lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1537/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1537/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
967
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1537

Määruse kuupäev

19. august 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Romek Niggulise kaebus seoses kinnipeetava individuaalse täitmiskava ja ennetähtaegse vabastamise menetluses koostatud iseloomustusega

Menetlusosalised

Kaebaja Romek Niggulis

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Romek Niggulis esitas 17.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja iseloomustuses ja kinnipeetava individuaalses täitmiskavas tuuakse välja nii kehtivad kui ka arhiveeritud kriminaalkaristused. Kaebajat häirib see, et välja tuuakse arhiveeritud karistused ning karistus, mis talle Soomes määrati teo eest, mis Eestis karistatav ei ole. Kaebaja soovib teada, kas arhiveeritud karistuste väljatoomine on õige ning kas neid on võimalik ära kustutada.
2.Kohtute infosüsteemi andmetel jättis Harju Maakohus 18.05.2020.a määrusega kohtuasjas 1-18-9683 kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamata, kohtumäärus on jõustunud. Taotluse ja sellele lisatud dokumendid esitas kohtule Tallinna Vangla. Sh esitati kohtule Tallinna Vangla koostatud iseloomustus, mille järgi kaebajat on kriminaalkorras karistatud 24 korral, neist kehtivaid kriminaalkaristusi Eestis on 2, Soome Vabariigis on kehtivaid karistusi 5 (ülejäänud karistused on arhiveeritud, sealjuures 1 Soome Vabariigis määratud karistus).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Praegu viibib kaebaja Tartu Vanglas. Kohtu seisukoht
4.Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustab talle kui kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava (kaebusest ei ole arusaadav, kummale vanglale kaebaja selles osas etteheiteid teeb) ja Tallinna Vanglas koostatud iseloomustust, mis esitati maakohtule kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kaebaja ei ole välja toonud, kas ta taotleb vaidlustatud dokumentide tühistamist või nende

õigusvastasuse kindlakstegemist. Kuna täitmiskava ja iseloomustust ei ole määruse punktides 5 ja 6 toodud põhjendustel võimalik halduskohtus vaidlustada, siis ei pea kohus vajalikuks kaebaja nõudeid täpsustada

5.Kohus tagastab kaebuse individuaalse täitmiskava vaidlustamise osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ei ole regulatiivset toimet ning see dokument ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (vt näiteks Riigikohtu 10.04.2019.a kohtumäärus asjas 3-18-111). Täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles hinnatakse kaebajaga seotud riske ning planeeritakse tegevusi ja abinõusid. Kui täitmiskava ei pane kaebajale otseselt mingeid kohustusi, siis ei saa seda ka kohtus vaidlustada. Kaebaja saab vaidlustada konkreetseid otsuseid ja toiminguid, mida vangla tema suhtes teeb. Kui vangla tugineb mõne otsuse või toimingu tegemisel (näiteks mõne kaebaja taotluse lahendamisel) täitmiskavas välja toodud asjaoludele, siis on kaebajal selle vaidluse raames õigus esitada oma vastuväited ka täitmiskavas toodule.
6.Iseloomustuse vaidlustamise osas tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse. Kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Väljaspool seda menetlust ei ole iseloomustusel mingit tähendust. Iseloomustus ei ole ka selle menetluse raames iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab asja otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. Tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus on vaidlustatav.
7.Kohus selgitab kaebajale, et kustunud karistusi nii-öelda lõplikult ära kustutada ei ole võimalik. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 järgi karistusandmete kustutamine registrist tähendabki seda, et need kantakse üle arhiivi. Sinna jäävad andmed ikka alles. Reeglina ei ole kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutavate otsuste tegemisel lubatud tugineda kustunud (arhiveeritud) karistustele, kuid on ka erandeid. See sõltub sellest, millise otsusega on tegemist ja millised õigusnormid selle tegemist reguleerivad. Ühtset kõigis olukordades kehtivat vastust kaebaja küsimusele anda ei saa. Justiitsministri määruse „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise

juhend“ § 3 lg 1 ja lg 4 p 1 järgi on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused ning riske hindav ametnik analüüsib muuhulgas kinnipeetava kuritegelikku käitumist. Justiitsministri määruse „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 8 lg 2 ütleb, et riskihinnangu koostamisel arvestatakse muuhulgas kinnipeetava varasemat elukäiku, andmekogudest saadud informatsiooni ja muud asjakohast informatsiooni. Sama määruse § 9 lg 2 p 8 alusel tuleb iseloomustuses märkida hinnang selle kohta, kuidas on kuritegude laad ja raskusaste aja jooksul muutunud. Kummaski määruses ei ole selge sõnaga öeldud, kas arvestada tuleb üksnes kehtivaid kriminaalkaristusi või võib lähtuda ka kustunud karistustest. Kohtupraktikas on leitud, et isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei tohi kustunud karistusi arvestada (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2020.a määrus kohtuasjas 1-17-9502, p 19). See ei anna aga kaebajale õigust vaidlustada iseloomustust halduskohtus. Kaebaja saab maakohtus toimuva menetluse raames või määruskaebuses juhtida tähelepanu vigadele iseloomustuse koostamisel. Kas vangla võib kustunud karistusi arvestada haldusmenetluses otsuste tegemisel, selle kohta kohtupraktikat välja kujunenud ei ole. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 lubab arhiivi andmeid saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Samas ei ole kinnipeetava riskihindamist märgitud sama seaduse § 5 lg 2 toodud loetelus olukordadest, kus arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus. Praeguse asja raames ei saa öelda rohkem, kui et kustunud karistuste kasutamine vangla otsuste tegemisel on vähemalt vaieldav. Kuid ka siin ei tulene eeltoodust kaebajale õigust vaidlustada halduskohtus individuaalset täitmiskava. Kui vangla on kustunud karistusi mõne konkreetse otsuse tegemisel arvestanud (või tuginenud individuaalsele täitmiskavale või riskihindamisele, kus neid on arvestatud), siis tuleb kaebajal oma vastuväited esitada selle konkreetse otsuse vaidlustamise raames.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium