Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

Süüdistatav

Andrus Tealane Ik: 36408130344, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud

Kaitsja Süüdistatav

Varasem karistatus: kaks kehtivat karistust: - Harju Maakohtu 12.03.2018 otsusega nr 1-16-6452 KarS § 202 lg 2 p 1 järgi vangistus 9 kuud. - Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega nr 1-17-6406 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 2 aastat ja 4 kuud. Karistus liidetud 12.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega. Advokaat Leelo Viil Mart Tõnusoo Ik: 35504045246, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud:

Kaitsjad Süüdistatav

- Harju Maakohtu 13.09.2012 otsusega nr 1-11-499 KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; - Harju Maakohtu 12.03.2018 otsusega nr 1-16-6452 (jõustunud Riigikohtu 21.02.2019 otsusega) KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 järgi vangistus 4 aastat; § 202 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud; § 212 lg 1 järgi vangistus 2 aastat, § 64 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates 10.02.2016; - Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega nr 1-17-6406 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 6 kuud, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 2 aastat; § 202 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat; § 212 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, § 65 lg 1 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates 10.02.2016, karistusaja lõpp 10.02.2021. Karistus kantud. Advokaat U Simon, asenduskaitsja advokaat Karine Nersesjan, advokaat Tanel Mällas Aleksei Jakovlev Ik: 37907220246, xxx kodakondsus, xxx, elukoht: xxx, töökoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: korduvalt kohtu poolt karistatud: - Harju Maakohtu 29.09.2011 otsusega nr 1-11-4029 KarS § 203, § 424 järgi vangistus 4 kuud KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga. - Harju Maakohtu 19.04.2012 otsusega nr 1-12-2652 KarS § 199 lg 1, § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi vangistus

Kaitsja

1 aasta 3 kuud ja 28 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. - Harju Maakohtu 31.01.2013 otsusega nr 1-13-481 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 76 alusel vabastatud tingimisi ennetähtaegselt 20.05.2013 katseajaga 31.05.2013 kuni 30.05.2014. - Harju Maakohtu 12.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2018 otsusega nr 1-16-6452 KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9, § 202 lg 2 p 1, 2, § 212 lg 1 järgi vangistus 3 aastat ja 3 kuud. Rakendamise alguskuupäev 10.02.2016.a. - Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega nr 1-17-6406 KarS § 212, § 202 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi vangistus 3 aastat ja 3 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud. Rakendamise alguskuupäev 10.02.2016.a. Liitkaristus 22.08.2018 kohtuotsusega. - Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega nr 1-19-6152 KarS § 212 lg 1 järgi vangistus 10 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud. Liitkaristus 30.05.2019 kohtuotsusega. Advokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Marti Stein tegutsedes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-Jidiline isiku Xxx Xxx OÜ nimel Juriidilise isiku majandustegevuse käigus, teostas sõidukite tehnilist ülevaatust Maanteeametit esindavas osaühingu Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis aadressil Tallinn xxx, omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud ametiseisundit avaliku ülesande täitmiseks, st omas järelevalve- ja õiguspädevust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga tagada turvaline mootorsõidukite liikluskeskkond, et mootorsõidukite liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras ja kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid kõrvale mootorsõidukite liiklusest, olles suunatud oma tegevuses sellisel viisil avaliku ülesande täitmisele, pani toime järgmised ametialased kuriteod: Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 21.05.2015.a. kella 14:26-14:34 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, J Ži valduses remonttööde teostamiseks olnud xxx kleebiseid kandva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2496848 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2496848 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 23.05.2015.a. kell 11:40-11:45 vahel Andrus Tealaselt (Tealane) altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, K T’ile kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2500456 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K. 2500456 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 01.06.2015.a. kella 12:28-12:30 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel Mart Tõnusoolt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2517460 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2517460 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja

registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 03.06.2015.a. kella 15:41-15:48 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel T N’ilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2523130 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2523130 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 05.06.2015.a. kella 15:45-15:51 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel Aleksei Jakovlevilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx-Xxx x xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.5257535 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.5257535 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 06.06.2015.a. kella 12:15-12:19 vahel Andrus Tealaselt (Tealane) altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, T S Iile kuuluva sõiduki Xxx xxx reg nr xxx VIN-koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2528791 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2528791 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 03.07.2015.a. kella 17:33-17:35 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel Mart Tõnusoolt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.xxx ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.xxx edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 15.07.2015.a. kella 12:11 ajal Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, N Teile kuuluva, kuid ülevaatuse tegemise ajal, 15.07.2015.a., J Ži valduses remonttööde teostamise eesmärgil olnud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2592739 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2592739 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 24.08.2015.a. kella 17:36-17:46 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel Mart Tõnusoolt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2657239 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K2657239 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ja registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 10.09.2015.a. kella 14:51-14:59 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, J Ži valduses remonttööde teostamiseks olnud xxx kleebiseid kandva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2689574 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2689574 edastas Marti Stein menetluse käigus

tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 30.09.2015.a. kella 14:09-14:17 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust J Ži valduses remonttööde teostamiseks olnud xxx kleebiseid kandva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2722590 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2722590 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 05.11.2015.a. kella 18:54-18:57 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel politseile teadaolevalt isikult altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust politseile teadaoleva isiku poolt ülevaatuse teostamiseks Andrus Tealasele üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2786319 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2786319 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 07.11.2015.a. kella 11:29-11:31 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, N Ble kuuluva ja J B vahetus kasutuses oleva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga Xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2788830 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2788830 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 04.01.2016.a. kella 10:33-10:37 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist

tulenevat otsustuspädevust, J Žile kuuluva sõiduki Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2335062 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2335062 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Marti Stein, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ-s Xxx Xxx ülevaatuspunktis Tallinn Xxx xxx xxx, võttis 15.04.2016.a. kell 18:34-18:38 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel N Šlt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2539457 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2539457 edastas Marti Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Sellise tegevusega rikuti Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „ Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikuti Xxx Xxx OÜ ja Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas. Sellise tegevusega pani Marti Stein ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise st vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ning ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, so KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. ANDRUS NIINBERG’i süüdistatakse selles, et tema töötades OÜ-s Xxx Xxx mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana, so ametiisikuna pani toime korduva altkäemaksu võtmise ja ametialase võltsimise. Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 ning KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata selles, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) või teha toiming sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Liiklusseaduse § 191 lg 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister volitada Maanteeametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks. Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 4 lg 1 kohaselt sõlmib Maanteeamet sõidukite ülevaatuse teostamiseks Liiklusseaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühinguga halduslepingu või pikendab temaga lepingu. Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mida esindas Maanteeamet ja Osaühing Xxx Xxx vahel on 15.08.2011.a. sõlmitud „Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping“, mille alusel andis Eesti Vabariik Xxx Xxx OÜ-le õiguse teostada sõidukite ülevaatust ülevaatuspunktis asukohaga Tallinn, Xxx xxx. xxx. Seega on Xxx Xxx OÜ avalik-õiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-juriidiline isik. 15.08.2011.a. sõlmitud lepingu punkti 1.3. mõistes on ülevaataja Xxx Xxx OÜ-ga töö-, käsundus- või töövõtulepingu või muu sarnase teenuse osutamise lepingu sõlminud eriväljaõppega isik, kellele Maanteeamet on andnud õiguse kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat atesteerimistunnistust. Andrus Niinberg töötas 30.09.2013.a. sõlmitud töölepingu alusel alates 01.10.2013.a. osaühingus Xxx Xxx (äriregistrikood xxx) mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana ning on 11.10.2013.a. Maanteeameti Peadirektori käskkirja nr 27 alusel saanud õiguse teostada tehnilist ülevaatust osaühingus Xxx Xxx koos isikliku pitsati nr 0712 kasutamise õigusega. Seega oli Andrus Niinberg 25.07.2011.a. jõustunud liiklusseaduse § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 77 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 p 18 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes oli Maanteeameti Peadirektori poolt volitatud kontrollima mootorsõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale Andrus Niinberg olid antud volitused teostada järelevalvet mootorsõidukite tehnoseisundi üle. Andrus Niinberg, tegutsedes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-juriidiline isiku Xxx Xxx OÜ nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, teostades sõidukite tehnilist ülevaatust Maanteeametit esindavas osaühingu Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis aadressil Tallinn Xxx xxx. xxx, omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud ametiseisundit avaliku ülesande täitmiseks, st omas järelevalve- ja õiguspädevust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga tagada turvaline mootorsõidukite liikluskeskkond, et mootorsõidukite liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras ja kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid kõrvale mootorsõidukite liiklusest, olles suunatud oma tegevuses sellisel viisil avaliku ülesande täitmisele, pani toime järgmised ametialased kuriteod: Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 21.09.2015.a. kella 18:21-18:29 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel R Llt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele

vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2706127 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr XXX sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2706127 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr XXX tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 01.10.2015.a. kella 15:46-15:52 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel J Žilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, J Ži valduses olnud ja J Ži poolt Andrus Tealasele tehnilise ülevaatuse teostamiseks üle antud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2725985 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr xxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2725985 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr xxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 07.10.2015.a. kella 17:09-17:19 vahel Andrus Tealase (Tealane) vahendusel I Pilt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2736844 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr xxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2736844 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr xxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Andrus Niinberg, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunktis aadressil Tallinn, Xxx xxx xxx, võttis 07.10.2015.a. kell 17:49-17:51 vahel Andrus Tealaselt altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, P Bile kuuluva sõiduki Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2736952 ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele nr xxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr K.2736952 edastas Andrus Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning

registreerimistunnistuse nr xxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist Andrus Tealasele. Sellise tegevusega rikuti Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikuti Xxx Xxx OÜ ja Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas. Sellise tegevusega pani Andrus Niinberg ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise st vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ning ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, so KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. ANDRUS TEALAST (Tealane) süüdistatakse selles, et tema leppis 27.04.2015.a. ja 28.04.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid A OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr A VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 28.04.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr A, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr A Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 12:10-12:12 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr A ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr A vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr A ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise vajaduses, selle tegemise aja, koha ja tingimused ning sõitis 16.05.2015.a. sõidukiga Xxx xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 21.05.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le kuuluvale ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse

teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 21.05.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 14:26-14:34 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 01.06.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusoo ja T N’iga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 03.06.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx XXX reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein T N’i huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest T Nilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Aleksei Jakovleviga kokku mootorsõidukile Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise vajaduse, selle tegemise aja, koha ja tingimused ning sõitis 05.06.2015.a. sõidukiga Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Aleksei Jakovlevi huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot Vladimir Jakovlevile kuuluva ja Aleksei Jakovlevi kasutuses oleva sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis J Pga kokku viimasele kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 12.06.2015.a. enda valdusesse J P sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 60 eurot. Seejärel sõitis Andrus Tealane 13.06.2015.a. J P sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 11:20-11:23 vahel maksis vahendajana tehnilise ülevaatuse teostamise ajal mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B altkäemaksu J P huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Plt tehnilisele ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis N Šga kokku viimase kasutuses olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas, kuid vähemalt 13.06.2015.a. enda valdusesse N Š sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 13.06.2015.a. N Š sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 11:20-11:23 vahel maksis vahendajana tehnilise ülevaatuse teostamise ajal mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B altkäemaksu N Š huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest N Š’lt tehnilisele ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise vajaduses, selle tegemise aja ja koha ning sõitis 15.06.2015.a. sõidukiga Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx-Xxx XXX x reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 03.07.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal

andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal, aga vähemalt mõni päev enne 15.07.2015.a. kokku J Žiga tema valduses ja remondis oleva, kuid N Tile kuuluva, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 15.07.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx J Ži remonditöökojas asukohaga xxx koos registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 50-60 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 12:11 ajal tehnilise ülevaatus eläbiviimsie käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein J Ži huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusooga kokku K Si’le kuulunud ning T K kasutuses olnud mootorsõidukile Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise vajaduses, selle tegemise aja ja koha ning sõitis 20.07.2015.a. sõidukiga Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis R Lga kokku viimase kasutuses olevale, kuid S Kle kuuluvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas xxx juurest, kuhu R L oli sõiduki vastavalt kokkuleppele toonud koos registreerimistunnistuse ja sularahaga ning sõitis 08.08.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse OÜ Xxx Xxx asuvasse tehnoülevaatuspunkti, kus ajavahemikus 16:20-16:35 tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale G B altkäemaksu R L huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest R Llt tehnilisele

ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusoo’ga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 24.08.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusoo ja T N’iga kokku mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 02.09.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M T N’i huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest T Nilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusooga kokku mootorsõidukile Xxx xx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha ning sõitis 05.09.2015.a. sõidukiga Xxx xx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M Mart Tõnusoo huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx xx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx xx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 05.09.205.a. I Jiga kokku sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel kohtus 05.09.2015.a. I Jiga Tallinnas Xxx xxx xxx asuva Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti juures ning sõitis 05.09.2015.a. kella 10:56-11:03 vahel sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus maksis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M altkäemaksu tehnilise ülevaatuse teostamise ajal I Ji huvides ja temalt saadud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1

sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest I Jilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 09.09.2015.a ja 10.09.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 10.09.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 14:51-14:59 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal Mart Tõnusoo’ga ja R Niga kokku sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse järgse VIN koodiga XXX (tegelik VIN kood XXX), tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, sõitis 17.09.2015.a. ajavahemikul 18:40-18:53 sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahandajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M R Ni huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest R Nilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku U Dega DŽ Xxx xxx OÜ-le ja U D vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, mis järel sai enda valdusesse täpselt tuvastamata kohas ja ajal mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 18.09.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 17:55 – 18:04 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M U De huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Altkäemaksu vahendamise eest U Delt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku U Dega xxx OÜ-le ja U D vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, mis järel sai enda valdusesse täpselt tuvastamata kohas ja ajal mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 19.09.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx Xxx xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 10:16 -10:20 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M U De huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest U Delt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis R Lga kokku viimase kasutuses olevale, kuid S Kle kuuluvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 21.09.2015.a. Tallinnas, xxx asuvas xxx tankla parkimisplatsil enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ning sõitis sõidukiga Xxx Xxx OÜ ülevatus punkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus kella 18:21 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg altkäemaksu R L huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest R Llt tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 21.09.2015.a., 29.09.2015.a. ja 30.09.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses remonttööde teostamiseks olevale Xxx Xxxupp kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 30.09.2015.a. enda valdusesse menetlusega täpselt tuvastamata kohas sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 14:09 – 14:17 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal, aga vähemalt 01.10.2015.a. kokku J Žiga tema valduses oleva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 01.10.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx J Ži remonditöökojas asukohaga xxx Tallinnas koos registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 50-60 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 15:46-15:52 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg’ile J Ži huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku I Piga temale kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga xxx tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 07.10.2015.a. enda valdusesse xxx Tallinn juures I Pi sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 07.10.2015.a. sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 17:09 – 17:19 tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg I P huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest I P’ilt tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinberg sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 13.10.2015.a. ja 14.10.2015.a. kokku politseile teadaoleva isikuga viimase kasutuses olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga xxx tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 14.10.2015.a. Tallinn Xxx xxx xxx läheduses enda valdusesse sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasumma vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 18:17-18:29 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot politseile teadaolevalt isikult saadud rahalistest vahenditest ja politseile teadaoleva isiku poolt üleantud sõiduautole Xxx Xxx xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest politseile teadaolevalt isikult tehnilisele ülevaatajale A M sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal, kuid vähemalt mõni päev enne 29.10.2015.a. kokku S Siga temale kuuluva sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sõitis 29.10.2015.a. koos S Siga Tallinnas Xxx xxx xxx asuv Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti juurde, kus sai enda valdusesse S Silt temale kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja A. Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 60-70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 15:33 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M S Si huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest S Silt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 28.10.2015.a. ja 29.10.2015.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid Xxx OÜ-le kuuluvale ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 29.10.2015.a. enda valdusesse menetlusega täpselt tuvastamata kohas sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 15:39-15:41 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 05.11.2015.a. kokku politseile teadaoleva isikuga viimase kasutuses olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 05.11.2015.a. Tallinn Xxx xxx xxx läheduses enda valdusesse sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasumma vähemalt 70 eurot ülevaatus ekindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõiduautoga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 18:54-18:57 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot politseile teadaolevalt isikult saadud rahalistest vahenditest ja politseile teadaoleva isiku poolt üleantud sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest politseile teadaolevalt isikult tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 05.11.2015.a. kokku J Žiga tema valduses oleva, kuid N Ble kuuluva ja J B vahetus kasutuses oleva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga Xxx tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 07.11.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx J Ži remonditöökojas asukohaga xxx Tallinnas koos registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 11:29 – 11:31 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein J Ži huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis täpselt tuvastamata ajal kokku U Dega xxx OÜ-le ja U D vastutavas kasutuses oleva mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, mis järel sai enda valdusesse täpselt tuvastamata kohas ja ajal mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga vähemalt 70 eurot tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 09.11.2015.a. mootorsõidukiga Xxx Xxx Xxx xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 14:31 – 14:46 ajal tehnilise ülevaatuse teostamise ajal maksis vahendajana altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M U De huvides ja tema poolt antud rahalistest vahendistest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest U Delt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 09.12.2015.a. R Niga kokku sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse järgse VIN koodiga XXX (sõiduki tegelik VIN kood XXX), tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, kohtus 10.12.2015.a. kella 17:20 ajal R Niga Tallinnas Xxx xxx xxx OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunkti juures ning sõitis 10.12.2015.a. ajavahemikul kell 17:32-17:39 sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus tehnilise ülevaatuse teostamise ajal andis vahendajana mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale A M R Ni huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest R Nilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 02.01.2016.a. kokku J Žiga temale kuuluva sõiduki Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja

koha, misjärel sai 04.01.2016.a. enda valdusesse sõiduki Xxx XXX reg nr xxx J Ži remonditöökojas asukohaga xxx Tallinnas koos registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasummaga vähemalt 50-60 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx XXX reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 10:33-10:37 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale Marti Stein J Ži huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx XXX reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx XXX reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx XXX reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 21.01.2016.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid A A’le kuuluvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 21.01.2016.a. enda valdusesse menetlusega täpselt tuvastamata kohas sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 13:25-13:27 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 07.04.2016.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 07.04.2016.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 11:50-11:53 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis N Šga kokku viimase kasutuses olevale sõiduautole Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 15.04.2016.a. xxx Tallinnas enda valdusesse N Š sõiduauto Xxx Xxx reg

nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 tehnilise ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane 15.04.2016.a. Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus kella 18:34-18:38 vahel maksis vahendajana tehnilise ülevaatuse teostamise ajal mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein altkäemaksu N Š huvides ja tema poolt antud rahalistest vahenditest menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest N Š’lt tehnilisele ülevaatajale Marti Stein sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 15.04.2016 ja 19.04.2016.a. kokku politseile teadaoleva isikuga viimase kasutuses olevale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai 19.04.2016.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja Andrus Tealase poolt nimetatud rahasumma vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 14:29-14:40 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot politseile teadaolevalt isikult saadud rahalistest vahenditest ja politseile teadaoleva isiku poolt üleantud sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest politseile teadaolevalt isikult tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 18.04.2016.a. ja 19.04.2016.a. kokku J Žiga viimase valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid A OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx xxx VAN reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha, misjärel sai menetlusega täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 19.04.2016.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 70 eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 12:27-12:31 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale A M menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja A M kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema leppis 03.08.2015.a. ja 05.08.2015.a. kokku S Siga teades, et S S töötab J Ži heaks viimase remonditöökojas aadressil xxx, Tallinn ja väljendab J Ži kavatsusi ja tahet, J Ži valduses seoses remonttööde teostamisega olevale, kuid xxx OÜ-le kuuluva ja xxx kleebiseid kandvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga

XXX tehnilise ülevaatuse teostamise aja ja koha. Seejärel sai Andrus Tealane menetluse käigus täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid vähemalt 05.08.2015.a. enda valdusesse sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx xxx, registreerimistunnistuse ja sularaha täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt xxx eurot ülevaatuse kindlaks läbimiseks. Seejärel sõitis Andrus Tealane sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx Tallinnas Xxx xxx xxx asuvasse Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkti, kus kella 17:15-17:22 vahelisel ajal tehnilise ülevaatuse läbiviimise käigus maksis vahendajana altkäemaksu tehnilisele ülevaatajale G B menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot J Ži poolt antud rahalistest vahenditest ja J Ži poolt üleantud sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja G B kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Altkäemaksu vahendamise eest J Žilt tehnilisele ülevaatajale G B sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx ülevaatuse positiivse läbimise eest, jättis Andrus Tealane endale tasuna vähemalt 10 eurot. Sellise tegevusega pani Andrus Tealane toime altkäemaksu vahendamise, so KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis E B’ilt vastu sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 16.05.2015.a. kell 09:05-09:23 vahel Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis E B’ile kuuluvale sõidukile Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale R V’le, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja R V, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis K Tilt vastu sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 23.05.2015.a. kell 11:40-11:45 vahel Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis K Tile kuuluvale sõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks.

Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis T S Iilt vastu sõiduki Xxx xxx reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 06.06.2015.a. kella 12:15-12:19 vahel Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis T S Iile kuuluvale sõidukile Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Marti Stein, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Marti Stein, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Samuti süüdistatakse Andrus Tealast selles, et tema võttis P Bilt vastu sõiduki Xxx XXX reg nr xxx, registreerimistunnistuse ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis 07.10.2015.a. kell 17:49-17:51 vahel Tallinnas Xxx xxx xxx asuvas OÜ Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis P Bile kuuluvale sõidukile Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnoülevaatuse teostamise käigus menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale Andrus Niinbergile, et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha eest jättis tehniline ülevaataja Andrus Niinberg, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, sõiduki Xxx XXX reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. Sellise tegevusega pani Andrus Tealane toime altkäemaksu andmise isiku poolt, kes teeb seda vähemalt teist korda, so KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MART TÕNUSOO’d süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga saada mootorsõidukite registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis Andrus Tealase (Tealane) vahendusel menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu iga tehnilist ülevaatust ja tehnilise korrasoleku märget registreerimistunnistusele vajava mootorsõiduki kohta Xxx xxx. xxx Tallinn asuva tehnoülevaatuspunkti OÜ Xxx Xxx mootorsõiduki tehnilistele ülevaatajatele, kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära nende ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jätsid vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud mahus ja nõuetele tehnilisele ülevaatusele toodud mootorsõidukid kontrollimata ning tunnistasid sõidukid tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Mart Tõnusoo andis Andrus Tealasele üle mootorsõiduki koos registreerimistunnistuse ja tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest tehnilisele ülevaatajale altkäemaksuks mõeldud rahaga, ning Andrus Tealane vahendas Mart Tõnusoo poolt altkäemaksu andmist mootorsõidukite tehnilistele ülevaatajatele järgmiste mootorsõidukite eest:

16.05.2015.a. kell 10:50-10:58 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx-Xxx XXX D reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale G B. 16.05.2015.a. kell 11:46 – 11:54 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale A M. 01.06.2015.a. kell 12:28-12:30 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale Marti Stein. 03.07.2015.a. kell 17:33-17:35 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale Marti Stein. 20.07.2015.a. kell 18:49 – 18:50 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale A M. 24.08.2015.a. kell 17:36 – 17:46 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale Marti Stein. 05.09.2015.a. kell 13:47-13:49 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx mootorsõidukile Xxx 100 reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale A M. 02.10.2015.a. kell 16:36-16:37 vahelisel ajal teostati tehniline ülevaatus Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Tallinnas Xxx xxx xxx haagisele xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX altkäemaksu andes tehnilisele ülevaatajale G B. Sellise tegevusega pani Mart Tõnusoo toime altkäemaksu andmise isiku poolt, kes teeb seda vähemalt teist korda, so KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti süüdistatakse Mart Tõnusoo’d selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Andrus Tealasega vahendas altkäemaksu andmist Xxx Xxx OÜ tehnilisele ülevaatajale Marti Stein 03.06.2015.a. mootorsõidukile Xxx Xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamisel eesmärgiga saada sõiduauto Xxx Xxx XXX reg nr xxx tehniline ülevaatus läbituks ja registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge ja seda järgmistel asjaoludel. 03.06.2015.a. kella 14:43 ajal võttis telefoni teel Mart Tõnusooga ühendust sõiduki, Xxx Xxx XXX reg nr xxx, omanik T N, et paluda Mart Tõnusoo abi sõidukile tehnilise ülevaatuse tegemiseks eesmärgiga saada enda sõiduauto Xxx Xxx XXX reg nr xxx registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge. Vastavalt kokkuleppele ja Mart Tõnusoo juhistele, et 70 euro eest saab ülevaatuse kindlasti tehtud, jättis T N sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx koos registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 eurot oma elukoha juurde, Tallinn xxx. Seejärel andis Mart Tõnusoo Andrus Tealasele korralduse võtta eelpool nimetatud aadressilt sõiduk Xxx Xxx XXX reg nr xxx koos sõidukisse jäetud registreerimistunnistuse ja sularahaga ning viia see Xxx xxx xxx asuvasse tehnoülevaatuspunkti Xxx Xxx OÜ. Nimetatud sõidukiga läkski Andrus Tealane 03.06.2015.a. OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus maksis vahendajana OÜ Xxx Xxx mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale, Marti Stein, altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot 70-st eurost, mille T N oli sõidukisse tehnoülevaatuse läbimiseks jätnud. Vastuteenena saadud raha eest jättis Marti Stein sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse

kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, tehes sõiduki Xxx Xxx XXX reg nr xxx registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja pitsatiga. Samuti süüdistatakse Mart Tõnusoo’d selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Andrus Tealasega vahendas altkäemaksu andmist Xxx Xxx OÜ tehnilisele ülevaatajale A M 02.09.2015.a. mootorsõidukile Xxx Xxx reg nr xxx VIN koodiga XXX tehnilise ülevaatuse teostamisel eesmärgiga saada sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx tehniline ülevaatus läbituks ja registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge ja seda järgmistel asjaoludel. Kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid hiljemalt 02.09.2015.a. võttis Mart Tõnusooga ühendust sõiduki, Xxx Xxx reg nr xxx, omaniku OÜ xxx esindaja T N, et paluda Mart Tõnusoo abi sõidukile tehnilise ülevaatuse tegemiseks eesmärgiga saada sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge. Vastavalt kokkuleppele ja Mart Tõnusoo juhistele, et 70 euro eest saab ülevaatuse kindlasti tehtud, andis T N kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata aadressil ja kuupäeval, kuid Tallinnas ja hiljemalt 02.09.2015.a. tema kasutuses oleva ja OÜ-le xxx kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx tehnoülevaatusele viimiseks Mart Tõnusoole koos sõiduki registreerimistunnistuse ja sularahaga 70 eurot. Mart Tõnusoo omakorda andis antud sõiduki 02.09.2015.a. peale kella 14:53 ja enne kella 15:37 Tallinnas xxx maja juures koos registreerimistunnistuse ja sularahaga üle Andrus Tealasele. Andrus Tealane läkski 02.09.2015.a. sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx OÜ Xxx Xxx ülevaatuspunkti Tallinnas Xxx xxx xxx, kus maksis vahendajana OÜ Xxx Xxx mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale, A M, altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot, mille T N oli Mart Tõnusoo vahendusel Andrus Tealasele andnud. Vastuteenena saadud raha eest jättis A M sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, tehes sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja pitsatiga. Sellise tegevusega pani Mart Tõnusoo toime altkäemaksu vahendamise, so KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ALEKSEI JAKOVLEV’i süüdistatakse selles, et tema eesmärgiga saada mootorsõiduki XxxXxx S xxx XXX reg nr xxx VIN koodiga XXX korraline tehniline ülevaatus igal juhul esimese korraga teostatud ning mootorsõiduki registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis Andrus Tealase (Tealane) vahendusel menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu 05.06.2015.a. kella 15:45-15:51 vahel Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis Xxx xxx xxx Tallinn tehnilisele ülevaatajale Marti Stein, kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis V J kuuluva ja Aleksei Jakovlevi kasutuses oleva sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, tehes sõiduki Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja pitsatiga. Sellise tegevusega pani Aleksei Jakovlev toime altkäemaksu andmise, so KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi; R V süüdistuses KarS § 294 lg 1; § 299 lg 1 järgi; Andrus Tealane ja Mart Tõnusoo süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 ja § 296 lg 1 järgi; J Ž süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 järgi; S S, Aleksei Jakovlev, T N, R N, I J, R L, J P, N Š, U D, I P, X L süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi; A V süüdistuses KarS § 296 lg 1 järgi, seega kokku 20 isiku süüdistuses. Kohus andis süüdistatavad 07.02.2020 kohtumäärusega üldmenetluses kohtu alla. 19.06.2020 kohtuistungil (kohtutoimik I, tl 141-150) avaldasid süüdistatavad Andrus Niinberg, Andrus Tealane, Mart Tõnusoo ja Marti Stein, et süüdistus on neile arusaadav ja ennast neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatav Aleksei Jakovlev avaldas, et süüdistus on talle arusaadav ning tunnistab end temale esitatud süüdistuses süüdi. 31.08.2020 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel N Š, I Ji, U De, I Pi, T Ni, J P, Xi Li, S Si ning A Vi suhtes. Kohus eraldas 01.09.2020 kohtumäärusega KrMS § 216 lg 4 alusel kriminaalasja eeltoodud süüdistatavate süüdistuses uude toimikusse. 07.09.2020 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse R L ja A Mi süüdistuses kriminaalasi eraldada, kuivõrd on sõlmitud kokkulepped. Kohus rahuldas taotluse ning 07.09.2020 kohtumäärusega eraldati kriminaalasjast KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasi süüdistatavate R L ja A Mi süüdistuses uude toimikusse. 07.09.2020 kohtuistungil esitas prokuratuur ka taotluse kriminaalasja osaliseks lõpetamiseks süüdistatava R V suhtes. Kohus rahuldas taotluse ning 07.09.2020 kohtumäärusega eraldati kriminaalasjast KrMS § 216 lg 4 alusel kriminaalasi süüdistatava R V süüdistuses uude toimikusse. 21.09.2020 kohtuistungil esitasid prokuratuur ja kaitsja taotluse süüdistatava G Bi süüdistuses kriminaalasja eraldamiseks eraldi menetlusse. Kohus rahuldas taotluse ning 21.09.2020 kohtumäärusega eraldati kriminaalasjas KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasi G Bi süüdistuses uude toimikusse. 19.02.2021 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse süüdistatava J Ži süüdistuses kriminaalasja eraldamiseks eraldi menetlusse. Kohus rahuldas taotluse ning 19.02.2021 kohtumäärusega eraldati kriminaalasjas KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasi J Ži süüdistuses uude toimikusse. 25.02.2021 kohtuistungil esitas prokuratuur taotluse kriminaalmenetluse osaliseks lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel R Ni suhtes. Kohus eraldas 25.02.2021 kohtumäärusega KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasja R Ni süüdistuses uude toimikusse. Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et on kõigi isikute süü on tõendamist leidnud ning palus: Andrus Tealane süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat, KarS § 296 lg 1 järgi karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetavatest karistustest raskema suurendamise teel, osaliselt karistust suurendades, mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus 30.05.2019 Harju MK otsusega mõistetud karistusega ning lugeda tolle otsusega mõistetud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega ehk mõista liitkaristus 5 aastat vangistust ja KarS § 65 lg 1 teise lause kohaselt arvestatakse eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust liitkaristusest maha. Ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 8 kuud vangistust, prokuratuur ei pea vajalikuks reaalse vangistuse täitmisel pööramist ning palub KarS § 74 lg 1, 3, 4, 5 alusel määrata katseaeg 3 aastat. Mart Tõnusoo süüdi tunnistada KarS § 298 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat 6 kuud, KarS § 296 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata karistuseks vangistus 6 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel

ning mõista Mart Tõnusoole karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus 30.05.2019 Harju MK otsusega ning lugeda kergem karistus 3 aastat 8 kuud vangistust kaetuks raskema karistuse 5 aastase vangistusega, mis Tõnusoole tolle otsusega mõisteti ja mille on ka Tõnusoo kandnud, mis kokkuvõttes tähendab seda, et Tõnusoole saab prokuratuur taotleda karistust, mis tegelikult on juba tema poolt kantud. Marti Stein süüdi tunnistada KarS 294 lg 2 p 1 järgi, karistada teda 4 aastase vangistusega, KarS § 299 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 64 lg 2 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 26.0423.05.2016 ehk 28 päeva karistusaja hulka ja mõista vangistus 4 aastat 5 kuud ja 2 päeva, KarS § 74 lg 1, 3, 4, 5 alusel katseaeg 5 aastat. Arestitud ka vara 210 eurot, KarS § 83 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos võib kohus KarS eriosas sätestatud juhtudel konfiskeerida kuriteo toimepanija vara või osa sellest kui see kuulub otsuse tegemisel toimepanijale ning kuriteo olemus, annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Käesolevas kriminaalasjas on uuritud legaalse sissetuleku ja elatustaseme erinevust kajastavat protokolli ja on tuvastatud, et aastal 2015 esines erinevus Marti Steini legaalse sissetuleku ja elatustaseme vahel summas 1130 eurot, selle konfiskeerimise tagamiseks on arestitud 210 eurot ning prokuratuur taotleb kõnealuse summa 1130 euro konfiskeerimist KarS § 832 lg 1 alusel Martti Steinilt, sh 210 euro jätmist, konfiskeerimist. Kõnealuses vaatlusprotokollis on iseenesest arvestatud või tagasi mindud ka oluliselt pikemalt ja tuvastatud elatustaseme erinevus enam kui 20 tuhande euro ulatuses kuid prokuratuuri hinnangul saab tänasel päeval piirduda ka üksnes 2015 eelduslikult kuriteoga saadud vara konfiskeerimisega. Andrus Niinberg süüdi tunnistada KarS § 294 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda 2 aastase vangistusega, süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida mitte pöörata täitmisele KarS § 74 alusel katseajaga 3 aastat. Aleksei Jakovlev süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju MK 26.06.2020 kohtuotsusega mõistetud karistusega üksikkaristustest raskema, 3 aastat ja 3 kuud, karistuse suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 4 aastase vangistuse. KarS § 65 lg 1 teise lause kohaselt tuleb arvata eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus 3 aastat 3 kuud vangistust liitkaristusest maha, ärakandmata karistuseks jääb 9 kuud vangistust, prokuratuur ei pea vajalikuks reaalse vangistuse täitmisel pööramist ning palub KarS § 74 lg 1, 3, 4, 5 alusel määrata katseaeg 1 aasta ja 6 kuud. Kaitsja Leelo Viil leidis kohtulikes vaidlustes, et tema kaitsealuse Andrus Tealase süü ei ole tõendamist leidnud, kuid kui kohus peaks näeb mingisugust süüteokoosseisu, siis leiab, et Tealase osas tuleks menetluses seoses mõistliku menetlusaja möödumisega lõpetada, pidades silmas mitte niivõrd ajafaktorit, vaid Tealase tervislikku seisundit, neid konkreetseid tegusid, mis tema suhtes on aset leidnud ja teiselt poolt seda, et ta on olnud allutatud kolmele üldmenetusele, ja sellisel juhul ka menetluskulud võiksid jääda tervikuna riigi kanda tervikuna. Süüdistatav Andrus Tealane ütles viimases sõnas, et ei ole musternäidis ja on elus vigu teinud aga leiab, et prokuratuur suhtub väga ühekülgselt ning jätab kohtu otsustada. Kaitsja Madis Mahlapuu leidis kohtulikes vaidlustes, et tema kaitsealusele Andrus Niinemäele süüdistuses esitatavad teod on täielikult tõendamata, on oletuslikud, ega ole sisustatud tõenditele rajanevate faktiliste asjaoludega ning tema kaitsealune tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista kõikides süüdistuse punktides. Süüdistatav Andrus Niinberg viimases sõnas ütles, et loodab, et kohus saab aru, mis on õige, mis on vale. Kaitsja R Laid leidis kohtulikes vaidlustes, et esitatud süüdistus, puudutavalt Marti Stein’i väidetavat kuritegelikku käitumist, on kõikides episoodides oma sisult oletuslik ning ei leidnud

mitte üheski episoodis kohtulikul uurimisel tõendamist, mistõttu palub mõista Marti Stein esitatud süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja KarS § 299 lg 1 järgi õigeks. Süüdistatav Marti Stein ütles viimases sõnas, et tal ei ole kaitsja kõnele palju lisada aga kindlasti ta ei ole võtnud altkäemaksu ega sõlminud mingeid lepinguid kellegagi. Kaitsja Tanel Mällas kohtulikes vaidlustes karistuse osas seisukohta ei võtnud, leidis, et tema kaitsealune Mart Tõnusoo on oma karistuse ära kandnud ja tuleb õigeks mõista talle inkrimineeritud kuritegudes. Süüdistatav Mart Tõnusoo tõi viimases sõnas välja ebatäpsusi stenoxxxammis ja ütles, et teab, kus midagi valesti teeb ja kui ongi niimoodi, on karistuse ära teeninud, siis kannab selle karistuse ka ära, aga juurde kirjutusi teha ja manipuleerimine, need asjad talle räigelt ei meeldi. Kaitsja Alar Neiland leidis kohtulikes vaidlustes, et tema kaitsealune Aleksei Jakovlev sai aru, et maksab Tealasele teenuse eest ja palub mõista Aleksei Jakovlev temale inkrimineeritud teos õigeks, hüvitada vastavalt kohtule varasemalt esitatud kirjalikule taotluse süüdistatavale tekitatud kahju ja jättes menetluskulud täielikult riigi kanda. Süüdistatav Aleksei Jakovlev ütles viimases sõnas, et see raha, mis andis Tealasele, ei olnud antud altkäemaksuks, isegi mõtetki ei olnud kellelegi raha anda tehnoülevaatuse eest.

Vigade astmete puhul väga ohtliku vea puhul ei tohi liikluses sõita, ohtliku vea puhul võib liikuda töökoda-parkimiskoht-ülevaatuspunkt, kui on vähem ohtlikud vead, siis võib ringi sõita. Kui on pandud kordusülevaatus võib ringi sõita, kuu aja jooksul peab vead parandama ja kui kuu aja jooksul pöörduda samasse ülevaatuspunkti, ei pea ülevaatuse eest juurde maksma, kui seadmeid ei kasutata. Kliendid jõudsid temani tuttavate-tuttavate-tuttavate kaudu ja klientide kaudu ja igaüks võis tema poole pöörduda, piire ei olnud. Kliendid jätsid tema juurde sõidukeid erineva pikkusega aegadeks, tundideks, päevadeks, olenevalt, kas oli vaja remonti teha. Kui oli vaja remonti teha, siis oli auto tema juures, 2015-2016 kasutas M töökoda. Kil, perekonnanime ei mäleta, oli töökoda Ml, X-M tänaval. Tegemist oli avaliku töökojaga ja kuna aitas seal erinevaid töid teha, siis sai seal oma tuttavate autosid ka parandada. Oli ka A Mi töökoda XX xxx ääres ja J Ži juures käis ka, tal oli kaks tõstukit, vahest sai ise seal tõstukit kasutada ja remontida seal mingit tuttava autot. M käis remonditöökojas. Firma xxx sõidukiteid viis ka tehnokontrolli või tehnoülevaatusele. Xxx sõidukeid oli poole rohkem, millega ülevaatusel käis, kui see, mis on süüdistuses. Kui keegi klient soovis ülevaatust, siis kõigepealt kontrollis tehnilist korrasolekut, nt diiselmootorite puhul olid mootorid umbes, mida sai korda madalamal käigul kõrgete pööretega sõites, nt esiklaasi mõra puhul olenes, kus mõra on, kas saab ülevaatuselt läbi. Jakovlevi auto puhul oli mõra paremal üleval nurgas, ei olnud juhivaateväljas, ei jäänud kojamehe alla, seega ei olnud ülevaatusel see probleem. Kui leidis probleemi, vea, mis oleks mõjutanud ülevaatust, tegi reeglina korda. Kui inimene oli Makroflexi lasknud, siis peitis selle lihtsalt ära, lihvis ja lasi värvi peale, tehnoülevaataja silmis oli see korras, tal ei ole õigust proovida, kas see on plekk või Makroflex, kere korrasolek sõltus visuaalsest korrasolekust. Kindlasti peitis teataval määral puudusi tehnoülevaatajate eest, sest sellest olenes tema teenistus ja kui auk on täidetud Makroflexiga, siis see annulleeris teravad servad ja ei olnud ohtlik. Sellise töö puhul pahtel maksis mõned sendid, Makroflex alla euro, pihustus värv 2-4 eurot. tavaliselt olid need kohad auto all servas nii neid töödeldi ja siis peale käis kivikaitsevärv, see oli veel odavam. Sõidukitega seotud teadmised on praktilised, diagnostikat ei tee sõidukitele, aga peaaegu kõike muud, ehk kere remontida, keevitada, mootorit remontida, generaatorit, radiaatorit, kõiki selliseid asju vahetada. Kliendid maksid selle eest, et ta sõidukeid kontrollis, tegi töid ja aitas ülevaatust korraldada, see oli tema teenustasu. Kliendid maksid tema aja eest, tema teadis, mida korda teha, kui autol oli midagi viga ja teiseks nende aeg, tema seisis klientide eest järjekorras, selle eest olid inimesed nõus maksma. Tema ei ole kindlasti ainuke, kes sellist teenust pakub. Klientide käest küsitud raha oli suurem kui ülevaatuse hind, kuna nad maksid selle eest, et ta teeks seda teenust, käiks ülevaatusel ja tooks auto tagasi. Kui midagi on vaja teha, siis teeb korda, kasvõi see, et auto puhtaks teha või midagi ära vahetada. Kui käis Laaxxxis ülevaatuspunktis, ise elab xxx ja sõidab sinna Xxx xxx’ga, seega kui saab ülevaatusel käimise eest 30 eurot, läheb sellest pool juba bensiini peale. Kui ta oleks ülevaatajatele veel mingit meelehead maksnud, siis oleks ülevaatusel käimise eest ise peale maksma. Isiklik ajakulu oli xxx kohale sõitmiseks pool tundi ja edasi sõltus kui kiiresti ülevaatusele sai ja kaua see aega võttis, teinekord ootasid 3 tundi, kui järjekorda ei olnud, said kohe. Aastaid tagasi oli ülevaatus kindlasti pikem, hiljem kui sai käidud samas ülevaatuspunktis, siis kui ülevaataja ütles, et mine vaheta mingi pirn ära, siis läks tagasi, vahetas ära ja läks uuesti ülevaatusele. Hiljem tekkis usaldus, et ta teeb niikuinii auto korda, võib olla vaadati mõnedele asjadele läbi sõrmede, ei oska öelda, aga igakord kui teda saadeti tagasi siis hiljemalt järgmine päev oli tagasi ja see asi oli korda tehtud. Oli piisavalt sõidukeid, millega pidi ülevaatuse läbimiseks mitu korda käima, sest töökodades ei ole selliseid aparaate nagu ülevaatuspunktis, ei saa ise gaasi ja pidureid testida. Remontööde ja puhastamise puhul oli ajakulu txxxt, remontide eest maksid kliendid eraldi aga üldiselt üle 30 euro enda töö eest ei võtnud, isegi kui remonti tegi, sest siis pöördusid inimesed uuesti tema poole kui midagi juhtus, kui olid varem tema tööga rahule jäänud ja siis soovitavad ka tuttavatele. Arvab, et kokku oli aasta jooksul kliente paarisaja ringis, mõned käisid mitu korda, mõned olid ühe korra kliendid. Oli ka selliseid, kes pöördusid pidevalt nagu Tõnusoo Mart, et kas ta tahab raha teenida ja mõne töö ära teha. Tõnusood tunneb vist 2000 aastat, võib olla varem, hakkasid suhtlema auto remondiga seoses. Tõnusood peab heaks tuttavaks, nii mõnegi autoga on tema juurde ülevaatusele sattunud aga mingeid lähedasi suhteid ei ole. Tema käest sai ka varuosi. Tõnusoo on erinevate teenuste eest ikka raha maksnud. Mit tundis rohkem, käis tema remonditöökojas oma autosid remontimas või lasi tema töömehel

remontida, kuna tal oli tõstuk ja kanal. Teiste süüdistatavatega on suhelnud ainult tööalaselt. Varasematest süüdistatavatest teadis ülevaatuse töötajaid, autode omanikke, aga Xxxi endiseid autojuhte ei teadnud. Jakovlev on Mardi tuttav. Tema mingi autoga on ülevaatusel käinud, teab, et tal on mitu autot. Jakovlevi ja Xxxega seoses imestas, et prokurör tahtis teda siin eksitada, et ise mäletab hästi, et Jakovlev läks Tõnusooga kindlustust tegema ja tema ise ülevaatusele, oli veel lootus, et kindlustus saab enne ära tehtud kui ülevaatusel andmeid sisestama hakatakse. Käis paljudes ülevaatuspunktides aga xxx punkt oli selline, kus ei küsitud lisaraha ja ei püütud sind lolliks teha, räägiti täpselt, mis autol viga on ja mida korda teha, vigu juurde ei mõeldud. Usaldas neist kõiki töötajaid, aga Miga suhtles tihedamalt. Üldiselt proovis tema juurde ülevaatusele saada. Arvas, et mida rohkem autosid neile toob, seda rohkem ka palka saavad, on kasulik neile. Ei olnud nii, et tema sai kõigega läbi, mitu korda saadeti ta sealt ka välja. Alguses, kui seal ülevaatuspunktis hakkas käima, siis pandi ikka kordusülevaatuse tempel ka ja saadeti tagasi. Aastatega tekkis aga selline usaldus, et nad ei hakka seal midagi tegema, et ta tehku asjad korda ja siis tavaliselt oligi umbes tunni pärast tagasi, suuremate asjade puhul järgmisel päeval. Tekkis usaldus, et kui talle öelda, et korda teha, siis teeb ka. Ei mäleta, kes ülevaatuse töötajatest teda rohkem tagasi saatis, tema arvates tema seal käidud aastate jooksul on kõik ülevaatajad teda tagasi saatnud, on olnud juhuseid, kus teda on tagasi saadetud ilma autot üle vaatamata ja viidatud, et mingid asjad tuleb korda teha ja siis tagasi tulla, Andrus Niinberg ja Marti Stein on tagasi saatnud. Kuna nad nägid, et käib koguaeg Mi juures, siis võib olla oli selline asi, et kui nähti viga, ei tehtud ülevaatust lõpuni, ei võetud raha ja saadeti viga parandama, ei pidanud siis kaks korda ülevaatuse eest maksma. Selles ülevaatuspunktis käimiseks oli ka põhjuseks see, et aidati, teha, et kui mingi tuli ei põlenud, lubatud tuua kõrvalt bensiinijaamast uus pirn, ei saadetud tagasi veaga, mille parandamine võis võtta 5 minutit. Sellisel juhul on keeruline uuele ostjale selgitada, miks kordusülevaatusel pidi käima, pigem ostja kahtleb selgituses, et tegemist oli tulega. Üldiselt ei olnud põhjust ülevaatajat valida, kuigi teadis, kes millele konkreetselt rohkem tähelepanu pöörab. Seda ei olnud, et ta planeeriks, millise ülevaataja juurde minna, seda isegi ei saanud teha, sest oli elav järjekord ja ülevaatajad võtsid seal autosid järjest aga rohkem püüdis Mi juures käia, kuna suhtles temaga rohkem, kuid üldiselt olid autod nii korda tehtud või vead peidetud, et ei valinud väga, kelle juurde läheb. Isegi kui ei oleks ülevaatuselt läbi saanud, oleks põhjuse teada saanud ja selle korda teinud ja ikka lõpuks ülevaatuselt läbi saanud. Tal ei olnud mõtet maksta kelleelgi meelehead, niikuinii remontis auto ära, kui oleks kellelegi meelehead maksnud, oleks ise vähem raha saanud. Ei ole xxx ülevaatajate vastutulelikkust kuidagi kompenseerinud, ei ole neile mingit hüvitist maksnud. xxx ülevaatuspunktis ei maksnud seoses tehnoülevaatustega kunagi mingit muud raha, kui see, mis hinnakirjas oli. Kui käis tehnokontrolli tegemas, siis ülevaataja üles, et pane kassasse palju ise arvad, kui nt tehti pidurite kontrolli. Ülevaataja kätte mingeid summasid ei andnud. Ei tea, kuidas kassast raha edasi liikus. Oli kaks kassapidajat kassade juures, erinevates vahetustes. Alati maksis hinnakirja järgi ja kassasse. Tema ise maksis alati sularahas. Ei tea, milline kassa füüsiliselt välja nägi, kui tehnokontrolli eest viis sinna mingi summa, siis pani selle üle ääre sinna ja kassapidaja pani kassasse, nägi, et raha pandi kassasse. Kassasahtlit hästi ei näinud, et kuidas see kinni käis, arvuti oli ees, arvab, et eks mingi võtmega oli. Kviitungit kunagi ei võtnud, vaid siis kui klient soovis, nt D tahtis alati kviitungit. Reeglina inimesed ei tahtnud tšekke. Xxxi autodele ei võtnud kviitungit, seda ei küsitud temalt. Kui oleks vaja olnud, oleks kassapidajalt küsinud ja ta oleks välja lasknud A4 peal selle. A Miga oli tihedamad suhted aga ka tööalased, tal oli oma remonditöökoda, kus lasi oma autosid remontida vahel, vahel remontis ise ja maksis Mile selle eest raha, et sai tema töökoda kasutada. Kui keegi tal seal midagi keevitas, siis maksis teenuse eest raha. Ži töökojas on tõstuki peal näinud kõiki Xxxi busse, kõik olid seal remondis ja oli juttu sellest, et homseks saab korda ja homme peaks ülevaatusele minema. Üldiselt on tema teenustasu 30 eurot, mõnikord küsis rohkem, nt 40 eurot, kui oli vaja veel mingeid lisatöid, liiga palju ei küsinud, et oleks konkurentsi võimeline. Osad kliendid kauplesid, siis võis neilt ka vähem võtta, nt 25. Xxx autode puhul oli see summa kindel, kokku oli lepitud, et ülevaatuse hind, pluss 30 eurot talle. Raha ümbrikus ja dokumendid olid autos, Žilt sai võtme. Mart Tõnusoo puhul võis küsida vähem, sest tal oli alati mingeid töid pakkuda, kus oli ka teenimisvõimalus, R L võis rohkem anda, ja ta võis ka teinekord küsida vähem, ei oska täpselt iga kliendi osas välja tuua. Võõrastelt võttis kindlasti 30 eurot. Tasu tavaliselt ei

sõltunud sellest, kaua järjekorras seisis, kõik olenes kliendist, mitte autost. Mõningaid autosid mäletab inimeste järgi, mõningaid tehtud tööde järgi, reeglina autosid reg. märgi järgi ei mäleta. Jäävad meelde seigad, mis on seotud kellegi jutuga tol momendil. Marti Steini nimepidi ei teadnud, nägupidi teadis, et ta on ülevaataja. Andrus Niinbergile ei ole kunagi andnud raha, et ta teostaks ebaseaduslikult tehnilise ülevaatuse, ei ole talle üldse mingit raha andnud. Ei tea palju Xxx Xxx’is töötajaid kokku oli 2015-2016, ega ka praegusel ajal. Marti Steinilt ei ole kunagi palunud, et ta tasuks hinnakirja järgse summa kassasse, ei ole talle mingit raha andnud ega ole ka püüdnud seda teha. See, kui sõidukil on all kulunud naastrehvid, naaste enam ei ole, siis see ei ole ülevaatuse läbimise takistuseks, kuna seal saab üksikust naastud ära võtta, mis veel alles ja sellised rehvid kõlbavad aastaringseks kasutamiseks markeeringu järgi ning selliseid juhtumeid on tal olnud. Nt Martin Tõnusoo Xxx Xxx, kust kangutas naastud välja. Mart Tõnusoo ei ole kindlasti kunagi käskinud tal kellelegi tasuda tehnoülevaatuste eest altkäemaksu, ta ei suuda oma pojalegi midagi käskida teha, pole käsutaja tüüp. 26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja T V ütluste (kohtuköide II, 173 pöördel – 179 pöördel) kohaselt on töötanud OÜ’s Xxx Xxx sekretär-kassapidajana 6-7 aastat, võib olla rohkemgi ja tänase päevani. Vormistab tšekke, võtab raha vastu ja kui nad mõõdavad autodel andmeid, tuleb väljatrükk ja tema kirjutab selle pealt andmed. Tööülesanded ei ole aja jooksul muutunud. Xxx Xxx tegeleb auto tehnilise ülevaatusega. On ülevaatuse ruum ja tema tööruum on seal kõrval, eraldi ruum. Töötab xxxaafiku alusel, üks tööl, üks vaba. Tehnoülevaatajad töötavad samamoodi, üle nädala, töötajatel olid oma vahetused. Marti Stein ja Andres Niinberg ei olnud tema vahetuses. Temaga ühes vahetuses olid R V, B ja M. Teises vahetuses oli tööl inimene, kellel samad ülesanded nagu temal. Tuli tööle umbes kuu aega enne politseioperatsiooni 2015, enne teda oli seal üks teine inimene. Vahepealsel ajal, enne kui uus kassapidaja leiti, täitsid neid ülesandeid mehed ise. See vahepealne aeg võis olla paar nädalat, ei mäleta täpselt, oli ammu aega tagasi. Selline tööxxxaafik on kogu aeg nii olnud. Kui keegi ei saanud oma vahetuses töötada, siis vahetati omavahel, tema ise vahetas mõnel üksikul korral teise kassapidajaga, kui kellelgi oli vaja olla puhkusel. Tehnoülevaatuse tegemine maksis tol ajal sõidukile 40, kaubikule 50. Hinnakiri oli seina peal üleval, või helistati ja küsiti. Ülevaatuse eest maksti kõige lõpus, siis kui oli lõppvormistamine. Tunnistaja juurde kõrvalruumi oli vaja tulla maksma ülevaatuse eest, kui küsiti, andis tšeki. Ka 2015, 2016 sai pangakaardiga maksta, kui maksti sularahas, andis tšeki siis, kui sooviti. Arveldas ikka kliendiga, tehnoülevaataja ei toonud kunagi raha. Andrus Tealast teab, sest tõi auto ülevaatusele ja tema võttis vastavalt hinnakirjale raha. Nägi, et Tealane käis seal palju, erinevate autodega, täpselt ei tea, mis sõidukiga kuna oli sinna poole seljaga, vaatas rohkem, mis kategooria sõiduk on tehnilise passi alusel, siis teab kuidas raha võtta. Hakkas käima paar aastat enne politseioperatsiooni. Vahepeal pikka aega ei käinud. Tealase suhtlus oli selline nagu ta teaks kõiki, tunnistaja seda aga kindlalt väita ei saa, tundus hea suhtleja. Vahest rääkis juttu, vahest mitte, oli erinevalt. Andrus Tealane maksis ülevaatuse eest sularahas, tšeki andis siis kui küsiti aga ei mäleta, et Tealane oleks soovinud. Sisestas ARKi andmebaasi ARIS kõik andmed, mis tulid väljatrüki pealt, pidurid, heitgaas, mille ülevaataja välja printis. Kõik tulemused olid ühe paberi peal, kui need olid eraldi tehtud, pidurid, heitgaasid, taadeldud mõõteseadmed andsid tulemused. Alguses tegid ülevaatajad ise kõike, aga tunnistaja pakkus abi, küsis, kas ta võib ise need andmed sisestada, et siis saab kiiremini ja ülevaatajad olid nõus. Tema sisestas ainult andmed väljatrüki pealt ja edasi täitis ülevaataja, pani vead kirja, otsuse. Andmete sisestamise lõpus prinditi paber välja, mis läks Xxx Xxx arhiivi. See infosüsteem oli seotud Maanteeametiga. Tema teada 2015-2016 oli ARISe infosüsteem, hiljem tuli ARIS 2. Tol ajal oli, et isiku nimi, kes auto ülevaatusele tõi, läks ka infosüsteemi, seal oli selleks lahter, enam ei ole alates andmekaitseseadusest. Selleks, kas küsis dokumenti, küsis inimeselt nime või vaatas tehnilise passi pealt, kõik kolm varianti olid, kasutas ühte neist variantidest. Inimene ise ei ütle, et nt vaatas tehnilise passi pealt, ta ikka küsis inimeselt nime. Kui inimesel nt dokumenti ei olnud, siis küsis nime, kui ei, siis oli ka olukordi, kus tehnilise passi pealt kirjutas nime. Selle isiku nime, kes tehnoülevaatusele tuli, nende kontrollkaardil ei kajastu, need on salastatud, nende tehnoülevaatuse kontrollkaartidel ei ole ühtegi nime. Prokuröri tutvustatud kontrollkaart on teistsugune, Maanteeameti välja antud, ARISe programmist. Neil endal on vaade hoopis teistsugune, suurelt „kontrollkaart“ peale

kirjutatud ja väga palju asju ei tule peale, juba sel ajal ei olnud esitaja nime, need olid salastatud. Tema sisestab andmed ARIS programmi, kuid ei tea, kuidas Maanteeamet neid näeb. Kui paneb programmi kinni, siis enam nEe andmetele juurde ei pääse ja neid enam ei näe. Andrus Tealase nime kuulis esimest korda uurija käest, temale seda nime ei öeldud. Võis olla nii, et kui Tealane tõi sõidukid ülevaatusele, võeti nimi registreerimistunnistuselt. ARISe süsteemi pani andmed ära kohe kui testi vastused tulid, mehed tõid talle välja trükitud testi, see kõik tehti enne ära kui inimese tasus ja ära läks. Xxx Xxxse jäid testid piduri ja heitgaasi andmetega. Ülevaatuse teostajad sel ajal kandsid andmebaasidesse vead, siis ta aitas neid. Nüüd teeb ise neid kandeid, sest asi on natukene muutunud. Kontrollkaarte välja ei tükkinud ja ei arhiveerinud, neid oli vaja vaid siis, kui auto läks korduvale ülevaatusele, siis anti üks inimesele ja teine jäi Xxx Xxxse. Kui inimene soovis, siis see ka välja trükiti. Maanteeamet tegi kontrolle, aga mida kontrolliti, ei tea. Tavaliselt käisid kaks korda aastas, võib olla kevadel ja sügisel. Millal viimati, ei oska öelda. Klient võib vaadata ülevaatuse ruumis ülevaatust pealt või istuda ka sekretäri juures ooteruumis. Lõpus tullakse sekretäri juurde, koos ülevaatajaga vormistama. Üldiselt tahavad tšekki FIEd ja firmad. Mõõteseadmete andmeid ei saa muuta, see arvamus tuleb sellest, et ta näeb, et kohe tuleb väljatrükk, seal ei saa midagi muuta. Ise ta neid mõõteseadmeid kasutanud ei ole, kuna ei ole ülevaataja. Ülevaatuse aeg tuleb automaatselt programmi avamisest, varem avas ülevaataja ise ja tema aitas ülevaatajat, nüüd avab ise. Need avatakse ikka küllaltki alguses, ei oodata lõpuni. Nüüd on see rangem. Kajastas ikka suhteliselt testi algust, enne esimest testi avatakse, sellest ajast hakkab kajastama. Seda tõesti ei kajastanud, kui alguses tulekustutit, tõkiskingi ja muid asju kontrollis, nüüd juba läheb kohe algusest. Kui Tealane tõi firma auto, siis ütles kohe tunnistajale, et tšekki ei ole vaja. Tal ei olnud kohustust kontrollida, kes auto ülevaatusele tõi. 12.03.2021 kohtuistungil tunnistaja T K antud ütluste (kohtuköide III, tl 71-76) kohaselt on ta Xxx Xxx OÜ tegevjuht ja juhatuse liige, juhatuse liige on samuti tema vend R K. Xxx Xxx alustas tegevust 2002, aastal, tegeleb tehnoülevaatuse ja autode remondiga, mis on eraldi suunad. Tehnoülevaatuste ja remondiga alustasid 2006 aastal Xxx xxx xxx, Tallinn. Tehnilised vahendid ülevaatuste teostamiseks tellisid Saksamaalt. Seadmed, et mõõta pidurite efektiivsust, süsihappegaasi sisaldust heitgaasides, tahmasust. Mõõteseaduse sätted olid kohaldatavad 20152016 ülevaatuspunkti seadmete tööle, seadmed pidid olema kalibreeritud ja taadeldud, mida viis läbi riik, organi nimi on XXX. Olenevalt seadmest, aga üldiselt pidi kalibreerima 1-2 a jooksul. 2015-2016 oli vaja mõõtmispunkti tunnistust, mille andis Eesti Akrediteerimiskeskus, enam seda vaja ei ole. Tema võtab ülevaatajad tööle ja koolitab neid, aga õigused ülevaatuse teostamiseks annab Maanteeamet, kes avab ARIS 2 programmis ülevaatajale õigused. 20152016 oli Xxx Xxx tööl umbes 7-8 ülevaatajat. Ülevaatuspunktis käis aastas 15-17 000 transpordivahendit, ehk siis umbes 1500 autot kuus, päevas siis 50-60. Ülevaatajad käisid tööl vahetustega, korraga oli tööl 4 ülevaatajat. Mõned tegid omavahel koostööd. Lisaks oli tööl kaks naisterahvast, kes tegelesid rahalise poolega, kassaga ja põhimõtteliselt aitasid ka ARIS 2 programmi andmete sisestamisega. ARIS 2 on kõige alus, Maanteeameti proxxxamm, mis näitab, kas on teostatud ülevaatus või ei ole, seda täidetakse vastavalt määrusele 42. Neil on Maha seadmed, Saksamaa firma seadmed, mõõtetulemused trükitakse välja paberkandjal, mille alusel sisestati andmed ARIS 2 programmi. Väljatrükid arhiveeriti vastavalt seadusele ülevaatuspunkti arhiivis 3 aastat. Ei tea, kas ja millal oli Maanteeameti poolt tähelepanu juhtimine seoses Maha seadmete mõõteandmete nö rippu jäämisega, aga tema poolt isiklikult oli antud korraldus, et päeva lõpuks peavad olema testid kustutatud, mida ise pisteliselt kontrollis, teinekord hommikuti, et ega eelmisest päevast midagi lahti ei ole. Antud korralduse andis tulenevalt Maanteeameti märgukirjast tulenevalt, ei mäleta, millal see saadeti. Maha seadmete töö eripärasid ei tea. Mõõtmisest jäi alles tulemus ainult paberkandjal mitte elektrooniliselt. Seda, kas andmeid on kasutatud, on Maanteeamet kontrollinud, 2015-2016 andmeid ei saa praegu kontrollida. Tema teada ei jäänud elektrooniliselt andmeid maha, mida saaks kasutada järgmise sõiduki puhul. Ülevaatuspunkt oli avatud tööpäevadel 9-19, laupäeval 10-17. Ülevaatajad töötasid nii, et 6 päeva tööl ja 8 vaba, aga nad võisid omavahel vahetada ka, põhimõtteliselt oli nädal tööl, nädal vaba. Kui tööpäev lõppes, lülitati seadmed välja ja hommikul uuesti sisse. 2015-2016 ülevaatuspunktis kaameraid ei olnud. Ülevaatuspunkte

kontrollitakse asjaomaste kontrollorganite poolt pidevalt, ka 2015-2016, etteheiteid ei ole saanud. Tema teada Xxx Xxx’it 2015-2016 Maanteeameti poolt ei kontrollitud. Tema teada ei ole klientide poolt pretensioone tulnud ei talle ega Maanteeametile. Ise ülevaatajate töö osas kontrolli ei teosta, tal ei ole selleks pädevust. 15 aastat tagasi läbis ülevaataja kursused, kuid eksameid ei teinud, kuna ei tahtnud ülevaatajaks saada. Kui ülevaatuse teostamise osas on pretensioon, peab seda kohe kontrollima, tunni-kahe, Mum päeva jooksul. 2-3 päevaga auto olukord muutub, auto liigub, metall väsib, mida iganes. Tema hinnangul ei saa silma järgi, fotode või video järgi, auto tehnilisele olukorrale hinnangut anda, sest ei tea, millal tehniline ülevaatus teostati, millised vigastused või mitte vigastused olid. Kuna suurem osa tulemusi saab seadmetega mõõtmisel, teatud küsimustes saab hinnangu anda visuaalselt. Xxx Xxx reg. märgiga xxx osas leiab, et kuivõrd Xxx Xxx ülevaatus toimus 21.05.2015 ja vaatlus teostati 03.11.2016, ehk 1,5 a hiljem, ei ole võimalik vastata küsimusele, kas vaatlusel leitud vigastused olid ka ülevaatuse ajal. Samamoodi ei saa Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja Xxx Xxx reg. märgi xxx osas öelda, et vaatlusel leitud vigastused olid ülevaatuse ajal olemas, kuna vaatlus on tehtud vastavalt aasta aega ja 3 kuud hiljem. Fikseerida saab vigastusi vaatluse ajal, mitte aasta hiljem. Kuivõrd Xxx Xxx XXX reg. märk xxx ei ole hiljem vaadeldud, ei saa öelda, et ülevaatusel olid probleemid, samamoodi Xxx Xxx Sxxx XXX reg. märk xxx osas, kuna sõiduki vigu kirjeldas uus ostja 4 kuud pärast tehnoülevaatust. Antud sõidukitega ta ise kokku puutunud ei ole. Puudused, mis mõjutavad ülevaatuse läbimist või mitte läbimist, peavad olema tuvastatud enne otsuse tegemist. Ei oska öelda, millal peab tuvastama tehnoülevaatuse, ülevaataja, ülevaatuspunkti tegevuses vigu, arvab, et kohe pärast ülevaatust. Marti Stein on tema juures töötanud 16 a, oskab oma tööd teha korralikult. Tema osas ei ole kunagi pretensioone olnud. Kahel naisterahval, kes aitavad ARIS 2 programmi andmeid sisestada, on antud Maanteeameti poolt selleks õigused, 2020 sügisel ja on sellest ajast alates ARIS 2 programmiga tegelenud. 2015 aastal nad andmeid ei sisestanud, tegelesid kassaga, klientidega, võtsid dokumente, andsid need ülevaatajale, pärast andsid dokumendid klientidele. Siis sisestasid ARIS 2 andmed ülevaatajad, see kes ülevaatust läbi viis. 2015 aastal oli kindlasti kaks tööliini, võib olla kolm. Kaks olid sõiduautodele ja üks veoautodele, kus seadmed olid võimsamad. Suuremale osale kaubikutele tehakse ülevaatus veoauto liini peal aga võib ka sõiduauto liini peal. Andrus Niinberg töötab tema juures umbes 10 aastat, on eriti korralik töömees. Tema osas ei ole ühtegi kaebust või pretensiooni olnud. Pikaajalised töösuhted Marti Steini ja Andrus Niinbergiga ei mõjuta tema ütlusi. Mart Tõnusood, Andrus Tealast, Aleksei Jakovlevi ei tunne. Juhatuse liikme ja omanikuna on iga päev ülevaatuspunktis kohal, pärast xxx enam laupäeviti ei ole. 2015-2016 oli enam-vähem ka laupäeviti kohal, enda tööruum oli teisel korrusel, kui käis all kohvi joomas või suitsu tegemas, jälgis töötajaid. Tema hinnangul võib auto kerele tekkida läbiv rooste 2-3 päevaga, kui see oli serva peal kuidagi varjatult. Kalibreeritud või taadeldud seadmetega kontrollitakse piduri efektiivsust, diiselmootori tahmasust, bensiinimootori 4 gaasi andmeid, pikkuseid, klaaside läbipaistvust, pea kõike mõõdetakse seadmete, mõõdulintide, nurgamõõtjatega. Veermikute kontroll, vedrud, amordid, puksid, šarniirid, roolilatt ja lõtkud, nende mõõtmiseks taadeldud või kalibreeritud seadmeid vaja ei ole. Esituledele on kontrollseade olemas. Seda, kas mõni tuli ei põle, milline on rehvide seisukord ja sobivus, kere seisukord, tehakse kindlaks visuaalselt. Margiesinduses on võimalik roostet kontrollida. Maha seadmeid kasutab pidurite, autoheitgaaside ja tulede kontrollimiseks. Osad on uued seadmed, osa on vanu, tõstuki ostis 4-5 aastat tagasi, nüüd peab hakkama kõiki seadmeid vahetama, kuna on vananenud. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt on tal kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikooli transporditehnika erialal, üldtaust mehhaanika teaduskonnas spetsialiseerumine transpordivahenditele. 2010 aastal läks tööle Maanteeametisse, töötas seal tehnoosakonna ja ülevaatuse eksperdina kuni 2019. Kindlasti teostati järelevalvet ka xxx ülevaatuspunktile, tema ise mitte, sest 2015 tema enam järelevalvega ei tegelenud. Igapäevast kontrolli peab teostama ikka ettevõte ise oma töötajate töö osas, sest ettevõte on lepingu sõlminud ja vastutav selle täitmise eest. 2015-2016 oli Maanteeametis kasutusel autoregistri infosüsteem 2 ehk ARIS 2, kuhu pidi kõik seaduses nõutud andmed ülevaatusel sisestama ja selle kinnitades ilmus see kohe

liiklusregistri andmebaasi. Ülevaataja ja Maanteeameti vaated infosüsteemis on erinevad, Maanteeamet näeb rohkem välju, see, mis kliendile kätte antakse, on hoopis teistsugune. Vaated on erinevad sõltuvalt rollile. Tehnoülevaatuse andmeid on raske kontrollida, heitgaasitestide ja piduritestide andmete osas peab minema ülevaatuspuntki kohale ja võrdlema konkreetseid protokolle infosüsteemi andmetega. Muid andmeid on tagantjärgi raske kontrollida, nt vead, läbisõidud, ülevaatusele esitaja, neid ei ole kuskilt võrrelda. ARIS 2 kõige nõrgem koht on kasutaja, temal võib vigu sisse tulla või meelega valesti kirjutada, ei oska öelda, kuidas muud moodi seda manipuleerida saab. Erinevad mõõtmistulemused otse andmebaasi ei kandu, seal peab olema inimene vahel, kes need sisse trükib. Mõõtmisseadmed on erinevad, mõnel on nii, et kui teed väljatrüki ära, siis ei saa neid andmeid enam taasesitada, üldise korra järgi peab kohe sinna kirjutama ka auto numbri ja kellaaja. Kindlasti osadel seadmetel on oma andmebaas, kuhu on võimalik tulemusi salvestada ja taasesitada kui vaja, mõned seadmed on sellised, kus sai teste avatuna hoida, need nö rippusid õhus, olid sõidukiga sidumata ja seal võis manipuleerimiskoht tekkida, et pooleli jäänud test seoti mingi vale sõidukiga näiteks. Tehnoülevaatust puudutavad peamised õigusaktid on LS ja ülevaatajate puhul kaks määrust, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 77 (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimus ja kord) ja nr 42 (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele). Need on olulised dokumendid ülevaataja töös. Määruse nr 77 lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“ on ära toodud vea raskusastmete kategooriad, väheohtlikud, ohtlikud ja eriti ohtlikud rikked. All pool on tabel, kus vasakul tulbas on toodud, mis sõlme ehk osa tuleb kontrollida, järgmises tulbas on kontrollimise meetodid, kolmas tulp on toodud ülevaatuse mitte läbimise põhjused, rikete kirjeldused. Mõni hinnang on väga jäik ja seda ei saa kuidagi painutada aga osad kirjeldused nt halvenenud või kahjustunud, on ülevaatuse tegija kaalutlus, hindab vastavalt oma kogemusele, kust piir läheb, kuidas keegi seda vaatab. Konkreetselt sellist nimekirja ülevaataja endale ette ei võta, see oleks ajamahukas ja ülevaatajal on see juba peas, mida kontrollida. Sõidukimaht oleneb ka selle vanusest ja konkreetsest sõidukist. Kaks peamist mõõtmist, mida sõidukitele ülevaatusel tehakse, on pidurdusjõudude mõõtmine ja heitgaaside mõõtmine. Piduritestil kontrollitakse sõidupiduri toimimist ja mõõdetakse ära, mis pidurdusjõud on, samuti kontrollitakse seisupidurit, seda sõiduki kõigil telgedel. Mõõteseade genereerib ise automaatselt või mõõtja peab kuhugi nupule vajutama, et välja printida piduritesti tulemused. Selle puhul kantakse liiklusregistrisse sisse seisupiduri ja sõidupiduri üldefektiivsus. Mõõtetulemused tuleb salvestada, on arhiveerimiskohustus, kas paberkujul ja arhiveerida 3 aastaks, nüüd on 2 aastaks või digitaalselt ja saab need iga hetk taasesitada. Heitgaasiteste on kaks erinevat. Diiselmootori puhul mõõdetakse palju summutist suitsu välja tuleb, selleks pannakse sond summutisse ja tulemuse põhjal otsustatakse, kas suitsusus vastab nõuetele. Omootori ehk bensiinimootori puhul mõõdetakse heitgaasisisaldust ehk vingugaasi sisaldus ja süsivesiniku sisaldus, ja mootori liigõhutegur. Nende mõõtmiste kohta tehakse ka väljatrükid, mida tuleb säilitada 2 aastat, kas paberil või digitaalselt. Mõõtmise tulemuste vormistamine käib ARIS 2 liiklusregistri veebirakenduses, kontroll on nö elektrooniline. Määruse kohaselt peab ülevaatusele tulija esitama isikut tõendava dokumendi, sisestada tuleb isiku ees- ja perekonna nimi. Ülevaatusele tulija nimi, kes tõi sõiduki kohale, mitte nimi, mis on sõiduki dokumentides. Kontrollkaardil on ülevaatuse teostaja see, kelle konto alt ülevaatus tehti, ta ei pruukinud seda ise avada ja kinnitada. Ülevaatusel tuleb kontrollida neid heitgaase, mis on mürgised või keskkonnale ohtlikud, ehk vingugaas ja põlenud süsivesinik, seadusandja on pidanud oluliseks neid heitmeid kontrolli all hoida. Kasutaja on see, kes need numbrid registris kontrollkaardile kirjutab, ei pruugi olla, et need tegeliku olukorraga kokku langevad, selle kontrollimiseks peaks kohapeale minema ja väljatrükke kõrvutama. CO2 näidu lubatu piirest väljas olemiseks on mitmeid põhjuseid, viitab mootori ebaõigele tööle või heitgaasi ohustamise seadme mitte töötamisele. Selline probleem ei pruugi, aga võib sõiduki armatuurlaual märku anda, oleneb sõidukist. ABS märgutuli tähendab seda, et ABS pidurid ei tööta, mille eesmärk on vältida rataste blokeerimist pidurdamisel ja seeläbi hoida sõidukit juhitavana ning pidurdusteekond lühemana, see omab tähtsust hädaolukordades. Stabiilsuskontrolli rikke märgutuli näitab, et see ei tööta, stabiilsuskontrolli eesmärk on tagada sõiduki juhitavus kriitilistes olukordades, nt vältida

külglibisemist kurvis. Määruse kohaselt on seisupiduri mitte töötamine ohtlik viga. Kui märgutuli mootori töötades armatuurlaual ära ei kustu, viitab see rikkele süsteemis ja ülevaatuse mõistes on tegemist ohtliku veaga. 2015 aastal oli nii, et kui ülevaatusel tuvastatakse vähem kui 5 väheohtliku viga, siis määratakse talle uus ülevaatuse aeg, kui oli 5 või rohkem, siis sõiduk läks korduvülevaatusele, sõiduk ei olnud tehniliselt korras. Vähemalt üks ohtlik viga tähendab kordusülevaatust, viga tuleb kõrvaldada ja uuesti ülevaatusele minna. Kui sõidukil oli kasvõi üks eriti ohtlik viga, siis sõidukile määrati liiklemise keeld, omal jõul liiklemiseks oli sõiduk kõlbmatu. Samamoodi viga tuli kõrvaldada ja uuesti ülevaatusele minna. Armatuurlaual on erineva tähendusega märke, mis viitavad nii ohule, tähelepanu vajadusele või näitavad teatud seadmete, valgustuse tööd. Üldiselt on võimalik värvide järgi eristada vea olulisust, nagu rahvusvaheliselt fooridel, punane viitab otsesele ohule, millega tuleks tegeleda, kollane tähelepanu köitmiseks, ka ohule suunav värv. Ventilaator, mis puhub tuuleklaasile õhku, selle eesmärk on esiklaas jääst, udust ja niiskusest vabastada, et juht välja näeks, see on kontrollitav detailülevaatusel, kas see on ohtlik või väheohtlik viga, tuleb määrusest järgi vaadata. Ülevaatusel tuleb kontrollida uksi, eelkõige reisijate uksi, kas neid saab avada ja kas nad püsivad suletuna. Kaubikute puhul peab kaubaruumis olema, kas vahesein või koormakinnitusaasad, üks kahest. Rooste puhul pindmist roostet ei peeta veaks aga kui tegemist on läbiva roostega, ehk on tekkinud auk või puudutusel see kohe tekib, siis see puudus on ohtlik viga. Ohtlik viga on kindlasti ka läbiv rooste nendes kohtades, mis on sõiduki kandev konstruktsioon ja kattedetailidel, nt uste või kapoti peal. Parandamisel tuleb kasutada auto ehituses üldaktsepteeritud töövõtteid, tuleb taastada nö valmistaja poolt ette nähtud olukord ja montaaživaht ei ole õige remondi vahend. Läbivate roosteaukude tekkimise aega ei oska öelda, see sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, üldistusi teha ei saa. 2015-2016 määrus nägi ette rooste kontrollimist vaatlusega, täpsustavaid juhiseid Maanteeameti poolt ei olnud, olenes ülevaataja oskustest, teadmistest ja tahtmisest, kui palju ta seda roostetanud ala töötles. Mootoriõlileke tähendab, et kuskil mingi tihend lekib, miinimumina on see ohtlik leke, Maalselt eriti ohtlik viga, nt kui lekib väljalaske süsteemi kuumadele osadele, ehk võib tekkida süttimise või põlemise oht. Kui ülevaatust tähtajaliselt ei teostata, ei tohi selle sõidukiga ringi liikuda. Ülevaataja seisukohalt ei tähenda see töö mõttes midagi, klient võib saada ülevaatuse kehtivuse aja, mis on lühem. Mootoripadjad on puksid, mis aitavad summutada mootori vibratsiooni, et see ei kanduks sõiduki kerele, ka nende kohta on määruses määratlused olemas, kui need on kahjustunud või kulunud peaks see olema ohtlik viga. Ametialaselt on teada Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunkt, on käinud seal algkoolituse eksameid ja täiendeksamit vastu võtmas, järelevalvet võib olla teinud, käinud ka delegatsiooniga näitamas Eesti ülevaatuspunkte. Teab, et see asub xxx, Xxx xxx linnast väljasõidul, xxx kõrval. Teab, et seal olid Maha piduristendid ja heitgaasi analüsaatorid, mäletab umbes mis järjekorras need olid sinna paigaldatud aga ise nende seadmetega tööd teinud ei ole. Ülevaatuse puhul ei ole riigilõivu, 2015-2016 ei olnud kehtestatud tehnoülevaatuse piirhinda, ettevõttel peab olema kehtestatud hinnakiri, mis peab olema avalik. Olenevalt kliendist sõltub, kuidas makstakse. Ettevõtte põhine on ka see, kas makstakse enne ülevaatust või pärast. Xxx Xxx olid Maha seadmed, mis võimaldasid avatud testi. Selle kohta saatis Maanteeamet 2017 a vastava märgukirja, et teste ei tohi avatuna hoida. Tema teada olid seal need seadmed olnud punkti rajamisest saadik, neid ei vahetata nii nalja pärast. Maanteeamet teostas ka järelevalvet, kus otsiti korduvusi nt heitgaaside mõõtmisel, kui erinevad parameetrid lähevad kokku erinevatel sõidukitel, siis on kahtlane, siis selle põhjal tehti järelevalvet, kas kuskil on vääralt kasutatud teste, tuvastati selline asi ühel Tartu ettevõttel, Xxx Xxx-il mitte. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2011 määrus nr 77, lisa 4 p 7,8 on välja toodud spidomeetri puhul 6 erinevat rikke kirjeldust, kontrollitakse vaatlusega, kui spidomeeter ei tööta, on see ohtlik viga. Odomeetrit kontrollitakse vaatlusega, kui see ilmselt ei tööta, on see väheohtlik viga. Korrosiooni osas üldiselt on tähelepanu suunatud kandvatele elementidele, konstruktsioonidele, detailide tugevusele ja terviklikkusele, pindmist roostet ja auto esteetilisust üldiselt ei jälgita. Tehnilistes nõuetes on vist siiamaani kirjeldus, mis on Maalne kere korrosiooniga värvikahjustuse pinna suurus, peaks olema cm2 või mm2 täpsusega. Esitatud xxx OÜ ja xxx kontrollkaardid ei oma sama tähendust kui ülevaatuse kontrollkaart, visuaalselt on sarnased, kuid need kontrollkaardid ei ole kuidagi reguleeritud, saab nt sõidukit kontrollida nii enne ostu, siis saab neid asju registris üles märkida. xxx antud autode puhul ei teinud ülevaatust,

vaid kontrolli, seega ei ole tal kehtestatud nõudeid mõõtjate pädevuse osas. Tegemist on olukorra kirjeldusega ja piduritesti väljatrükiga. Maha seadmete maaletoojalt sai 2017 uuritud testide haldamise korralduse kohta ja esindaja ütles, et seadmel on võimalik hoida avatuna lõpmatu arv teste, jätta õhku rippuma, ja neid saab hiljem suvalisel hetkel siduda punti. Võtta heitgaasi test ja piduritest ja siduda need punti ja panna sinna sõiduki reg. märk külge, see annab võimaluse manipuleerimiseks. Tal endal puuduvad nende seadmete ja tarkvara kohta teadmised, et suudaks tagantjärgi kontrollida, kas seda on tehtud või ei ole. Tema hinnangul vastutab ülevaataja oma tehtud töö eest ja ei ole kuupäeva, millal vastutus ära lõppeb. Ülevaataja ei vastuta selle eest, mis sõidukiga edasi juhtub pärast ülevaatust, ülevaataja vastutab selle eest, et sel hetkel kui ta tegi kontrolli, tegi ta seda nii nagu eeskiri ette näeb ja andis õige hinnangu. Kuna Xxx Xxx väljatrükkidel ei ole testi tegemise ja väljatrükkimise aegasid eraldi ei ole, siis järelikult oli neil muu verisoon. Teistel versioonidel on väljatrükil kaks erinevat kella ja kuupäeva, testi tegemise aeg ja paberi väljatrükkimise aeg. Erinevad kuupäevad on võimalikud ja siis on need kergesti tuvastatavad. 19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34 pöördel) kohaselt 2015-2016 oli tal autoremonditöökoda xxx, see oli tema ettevõte ja töötas seal üksi, kõik remonditööd tegi ise. Peamine klient oli Xxx Xxxupp, peamiselt olid neil kaubikud. Tegemist oli mootori remondi töödega, õli vahetus, piduriklotsid, mõned asjad puudutasid keevitamist mõningal määral. Xxx Xxxupp oli klient ligikaudu 20 a, vahemikuga kaks korda, vahepeal läksid ära ja siis tuldi tagasi. Oli ka teisi nii pikaajalisi kliente, aga kuni 2008 aastani. Iga kord kui Xxxi sõiduk saabus, tegi ülevaatuse ja koostas nimekirja asjadest, mida on vaja teha, andis nimekirja J H, kes kinnitas, mida on vaja nimekirjast teha, oli ka nii, et konkreetselt juba ütles, mida on vaja parandada, enne ülevaatust. Tema jaoks oli tegemist väga olulise kliendiga, aga suhted olid ikkagi halvad, eriti J Haga. Remonti toomiseks helistas talle Ha, toodi sõiduk tema juurde, peamiselt juhi poolt, kes sellega töötas, autojuhid lahkusid ja jätsid sõiduki töökOa. Vigade kõrvaldamisest rääkis konkreetselt Haga, autojuhid ei võtnud sellest osa. Xxxi sõidukid olid väga halvas seisundis, konkreetselt enam ei mäleta. Probleem oli autojuhtide suhtumises sõidukitesse, millega nad sõidavad, oli kohutav, eriti maakondades, juhid vahetusid tihti. Koguaeg oli autodes sees mustus, võisid ühe nädala jooksul puruks lüüa kaks laternat. Kõik autod olid üle 10 aasta vanad. Probleemid ei olnud vanusest vaid suhtumisest. Kõigil sõidukitel oli peamiseks probleemiks uksed, pidevalt olid lukud lõhutud. Oli ka roostet, sest tegemist oli vanade sõidukitega. Xxxi sõidukid ei oleks kohe ülevaatust läbinud, oleks vaja olnud enne remontida. Tehnoülevaatustega seoses Ha koguaeg palus, et pärast remonti sõiduk läheks ülevaatusele, kuid nende küsimustega ei soovinud tema tegeleda ja ise ei vii. Siis Ha ütles, et leiaks inimese, kes viiks, sellega oli nõus, aga siis kui Ha ise temaga asjad kokku lepib. Lõpuks Ha arvas, et kuna tunneb paRni, siis ise asjad kokku lepiks. Leebus sellel teemal, kuna nad olid tema peamine klient, olid juba vahepeal kaks korda ära läinud, et nad uuesti ära ei läheks, ta nõustus. Inimeseks, kes hakkaks ülevaatustel käima leidis Andrus Tealase, ta oli varem ta klient, käis tema juures oma sõidukeid remontimas. Pöördus tema poole kuna oli sel ajal töötu ja põhimõtteliselt koguaeg tegeles sõidukitega. Tealasele selgitas, et tal on klient Xxx xxx, kelle sõidukeid remondib ja klient tahab, et pärast remonti sõidukid läheksid tehnoülevaatusele ja selle teenuse eest klient maksab rohkem kui tehnoülevaatus maksab ja Tealane nõustus. Ei tea, kuidas Tealane tehnoülevaatust läbis, pole juures olnud. Ei ole süvenenud, kuidas autode tehnoülevaatusele viimine toimus, andis auto ja sõida, tulemus teda ei huvitanud. Tavaliselt Ha palus tehnoülevaatusele minna pärast remonti, siis süüdistatav helistas Tealasele, ütles, et selline sõiduk ja küsis palju see maksma läheb, siis helistas Hale tagasi, ütles andmed ja Ha saatis autojuhi, raha oli autojuhiga ümbrikus autos kaasas. Ümbrikke ise lahti ei teinud, kliendid ka ei lugenud tema ees. Tema roll oli vaid Tealast teavitada. Tealane sai tema käest teada, et sõiduk ootab, tuli tema remonditöökoja juurde ja võttis sõiduki. Tema teada kaubikute tehnoülevaatus maksis 40-50, võib olla isegi 60, ümbrikutes oli rohkem 70xxx. 40-50 oli vist hinnakirja järgne hind ülevaatuses. Ha ise pakkus, et rohkem maksta, et kui leiab inimese, kes viib, siis maksab teenuse eest. Teab ja on Tealase käest ise kuulnud, et Tealane on aastaid tegelenud teenuse osutamisega, et viib tehnoülevaatusele sõidukeid. Rääkis, et tegeleb teenustega, mille eest klient maksab, viib sõiduki tehnoülevaatusele ja osaleb

ülevaatuse protsessis. Kuidas täpselt, ei tea, pole juures olnud. Ei tea, millisesse ülevaatuspunkti sõidukid viis. Sõidukite seisukorrad olid erinevad, mis Tealane ülevaatustele viis, osad olid hästi ettevalmistatud, mõnel olid puudused. Peamiselt oli rooste. Kui olid pisipuudused, siis proovisid need pärast tehnoülevaatust kõrvaldada. Puudustega sõidukid peamiselt läbisid tehnoülevaatuse. Ülevaatuse läbimine sõltub eksperdist, ta peab terve auto konkreetselt läbi vaatama, kui tema näeb puudusi siis peaks ekspert ka nägema, kui ta ei soovi neid näha, on see selle isiku asi. Ei tea, kas läbimisel oli roll ka Tealasel, võib olla tal olid seal mingid tuttavad, ei tea, kes need olla võisid, teda see protsess ei huvitanud. Tema remontis autosid. Oma mäletamist mööda remontis kõiki autosid, mis vajasid ülevaatust, aga tal ei olnud Xxxiga lepingut, sõidukid tehnoülevaatusteks ette valmistada. Sõiduki omanikud olid ise teadlikud, mis puudused esinevad aga sellele vaatamata saatsid sõiduki ülevaatusele. Temal endal oli täiesti ükskõik, kas sõiduk läbib tehnoülevaatuse või ei. Kui sõiduk läks ülevaatusele ilma remondita, oli see kliendi soov, tema ise oli alati remondist huvitatud. Teatud tööd on alati ära teinud, ei meenu korda, kus sõiduk oleks tulnud ja niisama ära sõitnud. Oli ka teisi sõidukeid, millele ülevaatust korraldas. Need oli alalised kliendid, kes jätsid auto tema remonditöökOa kuuks, ise sõitsid minema, siis palusid, et teeks remondi ja pärast viiks ka tehnoülevaatusele. Ütles neile, et tema selliste küsimustega ei tegele ja rääkis Tealasest neile, et nad temaga ühendust võtaks. Mõned aga palusid, et ta ise võtaks ühendust. Kui läbi Tealase oli tehnoülevaatus organiseeritud, siis tema ise ei saanud mingit tasu nendest summadest, mis autosse jäeti. J Ha tegeles Xxx Xxxupi logistikaga ja vastutas sõidukite remontimise eest. Oli olukordi, kus Hale saatis vajalike tööde nimekirja ja Ha vastas, et teatud töid ei ole vaja teha, tegi seega ainult tööd, mida klient tellis, algatus oleks olnud karistatav. Alati tegi ohutust puudutavad tööd, nt pidurid. Ei tea, miks sõidukijuhid ise ei võinud minna tehnoülevaatusele, seda tuleb küsida Halt. On ka enda sõidukeid andnud Tealasele, et käiks nendega ülevaatusel, sest tal endal ei olnud aega. Ülevaatajale polnud vaja raha anda, kui auto oli heas seisukorras. See kui pärast tehnoülevaatust puuduseid parandas oli nii, et Tealasele öeldi, et mis puudused tuleb enne tehnoülevaatust läbida, siis tuli remonditöökOa, puudused said kõrvaldatud ja Tealane sõitis tagasi samal päeval. 2015-2016 oli üks või kaks korda kui tema remonditud sõidukid ei läinud ülevaatust. Ükskord oli Xxx kaubik, samal päeval parandasid puudused, sõitis uuesti tehnoülevaatusele ja läbis selle. Xxx Xxxupp sõidukite remontimisest on keeldunud siis, kui nad ei olnud nõus maksma normaalset hinda. Tema lahendas probleemid normaalse hinnaga, kvaliteetselt, teistes kohtades, kus peetakse end suurteks spetsialistideks, määratakse kõrge hind, kuigi töö kvaliteet oli madalam.

eurot, N2 kategooria veoauto ülevaatuse hind 55 eurot ja N3 kategooria veoauto ülevaatuse hind alates 65 eurot ning O1 haagise ülevaatuse hind 20 eurot (kr. toimik VI kd, tl 118). Xxx Xxx reg nr A 15.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga A ja selle registreerimistunnistust nr xxx. Vaatlusega tuvastati, et sõiduki vasakpoolse tagumise tagurdamistule pirn on läbi ning tule klaasis on auk, juhi turvavöö rihm narmendab ja on kitsamaks kulunud, mootoriruumi ei olnud võimalik vaadata, kuna kapoti lukuosa on eemaldatud, puudub tagumise ukse klaasipuhastussüsteem, juhiistme kinnitusel on korrosioonikahjustused. Fotodelt on näha, et sõiduki külgedel ja ees on kleepsud „Xxx xxx“. Registreerimistunnistusel oli märgitud üheks järgmisteks ülevaatuse ajaks 03.2016, kontrollkaart K.xxx, mis kinnitatud allkirjaga (kr. toimik II kd, tl 86-103). Sõiduki Xxx Xxx xxx VAN reg. märgiga A tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 28.04.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.xxx (samas, tl 104-105). Esitatud on ka 28.04.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr 0715, allkiri, K.2454346 (kr. toimik V kd, tl 124). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 27.04.2015 helistab J Ž Andrus Tealasele ja ütles, et homme oleks vaja ühele autole ülevaatus ära teha, mille peale A. Tealane ütles, et püüab lõunaks. 28.04.2015 kell 08.14 helistab J. Ž A. Tealasele ja küsib, millal talle ülevaatuse teeb, et tal on 100% sel päeval vaja, küsimusele palju raha tuleb valmis panna ütleb A. Tealane, et xxx, ametlikult läks kallimaks esimesest aprillist, ametlikult on buss 50, J. Ž ütleb, et tal sai kõik värvitud, tehtud, lambid põlevad ja seal ei tohiks probleeme tekkida (kr. toimik VI kd, tl 192-231). 07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja M S antud ütluste (kohtuköide II, tl 87-90) kohaselt töötas ettevõttes xxx augustist 2015 kuni 2016 aasta jaanuarini. Töötas akna paigaldajana ja autojuhina, aknaid on vaja objektile xxxida. Tööpiirkondadeks olid Jõgevamaa, Tartumaa, Võrumaa, Põlvamaa, üldiselt Lõuna-Eesti. Xxxi poolt oli tööalaseks kasutamiseks auto. Kasutada oli kaks Xxx Xxxit, üks suurem, teine väiksem, suurema reg. märk oli xxx, väiksema oma A. Peamiselt oli kasutuses A, sellega sõitis terve aja jooksul, oli kordi kui ajutiselt kasutas sõidukit xxx. Mõlema sõidukiga oli võimalik xxxida aknaid. Oli tavaline, et päevas sõidetakse 100 km. Tööks kasutatavad sõidukid olid tema hinnangul halvas korras. Sõidukiga sõitsid ikka kahekesi, tema ise oli juhirollis, paarimees tema teada roolis ei olnud, oli noor poiss, kellel ei olnud äkki lubegi. A sõidukiga oli veel raskem sõita, kuna puudus ventilatsioon, sügiseste ilmadega klaasid olid udused, pidi klaase pühkima ja küljeaknaid lahti hoidma, kapOi ei saanud avada, sest õli tilkus, kaubaruumi uksed, lukud ei olnud töökorras, tuli kaubarihmadega kinnitada, rehvid oli ammu vahetamata, olid vanad ja kulunud, pidurid sama moodi. Tema seal töötamise aja jooksul rehve ei vahetatud, arvab, et olid kasutusel vanad kasutatud aastaringsed rehvid, tema hinnangul need ei vastanud nõuetele, olid väga kulunud. Teavitas neist tingimustest oma filiaali juhi O Š. Ilmselt midagi ette võeti, kuna tuldi A sõidukile järgi, taheti Tallinnasse viia, aga kui autosse istusid, ei läinud klaasid puhtaks, ventilaatorid ei töötanud, ei näinud sõita, seega auto jäi Tartusse, ilmselt arvasid, et liiga ohtlik on sõita. Oli ise seal juures. Autojuhina oli ebakindel, kunagi ei teadnud, kas jõuad kohale õhtuks või hommikuks, võis teele jääda. Xxxis töötades ei teadnud, kus autosid remonditi. Kuus oli läbisõit tavaliselt 2-3 tuhat km, sõltus kuust. Temaga samal ajal oli seal ka tööl üks vanem vene keelt rääkiv mees, kes oli aga lühikest aega, kuna keeldus neid autosid kasutamast, oli varem autojuht olnud ja tema meelest ei olnud need sõidukorras. Registreerimistunnistusel oli kehtiv ülevaatus, kontrollis, muidu ei oleks nende sõitnud, sest trahvi peaks maksma tema. Kindlasti seal tööl olles vaatas, kes autode omanik on, ütluste andmise ajal seda enam ei mäleta, kas oli firma või eraisik. Ülevaatuste kohta tema ei teadnud midagi, usub, et nendega sõitmise ajal oli kehtiv ülevaatus olemas aga ei mäleta, kas ise vaatas, ilmselt oli olemas ja tema sõitis. Autode seisukord oli ohtlik tema enda ja teiste liiklejate elule ja tervisele, paaril-kolmel korral on

suuliselt keeldunud selliste autodega teele minemast. Tööandjad vastasid, et leiavad siis uued töötajad. Pere on vaja toita, seega oli sundseis. Endal on kodus garaaž, peres on neli autot, mis on kõik tema hooldada, seega teab autodest ühtteist, rohkem kui keskmine inimene, samas ei pea olema suur ekspert, et aru saada, et midagi on halvasti. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 15.02.2017 vaatlusprotokoll Xxx Xxx reg. märgiga A (p 2.1) fotodega ütles, et kui uksed korralikult ei sulgu, on ohtlik viga. Auk laternas, vea ohtlikus sõltub laterna otstarbest, tundub, et on tagurdustuli, siis väheohtlik viga. Tagumise ukseklaasi puhasti puudumine on ohtlik viga. Turvavöö oluliselt kahjustunud, pole loomulik kulumine vaid kahjustada saanud, ohtlik viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx episoodi osas, aprill 2015, ligikaudselt mäletab, teab autot Xxx Xxx reg. märgiga A. Imestas, et Xxxi endised autojuhid rääkisid, kui halvas seisukorras autod on, kui ise sõitis kaubabussiga, siis piisas peeglirikkest kui keeldus juba sõidukiga sõitmast ja ülemus tegi korda. Väidab, et need autod ei olnud sugugi nii kehvas seisus. See konkreetne sõiduk ei olnud kehvas seisukorras ja J Ž tegi selle korda, see tuleb välja ka telefonikõnedest, kui ta ütles, et põhi on läbi ja ta vastas, et peitku see ära. Peitmine ise käis lihtsalt, lasti põhjakaitset peale, mis on kummine, must, sealt ei ole ühtegi pragu ega roostet näha. Ainuke probleem on see, kui autot lõplikult korda ei tehta, siis poole aasta pärast on seal augud, samuti oleneb, kus auto seisab, kui muru peal, saab koguaeg niiskust ja auto roostetab kiiremini. Oleneb ka, millistest osadest on auto kokku pandud, kui vanarauast sulatatud detailidega, siis sinna jääb rooste sisse ja hakkab kiiremini roostetama kui metalldetail. Selle sõidukiga puutus kokku siis kui J Ž oli seal pidurid vahetanud, teinud remonti, siis oli nii heas korras, et võis tehnoülevaatuselt läbi minna ilusti, 10st 9 ülevaatuspunkti oleks läbi lasknud, üks oleks millegagi nokkinud. Teab, et Ž oli enne auto korda teinud kuna nägi ja käis autosid tema töökojast T. Käis tema juures tihti mingite juppide või töödega seoses ja nägi, mis autod tal seal tõstukite peal on ja milliseid remondib. Oli nii, et auto toodi remonti Ž vaatas üle, tegi ära ja siis helistas talle, et ülevaatusele läheks, üldiselt oli selleks aega. Oli juhuseid, kus saadeti ülevaatuselt tagasi, läks tagasi töökOa ja ütles, et viga tõsine, et see tuleb korda teha, siis Ž tegi korda ja tema läks uuesti ülevaatusele. Kuskil linna peal ei saanud klientidega kokku, Xxxi autod olid kõik töökojas, kui remondi läbisid siis ülevaatus ka ära teha. J Ž oli selle töökoja omanik, autolukksepp, keevitaja, tegi kõik seal, tal oli seal abiline, vahepeal kaks. Selle Xxx Xxxi kohta täpselt ei mäleta, oli 6 aastata tagasi, mis päeval ja kell ülevaatus oli, kas sai kohe läbi või oli remonti vaja. Neid autosid oli ikka palju, osa tuli viia remonti, osad said kohe läbi. Ei mäleta palju ta selle Xxx Xxxi ülevaatuse eest maksma pidi ja milline oli tema teenus, arvab, et tema tasu võis 2015 aastal kevadel olla 30-40 eurot teenustasu, tema arvates ülevaatus maksis kaubikutele 50 eurot. Xxx xxx reg nr xxx Maanteeameti xxx teenindusbüroo vastusele lisatud registritoimingute ja Maanteeameti väljatrükk kohaselt kuulus sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx alates 13.09.2015 kuni 16.07.2015 K Jle, kuni müüs selle A Tle. Sõiduki registreerimistunnistusel nr XXX on viimane märge järgmiste ülevaatuste kohta 12.2015, kontrollkaardi nr K.24884xxx, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga (kr. toimik II kd, tl 144-148), mida kinnitab samuti 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud sama registreerimistunnistust nr XXX (samas, tl 149-156). 03.06.2015 Facebooki vestluses osalevad A T ja O K, A. T küsib, millised vead sõidukil on, mille peale vastab O. K, et vajaks mõningaid värviparandusi, sõitmist segavaid vigu ei tohiks olla, pidurid ei krigise, kesklukustus toimib, auto läbisõit on 300 000, ülevaatusel käis eelmisel kuul ning enne seda remonditöökojas tehti korda summuti ja vaadati pidurid üle, käsipidur töötab ning auto on vormistatud O. K isa nimele. Hinnaks lepitakse kokku 400 eurot ning lubatakse sama päeva õhtul kokku (samas, tl 157162). Esitatud ka O K Facebooki kasutaja profiili väljatrükk (samas, tl 163). 27.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A T ära R Pi, kui sõiduki Xxx xxx reg.

märgiga xxx müüja (samas, tl 164-166). 27.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A T ära Andrus Tealase, kui isiku, kes aitas käivitada tema poolt soetatud autot (samas, tl 167-170). Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas K J 16.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kolm väheolulist puudust, nimelt aku kinnitus on ebakindel, stabilisaatori puksil või kuulliigendis on ülemäärane lõtk ja porikaitse või selle paigutus ei vasta nõuetele. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart nr K.24884xxx, kehib kuni 12.2015 (kr. toimik II kd, tl 171-172). Esitatud on ka 16.05.2015 teostatud testide leht, all tempel nr 0715, allkiri, K.24884xxx (kr. toimik V kd, tl 134 pöördel). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 16.05.2015 kell 08.51 helistab Andrus Tealane Mart Tõnusoole ja ütleb, et sõidab sinna (ülevaatusele) Riksi äia omaga, M. Tõnusoo ütleb, et sõidab xxx ka sinna ja mõtleb, et äkki jõuab Xxx xxx-ga ka. Kell 09.03 helistab M. Tõnusoo R Pile ja ütleb, et läks juba ülevaatust tegema Xxx, et kui ta tahab Xxxle ülevaatust teha tuleb rehvid täis pumbata, aku ära vahetada ja sinna tulla tunni aja jooksul, et mõtleks selle peale. Kell 09.12 helistab R. P M. Tõnusoole ja ütleb, et tuleb ikka ja küsib üle kas xxx ülevaatuspunkti, saab jaatava vastuse. Kell 09.16 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb talle, et see on seal ees, hõbedane ja poiss tuleb Xxxga ka veel (kr. toimik VI kd, tl 192-231). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 16.05.2015 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja ütleb, et oli juba seal aga avastas, et dokumendid jäid koju, läksid nende järgi aga mõtleb, et tal see mootor puterdab ja sumps on kehva, äkki ei hakka tulema ja käiks enne töökojas, mille peale A. Tealane ütleb, et teeme ära ja siis on aega töökojas käia. 17.05.2015 kõnes R Lle A. Tealane ütleb, et reedel passis päev otsa seal, läks veel xxx ja Xxx xxx-ga, see oli nagu rallikas, summuti pani lörr, lörr (samas, tl 192-231). 07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A T antud ütluste (kohtuköide II, tl 92-93 pöördel) kohaselt on ta olnud Xxx xxx reg. märgiga xxx omanik. Leidis müügikuulutuse Facebooki xxxupist, võttis ühendust ja ostis ära, 2015 aastal. Inimene, kellega suhtes ostu teemal oli O K, vähemalt tema Facebooki nimi. Hiljem politseis tuli välja, et tegemist oli vale kasutajaga, on oma vestlused ka politseile edastanud ning äratundmiseks esitamisel tundis isiku ära. Xxxt läks ostma samal päeval, autot tuli näitama sama O K, kes vist mainis, et tegemist on tema isa autoga. Nägi ka registreerimistunnistust aga ei mäleta, kes seal omanikuna märgitud oli, see oli 5 aastat tagasi aga sama omaniku nimi oli märgitud ka ostu-müügi lepingul. Nii palju kui mäletab, oli sõiduk ikka vanake, räsitud. Maksis auto eest 350 eurot, hinna kauples alla 400 pealt. Kohapeal vormistasid ostu-müügi lepingu ja selle sama paberiga vormistas end ARKis omanikuks. Kui proovis pärast ostu sõidukiga ära sõita, ei läinud see käima. Helistas O Kle, kes saatis vanema meesterahva sinna, kes sõiduki käima pani. Kuidas ta sõiduki käima sai, ei mäleta. Kui politseis käis ütlusi andmas ja esitati äratundmiseks meesterahva pildid, siis tundis ära meesterahva, kes aitas autot käima panna. Kui meesterahvas läks ära, lülitas ta mootori välja ja uuesti enam käima ei saanud. Ei mäleta kuidas aga sai samal päeval sealt ära sõidetud. Nii palju kui mäletab Xxx ukseääred või pagasnik olid roostes, auke ei olnud, mingid õlilekked olid, summuti ka plärises, oli kuskil auk sees või lekkis. Tagaklaasil oli vist mingi mõra sees, pidurid olemas aga ei töötanud nii efektiivselt kui peaks, käsipidur töötas. Arvestas, et nii väikese raha eest ei saa täiesti korralikku autot. Auto ostis juuni aga Maanteeametisse läks juulis, miks vahe tekkis, ei mäleta. Mingi aeg sõitis sellega ja siis müüs maha 01. augustil oma sõbrale. Sõber müüs selle omakorda maha ja siis läks xxx vanarauda. Autoga ise ülevaatusel ei käinud. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx xxx reg. märgiga xxx ostis tema noorem poeg, R P. Autol oli hästi palju vigu ja R sai praktiseerida remonti selle peal, aga sõitis ja pidurdas nii nagu peab. Talle tundus, et tehnoülevaatust takistavaid vigu ei olnud enam, kõik oli selleks ajaks tehtud. Enne tehnoülevaatusele minekut helistas R talle, et mootor puterdab, ütles talle, et läheks töökojast läbi, hiljem läks ülevaatusele ja sai läbi, mootoriga enam probleemi ei olnud. Tegelikult ei olnudki see viga, see oli tekkinud

seismisega väike viga. Ei tea palju ülevaatus maksis. R sõitis sellega mõnda aega ja siis müüs maha. Pärast müüki oli probleem süütelukuga, mis oli kulunud, see on väga odav detail ära vahetada. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx xxx reg. märk xxx autot mäletab, hiljuti vaatas pilte ka, see auto oli müügis, sellel polnud midagi viga, ei mäleta, et seal oleks pidanud midagi suurt tegema. Võib olla olid pidurid roostes, intensiivselt sõites ja pidurdades piduriklotsid tõmbavad roostekihi maha. Aga see sai ülevaatusele minnes korda. Süütelukuga oli ka probleeme, seal oleks olnud vaja klemmiplaat ära vahetada. See moment esiklaasis mõra küll ei olnud. Ei mäleta, kes talle selle auto tõi, kas Mardi poeg või oli see seal ülevaatuspunkti ees, seal oli koguaeg inimesi ja sinna võis jätta autosid, võtmed autosse ja auto lahti. Ei mäleta, kes ülevaatuse läbi viis, kui palju selle ülevaatuse läbiviimise eest maksti, ei mäleta, kas sai kohe läbi või oli vaja midagi enne lahendada. Erinevate autodega oli selliseid küsimusi, mis sai ülevaatuse aja käigus ära tehtud, nt suunatule pirn vahetatud, kui see enam kollast valgust ei andnud või üks mutter kinni keeratud, selliseid kõpitsemisi oli ja sellise suhtumise pärast käis seal ülevaatusel. Xxx Xxx reg nr xxx 03.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et sõidukil on firma Xxx kleebised, salongis keskmise reisija turvavöö ei kinnitu, tagumise vasakpoolse tuleklaasi parempoolne nurk on katki, sõiduki kere on värvija pindmiste roostekahjustustega, esineb ka küljeuksel ja kaubaruumi tagumistel ustel pleki deformeerumist, parem- ja vasakpoolsed küljekarbid on terves ulatused korrodeerunud ning esineb plekki läbivaid roosteauke, parempoolse esiukse avamislingi korpus on katki, kaubaruumi tagumistel ustel puudub lukusüdamik, parempoolse esiukse lävepakul olev VIN-kood on rooste tõttu loetamatu, mootoriruumis on õlilekked, õline on mootori esikülg altosast ja karteri kaane pealne, samuti käigukasti ühenduskoht, põhjas olevate põikitalade ja küljekarpide ühenduskohad on tugevasti korrodeerunud ja kinnitustest lahti, kaubaruumi tagumiste uste alune karp on terves ulatuses plekki läbivate roosteaukudega, põhja tagaosas olevad kandetalad on tugevalt korrodeerunud, roosteaukudega ja kinnitustest lahti, käsipidur on peale tõmbamisel nõrk, kuna sõidukil puudub aku, ei ole võimalik seda käivitada (kr. toimik II kd, tl 181-196). xxx OÜ vastuse ja sellele lisatud lepingu kohaselt ostis xxx OÜ xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx 20.09.2016 (kriminaaltoimik II kd, tl 197200). Maanteeameti 20.03.2017 vastusest Politsei- ja Piirivalveametile nähtub, et sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx on lammutatud firmas xxx OÜ 26.09.2016 ning registreerimistunnistust XXX ei ole Maanteeametile tagastatud (samas, tl 201-204). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 21.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, leiti üks vähe oluline puudus ehk lähilatern on reguleerimata, otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2496848 (samas, tl 205-206). Esitatud on ka 21.05.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, märgitud, et sõidu- ja seisupiduri efektiivsus % mõõteviga, all tempel nr A523, allkiri, K.2496848 (kr. toimik V kd, tl 122). Kaitsja poolt esitatud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx ülevaatuste väljatrüki kohaselt läbis korralise tehnoülevaatuse 21.05.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 18.05.2016 korraline ülevaatus xxx OÜ-s, millele järgnes korduv ülevaatus samal kuupäeval samas kohas. Korralisel ülevaatusel leiti kaks olulist viga: rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele ning eesmised ja tagumised ääretuled ei põle. Väheoluline viga oli, et tagumiste ustega või ukselukuga on probleeme. Sõiduki taustakontrolli kohaselt 11.03.2021 seisuga registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk (kr. toimik VIII kd, tl 44-49). 09.02.2017 äratundmiseks esitamise protokollis tundis M I ära J Ži, kui J nimelise mehe, kelle juurde viis enda kasutuses oleva ja XXX OÜ-le kuuluvad sõidukit Xxx Xxx, mille

reg. märki ei mäleta ja Xxx Xxx reg. märgiga xxx. J tegutses Tallinnas, M piirkonnas ja tunneb ta ära näo järgi (kr. toimik II kd, tl 207-209). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 21.05.2015 helistas J Ž Xxx xxx OÜ numbrile ja seejärel Andrus Tealasele. 22.05.2015 tegi Ž kolm kõnet Xxxi numbrile, kes helistas ka ise kaks korda Žile (kr. toimik VI kd, tl 90-98). J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 03.11.2016 vaatusprotokoll Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.5) fotodega leidis, et taganurgas kabiini nurgal oleva korrosiooni osas ei saa aru, kas on värvikahjustusest tekkinud rooste, ei saa pildi järgi öelda. Kere välispinnal on korrosiooni auke ehk on teravad servad, ohtlik viga. Detail, mis on kere all roostes, teiste liiklejatega kokku ei puutu ja kui pole kandvat funktsiooni, kere tugevuse osas ei ole see määrav. Põiktala läbi roostetanud, on kere raami osa, ohtlik viga. VIN-koodi ei ole korrosiooni tõttu võimalik välja lugeda, ohtlik viga. See on sõiduki identiteedi osas oluline, on ette nähtud, et VIN-kood peab olema 30 a selgesti loetav. 11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja M I antud ütluste (kohtuköide II, tl 109-111 pöördel) kohaselt töötas aastal 2015 xxx, seda alates 2011 aastast ja seda siia maani. Tööülesanneteks oli akende paigaldamine, montaaž, töötas üle Eesti. Tööalaseks kasutamiseks oli tööandja poolt antud sõiduk, 2015 aastal olid kasutuses kaubik Xxx, Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja xxx. Ise juhtis neid sõidukeid ning vastustas täielikult sõiduki eest, ehk kontrollida, kas on tehnoülevaatus tehtud, kindlustus, puhtus, kui oli vaja teha remonti, pidi viima teenindusse. Ise on viinud remonti Xxx Xxxit ja xxx, Ml asuvasse remonditöökOa. Ühe remondimehe nimi oli J, tunneb visuaalselt ära kui J Ži. Tema ise kunagi remondi eest ei maksnud, vist oli Xxxi kaudu. Ülemus ütles, et sõiduk J juurde viia, ülemus oli J Ha. Aadressi ei mäleta, Ml, väike tänav. Xxx Xxxi viis J remonditöökOa võib olla kahel korral, kuna oli roostes, üks kord oli seotud tehnoülevaatusega, tema ise autot pärast kätte ei saanud, vaid lahkus objektile. Mäletab, et viis ühe korra sõiduki J juurde ja lahkus. Ei mäleta täpselt, vist kasutas seda sõidukit ka pärast. Ajal kui ta Xxx Xxxit kasutas oli see halvas seisukorras ehk laternad töötasid halvasti, kaubaruumi tagumine uks ei toiminud hästi, oli roostes, ei avanenud hästi, seda ei saanud kasutada. Ise ei ole Xxx Xxxit ülevaatusele viinud. Pärast seda nägi sõidukit Xxxis. Kogu selle aja jooksul oli kindlasti ka teisi kohti, kuhu sõidukeid remonti viis, mis kohad need olid, ei mäleta. Kui ühel korral sõiduki Ml asuvasse töökOa viis rääkis ka Jga, selgitas, mis vead sõidukil on, ei mäleta kas see oli kord, kui oli vaja tehnoülevaatus organiseerida. Ise on ülevaatusele viinud sõidukid Xxx Xxx ja Xxx Master, mida tegi enda initsiatiivil. Viis ka selliseid autosid remonti, mida ta ise ei kasutanud. J juurde on veel viinud Xxx Xxxi, ühe korra, kuna turbo ei töötanud, ka selleks anti korraldus. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 21.05.2015 ülevaatus, Xxx Xxx reg. nr 602 oli Xxxi auto, arvab, et ka sellega seoses helistas J Ž, töökojas võis ka kellegi teisega suhelda, aga kui see oli Xxxi oma, siis ei saanud suhelda kellegi teisega, täpselt ei mäleta igat autot. Ei mäleta, kes ülevaataja oli ega seda, kui palju raha sai. Arvab, et tehniliselt oli see korras, läbivat roostet kindlasti ei olnud ja kui põhja all keevitada oli vaja siis Ž keevitas selle ära. Xxx Xxx reg nr xxx Vastavalt esitatud ostu-müügi lepingutele ostis S K sõiduki Xxx Xxx 28.06.2005 ning müüs 01.06.2015 sõiduki reg. märgiga xxx A Kile (kr. toimik II kd, tl 230-231). Seda kinnitavad ka Maanteeameti vastusega esitatud dokumendid, registriväljavõte ning taotlus registriandmete muutmiseks seoses omanikuvahetusega (samas, tl 232-236). 27.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduautot Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt on parempoolne esilaterna reflektor roostes ja muud nähtuvad vigastused sõidukil

puuduvad (samas, tl 237-242). 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud antud sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, millest nähtub, et viimaseks järgmise ülevaatuse ajaks on 06.2016, kontrollkaart nr K.2517460, kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 243250). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S K 01.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart nr K.2517460 (samas, tl 251-252). Esitatud on ka 01.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2517460 (kr. toimik V kd, tl 129 pöördel). 11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja S Ki antud ütluste (kohtuköide II, tl 115-116) kohaselt kuulus talle sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx, omandas selle 2005 aastal Mardi kaudu, teadis, et Mart tegeleb autodega. Mart tõi auto Saksamaalt Eestisse ja täitis saksa keelse brošüüri ära, tunnistaja allkirjastas, ehk siis leping, mille alusel sõiduki omandas. Kasutas seda autot 3-4 aastat, siis jäi seisma, kuna tööandjal olid oma autod olemas. Enne kui romulasse hakkas viima helistas Mardile, Mart pani auto käima ja viis ära, ehk siis müüs auto Mardile 2011 aastal. Mardiga oli siis kaasas ka Andrus Tealane. Romulast öeldi, et saaks 200 eurot aga 59 eurot on xxx, siis müüs Mardile hoopis 200 euroga. Xxx ise oli sõidukorras, polsterdatud lagi oli ainult kuumaga lahti tulnud, tehniliselt üle ei lasknud vaadata. Müügilepingut ei teinud, Mart ütles et viib maale poisile, kes harjutab sõitmist ja võtab ise registrist maha. Aasta hiljem helistas kindlustus, kes ütles, et auto kindlustamata ja registrist maha võtmata. Seejärel helistas Mardile, kes lubas sellega lähipäevil tegeleda. A Ki ei tea ja temale seda autot müünud ei ole. Prokuröri näidatud müügilepingut, kus S K oli sõiduki müünud, varem näinud ei ole, VIN koodi ei tea, seal ei ole tema allkirja. Esitatud R Pi ja A Ki vahelisest 28.05.2015 kirjavahetusest nähtub, et R. P annab teada, et sõiduki karburaator vajab veel sättimist aga ülevaatuse sõiduk läbiks, mille võib ka ise ära teha, hiljem annab aga teada, et inimene, kes tal ülevaatusi tegemas käib, on hõivatud ja ülevaatuse saaks võib olla laupäeva lõunast tehtud, mille peale lükkavad kokkusaamise edasi esmaspäeva peale. R. P vaatas A. Ki soovil kojamehed üle, mis sai toimima. 01.06.2015 vestlus jätkub, A. K on veel välismaal aga R. P annab teada, et ülevaatus on nüüd autol olemas, lepivad kokkusaamise kell 20.30 Hiiu pubi juures ning vestlusest nähtub, et said ka kokku (kr. toimik III kd, tl 1-11). 21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A K antud ütluste (kohtuköide II, tl 119-120 pöördel) kohaselt omandas sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx 2015 aastal, kuulub siiani temale. Müügikuulutuse leidis Facebookist, suhtus müüjaga käis Facebooki kaudu. Politseis äratundmiseks esitamisel tundis müüjaks olnud isiku ära, selleks oli R P. Facebooki vestlused müüjaga on edastanud uurimisasutusele, ülekuulamise käigus logis Facebooki, kopeeris vestluse ja lasi seal välja printida. Sõidukit nägi ühe korra enne ostmist, kuskil 12 nädalat enne Facebooki vestlusi, Maalselt kaks nädalat, ei mäleta täpselt. Kui sõidukit nägi oli see rahuldavas korras, kuna oli seisnud, oli pesemata, väikeseid probleeme – kojamehed ei töötanud, salongi ventilaator ei töötanud, auto hääl selle võimsuse kohta oli liiga plärisev. Puudusi summuti töös otseselt ei näinud, ei ole spetsialist, auto alla ei vaadanud. Esimesel korral proovisõitu ei teinud. Siis ei olnud ka ülevaatust tehtud, müüja pidi ära tegema, sellest olenes ka auto hind. Proovis hinda tingida 350lt 300 peale, aga selle peale müüja ütles, et odavamalt tuleb ilma ülevaatuseta, seega otsustas, et las teevad ülevaatuse ära ja lõplikuks hinnaks jäi 350 eurot. Ostmise hetkel oli ülevaatus tehtud. Paus suhtluses tekkis, kus mõtles ja otsis endale hobiautot. Ostu-müügi vormistamisele tema sõitis oma teise autoga, müüja tuli Xxxiga, müüja pool lepingust oli täidetud, tema täitis teise poole, andis raha ja sõitis minema. Lepingus oli müüjaks S K, kes oli müüja jutu järgi tema vanaisa. Ei mäleta, kas ostmisel kontrollis tehnoülevaatuse olemasolu registreerimistunnistusel üle, aga arvab, et vaatas. Järgmisel päeval lasi tuttaval, kellel autoparandus, auto üle vaadata, kes ütles, et summutitoru tuleb vahetada, soovitas vahetada ka piduritoru, et oleks turvalisem, oli kergelt korrodeerunud, et võib juhtuda, et tugevama pidurdamise korral võivad puruneda. Enne remonti sõitis 100km, mille sõitis ära küll. Pärast ostmist kasutas sõidukit suvel natukene, nüüd on seisnud maal kuuris ja ülevaatusel ei ole

käinud. Ostis vahepeal uue auto, ei olnud vajadust ülevaatusele minna, sõidumugavus ei olnud kõige suurem. Ise ei tahtnud ülevaatust teha, kuna sellega oleks paar päeva läinud, tahtis sõidukit maale saada. Hiljem kojamehed hakkasid tööle, R vaatas üle, see ka Facebooki vestluses. Mõned väikesed vead olid, aga ise ei muretsenud, kuna teadis, et auto oli seisnud. Kere seisukord oli üllatavalt hea sellise vanuse kohta, suurt roostelappi ei ole siiamaani sellel. Ülevaatus tehti vahetult enne müüki. 03.10.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis A K esitatud fotodelt ära R Pi kui isiku, kes müüs talle sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx (kriminaaltoimik III kd, tl 1215). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 28.05.2015 R P helistab Andrus Tealasele ja küsib ülevaatuse hinda, millele A. Tealane vastab, et ametlikult on 35, nemad saavad 50ga. Kell 21.13 Mart Tõnusoo helistab A. Tealasele ja ütleb, et tahaks teha Xxx 2 ülevaatust, millel on CO paigast ära, lepivad kokku, et veel suhtlevad. 30.05.2015 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, viimane arvab, et jõuab ülevaatust teha. Kell 16.17 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, viimane teatab, et ei jõua. 01.06.2015 A. Tealane helistab M. Tõnusoole, kes vihjab, et võiks ülevaatusele minna ja A. Tealane ütleb, et ta paberi kaasa võtaks. Kell 11.08 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, et tõi paberi ära ja lepivad kokku, et saavad Tõnusoo juures kokku. Kell 11.09 M. Tõnusoo helistab R. Pile, et ta paneks Xxxi valmis, kuna see läheb ülevaatust tegema, võti, dokumendid. Kell 11.29 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes on kohal. Kell 12.47 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, viimane palub tal välja tulla auto juurde. 01.06.2015 kell 15.19 M. Tõnusoo helistab Vahur Rosenbergile ja küsib oma poisi Xxxi kohta, et keegi tahab seda ära osta, selle mootorist ilmselt asja ei saa, nigu sõidab aga bensiin jookseb sinna ja ei viitsi tuvastada miks, võib olla peaks uuesti bensiini pumba ära vahetama, V. Rosenberg vastab, et ei oska midagi öelda ega ennustada. Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt toimus korraline ülevaatus 01.06.2015 Xxx Xxx OÜ-s (kr. toimik VIII kd, tl 56-60) 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx mäletab väga hästi, selle auto ostu-müüki vahendas kunagi, selle ostis tuttava tuttav, see auto seisis siis 4 a, kui omanik helistas, et plaan viia see romulasse. Läks seda autot vaatama, et mis sellest alles jäänud on, sai tööle, aku vaja vahetamist, bensiin sisse ja rohkem see ei tahtnudki. Tehnoülevaatusele jõudis see auto kuna arvas, et see ei ole kehvas seisus, väga heas korras kere, R tahtis seda endale ehitamiseks aga tahtis seal mootori ja käigukasti ära vahetada. Tehnoülevaatusele minnes oli laepolster alla vajunud ja veel nipetnäpet aga need ei sega ülevaatuse läbimist, muud vead olid korda tehtud. Tehnoülevaatusel sellega probleeme ei tekkinud. R müüs selle maha. Seismisega tekkinud vigu oli ja vaheohtlikke vigu võis esineda. 28.05.2015 kõne R Piga, see et nemad saavad ülevaatuse 50ga tähendab seda, et ise ei käinud ülevaatustel, delegeeris selle, siis see on umbes see hind. Öeldud 35 ametlikult oli võetud niisama, eeldas, et on selline hind, hiljem luges, et tegelikult hinnakirjas 40. R viis sõiduki ülevaatuspunkti juurde ja Tealane ootas seal, kes käis ülevaatusel. R ise ei läinud, kuna tal puudus sõiduõigus sellele ajal, suhtumine oli vale, et lubas tal sinna sõita aga ta ei saanud ülevaatusele titelubadega ise sisse sõita, arvas, et ülevaataja võib politsei sellisel juhul kutsuda, tal endal on kogemus olnud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, on Xxx, mille koos Tõnusooga tõid ja Tõnusoo poeg tahtis seda ehitama hakata. Oli korras, aga ainuke viga oli see, et mootor oli nõrk, poeg R P tahtis võimsamat, oli vana tüüpi mootor, ehk tuli karburaatorisse puhastusainet lasta ja natuke sõita. Ei mäleta tehnoülevaatusele viimist, kelle juures käis ja palju raha sai. Xxx Xxx XXX reg nr xxx

08.06.2010 sõiduki Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx registreerimise taotluse kohaselt oli sõiduki omanikuks xxx AS, vastutavaks kasutajaks T N ning lisatud oli registreerimistunnistuse koopia nr xxx (kr. toimik I kd, tl 19-20). Seoses xxx ja T Ni vahelise sõiduki Xxx Xxx järelmaksu müügilepingu lõpetamise aktiga ning T Ni taotlusega registrikande muutmiseks sai viimane sõiduki omanikuks 09.01.2015 (samas, tl 22-23), mida kinnitab ka Maanteeameti andmete väljatükk (samas, tl 24-25). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx registreerimistunnistusel nr XXX on märgitud järgmiseks ülevaatuse ajaks 11.2015, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga, kontrollkaart nr K.2523130 (samas, tl 26-27). Sõiduki Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas T N 03.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kaks vähe olulist viga, heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud ning tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2523130, kehtib kuni 11.2015 (samas, tl 30-31). Esitatud on ka 03.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2523130 (kr. toimik V kd, tl 135 pöördel). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis T N esitatud fotodelt ära Andrus Tealase, kelle nime ei osanud nimetada, kuid tema teada on meesterahvas Mart Tõnusoo tööline, kes käis 2015 aastal tema sõidukile Xxx Xxx reg. märgiga xxx Laaxxxi tehnoülevaatuspunktis ülevaatust tegemas, tunneb ta ära näo järgi (kr. toimik I kd, tl 28-9). 19.06.2020 kohtuistungil T Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik I, tl 147 pöördel-150) kohaselt võis olla 03.06.2015 kui kasutas Mart Tõnusoo tuttava abi talle kuuluva sõiduki Xxx Xxx xxx tehnilise ülevaatuse tegemiseks. Kohtusaalis tuvastas Tõnusoo tuttavana Andres Tealase. Tema enda sõnul oli sõiduk tehniliselt korras, olid iluvead ehk parempoolsel karbil oli paar auku läbi roostetanud, mida ise pahteldas ja värvis üle. Sõiduk oli olnud talvel remondis ja sõitis sellega vähe. Mõte, et Tõnusoo saab ülevaatusega aidata tekkis sellest, et nad elavad ühes majas ning ta teadis, et Tõnusoo tegeleb autodega. Tõnusool oli palju autosid, remontis neid, käis ülevaatustel. Kui Tõnusoo käest küsis, kas ta saab ülevaatuse ära teha, vastas, et saab. Tuli jätta võtmed, tehniline pass ja raha autosse, kui Tõnusoo ise ei saa ära käia, siis keegi käib. Nl endal ülevaatusele minekuks aega ei olnud. Samuti arvas, et ehk Tõnusool läheb tehniline ülevaatus kergemini, ei hakata norima ja tal on seal tuttavaid ees, kuna pidevalt tegeleb autodega. Autosse pidi jätma 70 eurot, millest pidi katma ülevaatuse maksu, mis on 40-60 eurot, täpselt ei tea ja see, mis üle jääb, on teenustasu ülevaatusele viimise eest. Andrus Tealast teadis aga ülevaatuse ajal ei kohtunud. Ei tea, miks registreerimistunnistusele on kirjutatud, et 03.06.2015 ülevaatuse järgselt tuleb uuele ülevaatusele minna juba novembris 2015. Ei oska öelda, kas tegemist oli altkäemaksuga aga teab, et auto viimise ja toomise eest peab ka maksma, kui palju, seda ei tea. Teab ka, et eks midagi altkäemaksuks läks aga võttis seda kui väikest summat, et kui teeninduse jaoks 10 ja altkäemaks 10, siis ei ole see mingi altkäemaks vaid leivaraha. Ei teadnud, kuidas see 70 eurot mõlemal korral jagunes, kui palju läheb ülevaatajale, kui palju läheb vedajale. Teadis, et mingi raha läheb ülevaatajale. Tunneb end süüdi, et on sellisesse olukorda sattunud, kui oleks teadnud, et raha läheb altkäemaksuks, siis ei oleks raha nii maksnud. Tõnusooga konkreetselt sellest juttu ei olnud, et peab altkäemaksu maksma. 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 03.06.2015 kell 12.12 Mart Tõnusoo helistab Andrus Tealasele ja pakub kahe ülevaatuse tegemist, üks on 2007 aasta auto, teine on probleemne, Nmehe džiip, kellele ütles hinnaks 70, kellel on isegi enam-vähem, karbid olid läbi roostetanud aga pani nüüd Makroflexiga vist kinni. Teine auto on kohe ülevaatuse juures. Lepivad kokku, et A. Tealane annab teada. Kell 13.25 A. Tealane helistab M. Tõnusoole ja ütleb, et umbes kell kaks jõuaks tema juurde, lepivad kokku, et saavad xxx kokku. Kell 14.43 M. Tõnusoo helistab T Nile ja küsib, kas ta soovib ülevaatust ära teha, lepivad kokku, et T. N jätab auto maja ette, uksed lahti, tehnilise passi ja 70 autosse ning M. Tõnusoo võtab ise auto. Kell 14.44 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja ütleb, et ta võib

tulla sinisega koju ja võtta siis see punane, džiibil on võtmed, tehniline pass ja raha istme peal. Kell 14.46 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja palub xxx sõita pehme gaasiga, temperatuuri andur või midagi on tuksis, muidu lööb tagant suitsu välja. A Tealane küsib Xxxe diisel bussi vea kohta, mis soojast peast käima ei lähe. Sõiduki Xxx Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuste väljatrüki kohaselt on korraline ülevaatus olnud 03.06.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 11.03.2021 seisuga sõiduki taustakontrolli kohaselt ajutiselt registrist kustutatud (kr. toimik VIII kd, tl 61-66). 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt T N on tema N, elavad samas majas xxx suhtlevad vähe, kui garaaži juures kokku saavad, siis aeg-ajalt räägivad. N omas sõidukeid, mõned olid hoovi peal, sel perioodil olid tal Xxx Xxx ja kaubik Xxx xxx, sinine. N pöördus seoses autodega tema poole ilmselt sellepärast, et teadis, et tegeleb autodega ja kuna tal endal olid pikad tööpäevad oli tal mugav, et keegi tema eest ülevaatustel käiks, pigem küsis, kas „väikemees“ ehk Tealane saaks ära käia. Tealane oli ka seal hoovi peal käinud, nad olid suitsumehed, neil oli rohkem juttu. Tema oli teema vahendaja, helistas Tealasele ja leppisid enam-vähem aja kokku ja kuidas logistiliselt saaks. Tema ühegi xx autoga sõitnud ei ole, sees istunud ei ole, on mingitest vigadest juttu olnud, aga midagi konkreetset ei tea. N ise putitas neid, sõitis, visuaalselt neil probleeme ei olnud, tehniliselt ei tea. Xxx Xxx tundus visuaalselt paremas korras, oli firmaauto. Kuupäevaliselt ülevaatuste kohta ei tea aga, et džiibil oli enne ja Xxxul paar kuud hiljem. Ei mäleta konkreetselt ülevaatusel olnud probleeme. Toimiku materjalidest, tema kõnest tuli see, et karbid oli Makroflexiga parandatud, eeldab, et sellest oli Nga juttu, samas teab, et kui auto näeb visuaalselt normaalne välja, siis ei ole probleem ülevaataja jaoks. Üldiselt arvab, et Makroflexiga ei ole hea teha, sest parandab lühiajaliselt aga on happeline. Ülevaatusel see kindlasti probleem ei ole. Xxx Xxxi ülevaatus läks 70 eurot aga see oli summa, mida Tealane talle telefoni teel ütles ja ta ütles Nle edasi, kes oli sellega nõus, ei mäleta, et oleks olnud lisaküsimusi. Sai kokku lepitud kuidas raha ja dokumendid üle anda, kuhu auto jätta. Ise ei teinud, kuna oli muid tegemisi. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx reg. märgiga xxx oli T N auto, kes elas Mart Tõnusooga ühes majas. Auto seisis Tõnusoo hoovis. Tegemist oli džiibiga, N oli iluplekkidele enda ütluste kohaselt Maroflexi lasknud, ise ta seda ei näinud ja kuna auto oli raami peal siis iluplekid ei mängi rolli, peamine, et teravaid servi ei olnud. Makroflexi lastakse augu täiteks, seda on kerge töödelda, eks seda tehakse, kuna keevitamine on aeganõudvam ja kallis töö. Ülevaataja, teades Makroflexi kasutamisest, võib auto läbi lasta, kui on kasutatud nt ilupleki täiteks, aga kui on kasutatud raamil, siis kindlasti ei lase läbi. Ni auto puhul oli tegemist iluveaga, need ei olnud ei ohtlikud ega vähe ohtlikud vead, konstruktsiooni tugevust need auto puhul ei muutnud. Selle auto puhul oli võti, tehnilise pass ja raha jäetud autosse, ei lugenud isegi palju ta sealt raha sai, eks mingis summas oli kokku lepitud, ei usu, et ta vähem pani. Summa oli Nga kokku lepitud, tema oli omanik ja maksja. Ei mäleta, kes ülevaataja oli. Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx Maanteeameti andmete väljatrüki kohaselt on Xxx-Xxx S xxx XXX reg. märgiga xxx esmane registreerimine oli 01.09.2006, Eestis registreeritud 05.06.2015 ning omanikuks on V J, elukohaga xxx (kr. toimik I kd, tl 1). Sõiduki registreerimise taotlusest nähtub, et V J esitas 05.06.2015 sõiduki xxx registreerimiseks taotluse ning registreerimismärgiks omistati xxx (samas, tl 2-3). Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktist nähtuvad sõiduki üldised ja tehnilised andmed. Märkmena on välja toodud, et läbisõidu mõõdikul rike, mistõttu on läbisõidu näit märkimata (samas, tl 4-5). 01.10.2015 on sõlmitud müügileping, millega V J müüs antud sõiduki A Š, kes esitas 12.10.2015 taotluse registrikande muutmiseks seoses omanikuvahetusega ning samuti esitas taotluse võtta korduskasutusse reg. märk xxx (samas, tl 6, 7). Sõiduki xxx registreerimistunnistuse nr

XXX koopia ja registreerimistunnistuse vaatlusprotokolli kohaselt on see väljastatud 05.06.2015, järgmine ülevaatuse kohta on märge 04.2017, kontrollkaart K.2527535, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga (samas, tl 8, 10-15). Maanteeameti andmete väljatrüki kohaselt on 12.10.2015 kande järgselt Xxx-Xxx x xxx XXX reg. märk xxx ning omanikuks A Š, kasutajaks J Ša (samas, tl 9). Sõiduki xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas V J 05.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2527535, kehtib kuni 04.2017 (samas, tl 18). Esitatud on ka 05.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2527535 (kr. toimik V kd, tl 130). 18.05.2015 on koostatud müügileping, millega Läti firma xxx müüs V J sõiduki Xxx Xxx S xxx, VIN-kood: XXX, 9700 euro eest, leping on läti keelne (kr. toimik II kd, tl 66). 12.10.2020 kohtuistungil tunnistaja A Ši antud ütluste (kohtuköide II, tl 154 pöördel - 156) kohaselt kuulus talle Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille omandas 2015 aastal, vist sügisel. Kuulutuse leidis xx kaudu, kogu aeg otsib ja ostab autosid. Kuulutusel oli pilt, vist oli reg. märk näha (meenutus, kuid pole otsesõnu protokollis välja öeldud tl 155). ostab kuus 50 sõidukit, selle sõiduki omandamine ei olnud tema jaoks midagi erakordset. Vaatas ise sõiduki vahetult üle, xxx. Müüja oli võõras meesterahvas, rääkis vene keelt, tol hetkel 35aastane. Nägi, et sõiduk on kuskilt toodud, Euroopast. Said teist korda kokku, siis vormistasid dokumendid. Uurib alati sõidukite tausta maanteeamet.ee leheküljelt, selle kohaselt oli sõiduk Eestisse toodud pool aastat varem, see ei olnud imelik, et nii kiirelt sõidukit müüs, tunnistaja ise müüb ka. Vormistasid ostu-müügilepingu, tegemist oli vist isa autoga, kellega tema ka rääkis telefoni teel, tehniline pass ja kõik. Lepingu täitsid täielikult ära, ei mäleta, et keegi veel oleks lepingu sõlmimise juures olnud. Teoorias on võimalik, et leping oli eeltäidetud aga kuna auto ei olnud kõige odavam, ta ei oleks riskinud. Ostis sõiduki 01.10.2015. sõidukil olid pisipuudused – esitiib oli puudu, suunatuli peegli küljes, väike mõra klaasil ja väike probleem turboga. Turbokompressor oli vaja ära vahetada, teatud tingimustel ja kiirustel võis auto natuke tõmmelda, tekitab aeg-ajalt ebamugavust, seda on küllatki raske avastada. Vahetus maksis 500-700 eurot, täpselt ei mäleta. Esiklaasil oli väike mõra, kus täpselt, ei mäleta, ise poleks klaasi vahetanud, selles probleemi polnud, ei seganud. Vahetas ära, kuna klaas löödi tema juuresolekul puruks. Ei mäleta, kas proovisõitu tegi, aga ei usu, et oleks autot sellise hinnaga ilma ostnud. Auto ostmise ajal auto alla ei vaadanud, seal midagi ei näinud. Pärast ostmist autoteeninduses nägi, et vedrustus halvas seisukorras. Lasi seal kompressori ära vahetada ja tegi auto korda enda jaoks. Tema arusaama kohaselt oli see auto halvas seisundis, talle ei meeldi sellise sõidukiga sõita, aga sellega võis sõita, midagi poleks küljest ära kukkunud või rikki läinud. Näiteks rattaveljed olid korras, nendega sai sõita probleemideta, olid sirged, ühtlased, aga tema jaoks ei olnud ilusad, sellepärast vahetas ära. Samamoodi vedrustusega, S klass on mugav sõiduk, pneumovedrustusega, on pehme, seega kui on isegi teatud puudused olemas, sa isegi ei tea nendest. Kui ostad sõiduki hinnaga 15 tuhat ja läbisõiduga 200-300 000, siis arvestad juba paar tuhat remondiks, see ei tähenda, et see on halb sõiduk, aga sa ei taha hiljem nendega probleeme. Muutis hiljem selle sõiduki reg. märgi, pani xxx, see on tema tellitud reg. märk, olnud varasemalt 20 autol. Tänaseks päevaks on auto autolammutuses, 20182019 aastast, sest sõitis selle vastu puud puruks. 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.06.2015 Mart Tõnusoo helistab T A ja küsib kui palju S klassi Xxx 2006 esiklaas maksaks, T. A vastab, et umbes 400 ja tal võib olla, M. Tõnusoo selgitab, et tal on enda jaoks vaja, jookseb pikalt mõra alt läbi keskelt üles. Kell 10.02 T. A helistab M. Tõnusoole tagasi, kes pakub esiklaasi kolme sajaga, M. Tõnusoo lubab mõelda, lisab, et klaasist jookseb ülevalt alla mõra läbi. Kell 13.12 M. Tõnusoo helistab Aleksei Jakovlevile, kes just midagi vormistas ja lepivad kokku, et A. Jakovlev sõidab xx kõrval xxx juurde. Kuna Jakovlev ütleb, et ülevaatust ei ole, lubab M. Tõnusoo seda uurida, seni viigu Jakovlev auto isa juurde. Kell 13.41 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja pakub välja, et pärast võiks ühe ülevaatuse teha, millega ta on nõus. M. Tõnusoo küsib, mis saab siis kui spidomeeter ei tööta, ekraan on täitsa pime, ei saa läbisõitu

kirja panna, A. Tealane pakub välja, et äkki omanik umbes teab, tuleb välja, et hiljuti ostetud, et lepingu pealt saab vaadata ja see hetk siia-sinna ei ole hullu. Kell 13.47 A. Jakovlev helistab M. Tõnusoole ja lepivad kokku, et teevad võib-olla tunni aja pärast. Kell 14.50 A. Tealane helistab M. Tõnusoole ja ütleb, et hakkaks nüüd liikuma. Kell 14.54 M. Tõnusoo helistab A. Jakovlevile ja lepivad kokku, et saavad xxx juures kokku. Kell 15.12 M. Tõnusoo helistab A. Jakovlevile, ütleb, et K alla tuleks. Kell 16.01 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes küsib, mis neile võtmeid ei jätnud, ootavad õues külmas, A. Tealane vastab, et tuleb juba tagasi (kr. toimik VI kd, tl 192-231). Sõiduki xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt teostati korraline ülevaatus 05.06.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 2019 registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk (kr. toimik VIII kd, tl 67-71). 22.06.2020 kohtuistungil Aleksei Jakovlev süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 165 pöördel-168 pöördel) selgitas, et sõiduk Xxx Xxx xxx omandati 05.06.2015 isa V J poolt. Sõiduk osteti Mart Tõnusoo kaudu, kuna tema tegeles sõidukite ostu-müügiga ja sõiduk sai toodud Itaaliast. ARKis käis koos isaga, kus registreerimise eelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus leiti, et spidomeetri näit oli rikkis. Tehnilise ülevaatuse tegemine toimus ARKis käimisega samal päeval, kuidas see aga toimus ei tea, kuna ülevaatusel käis selle sõidukiga Andrus Tealane. Tealase poole pöördus, kuna tal endal polnud aega ülevaatusele minna ja ta teadis, et Tealane pakub teenust nimega tehnilise ülevaatuse läbimine. Vist Tõnusoo leppis Tealasega kokku ülevaatuse asjus, vist kõik kolmekesi said xxx juures kokku. Xxxe ostis Tõnusoo kaudu ja kui ütles, et on vaja teha ülevaatus, soovitas viimane Tealast. Sel hetkel oli sõiduk tehniliselt heas seisukorras, ainult esiklaasi paremas ülemises nurgas oli väike mõra, mis nähtavust ei takistanud. Tema meelest spidomeeter töötas aga pardaarvuti mitte, ei näidanud läbisõitu. Sõiduki koos tehnilise passi ja rahaga andis Tealasele. Täpselt ei mäleta, kui palju raha Tealasele andis, kuid 10-15 eurot rohkem kui ülevaatuse maksumus. Raha küsis Tealane ja temale selle ka andis. Rohkem maksis teenuse eest, et Tealane sõidab tehnilisele ülevaatusele. Vahepeal sõitis Tõnusooga kuhugi ja siis ta toodi Järve Selveri juurde tagasi, ise ülevaatusel ei käinud. Sõidukile sai tehnoülevaatus tehtud, sõidukil olnud probleemide kohta Tealaselt tagasisidet ei saanud, ülevaatuse tasumise eest kviitungit ei saanud. 4 kuud pärast ostmist müüs sõiduki ära, kuna talle ei meeldinud see. Sel ajal kui sõidukit kasutas, oli see tehniliselt korras, mõra oli alles aga tema mäletamist mööda spidomeeter töötas, võib olla remontis selle ära, ei mäleta. Altkäemaksu tema pole andnud. Prokuratuuri poolt oli ettepanek, et ta annaks süüstavaid ütlusi, siis see kergendab praktikat ja tööle asumine oleks kergem, saaks tööl käia ja vabastataks kohtumenetlusest. Tõnusooga olid pigem ärilised suhted, tuttavad suunas Tõnusoo poole, kui sõidukeid sooviti soetada, Tõnusoo aitas teda varuosadega. Alguses ütles, et on süüdi, sest prokurör oleks sellisel juhul taotlenud tema mitte osalemisest menetluses ja ta saaks tööl käia. Tegelikult ei ole ta sellist tegu toime pannud. Ettepaneku tegi sama prokurör, survestatuna ennast ei tundnud. Tõnusoole ta mingit raha ei andnud, altkäemaksust ja rohkemast rahast juttu ei olnud. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt Xxx Xxx S xxxXXX reg. märgiga xxx (p 2.9, vaadeldud ei ole) osas, kui tegemist on vigase turboga tähendab, et mootoril on vähem jõudu, selle sõidukiga on halvem sõita, kiirendab kehvasti. Vaevalt keegi sellise autoga sõita tahab, pole jõudlust aga ülevaatuse mõttes mõju sellel ei ole. Turbo mitte töötamise tõttu teisi tehnilisi kõrvalekaldeid pigem ei teki. Sõiduki spidomeetri mitte töötamine on ohtlik viga. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõne 05.06.2015 kell 13.41 Tealasega, kõnes on öeldud küll, et katki on spidomeeter aga see on suupärane ja kõigile arusaadav, millest jutt, tegelikult pidas silmas odomeetrit, kilometraaži näitu ei olnud näha ja tahtis, et Tealane uuriks, kas see on probleemiks ülevaatusel. Tealane vastas, et ei ole probleem ja läbisõidu nr saab ostu-müügilepingult.

Selle sõidukiga seoses oli kokkupuude Aleksei Jakovleviga, aitas tal seda autot leida, soetada ning kui Jakovlev seda autot käis arvele võtmas siis osundati veale, et odomeetri näit on pime. Nii palju kui Jakovlevi teadis, siis ta ei tahtnud kuskil ametiasutustes ise käia, rääkis vene keeles, ja tal oli suht kiire. Kuna ülevaatusel on vaja ka kindlustust, siis tegid nii, et Tealane läks autoga ülevaatusele ja samal ajal aitas Jakovlevil ülevaatuse ajaks kindlustust teha, pärast mida tõi ta xxx juurde tagasi. Ei tea, mis see teenus maksta võis ja ei tea, kas keegi üldse kellelegi midagi maksis. On selle sõidukiga ise sõitnud nii enne kui pärast ülevaatust 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx on seotud Jakovleviga, see oli auto, kus kõik rääkisid, et spidomeeter ei tööta, tegelikult ei töötanud odomeeter. Esiklaasi paremas servas oli pragu, seda autot mäletab hästi, kuna oli just toodud uus auto, huvitav. Odomeetri näit ei ole ülevaatusel tähtis, ohtlik on kui spidomeeter ei tööta. Jakovleviga kohtus Järve Selveri juures ja seal anti sõiduauto ka üle. Arvab, et Jakovlev palus ülevaatusele minna, kuna kartis esiklaasi mõra pärast ja arvas, et kui Tealane läheb pigistatakse silm kinni, kuid seda ei olnud tegelikult vaja. See oli inimese enda arvamus, et kui rohkem maksab, siis läheb läbi, igal inimesel selleks õigus. Peapõhjus oli see, et Jakovlevil oli kiire, tahtis kindlustust ka teha aga kahte korraga teha ei saa, et kas kindlustus pannakse kinni. Süüdistuse järgi oli see kell 15.45-15.51, ei tea, mida kinni hakati panema, see võis ka vabandus olla, et ise ei viitsinud minna ja ei tea, kas tal oli päriselt ka kiire. Rahasummat ei mäleta, sõiduauto ülevaatus oli 40 eurot, ei usu, et Jakovlevile odavamalt tegi kui teistele klientidele. Jakovlev ei ole kunagi andnud talle raha selleks, et seda edasi anda ülevaatajale, et ülevaatus kergemini läheks, sellest ei ole Jakovleviga kunagi juttu olnud, et süüdistatav peaks andma mingit lisaraha. Xxx Xxx reg nr xxx Vastavalt liisingulepingule AS xxx ja J P vahel ning avaldusele Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele oli J P alates 07.04.2005 sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx kasutajaks ning omanikuks alates 18.04.2008 (kr. toimik I kd, tl 110-113), mida kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk (samas, tl 114-115). 09.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, registreerimistunnistust ja süütevõtit, millest nähtub, et sõidukil puudub tagumise akna kojamees, juhi ja kõrvaistuja aknad ei tööta, vasakpoolse gabariittule pirn on katki, tagumine parempoolne pidur jääb peale, käigukast on õliniiske ning sõidukil all olevad neli lamellkummi on pinnamõradega. Registreerimistunnistusel on järgmiseks ülevaatuse ajaks märgitud 05.2016, kontrollkaart K.2539752, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga. Vaatlusel tegi tehnilisi teste tehnoülevaataja, millised mõõtmistulemused on ka vaatlusele lisatud ning mis olid ülevaataja sõnade kohaselt normis. Vaatlusel koostatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt tuvastati sõidukil üks väheohtlik viga ehk esimene gabariittuli ei põle ning neli ohtlikku viga ehk tagaakna klaasipuhasti on puudu, vasak ja parem aknaklaasi tõstuk ei tööta, tagasilla rehvidel on vanaduse praod ja seisupiduri puhul parem ratas jääb peale (samas, tl 116-131). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas J P 13.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2539752, kehtib kuni 05.2016 (samas, tl 132-133). Esitatud on ka 13.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr U542, allkiri, K.25395752 (kr. toimik V kd, tl 130 pöördel). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 12.06.2015 J P helistab Andrus Tealasele ja küsib, kas saaks laupäeval tehnoülevaatust teha ja palju see maksab, A. Tealane leiab, et saab järgmisel päeval teha, maksab 60, lepivad kokku, et J. P läheb kohe raha tooma ja siis saavad auto juures kokku. Viimane küsib ka Nnaise jaoks, et talle ka teha, A. Tealane ütleb, et siis on 70. Kell 21.33 helistab J. P A. Tealasele ja palub välja tulla. 13.06.2015 kell 18.28 J. P helistab A. Tealasele ja küsib, kuidas kõik õnnestus, vastatakse, et jah, lepivad kokku, et saavad väljas kokku.

22.06.2020 J P süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 171 pöördel- 173) antud ütluste kohaselt kuulus talle 2015 aastal sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Andrus Tealane oli ta N, elas vastas majas ja aitas teda, kui autoga probleemid olid. Teab, et Tealane oli autojuht, tegeles kaubaveoga, tal oli suur auto. Esimesel korral Tealane andis talle telefoninumbri, juhuks kui abi on vaja. Tealane viis ta auto ühel korral ülevaatusele, 2015 mais. Kuna tal endal oli olnud operatsioon ja käsi oli kipsis, ei saanud autoga ise sõita aga oli vaja teha tehnoülevaatus, palus Tealasel ülevaatusel ära käia. Autol probleeme ei olnud, oli enne Ergo juures remondis käinud, kus vahetati rihm, piduriklotsid, filtrid ja õli. Salong oli must, koer oli lubja koti katki teinud ja kartis, et sellise sisustusega ei lasta autot läbi. Proovis ise autot puhastada, ei saanud. Andrus tuli mööda ja küsis, mis juhtus, hiljem helistas Andrusele, et kas saab aidata, on vaja ülevaatus teha ja auto puhastada. Andrusele andis võtmed ja raha, 50-60, täpselt ei mäleta, aga rohkem ei andnud ja Tealane ka ei öelnud, et see vähe oleks. Järgmine päev sai auto tagasi, oli puhas. Andrus Tealasele maksis auto puhastamise ja ülevaatuse tegemise eest, seda antud raha sisaldas. Sel ajal tema teada maksis ülevaatus kuskil 40 eurot, ülejäänud pidi katma puhastamise, sai aru, et osa ka selleks, et auto seisukorda ei vaadataks. See oli tema jaoks loogiline aga Tealasega sellest juttu ei olnud, kuidas raha täpselt jaguneb, eraldi pesemise jaoks raha ei küsinud. Arvab, et makstud raha oli pigem vähe nende asjade eest, küsis aasta hiljem ka hinnapakkumist auto puhastamiseks lubjaks, sai vastuseks xxx-250 eurot. Tookord küsis Tealase abi, sest käsi oli katki, kedagi teist ei olnud paluda. Auto olukord oli väga hea, pärast seda on alati teenindusest läbi saanud, Tealasel on oma remonditöökoda, iga aasta viis auto tema juurde. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx kuulus naisterahvale, kelle koer lubjakoti puruks kiskus, seda on mitu korda remontinud, tegi ta auto ka puhtaks, omanik oli väga rahul. Omanik oli selle auto suurde remonditöökOa viinud, kus öeldi, et on elektrooniline viga ja nemad parandada ei saa. Kuna on Nd, siis omanik pöördus murega tema poole, ta võttis starteri pealt ära, viis remonti ja tõi tagasi, auto töötab siia maani. Pärast seda hakKi tema poole pöörduma igasuguste muredega, on naisterahvas ja ei ole ülevaatustega kokku puutunud, varem mees tegeles aga mees suri ära vahepeal. Remondi eest ei võtnud raha, maksis ainult starteri remondi kinni, mis oli 60 eurot, mis ta ise pidi remonditöökojas selle eest maksma. Sellele sõidukile on ka ülevaatust teinud, selle eest maksti sama palju kui teised maksid, arvab, et 40 eurot ülevaatust ja 30 talle, tookord oli ka auto puhastamine. Arvab, et ülevaatuse peale läks paar tundi ja enne seda auto puhastamine ka paar tundi, see puhastamine ei olnud lihtne. Xxx Xxx reg nr xxx (2015 aasta episood) 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja sõiduki registreerimistunnistust, mille kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja N Š ning üheks järgmise ülevaatuse ajaks on märgitud 04.2016, kontrollkaart K.2539457, kinnitatud allkirja ja pitseriga. Sõiduki vaatlusest nähtub, et sõiduki parempoolse esitule klaasil on läbiv auk, vasakpoolse tagumise ukse alumisel äärel on korrosioonikahjustused, vasakpoolsel tagumisel tiival on pindmised korrosioonikahjustused, parempoolse esistange iluvõre all on stanget läbiv piki mõra ning vasakpoolse esitule vasakul all servas on mõra (kriminaaltoimik I kd, tl 134-144). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas N Š 13.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis, toodi välja üks väheoluline viga ehk peegel või tahavaateseade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõetele, ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart nr K.2539457 (samas, tl 148-149). Esitatud on ka 13.06.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr U542, allkiri, K.2539457 (kr. toimik V kd, tl 119). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis N Š esitatud fotodelt ära Andrus Tealase, keda tunneb Andrusena ja kes viis kahel korral tema sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatusele, maksis talle mõlemal korral 70€, et sõidukile saaks ülevaatus tehtud. Tunneb isiku ära näo ja silmade järgi (samas, tl 145-147).

22.06.2020 J P süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 171 pöördel- 173) antud ütluste kohaselt järgmisel päeval pärast tema auto ülevatust edastas Tealase kontakte ka Nnaisele, N Šle, kui uhkustas, kui puhas auto nüüd on. Nnaise sõidukil oli vaja teha remonti ja ülevaatust, probleem oli summutiga. Nnaisele ütles palju ta ise maksis, tal oli 60, Tealane puhastas autot. Helistas Tealasele, ütles, et Nnaisel probleem, küsis, palju maksaks ja Tealane vastas, et 50-70 remont. Ütles, et eelmine aasta oli 50 sellepärast, et hind on kallinenud. 26.06.2020 kohtuistungil N Š süüdistavana antud ütluste (kohtuköide II, tl 9-11 pöördel) kohaselt kuulus talle 2015 aastal Xxx Xxx reg. märgiga xxx. 2015 ja 2016 kasutas tehnoülevaatuseks Andrus Tealase abi. Kurtis Nnaisele, et summuti on läbi ja pole kelleltki abi paluda, siis Nnaine J P ütles, et soovitab Andrus Tealase poole pöörduda, ta on autoparandaja ja saab tehnoülevaatusega aidata. Paari päeva pärast J helistas, et on Andrusega hoovis ja võib asjad läbi rääkida. Läks hoovi, rääkisid, näitas autot ja leppisid kokku, et Andrus parandab summuti ja aitab tehnoülevaatusega. Ei oska öelda, kas 2015 aastal oli autol teisi puudusi ka, esilaternates olid mõlemas täkked sees. Mõni roostetäpp oli, aga need polnud suured, järgmisel aastal tegi roosteparandused. Ei mäleta millal, kas samal õhtul või hiljem, andis Tealasele võtmed, paberid ja raha, kes sõitis sõidukiga minema, sai 2-3 päeva pärast sõiduki tagasi. Tealane palus ja ta ka andis 70 eurot, ei selgitatud ja ei küsinud, miks selline summa. Selle summa eest pidi saama summuti parandatud ja ülevaatus tehtud. Selle eest mingit kviitungi ei saanud, tehnoülevaatus oli pärast passis kirjas ja summuti enam ei karjunud. Ise auto alla ei vaadanud, kuidas summuti parandatud oli. Pärast ülevaatust Andrus ütles, et korrosiooniga peaks tegelema ja piduritel oli midagi kulunud, nendega peaks ka tegelema. Järgmisel aastal helistas Andrusele, ütles, et tehnoülevaatus on vaja teha, summa oli sama, 70, leppisid aja kokku, Andrus tuli autole järgi, võttis võtmed, dokumendid ja raha. Samal või järgmisel päeval tõi sõiduki tagasi, kiiresti läks. Probleemideta ära tegemine 70 euro eest tähendas seda, et tema ise ei pea sellega tegelema, Andrus vaatab üle, kui on pisivigu, parandab kui suuremad vead, annab teada. Ise ta ei ole kunagi tehnoülevaatustega tegelenud, probleemideta tegemine tähendas, et maksab ja asi saab tehtud, tal ei ole vaja selle peale rohkem mõelda. Sai ka tagasisidet, et sõidukiga saab sõita, midagi katastroofilist seal ei olnud. Arvas, et 2015 aastal summuti pärast ei saa läbi, sest see karjus nii kõvasti aga 2016 aastal ei olnud põhjust arvata, et läbi ei saa. Arvas, et Tealane saab paRni ülevaatuselt läbi, sest talle kui naisterahvale heidetaks ükskõik mida ette. Eeldas, et autoga on üldiselt korras aga ehk mõned pisivead leiab ja ei tahtnud sellega riskida. Sellel ajal kui Tealasele raha maksis, ei arvanud, et osa võib altkäemaksuks minna, politseis selgitati seda temale. Esimene kord veel oli remont ka aga teisel korral seda enam vaja ei olnud. 2017 aastal müüs auto maha, elektroonikaga juhtus midagi, mille parandamine oleks rohkem maksma läinud, kui selle väärtus oli. Tunnistab end süüdi selles, et andis altkäemaksu selle eest, et sõiduk saaks ülevaatuselt läbi. Hiljem käis ise ülevaatustel, sai teada, et see maksab ametlikult 40 eurot, tema andis rohkem. 2015 aastal ei saanud aru, et tegu on altkäemaksuga, ei olnud soovi altkäemaksu anda, alles politseis ülekuulamisel sai aru, et see võis nii olla. Esimese korra puhul eeldas, et see on remondi raha, teise korra puhul selgitati talle põhjalikult, et see on altkäemaks, ehk esimesel korral maksis ka remondi eest, teisel korral maksis sama summa aga remonti enam ei vajanud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx, musta värvi, omanik oli eelmise J Nnaine, J helistas ja küsis, kas võib ta numbri anda, et Nnaine tahaks ülevaatust teha ja ta lubas, kõigile küsijatele lubas tema numbri anda. Siis Nnaine helistas talle, et tahaks ülevaatusele minna, summuti lõriseb, et see oleks vaja korda teha. Ta siis pani uue klambri ja auto läks lihtsalt ülevaatuselt läbi, seal ei olnud muid probleeme. Summuti lõrises ja pani sellele uue klambri, selle eest rohkem raha ei küsinud, kuna oli tühine töö. Xxx-Xxx XXX D reg nr xxx

Maanteeameti Saue teenindusbüroo vastusele lisatud registritoimingute kohaselt 26.09.2015 müüs Martin Tõnusoo sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx T m, kes tegi ka 02.10.2015 taotluse omanikuvahetusega seotud registriandmete muutmiseks, mida kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk. Sõiduki registreerimistunnistusel nr XXX on viimased märkmed järgmiste ülevaatuste kohta 04.2015 ja 04.2016, mis on kinnitatud allkirjade ja pitseritega (kriminaaltoimik II kd, tl 106-113). 12.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et sõidukil on all naastrehvid, millel naelu ei ole, sõiduki kerel on mõningad korrosioonikahjustused, sõidukiga sõites tuvastas ekspert, et seisupidur ei tööta, tagumise osa all sillareduktor on tugevalt õline, mootorist tilgub tugevalt õli, vasakpoolsel põrandapaneelil on läbivad roosteaugud, juhiistme alune sõiduki põhi on tugevalt roostetanud ja on läbivad roosteaugud, seda esineb samuti vasakpoolse põrandapaneeli tagaosas ja esiosas, esiosas on samuti metall väändunud, sõiduki juhiistme tagumise osa alla on paigaldatud montaaži labidas, mis hoiab istet mitte läbi põranda vajumast ning rehvimontaažilabida ja juhiistme kronsteini ühenduskohas on näha põrandapaneelis avaust, auku (samas, tl 114-138; CD plaat kr. toimik V kd, tl 35). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis T M temale esitatud fotode seast ära R Pi, kui isiku, kellelt ostis sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja kes koostas müügilepingu (samas, tl 139-142). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas Martin Tõnusoo 16.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 143). Esitatud on ka 16.05.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr U542, allkiri, K.2488268 (kr. toimik V kd, tl 141). 07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja T M antud ütluste (kohtuköide II, tl 90-91) kohaselt soetas septembris 2015 Xxx Xxxi reg. märgiga xxx, mille müügikuulutuse leidis internetist. Vist siis kui nägi müügikuulutust esimest korda, helistas kuulutuses märgitud telefoninumbril. Müüja ütles, et seisupidur ei tööta ja vähesel määral on roostet, rohkem ei mäleta, muidu oli sõidukorras. Järgmisel või ülejärgmisel päeval pärast helistamist vaatas sõiduki üle kuskil xx parklas. Kedagi spetsialisti kaasa ei võtnud, välimus oli enam-vähem, tegi proovisõitu, müüja enne ütles ka, et seisupidur ei tööta, ei hakanud seda proovimagi, rohkem ei vaadanud midagi. Vaatas ka kapoti alla, tundus korras olevat. Sõidukit tuli näitama väidetavalt müüja poeg, kelle tundis ka politseis äratundmiseks esitamisel ära. Sõiduki eest maksis 600 eurot, müügileping sõlmiti 26.09.2015. Hiljem avastas, et põhja alla oli üks auk, juhiistme all paremas taganurgas oli põhi natukene mädanenud, sinna oli otsapidi istme alla rehvi heebel pandud, et iste viltu ei vajuks. See oli kummimati all, ei osanud enne sinna vaadata. Vist eemaldas ise rehvi heebli ära ja pani sinna midagi muud asemele. Kevadel mõtles seda parandama hakata, ülevaatuseks korda saada seisupidur, muidu automaatkastiga autol pole vaja, aga siis taheti juba autot ära võtta. Selle augu osas müüjaga ühendust ei võtnud, kuna avastas selle alles tükk aega hiljem. Sõidukil oli ostmise hetkel kehtiv ülevaatus olemas, registreerimistunnistusel oli kirjas ja kehtis kevadeni. Sai ostu-müügi lepingu ühe eksemplari, millega läks Maanteeametisse ja kirjutas sõiduki enda nimele umbes nädal pärast ostmist. Augu avastas, kui oli võimalik kanalile minna, niisama alla vaadates ei näinud midagi. Kui juhiistme all midagi ei olnud, siis vajus iste viltu ja oli ebamugav sõita. Politseis sõiduki vaatluse juures ei viibinud, see viidi kuhugi ekspertiisi. Enne ülevaatusel ei käinud, kuna sai aru, et auto tahetakse ära võtta ja ei hakanud sellesse investeerima, auto võeti ära mais, ülevaatus oleks pidanud olema aprillis. Auto sai tagasi umbes aasta hiljem, siis oli see täiesti läbi mädanenud. Müüs sõiduki maha, keegi ostis varuosadeks. 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 25.04.2015 helistas Mart Tõnusoo Andres Niinemetsale, kes ütleb, et autol on aprillikuus ülevaatuse aeg ja küsib, kas M. Tõnusoo saaks selle linnas kuskil ära organiseerida, lisab, et naelrehvid all aga ei tea palju seal neid naelu enam on, lepivad kokku, et esmaspäeval-teisipäeval räägivad. 06.05.2015 helistab M. Tõnusoo A. Niinemetsale, kes küsib, kas tema autole sai ülevaatus tehtud, M. Tõnusoo vastab, et veel ei ole saanud, see, kes tegemas käib, on tööl, lubab uurida. Seejärel helistab

M. Tõnusoo Andrus Tealasele, kes ütleb, et ta kardab, et sel päeval ülevaatusel ei jõua käia, M. Tõnusoo selgitab, et vaja õemehe autole teha, lepivad kokku, et kella viie ajal helistavad. Kell 17.19 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja küsib, kas on probleemiks ja vaadatakse seda, kui rehvidel on mõned naelad sees, A. Tealane vastab, et ei tea, kes tööl on ja otsustavad edasi lükata. 15.05.2015 helistab A. Tealane M. Tõnusoole ja lepivad kokku homme Xxx ülevaatus ära teha. 16.05.2015 kell 08.51 helistab A. Tealane M. Tõnusoole, ütleb, et sõidab sinna R äia omaga, M. Tõnusoo ütleb, et sõidab Xxx ka sinna ja mõtleb, et äkki jõuab Xxx xxx-ga ka. Kell 09.03 helistab M. Tõnusoo R Pile ja ütleb, et läks juba ülevaatust tegema Xxx, et kui ta tahab Xxxle ülevaatust teha tuleb rehvid täis pumbata, aku ära vahetama ja sinna tulema tunni aja jooksul, et mõtleks selle peale. Kell 09.16 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb talle, et see on seal ees, hõbedane ja poiss tuleb Xxxga ka veel (kr. toimik VI kd, tl 192-231). 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx oli tema poja auto umbes 5-6 aastat, kui vahetas auto ära, siis see jäi müüki ja hoovi peale seisma. Oli aastatelt vana Xxx, aga täiesti sõidukorras. Sel perioodil kasutas seda tema õemees A N, samal ajal oli ka müügis. Niinemets hakkas aegsalt huvi tundma ülevaatuse ja teise tegemist vajavate asjade osas, helistasid ja proovisid head aega leida, kus N on tihti sõidus. Mingil hetkel suhtles Tealasega, leppisid aja kokku, ta pani auto valmis ja Tealane võttis auto hoovist ning käis tegi ülevaatuse ära. Sõidukil puudusi oli, need loetles Tealasele ette, et teada mis on vaja ära teha. Naastrehvid nt olid olematud, kui sealt aga alles olevad naastud välja võtta, saab nendega ka suvel sõita. Tehnoülevaatuse läbimiseks see takistus ei olnud, Tealasega oli juttu alles olevate naastude välja nokkimisest. Tema teada enne ülevaatusele minekut oli puudused kõrvaldatud. Xxxel on seisupidur, mida üldiselt ei kasutata, seismise tulemusena ei ole see enam efektiivne ja selleks, et see korda saada on vaja sõita õrnalt see pidur peal, panna natuke ka õli. See oli probleem, millele tähelepanu juhtis. Tealane andis alati pärast ülevaatust tagasisidet sõiduki tehnilise olukorra kohta. Ei tea palju see ülevaatus maksma läks, aga arvab, et see ei olnud kallis, kuna muidu oleks klient teise kohta läinud. Tealasele makstav summa tema jaoks alati varieerus olenevalt selles, kas ta midagi seal nokitses või mitte, võis talle raha jätta aga ei pruukinud. Tihti pöördus Tealase poole autodega, mis kus oli üht-teist vaja vaadata enne ülevaatust. Niinemets kasutas seda sõidukit mõnda aega, siis mõni teine ja lõpuks sai maha müüdud. Autot võõrandades ütles ostjale, et üldiselt on auto korras aga seisupiduriga on probleeme, vahetada kindlasti ei olnud vaja, lihtsalt uuesti käima kulutada. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx 12.05.2016 vaatlusprotokolli lisaks olev videosalvestis, lisatud fotod – kui õli maha tilgub, siis on see ohtlik viga, tilkade teke on näha, kas ka maha tilgub, protokolli lk 10 foto. Lk 13 foto, paistab põranda osa mingite augukestega, ülevaatusel peab põrand terve olema, kui põrand on kahjustatud, on ohtlik viga, samuti on näha läbivad roostekahjustused põrandal, mis on ohtlik viga. Lk 15 põrandas või konstruktsioonis auk, ohtlik viga, lk 16 kandva konstruktsiooni detail, läbi roostetanud, ohtlik viga, põrandas jälle auk. Lk 18 paistab ka auk välja, jälle põrand on läbi roostetanud, istme kinnituskohad põrandal on vahetus läheduses läbi roostetanud, mingi metallvarb on sinna alla pandud ei tea, mis eesmärgil. Seisupidur on jalaga rakendatav, ei paistnud nagu töötavat. Kandva kerega sõidukil peavad kandvad detailid olema terved, ei tohi olla läbi roostetanud, mis kahjustavad kogu kere jäikust. Sellepärast on ülevaatusel roostekahjustused ja vigastused olulised, et oleks tagatud sõiduki tugevus, kere tugevus, jäikus ja detailide kinnituse tugevus. Juhiistme kinnituse viga näeb sõiduki alt ja seest on ka mõnikord näha. Ei oska öelda, mis ajaga see rooste on tekkinud, päevaga ei teki, see võtab aega ja oleneb keskkonnast, materjali kvaliteedist, sõiduki hooldamisest. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx E 200 reg.

märgiga xxx, sedaan, osas arvab, et see oli Mart Tõnusoo keskmise poja M T auto, ei mäleta, kas suhtles selle autoga seoses M või Mart Tõnusooga. M T oli ise autokauge inimene, tegi arvutitööd, seda autot tuli korras hoida, et ei oleks tee peale jäämist. Tema arvates oli auto väga korras, hiljem sõitis sellega Mart Tõnusoo õemees. Selle autoga oli kõik normis, seda oli koguaeg hooldatud, vahetanud rehve, piduriklotse, õlivahetust teinud. Ühel korral on sellele ülevaatust teinud kindlasti. Tolle aja Xxxed ei lagune nii nagu teised autod, kui hooldad siis sõidab ja sõidab. Mäletab, et sellele oli mingi käsipiduri viga, kuna automaatkäigukast, siis käsipidurit kasutatakse harva, aga ülevaatusel seda kontrollitakse, ja see käsipidur kipub rooste minema, kuna seisab koguaeg. Kui pritsida rooste eemaldajat peale, sõidad sellega natukene ja paned õrnalt käsipiduri peale, kordad seda, siis tross hakkab ilusti liikuma. Keegi ei välista, et kuu-kaks hiljem jääb see jälle kinni, kuna keegi seda ei kasuta. Seda protseduuri tuleb pidevalt teha või seda kasutada. Arvab, et Mart Tõnusoo maksis ka tema teenuse eest, see on tema aeg, ei tea kedagi, kes oleks püüdnud tasuta saada. Xxx Xxx Xxx reg nr xxx Maanteeameti vastusele lisatud registriväljavõtete ja dokumentide kohaselt ostis xxx OÜ 01.07.2015 sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, VIN-kood: XXX äriühingu esindajaks registriandmete muutmiseks oli R R, sõiduki kasutajaks O S (kr. toimik III kd, tl 62-66). 07.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx VIN-koodiga: XXX, millest nähtub, et sõidukil puuduvad reg. märgid, vasakpoolne keskmine aken lõhutud. Toimingus osales ka O S (samas, tl 67-72). 13.06.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis O S temale esitatud fotode hulgast ära Andrus Tealase, kui isiku, kes teostas tema autole Xxx Xxx reg. märgiga xxx ülevaatust (samas, tl 73-76). Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas O S 03.07.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati üks väheoluline rike ehk jõuülekande puhul tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis või puudub ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.xxx (samas, tl 77-78). Esitatud on ka 03.07.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr A523, allkiri, K.xxx (kr. toimik V kd, tl 115). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 02.07.2015 Mart Tõnusoo helistas Andrus Tealasele ja küsib kas homme Xxxle ülevaatuse saaks, auto ei ole veel valmis, lepivad kokku, et hiljem helistavad. Kell 18.48 M. Tõnusoo helistab O Sle, räägib auto veast ehk kaitse läks läbi ja ütleb, et ülevaatusele see päev enam ei jõua ja jääb homseks, väike mees teeb esimesel võimalusel. 03.07.2015 kell 10.34 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes lubab tunni aja pärast teada anda, millal ülevaatusele minna jõuaks. Kell 11.59 helistab M. Tõnusoo A Tealasele, kes ütleb, et saab nelja-poole viie ajal. Kell 12.00 M. Tõnusoo helistab O. Sle, kellele annab teada, et ülevaatusele saab viie paiku ja lubavad veel ühendust võtta. Kell 12.51 M. Tõnusoo helistab R. Pile ja küsib, kas tal oleks väikesele mehel kella nelja paiku kaasa anda 60-65 eurot, R. P vastab, et tal ei ole. Kell 15.09 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja lepivad kokku, et kell viis seal. Kell 15.15 M. Tõnusoo helistab O. Sle kellega lepivad kokku, et hiljemalt kell viis on linnas. Kell 16.37 O. S helistab M. Tõnusoole ja ütleb, et on tunni aja pärast kohal, M. Tõnusoo ütleb, et siis tehnoülevaatuspunkti juurde läheks, selleks ajaks on tehtud. Kell 16.39 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, lepivad kokku, et saavad paarikümne minuti pärast kokku, M. Tõnusoo tuleb ise selle autoga. Kell 17.01 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes ütleb, et tal läheb veel veidi aega. Kell 17.28 O. S helistab M. Tõnusoole, kes ütleb, et ei hakka sinna tulema, „tema“ oli ise ülevaatuspunktis, Tõnusoo kutsub S ülevaatuspunkti juures olevasse toidukioskisse (kr. toimik VI kd, tl 192231). 14.07.2015 jälitustoimingu protokolli ja selle lisaks olevate fotode kohaselt toimus varjatud jälgimine 03.07.2015 kell 17.13 kuni 18.09, Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 17.29 seisab parklas Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille juhiistmel istub Mart Tõnusoo. Kell 17.44 sõidab parklasse Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest tuleb välja Andrus Tealane ja läheb istub

