimetatud perioodi eest polnud põhjendamatu. Väidetavad puudused ei takistanud kostja vaguneid kasutamast. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et vagunite kasutamine pärast plaanilise hoolduse tähtaja möödumist ei saanud kostja vaguneid sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja nõue tasutud üüri tagastamiseks on põhjendatud ja hagejalt tuleb kostja kasuks 1 830 eurot välja mõista
2-20-13662
224.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57384448 kasutusiga möödus 01.07.2019 ja vaguni nr 57384448 plaanilise hoolduse kuupäev oli 01.07.2019 (I kd tl 63). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga, mistõttu ei saanud kostja vagunit alates 01.07.2019 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 01.07.2019. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 01.07.2019–13.01.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 198 päeva üüritasu summas 3 623,40 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nimetatud vagunit ei olnud hagejal võimalik remonti viia, kuna vagunit ei olnud veel tagastatud hagejale. Kohus märgib, et hagiavalduse kohaselt on see konkreetne vagun hagejale kohaselt tagastatud ja hagejal ei ole temaga seoses kostja vastu nõudmisi. Seega ei ole õige hageja väide selle kohta, et jätkuvalt on vagun tagastamata. Küll on aga kohus eelnevalt tuvastanud, et plaanilise remondi tähtaja ületanud vagunit ei saanud kostja kasutada, seega tuleb enamtasutud üüritasu summas 3 623,40 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista.
225.Vaidlust ei ole, et vagun nr 57384844 anti kostjale üüriperioodiks üle üürilepingu lisa 5 alusel, mille kohaselt lõppes üürileping vaguni kasutusea möödumisega. Samuti ei ole vaidlust selles, et vaguni nr 57384844 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 01.08.2022. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 13.09.2019. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 13.09.2019–13.01.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 13.09.2019 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 13.09.2019–13.01.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 128 päeva üüritasu summas 2342,40 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Kohus märgib, et hagiavalduse kohaselt on see konkreetne vagun hagejale kohaselt tagastatud ja hagejal ei ole temaga seoses kostja vastu nõudmisi. Seega ei ole õige hageja väide selle kohta, et jätkuvalt on vagun tagastamata. Küll on aga kohus eelnevalt tuvastanud, et plaanilise remondi tähtaja ületanud vagunit ei saanud kostja kasutada, seega tuleb enamtasutud üüritasu summas 2 342,40 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista.
226.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700780 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 28.04.2020 ja plaanilise hoolduse kuupäev 22.03.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest alates 22.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 22.03.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 22.03–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 10 päeva üüritasu summas 183 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Kohus hagejaga ei nõustu. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 183 eurot.
227.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700848 üürileping lõppes vaguni kasutusea möödumisega 06.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev
2-20-13662 06.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 55 päeva ulatuses üüri summas 1006,50 eurot ajavahemiku eest 16.02.2020–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1006,50 eurot.
228.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700921 kasutusiga möödus 02.02.2020 ja vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli seejuures 26.01.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 26.01.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 26.01.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 26.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 66 päeva üüritasu summas 1207,80 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 207,80 eurot.
229.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700947 kasutusiga möödus 02.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 02.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 02.02.2020 - 31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 02.02.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 02.02.2020–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 59 päeva üüritasu summas 1079,70 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 079,70 eurot.
230.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700962 kasutusiga möödus 04.05.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 22.01.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 22.01.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 22.01.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 22.01.2020–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 70 päeva üüritasu summas 1281 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 281 eurot.
2-20-13662
231.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700970 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 06.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 06.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 55 päeva ulatuses üüri summas 1006,50 eurot ajavahemiku eest 06.02–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 006,50 eurot.
232.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701002 kasutusiga möödus 12.03.2020 ja vaguni plaanilise hoolduse kuupäev oli 16.01.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 16.01.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 16.01.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 16.01.2020–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 76 päeva üüritasu summas 1390,80 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 390,80 eurot.
233.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701119 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.04.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.03.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 23.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 23.03.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 23.03–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama üheksa päeva üüritasu summas 164,70 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 167,70 eurot.
234.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701176 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 16.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 16.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 45 päeva ulatuses üüri summas 823,50 eurot ajavahemiku eest 16.02–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 823,50 eurot.
2-20-13662
235.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355323 kasutusiga möödus 25.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust plaanilise hoolduse korraldamise osas (ega hiljem ka kasutusea pikendamise osas), ei saanud kostja vagunit alates 11.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 11.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 11.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 81 päeva üüritasu summas 1482,30 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 482,30 eurot.
236.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355422 kasutusiga möödus 25.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem ka kasutusea pikendamise osas), ei saanud kostja vagunit alates 25.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alates 25.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 25.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 67 päeva üüritasu summas 1226,10 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 226,10 eurot.
237.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355513 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust plaanilise hoolduse korraldamise osas (ega hiljem ka kasutusea pikendamise osas), ei saanud kostja vagunit alates 10.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 10.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 10.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 82 päeva üüritasu summas 1500,6 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 500,60 eurot.
238.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700855 kasutusiga möödus 02.02.2020, seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 02.02.2020. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 02.02.2020– 31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 02.02.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 02.02–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 59 päeva üüritasu summas 1079,70 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1079,70 eurot.
2-20-13662
239.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700988 kasutusiga möödus 01.03.2020, seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 05.01.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 05.01.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 05.01.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 05.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 87 päeva üüritasu summas 1592,10 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 592,10 eurot.
240.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355364 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada vaguni plaaniline hooldus (ega hiljem ka pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 12.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alates 12.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 12.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 80 päeva üüritasu summas 1464 eurot. Hageja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 464 eurot.
241.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355448 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 24.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus (ega hiljem ka pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 24.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 24.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 24.01– 31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 68 päeva üüritasu summas 1244,40 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 244,40 eurot.
242.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355505 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 10.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada hooldus (ega hiljem ka pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 10.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 10.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 10.01– 31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 82 päeva üüritasu summas 1500,60 eurot. Nagu kohus on eelnevalt
2-20-13662 tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 500,60 eurot.
243.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355521 kasutusiga möödus 01.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 24.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada vaguni hooldus (ega hiljem ka pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 24.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 24.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 24.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 68 päeva üüritasu summas 1244,40 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1244,40 eurot.
244.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700806 kasutusiga möödus 02.02.2020, seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 02.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 02.02.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 02.02.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 02.02–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 59 päeva üüritasu summas 1079,70 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1079,70 eurot.
245.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700814 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 06.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 06.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 55 päeva ulatuses üüri summas 1006,50 eurot ajavahemiku eest 06.02–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 006,50 eurot.
246.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700822 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 06.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 06.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 55 päeva ulatuses üüri summas 1006,50 eurot ajavahemiku eest 06.02–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt
2-20-13662 tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1006,50 eurot.
247.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700871 kasutusiga möödus 02.02.2020, seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.01.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 23.01.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 23.01.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 23.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 69 päeva üüritasu summas 1262,70 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 262,70 eurot.
248.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50700913 kasutusiga möödus 02.02.2020, seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 02.02.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 02.02.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 02.02.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 02.02–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 59 päeva üüritasu summas 1079,70 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1079,70 eurot.
249.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701010 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 20.02.2020 ning hiljemalt samal kuupäeval pidi toimuma ka plaaniline hooldus. Kostja tasus mainitud vaguni eest 32 päeva ulatuses üüri summas 585,60 eurot ajavahemiku eest 20.02–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 585,60 eurot.
250.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701077 kasutusiga möödus 01.04.2020, seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 08.01.2020. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest või alandada hinda nullini ja nõuda ülemäära tasutu tagastamist VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel ajavahemiku eest 08.01.2020–31.03.2020, kuna kostja ei saanud vagunit alates 08.01.2020 kasutada. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 08.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja
2-20-13662 kostjale tagastama 84 päeva üüritasu summas 1537,20 eurot. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 537,20 eurot.
251.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355349 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.02.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 12.02.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 12.02.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 12.02–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 49 päeva üüritasu summas 896,70 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 896,70 eurot.
252.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355356 kasutusiga möödus 01.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 12.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 12.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 12.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 12.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 80 päeva üüritasu summas 1464 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 464 eurot.