Xxx Xxx rooli, millega sõidab ülevaatuspunkti ette. Kell 17.48 sõidab A. Tealane ülevaatus punkti sisse, vestleb ülevaatajaga, kell 18.04 sõidab tagasi parklasse ja sõiduki juurde tulevad M. Tõnusoo ja tundmatu mees. M. Tõnusoo ja A. Tealane sõidavad ära Xxx Xxxiga, tundmatu mees Xxx Xxxga (kr. toimik VII kd, tl 20-22). Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete ja taustakontrolli väljatrüki kohaselt teostati korraline ülevaatus 03.07.2015 Xxx Xxx OÜ-s, ajutiselt registrist kustutamine 2020 (kr. toimik VIII kd, tl 78-82). 21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja O S antud ütluste (kohtuköide II, tl 123 pöördel-126) kohaselt kuulub tema ettevõttele xxx OÜ sõiduk Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Ise on ettevõttes omanik ja juhatuse liige. Mart Tõnusooga said tuttavaks läbi ema, kes oli vist Mardi naise koolikaaslane. Kui rääkis, et soovib autot osta, soovitas ema Mardiga ühendust võtta. Mardiga koos käisid vaatasid kohti, otsisid sobilikku autot. xxx keskuses oli mingi müügikoht, xxx, ei tea, kes seal neid müüs. Tegid proovisõidu ja ostsid sõiduki sealt. Auto oli töökorras aga automaatkäigukastil oli mingi viga, armatuuril tuli põles. Mart ütles, et saab aidata sellega, saab töökotta viia ja korda teha, siis saab töökorras auto. Ise ei tahtnud seda remontida, kuna noor inimene ja kogemusi pole, vaja tööd teha. Kuna Mart seda pakkus, tal on kogemused, tutvused, töökoda, kus seda saaks teha mõistliku hinnaga, siis usaldas teda. Müüja ka ei teadnud täpselt seda viga, ütles, et nii need tulid ja sellepärast ka hind odavam. Sõitis ka ise proovisõidul ja käigukasti viga oli selles, et ei töötanud kohe, pidi vahepeal välja suretama, vajas uuesti käivitamist, siis töötas. See viga sai kõrvaldatud. Arvab, et samal päeval vormistati ostu-müügileping, 01.07., kuna autot oli kiirelt vaja ja hind oli hea. Kohe aga autot enda kätte ei saanud, kuna tahtis, et viga ära parandataks ja ülevaatus oli läbi või kohe läbi saamas, et see ka kohe korda teha, siis on tal kõvasti lihtsam. Leping oli eeltäidetud, juures olid müüja ja Mart. Ei mäleta täpselt, kas käis Maanteeametis ise kohal aga arvab, et kirjutas auto ise enda nimele. R R on tema jaoks täiesti võõras isik, volitus oli talle kirjutatud selleks, et ta remondi ajal autoga sõita saaks. See volitus oli eeltäidetud tema teada, andis vaid allkirja, ostu-müügilepingu sõlmimisel. Tema arust Mart aitas dokumentide täitmisel, tal endal kogemusi ei olnud. Auto kätte saamisega läks aega, kuna remondis selgus, et viga on suurem, sai auto kätte paari kuu pärast äkki, ei mäleta. Esimesel võimalusel said Laagi ülevaatuspunktis kokku ja sai auto endale. See oli talle linnast välja sõites kõige mugaval koht ja võib olla neile ka. Viga oli likvideeritud, sõitis ja ülevaatus tehtud, probleeme ei näinud. Mart ütles, et selle ülevaatuspunkti juurde läheks. Kui sinna jõudis oli üks lühike poiss, mees tema autoga ülevaatusele minemas, ootas ta ära ja siis sai koju sõita. See lühike mees oli Andrus Tealane. Kuivõrd ostu-müügileping on 01.07.2015 ja ülevaatus on tehtud 03.07.2015 siis ei tea, kas ikka kohe leping tehti, võib olla tehti see alles siis kui auto kätte sai aga mäletab, et mitu kuud ootas küll auto kättesaamist ja see oli tema jaoks pettumus. Kindlasti mäletab paRni siis kui varasemalt ütlusi andis. Sõiduk on veel tema ettevõtte nimekirjas aga tänaseks päevaks on sõiduki varuosadeks müünud, natuke kõrgema hinnaga kui romulasse viia, seda kuskil poolteistkaks aastat tagasi. Ei saanud aru, et see ülevaatuse organiseerimine teistmoodi oleks olnud, temale endal mugavam ja soodsam, et Mart teeb auto korda ja ülevaatuse ka. Oleks tahtnud soodsamat tehingut, aga ei tundnud, et ka millegi osas üle maksis. Ise ülevaatusele minek oleks ajakulukam olnud, bussiga linna ja jala linna peal liikuda. Ei läinud esindusse, kuna tegemist tööautoga, vaja võimalikult mõistliku hinnaga korda saada. Rääkis Mardiga, et auto on nüüd korras ja ülevaatuspunkti juurde läheks, siis ei teadnud, et ülevaatus veel tegemata on, seal sai sellest alles teada. Kui sinna jõudis oli auto järjekorras, dokumendid sees, töökotta ise sisse ei läinud. Teised autod olid ka järjekorras, ise ootas kõrval, täpselt ei vaadanud kaua aega läks aga ühe auto peale 15 minutit kõige rohkem. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx mäletab väga hästi, see oli ostetud xxx all oleva pesula eest, pesula omanik tegeleb autode ostu-müügiga. O S perele on müünud rohkem kui 3 autot, S pöördus tema poole kuna tahtis autot kuhu oma puhastusfirma asjad sisse panna. Xxx Xxx on xxx ja tema tuttav

vahendas neid, need müüakse oksjonitel ära, kui defektid tekivad. Defekt nt käigukastiga, antud juhul lubas Sle, et aitab selle korda teha. Sõiduk võis maksta 1500 eurot, 100 eurot siia-sinna, täpselt ei mäleta. Käigukasti elektrooniline osa oli vaja vahetada, selle defekti tõttu see kord sõitis, kord ei sõitnud. See viga ei takistanud tehnoülevaatuse läbimist, sest kui hommikul auto jooksma saad, siis jookseb terve päeva, järgmine hommik võib jälle üllatada. Auto oli tema käes kuu kindlasti, täpset aega ei oska öelda, vahepeal käis remondis ja Sl ei olnud eelnevalt raha, et remondi eest maksta, sellepärast võttis aega. Pidi ülevaatuse kuskil mujal tegema, mitte Tealase kaudu, aga autol oli viga, terve päeva otsis viga taga. Käigukast võeti siin maha ja saadeti Lätti, kuna seal tehakse mooduleid ja seal tehti korda. Seekord sai ülevaatusele minemine Tealasele delegeeritud, kuna teda ise ei olnud Tallinnas, Tealane võttis auto tema hoovist. Jälitusprotokollidest ilmneb, et nad läksid Sga koos autole ülevaatuse juurde järgi ja S maksis Tealasele, raha tema enda kätte ei võtnud ja S sai seal auto enda kätte. Remonditöökojas käis sellega tuttava H juures. Ei mäleta, et S oleks mingite puudustega tema poole veel pöördunud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx ei tule meelde, Mart Tõnusoo tegeles pidevalt autode ostu ja müügiga, vahendamisega, tegi kas ise korda või palus süüdistataval teha, või ülevaatusel käia, kuna Tõnusool endal polnud aega, tal oli palju kliente ja tuttavaid, kes pidevalt helistasid. Mõnikord palus süüdistataval remonditöökotta minna, ülevaatusele või kindlustust tegema. Tuleb meelde, et selliseid autosid kutsutakse rahvasuus pirukateks aga ei mäleta, kuidas antud sõiduk välja nägi. On sellele ülevatust teinud, ainuke erisus on, et rool oli paremal pool, mis ei takista ülevaatusel läbimist. Tema ise defekte ei näinud, ka järelikult ülevaataja ei näinud, kui ülevaatuselt läbi sai. Ei tea, kes oli auto omanik, raha andis see, kes Tõnusooga koos oli seal, tema arusaamist mööda oli tegemist auto omanikuga. Ei mäleta, kes ülevaatuse tegi ja kes seal juures olid, ses angaaris olemine ei ole keelatud, vaid joontest lähemale minna ei tohi, seal võis olla teisi kliente, ülevaatajaid. Xxx Xxx reg nr xxx Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas N T 15.07.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati üks väheoluline rike ehk heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2592739 (kr. toimik III kd, tl 79-xxx). 01.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt sõiduki käivitamisel põleb armatuurlaual pidurisüsteemi hoiatuslamp, käsipidur ja muud pidurid on töökorras. Samuti on vaadeldud sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, kus on märgitud üheks järgmise ülevaatuse ajaks 08.2016, kontrollkaart K. 2592739, mis on kinnitatud pitseri ja allkirjaga (samas, tl 81-88). Esitatud on ka 15.07.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2592739 (kr. toimik V kd, tl 131 pöördel). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 14.07.2015 helistas N T kaks korda J Žile, 15.07.2015 helistab Andrus Tealane J. Žile, kes pärast helistab kaks korda A. Tile (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 26.10.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 15.07.2015 kell 11.04 J Ž helistab Andrus Tealasele, kellelt küsib, kas teevad ühe autoga tehnoülevaatuse, Tealane nõustus, lepivad kokku, et kuskil poole tunni pärast (kr. toimik VI kd, tl 192-231). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete ja taustakontrolli väljatrüki kohaselt teostati korraline ülevaatus 15.07.2015 Xxx Xxx OÜ-s, leiti üks väheoluline viga, ja 08.07.2016 R H. V. OÜ-s, leiti kaks väheolulist viga (kr. toimik VIII kd, tl 83-87). 21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja N Ti antud ütluste (kohtuköide II, tl 126-128 pöördel) kohaselt kuulub talle sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille praeguseks hetkeks andis xxx ja sõiduk on lahti võetud. Omandas selle umbes 5 aastat tagasi, täpselt ei tea, tal on olnud

erinevaid sõidukeid. Andrus Tealase nimi ei ütle midagi. J Žit tunneb seoses tema autode remontimisega, 27 aastat. Remonditöökoja vana aadress oli M tee xxx, uut aadressi ei tea. J Ž ei ole tema autodele ülevaatust korraldanud, ise elab xxx, miks ta peaks Mle sõitma. 2015 aastal oli tal vaja anda auto tehnoülevaatusele, oli aega nädal või kaks, üldiselt oli sõiduki olukord hea, aga summuti plärises, otsustas auto ülevaatuseks ette valmistada. Läks Ži juurde, kes ütles, et auto on tõstukiga üles vaja tõsta, vaja alt keevitada, aga kaks tõstukit olid hõivatud, üks ootas varuosa. Ž lubas, et kui see tuleb, tõstab tema sõiduki tõstuki peale. Varuosadega läks aega, ülevaatuseni olid viimased päevad, siis Ž lubas, et teeb sõiduki korda ja käib ka ülevaatusel ära, et tunnistaja ise ei peaks Lasnamäe vahet sõitma. Mäletab väga hästi et tehnoülevaatus oli lõppemas, Ži juurde läks umbes nädal enne. Ž korraldas ülevaatuse, läbis selle, sõiduk oli suurepärases korras, sai oma sõiduki ja dokumendid kätte. Sellel ajal ei olnud nende tööalased suhted veel lõppenud, siis andis kõige eest, varuosad, remont ja ülevaatus, 40-50 eurot. Ei mäleta, kas tema pakkus või Ž küsis aga teadis, et midagi peab maksma, raha andis siis kui auto remonti jättis. Tema ei teadnud, mis osa sellest summast oli ülevaatus, mis muu, teda huvitas sõiduk. Kindlasti ta niisama 10 eurot rohkem ei andnud, tal polnud seda raha, raha oli vaja materjali ostmiseks. Kui sõiduk jäi remonti, oli tehnilise pass koos teiste dokumentidega autos. Sinirebase 18 on Ži remonditöökoja uus aadress, aadressi muudeti. Tema sõiduk oli seal politsei vaatluse ajal kuna oli vaja kriimu ja mõlki parandada. See, et eeluurimisel oli öelnud, et auto on roostekahjustustega, küljekarpidel ja tiibadel on läbivad roosteaugud, sellel põhjusel auto sel päeval seal ei olnud. Eeluurimisel antud ütlusel on tema allkiri aga kahtleb kirja pandus ja tõlkes. 2016 vaatlusel põlev tuli armatuuril on tema hinnangul roheline, mitte punane ja see oli juba siis kui sõiduki omandas, öeldi, et see ei ole tõsine asi. Ülekuulamise juures kaitsjat ei olnud, väidetavalt kaitsja magas ja arvati, et ei hakka teda äratama, et kaitsja ei tule. Usaldas vormiriietuses inimesi, oli nõus suulise tõlkega. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 01.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.14) fotodega leiab, et stabiilsuskontrolli märgulamp näitab riket süsteemis, ohtlik viga, tuleb teha diagnostika, miks põleb. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx reg. märgiga xxx omanik oli vist J Ži klient, kes palus ka ülevaatust teha ja siis ta pöördus tema poole. Arvab, et selle sõiduki sai Ži töökoja juurest, Ž teadis, mis asjad tuleb korda teha enne ülevaatust, tema ise teadis, et auto on korras. Ei usu ja ei mäleta, et ülevaatusel oleks probleeme olnud. Nüansina on see, et kuna ta nii tihti käis, siis talle ei pandud kordusülevaatuse templeid nii kergelt, pigem saadeti ära asja korda tegema, siis käis ja keegi või Ž tegi asja korda ja läks uuesti ülevaatusele ja sai läbi, sellised asjad ei jää meelde. Meelde jääb see, kui pannakse kordusülevaatus sisse. Siis on probleem, et järgmine ostja vaatab, et passis on kordusülevaatus sees, et mis siis autol viga oli. Ei mäleta palju selle sõidukiga seoses raha sai. Xxx reg nr xxx Sõiduki Xxx x reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas K „S“ 20.07.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, ei tuvastatud ühtegi viga ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2600708 (kr. toimik IV kd, tl 118-119). Esitatud on ka 20.07.2015 teostatud testide leht, all tempel nr 0715, allkiri, K.2600708 (kr. toimik V kd, tl 132). Sõiduki 27.07.2007 registreerimiseelse ülevaatuse akti kohaselt vastas sõiduk nõuetele. Esitatud dokumentide kohaselt ostis sõiduki xxx AS, kes 27.07.2007 esitas avaldus sõiduki registreerimiseks, märkides sõiduki kasutajaks mh K Si (samas, tl 121-124). Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele tehtud taotluse ja Maanteeameti registri väljatrüki kohaselt oli alates 22.05.2012 sõiduk omanikuks xxx AS ja alates 28.11.2014 K S (samas, tl 125-127).

01.12.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud sõidukit Xxx x reg. märgiga xxx, vaatluse käigus teostati sõidukile ka tehniline ülevaatus tehnilise ülevaataja poolt. Vaatluse kohaselt ei tööta sõidukil tagumine keskel asuv lisapidurituli, mille pirn on läbi, ei põle tagumise numbritule vasakpoolne pirn, tagumise kojamehe kumm on katki, tagumisel parempoolsel rehvil on lubatust väiksem protsent naelu, kõrvalistuja küljeklaasi avamis- ja sulgemisnupp ei ava ega sulge aknaklaasi, vasakpoolne esituli on valesti reguleeritud ja tehnilise ülevaatuse käigus tuvastati, et sõiduk on ülevaatuse läbinud ja tehniliselt korras. Lisatud on testileht (kr. toimik IV kd, tl 128-138). 26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja K Si ütluste (kohtuköide II, tl 169-171) kohaselt tunneb Mart Tõnusood läbi sõbra, on olnud nende tutvusringkonnas pikalt ja ta on aidanud teha autodel ülevaatust ja väikeste probleemidega, mis auto juures on olnud. Tema teada tegeles ta autodega üldiselt, oli nendega kursis. Kui autole oli vaja ülevaatus teha palus Mardi abi, et ta teeks seda tema eest. Kui autol oli midagi viga, oli vaja see ära parandada ja siis on kaks võimalust, kas teha seda ise või teeb seda keegi sinu eest. Remonditöökojaga on elus olnud erinevaid kogemusi, on sealt tagasi tulnud erinevate hinnangutega ja sellepärast otsustas paluda Mardi abi tegelemaks autodega. Viimane kokkupuude Mardiga oli Xxx x reg. märgiga xxx ülevaatus 2015 aastal. Soetas selle auto uuena, vahepeal registreeris selle ümber tööandja nimele, kuna kasutas seda töösõitudeks, hiljem ostis selle tagasi vist 2014 aasta lõpus, sõiduki müüsid perega maha ilmselt 2015, täpselt ei mäleta. Ei mäleta täpselt, millal 2015 aasta ülevaatus oli. Võttis Mardiga ühendust uurimaks, kas tal on aega ja tahtmist see tema eest ära teha. Seda põhjusel, kuna naisterahvana autoga seoses ei ole meeldiv, on olnud halbu kogemusi ning samuti oli tööalaselt hõivatud ja mugavam oli abi küsida. Sõiduk oli ostetud ilmselt 2008 aastal, esialgu käis hoolduses esinduses ja selle kaudu tehti vist ka ülevaatust, kuidas edaspidi, ei mäleta. Mart ilmselt rohkem tema autoga ülevaatusel käinud ei ole, on palju aega möödas, ei mäleta, et oleks palunud Mardil ka eelnevalt ülevaatusel käia. Tema jaoks oli auto selleks hetkeks vana, aegajalt oli vaja mingeid väikeseid asju teha ja mõttekäik seal taga oli, et Mart vaataks, sõidaks, kas on autol midagi vaja vahetada, kas autol on midagi viga, Mart tundis autosid. Ei kartnud, et auto nii vana või ei ole korras, et ülevaatuselt läbi ei saa. Mart oli ka varasemalt aidanud sama Xxxga, sellest ka usaldus tema vastu. Täpselt ei mäleta, mis probleemidega täpselt Mart aidanud on, on selle aja jooksul olnud ka teisi autosid. Teab, et on kindlasti aidanud pirnide vahetusega, sellega ta ise hakkama ei saanud, ei hakanud otsima ka kohta, kuhu selleks minna ning esindusse ei tahtnud minna, kuna see on kallis. Peres on olnud ka Xxx x, mille puhul Mart organiseeris pidurite vahetuse enne müüki. Ei saanud müüa katkist autot ja Mart aitas selles osas, et aru saada, mis autol täpselt viga on ja mis vahetada tuleb, sellest ka usaldus. Xxx 6 oli pereauto, kasutajaid oli ka teisi, ainult ajal kui oli registreeritud tööandja nimele oli tema ainukasutaja. Mäletab, et tema võttis Mardiga ülevaatuse osas ühendust, aga ei mäleta, kes täpselt auto üle andis ja kus. Mart Tõnusood tundsid perekonniti. Autot üle andes andis auto ja registreerimistunnistuse, tagasi saades raha, 40-50 eurot. Summat Mart ei öelnud, olenes pigem sellest, mis kupüürid rahakoti vahel olid, kas kaks 20st või 50ne. Suure tõenäosusega said auto tagasi samal päeval, täpselt ei mäleta. Arvab, et sel ajal oli ülevaatuse hind umbes 35 eurot, andis rohkem kuna ei eeldanudki, et Mart seda tasuta teeb. Mart kunagi ei küsinud lisaraha aga arvas, et tema aeg tuleks kompenseerida, 10-15 eurot maksta talle selle eest, et võttis vaevaks. Lisaraha küsimise all pidas silmas seda, et Xxx 3 puhul, kuigi tema ei maksnud ei mäleta asjaolusid, kuid Mart ei võtnud raha ette, vaid siis kui auto oli korras. Ülevaatuse puhul ei mäleta, kas pakkus enne juba raha või ei, suure tõenäosusega pakkus enne raha, ennast tundes. Kuidagi jäi niimoodi, et autot tagasi tuues maksab, ei olnud eelnevat kokkulepet, et alguses katab kulud Mart. Täpselt ei mäleta, kas raha sai antud enne või pärast kuna aega on nii palju möödas. Ei tea, kas Mart viis ise auto ülevaatusele aga auto tõi tagasi Mart, kui õigesti mäletab siis pärast tööd, õhtul. Ei mäleta, et Mart oleks tagasisidet andnud, et midagi peaks vahetama, tol hetkel oli auto tehniliselt korras. Teab seda, kuna oli autoga hoolikas, sõitis sellega pikki vahemaid ja see oli tööauto. Mitte igakord ei pöördunud Mardi poole, vaid siis kui oli vaja anda hinnangut, mis kolks on või miks auto nii käitub, Mart oli ainuke inimene, keda ta usaldas autole

hinnangut andma. Xxx käis ikka remonditöökodades ka, oli paar kindlustusjuhtumit ka, kus oli vaja auto kere taastamist. Ei tulnud selle peale, et auto ülevaatuspunkti viia ja ametnikel lasta töö nii kaua ära teha, kui tööl on, ei usaldaks ka nende võõraste inimeste kätte oma auto võtmeid. Ilmselt ei olnud ka pereliikmetel aega ülevaatusele minna, läks mugavama vastupanu teed. Ei mäleta kus ülevaatus tehti, ilmselt ei vaadanud seda ka tehnilise passi pealt. Ei ole Mardiga rääkinud, et ta neid asju mustalt, seadusi rikkudes teeks, pole selle peale tulnud. 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 06.07.2015 T K helistas Mart Tõnusoole ja ütles, et ta Xxx tahab ülevaatusele, „kuu lõpus on tal...“ Tõnusoo ütleb, et saab ikka, lepivad kokku, et helistavad. 20.07.2015 kell 13.17 T. K helistab M. Tõnusoole, arutavad, et teevad sellel nädalal ülevaatuse ära, õhtupoole. Kell 13.18 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja lepivad kokku, et õhtul on ülevaatus, viie paiku, Xxx 2006. Kell 17.52 helistab T R M. Tõnusoole, kes ütleb, et sõidab ja läheb võtab ühe auto ja läheb ülevaatusele. Kell 17.57 M. Tõnusoo helistab K Sile, küsib T kohta, kes pidavat kodus olema, M. Tõnusoo ütleb, et läheb siis läbi. Kell 18.10 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, lepivad kokku, et saavad seal kokku, kella 18.27 kõnes lepivad kokku, et kohtuvad V poe juures. Kell 18.42 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb, et unustas raha asja kohta küsida, seal 50ne, kui on raha juurde vaja või peenemat, tulgu tema juurde, A. Tealane ütles, et tal on hetkel piisavalt (kr. toimik VI kd, tl 192-231). 22.07.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati varjatud jälgimist 20.07.2015 kell 18.13 kuni 18.51 ülevaatuspunktis Xxx Xxx OÜ aadressil Xxx nt xxx, Tallinn. Kell 18.42 saabub ülevaatuspunkti juurde Xxx x reg. märgiga xxx, mille kõrvaistuja istmel tuleb välja Mart Tõnusoo, misjärel sõidab sõiduk ülevaatuspunkti ukse ette, uks avatakse ja sõiduk sõidab sisse. Kell 18.45 fikseeriti ülevaatuspunkti avatud ukse juures suitsetamas Andrus Tealane. Kell 18.50 sõidab Xxx 6 ülevaatuspunktist välja, kell 18.51 tuli ülevaatuspunktist ülevaataja välja, kelle juurde sõitis Xxx 6, mille roolis on Andrus Tealane, kellele ülevaataja annab paberi. Xxx 6 sõidab eemal olevasse parklasse, autosse istub ka Mart Tõnusoo ning sõiduk sõidab parklast minema (kr. toimik VII kd, tl 23-35). 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 20.07.2015 Xxx 6 reg. märgiga xxx tuleb tuttav ette, kuna on oli jälitustegevuse protokollides. Sellesse peresse on müünud kindlasti kolm autot, see Xxx oli K nimel, helistas talle, et on vaja ülevaatust teha. Kindlalt teab, et kui on vaja ülevaatusele minna, siis on vaja auto üle vaadata. Nemad koguaeg jälgisid oma autosid ja helistasid kui probleeme oli, vahest tegi ise. Selle auto võttis neilt kodust. Tal endal oli kokku lepitud erinevaid kohtumisi, andis auto Tealasele üle aga sai oma kokkusaamised nii sättida, et sõitsid koos ülevaatusele, ise käis ülevaatuse ajal kõrval kohvikus kellegagi kohtumas. Ütles Tealasele, et pani autosse 50 eurot, et kas saab sellega hakkama, juhuks kui tal endal raha ei ole. Kui oleks enne tehnoülevaatust olnud midagi, mis vajas tegemist, siis oleks selle ära teinud. Omanike käest ei saanud ka mingit infot, et midagi viga olnud, oli üsna kindel, et sellega võib otse ülevaatusele minna. Pärast ülevaatust sai Tealaselt tagasiside, mida võiks tulevikus vaadata. Tema jaoks läks maksma selle sama 50 eurot, mis autos oli, ülevaatus ise pidi olema 40 eurot. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx reg. märk xxx, sõidukit mäletab, arvab, et sellega seoses suhtles Mart Tõnusooga. Ülevaatajat ei mäleta aga teab, et see oli heas korras, oli ühe naisterahva auto, kõik oli korras, oli vaja ainult ülevaatusel käia. Tõnusooga oli telefoni teel jutt, et raha on autos on ja kas sellest piisab, talle piisas, seal oli 50 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx Sõiduki registreerimise eelse ülevaatuse akti kohaselt oli Xxx Xxx reg märgiks Soomes XXX ning S K taotlusega sõiduk registreerida väljastati reg. märgiks xxx, kes ostis antud

sõiduki 21.12.2013 J B (kr. toimik I kd, 102-103). 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduki Xxx Xxx registreerimistunnistust, millest nähtub ühe järgmise ülevaatuse ajana 05.2016, kontrollkaart K.263xxx, kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 104-107). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S K 08.08.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.263xxx2 (samas, tl 108-109). Esitatud on ka 08.08.2015 teostatud testide leht, all tempel nr U542, allkiri, K.263xxx2 (kr. toimik V kd, tl 134). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 31.07.2015 kell 12.12 helistab R L Andrus Tealasele, et ta tuleb järgmine neljapäev Eestisse ja tal oleks vaja ülevaatus teha, sest Soomes on asi keerulisemaks läinud, muidu on Soomes ükskõik, kui ülevaatust, kindlustust ei ole. Räägib bussist, mille tahab Eestisse registreerida, et hakati ülevaatusel jamama, puudustest loeb, et tuuleklaasis on all ääres praod, suunatulede mõõtmisel öeldi, et need on piiri peal ja öeldi, et valed kummid on all aga tal ei ole kaubik, vaid matkakas ja sellel ei ole C kummid vajalikud. 31.07.2015 kell 12.22 Helistab R. L uuesti A. Tealasele ja küsib, kas oleks võimalik Xxx ainult paberitega ülevaatus teha ja palub Tealasel ise vastava summa öelda, mis see maksma läheks. A. Tealane arvab, et ei saa, aga lubab uurida seda asja. 06.08.2015 kell 21.33 helistab R. L A. Tealasele ning ütleb, et jõuab öösel Tallinnasse. Kell 21.35 helistab Mart Tõnusoo A. Tealasele, lepivad kokku, et R. L võitab M. Tõnusoo hoovist auto, millega sõita saab ja jätab oma auto ülevaatuseks sinna. Kell 21.39 kõnes annab A. Tealane R. Lle M .Tõnusoo aadressi, juhendab oma Xxxi sinna jätma ja võtma sealt auto. Kell 22.52 helistab M. Tõnusoo A Tealasele, juhendab millise auto R. L võtma peaks ja kus on võtmed, dokumendid. 07.08.2015 kell 00.06 helistab R. L A. Tealasele ja küsib kuhu ja kui palju raha jätta, A. Tealane küsib 70 eurot, mis jätta kindalaekasse, R. L ütleb, et paneb natuke rohkem sinna, soti ära. Kell 01.02 helistab R. L M. Tõnusoole, kes selgitab, milline auto tema maja juurest võtta ja kuidas see käima panna. 07.08.2015 kell 11.16 helistab M. Tõnusoo A Tealasele ja küsib, millal ülevaatusele mõtleb minna, saab vastuseks, et kui jõuab siis täna, kui ei, siis homme. Kell 13.01 helistas R. L A. Tealasele, kes ütleb, et võib olla jõuab sel päeval ülevaatuse teha, R. L ütleb, et tagumine pidur ei olnud kunagi töökorras aga nüüd vist lõi piduri silindri lahti ja peab uued klotsid ostma. A. Tealane pakub, et R. L käiks pärast remondist läbi, kes arvab hoopis, et A. Tealane ise vahetaks klotsid ära ja teeks selle eest talle teene vastu. R. L küsib üle, kas nad kindalaekast selle raha ära võtsid, mille peale A. Tealane ütleb, et M. Tõnusooga on sellest rääkinud ja ta võttis ära. 08.08.2015 kell 15.54 helistab A. Tealane M. Tõnusoole, ütleb, et on tema juures, M. Tõnusoo lubab 10 minuti pärast jõuda. Kell 16.43 helistas R. L A. Tealasele, kes ütleb, et Mardi juurest saab kätte, arutavad, et esmaspäeval kokku saada. 23.08.2015 kell 18.09 helistab R. L A. Tealasele ja räägib, et tal vaja üks buss Eestisse tuua, mille jaoks on Eesti numbrit, küsib kas registreerimistunnistusel peab olema värv või triipkoodi peal. Arvab, et naise plika auto ülevaatuse puhul peab ka A. Tealase teeneid kasutama. R. L arvab, et see kord tema auto oleks küll peaaegu puhtalt läbi läinud ja ütleb, et pani nüüd piduriklotsid taha ära, A. Tealane ütleb, et autol oli kõik viimase peal aga numbri tuli oli kuskilt lühises, pirnid hõõgusid ainult (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 08.08.2015 kell 16.20 kuni 16.39 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 16.20 sõidab tehnoülevaatuspunkti ukse juurde Xxx Xxx reg märgiga xxx, juhikohalt väljub Andrus Tealane, kes käib ülevaatuspunktis sees ning siis väljub vaateväljast. Kell 16.22 tuleb sõiduki juurde Ülevaataja ja sõidab sellega ülevaatuspunkti sisse. Ülevaatuspunkti uks suletakse kell 16.22 ning avatakse taas kell 16.23. Näha on sõiduki pidurite kontrolli. Kell 16.24 ilmub A. Tealane nähtavale, kes liigub auto ümber, teeb seal midagi, avab kapoti, tema juurde liigub ka Ülevaataja, vestlevad, Ülevaataja kasutab seina ääres asuvat aparaati. Jätkavad ümber auto käimist, on kapoti juures, vahepeal Ülevaataja istub sõidukisse, kasutab vahepeal taas aparaati. Sõiduk tõstetakse tõsteseadeldisega üles, vastava aparaadiga raputatakse sõidukit.

Kell 16.30 lastakse sõiduk Xxx Xxx tõsteseadeldise pealt alla, kell 16.33 sõidab ülevaatuspunktist minema (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 22.06.2020 kohtuistungil R L süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 168 pöördel - 171 pöördel) kohaselt oli ta Xxx Xxx xxx kasutaja, oli sõiduki ostnud tuttavalt, kuid ei vormistanud seda enda nimele ümber. Autot kasutas igapäevaselt Soomes, sõiduk oli aga registreeritud Eestis. Andrus Tealasega on sõbrasuhted ja tunneb teda juba palju aastaid. 2015 aastal kui Eestis käis, kohtus ka Tealasega auto ülevaatuse põhjusel. Tuli öösel laevaga Eestisse, jättis auto Tallinnasse ja võttis uue auto, millega sõitis xxx. Ei mäleta, kas leppis kokku Andruse või Mardiga aga vastavalt kokku lepitule, kui tuli laevalt sõitis ühte parklasse, jättis Xxx Xxx sinna ja pani selle kindalaekasse auto dokumendid ja raha. Parklast võttis vist Mardi auto, millel olid võtmed kindalaekasse jäetud. Ülevaatuse pidi tegema Andrus, kuna ta ise ei saanud öösel minna ja kuna tagumine pidur ei töötanud, ei olnud tal piisavalt tutvusi, et väikese veaga auto ülevaatuselt läbi saaks. Piduri veaga ülevaatust ei läbita. Andruselt oli küsinud, kas ta saab teinekord autole ülevaatuse teha, kui endal kiire on ja ta sai. Auto kindalaekasse jättis võtmed, auto paberid ja 100 eurot, mis oli ülevaatuse ja Andruse tööraha. Kviitungit ülevaatuse kohta ei saanud. Andrus ütles, et ülevaatus võib maksta xxx eurot aga pani igaks juhuks rohkem. Sellest, et osa raha altkäemaksuks läheb ja mingitest tuttavatest või tutvustest juttu ei olnud. Pärast ülevaatust soovitas Andres selle piduri kohe korda teha, muud juttu ei olnud. Enne ülevaatust ei olnud aega seda viga korda teha aga Andrus ütles, et see viga ülevaatusel takistuseks ei saa. Ülevaatusele tuli augustis aga tähtaeg oli tegelikult mais, ei jõudnud varem, kuna ei käi Eestis tihti, selle sõidukiga Soomes ka palju ei liigu, sõitis ainult laeva peale ja vedas, et vahele ei jäänud. Sõitis Xxx Xxxga mõnda aega edasi ja müüs umbes aasta hiljem maha. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx, 08.08.2015, tõi talle R L äi, Ülemiste ostukeskuse juurde, L arvas, et seal ei lähe gaasid läbi kuna xxx ülevaatuspunktis seadmed nii näitasid. Tema siis sõitis lubatud pööretest kõrgematega, läks Laaxxxi ülevaatuspunkti ja seal seadmed näitasid, et kõik on korras, neid heitgaasi aparaate ei saa mõjutada. Arvaski, et L äia üritatakse petta, kuna auto ei tossanud. Ei mäleta palju selle eest raha sai, L on sõber ja ta tavaliselt andis rohkem kui küsiti, kui süüdistatav küsis 60, L andis xxx, mõlemad olid rahul. Xxx Xxx reg nr xxx Maanteeameti vastusega esitatud alusdokumentide kohaselt omandas xxx OÜ, kelle esindajaks oli J K, sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx 24.08.2015, millisel kuupäeval tehti registris ka omaniku vahetus (kr. toimik III kd, tl 95-98). 28.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et sõiduki parempoolne küljekarp on roostetanud, on läbivaid rooste auke, roolirattal puudub helisignaal ja turvapadi, parempoolne aken ei käi lahti (samas, tl 99-105). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas P T 24.08.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati kaks väheohtliku puudust ehk lähitulelatern on reguleerimata ja ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2657239 (samas, tl 106-107). Esitatud on ka 24.08.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr A523, allkiri, K.2657239 (kr. toimik V kd, tl 144). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist ja ülevaatuste andmetest nähtub lisaks eeltoodule, et sõiduk on registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk 23.02.2021 (kr. toimik VIII kd, tl 88-93). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 24.08.2015 kell 15.55 helistab M. Tõnusoo A Tealasele ja palub talle vajalik olla, on ülevaatust vaja, A. Tealane ütleb, et on halb aeg, lubab mõelda. Kell 16.09 helistab uuest M. Tõnusoo A Tealasele, kes nõustub ülevaatuse ära teha, natukese aja pärast stardib. Kell 17.05 kõne kohaselt A. Tealane jõudis Xxx xxxle, M. Tõnusoo palub enda juurde tulla, et teevad seal (krim. toimik VI kd, tl 129-191).

10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 24.08.2015 kell 17.30 kuni 17.42 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 17.30 sõidab ülevaatuspunkti väiksema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kaubiku juhiukse juurde jalutab Töömees ja võtab sõiduki juhilt dokumendid ning läheb ülevaatuspunkti sisse, siis sõidab kaubik tehnoülevaatuspunkti sisse ja jääb seisma. Kaubiku juhikohale tuleb välja A. Tealane, Töömees käib ümber sõiduki, teeb midagi salongis, istub vahepeal juhiistmel, kellega liigub vahepeal kaasas ka A. Tealane. Sõiduk osaleb pidurikontrollis. Sõiduk tõstetakse seadeldise abil üles, sõiduk rapub. Kell 17.42 lastakse kaubik seadeldise abil alla ning sõidab ees oleva väljapääsu kaudu minema (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt toimus 01.09.2015 liiklusõnnetus Xxx reg. märgiga xxx ja teise sõiduki vahel, osapooled said kokkuleppele ja pöördusid kindlustusse (kr. toimik VIII kd, tl 43). 25.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A S antud ütluste (kohtuköide II, tl 143-144 pöördel) kohaselt onul, E S, oli buss Xxx, kas reg. märgiga xxx, ei oska öelda. Aitas onul bussi müüa 2015 või 2016 aastal. Lasi oma tutvusringkonnas suusõnaliselt info liikuma, et onul on selline buss müüa ja siis kes tundsid huvi, helistasid. Ostjaks oli võõras härra barjääri tagant, käis bussi vaatamas, ütles, et sobilik ja arvas, et võiks ära vormistada. Bussi käis vaatamas tema maamajas, kuhu onu bussi varem toonud oli, tuli vaatama koos naisterahvaga, kes ootas bussis, ostu-müügivormistamine toimus paar päeva hiljem. Ostu-müügileping ja ümbervormistamine käis ARKis kohapeal. Onu täitis ühe osa, ostja siis teise poole. Ostja oli koos teise isikuga, ütles, et ostab firma nimele. Arvab, et tasumine toimus ka seal kohapeal, ei mäleta kelle taskust see kohapeal tuli. Tema teada vormistati sõiduk mingi ettevõtte nimele, seda ütles mees, kes vaatamas käis. Ei tea kumb mees bussiga ära sõitis. Ei oska ka 100% öelda, kas ülevaatus oli tehtud aga arvab, et oli, kuna onu oli korralik. Arvab, et prokuröri näidatud leping on see, mis sõlmitud sai. Andrus Tealase nimi ei ütle midagi. Ise sõitis selle bussiga ühe korra kui onu tõi, et saada aru, millises olukorras buss on, olles tehniliselt mitte pädev oli tema hinnangul see väga heas seisus. Mõni liist võis ära olla. Võis olla roostet mustade servade all aga ei mäleta, ei pööranud sellele tähelepanu. Erinevaid värviparandusi oli ka tehtud. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 24.08.2015 episoodis Xxx Xxx reg. märgiga xxx sõidukit mäletab hästi, oli eriline sõiduk, Xxx Tga on sõitnud väga palju km maha. Tuttav otsis firmasse odavat aga töötavat kaubikut kala vedamiseks. Talle tuli pakkumine ja see sobis hästi, käisid ARKis abis ja oli ostu-müügitehingu juures, sest tema vaatas auto üle, kuna see oli 25-30 aastat vana. Sellel autol oli ostuhetkel ülevaatus läbi. Tunnistaja käis ütlusi andmas, et mingi liist oli puudu aga sel autol ei ole liiste. See ei ole väljanägemiselt uueväärne, aga tehnika oli korras, roostet ei olnud, ei näinud puudusi, mis takistaks ülevaatusele minekut. Tal endal ei olnud aega, võttis Tealasega ühendust, et ta ülevaatuse ära teeks. Hinda ta ei mäleta, maksis kulupõhiselt, kui oli vaja midagi nokitseda enne ülevaatust ja milline oli ajakulu, kui andis auto ülevaatuspunkti juures, siis eeldab, et see ei olnud nii kulukas, maksis nii nagu Tealane küsis. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, arvab, et Tõnusoo palus teha ülevaatust, oma vanuse ja läbisõidu kohta oli sõiduk hästi hooldatud, heas korras, müügihind oli odav, ei mäleta sellel vigu. Ülevaatusel ei tekkinud probleeme, kõik oli heas korras, eelmine omanik oli keegi vanem meesterahvas, kes hooldas ja hoidis autot. Omanik oli mingeid värviparandusi teinud. Dokumentidest luges, et politsei tegi bussile ülevaatuse pärast seda, kui see oli avariisse sattunud aga sellest keegi ei räägi. Sai raha ülevaatusel käimise eest, arvab, et Mart Tõnusoo käest. Xxx Xxx reg nr xxx

Maanteeameti väljatrüki kohaselt oli 15.11.2014 sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx omanikuks OÜ xxx ning kasutajateks mh T N ja P J (kr. toimik I kd, tl 32) ning vastava taotluse oli teinud OÜ xxx 15.11.2014 (samas, tl 34) ja sõiduk ostetud 30.10.2014 müügilepinguga (samas, tl 35). Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli aktist nähtuvad sõiduki üldised ja tehnilised andmed, otsusena sõiduk vastab nõuetele (samas, tl 33). Sõiduki Xxx Xxx 08.08.2006 välja antud registreerimistunnistuse kohaselt on järgmiseks ülevaatuse ajaks 09.2015, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 35 pöördel-36). 26.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeli ja videosalvestisega on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja nimetatud sõiduki registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et sõiduki kerel on pindmiseid roostekahjustusi juhiukse astmekarbi all ääres, juhipoolse tagumise rattakoopa ees ja taga ääres ja kaubaruumi parempoolse lükandukse parempoolses servas (ka plekk deformeerunud ja värvikahjustused). Sõiduki parempoolse tagumise tule klaas on katki, läbiv auk u 5x10 cm. Sõiduki parempoolse küljepeegli alumine peegel puudub. Armatuurlauas põlevad ABS, XXX ja turvapadja tuled ning mootori töötamisel ära ei kustu. Registreerimistunnistus nr xxx, viimaseks järgmisteks ülevaatuse ajaks on 09.2016, kontrollkaart K. 2675828, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 37-47). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas L P 02.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K. 2675828 (samas, tl 48-49). Esitatud on ka 02.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, allkiri, K.26758286 (kr. toimik V kd, tl 137). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 01.09.2015 helistab Mart Tõnusoo Andrus Tealasele ja küsib, kas oleks võimalik homme-ülehomme Nmehe bussile ülevaatus ära teha, saab vastuseks, et homme vist saaks ära teha, ütleb, et kaubiku ülevaatus maksab xxx. 02.09.2015 helistab M. Tõnusoo taas A. Tealasele, kes ütleb, et hakkaks tulema, kell 14.53 helistab uuesti M. Tõnusoo A. Tealasele ja kinnitab, et saavad tema juures kokku, ootab A. Tealase ära (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 02.09.2015 kell 15.37 kuni 16.01 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 15.37 sõidab ülevaatuspunkti suurema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kell 15.38 sõidab selle ees olev sõiduk ülevaatuspunkti sisse, kaubik jääb ukse juures oleva STOP joone juurde seisma. Juhiistmelt tuleb välja A. Tealane, kes läheb ülevaatuspunkti sisse. Ülevaatuspunktist tuleb välja Tüse Mees, kes istub kaubiku juhiistmele ja sõidab sellega ülevaatuspunkti sisse, on näha A. Tealast ülevaatuspunktis sees. Tüse Mees vestleb A. Tealasega, käib ümber auto, kasutab seadeldist. Paaril korral on näha kaubiku tagant suurt suitsupilve. Kell 15.46 sõidab ja pargib vaatevälja kallurveok, mistõttu vaade on piiratud, kell 15.49sõidab veok eest ära. Kell 15.51 on avanenud ülevaatuspunkti uks, on näha, et kaubik Xxx Xxx on vastava seadmega üles tõstetud, sõiduk rapub. Ülevaatuspunkti sõidab teine sõiduk sisse ja ukse ette pargib sõiduk, seega vaateväli on piiratud, kell 16.01 Xxx Xxx kaubikut enam ülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 26.05.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.19) fotodega leiab, et tuled armatuurlaual, üleval paremas nurgas turvapadja rikketuli, ohtlik viga, paremal paistab olevat ABS rikke tuil, ohtlik viga. Sõiduki uksel ei paista foto järgi vigastus ülevaatust ei mõjuta. Tagalaternas auk sees, mõjutab olenevalt kiirgatava valguse värvusest. Videosalvestiselt peegli osa puudumine kas väheohtlik või ohtlik viga, oleneb peeglist avanevast tahavaatest, seda peab hindama. 19.06.2020 kohtuistungil T Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik I, tl 147 pöördel-150) kohaselt sõiduki Xxx Xxx xxx xxx puhul küsis samamoodi Mart Tõnusoo abi tehnilise ülevaatuse tegemiseks, võis olla 02.09.2015. Endal aega ei olnud ülevaatusele minna, abi palus mugavusest. Üldiselt oli sõiduk korras, võib olla mingid vead olid, ei teadnud täpselt. Summa oli sama 70 eurot. Leppis telefoni teel kokku ja jättis oma sõiduki

kodu hoovi aadressil xxx tehnilise passi, võtmed ja raha jättis autosse. Ei tea, kas ülevaatusel käis Tõnusoo või Tealane, aga see, kes käis, teatas, et ülevaatusel ilmnes, et käsipidur ei pidanud 100%. Kviitungit ülevaatuse kohta alles ei hoidnud. Ei kujuta ette, kui palju Xxxu ülevaatus maksta võiks, 40-50 eurot. Ei oska öelda, kas tegemist oli altkäemaksuga aga teab, et auto viimise ja toomise eest peab ka maksma, kui palju, seda ei tea. Teab ka, et eks midagi altkäemaksuks läks aga võttis seda kui väikest summat, et kui teeninduse jaoks 10 ja altkäemaks 10, siis ei ole see mingi altkäemaks vaid leivaraha. Ei teadnud, kuidas see 70 eurot mõlemal korral jagunes, kui palju läheb ülevaatajale, kui palju läheb vedajale. Teadis, et mingi raha läheb ülevaatajale. Tunneb end süüdi, et on sellisesse olukorda sattunud, kui oleks teadnud, et raha läheb altkäemaksuks, siis ei oleks raha nii maksnud. Tõnusooga konkreetselt sellest juttu ei olnud, et peab altkäemaksu maksma. Hetkel on tal sama Xxx Xxx, millega käib ise ülevaatusel, kuna auto on korras. Kui palus Tõnusool minna, siis ei teadnud, kas on korras või mitte. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt ja nagu punktis 3.1.1.5 on refereeritud on T N tema N, keda aitas auto asjades ja kes pöördus tema poole ülevaatuse osas, et kas Tealane saaks ära käia, mis peale võttis Tealasega ühendust ja leppisid kokku. Ei mäleta konkreetselt vigasid aga autodel visuaalselt midagi viga ei olnud. Xxx Xxxu ülevaatus oli xxx eurot, temale tundus suur, samas ise tariife ei tea, Tealane selle ütles, N oli nõus. Vahendamise eest ta tasu ei saanud. Ühegi ülevaatajaga ise konkreetselt suhelnud ei ole, kui on ainult ülevaatusel käinud aga ei mäleta üldse, kelle juures on käinud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, on T Ni buss, tema teada tegi N sellega tööd, viks ja viisakas buss, tema ei näinud seal ühtegi viga ja ülevaatusel ka ei nähtud. Täpseid summasid ei mäleta aga arvab, et 50 eurot läks ülevaatuse eest, 30 eurot talle endale. Niga on niisama juttu rääkinud, ei mäleta, et mingit suhtlust oleks veel olnud. Mäletab seda bussi konkreetselt, sest see seisis tihti Tõnusoo hoovi peal, kui seal Tõnusooga autosid remontisid siis bussi omanik Tom käis õues suitsetamas, siis rääkisid igasugu asjadest. Ei mäleta kellega ülevaatusele mineku kokku leppis, kuna suhtles Nga ka, siis võis olla tema aga samas ka Tõnusoo. Buss oli hoovis, uks lahti, võti, raha ja tehnilise pass bussis. Xxx xxx reg nr xxx Maanteeameti edastatud registriväljavõtte, registritoimingute dokumentide koopiate kohaselt oli sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx, tumesinist värvi, omanikuks alates 05.02.2007 H E ning alates 03.09.2015 xxx OÜ (kr. toimik IV kd, tl 139-152). Maanteeameti nõudekirja vastuse kohaselt sõiduk reg. märgiga xxx on lammutatud 11.06.2016 firmas OÜ xxx ja registreerimistunnistust ei ole Maanteeametile tagastatud (samas, tl 153-156). Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas L T 05.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, välja on toodud neli vähe olulist riket, nimelt klaasipesurid ei tööta korralikult, tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele ja ratta tõkiskingad puuduvad või on valede mõõtmetega. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2681787 (samas, tl 157-158). Esitatud on ka 05.09.2015 teostatud testide leht, allkirjastatud A Mi poolt, K.2681787 (kr. toimik V kd, tl 132 pöördel). Kohtuistungil avaldatud tunnistaja E E 10.06.2016 ülekuulamise protokolli (kr. toimik IV kd, tl 159-162) kohaselt kuulus sõiduk Xxx xx reg. märgiga xxx tema abikaasale, pärast kelle surma päris auto, aga ise seda kunagi ei kasutanud, tal ei ole lube ning auto seisis hoovis aastaid ja oli väga halvas seisundis, roostes ning ei käivitunud. Mehe vennapoeg A ütles, et tal on tuttav, kes ajab auto asju ja aitab autost lahti saada. Helistas Ai tuttavale, leppisid kokku, et auto viiakse ära. Tuli keskealine kõhna kehaehitusega eesti keelt kõnelev meesterahvas, kes viis auto ära ja ütles, et ajab kõik asjad autoga ära. Paar päeva hiljem tuli

noorem meesterahvas, kes küsis dokumente, tunnistaja andis talle pärimistunnistuse ja võib olla ka isikutunnistuse, ei mäleta. Dokumendid toodi tagasi kiiresti ja öeldi, et autoga on kõik korras. 29.08.2015 müügilepingut näeb esimest korda, ei ole seda allkirjastanud. Ei mäleta millised mehed välja nägid. Esimene mees maksis talle sõiduki eest 200 eurot. 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 04.09.2015 helistab Mart Tõnusoo Andrus Tealasele ja annab teada, et Xxx vajaks ülevaatust, arvab, et klemmiplaadi peaks ära vahetama, arvab, et äkki viga ka starteris. 05.09.2015 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja annab teada, et eile hakkas bensiini tilkuma, arvab, et mõni bensiinivoolik andis järgi, vaatab, kas saab bensiinivoolikut, et seda korda teha, et auto saaks ülevaatuse kõlbulikuks ja ütleb, et starteri sai eile korda. A. Tealane ütleb, et läheb praegu ülevaatust tegema ja pärast laseb end M. Tõnusoo juurde tuua. 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 05.09.2015 kell 13.23 kuni 13.50 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 13.23 sõidab ülevaatuspunkti väiksema ukse juurde sõiduauto Xxx xx reg. märgiga xxx, millest väljub A. Tealane ning läheb ülevaatuspunkti sisse. Tehnoülevaatuspunkti väiksem uks avaneb kell 13.24, vaatevälja ilmub Tüse Mees, eesolev sõiduk sõidab punkti sisse, A. Tealane sõidab Xxxga ukse ees oleva STOP joone ette. Kell 13.32 on vaateväli blokeeritud, mis on jälle vaba kell 13.34, kui A. Tealane läheb Xxx juhikohale ja sõidab ülevaatuspunkti ukse ette, kell 13.36 sõidab ülevaatuspunkti sisse. Sõiduki juurde tuleb Tüse Mees, vestleb A. Tealasega, kummardub salongi, teeb seal midagi, seejärel istub juhikohale ja liigub edasi. Kell 13.39 sulgub ülevaatuspunkti uks, mis avaneb taas kell 13.40. Sõiduauto Xxx rapub tehnoülevaatusele omaselt, peale midagi sõidab sõiduk edasi, Tüse Mees väljub sellest, teeb auto ümber midagi, vaatab, kummardab, avab kapoti, A. Tealane on ülevaatuspunktis sees. Tüse Mees sõidab sõidukiga edasi ja see tõstetakse tõstuki abil üles ning see liigub tehnoülevaatusele omaselt paremale-vasakule, sõiduk lastakse alla. Kell 13.49 istub A. Tealane sõidukisse ja sõidab ülevaatuspunktist välja (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 05.09.2015 episoodis Xxx 100 reg. märgiga xxx sõiduk tuleb väga hästi meelde, see kuulus vanemale daamile, kelle mehele oli ta selle 10 a tagasi müünud. Siis tema poole pöördutigi, et mis sellega edasi teha, oli 2 aastat õunapuude all pehme pinnase peal seisnud. Tema mõte oli see viia metallikokkuostu või lammutustöökotta, aga samas arvas, et äkki on kere korras, kuna see tsingitud ja võib kellelegi huvi pakkuda. Poeg R hakkas see auto huvi pakkuma, ta aitas ka, aga põhimõtteliselt R ehitas selle auto üles. Alguses oli plaan ühele firmale see müüa, töömehe kasutamiseks, sellepärast võttis omanikult daamilt ka volituse, et selle koorma daami pealt maha saada, sellepärast ei olnud omanikku ka ostu-müügilepingu sõlmimise juures. Kuna R tegi auto korda ja see oli täiesti sõitev korralik auto, sai sellele ülevaatus ära tehtud ja R kasutas seda mõnda aega. Ülesehituse käigus vaatasid pidurikettad, piduriklotsid üle, puksid-muksid, kummiasjad, mis seismisega murenema hakkavad, veermik saab seismisel löögi. Sellega seonduvalt helistas Tealasele 04.09, et klemmiplaadid oleks vaja ära vahetada, oli tegemist tüüpveaga, oli ununenud seda parandada, kuna Tealane sõitis ise Xxxga, siis ta teadis seda viga ja oskas seda kergelt ja kiirelt kõrvaldada. Selle mittekorrektne töö ei takista ülevaatuse läbimist. Mäletab, et bensiini hakkas enne ülevaatust tilkuma, see sai töökohas kõrvaldatud, sellise rikkega ei ole mõtet ülevaatusele minna. Korda sai tehtud tuttava töökojas, xxx, aadressi ei tea, umbes 10 min võtab selline asi aega ja vooliku jupp maksab 1-2 eurot. Kohtusaalis kuulatud kõnedest mäletab seda, et helistas Tealasele, et läheb töökotta, andis talle teada ja siis läks natukene hiljem. Tema poole poleks olnud mingit põhjust selle autoga seoses pärast pöörduda, kuna sellega tegeles R. Ülevaatus maksis nii palju nagu alati, kindlat raha summat ja üleandmise momenti ei mäleta, kindlasti ulmenumbreid ei olnud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx 100 reg. märgiga xxx