253.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355372 kasutusiga möödus 14.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 25.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 25.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 25.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 67 päeva üüritasu summas 1226,10 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 226,10 eurot.
254.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355380 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 15.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 15.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 15.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku
2-20-13662 15.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 77 päeva üüritasu summas 1409,10 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 409,10 eurot.
255.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355406 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 23.02.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 23.02.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 23.02.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 23.02–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 38 päeva üüritasu summas 695,40 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 695,40 eurot.
256.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355414 kasutusiga möödus 01.03.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 30.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 30.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 30.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 30.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 62 päeva üüritasu summas 1134,60 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 134,60 eurot.
257.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355430 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 17.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 17.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 17.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 17.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 75 päeva üüritasu summas 1372,50 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 372,50 eurot.
258.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355455 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 11.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma
2-20-13662 kohustust vagunile plaanilist hooldust korraldada (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 11.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1alusel alates 11.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 11.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 81 päeva üüritasu summas 1482,30 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 482,30 eurot.
259.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355463 kasutusiga möödus 01.04.2019. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 25.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust kasutusiga pikendada (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 01.04.2019 kasutada. Seega on kostjal õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 01.04.2019. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 01.04.2019–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 306 päeva üüritasu summas 5599,80 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Kohus märgib, et nimetatud vaguni võõrandas hageja juba enne hagiavalduse kohtule esitamist so 06.08.2020, seega ei saa vagun olla jätkuvalt kostja valduses. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 5 599,80 eurot.
260.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 57355489 kasutusiga möödus 01.04.2020. Seejuures oli vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 30.01.2020. Kuivõrd hageja ei täitnud oma kohustust korraldada plaaniline hooldus (ega hiljem pikendada kasutusiga), ei saanud kostja vagunit alates 30.01.2020 kasutada. Kostja leiab, et tal on õigus keelduda selle vaguni eest üüri tasumisest VÕS § 278 lg 1 ja § 296 lg 1 alusel alates 30.01.2020. Kuivõrd hageja on kostjalt juba saanud alusetult üüri selle vaguni eest ajavahemiku 30.01–31.03.2020 kohta, kui üürileping antud vaguni osas veel kehtis, peab hageja kostjale tagastama 62 päeva üüritasu summas 1134,60 eurot. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 134,60 eurot.
261.Vaidlust ei ole, et vaguni nr 50701101 üürilepingu lõppemise tähtaeg kasutusea möödumisest tulenevalt oli 06.02.2020. Seejuures oli ka vaguni plaanilise hoolduse kuupäev 06.02.2020. Hageja ei teinud vagunile plaanilist hooldust ega pikendanud selle kasutusiga. Kostja tasus mainitud vaguni eest 55 päeva ulatuses üüri summas 1006,50 eurot ajavahemiku eest 16.02.2020–31.03.2020, mil üürileping selle vaguni osas enam ei kehtinud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda nimetatud summa tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja kostjaga ei nõustu ja leiab, et vagun on käesoleva hetkeni hagejale tagastamata (tagastamise akt allkirjastamata), väidetavad puudused ei takistanud kostjal vaguneid kasutamast. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saanud kostja vaguneid pärast hooldustähtaja möödumist enam sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 006,50 eurot.
2-20-13662
262.Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista enam tasutud üüri katteks 62 878,80 eurot.
263.Kostja palub hagejalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud summas 27 787,84 eurot. Hageja vaidleb kuludele vastu. Hageja leiab, et kuna kostja nõue enammakstud üüri tagastamiseks on õiguslikult ja faktiliselt põhjendamatu, on ka kostja nõue viivise saamiseks ja õigusabikulude hüvitamiseks alusetu.
264.Kohtueelsete õigusabikulude kahjuna hüvitamiseks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi (RKTKo 24.11.2021, 2-1813432, p 24; RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). See tähendab, et kohus peab kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).
265.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks menetlusosaline saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus on tuvastanud, et hageja on ka ise üürilepingut rikkunud, seega on põhjendatud temalt kohtueelsete õigusabikulude välja mõistmine.
266.Toimikust nähtub, et kostja esindaja on kostjale kohtueelselt osutanud õigusabi perioodil 12.06-31.10.2020. Asja materjalide juurde on esitatud 30.06.2020 arve 2523/20EE perioodi 12.06.-26.06.2020 eest summas 1680 eurot, 19.08.2020 arve 3057/20EE perioodi 01.07.-03.08.2020 eest summas 12 855,50 eurot, 31.08.2020 arve nr 3111/20EE perioodi 03.08.-31.08.2020 eest summas 8 539 eurot, 30.09.2020 arve nr 3515/20EE arve summas 4303,50 eurot 01.09.-30/09.2020 tehtud õigustoimingute eest ja 31.10.2020 arve nr 4099/20EE 01.10.-31.10.2020 õigusteenuse eest summas 409,84 eurot, kokku summas 27 787,94 eurot. Arvete ja nende spetsifikatsioonide kohaselt on kostjale kohtueelselt osutatud õigusabi kokku 158,4 tunni ulatuses.
267.Asja materjalist nähtub, et kostja esindaja on 06.07.2020 edastanud kostja positsiooni selgitava kirjaga hageja poole. 24.07.2020 on kostja lepinguline esindaja edastanud hagejale kostja nõuded, samuti on kostja esindaja pöördunud hageja poole 13.08.2020 ja 18.09.2020. Kõik kostja esindaja poolt hagejale kohtueelselt edastatud kirjad on üheselt seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kohtueelne suhtlus on olnud iseenesest põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja poolt saadetud kirjad selgitasid kostja positsiooni ja lõid iseenesest võimaluse asja
2-20-13662 lahendamiseks kompromissiga. Kohus, arvestades vaidluse keerukust, asja materjalide juurde esitatud kohtueelsete dokumentide mahtu, leiab aga, et kostja kohtueelsed menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased.
268.Kohus ei vaidlusta seda, et vaidluse materjal on väga mahukas, kostja esindajad pidi välja selgitama detailselt iga üksiku vaguniga seonduva st selgitama välja millal lõppes iga vaguni üürileping, millal sai läbi iga üksiku vaguni kasutusiga või möödus hooldustähtaeg, kuid vaatamata sellele ei saa pidada kõiki arvetel ja spetsifikatsioonides kajastatud toiminguid vajalikeks. Kuid kohus saab hinnata ja kontrollida kostja toiminguid vaid kohtutoimiku põhjal. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kohtueelse õigusabikulu kahjuna 5 000 eurot. Kohus leiab, et ca 25 h ja keskmise advokaadi tunnitasu 200 eurot on antud juhul piisav. Koostatud on 4 kirja ja peetud mitmeid nõupidamisi ja telefonikõnesid kliendiga, kuid telefonikõned ja nõupidamised büroo sees ei ole selliseks kahjuks, mida vastaspool peaks hüvitama. Kohus leiab, et 5 000 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
269.Kostja leiab, et kandis hageja tõttu kulusid vagunite hoiustamiseks summas 5 177,50 eurot ja palub selle hagejalt välja mõista. Kostja leiab, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi muuhulgas ka seeläbi, et keeldus vastu võtmast vaidlusaluste vagunite valdust. Seejuures polnud hagejal õigus keelduda vagunite valduse vastuvõtmisest viidates kostja kohustusele tagastada vagunid samas jaamas, kus need algselt üle anti. Nimelt polnud vaguneid pärast üürilepingute lõppemist lubatud enam transportida, kuna hageja polnud teostanud plaanilist remonti ega pikendanud vagunite kasutusiga. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei saa võlausaldaja tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu. Kuigi kostja oli hagejale Valga jaamas asuvaid vaguneid korduvalt tagasi pakkunud, keeldus hageja neid faktiliselt vastu võtmast. Sellega seonduvalt esitas Valga Depoo AS kostjale kuus arvet kogusummas 5 177,50 eurot vagunite nr 50701002, 50701077, 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355406, 57355414, 57384430, 57355455, 57355463, 57355489, 50501782, 50700806, 57381816, 50700871, 50501907, 50505908, 50700913 ja 57384935 hoiustamise eest perioodil 01.08–31.12.2020 (III kd tl 216-221). Käesolevaks hetkeks on kostja kõik need arved tasunud.