oli vist Mart Tõnusoo noorema poja auto, oli päris normaalses seisukorras, müüdi maha, sest esitiib oli vigastatud, selle tegi R P korda ja muid vigu sellel ei olnud. Remondi juures ei olnud, aga arvab, et ta asendas poritiiva. Nägi seda sõidukit siis ka, kui ta ostis selle, siis oli see viga juba silmaga näha, ja siis kui oli vaja ülevaatusele minna, oli poritiib ära vahetatud. R P on Mart Tõnusoo poeg, kes oli ka tihtipeale Tõnusoo garaažis, tal oli autode vastu huvi ja tema eesmärk oli kahest Xxx xxx üks kokku ehitada. Ostis autod ära aga siis nägi, et mõlemast autost saab eraldi asja ja tegi mõlemad autod korda. Mõlema autoga käis süüdistatav ülevaatustel, mis läbis. Mõlemad autod olid tehnilise ülevaatuse läbimiseks korras. Üks Xxx oli roheline, teine hall, ei teagi kumb on kumb, süüdistuses on vist roheline. Xxx Xxx reg nr xxx 29.06.2015 müügilepingu kohaselt ostis sõiduki Xxx Xxx xxx reg. märgiga xxx I J (kriminaaltoimik I kd, tl 51) ning esitas enda omanikuks registreerimiseks taotluse 31.08.2015 (samas, tl 50). Sõiduki 03.10.2002 välja antud registreerimistunnistuse kohaselt oli järgmiseks ülevaatuse ajaks 10.2015 (samas, tl 51 pöördel-53). 06.09.2015 müügilepinguga sai sõiduki omanikuks A Š, kes registreeriti omanikuks 16.10.2015 (samas, tl 54-55). Sõiduki 31.08.2015 välja antud registreerimistunnistuse kohaselt oli üheks järgmise ülevaatuse ajaks 10.2016, kontrollkaart K.2681167, mis on kinnitatud allkirjaga (samas, tl 55 pöördel-56). Vastavaid omanikuvahetusi kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk (samas, tl 106). 18.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga xxx ning mille kohaselt on sõiduki vasakpoolsel esitule klaasil on pikimõra, sõiduki mootoriruumis nähtub, et mootor on kaetud õliga, õli on tilkunud esisillale, mille tõttu on seal rippuvad õlitilgad. Sõiduki juhiukse pakul on roosteauk ja põhja tagasilla raami talal on läbiv roosteauk. Tagumiste vasaku ja parema amortide raamitala kinnituskohtades on tugevdused metallist plaatide keevituste näol. Sõiduki põhjal olev tagumine vasakpoolne risttala on roostes ja eemaldunud kinnitustest. Sõiduki salongis esiistme rea keskmine turvavöö on kinnistustest lahti, kinnitatud sõlmega (samas, tl 58-71). 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduki registreerimistunnistust nr EK629442, mille kohaselt üheks järgmise ülevaatuse ajaks 10.2016, kontrollkaart K.2681167, mis on kinnitatud allkirjaga (samas, tl 72-79). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas I J 05.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, välja on toodud kolm vähe olulist riket, nimelt lähi- ja kaugtulelaterna valgusallikas on defektne või puudub, tagumise registreerimismärgitule valgusallikas on defektne või puudub ning ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2681167 (samas, tl xxx-81). Esitatud on ka 05.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M (kr. toimik V kd, tl 139). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 14.08.2015 kell 13.04 helistab I J Andrus Tealasele, kes küsib, kas ta homme töötab, soovib tehnoülevaatust transiitnumbrite saamiseks, A. Tealane on nõus. Kell 21.31 helistab uuesti I. J A. Tealasele, viimane vastab, et on homme umbes kuni üheni tööl. 15.08.2015 kell 12.59 helistab I. J A. Tealasele, viimane vastab, et tööpäev hakkab lõppema. Kell 13.53 helistab taas I. J A. Tealasele ja lepivad kokku, et A. Tealane sõidab sinna, kus I. J on, siis klaarivad. 30.08.2015 helistab I J Andrus Tealasele, kes küsib, kas laupäeval on võimalik, A. Tealane vastab, et ei jõua, sest ta sõidab hommikul ja vormistab ära, tehnoülevaatuse jaoks ei jätku aega. 04.09.2015 helistab I. J A. Tealasele ja küsib, kas sõidavad homme ülevaatust tegema, A. Tealane nõustub. I J ütleb, et vahetas tagatuled ära, vasakpoolses esiklaasis on mõrad/mõra ja see tuleb alles esmaspäevaks, A. Tealane arvab, et ei ole hullu ja ütleb, et bussi ülevaatus läheb maksma xxx eurot. 05.09.2015 kell 09.51 helistab I. J A. Tealasele, ütleb, et tuleb A. Tealasele järgi ja niikuinii on vaja, et auto veidi mustaks läheks (kr. toimik VI kd, tl 129191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 15.08.2015 kell 14.34 kuni 14.50 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.34 sõidab ülevaatuspunkti

suurema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kõrvaistuja kohalt tuleb välja Andrus Tealane, juhikoalt tundmatu meesterahvas. A. Tealane läheb ülevaatuspunkti sisse, tundmatu meesterahvas sõidab kaubikuga väiksema ukse ette, sõiduki summutist tuleb kohati nähtav suitsupilv, meesterahvas väljub sõidukist ja liigub vaateväljast eemale. Tealane liigub vahepeal talle järele, siis tagasi ülevaatuspunkti ning meesterahvas läheb istub kaubiku juhikohale. A. Tealane läheb meesterahva juurde, vestlevad, käib vahepeal sees ja siis tuleb jälle tagasi ja vestlevad edasi. Kell 14.40 meesterahvas läheb eemale suitsetama ja A. Tealane ülevaatuspunkti sisse. Kell 14.48 läheb meesterahvas sõiduki juhikohale, A. Tealane istub kõrvalistuja kohale ning kaubik sõidab minema (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 05.09.2015 kell 10.37 kuni 11.54 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 10.37 sõidab ülevaatuspunkti väiksema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõrvalistuja istmelt väljub A. Tealane, kes läheb ülevaatuspunkti ja hetke pärast tuleb välja. Kaubik sõidab suurema ukse juurde, juhiuksest väljub meesterahvas. Kell 10.46 istub A. Tealane juhikohale ja sõidab ülevaatuspunkti sisse. Kell 10.51 tuleb kaubiku juurde Tüse Mees, A. Tealane tema järel, liigub ümber auto, teeb seal midagi, kasutab seadmeid, käib kaubiku salongis. Mingil hetkel on näha kaubiku taga kõrvalistuja poolses küljes tulemas korduv suitsupahvak. Kell 10.56 istub Tüse Mees kaubiku juhiistmele, sõidab veidi edasi, pidurdab ja siis rappub aegajalt tehnoülevaatusele omaselt. Tüse Mees väljub sõidukist, A. Tealane istub juhikohale, kaubik kaldub aegajalt külgedele ja edasi-tagasi. A. Tealane väljub sõidukist, samal ajal sulgub ülevaatuse uks kell 11.01, kui uks avaneb taas kell 11.54 enam kaubikut Xxx Xxx seal ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.20) vaatlusprotokolliga, foto 3, esitule mõra, ohtlik oleks see viga kui selle mõra tõttu hakkab valgus murduma ja vastassuunas liiklejaid pimestama, kui ei häiri väga, siis väheohtlik viga. Foto 13 kaubiku uksekarbil allservas auk, ei ole kandev konstruktsioon, ukse kinni tõmbamisel ei jää auk väljas poole sõidukit, ei pruugi olla ohtlik viga. Turvavöö kinnitus on sõlmega kinni tõmmatud, ei ole nõuetekohane kinnitusviis, ohtlik viga. Foto 19 on visuaalselt näha, et seal on mingi auk sees, läbi roostetanud, ohtlik viga. Foto 20, sinna sisse ei näe, kas seal on pragunemine, mastiks või põhja kaitse lahti tulnud, sinna peab sisse vaatama. 26.06.2020 kohtuistungil I J loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 19.10.2016 I Ji eeluurimisel antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 67-70) kohaselt tunneb Andrus Tealast umbes 30 aastat, istusid kunagi koos vanglas kinni, umbes 3-4 aastat tagasi hakkas Andrusega uuesti tihedamalt suhtlema. Omavahelised suhted on ja olid head, Andrus pakkus talle mitmeid kordi juhutöid ja tema aitas vastu tema teada töötas A S firmas autojuhina ja teadis, et tema kaudu on võimalik ka autodele ülevaatust teha, seda teadis pool Eestit. Ei tea, kas Andrusel olid tuttavad ülevaatuspunktis ees aga teadis, et tema abiga oli võimalik esimese korraga ülevaatus läbida nii, et ei hakata pisivigade pärast norima. Pärast seda, kui Andrus tema kaubikuga Xxx Xxx reg märgiga xxx ülevaatust tegemas käis, sai teada, et Andrus käib xxx asuvas tehnoülevaatuspunktis. Nimetatud Xxx Xxxi ostis 2015 aasta alguses või keskpaigas, koheselt autot enda nimele ei registreerinud, seepärast ei saanud esimesel korral Andrusega minnes ülevaatust teha, kuna see polnud tema nimele vormistatud ja tunnistusel ei olnud enam vaba ruumi ülevaatuse märgete tegemiseks. Kui vormistas sõiduki enda nimele, läksid Andrusega uuesti ülevaatust tegema, Andruse võttis peale enda kodu juurest ja sõitsid koos ülevaatuspunkti. Ülevaatusruumi sõitis sisse Andrus ja tema jäi ootama. Mõne aja pärast sõitis Andrus ülevaatusruumist välja ja andis registreerimistunnistuse, kus oli ülevaatuse märge tehtud, ei tea, kes ülevaatuse teostaja oli. Selleks, et sõiduk kindlasti ülevaatuse läbiks, andis ta Andrusele xxx eurot, mille jättis koos registreerimistunnistusega sõiduki armatuurlauale. Andrus ütles talle summa, mis ta ülevaatuse kindlaks läbimiseks andma peab, ei teadnud

palju ametlikult ülevaatuse eest maksma pidi aga teab, et Andrus võttis sellest summast 5 eurot suitsu raha aitamise eest. Põhjus, miks Andruse abi ülevaatuse läbimiseks palus seisnes selles, et tal oli kahtlus, et sõiduk ei saaks ülevaatuselt läbi, sest parempoolne esimene amort klõbises ja oli aru saada, et see hakkab läbi minema. Muus osas oli kaubik tema hinnangul normaalses seisus ja vigu ei olnud. Kui tema kaubiku ostis, olid tagumistele amortidele keevitused juba tehtud. Pärast ülevaatust ütles Andrus talle, et parempoolne esimene amort tuleb ära vahetada ja ei öelnud, et ülevaataja hinnangul oleks sõidukil teisi probleeme. Kaubiku müüs maha eelmise aasta talve alguses vene keelt kõnelevale meesterahvale, kes okidoki.ee portaali kaudu ühendust võttis. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kui I J ostis selle, oli temaga kaasas, pärast tahtis, et ülevaatusele sellega läheks. Ülevaatusel käis üksi, J tegi väljas suitsu, käis söögikohas teed joomas. Seda peab Ji käest küsima, miks ta ülevaatuse ruumidesse ei tahtnud tulla. Seal aga selgus, et passis ei olnud enam templi jaoks ruumi, tuli pass vahetada uue vastu ja minna uuesti ülevaatuspunkti. Sõiduk oli korras, vigu ei olnud, ülevaatusel probleeme ei olnud, ülevaataja nime ei mäleta. Arvab, et endal sai 20-30 eurot, kassasse maksis 50, kuna tegemist oli kaubikuga. Mäletab selle aja ülevaatuste hindasid, kuna hinnakiri oli üleval aga seda ei mäleta, kui palju talle endale igakord maksti. Xxx Xxx reg nr xxx 16.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, VIN-kood: XXX, ning millest nähtub, et sõidukil puuduvad registreerimismärgid, sõidukil firma Xxx kleebised, käsipidur ei toimi, tõmbejõudu ei rakendata, juhi turvavöö külgedelt narmendav, osad kiud on katki, keskmise turvavöö üks salongi ots on ära lõigatud, salongi astmelaual olev tehasemärgis ei ole loetav korrosiooni tõttu, sõidukit ei ole võimlaik käivitada, kuna puudub aku, mootor on külgedelt ja alt õline, õli on tilkunud mootorist ka maapinnale, kaubaruumi külgmine parempoolne uks ei ole avatav, uks ei ole omal kohal, on veidi uksevast eemal. Sõiduki tagumine kaubaruumi parempoolne uks on veidi avatud ja uks on täielikult avatav alles pärast ukse all oleva metallvarda oma pesast välja tõmbamise järgselt, antud ukse sulgemiseks kasutatakse metallvarrast, ülejäänud sulgemise mehhanism ei tööta, uks jääb praokile, ukse ülaosa ei ole suletav. Sõiduki tagumiste uste avanemiskoha allosas on näha auke ja metall-lehtede kinnitusjälgede sarnaseid värvikraape jälgi, mis viitavad sellele, et uksed võisid olla väljast kokku pandud metall-lehtede abil ja kruvidega kinnitades. Sõiduki vasakpoolse tagumise tule klaas ülaosas on katki, puudub klaasi tükk, kaubaruumis on üks kaubakinnitusaas, mis asub tagumise ukse parempoolse uksepiida juures, tagumistel rattakoobastel esineb korrosiooni ja roosteauke. Sõiduki allosas on näha, et parempoolse pikitala esisilla juures olev koht on tugevasti korrodeerunud, on läbivaid ukse, on metalli väändeid, pikitala ühenduskohad on kinnitustest lahti tulnud, sillatala praktiliselt ei ole pikitalaga kinni, paremal pool keskosas asuv põikitala on roosteaukudega, tugevalt korrodeerunud ja piki- ja põikitala ühendus praktiliselt puudub tugeva rooste tõttu. Vasakul pool keskosas põikitalal on suur korrosiooniauk, vasakpoolse külje tagumise ratta juures olev piki- ja põiktala ühendus praktiliselt olenematu korrosiooni tõttu, esinevad suured korrosiooniaugud. Nähtub ka, et käsipiduritross on kinnitatud tagumise vedru külge plastikust kiirkinnitustega (kr. toimik III kd, tl 132-163). xxx OÜ esindaja J Ha e-kirja ja sellele lisatud dokumentide kohaselt müüdi sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx kuupäeval 22.12.2016 xxx OÜ-le (samas, tl 164-166). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 10.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, välja on toodud kolm vähe olulist riket, nimelt tagumise registreerimismärgituli ei vasta nõuetele, jõuülekande tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis või puudub, tulekustuti puudub, ei vasta nõeutele või on kohustuslikus korras kontrollimata. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2689574 (samas, tl 170-171). Esitatud on ka 10.09.2015

testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Marti Stein, K.2689574 (kr. toimik V kd, tl 121). Kaitsja esitatud ülevaatuste väljatrükist ja sõiduki taustakontrollist nähtub lisaks eeltoodule, et 2016 aastal on läbinud ülevaatuse xxx OÜ-s, avastatud on kaks väheolulist viga, ning sõiduk on 2017 aastal registrist kustutatud lammutamisega (kr. toimik VIII kd, tl 94-99). xxx OÜ 20.02.2017 e-kirja kohaselt on antud sõiduki tehniline pass üleantud ARKi. Maanteeametil on koostatud nõudekiri Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistuse edastamiseks (kr. toimik III kd, tl 167, 168-169). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 09.09.2015 helistas J Ž Andrus Tealasele ja 10.09.2015 helistas xxx OÜ J. Žile, kes helistas Andrus Tealasele ning pärast Xxxi numbrile (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 09.09.2015 helistas J Ž Andrus Tealasele, küsib tervise kohta ja A. Tealane vastab, et on korras, on tööl, J. Ž ütleb, et on vaja kaks autot ära teha, tehnoülevaatus, A. Tealane vastab, et homme pärast lõunat. 10.09.2015 kell 14.00 helistas J. Ž A. Tealasele, kes annab teada, et ootab teada, A. Tealane lubab viie minuti pärast välja sõita. 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 10.09.2015 kell 14.45 kuni 15.14 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.45 sõidab ülevaatuspunkti suurema ukse juurde kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhikohalt tuleb välja Andrus Tealane ja vestleb tehnoülevaatuspunkti ukse ees seisva kahe meesterahvaga. Sinine Töömees võtab A. Tealase käest paberi ja läheb sellega sisse, A. Tealane sõidab kaubikuga ülevaatuspunkti sisse. Sinine Töömees teeb midagi kaubiku ümber ja seina ääres, vestleb A. Tealasega ja istub juhikohale, mõne aja pärast väljub kaubikust, teeb seina ääres midagi. Kell 14.50 sõidab tehnoülevaatuspunkti ette kastiga veoauto, mis blokeerib vaadet, seejärel sõidab ülevaatuspunkti sisse ja kell 14.54 sulgub suur uks, mis järel tuleb ukse juurde ja aja jooksul siseneb sellest veel mitu autot (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.22) vaatlusprotokolli fotodega leiab, et lk 1 kaubiku küljeuks, kirjeldus on juures, et kaubaruumi uks ei tööta, ei avane, seda hinnati siis ohtlikuks veaks, enam ei hinnata. Juhul kui see uks ei sulgu, ei jää kinni, siis on see ohtlik viga. Tule ülemine nurk on katki, kui kiirgab taha valget valgust, on tegemist ohtliku veaga, kui see värvust otseselt ei mõjuta, siis on väheohtlik viga. Lk 8 rattakoopas roosteauk ei pruugi olla viga. Tehasetähis ei ole kerelt loetav, ohtlik viga. Normaalne turvavöö kulumine vanusega, ei ole ohtlik viga. Turvavöö on ära lõigatud, see on ohtlik viga. Näha, et alt on õline ja maas on õlilaigud, saab teha järelduse, et õli lekib ja see ohtlik viga. Kandval detailil läbiv rooste ja kahjustused, ohtlik viga, paistab, et osa põiktalast on läbi roostetanud. Käsipiduritrossi kinnitus, ei ole otseselt ohtlik viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx Xxxi sõiduk, järelikult oli J Žiga seotud. Sõiduki sai kätte töökoja juurest, ise nägi paar päeva enne, kuidas Ž seda remontis, sõiduk oli tõstuki peal, vahetati rattalaaxxxeid ja piduriklotse, mis on põhimõtteliselt sama töö, suurem on ratta laaxxxite vahetamine ja täiesti loomulik, et kui seda juba tehakse, siis vahetatakse ka pidurikettad ja -klotsid. On just meeles, et just see buss oli tõstuki peal seekord, kuna teisi Xxx Xxxeid ei olnud ja mäletab seda just tehtavate tööde pärast. Mäletab, et see oli septembris ja Žiga oli kohapeal juttu, et homme või ülehomme peaks minema ülevaatusele, olenevalt, millal Ž valmis saab. Kui sõiduki kätte sai oli see korras, ta ise ei märganud ka midagi, kuna kui Ž talle helistas ja ütles, et midagi on viga, siis ütles talle, et korda teeks või teeks nii, et see ei oleks nähtav. On seda Žile nii kohapeal öelnud kui telefonis, üldjuhul keevitas sinna mingi lapi peale või kui oli pragu, lasi sinna mastiksit peale. Selle töö eest sai enam-vähem 30 eurot.

Xxx Xxx reg nr xxx 27.05.2013 müügilepingu kohaselt ostis R N sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx (VINkood:XXX) ning esitas enda omanikuks registreerimiseks taotluse 12.09.2013, mida kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk (kr. toimik I, tl 57-58). 07.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx (Xxx) reg märgiga xxx, VIN-koodiga XXX, mille kohaselt sõiduk on punast värvi, esiklaasi keskosas on mõra, mis algab paremalt ja lõppeb 20 cm kaugusel vasakpoolsest katusetoest, kaks mõra esiklaasi allosas ja mõrad on juhi vaateväljas. Esimene parempoolne ja tagumine vasakpoolne ratta koopaäär on korrodeerunud. Korrosiooni on ka tagumise tiiva keskosas, vasakpoolse küljekarbi keskosas, vasakpoolse katuse esipostis, esiklaasi ülemises katusenurgas, parempoolse katuse esipostis, parempoolse b-piilari alumises osas, parempoolse küljekarbi alumises osas. Tagumise parempoolse tule, piduri ja gabariidi, klaasis mõrad. Kärukonksu ühenduspistik on katki, puudub vasakpoolse esitule pesur, pool antenni on murdunud, käsipidur ei tööta, käsipiduri tross on eemaldatud ning summuti esimeses osas on 3x5 cm auk (samas, tl 154-168). 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sõiduki Xxx Xxxi reg märgiga xxx registreerimistunnistusel on järgmised ülevaatused märgitud 08.2014, 08.2015 ja 08.2016, mis on kõik kinnitatud allkirjaga, 2015 märge ka pitseriga (samas, tl 169-172). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas R N 17.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 178). Esitatud on ka 17.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2701148 (kr. toimik V kd, tl 140). Kriminaalasjas esitatud informatsiooni esitamise taotluse vastuse kohaselt varastati buss Xxx Xxx VIN: XXX, reg märgiga XXX (VIN: XXX, reg nr xxx) ajavahemikul 24.08.201206.09.2016 Soomest, xxx seni avastamata viisil, varguse kohta tehti avaldus 10.09.2012 ning teos kahtlustatavad või toimepanijad on M T (sünd xxx) ja Mart Tõnusoo (sünd 04.04.1955) (kr. toimik I kd, tl 173-175). If kindlustuse poolt on esitatud Eesti prokuratuurile taotlus varastatud mootorsõiduki tagastamiseks (samas, tl 176-177). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 07.09.2015 kell 14.44 helistab Mart Tõnusoo R Nile, viimane ütleb, et uurib ülevaatuse asja, homseks, M. Tõnusoo ütleb, et homme oleks parem. Kell 15.53 helistab M. Tõnusoo R. Nile, viimane ütleb, et soovib teha punasele bussile, Tõnusoo ütleb, et järgmine nädal oleks parem, kuna inimene on haige. 16.09.2015 kell 16.25 helistab R. N M. Tõnusoole, tuletab meelde teemat, mis eelmine nädal pooleli jäi ja küsib, kas täna saab tulla, M. Tõnusoo arvab, et saab küll, ütleb, et täpsustab. 16.09.2015 kell 16.27 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele, küsib, kas teeb täna ülevaatuse ära, A. Tealane vastab, et ei tee, on veel ringil, ei tea, kas jõuab aga annab teada. Kell 17.39 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele, kes ütleb, et ta on juba kodus ja öelgu, et tulgu teine kord. Kell 17.40 helistab M. Tõnusoo R. Nile, kellele ütleb, et täna ei mängi välja ja vaatavad homme-ülehomme. 17.09.2015 kell 17.48 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja küsib, kuidas ülevaatusega oleks, arutavad, kas jõuab, kui kella seitsmeni on lahti, A. Tealane ütleb, et hakkab kohe tulema, M. Tõnusoo lubab kellelgi teada anda, et ootaks teda seal. Kell 17.49 helistab M. Tõnusoo R. Nile, kellele ütleb, et paarikümne minutiga peaks keegi kohale jõudma, et veerandiks umbes oleks seal. Kell 18.23 helistab R. N M. Tõnusoole, küsib kuidas väikemehe ära tunneb, et teda ei ole veel seal, M- Tõnusoo arvab, et ju ta kohe jõuab. Kell 18.24 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja küsib, kuidas jõuab ja ütleb, et see punasega on seal nüüd, küll ta näeb (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 17.09.2015 kell 18.38 kuni 18.55 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 18.38 jalutab Andrus Tealane ülevaatuspunkti sisse, vestleb Vanema Vuntsiga, mõne aja pärast eemaldub vaateväljast. Kell 18.40 sõidab ülevaatuspunkti väiksema ukse juurde Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhikohalt väljub A. Tealane, läheb ülevaatuspunkti, tuleb tagasi ja teeb midagi kaubiku juures, läheb ülevaatuspunkti tagasi ja vestleb Vanema Vuntsiga. Seejärel läheb kaubikusse ja sõidab sellega ülevaatuspunkti sisse, väljub sõidukist, Vanem Vunts avab juhiukse ja teeb

seal midagi. Sinine Töömees liigub koos Tealasega ümber auto, Vanem Vunts võtab seina äärest seadme, suunab seda sõiduki suunas, seejärel istub kaubikusse, kust varsti väljub, juures viibib ka A. Tealane. Tüse Mees läheb kaubiku juhikohale, vestleb A. Tealasega ja sõidab kaubikuga edasi. Kontrollitakse kaubiku tulesid ja pidureid. Tüse Mees sõidab kaubikuga edasi, väljub ja teeb midagi seina ääres oleva arvuTnitori juures, A. Tealane käib temaga kaasas, seejärel eemalduvad vaateväljast. Vanem Vunts jääb seisma monitori juures, siis eemaldub. Kell 18.53 hakkab ülevaatuspunkti uks sulguma, A. Tealane vestleb Tüseda Mehega ja seejärel istub kaubiku juhikohale, kell 18.55 lahkub kaubik vaateväljast (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 26.06.2020 kohtuistungil R Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 12-15) kohaselt oli tal 2015 aastal kaks Xxxi bussi, Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Xxx Xxxi ostis 2013 aastal Mart Tõnusoo käest, kust auto päris oli, tema ei teadnud, sõitis selle bussiga tööasjus. Sõidukit ostes ütles Mart, et kui on vaja ülevaatust teha, siis võtaks temaga ühendust. Seda, et Xxxi dokumentides oli üks ja kerel teine VIN kood ei teadnud ja ei kontrollinud, oli ka varem Mardilt sõiduki ostnud. Ka Maanteeametis ei kontrollitud VIN koodi. Ei muretsenud sellepärast, et Mart palus ülevaatuseks temaga ühendust võtta. Alguses ei plaaninud seda sõidukit pikaks ajaks, tööl mahud suurenesid, oli kiirelt vaja. Kui ülevaatust oli vaja teha, võttis ühendust, Mardi kaudu sai Andrus Tealasega kokku, kes aitas ülevaatuse läbi viia. Ei mõelnudki, miks Tealane ülevaatuse tehtud saaks, sai Mardi käest kontakti, leppisid kokku, said xxx putkas kokku, tema ostis burgeri ja teine inimene tegi samal ajal ülevaatuse. Eeldab, et xxx burgeriputka taga ülevaatuspunktis. Ise ei teinud, sest oli kokku lepitud, et Mardi kaudu teeb ülevaatuse ja kõik, rohkem ei mõelnud selle peale, lootis selle bussi mingi aeg suurema vastu vahetada. Mingit kahtlust ei olnud, Maanteeametis oli sõiduki oma nimele kirjutanud, ei mõelnud, lihtsalt läks ja tegi, oli kokklepe, et ülevaatuse teeb keegi teine. Eeldab, et maksis ülevaatuse eest ligikaudu 70, mis summa ütles talle, kas Mart või Andrus enne ülevaatust. Eeldab, et andis raha enne ülevaaust koos autoga. On kuulnud, et 2015 aastal oli ülevaatus 40-50 eurot, ei tea, kas bussil ja sõiduautol on mingi vahe. 70 eurot küsiti ja selline oli kokkuleppe hind, imestas ka, et Andrus üldse 20 euro pärast ülevaatust tegema tuleb. Eeldab, et sõiduk sai ülevaatuselt läbi, sõitis sellega mingi ajani, mingit kviitungit selle kohta ei saanud. Sellest, kuidas seda 70 eurot jagatakse juttu ei olnud. Ei hakanud asjasse süvenema, kuna oli kokkulepe, et tema ülevaatusele ei lähe ja kui ta selle autoga sõitis, eeldas, et ülevaatus on tehtud. Teadis, et buss ülevaatust ei läbi, tagantjärgi oskab seletada, et põhjuseks oli vale VIN kood. Kehv tunne oli, mure oli olemas aga lootis koguaeg, et saab bussi välja vahetada. Ei mõelnud ja ei süvenenud sellesse, miks Mart saab ülevaatuselt läbi. Kuna oli kokkulepe, rohkem ei süvenenud, miks Mart või Mardi sõber ülevaatusele peab minema ja kas ei peaks ülevaatuselt läbi saama. On lihtsam, kui keegi teine sinu eest ülevaatuse ära teeb. Pärast seda pöörab sellele rohkem tähelepanu, käib ise ja teeb auto enne korda, ka pärast, kui saab paberi, et mingi viga on. Ei mäleta, et kummalgi sõidukil oleks ülevaatuste ajal vigu olnud. Mõlemad sõidukid võttis politsei ära. Politsei käest sai teada, kas üks või mõlemad olid varastatud Soomest. Kui õigesti mäletab, sai sõidukid Mardi käest natukene odavamalt, uue ettevõtjana ei saanud suuremat kaubikut liisingusse võtta. Mart ei öelnud kunagi, et ülevaatusel oleks vaja mingit meelehead maksta, sel hetkel ei mõelnud üldse, kas selle 70 euro eest tuleb kellelegi midagi maksta. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt R N on tuttav ja pigem tundis tema isa, on vahendanud talle sõidukite soetamist, ülevaatustega seonduva delegeeris Tealasele. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, sellega seoses on suhelnud Mart Tõnusoo ja R Niga. Sõiduk oli normaalsess korras. Nil oli kaks bussi, üks valge ja teine punane, nüüd ei mäleta kumb see 146 oli aga ühel oli probleem sellega, et viga oli mingis numbris sees võrreldes tehnilise passiga, teisel bussil

oli klaasis mõra. Üldiselt VIN-koodid kontrollitakse siis kui arvele võetakse, kui on auto esmane registreerimine Eestis. Tehnoülevaataja kontrollib reg. numbrit, oma 8 aastat tagasi oli ülevaataja talle öelnud, et ta ei ole politseinik ja ei vaata VIN koodi. Xxx Xxx Xxx reg nr xxx 10.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt sõiduki parempoolse esiukse ja küljeukse alune küljekarp on tugevasti korrodeerunud, esinevad suured läbivad augud. Parempoolse küljeukse ääred on tugevalt korrodeerunud, ukse alumine esimene nurk tugeva korrosiooni tagajärjel augustunud. Sõiduki vasakpoolse (juhiuks) esiukse lukusüdamikul murdumisjäljed, metallil väändejäljed. Juhiukse allosas parempoolne nurk tugevasti korrodeerunud. Juhiukse allosa juures aluskarp tugevasti korrodeerunud, on läbiv auk. Sõiduki vasakpoolse külje tagumise rattakoopa alumisest äärest umbes 1,5m meetri ulatuses alumine küljekarp tugevasti muljutud, tugevasti korrodeerunud, korrosiooni tagajärjel tekkinud metalli läbivad augud. Tagumise kaubaruumi vasakpoolne uks numbrivalgustuse kohtadest tugevast korrodeerunud, ukse alumine nurk paremalt poolt tugevasti korrodeerunud, esinevad metalli läbivad augud. Sõiduki esiklaasi allosas klaasi läbiv mõra, mis on kogu klaasi allosas, ei ole juhi vaateväljas (kriminaaltoimik I kd, tl 216-235). 19.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistust, millel on märgitud viimaseks järgmise ülevaatuse ajaks 09.2016, kontrollkaart K.2703064, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 236-249). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas U „Demos“ 18.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ D ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2703064 (samas, tl 250-251). Esitatud on ka 18.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2703064 (kr. toimik V kd, tl 116). 13.05.2016 tunnistajale M V äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb esitatud fotode hulgast ära meesterahva, kes teostas xx asuvas tehnoülevaatusepunktis tema kasutuses olevale sõidukile Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatust, tunneb isiku ära tema näo järgi. Meesterahvaks on A M (kr. toimik V kd, tl 32-34). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 17.09.2015 helistab M V Andrus Tealasele, viimane ütleb, et oleks M. V autole ülevaatuse ära teinud, kes aga arvab, et võiks esmaspäeval teha. 18.09.2015 kell 07.34 A. Tealane helistab M. Vle, kes enne kõne algust ütleb, et tal on ainult 79 eurot, kõnes ütleb, et kui enne viite lõpetab talle helistaks, et bussile ülevaatus ära teha, lepivad kokku õhtupoole. A. Tealane lisab, et homme teeb U bussi ja esmaspäeval tulevad tal xxx inimesed, samuti tal on inimene see nädal tööl, järgmine nädal on teine vahetus, tahaks sellele inimesele pigem see nädal raha viia. Lubavad rääkida õhtu poole. Kell 15.09 helistab M. V A. Tealasele ja küsib kus ülevaatus toimuma hakkab ja lubab Järvel oodata, kuna A. Tealane ütles, et natuke enne kui xxx tee keerab. Kell 17.11 helistab M. V A. Tealasele ja lepivad kokku, et saavad xxx kokku. 30.09.2015 helistab A. Tealane U Dele, kellelt küsib tööbusside registreerimismärgil olevaid tähti ja saab vastuseks xxx ja xxx (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 26.06.2020 kohtuistungil U D süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 15-16) selgitas, et 2015 aastal oli xxx juhatuse liige, ettevõte tegeles kauba laialiveoga hulgilaost. Ettevõttel olid kasutuses sõidukid reg. märkidega xxx, xxx, xxx. Töötajateks oli tema ise, Andrus Tealane, pool aastat üks vene mees ja M V. Tealane oli 2015 algusese poole kuni detsembri lõpuni autojuht. V oli autojuht, oli tööl paar kuud. V mingi aeg rentis temalt xxx sõidukit. Kõigil sõidukid käivad poole aasta tagant kontrollis, vaadatakse esi- ja tagasild üle, õlid vahetatakse vastavalt kilometraažile. xxx esines roostet, ei mäleta, kas roostekahjustused olid läbivad, spetsiifilised küljeukse ääred, tagaukse ääred, mis kõige rohkem vatti saavatel kaubikutel. 2015 tehti neile kaubikutele ülevaatused, xxx ja xxx septembris. Nendega käis ülevaatusel Tealane, kuna neil esines roostet ja ei olnud kindel, kas läbi saab ja Tealane oli rääkinud, et tal on kuskil tuttav ülevaatuspunktis, tänu millele

saab lihtsamalt läbi või iga asja pärast ei hakata norima. Sel momendil ei teadnud, kus ta käib ja mis ta vabal ajal teeb, oli lihtsalt rääkinud vahest, et seal käib kuskil xxx või xxx, täpsemalt ei tea. Tänu Andrus Tealase tuttavale oli lootus ülevaatuselt vähemalt läbi saada. Peamine põhjus, miks karstis, et ülevaatuselt läbi ei saa oli kere, suvel mõtles parandada aga ei jõudnud, tööd oli palju, sügisel Andrus arvas, et saab ülevaatuse tehtud, seega sai keretööd järgmisesse aastasse lükata. Oli mugav ka, et Andrus võttis lao juurest ära, käis ja tegi ära, tuli tagasi, muidu läheb ülevaatusel mitu tundi. xxx ülevaatusega leppis enne Andrusega aja kokku, M kasutas sellel ajal seda sõidukit, sõitis ka ülevaatuspunkti juurde, seal andis auto Andrusele, M ise ootas seal kuskil. Andrus tegi ülevaatuse ära, andis Mile tehnilise passi ja auto, M sõitis sealt ära. Raha andis D ise enne Tealasele. Ülevaatuse eest tasu oli kaubiku kohta 55-65 eurot, ülevaatus ise oli tegelikult 45-50 eurot, andis rohkem, kuna oli mugav, et Andrus käib ära ja teiseks esines roostet ja tahtis kindel olla, et ülevaatuselt läbi saab. Otseselt ei tea, kas Andruse tuttav sai mingi raha, aga eeldas, et see jagatakse omavahel ära. Ei teadnud, kes tuttav on, nimedest polnud juttu ja ise ei ole kunagi seal ülevaatuspunktis käinud. Ülevaatuste kohta vist ei saanud arvet, kontrollkaarti, sest 2016 raamatupidamisest seda vist ei leidnud. Kõik kolm sõidukit said esimesel korral ülevaatuse läbitud. Tänaseks päevaks xxx on läinud mahakandmisele. Oli xxx ja xxx vaatluste juures. 08.02.2021 kohtuistungil tunnistaja M V antud ütluste (kohtutoimik III, tl 17-19) kohaselt töötas 2015-2016 xxx OÜ autojuhina, kaubavedu. Juht oli U D, kokku oli 4-6 juhti, Andrus Tealane oli üks juhtidest. Kasutasid vanemaid Xxx Xxxeid, igal juhil oli oma auto, peamiselt kasutasid seda, välja arvatud siis, kui auto oli remondis või kedagi asendasid. Tema kasutuses oli Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Ettevõttel oli kasutuses kuskil 4-6 autot. Kui oma auto kätte sai, oli suht OK korras, olid väikesed roostetäpid aga kaugelt silma ei paistnud. U D remontis kõik jooksvad sillad, veermikud aga kere oli kõikidel autodel suht nigel, halvas olukorras, roostetasid ja hakkasid tekkima rooste augud. Roosteauke oli ka tema sõidukil. Oma sõidukile tekitas ühe augu ise, tagaratta parem- või vasakpoolse koopa mõlgi sõitis kuskil vanalinnas, siis oli juhipoolsel uksekarbil üks auk ja uksel, küljeuksel, kaubauksel oli mõra sees, bussi alumine äär oli ka suht roostet täis, mõlemad karbid. Kaubaruumis puudusid haagid kinnitusvahenditeks, põrandal olid, aga seintel ei olnud ribasid, kuhu rihmad kinnitatakse. Kaubaruum oli kabiinist vaheseinaga eraldatud. Täpselt tehnoülevaatustel käimisest ei tea, ainult ühel korral U D palus tal bussi viia Xxx xxx lõppu, linnast väljasõidul viimane xxx, 500+ nr majad. Kuupäeva ei mäleta, viis bussi tehnoülevaatuse ette, Andrus Tealane ootas seal, andis tehnilise passi tema kätte, buss aeti sisse. Tehti kontroll, võeti heitgaase, kontrolliti veermiku, pidureid, tehnoülevaataja sõnul oli tagaveermiku kammits poollahti ja palus selle kiiresti kinni panna. Selle vea osas oli U Dega juttu ja see parandati lähipäevadel ära. Registreerimisdokumendid anti talle tagasi koos tehnoülevaatuse läbimise pitsatiga. Tema enda hinnangul kohaselt ei saanud selle sõidukiga tehnoülevaatust läbida, esiklaasis oli mõra, olid läbivad augud, veermiku osas ei tea, käsipidur toimis aga ei olnud nii tugev tema meelest. Uele on rääkinud, et oleks vaja teha keretöid aga ta lihtsalt ei pööra nEe tähelepanu. Ei mäleta, et enne oleks rääkinud sellest, et sõiduki seisukord on selline, et see ei peaks läbima ülevaatust. Ülevaatuse osas suhtles Andrus Tealasega ainult nii palju, et telefoni teel leppisid kellaaja kokku. Temale jäi mulje, et Tealane on seal tuttav ja aitas bussi mustalt läbi saada. Suure tõenäosusega altkäemaksuga, sest bussi olukord ei olnud kõige parem, see on tema arvamus, ei tea, et oleks altkäemaksu antud. Ei tea, kes selle ülevaatuse eest maksis ja ei mäleta, et Tealasega oleks sellest juttu olnud, tema ise ei maksnud midagi. Tema sõitis bussiga kohale ja viis selle ära. Kui õigesti mäletab, siis U palus bussi sinna viia ja ütles, et Andrus ajab seal korda need dokumendid, kuna oletatavasti busside seisukorrad ei olnud kõige paremad. Ülevaatuse ajal oli ülevaatuse ruumis sees, nägi ülevaatust teostavat ametnikku, kes oli 1701xxx cm pikk, suurema kehaehitusega, nimi ei meenu. Tealane suhtles ülevaatajaga, suhtlesid vabalt, oli sõbralik õhkkond. Ei tea, kuidas ettevõtte teistele sõidukitele ülevaatust tehti. Äratundmiseks esitamise fototabelilt ei tunne hetkel ülevaatajat ära. Tema viimane tööpäev mäletamist mööda oli 23.02.2016, Andrus Tealane lahkus varem, aasta alguses,

sest Xxx Xxx reg. märgiga xxx ei olnud enam heas seisukorras. Tema mäletamist mööda helistasid Tealasega. Rohkem ei tea juhtumeid, et Tealane oleks tutvust ära kasutanud ülevaatuse läbimiseks, ühel korral oli ainult veel juttu, et läheb ülevaatusele. Väga üllatav see ei olnud, et Tealase tutvusega sai ülevaatuselt läbi, sest busside seisukorrad ei olnud kõige paremad, oletas, kuidas need bussid läbivad ülevaatused. Hetkel tuleb välja, et kiitis Tealase käitumise heaks, kui ei läinud avaldust kirjutama. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx 10.05.2016 vaatlusprotokolli fotodega, leidis, et uks on päris irvakil ja uksel on roostest tekkinud teravad servad, ohtlik viga. Uksekarbi välispinnal roostekahjustus, teravad servad, ohtlik viga. Lk 12 läbivad roosteaugud, ohtlik viga. Kui rooste on läbiv, siis kindlasti mõjutab tehnilist olukorda, kui pindmine, siis ei mõjuta. Klaasil on mõra aga tundub olevat juhi vaateväljast väljapoole, väheohtlik viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, suhelnud sellega seoses U Dega. Süüdistatav töötas De juures ja vedas kaupa talle kuuluva sõidukiga, toiduaineid ja alkoholi. Oli ametlikult tööl, aga firma nime ei mäleta, tema töö oli kaupa laiali vedada lasteaedadesse, baaridesse, koolidesse, poodidesse. Dega suhtles ainult tööalaselt. M V oli töökaaslane, mõlemad sõitsid Xxx Xxxiga, mootor ja värv olid samad, mõlemad olid külmikud. Mõlema bussiga on ülevaatusi läbinud, ka 18.08.2015 võis mõni ülevaatus aset leida. Ülevaatusel käis kindlasti xxx, ei mäleta kelle juures. Ülevaatuse eest maksis D, 50 eurot kahel korral. 30 eurot tema teenuse raha lisas D palgale. Järgmisel päeval käis teise Xxx Xxx Xxx bussiga ülevaatusel, mis oli Mi kasutuses. Sellel bussil oli üks tagasilla aas lahti, mille arvatavasti ülevaatusel ülevaataja ise kinni keeras, ei ole kindel aga see võis olla M. Bussid ei olnud uued, roostet oli, aga läbivaid auke mitte, ülevaatuse mitte läbimiseks põhjuseid ei olnud. Ei ole kuulnud, et M oleks rääkinud, et ta buss ei sõidaks, liikuvad asjad kuluvad ja need tehakse jooksvalt korda. Nende bussidega tee peale jäänud ei ole. See buss ei olnud tema kasutuses, seega ülevaatusel käimine sai pärast tööaega haltuuras tehtud, sai tasuks 30 eurot ja ülevaatus maksis 50, selle raha tõi talle M, kes oli saanud selle Delt. Seekord maksis sularahas, kuna alguses pidi M ise sellega ülevaatusele minema, ei tea, miks nad kokkuleppele ei saanud, mingi tüli oli ülemusega, nii et süüdistatav sõitis ise bussiga ülevaatusele sisse. Xxx Xxx Xxx reg nr xxx 19.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistust, millel on märgitud järgmiste ülevaatuste aegadeks 09.2011, 09.2012, 09.2013, 09.2014, 09.2015 ja 09.2016, millised kõik on kinnitatud allkirja ja pitseriga, v.a 2016 märge kus on ainult allkiri (kriminaaltoimik I kd, tl 236-249). 23.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt juhi turvavöö kinnitus on katki ja juhiiste on kinnitustest lahti. Parempoolse tagumise tule vasakpoolne nurk on katki ja vigastus on läbipaistva teibiga üle kleebitud. Sõiduki kerel nähtavaid rooste kahjutusi ei ole, U. De sõnul värviti sõiduki kere 1,5 aastat tagasi üle, kapott 2016 kevadel. Tuvastati, et sõiduki ulatuses paksemad värvikihid on pehmed (foto 12-13, kaubaruumi uksehing). Kaubaruumis puuduvad kauba kinnitusaasad (samas, tl 252-264). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas U D 19.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kaks väheolulist viga, ehk ääretulelatern defektne ja suuna- ja ohutustulelatern on defektne või puudub ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 265-266). Esitatud on ka 19.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, allkirjastanud A M, K.2793391 (kr. toimik V kd, tl 145). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 18.09.2015 kell 07.34 Andrus Tealane helistab M Vle, kellele ütleb, et homme teeb U bussi. 30.09.2015 helistab A. Tealane U

Dele, kellelt küsib tööbusside registreerimismärgil olevaid tähti ja saab vastuseks xxx ja xxx (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 26.06.2020 kohtuistungil U D süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 15-16) selgitas, et 2015 aastal oli xxx juhatuse liige, ettevõte tegeles kauba laialiveoga hulgilaost. Ettevõttel olid kasutuses sõidukid reg. märkidega xxx, xxx, xxx. Töötajateks oli tema ise, Andrus Tealane, pool aastat üks vene mees ja M V. Tealane oli 2015 algusese poole kuni detsembri lõpuni autojuht. V oli autojuht, oli tööl paar kuud. Ta ise sõitis 547-ga, xxx esines roostet aga vähem, sellel pigem ei olnud kahjustusi, tagauste alumised ääred olid roostes. 2015 tehti neile kaubikutele ülevaatused, xxx ja xxx septembris. Nendega käis ülevaatusel Tealane, kuna neil esines roostet ja ei olnud kindel, kas läbi saab ja Tealane oli rääkinud, et tal on kuskil tuttav ülevaatuspunktis, tänu millele saab lihtsamalt läbi või iga asja pärast ei hakata norima. Sel momendil ei teadnud, kus ta käib ja mis ta vabal ajal teeb, oli lihtsalt rääkinud vahest, et seal käib kuskil pääskülas või Laaxxxis, täpsemalt ei tea. Tänu Andrus Tealase tuttavale oli lootus ülevaatuselt vähemalt läbi saada. Peamine põhjus, miks karstis, et ülevaatuselt läbi ei saa oli kere, suvel mõtles parandada aga ei jõudnud, tööd oli palju, sügisel Andrus arvas, et saab ülevaatuse tehtud, seega sai keretööd järgmisesse aastasse lükata. Oli mugav ka, et Andrus võttis lao juurest ära, käis ja tegi ära, tuli tagasi, muidu läheb ülevaatusel mitu tundi. xxx seisis logistika juures, Andrus võttis sealt auto, käis ülevaatusel ära ja tõi tagasi platsile. Ülevaatuse eest tasu oli kaubiku kohta 55-65 eurot, ülevaatus ise oli tegelikult 45-50 eurot, andis rohkem, kuna oli mugav, et Andrus käib ära ja teiseks esines roostet ja tahtis kindel olla, et ülevaatuselt läbi saab. Otseselt ei tea, kas Andruse tuttav sai mingi raha aga eeldas, et see jagatakse omavahel ära. Ei teadnud, kes tuttava on, nimedest polnud juttu ja ise ei ole kunagi seal ülevaatuspunktis käinud. Ülevaatuste kohta vist ei saanud arvet, kontrollkaarti, sest 2016 raamatupidamisest seda vist ei leidnud. Kõik kolm sõidukit said esimesel korral ülevaatuse läbitud. Tänaseks päevaks xxx seisab ja võtab sellelt varuosasid, ükski neist kasutuses ei ole. Oli xxx ja xxx vaatluste juures. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 23.05.2016 Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.25) vaatlusprotokolli fotodega leidis, et lk 1 puudub tuleklaas, ohtlik viga. Foto 16, lk 8, juhiiste ei ole otse, vaid diagonaalis, kui istmepadi on lahti, siis on iste defektse konstruktsiooniga ja ohtlik viga, istmepadi peab istme küljes olema. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt süüdistatav töötas De juures ja vedas kaupa talle kuuluva sõidukiga, toiduaineid ja alkoholi. Oli ametlikult tööl aga firma nime ei mäleta, tema töö oli kaupa laiali vedada lasteaedadesse, baaridesse, koolidesse, poodidesse. Dega suhtles ainult tööalaselt. M V oli töökaaslane, mõlemad sõitsid Xxx Xxxiga, mootor ja värv olid samad, mõlemad olid külmikud. Mõlema bussiga on ülevaatusi läbinud, ka 18.08.2015 võis mõni ülevaatus aset leida. Tema kasutuses olev buss oli tehniliselt korras, probleeme ei olnud, hiljem läks küljepeegel katki, pärast ülevaatust. Ülevaatusel käis kindlasti Laaxxxis, ei mäleta kelle juures. Ülevaatuse eest maksis D, 50 eurot kahel korral. 30 eurot tema teenuse raha lisas D palgale. Bussid ei olnud uued, roostet oli, aga läbivaid auke mitte, ülevaatuse mitte läbimiseks põhjuseid ei olnud. Nende bussidega tee peale jäänud ei ole. Xxx Xxx reg nr xxx Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S K 21.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati üks vähe oluline rike ehk paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele, ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2706127 (kr. toimik II kd, tl 64-65). Esitatud on ka 21.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Andrus Niinberg, K.2706127 (kr. toimik V kd, tl 142).