270.Kostja leiab, et vagunite hoiustamiskulud olid põhjustatud hagejapoolsetest rikkumistest, kuna kulusid poleks tekkinud juhul, kui hageja oleks teostanud lepingujärgselt vagunite plaanilise remondi, pikendanud nende kasutusiga ega poleks alusetult keeldunud vaguneid faktiliselt vastu võtmast pärast üürilepingute lõppemist. Seega esineb hageja rikkumiste ja kostjale põhjustatud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Arvestades lisaks eeltoodule ka seda, et vagunite hoiustamise eest makstav tasu (2,5 eurot ööpäeva kohtu ühe vaguni eest) on antud valdkonnas tavapärane, pidi nimetatud kahju olema hagejale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Eeltoodud põhjendustel nõuab kostjal hagejalt VÕS § 115 lg 1 alusel vaidlusaluste vagunite hoiustamisega seotud kulude hüvitamist summas 5 177,50 eurot. Ühtlasi nõuab kostja lisaks kahju hüvitamisele hagejalt edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni kahju hüvitamiseni. Hageja vaidleb nõudele vastu.
271.Kohus leiab, et vagunite hoiustamisega seotud kulude hüvitamise nõue summas 5 177,50 eurot tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et kostja nõuab kulude hüvitamist muuhulgas põhjusel, et on tasunud ASle Valga Depoo ka vagunite nr 50501907, 50505908 ja 50501782 hoiustamise eest. Kohus märgib, et viidatud vagunid ei ole seostatavad käesoleva tsiviilasjaga. Sellise numbriga vaguneid ei nähtu ei
2-20-13662 hagiavaldusest ega selle lisadest, samuti kostja vastuhagiavaldusest ega ka tema enda koostatud vagunite koondtabelist. Kohtu hinnangul puudub nendel vagunitel puutumus käesoleva vaidlusega, asjast ei nähtu, et hageja oleks kostjale need vagunid üle andnud. Vastuhagi lisadest nähtuvalt on kostja tasunud ASle Valga Depoo nende kolme vaguniga seonduvalt kokku 915 eurot (III kd tl 217-221). Seega selles osas on kostja nõue hageja vastu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
272.Ülejäänud osas on kostja kahjunõue põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud, et tegelikkuses vaguneid kostja arvetes märgitud ajal enam Valga Depoos ei olnud või on hoopis hageja nende hoiustamise eest tasunud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on 27.08.2020 ühepoolse aktiga lugenud hagejale üleantuks Valgas 21.08.2020 vagunid nr 57355406, 57355414, 57355455, 57355489, 57381816, 57384935, 50700806, 50700871, 50700913, 50701077 ja 14.08.2020 57355349, 57355356, 57355372, 57355380, 57355430, 57355463. Hageja on vagunitele nr 50701002, 57355356, 57384935, 57355430, 57381816, 50701077, 57355455, 57355380, 57355463, 57355372, 57355349, 57355489, 50700871, 57355414, 57355406, 50700913 ja 50700806 Valga jaamas teinud ühepoolse ülevaatuse puuduste tuvastamiseks). Seega ei saa olla kahtlust, et viidatud vagunid asusid augustis Valgas. Kohus leiab, et vagunite hoiustamiskulud olid põhjustatud hagejapoolsetest rikkumistest, kuna kulusid poleks tekkinud juhul, kui hageja oleks teostanud lepingujärgselt vagunite plaanilise remondi, pikendanud nende kasutusiga ega poleks alusetult keeldunud vaguneid faktiliselt vastu võtmast pärast üürilepingute lõppemist. Sega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 4 262,50 (5 177,50 -915) eurot.
273.Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 72 141,30 eurot. Kostja on palunud välja mõista ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates vastuhagi esitamisest, viivisekalkulaatori andmetel on viivise suuruseks 15 773,25 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 87 914,55 eurot.
274.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et nii hagi kui vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 14 059,24 eurot ja Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 87 914,55 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et tasaarvestamise tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 73 855,31 eurot. Samuti tuleb hagejalt välja mõista seaduses sätestatud määras viivis alates 23.09.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.
275.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
276.Kostja esindaja esitas 28.11.2022 kohtule taotluse istungiprotokolli parandamiseks. Kostja paluvad kohtul parandada 13.11.2022 kohtuistungi protokollis hageja esindaja sõnavõttu. Kohtuistungi helisalvestisest on kuulda, et hageja ütleb salvestise ajavahemikus 00:43:25–00:44:00 järgmise lause (kostja poolt lühendatud): "Kui kostja leiab kohtutoimikust sellise kirja, kus kostja on pärast korralise remondi kuupäeva viivitama teavitanud hagejat, et vagunitel on puudused, et üürileandja ei täida lepingut – siis rahuldame vastuhagi, jätame hageja nõude rahuldamata". Kohus kajastas protokollis hageja öeldu järgmiselt: "Kui kostja leiab kohtutoimikust üles kirja, kus vahetult nii nagu VÕS § 282 lg 3 ja § 282 lg 1 lause esimene pool ette näevad, siis rahuldame vastuhagi ja jätame hageja nõude rahuldamata". Kostja hinnangul võib hageja
2-20-13662 väljendatud seisukoht omada poolte nõuete rahuldamisel olulist tähtsust. Sellel põhjusel ning selguse mõttes, palub kostja kajastada hageja helisalvestise ajavahemikus 00:43:25–00:44:00 öeldut detailsemalt, nt kostja pakutud sõnastuses.
277.Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele protokolli parandamiseks. Tegemist pole õige tsitaadiga ning kostja ei saa asendada hageja sõnu protokolli parandamise taotluses. Tegemist on teoreetilise seisukohaga, millel puudub omaks- või õigeksvõtu sisu ning seda ei saa ilma hagejalt täpsustust küsimata hagejale hüpoteetiliselt omistama hakata. Hageja leiab, et protokollis kajastatud lause: Kui kostja leiab kohtutoimikust üles kirja, kus vahetult nii nagu VÕS § 282 lg 3 ja § 282 lg 1 lause esimene pool ette näevad, siis rahuldame vastuhagi ja jätame hageja nõude rahuldamata on piisavalt detailne, mh sisaldab hageja lepingulise esindaja viiteid kohaldatavale seadusele. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul ei esine vajadust protokolli parandamiseks ja palub kohtul jätta kostja taotlus rahuldamata.
278.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.
279.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kostja on taotlenud hageja sõnavõtu täpsustamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Kohus selgitab, et TsMS § 55 kohaselt saab protokolliga tõendada menetlustoimingu vorminõuete järgimist. Protokollis kajastatakse menetlustoimingu käiku, taotluste lahendamist, tõendiallikana kuuluvad fikseerimisele vande all antud ütlused. Oma menetluslikud seisukohad märgivad menetlusosalised mitte kohtuistungi protokollis, vaid menetlusdokumentides. Põhisisu osas on hageja seisukoht protokollis piisavalt kajastatud. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
280.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
281.Kuivõrd hageja loobus 10.06.2022 menetlusdokumendis vagunite ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest ja võttis osaliselt ka hagi tagasi, siis nende nõuetega seonduvad menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Loobumise põhjuseks ei ole kostja poolt nõude rahuldamine vaid hageja enda käitumine. Hageja võõrandas vagunid menetluse kestel (osad vagunid koguni enne hagi esitamist) kuid ei avaldanud seda
2-20-13662 õigeaegselt kohtule ega ka vastaspoolele. Seega on põhjendatud selle nõudega seonduvate menetluskulude hageja kanda jätmine.
282.Hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulusid ei ole võimalik eristada. Menetluskulude proportsiooni arvestab kohus seetõttu liidetud hagi ja vastuhagi põhinõuete kogusumma 449 382,22 (353 538,08 + 95 844,14) euro alusel. Kohus rahuldas hagi summas 9 425 eurot, so ca 2% ulatuses hagi nõuetest. Vastuhagi rahuldas kohus ulatuses 72 141,30 eurot, mis moodustab hagi ja vastuhagi liidetud nõudest ca 16%. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 86% osas hageja ja 14% osas kostja kanda.
283.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
284.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Ei ole älistatud, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.09.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.