Kaitsja Mahlapuu esitas lisaks sõiduki tasutakontrollile ka 21.09.2015 kell 18.23 teostatud testide lehed, alla kirjutanud Andrus Niinberg, nr K.2706127, samuti esitatud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart nr K.2706127 (kr. toimik VIII kd, tl 1-7) ning Maanteeameti poolt vastuseks esitatud sõiduki alusdokumendid, millest nähtub, et taotluse registreerimiseks on teinud S K 21.09.2015, esitatud on ka registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontrolli akt, millise otsuse kohaselt vastab sõiduk nõuetele (kr. toimik VIII kd, tl 31-35). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas 16.09.2015 R L Andrus Tealasele ja küsib, millal tal aega on, vaja ühte autot üle vaadata, tahab seda bussi Eestis ära registreerida, lepivad kokku, et esmaspäeval. 19.09.2015 helistab R. L A. Tealasele, kellel ütleb, et esmaspäeval tuleb bussiga, küsib, kas rauad võivad ees olla, et tal tuled on ja siis ei tohiks probleemi olla ja A. Tealane nõustub, R. L ütleb, et käib ARK-is ära tuleb kohe sinna, Tallinnas vahetab Soome numbrid ära ja lepivad kokku, et suhtlevad pühapäeva õhtul. 21.09.2015 helistab R. L A. Tealasele ja küsib, kas ta jõuab selle talle ära teha kui kuueks Ülemistesse jõuab, A. Tealane arvab, et võiks 15 minutit varem. Arutavad tuledest, mis kästi maha kruttida. R. L arvab, et šarniirist viga, peab esiotsa ära vahetama, kolin on ees ja lubab teada anda mis seal viga on. A. Tealane arvab, et asi võib stabika puksides olla, enda autol arvas, et šarniiri ja rooliotsad tuleb ära vahetada aga otsustas enne ülevaatusele minna, kus öeldi, et stabika puksides on probleem, lisab, et stabika puksid on need, mis annavad õudsalt klõbinat aga ei ole üldse ohtlikud. R. L räägib, et tagumine ots undas, koobastes ja lasi need makrot täis, mille peale A. Tealane soovitab sinna midagi musta peale lasta, et välja ei paistaks, mille peale R. L ütleb, et lasi seest poolt, lasi plastikualused täis ja kivivilla topib tulede vahele. Kell 17.46 helistab R. L A. Tealasele ja annab teada, et jääb hiljaks kuna 40 km enne Tallinna lõi tal sumpsi lahti ja parandas seda. Kell 18.47 helistab R. L A. Tealasele ja lepivad kokku, et saavad parklas kokku (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 21.09.2015 kell 18.15 kuni 18.32 varjatud jälgimist aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 18.15 sõidab ülevaatuspunkti juurde väikebuss Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhiuksest väljub Andrus Tealane. Kell 18.18 tuleb Tealane välja ülevaatuspunktist, läheb kaubiku juhikohale ja sõidab ülevaatuspunkti sisse, väljub sõidukist ja eemaldub vaateväljast. Väikebussi juures seisab Suur Mees, vaatab seal midagi, kell 18.20 avab juhiukse ja teeb seal midagi, võtab seina äärest midagi, asetab selle väikebussi tagumise külje juurde, seejärel läheb istub sõidukisse. Kell 18.22 ilmub vaatevälja Tealane, avab kõrvalistuja ukse ja sulgeb selle, veidi aja pärast istub sõidukisse. Samal ajal Suur Mees teeb seina ääres midagi, võtab eseme sõiduki tagaosa juurest maast ja paneb selle seina äärde tagasi, jalutab edasi-tagasi, lõpuks istub juhiistmele. Kell 18.24 sõidab väikebuss edasi ja hakkab rappuma ja aegajalt pidurdab ülevaatusele omaselt. Kell 18.26 väikebuss sõidab edasi ja peatub, Töömees avab juhiukse ja teeb seal midagi, Suur Mees teeb midagi arvuTnitori juures, väikebussist väljub Tealane, kes läheb Suure Mehe juurde. Kell 18.29 istub A. Tealane juhikohale, kell 18.30 sõidab ülevaatuspunktist välja (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 22.06.2020 kohtuistungil R L süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 168 pöördel - 171 pöördel) kohaselt oli ka Xxx Xxx xxx kasutaja, ostis sõiduki samalt tuttavalt. Sõidukit kasutas Soomes, Eestisse tuli sellele ülevaatust tegema. Eestis arvele võttes mingit kontrolli ei tehta, ülevaatus oli veel olemas, vaadatakse ainult pindmiselt üle, et ega auke sees ei ole. Said Andrusega kuskil kaubanduskeskuses kokku, kes käis ja tegi ülevaatuse ära. Sõiduk oli suht heas korras, kuskil väljalaske torus oli auk ja mootor oli õline, muud viga ei olnud. Auk oli nii suur, et ülevaatuselt läbi ei oleks saanud, ei hakanud seda ka kinni teipima. Kui jõudis Eestisse, sõitis kohe xxx, kus sõiduki ka Eesti registrisse pani. Teel xxx Tallinnasse tuli ka sumbuti lahti. Viljandis ei teinud ülevaatust, kuna on mugav seda teha nii, et keegi teine teeb selle sinu eest ära. Lisaks oli auk, kui inimesel on tutvusi, siis saab kergemalt ülevaatuse tehtud, endal remontima minna aega ei olnud. Andrus Tealasega sai kokku mingi Selveri juures, andis talle võtmed ja raha, xxx-100 eurot, täpselt ei tea. Andrus ei pidanud seda tasuta tegema, tausta lõunaid ei ole, loomulikult kulutas ta selle peale oma aega. Tema

saab aru, et Andrus tuli omast vabast ajast asjaga tegelema. Pärast ülevaatust Andrus ütles, et õlileke tuleb kõrvaldada ja sumbuti korda teha. Tehniline ülevaatus oli tehtud, selle eest kviitungit ei saanud, ei huvitanud ka kuhu raha täpselt läks, peamine, et ülevaatus oli tehtud. Maksis selle eest Andrusele ja ülevaatus sai tehtud. Tema jaoks ei olnud tegemist suurte summadega. Sõidukiga sõitis ise Soome tagasi. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 21.09.2015 Xxx Xxx reg. märgiga xxx, suhelnud R Lga, see sõiduk oli korras. L tuli Eestisse ja andis auto temale aga ei mäleta täpselt. Ülevaatusel käis ikka xxx. Enne ülevaatust andis 50 eurot ja pärast ülevaatust veel 100 eurot, L teinekord ikka abistas sõpra. Ülevaatus läks ilma probleemideta, esiklaasis oli mõra aga see ei olnud juhi vaateväljas ja ei jäänud kojameeste alla. Xxx Xxx reg nr xxx 01.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt on sõidukil firma Xxx kleebised, sõiduki esiosa on osaliselt demonteeritud ehk puuduvad esimesed tuled ja stange, ka mootori küljest on ära võetud osad detailid, esistange koos reg. märgiga on paigutatud garaažiboksi põrandale, sõiduki salongis parempoolne turvavöö on osaliselt räbaldunud, narmendab ja osad kiud on katki (kr. toimik III kd, tl 108-111). Maanteeametisse J Ha poolt 12.01.2017 esitatud seletuskirja kohaselt kaotas juht umbes kuni kuu aega tagasi ära sõiduki reg. märgiga xxx registreerimistunnistuse kuhugi tänava peale (samas, tl 112-113). 02.02.2017 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A B temale esitatud fotodelt ära J Ži, kui J nimelise mehe, kelle juurde viis enda kasutuses oleva ja xxx OÜ-le kuuluva sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx remonti ja ülevaatusele viimiseks, kes tegutses aadressil xxx, Tallinnas. Tunneb isiku ära näo järgi (samas, tl 114-116). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A „A“ 30.09.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati kaks väheolulist puudust ehk valgusallika defektsus, ja heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud, otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2722590 (samas, tl 117-118). Esitatud on ka 30.09.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Marti Stein, K.2722590 (kr. toimik V kd, tl 127). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist nähtub, et pärast 30.09.2015 tehnoülevaatusel käimist Xxx Xxx OÜ, on sõiduk käinud ülevaatusel 12.01.2017 Xxx Xxx OÜ-s, leiti kaks väheolulist viga, 30.01.2018 kustutatud registrist seoses lammutamisega (kr. toimik VIII kd, tl 100-105). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 25.09.2015 helistas Xxx xxx OÜ J Žile, kes seejärel helistas Andrus Tealasele ja kolm korda Xxxi numbrile ning võttis ka ise vastu ühe Xxxi numbrilt tulnud kõne. 28.09.2015 ja 29.09.2015 helistatakse J. Žile Xxxi numbrilt, 29.09.2015 ja 30.09.2015 helistab J. Ž A. Tealasele. 01.10.2015 on Xxxi ja J. Ži vahel kolm kõnet ja J. Ž helistab kaks korda A. Tealasele (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 21.09.2015 kell 12.58 helistab J Ž Andrus Tealasele, kellele räägib, et neil on buss, kere tegi ära ja selle võib üle värvida aga kui selle üles tõstis ja altpoolt vaatas on see täielik katastroof, ühe külje keevitas normaalselt kokku aga rohkem ei taha keevitada, karbid on lahtised, ütleb, et pritsib kõik musta värgendusega üle, esikettaga on ka jama, et pidurid normaalselt töötaks. A Tealane kinnitab, et laseme läbi ja kindlalt saab läbi ülevaatuselt. 25.09.2015 helistab J. Ž A. Tealasele ja annab teada, et tal on vaja teha tehnoülevaatus kahele bussile, A. Tealane vastab, et saab esmaspäeval, kolmapäeval või neljapäeval. 29.09.2015 helistab J. Ž A. Tealasele ja annab teada, et homme tuleb ainult üks auto, millega tegelevad veel kuskil kuni kaheteistkümneni, mille peale A. Tealane vastab, et saab niikuinii alles pärastlõunat tulla. 30.09.2015 kell 12.53

helistab J. Ž A. Tealasele, viimane annab teada, et hakkab kohe J. Ži poole sõitma, kes vastab, et neil on kõik valmis (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 25.09.2020 kohtuistungil tunnistaja A B antud ütluste (kohtuköide II, tl 145- 147) kohaselt töötas 2015 aastal ettevõttes xxx, kus oli autojuht-akende paigaldaja. Siiani töötab seal. Peamiselt töötab xxx maakonnas. Auto oli antud tööandja poolt, Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mida kasutas u 10 aastat, kuni septembrini 2016. see sõiduk suunati remonti ja talle anti siis uus auto, rohkem pole sellega sõitnud. Remondis käis see umbes 2 korda aastas, nagu iga sõiduk, mida igapäev kasutatakse. Ülemus otsustas, millal uus auto võtta. Varasemalt antud ütlustes öeldes, et põhjuseks oli see, et sõiduk vajas palju remonti, võis olla tema arvamus. Ei tea, miks selle sõiduki kasutamine lõppes. Tema kui autojuht oli sõiduki eest vastutav. Kui tekkisid seisukorra osas kahtlused, helistas ülemusele xxx, kes helistas Tallinnasse ja siis otsustati, kas ühe pirni vahetus toimub Tallinnas või xxx, kompleksremondid toimusid J juures. Valgas tehti pisiremonditöid. Tallinnas käisid remondis xxx, kus remontis J. Kahe viimase kasutusaasta jooksul oli Tallinnasse remonti vaja minna 2 korda aastas. Ei tea täpselt, mis nende remontide käigus tehti, veermik, käigukast, katust ei remonditud. Peamisi asju teadis, mida vahetati, mida iga aasta vahetama peab, pisiasju ei teadnud, ülemus teadis. Tema viis sõiduki kohale ja pärast ära. Sõiduki kere oli normaalses olukorras, roostest esines alumises ääres, need kohad värviti üle. Tallinnas võttis remont aega mõnikord päev, teinekord nädal. Peamiste remonttööde kohta sai Jlt teada, aga üldiselt ikka käivitas, kontrollis ja sõitis ära. Selle Xxx Xxxiga ülevaatustel ei käinud. Tema viis sõiduki remonti, seal otsustati, mida on vaja remontida, kuidas seal tehnoülevaatusega, enne ülevaatust on vaja sõiduk korda teha. Ülevaatus vist viidi läbi Tallinnas, paberitest on näha. Tema tõi sõiduki Tallinnasse ja edasi tema ülesanded lõppesid. Kui nägi, et ülevaatuse aeg lähenes, andis ülemustele teada ja Tallinnas otsustati, siis toodi sõiduk J juurde remonti ja edasi eks nad ise otsustasid, vaatasid sõiduki tehnilises mõttes üle. Ei viinud sõidukit J juurde ainult siis kui ülevaatuse tähtaeg lähenes, kaks korda aastas. Remonditöökojas võttis sõiduki vastu alati J. J tegi töid hästi. Remontide eest tema raha kunagi üle ei andnud. xx on ka kaks ülevaatuspunkti aga ülevaatuseks on sõiduk vaja ette valmistada, Tallinnas on varuosad odavamad, xxx peab neid ootama teinekord 1-3 tööpäeva. Juhtkond Valga ülevaatusele ei suunanud. xxx J juurde oli 240 km üks ots, kokku 4xxx km, sõiduk võttis 10 l/100km. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 01.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.27) lisatud fototabeliga leidis, et turvavöö on väga kehvas olukorras, mitmest kohast räbaldunud ja narmendab, ohtlik viga. 19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34 pöördel) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx osas oli kõnes juttu, et pooled kokku lepitud tööd on ära teinud, kuid ei soovinud tööd lõpuni teha, siis oli tegemist sellega, et klient ei soovinud selle eest tasuda, sellepärast keeldus. Sai aru, et tegemist oli sõiduki kerega, kas aukudega, ei mäleta. Oleks tööd teinud, kui klient oleks maksnud, koguaeg oli probleeme sellega, et Xxx ei soovinud korralikult maksta. Selle sõidukiga Tealane läks ülevaatusele, vist läbis ülevaatuse, ei olnud kohapeal, sellepärast ei tea, kuidas see toimus. Xxx ei ole tehnoülevaatuste korraldamise eest midagi maksnud, remontööde eest esialgu maksid arvetega, viimastel aastatel sularahas. Arvab, et see, kui oleks keeldunud Xxxile tehnoülevaatuste korraldamisest, oleks nad leidnud teise firma, kes oleks seda pakkunud. Tema jaoks oli eluliselt vajalik tagada Xxxile tehnoülevaatuste läbimine. Kõigis süüdistuses nimetatud sõidukitega seoses on suhelnud Tealasega. 21.09.2015 kõnes Tealasega küsis ülevaatuse läbimise kohta, kuna tal oli selleks enda huvi, sõidukil olid teatud puudused ja lihtsalt küsis, kas see läbib või ei. Sai aru, et Tealane tegeleb ülevaatustega, teab mis nõudmised seal on ja kuidas protsess kulgeb. J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 30.09.2015 Xxx Xxx oli

Xxxiga seotud, sõiduki võttis J Ži käest V. Remondi osas ei mäleta, Ž tegi kõik korda, ise ta mingeid vigu ei märganud, ülevaatusel samuti mitte. Teenuse eest sai 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx Maanteeamet 16.11.2016 vastusega edastas sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registriväljavõtte ja dokumentide koopiad, millest nähtub, et M L ostis eelnimetatud sõiduki 05.11.2015 O T ning tegi järgmisel päeval taotluse registrikande muutmiseks omaniku vahetuse tõttu, mida kinnitab ka Maanteeameti registri väljatrükk. Väljatrükist ning registreerimistunnistuselt nähtub, et kuni 06.11.2015 oli sõiduki kasutajaks ka A S (kr. toimik IV köide, tl 1-9). Maanteeametile esitati nõudekiri sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistuse nr xxx väljastamiseks (samas, tl 10-12), mida vaadeldi 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis, mille kohaselt on viimased märkmed järgmiste ülevaatuste kohta 09.2015, mis kinnitatud allkirja ja pitseriga, ning 09.2016, mis kinnitatud allkirjaga (samas, tl 13-16). 10.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduautot Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et sõiduki parempoolsel tagumisel tulel on 10 cm mõra, juhiukse lukustusel puudub sisu, ukselingi ümber on pindmine värvikahjustus-rooste, juhipoolse uksepeegli all värvikahjustus ja pindmine rooste ja kõrvalistuja poolsel küljel välimine ukseliist on lahti (samas, tl 17-23). 21.11.2016 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A S temale esitatud fotode seast ära J Ži, kui J nimelise isiku, kellele müüs 2015 aasta kevadel enda endise abikaasa O auto Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tunneb isiku ära näo järgi (samas, tl 24-26). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A S 01.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kaks väheohtlikku riket ehk klaasipuhasti hari on defektne või puudub ja vedrustuse liigendi tolmukaitse on oluliselt halvenenud seisundis või puudub. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2725985 (kr. toimik IV köide, tl 2728). Esitatud on ka 01.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Andrus Niinberg, K.2725985 (kr. toimik V kd, tl 113). Kaitsja Mahlapuu on esitanud sõiduki tasutakontrolli kohaselt sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx on registrist ajutiselt kustutatud kuni 12.10.2020 ja sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus (päring teostatud 02.02.2020). Lisatud on foto autost, lisatud tehnoülevaatuse andmed kattuvad prokuröri poolt esitatuga, lisaks nähtub, et pärast 2015 aasta ülevaatust on käidud ülevaatustel xxx OÜ-s 31.08.2017, ning vahepealsel ajal on sõiduk läbinud ligi 10 000 km. Samuti on esitatud testide leht, millele on alla kirjutanud Andrus Niinberg, kontrollkaardi nr K.2725985, testi sertifikaat ja sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart nr K.2725985 (kr. toimik VIII kd, tl 8-15). Sideettevõtjalt saadud andmete 10.10.2016 protokolli kohaselt 05.11.2015 helistas T L J Žile, kes seejärel helistas T L ühe korra kuupäevadel 05.11.2015, 06.11.2015 ja 09.11.2015 (kr. toimik VI kd, tl 99-100). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistab 01.10.2015 kell 14.27 J Ž Andrus Tealasele ja annab teada, et rohelisele väikesele autole oleks vaja ülevaatus teha, millega on põhimõtteliselt korras, aga ei taha tööle minna, akuga on probleem ja küsib A. Tealaselt tema Xxx akut, mis panna ajutiselt enda auto peale, et sõita sinna ja tagasi, millega A. Tealane nõustub. Kell 14.31 on kõne A. Tealane ja M. Tõnusoo vahel, kus lepivad kokkusaamist kokku, A. Tealane ütleb, et poole tunni pärast on J juures ja tunni pärast angaaris. Kell 15.33 kõnes A. Tealase ja M. Tõnusoo vahel ütleb A. Tealane, et on veel järjekorras. Kell 16.07 helistab J. Ž A. Tealasele, viimane teatab, et seisab järjekorras ja seal läheb veel pool tundi (kr. toimik VI kd, tl 129-191). Kaitsja Mahlapuu esitas 27.06.2017 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse S Si osas, kus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetati menetlus episoodis, mis puudutas S Si poolt altkäemaksu vahendamist Andrus

Niinbergile Xxx Xxxi reg. märgiga xxx tehnilise ülevaatuse teostamisega 01.10.2015 (kr. toimik VIII kd, tl 38-40). 19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34 pöördel) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, rohelist värvi, ostis endale eesmärgiga ära remontida ja edasi müüa, enda nimele seda ei vormistanud. Eelmine omanik oli seal remonti teinud, puuduseks oli kütusepumba rike. Kui tegi selle korda, siis oli ideaalne, siis viis tema mäletamist mööda Andrus selle ülevaatusele. See võis olla 2015, 2016, ei mäleta täpselt. Ei tahtnud ise klientide sõidukeid ülevaatusele viia, kuna tema enda töötund on kallim, kui see, mida ta oleks saanud ülevaatustele viimise eest, töötab üksi ja aega selleks ei ole. Ei tea, kas Tealase öeldud summad olid kummaliselt suuremad, aga olid suuremad kui tehnoülevaatuse maksumus, 10-15 eurot. 26.06.2020 kohtuistungil S Suderev loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt tunneb J Žit lapsepõlvest, eelmise aasta suvel läks J juurde xxx remonditöökotta tööpraktikale, kuhu peale praktikat ka mitteametlikult tööle jäi. Andus Tealast tunneb umbes aasta aega, kellega tutvus J kaudu, kuna Andrus käis tihti J töökojas. Teinekord koos tuttavaga, kellel on punast värvi juuksed, kellega koos tõid mitmeid kordi erinevaid autosid remonti. Ei ole ka vahendanud Xxx Xxxi reg. märgiga xxx ülevaatuse tegemist. Sõiduk kuulus venna naisele O, mille müüs eelmise aasta suvel J Žile. Vend arvas, et viib sõiduki lammutusse, kuid Ž avaldas soovi seda osta. See auto oli O pikemat aega seisnud, mootor ei käivitunud, ei tea mis täpselt probleemiks oli, samuti oli sõiduki kere halvas seisukorras, oli palju roostet ja kerel oli läbivad roosteaugud. J tegi auto enne eelmise aasta sügist enam-vähem korda ja müüs maha, kellele ei tea, aga teab, et autole tuldi remonditöökotta järgi. Ei tea selles midagi, et J lasi vahepeal ka tehnoülevaatuse teha, tema sellega seotud ega vahendanud ei ole. 12.10.2020 kohtuistungil tunnistaja A Si antud ütluste (kohtuköide II, tl 153-154 pöördel) kohaselt kuulus talle rohelist värvi sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Müüs sõiduki maha 2015 aasta mais või juunis, J Žile, kelle töökojas remontis oma sõidukit. Remonditöökoda asus xxx xxx, xxx sovhoosis, täpsemalt ei tea. Otsustas sõiduki Jle müüa, kuna see oli pool aastat seisnud, pump oli katki ja remontida ei tahtnud, see oleks maksnud pool sõiduki hinnast, pool 700-xxx0 eurost. 2000 aasta auto oli, kere probleeme ei olnud, ei roostetanud, kui oli vaja natuke kuskilt värvida. Sõiduk oli üle värvitud ja roosteaugud parandatud, sel ajal kui sellega sõitis, oli avarii ja kindlustusega olid probleemid. Sel ajal kui sõidukit müüs, ei olnud see liikumisvõimeline, seisis kodu juures parkimisplatsil, xxx. Sõiduki müümisel Žile kutsusid teisaldaja. Vormistasid müügilepingu, kuhu kirjutas alla abikaasa O T, kes oli sõiduki omanik, tunnistaja ise oli kasutaja. Ž ostis selle selleks, et korda teha ja edasi müüa. Müügilepingu vormistasid nii, et võtsid tavalise paberi, kirjutas, et müüb sõiduki, kuupäev ja naine kirjutas alla, olid olemas müüja andmed, auto andmeid ei olnud. Sellise vormi andsid Žile, et saaks sõiduki pärast edasi müüa, kellele müüs, ei tea. Müümise hetkel ei tea, kas ülevaatus oli olemas aga kindlustust kindlasti ei olnud. Varem käis selle sõidukiga ise ülevaatusel. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 01.10.2015 Xxx Xxx, reg. märgiga xxx, arvab, et selle sai ka Ži töökojast, oli müügiks ostetud auto, oli kütusepumba rike, Ž tegi selle korda ja tema läks ülevaatusele, muus osas oli auto korras, seal oli mootoriremonti vaja teha. Ülevaatuselt lasti ilma probleemideta läbi, arvab, et sai selle teenuse eest 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx 28.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja selle registreerimistunnistust. Vaatluse käigus teostatakse sõidukile ka tehniline ülevaatus tehnoülevaataja poolt. Vaatlusest nähtub, et sõiduki vasakpoolse esitiiva eesnurgas on läbiv

roostekahjustus. Ülevaatuse käigus tuvastati: sõiduki vasakul ja paremal pool küljekarpides tagapool, läbivad roosteaugud, mootoriõli lekkimine, tagumine numbrimärk ei ole loetav, käsipidur ei tööta, tulekustuti on taatlemata, armatuur laual põleb ABS tuli. Registreerimistunnistusel on järgmiste ülevaatuse aegadeks märgitud 07.2014, 07.2016, 07.2017, mis on kinnitatud allkirjaga. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt tuvastati 1 väheohtlik rike ja 5 ohtlikku riket, lisatud on ka sõidukile tehtud testide tulemused (kr. toimik II kd, tl 1-16). 28.09.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis kahtlustatav I P ära Andus Tealase, teab teda kui Andrust, kes käis tema sõidukiga Xxx Xxx reg märgiga xxx eelmise aasta sügisel ülevaatust tegemas, tunneb ta täna näo järgi (samas, tl 17-18). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas I P 07.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2736844 (samas, tl 19-20). Esitatud on ka 07.10.2015 teostatud testide leht, allkirjastanud Andus Niinberg, K.2736844 (kr. toimik V kd, tl 133). Kaitsja Mahlapuu esitatud sõiduki tasutakontrollist nähtub lisaks eeltoodule andmed tehnoülevaatuste kohta pärast 07.10.2015 ülevaatust ning 2017 sõidukist tehtud fotod (kr. toimik VIII kd, tl 24-30). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 07.10.2015 I Poljanski ja J. Ži vahel neli kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 07.10.2015 helistab I P Andrus Tealasele, ütleb, et sai numbri J käest, autoremondist, tahab autole tehnoülevaatust teha ja küsib, kas saaks abi, A. Tealane vastab, et saab täna teha, et tooks auto poole viieks J juurde ja maksab

oli Andrusega kokku lepitud. Auto sai kätte samal päeval paari tunni pärast, mingit suulist tagasisidet ei saanud. Kahetseb tehtut. Tealasega ei ole rääkinud sellest, et peaks altkäemaksu maksma, et ülevaatuselt läbi saada. Üldiselt on alati nii teinud, et viib sõiduki remonti või keskusesse ja palub see ülevaatuseks ette valmistada, mida nad täpselt teevad, ei tea. Lootis selle peale, et J juures remondis oli sõiduk ülevaatuseks ettevalmistatud, aga ei kontrollinud. Tol ajal ei teadnud, et ABS tule põlemine takistab ülevaatuse läbimist, nüüd teab. Ei mäleta, et oleks Tealasele ABS tulest rääkinud. Tealane ei olnud talle võlgu, see oli ainuke kord kui temaga kontakteerus. Talle anti kontaktid, helistas, ütles, et on vaja tehnoülevaatust, leppisid kokku, tuli kohale ja andis taha, pärast tuli autole järele. Ei tea, kas Andrus andis ülevaatajale altkäemaksu, ei teadnud kus punktis see toimub ja kes seda teeb, kas Andrus ise või keegi teine. Järgmise aasta ülevaatuseks remontis auto ära, ei olnud roostet ja ABS tuli ei põlenud. 2016 ülekuulamisel ütles, et ABS tuli armatuuril põles. Ülevaatus oli xxx piirkonnas, kus täpselt ei mäleta, ise käis seal. Pärast sõiduki ülevaatamist J Ži poolt nägi ise visuaalselt puudusi, Žilt konkreetselt nende puuduste kõrvaldamist ei palunud. ABS pidurisüsteemi palus parandada aga Ž ütles, et ta ei ole selleks võimeline. Ž andis ainult Tealase kontakti, et ülevaatus läbida, Ž ei osalenud läbirääkimistel. Ei leia, et ise tehnoülevaatusele minek oleks lihtsam olnud. Eesmärk oli, et sel päeval ülevaatus tehtud saaks, hommikul kell 08 oli remont, ettevalmistus, pärast mida helistas Ž, andis kontakti, et ülevaatus kokku leppida. See oli tema jaoks kõige kergem variant. Enne seda ei ole ise käinud autoga ülevaatusel. Varasemalt on kasutanud autokeskuse teenust, kus võtavad hommikul sõiduki, teevad täieliku kontrolli ja ettevalmistuse tehnoülevaatuseks, õhtuks on tehnoülevaatus valmis. Pärast auto tagasi saamist Tealaselt, kui tempel oli registreerimistunnistusel tehnoülevaatuse läbimise kohta olemas, ei olnud puudused, rooste, ABS märgutuli ja numbrituli, korda tehtud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx, reg. märgiga xxx seoses suhtles I Poljantsikoviga, võis olla, et ülevaatuse läbis 07.10.2015, arvab, et sai selle sõiduki Ži kaudu, kindlasti tema töökoja juurest. Enne ülevaatust kui oleks vaja midagi teha, siis Ž oleks ise ära teinud enne, see ei puutunud temasse, ülevaatuse ajal oli korras. Ei mäleta, kes ülevaataja oli. 40 oli ülevaatus, tema teenustasu 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx 21.09.2015 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtuvalt esimese silla õõtshooba puksi kate on katki, piduritorudel tugevalt korrosiooni, mootor on alt poolt õline, roolilatt lekib, sõidudki käivitamisel jääb armatuurlaual põlema mootori veatuli ja ABS märgulamp. Sõidutesti tehes kiskus rooli tugevalt vasakule, pidurite kontroll näitas, et tagumisel sillal olevad pidurid ei olnud sama efektiivsed kui esisillal olevad pidurid (kr. toimik V kd, tl 13-23). xxx OÜ-s on sõidukile 12.08.2015 teostatud tehnilise ülevaatuse kontroll, mille tulemusel leiti, et rool on tugevalt viltu, kisub tugevalt vasakule, ABS ja mootori veatuli põlevad, esituled vajavad reguleerimist, parempoolse esimene ülemine šarniir on lõtkuga, roolivõimeni jahutustoru lekib, parempoolse veovõlli sisemise tolmukummi vahelt ajab määret välja, tagumise stab. puksid kulunud, mootorist tugev õlileke, tagasilla kerepoolsed suured puksid roostes, parempoolne esimene rehv vales mõõdus, tagumised pidurid on nõrgad ja esimesed gabariidid ei põle. Lisatud testileht (samas, tl 24-26). 15.10.2015 xxx OÜ-s sõidukile teostatud ostueelse kontrolli kohaselt veermik koliseb, sõites sõiduk rämedalt kisub, käigukasti töö tundub vähe imelik, valgustitest probleemsed vasak esimene gabariittuli, parem suunatuli ja parem tagumine numbrituli, juhi turvavöö narmendab, mootoriõhufilter must, kiilrihmad vilistavad, ohutuspakk puudub, roolilatt lekib, tagumise stabilisaatori puksid läbi, autopõhi ja summuti roostes, mootor igalt poolt õline, mootori ja ABS tuli põlevad, tagaluuk ei püsi üleval, on roostes ja mõlkis (samas, tl 27-28). Lisatud arve ning ettekanne, et 21.02.2017 viidi xxx läbi ka gaasitest, mille tulemused on lisatud (samas, tl 29-30).

Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas M V 14.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, rikkeid ei tuvastatud ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2748362 (kr. toimik V kd, tl 52-53). 03.07.2017 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx registreerimistunnistust nr EK465773, kus viimane ja ainus märge järgmise ülevaatuste kohta on 04.2016, K.2748362, mis on kinnitatud allkirjaga (samas, tl 54-57). Esitatud on ka 14.10.2015 testileht, mille on allkirjastanud A M, K.2748362 (kr. toimik V kd, tl 128). 18.02.2016 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik V kd, tl 38-50, lisad CD plaadil tl 51) kohaselt viidi läbi kuriteomatkimine 14.10.2015 kell 17.44-18.31 aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Matkijale anti üle 70 eurot (kaks 20-eurost rahatähte numbritega xxx, xxx; kolm 10-eurost rahatähte numbritega xxx, xxx, xxx), sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, sõiduki süütevõtmed ja sõiduki registreerimistunnistus nr xxx. Matkija sõidab parklasse kell 17.50, kell 18.00 sõidab parklasse Xxx xxx, mille roolis on Andus Tealane. Kell 18.02 tuleb matkijale kõne pärast mida Tealane pargib Xxx Xxxi lähedale. Tealane ja matkija vestlevad, mille käigus matkija ütleb, et autol natuke esipaneelil põleb ja küsib palju tariifi järgi tuli ja saab vastuseks, et 70. Tealane läheb Xxx juhiistmele, matkija annab talle 70 eurot ning ütleb, et läheb hamburgerit sööma. Tealane käivitab sõiduki Xxx Xxx, sõidab tehnoülevaatuspunkti juurde ja jääb seisma järjekorras oleva sõiduki taha, ise väljub autost ja läheb ülevaatuspunkti väikesest uksest sisse. Kell 18.13 liigub sõiduauto juhipoolse ukse juurde Tüse Mees, kes kell 18.15 sõiduki juhiistmele istub, Tealane liigub juhipoolse külje poole. Kell 18.19 sõidab Xxx Xxx ülevaatuspunkti sisse, peatub ja toimub esimeste pidurite kontroll. Tealane ütleb, et üks numbrituli ei põle, Tüse Mees, et üks ääretuli ka. Kell 18.20 on tagumiste pidurite kontroll, kell 18.22 sõiduk liigub edasi ja peatub, Tüse Mees tuleb välja ja võtab seinalt juhtmed, millega liigub sõiduki tagumise osa juurde. Tüse Mees vestleb Tealasega. Kell 18.23 istub Tüse Mees juhiistmele, on kuula mootoripöörete tõusu, Tüse Mees väljub sõidukist, vaatab seina ääres olevat arvutiekraani, on kuulda korduvat kapoti sulgemise häält, Tüse Mees kummardab salongi, seejärel läheb võtab sõiduki tagumise osa juurest juhtme, mille asetab seina äärde. Kell 18.25 Tüse Mees sõidab sõidukiga edasi ja jääb seisma, vestleb ka Tealasega, väljub sõidukist. Sõiduk tõstetakse seadeldise abil üles, kostuvad erinevad hääled, rool pöörleb ühes ja teises suunas, seejärel lastakse sõiduk alla. Kell 18.27 istub sõidukisse Tealane, liigub ülevaatuspunktist välja, peatub parkimiskohal ja väljub sõidukist. Tealane ja Matkija vestlevad, Tealane ütleb, et gaasi väljalasketoru ei olnud, tuleb oodata, summuti peale on pandud jubinad, midagi ei lähe sisse ja keegi ütles, et on vaja lahti lõhkuda, keegi posserdab väljalaske toruga, ütleb, et sellega läheb aega ja annab teada. Matkija tänab, mõlemad suruvad kätt ja istuvad sõidukitesse, millega tulid, sõidavad ära. 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistab 13.10.2015 Andrus Tealane politseile teadaolevale isikule (Isik) kellele annab teada, et homme peaks tööpäev pärast lõunat lõppema, lepivad kokku, et helistab kell üks ja siis saab kokku leppida viieks-kuueks, sest nad töötavad kella seitsmeni. 14.10.2015 kell 14.56 helistab Isik A. Tealasele ja lepivad kokku, et saavad kell kuus xxx viimase xxx juures kokku. Kell 17.28 helistab Isik A. Tealasele ja küsib üle, kas kella kuuene kokkulepe on jõus, A. Tealane kinnitab, et on ja läheb juba teda ootama (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 21.09.2015 vaatlusprotokolli, sõiduk Xxx Xxx reg. märk xxx, episood 2.32, videosalvestisega pani tähele, et ABS rikketuli jäi põlema, mis on ohtlik viga. Auto kiskus tugevalt vasakule, ilma juhi sekkumiseta otse ei sõitnud, see viitab esisilla valele reguleeritusele või seal on mingid silla komponendid kulunud. Demonstreeriti seda, et seisupiduriga oli kerge kohalt ära sõita, mis viitab, et seisupidur ei ole kõige paremas seisukorras. Kolina kohta ei saa midagi öelda, võib tulla salongist. Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tõendid p 5, 12.08.2015 xxx AS arve, gaasitesti tulemus, 15.10.2015 xxx kontroll ja arve osas leiab, et mõlemal juhul on

tuvastatud, et rool kisub, sõnastatud erinevalt, selle vea osas määruses pole välja toodud, pigem tuleb teha komponentide kontroll. Roolilati lekkimine, ülevaatuse mõistes ohtlik viga. Kokku langeb, et veovõlli tolmukate on katki, kui seal lekib, siis juba ohtlik viga aga kui veidi õlimääret sees, siis väheohtlik viga, ülevaataja kaalutlusõigus, aga viga on igal juhul. Samuti on viidatud stabilisaatori pukside veale, üldiselt väheohtlik viga. Mõlemal puhul viidatud mootori lekkele, kui seal tilgad maha tulid, siis on ohtlik viga. Mootorituli ja ABS tuli jäävad põlema on kirja pandud, kui ABS vea tuli jääb põlema, siis on see ülevaatusel ohtlik viga. Täheldatud on mitmed ohtlikud vead, mis ei võimalda ülevaatust läbida. Sõiduki Xxx Xxx ülevaatuse teostamise videosalvestiselt nägi probleeme töömahus, teatud sõlmede kontrollimist ei näinud, kasvõi uste avamine, turvavööde kontroll, piduritesti ajal tekkis küsimus see, mis seisupiduri tõmbamise ajal ka jalg liikus, muus osas midagi väga ei märganud, arusaamatuks jäi pöörete fikseerimise meetod, raske oli salvestise põhjal öelda, kuidas esitulede kontrollimine toimus. Tehnokontrolliaktides toodud vigu oli videost raske näha, ei näinud testide tulemusi, piduri probleeme samuti, et võrrelda. Pidurite mõõtmise sellisel kujul nagu videolt näha, kui seisupiduri testimisel aidatakse sõidupiduriga kaasa, võib sellega saada seisupiduri normi täis, metoodikas on öeldud, et ühte pidurit kontrollides tuleb ainult seda pidurit ka rakendada. xxx ja xxx pidurikontrollide tulemused vastavad normidele, hakkab aga silma, et Elke Auto testi puhul ei ole tagatelje sõidupiduri tulemusi mõõdetud. Videolõigul jääb mulje, et heitgaasi mõõdetakse, summutisse pannakse sond, mõõtmiseks tuleb fikseerida ka mootori temperatuur ja pöörded, kapoti all käiakse, aga pole näha, mida seal tehakse, pole näha, et temperatuurisondi pannakse. Videolt ei ole aru saada, millisel viisil mootoripöördeid ja temperatuuri mõõdetakse, mõlemaks on erinevaid variante. Veermiku kontroll tehti, auto all käidi, ei saa aga öelda, kui kvaliteetselt see tehti, mida rohkem puudusi, seda kauem läheb, on raske ette heita, kui kaua seal all olema peab. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 14.10.2015 Xxx Xxx reg. märgiga xxx, on selle sõidukiga käinud ülevaatusel, keegi helistas, et oli saanud tema numbri ja ülevaatuspunkti juures said kokku. Inimest ei tundnud, ülevaatuse läbis, osad asjad olid nõrgad, üks pidurduse pool oli nõrgem, ei mäleta täpselt aga mitte alla normi. Ülevaatusele saab minna iga sõidukiga, see on riski küsimus, kas midagi leitakse. Ei tea, miks omanik ise ei tahtnud ülevaatusele minna, ei küsinud. Seal võib olla erinevaid põhjuseid, ei taha ametnikega suhelda või ei taha vaielda, ei oska selgitada auto seisukorda, on mitmeid põhjuseid. Tema enda jaoks on see teenimise võimalus. See, et keegi arvab, et Tealane saab ülevaatuselt kindlasti läbi, on selle inimese arvamus. Ei mäleta, kes ülevaataja oli. Teenustasu sai 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx 01.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja selle registreerimistunnistust. Sõiduki vaatluse käigus tuvastati, et parempoolsed küljekarbid on roostetanud ja karbil on läbivad roosteaugud, summuti kinnituskronstein on tugevasti korrodeerunud ja kinnitusest lahti. Põhja keskosas oleva risttala äärtes on läbivad roosteaugud, samuti summuti juures olev risttala tugevalt korrodeerunud ja kinnitustest lahti. Käsipidur on kinni kiilunud, vasakpoolne küljepeegli klaas on altosast lahti ja niiskuskahjustustega. Registreerimistunnistusel nr xxx on märgitud üheks järgmiseks ülevaatuse ajaks 10.2016, K.2772938, kinnitatud allkirjaga (kriminaaltoimik II kd, tl 4661). Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S S 29.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis, tuvastati 3 väheohtlikku riket, ehk peegel või tahavaateseade puudub või ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele, klaasipuhasti hari on defektne või puudub, klaasipesurid ei tööta korralikult või veejuga on valesti suunatud, ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2772938 (samas, tl 62-63). Esitatud on ka 29.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, allkiri, K.2772938 (kr. toimik V kd, tl 118).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 28.10.2015 on J Ži ja S Si vahel 5 kõnet ning ühel korral helistas J. Ž Andrus Tealasele 29.10.2015 on S. Si ja J. Ži vahel kaks kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 29.10.2015 kell 14.55 kuni 15.42 varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.55 sõidab ülevaatuse parklasse hele kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõrvalistuja istmelt väljub Andrus Tealane, kes eemaldub vaateväljast. Kell 14.56 ilmub vaatevälja kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kirjega xxx, jääb seisma kaubiku Xxx Xxx ees. Tealane liigub Xxx juhiukse juurde, sõiduk tagurdab ja väljub vaateväljast. A. Tealane ilmub Xxxi juurde ja vestleb seal kellegagi. Xxx liigub ülevaatuspunkti väikse ukse juures olevasse järjekorda. Xxx kaubik liigub suure ukse juurde, tema järel Xxx, mis jäävad ukse taha kui see kell 15.13 sulgub. Xxx Mees käib Xxx kõrvalistuja ukse juures rääkimas, mis järel väljub sealt A. Tealane ja kõnnib eemale. Kell 15.20 avaneb ülevaatuse uks, A. Tealane läheb räägib Xxxi juhiga. Kell 15.23 sulgeb ülevaatuse uks, Xxx jääb ukse taha seisma. Kell 15.30 uks avaneb ja Xxx sõidab ülevaatuspunkti sisse, seejärel uks sulgub. Kell 15.41 avaneb uks uuesti ja Xxx Xxxit enam ülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 26.06.2020 kohtuistungil S Suderev loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt talle kuulub valget värvi Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Võis olla eelmise aasta septembri kuus, kui ülevaatus hakkas lõppema, sel hetkel ei olnud kaubiku kere heas korras, küljekarpidel ja põhjas olid kere läbivad roosteaugud. Teadis, et nii ülevaatusest läbida ei ole võimalik. Teadis, et Andrus Tealasel on tutvusi tehnoülevaatuse punktis ja tema kaudu on võimlaik probleemideta ülevaatus läbida, makstes ülevaatuspunkti töötajale raha peale. Seetõttu rääkis ülevaatuse vajalikkusest Andrusele ning ta oli nõus aitama. Ei mäleta täpselt, mida Andrus ütles, kui palju ebaseaduslikul teel tema sõidukile ülevaatuse tegemine maksma läheb aga võis olla 60-70 eurot. Ei mäleta kas samal päeval või päevi hiljem tuli Andrus J remonditöökoja juurde ja nad läksid koos xxx ülevaatuspunkti. Enne andis Andrusele raha, mis oli mõeldud kindla ülevaatuse läbimise jaoks. Ülevaatusele sõitis tema enda kaubikuga ja Andrus sõitis ees teise kaubikuga, mille J oli talle andnud ülevaatusele viimiseks ja tegemiseks. Tema teada oli tegemist Xxxi kaubikuga. Tema ise ei olnud varem ega hiljem antud ülevaatuspunktis käinud. Kohale jõudes andis Andrusele oma kaubiku koos registreerimistunnistusega, Andrus sõitis ülevaatuspunkti sisse ja lasi teha ülevaatuse. Ise ta ootas väljas. Ei tea, kes ülevaatuse tegi ja kellele Andrus raha andis, et sõiduk ülevaatuse kindlasti läbiks. Mingi aja pärast sõitis Andrus punktist välja ja andis talle sõiduki koos registreerimistunnistusega, kuhu oli tehtud märge järgmise ülevaatuse kohta, mis tähendas, et sõiduk läbis ülevaatuse. Tema teada peale rooste probleeme ei olnud, aga Andrus ütles pärast ülevaatust, et tagumised pidurid ei võta ka hästi. Seejärel lahkus punkti juurest oma kaubikuga. Tema teada Xxxi kaubikule lasi Andrus pärast tema sõidukit ülevaatuse teha. Suvel tegi oma kaubikule keretöid ja likvideeris läbivad roosteaugud. Kaks-kolm nädalat tagasi käis ise tehnoülevaatusel Tallinnas xxx tn ja läbis selle esimese korraga. Tema kaubiku puhul J ei vahendanud ülevaatust, vaid see oli tema ja Andruse vaheline asi. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 01.11.2016 vaatlusprotokoll Xxx Xxx reg. märg xxx, fotodega leiab, et juhipoolsel peeglil on kahjustusi, sõltub palju see vaatamist segab, võib olla 2 vea raskusastet aga tundub pigem väheohtlik viga. Raami risttaladel on läbivad roostekahjustused ja see on ohtlik viga. Piki ja risttalade ühenduskohas on korrosiooni näha, värvi ja roostekaitse eraldumist, seal tundub auk sees olevat, ohtlik viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 29.10.2015 Xxx Xxx reg. nr xxx, suhtles S Siga, kelle käest sai auto kätte Ži töökoja juures, oli seal enne remondi läbinud, kuna S enne töötas seal töökojas, nägi. Täpsemalt remonttöödest ei tea. Sõiduk oli

tehniliselt korras, sai sellest aru, kui sõitis ja ka ülevaatuselt sai läbi. Ei mäleta, kes oli ülevaataja, ise sai teenustasu 30 eurot. Arvab, et S ei läinud ise, kuna selle ajaga, mis oleks seisnud järjekorras, oleks saanud raha teenida, arvab, et ta saab 25 eurot tunnis kindlasti. Ei tea sellest, kas Ži töökojas oli probleem üldse tööd saada aga autoremondilukkseppa abi ei töötanud vähem kui 25€/h. Teab, sest on ise töötanud töökodades ja on selle alaselt erinevates töökodades suhelnud, et palju kliendilt võetakse, palju läheb töömehele, palju töökoja omanikule, eks on kursis nende hindadega. Xxx Xxx reg nr xxx 09.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Xxx Xxx reg. märgiga xxx ning selle registreerimistunnistust. Protokolli kohaselt on sõidukil firma Xxx kleebised, sõiduki terve kere ulatuses on kriimustused, pleki deformeerumist ja roostet, parempoolsel tagumisel tulel on klaasis mõra ning kahes kohas äärtes on klaasi tükk ära, tagumiste uste klaasidel puuduvad kojamehed, esimese numbrimärgi kinnitusaluse vasakpoolne alumine äär katki (plastikust tükk puudub), külgedel olevad helkurid ei vasta nõuetele, salongis kõrvalistuja turvavöö ei tõmbu rihma välja tõmmates tagasi, keskmise istuja jaoks turvavöö ja selle kinnitus puudub, kaubaruumi põrandas on läbivad roosteaugud, mis on kohati montaaživahuga täidetud, kõrvalistuja istme alune põrand on kohati montaaživahuga täidetud, juhi astmelaud on läbivate roosteaukudega, summuti keskmisel pütil on mõra, mis on täidetud montaaživahuga, summuti kohal oleva põikitala küljes oleva pleki vahel on montaaživaht, parempoolse tagumise rattakoopa juurest on põhjaplekk korrodeerunud ja katki, tagumise põikitala ja pikitala ühenduskoht on tugevasti korrodeerunud ja katki ning põikitala teine ots on samuti ühendusest lahti, mootor on alt poolt õline, tagumine vasakpoolne piduritoru on korrodeerunud, tagumise vasakpoolse rattakoopa juures oleval põhjaplekil on läbivad roosteaugud, mis on täidetud montaaživahuga, vasakpoolse küljekarbi ees osa on korrodeerunud, plekk deformeerunud ja on läbivate rooste aukudega, tagumisel parempoolsel rattal puudub üks kinnituspolt, signaal ei tööta, tagumine vasakpoolne numbrituli ei põle ning mootoriruumi mootor on pealt õline. Vaadeldud on samuti sõiduki registreerimistunnistust nr EA219149, mille viimane märge järgmise ülevaatuse kohta, 10.2016, K.2772917, ei ole kinnitatud pitseri ja allkirjaga, (kr. toimik III kd, tl 27-58). Üleandmis-vastuvõtmise akti kohaselt on xxx OÜ esindaja sõiduki tagasi saanud (samas, tl 59). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas „Juhav“ 29.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2772917 (samas, tl 60-61). Esitatud on ka 29.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all kirjutanud A M, K.2772917 (kr. toimik V kd, tl 126). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 28.10.2015 helistasid Xxx xxx OÜ ja J Ž omavahel seitse korda, J. Ž helistas ka A. Tealasele. 29.10.2015 on Xxxi ja J. Ži vahel kaks kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistab 28.10.2015 J Ž Andrus Tealasele ja küsib, kas saab homme bussi ülevaatust, lepivad kokku, et teevad homme ühe-kahe ajal. 29.10.2015 kell 13.42 helistab J. Ž A. Tealasele, viimane teatab, et tal läheb umbes tund veel, J. Ž ütleb, et kiirustaks, buss juba seisab seal (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 29.10.2015 kell 14.55 kuni 15.42 varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.55 sõidab ülevaatuse parklasse hele kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõrvalistujaistmelt väljub Andrus Tealane, kes eemaldub vaateväljast. Kell 14.56 ilmub vaatevälja kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kirjega xxx, jääb seisma kaubiku Xxx Xxx ees. Tealane liigub Xxx juhiukse juurde, sõiduk tagurdab ja väljub vaateväljast. Xxx kaubik liigub suure ukse juurde, tema järel Xxx, mis jäävad ukse taha kui see kell 15.13 sulgub. Xxx Mees käib Xxx kõrvalistuja ukse juures rääkimas, mis järel väljub sealt A. Tealane ja kõnnib eemale. Kell 15.20 avaneb ülevaatuse uks, A. Tealane läheb räägib Xxxi juhiga. Kell 15.23 sulgeb

ülevaatuse uks, Xxx jääb ukse taha seisma. Kell 15.30 uks avaneb ja Xxx sõidab ülevaatuspunkti sisse, tema ees enam Xxx Xxxit ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1. 21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja V U antud ütluste (kohtuköide II, tl 120 pöördel- 123) kohaselt töötas ettevõttes xxx OÜ 01.05.2014 kuni 2016 augusti lõpuni, aknapaigaldajaautojuhina. Põhitöö oli Järvamaal, kas Tartus, Jõgeval. Xxxi poolt oli kasutamiseks antud kaubik-buss Xxx Xxx reg. märgiga xxx, see oli peamine tööauto, kui katki läks said asenduse Tallinnast või Tartust. Ise kontrollis aegajalt auto seisukorda. Kui oli remonti vaja, siis autojuht andis klienditeenindajale teada, mis viga on, kes omakorda uuris remonditöökojast, mis see maksma võiks minna ja Tallinna luba oli ka selleks vaja. Neil käisid remondi tavaliselt Paides remonditöökojas, firma nimi oli vist xxx. Ei mäleta, et remondis olles oleks veel vigu leitud ja need ka ära parandatud. Siis läks Paidesse remonti, peamiselt, paaril korral käis ka Tallinnas remondis, tema seal töötamise ajal mäletab kahte korda. Tallinnas käis enne ülevaatust, sest kongi porikoopad olid täiesti läbiroostetanud, need tehti ära ja esimesed ka. Teisel korral olid tagumise kongi uksed läbiroostetanud. 2015 kevadel tehti tagumised uksehinged korda, 2015 suvel rattakoopad. Remonditöökoda oli Tallinnas kuskil xxx juures, garaažide vahel, surnuaed oli lähedal. Seal nad ise ütlesid, mida on vaja remontida, tervikuna ülevaatamist ei olnud. Xxx Xxx xxx vajas remonti praktiliselt iga kuu, ükskord tosooli toru läks katki, hakkas alt välja jooksma, siis piduriklots kukkus küljest ära, ei olnud heas korras. Kere seisukord oli muidu normaalne, kui rattakoopad ära tehti oli kõik nagu korras. Remondis käis Paides. Kui läks remonti, siis ei saanud tööle minna. Ohtlikke momente selle bussiga ei olnud. 2015 aasta suvel või sügisel viis sama sõiduki ka ülevaatusele, sõitsid paarimehega samasse xxx tn juurde remonditöökotta, remonditöökoja mees ütles, et ootaks ühe teise mehe ära, tuli üks teine inimene, kes sõitis ees ülevaatusesse, nemad järel. Kus see koht oli, ei mäleta. Ei mäleta kust see korraldus tuli just sinna remonditöökoja juurde minna. Mees, kes tuli oli 50-60 aastane, lühikest kasvu. Andsidki klienditeenindajale teada, et ülevaatusele on vaja varsti minna, kes ütles, et tuleb Tallinna töökoja juurde minna ja sealt edasi. Ülevaatuses see mees küsis tehnilist passi, kõndis ülevaatuspunkti sisse, tuli välja, tehti uks lahti, et kaubikuga saaks sinna sisse sõita. Siis kontrolliti esimesena CO. Ülevaatuse käiku nad paarimehega ei näinud, läksid alguses bussist välja, töökoja keskkohta, ja siis otsustasid minna välja ja tegid suitsu ära, mis võtab umbes 3 minutit ja siis tehti uks lahti, ülevaatus oli tehtud. Mingit tagasisidet ei saanud, kunagi hiljem vaatas ka tehnilist passi, et ülevaatus oli läbitud. Ei tasunud kellelegi midagi. Pärast seda sõitsid paarimehega Paidesse tagasi. Ülevaatuse päeval tööd ei teinud, oli ainult ülevaatusel käik. Paides on küll ka tehnoülevaatuseid, kuid oma tööautodega sinna ei pöördunud. Sel päeval mingit remonti ei olnud. Niikaua kui seal ettevõttes töötas, sõitis selle sõidukiga. Ainuke asendusauto, mida mäletab on väiksemat sorti Xxx Xxx, reg. märgiga xxx, mille sama päeva õhtul katusele keeras. 2015 detsembris, enda auto oli remondis ja pidid Tartusse asendusbussile järgi minema. Infona said, et sellel sõidukil klaasipuhastajad pühivad kehvasti ja ventilaator ei taha töötada. Ise mõtles, et kui Tartust ära saada, saab järgmisel päeval uued kojamehed osta ja ka ventilaatori ühe päevaga ära vahetada. See oli esimene kord selle sõidukiga sõita. Poole tee peal Paidesse juhtus avarii, poole tee peal hakkas lumelörtsi sadama, lund sadas, teeolud olid halvad. Peale Imavere mingil sirgel hakkas tagumine ots käima edasi-tagasi ja ta ei suutnud enam seda bussi kinni hoida ja keeras selle sinna põllu peale üle katuse. Rehvid olid kehvad natuke ja eks ilmaolud läksid ka kiiresti halvaks, enne seda oli normaalne sõita. Aknad uduseks ei läinud. Nii nagu tema aru sai, kanti see Xxx pärast seda maha. Kontrollis enne sõitu, et sellel sõidukil oli ülevaatus olemas, muidu ei oleks võtnud seda autot. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.33) vaatlusel tehtud fotodega leiab, et laterna juures olev ei lähe isegi väheohtlikuks veaks on välimistel servadel, ülevaatusel tagumise kojamehe tööd ei kontrollita. Kui iste on vahuga

kinnitatud, siis see ei ole kohane kinnitusvahend, tuleb selgeks teha, miks vahtu kasutatud, kas põrand on kahjustatud. Kui puudub turvavöö, ohtlik viga, kui on turvavöö kinnituskohad olemas, siis see peab seal olema. Vahuga summuti parandamine on sobimatu, ehitusvaht ei ole autoehituses sobiv materjal, ohtlik viga. Seal on korrosioon, pragu, ohtlik viga. Põrand on parandatud montaaživahuga, põrand on endiselt halvenenud seisukorras, ohtlik viga. On küll õline igalt poolt aga ei saa aru, kas on märgunud lihtsalt või aktiivne leke, raske öelda. Rattakinnituspolt on puudu, ohtlik viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 29.10.2015 ülevaatus Xxx sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx, selle sõiduki sai Ži töökoja juurest, oli seal remondis, teab, sest Ž ütles ja muidu sõidukid seal ei käinud. Sõiduk oli normaalses seisukorras, natukene oli välist roostet. Ülevaatuse läbis, ülevaataja ütles ainult, et uste servadele tuleks värvi lasta. Ise sai 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx 21.10.2015 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtub, et tuuleklaasipuhastite harjad on defektsed, kõrvalistuja poolsel esiuksel puudub aknaklaasi hoob, summuti esimene osa ja klamber roostes, summutil on augud, piduritorud on roostes, esimesed pidurikettad on roostes, mootori juures kollektori pealt on õline, juhiuks ei sulgu korralikult, võib sõidu pealt avaneda, pidurid ei tööta, piduripedaal läheb vajutades kergelt vastujõuta põrandani, mootori töötades on salongis vingugaasid (kr. toimik III kd, tl 200-206, CD plaat kr. toimik VII kd, tl 153). 17.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud antud sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, kus viimane märge järgmise ülevaatuse kohta on 12.2016, K.2786319, mis kinnitatud allkirjaga, enne seda oli märge 12.2012 (samas, tl 207-210). Sõiduk tagastati omaniku pojale Mihkel K (samas, tl 211). Vastavalt esitatud tehnokontrolli kaardile, arvetele ja testide väljatrükkidele, teostas Progates OÜ sõidukile Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnokontrolli, mille tulemusel leiti sõidukil 8 ohtlikku riket ja 1 eriti ohtlik rike. Ohtlikuteks riketeks olid: tagaluuk ei sulgu, juhiuks ei avane või ei sulgu korralikult, mootoriõli leke, klaasipuhasti hari on defektne või puudub, esimeste amordipatjade kinnitus šassii või telje külge on ebakindel, esiotsa tagumised puksid on ülemäära kulunud, piduritõhusus on väiksem lubatust, ühe ratta pidurdusjõud on sama telje teise ratta Maalsest mõõdetud pidurdusjõust lubatust väiksem. Eriti ohtlik rike oli, et heitgaasid tungivad kabiini või sõitjate ruumi (samas, tl 212-214). Sõidukile teostati 10.11.2015 xxx AS-is ostueelne kontroll, mille kohta on märgitud, et pidurid ei võta eriti, tagumise ratta laaxxxid lõtkuga, tagumise kojamehe mootor kinni, katuse luuk ei tööta, tagurdamise tuled ei põle, piduri torud on roostes, pidur kinni, roostes, mootor õline tagant ja külje pealt, tagumise amordi tahmakatted puruks, rooli võimu pump teeb häält, kiilrihmad kulunud, summuti plekk oli lahti, mis eemaldati, tagasilla puksid läbi, V.E. ja P.E. pidur ei võtnud üldse, kütusepaagi vitsad väga roostes, kojamehe kummid katki ja pagasiluuk ei tule lahti, lukk ei keera (samas, tl 215-219). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas M K 05.11.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kaks väheohtlikku riket ehk lähitulelatern on reguleerimata ja heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud ning otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2786319 (samas, tl 220-221). Esitatud on ka OÜ Xxx Xxx OÜ-s tehtud tehnoülevaatuse testide tulemuste leht, testid on tehtud 05.11.2015 kell 18.52, mis on kinnitatud Marti Steini pitseri ja allkirjaga (kr. toimik V kd, tl 31). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist nähtub, et järgmisena on sõiduk käinud ülevaatusel 29.03.2017 Xxx Xxx OÜ-s, 2018 xxx OÜ-s, 2017 aastal on olnud omaniku vahetus (kr. toimik VIII kd, tl 106-111). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.11.2015 helistab politseile teada isik (Isik) Andrus Tealasele ja küsib, kas võib veel ühe autoga tema juurde tulla, lepivad kokku, et helistavad kella kahe ajal. Kell 14.27 helistab Isik A. Tealasele ja lepivad kokku, et kell kuus seal samas. Kell 18.11 Isik helistab A. Tealasele, kes oli magama jäänud ja lubab tagasi

helistada, kas ta jõuab. Kell 18.15 helistab A. Tealane Isikule ja annab teada, et sõidab ja lepivad kokku, saavad kokku samas kohas, kus eelmine kord (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 22.02.2016 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik III kd, tl 222-247) kohaselt teostati kuriteo matkimine 05.11.2015 kell 17.53-19.01 aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn ning kuriteo matkimise läbiviimiseks on initsiaatorile teada olevale isikule antud raha 70 eurot, sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, sõiduki süütevõtmed ja registreerimistunnistus XXX. Kell 17.53 saabub aadressil Xxx xxx xxx asuvasse parklasse sõiduauto Xxx Xxx, mille roolis on initsiaatorile teada olev isik (edaspidi „isik“) ja pargib auto. Kell 18.40 võtab isik kindalaekast paberi, kell 18.44 saab telefonikõne Andrus Tealaselt ja nad vestelevad. Kell 18.45 saabub antud parklasse sõiduauto Xxx xxx reg. märgiga xxx, mis pargib Xxxi kõrvale. Kell 18.45 tuleb Xxx juhiistmelt välja A. Tealane ja Xxxist isik, kes vestlevad. Isik küsib palju see maksab, A. Tealane vastab, et 70, isik loeb talle raha ja annab tehnilise passi ning ütleb, et tegi viimane kord ka seal, tahab veel Läänemaale sõita, sõiduki pidurid on halvad aga seal on torud juba valmis ja vahetab hiljem need välja, mille peale A. Tealane vastab, et olgu peale. Seejärel A. Tealane istub Xxxi juhiistmele, paneb saadud raha püksi taskusse, sulgeb auto ukse ja sõidab parkimisalalt minema. Sõiduk Xxx jääb parklasse. Kell 18.47 jõuab sõiduk Xxx tehnoülevaatuspunkti parklasse, peatub väikesema ukse nr 1 juures, A. Tealane tervitab vasaku käega ning avaneb ülevaatuse väike uks, süttib tehnoülevaatuspunkti sees olev valgustus, ilmub tundmatu 50-55 aastane meesterahvas (edaspidi Sinine Töömees) ja Xxx sõidab tehnoülevaatuspunkti sisse ning jääb seisma. A. Tealane peatab käsipiduri abil sõiduki, käes oleva valge paberi annab Sinisele Töömehele ja nad tervitavad. Kell 18.47 sulgub ülevaatuspunkti väike uks. Sinine Töömees istub Xxx Xxxi juhiistmele, võtab käsipiduri maha ning sõidab edasi, küsib A. Tealaselt „sellel ei ole pidurit jah?“, mille peale A. Tealane ütleb, et „ei ole ja, siduritorud on juba autos kõik ära“, sõiduk liigub edasi ja peatub. Samal ajal on käivitunud ülevaatuseks vajalikud seadmed. Kell 18.49 A. Tealane küsib „esimesed pidurid vist olid jah?“, mille peale Sinine Töömees raputab eitavalt pead, A. Tealane küsib „ei olnud ka ve?“, Sinine Töömees vastab „ainult esimene vasak, ma arvan, et siit rohkem ei tule ka“. Sinine Töömees kasutab sõiduki peatamiseks käsipidurit, hoiab kahe käega sellest kinni, vaatab läbi tuuleklaasi vasakule, misjärel ütleb, et “käsipidur oli“, mille peale ütleb A. Tealane „käsipidur oli jah“ ning Sinine Töömees kordab taas, et „käsipidur oli“. Seejärel Sinine Töömees vaatab läbi tuuleklaasi paremale poole ning ütleb „taga parem C kontuur on maas“, liigub sõidukiga edasi ja kasutab peatamiseks käsipidurit. Ütleb „kuidas sa sõidad sellega?“, väljub sõidukist ja liigub sõiduki tagumise osa suunas. Vaatevälja ilmub Sinine Töömees, liigub sõiduki esiosa suunas, A. Tealane ütleb „sõita ka siis sõidad ettevaatlikult“. Sinine Töömees võtab seina äärest pika tumedat värvi juhtmega tööriista, liigub sõiduki taha, siis on mõlemad sõiduki kõrval ja seejärel liigub Sinine Töömees sõiduki ette ja avab kapoti. Kell 18.52 Sinine Töömees istub juhiistmele, räägivad A. Tealasega, kostuvad sõnad „piduritoru ära“, „voolikud“ ning on kuulda mootori jõulisemat häält ning mõlemad isikud vaatavad seina ääres asuvat ekraani. Sinine Töömees läheb sõidukist välja, liigub ekraani juurde ja teeb seal midagi, siis liigub sõiduki tagaosa juurde, Sinisel Töömehel on käes eelnevalt mainitud tööriist, mille asetab seina äärde ja liigub tagasi sõiduki tagaosa juurde. A. Tealane liigub Sinise Töömehega kaasa. Sinine Töömees paneb kapoti kinni, seisab korraks juhiukse juures ja vestleb kellegagi, istub juhiistmele ja sõidab otse edasi, pidurdamiseks kasutab käsipidurit, väljub sõidukist. Hetke pärast hakkab sõiduk tõsteseadeldise abil tõusma, sõiduk rapub, nähtav on rooli liikumine, sõiduk hakkab alla poole laskuma ja jääb seisma. Kell 18.57 Tealane istub sõidukisse, käes valge paber, käivitab sõiduki ja hakkab sellega sõitma, kell 18.58 peatab sõiduki ja lülitab süüte välja, võtab valge paberi ja väljub sõidukist ning liigub isiku juurde. Isikud vestlevad omavahel, isik ütleb, et A. Tealane jõudis täpselt, A. Tealane ütleb, et mendid seisid seal, isik selgitab talle, et politsei ajas kedagi taga. Isik ütleb, et hakkas nüüd Haapsalu poole sõitma, mille peale A. Tealane ütleb, et pidureid ei ole, on ainult üks rehv ja käsipidur pidurdab ka halvasti, kui tugevasti vajutada siis võib. Isik ütleb selle peale, et tal torud valmis pandud, hakkab Haapsalus maal kohe tegema, lubavad helistada. Kell 18.59 isik istub Xxx Xxxisse asetab valget värvi paberi kõrvalistuja

istmele ja käivitab sõiduki. Samal ajal A. Tealane istub Xxx xxx juhiistmele ning sõidab minema. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt leiab, et Xxx Xxx reg. märgiga xxx asitõendi vaatlusprotokolli videolt tehnoülevaatuselt jääb silma, et tagaluuk ei jäänud kinni ja piduritestist oli näha, et vasakpoolsed pidurid töötasid aga parempoolne esiratas jooksis edasi, ei pidurdunud. Kui pidurid ei tööta, siis ei lubata sõidukit kasutada liikluses, pidurdusjõudude erinevus on nomineeritud ja see ei tohi olla rohkem kui 30%, paistis, et parempoolne ratas üldse ei pidurdunud. Videol ei demonstreeritud juhiukse avamist, sulgemist, ning maapinda ei filmitud, et oleks näha lekkeid. Xxx Xxx tehnokontrollkaardid Progate 2015 ja Elke Auto 10.11.2015, piduritesti tulemused räägivad videosalvestusega sama keelt, esitelje parempoolne sõidupidur praktiliselt ei pidurda, erinevus 92% ja 94% (ei tohi olla üle 30%). Tagasilla puhul pidurdab parempoolne sõidupidur oluliselt rohkem kui vasakpoolne, erinevus 56% ja 87%. Xxx Xxx reg. märgiga 479ANS 05.11.2015 ülevaatuse testide sertifikaat Xxx Xxx OÜ ülevaatus, p 3.35 – selle väljatrüki järgi on pidurid korras, kõik vastab nõuetele, see piduritest erineb kahe eelmise piduritesti tulemustest ja videosalvestisest. Huvitav on, et kuidas need saadud on. Teab, et mingi aeg oli Maanteeametis teema, et Maha seadmetel on võimalik kasutada nö avatud teste, et hiljem siduda tulemus suvalise sõidukiga, see oli võimalus kuidas andmetega manipuleerida. Kui esitelje pidurid on väga erineva jõuga, siis see tähendab, et pidurdamisel peab juht tugevalt rooliga trajektoori hoidma, auto ei pidurda otse ja pidurdusteekond pikeneb. Selline viga, kus pidurdusjõudude erinevus on rohkem kui 30% on ohtlik viga, kordusülevaatusele. Xxx Xxx reg. märgiga xxx, Xxx Xxx ülevaatusest video kuriteo matkimisest, silma jäi piduritest ja kommentaarid hakkasid kõrva, kommentaarid langevad kokku kahe piduritesti tulemustega, et parempoolne ees ja taga vasak sõidupidur ei tööta. Ülevaataja viitas, et üks piduri kontuur on maas. Sõidupiduri kontrollimisel kasutati seisupidurit, et mingit pidurdusjõudu kätte saada ja see ei ole korrektne. Seisupidur oli korras, andis suuremat pidurdusjõudu, kahelt eelmiselt väljatrükilt oli ka näha, et seisupidur töötab. Sõidupidurite kontrollimine ei olnud tema hinnangul nõuetekohane ja need kommentaarid seal juures viitasid, et pidurid ei töötanud. Veermiku kontroll jällegi sõltub sellest, millises seisukorras sõiduk on. Salvestisel ülevaataja ütleb, et ta tajub pidurite mitte korras olekut, mis olukorras pidurid on. Sama toimingu kohta väline videosalvestis, sealt on näha, et xxxaafika näitab, et amordid töötavad, sõidupidurikontrollimisel on xxxaafikalt näha parema ja vasaku piduri väga suur pidurijõudude erinevus. Tagumise telje osas ei olnud midagi näha, ekraan oli vaateväljast väljas. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 05.11.2015 ülevaatus sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx, selle sõiduki omanik oli keegi võõras, kes ise helistas ja said Laaxxxi ülevaatuse juures kokku. Sõidukil olid pidurid kehvad, pagasnikus olid kõik asjad olemas pidurite vahetamiseks, piduritorud, piduriklotsid, nii eesmised kui tagumised piduriklotsid, ka piduritorud. Usub, et ülevaataja lasi selle auto läbi rohkem usalduse pinnalt, et oli veendunud, et teeb selle kohe korda. Selline viga ei ole ohtlik, kui teab veast ja valid õige kiiruse ja pidurdad varem. Kindlasti oleks võinud enne ka pidurid ära vahetada aga omanik tahtis seekord nii. Omanik informeeris sellest, et kavatseb pidurid kohe ära vahetada vahetult enne ülevaatust. Teenustasuna sai 30 eurot. On ainult ühe Xxxiga ülevaatusel käinud ja see oli halli värvi. Xxx Xxx reg nr xxx 31.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtuvalt sõiduki moorotiruumi vasakpoolses osas on õlileke, käsipidur ei tööta, kang käib tühjalt, armatuurlaual põleb turvapadja hoiatustuli. Sõiduki omanik S M on protokolli kohta märkinud, et käsipiduri ühendas lahti ise peale ostmist ja turvapadjasignaal võib-olla põles ostmise hetkel läbi (kr. toimik III kd, tl 172-179). 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi antud sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, millest nähtub,

et sõiduki omanikuks on N B ning viimane märge järgmise ülevaatuse kohta on 10.2016, K.2788830, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 1xxx-183). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas N B 07.11.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2788830 (samas, tl 184-185). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist nähtub, et 21.10.2016 on sõiduk läbinud tehnokontrolli xxx OÜ-s ja tuvastati kaks väheolulist viga (kr. toimik VIII kd, tl 112-117). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 05.11.2015 on J Žil vaheldumisi J B ja Andrus Tealasega seitse kõnet, 06.11.2015 kolme kõnet A. Tealasega ja kaks kõnet J. Bga ning 07.11.2015 mõlemaga üks kõne (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas 05.11.2015 J Ž Andrus Tealasele ja ütleb, et neil on seal üks romu, millele oleks vaja kuskil tehnoülevaatus ära teha. Kell 15.02 helistab J. Ž taas A. Tealasele ja ütleb, et auto tuuakse homme, A. Tealane ütleb, et homne päev on halb, sobib alles hilja õhtul või laupäev, vastab, et sõiduauto läheb maksma 70. J. Ž lisab, et küsib xxx, siis teenib tema ka vähemalt midagi, et see mees on teda täitsa ära tüüdanud. 06.11.2015 helistab J. Ž A. Tealasele ja annab teada, et auto, raha ja kõik on seal ja ütleb, et sellele on vaja lahendus leida, et see seal ei seisaks, A. Tealane lubab nii kiiresti teha kui saab. Kell 16.37 helistab taas J. Ž A. Tealasele, viimane ütleb, et ta sellel päeval kuidagi ei jõua, alles homme. Kell 16.53 helistab taas J. Ž A. Tealasele ja ütleb, et auto jääb sinna ja helistaks talle, millal homme saab tulla. 07.11.2015 helistab A. Tealane J. Žile ja ütleb, et on 30 minuti pärast seal, millele vastatakse, et seal on inimene olemas, kes annab kõik kätte (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 07.11.2015 kell 11.17 kuni 11.32 varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 11.17 sõidab ülevaatuspunkti ukse ette sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx, juhiuksest väljub Andrus Tealane ja istub tagasi. Kell 11.21 avaneb ülevaatuse uks, Xxx sõidab ülevaatuspunkti sisse, A. Tealane väljub sõidukist ja sõidukisse istub Ülevaataja. Kell 11.21 ülevaatuspunkti uks sulgub, kui see kell 11.32 avatakse, Xxx Xxxt ülevaatuspunktis pole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34 pöördel) kohaselt Xxx Xxx oli tema hea tuttava auto, mis seisis tema juures üle kuu, remondi eest tasuti, aga oli vaja maksta täiendava töö eest, esimese parempoolse ukse kesk lukustus, ühendas kaks juhet kokku seal, siis suurendas hinda 10 eurot. Tealase kaudu oli vaja ülevaatusi teha, kuna polnud teist inimest selleks, ise ta keeldus kategooriliselt sellega tegelemast. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 31.10.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.36), fotodega leidis, et nende fotode järgi on raske öelda, mis viga võib olla, kui õline on ja märgulampi ka välja ei loe. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 07.11 suhtlus Bga seoses Xxx Xxx reg. märgiga xxx, seotud J Žiga, ei tule meelde. Xxx Xxx Xxx reg nr xxx 19.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistust, millel on märgitud üheks järgmise ülevaatuse ajaks 11.2016, K.2703064, kinnitatud allkirjaga (kriminaaltoimik I kd, tl 236-249). 23.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt teostati vaatluse hetkel kaubikule tehnoülevaataja poolt tehnoülevaatust, millega tuvastati, et sõidukil on järgmised välised vigastused ja tehnilised vead: õhupadja tuli põleb, signaal puudub, esimene parempoolne amort on vigane, vasakpoolsed küljeääretuled ei põle,

vasakpoolses tagumises tuuleklaasis on auk, tagumine vasakpoolne pidur ei pidurda, tagumised pidurid on 40% erinevusega, parempoolne stabilisaatorvarras loksub, varuratta kandurid on deformeerunud, piduritorud on ülemäära roostes, sõiduki tervel kerel esineb läbivaid roostekahjustusi, osad on kaetud valge värviga, mille toon erineb kaubiku ülejäänud värvist, juhi turvavöö kinnitus on vigane, tuleklaasi paremal pool all nurgas on mõra. Sõiduki tehnoülevaatuse kaart on lisatud protokollile, mille kohaselt tuvastati kokku 4 väheolulist viga ja 6 ohtlikku riket ja puudust. Sõidukil on Smarten Logistics kleebised. Samuti on protokollile lisatud sõidukile tehtud testide tulemused ning testi sertifikaat (samas, tl 267-286). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas U D 09.11.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2790639 (samas, tl 287-288). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 09.11.2015 helistab Andrus Tealane S L-ile, kellele ütles, et käis oma bussile ülevaatust tegemas (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 09.11.2015 kell 14.15 kuni 14.41 varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 14.15 sõidab ülevaatuspunkti ukse ette kaubik kirjega xxx, registreerimisnumbrit ei ole piiratud nähtavuse tõttu näha. Kell 14.19 sõidab kaubik ülevaatuspunkti sisse, juhiistmelt väljub Andrus Tealane, eemaldub, kell 14.35 ilmub Tüse Mees, kes istub kaubiku juhiistmele, sõidab sellega edasi, kui jääb seisma räägivad A. Tealane ja Tüse Mees juttu. Tüse Mees tuleb kaubikust välja, teeb midagi seina ääres, kummardub kaubiku juures, teeb seal midagi, Tealane on tal läheduses, Tüse Mees liigub ümber auto ja teeb seal midagi. Kell 14.39 vaateväli paraneb ja on näha kaubiku reg. märk xxx, tegemist on Xxx Xxx Xxxiga. Vaatevälja ette pargib veoauto (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 08.02.2021 kohtuistungil tunnistaja M V antud ütluste (kohtutoimik III, tl 17-19) kohaselt xxx OÜ-s autojuhina töötades teistest bussidest Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tema meelest ei püsinud sellel tagauksed kinni, olid pindmised rooste kahjustused, sellega sõitis Andrus Tealane, enne üks teine juht ja pärast teda J. Tema viimane tööpäev mäletamist mööda oli 23.02.2016, Andrus Tealane lahkus varem, aasta alguses, sest Xxx Xxx reg. märgiga xxx ei olnud enam heas seisukorras. 26.06.2020 kohtuistungil U D süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 15-16) selgitas, et 2015 aastal oli VC Xxx Xxxupp juhatuse liige, ettevõttel olid kasutuses sõidukid reg. märkidega xxx, xxx, xxx. Sõiduk xxx oli kõige kehvemas korras, võis olla väikeseid roosteauke. Vist oli detsembris, kui Andrus sõitis autoga xxx ja ta oli eelnevalt tagaukse hinge paigast ära sõitnud nii, et kui üle äärekivi sõidab, siis uks võis lahti hüpata, uks oligi lahti ja politsei pidas kinni. Tema politseiga ei rääkinud, vaid Andrusega, kes ütles, et uks oli nii, sellest oli väike tüli, kuna Andrus pidi selle kaks nädalat varem ära parandama. Andrus ütles, et politsei oli ähvardanud, et kui korda ei tee, saadetakse kordus ülevaatusele. Eks ukse ja ka tagaukse rooste pärast, viimast ei tea, ei olnud kohapeal. 2015 tehti neile kaubikutele ülevaatused, xxx-le tegi Andrus ise ära, novembris, ja pani platsile tagasi. Sõiduki xxx müüs maha, selle kordusülevaatuse juures ARKis ei olnud. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 10.05.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx (2.37) fotodega leiab, et läbiv korrosioon, katmikupaneeli auk, ohtlik viga. Kere välisel pinnal, kui seal on teravad, haakuvaid korrosiooni auke, ohtlik viga. Vasakul märgulamp näitab turvapatjade süsteemi viga, ohtlik viga, viitab rikkele süsteemis. Kui turvavöö pandlal puudub korpus, siis vähemalt väheohtlik viga, kui seal ka teravad servad, ohtlik viga. Vahe stabilisaatori puksi vardal viitab lõtkule, üldiselt väheohtlik viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 09.11 ülevaatus De sõidukiga, Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kui õigesti mäletab, sõitis ise selle sõidukiga,

tehnilisi probleeme ei olnud, olid iluvead. Tagaukse ja küljeukse alumised ääred olid roostes, see külmikuautode probleem, pidevalt on soe ja külm, tekib kondents ja autod roostetavad rohkem. Ei ole vead, mis takistas ülevaatust kuna iluvead. Ei tea, kas selle sõiduki juures mingeid parandusi tehti, kui siis tegi D ise, tal oli mingi tuttava töökoda, kus lasi busse remontida. Selle sõidukiga sõites probleeme, puudusi ei olnud. Kui sai selle eest tasu, siis see võis olla palgalisa. Xxx Xxx reg nr xxx 07.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx (VIN-kood: XXX), mille kohaselt sõiduk on valget värvi, esimese reg märgi parempoolses küljes 5 cm metallikihti läbiv mõra ja numbrimärk vasakpoolsest küljest muljutud. Esiaknal paremal pool allosas klaasi läbiv mõra 30 cm pikkusel alal, vasakult paremale liikuva joonega. Mõra asub kojamehe algasendist vahetult kõrgemal. Parempoolse salongi küljeukse keskosas värvi kahjustus 50 cm ulatuses. Sõiduki esi vasakpoolse vaheseina küljes traat, mis ülevalt otsast keeratud rõngasse. Kaubaruumi vasakpoolse b-piilari kõrval asuv aken on tehaseväliselt paigaldatud, metalliäärtel on näha lõike ja lihvimisjälgi. Käsipidur ei tööta, käsipiduri trossi kaitsekate katki, kohati puudub, tross on roostes, trossikiud on katki. Tagaluuki võtmega avada ei saa (kriminaaltoimik I kd, tl 179-187). 06.07.2017 asitõendi vaatlusprotokolli, kus on vaadeldud sõiduki registreerimistunnistust, kohaselt on viimaseks järgmiseks ülevaatuseks märgitud 11.2016, K. 2837012, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 188-191). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas R N 10.12.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2837012 (samas, tl 215). Esitatud on ka 10.12.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2837012 (kr. toimik V kd, tl 138). Soome Vabariigist saabus õigusabitaotlus kriminaalasjas nr 8390/R/23104/12, seoses sõidukiga Xxx Xxx xxx, VIN-kood: XXX, soome numbrimärk xxx, milles paluti Põhja Prefektuuri kriminaalbürool teatada sõiduki leidmisega seotud asjaoludest, kuriteoga seotud isikutest, milline on nende osa ja menetluslik staatus ning edastada koopiad võimalikest menetlusdokumentidest, samuti kuulata üle kuriteoga seotud isikud. Prokuratuuril paluti sõiduk tagastada seaduslikule omanikule (kriminaaltooimik I kd, tl 192-198). 28.11.2016 ekspertiisiakti nr 16E-LT0073 eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud Xxx Xxx reg. märgiga xxx puhul tegemist väikebussiga mudelinimetusega Xxx Xxx Xxx Syncroga ning väikebussi tegelik VIN-kood on XXX (samas, tl 199-207). 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 09.12.2015 R N helistab Andrus Tealasele ja ütleb, et tal on oma valge pärast mure, isa on xxx siin ja ootab selle järgi, ei saa enne tagasi minna, mille peale Tealane vastab, et täna juba on hilja ja homme võtab ühendust annab teada. 10.12.2015 kell 10.14 R. N helistab A. Tealasele, kes lubab kohe helistada kui tal informatsiooni on. Kell 11.00 A. Tealane helistab A. Mile ja küsib, kas ta töökojas, saab vastuseks, et on xxx teise töö peal. A. Tealane helistab kell 11.20 R. Nile ja annab teada, et saab täna kella viie paiku. Kell 15.54 helistab A. Tealane uuesti R. Nile ja ütleb, et jõuab poole kuueks. Kell 17.22 R. N helistab A. Tealasele, kellele ütleb, et on valge bussiga siin, A. Tealane ütleb, et tuleb kohe välja (kr. toimik VII kd, tl 1-19). 26.06.2020 kohtuistungil R Ni süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 12-15) kohaselt oli tal 2015 aastal kaks Xxxi bussi, Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Xxx Xxx omanikuks sai vist 2014 aastal, ostis samuti Mardi käest, buss läks isale sõiduautoks. Kui õigesti mäletab, siis kirjutas selle enda nimele, aga ise igapäevaselt ei sõitnud. Selle kohta ütles Mart Tõnusoo samamoodi, et kui on vaja ülevaatust teha, siis küsida tema käest. Eeldas, et on mingi jama, kuna selleks ajaks oli kuulnud Mardi kohta uudiseid või lugenud, siis endal käis kõhutunne, et see võib olla mingi pettusega seotud. Ei hakanud ise selle auto kohta midagi uurima. Ostis Mardi käest, sest isa väga otsis ja oli vaja neljaveolist bussi. Ei mõelnud detailselt selle olukorra peale, see buss oli metsasõidu jaoks,

käis ülevaatusel ja harva sõideti sellega pikemaid otsi. Kirjutas selle Maanteeametis enda nimele, kui oleks teadnud, et sellega suurem jama, varastatud vms, siis ei oleks Maanteeametisse läinud. Mart ütles, et on mingid probleemid, aga teda ei huvitanud, mis täpselt, probleeme on igasuguseid, seda bussi oli vaja metsa ja see teda rahuldas. Kui oleks teadnud sel hetkel, et see on varastatud, poleks julenud seda Maanteeametis enda nimele kirjutada. Seda, kas ostmisel oli ülevaatus tehtud, ei mäleta, sellega käis läbivaatusel läbi Mardi, „väikemees“ tegi. Arvab, et ülevaatus käis sama moodi, helistas Mardile, leppisid aja ja koha kokku, mäletab, et oli siis putkas ja sõi niikaua, kuni ülevaatus oli tehtud. Ei mäleta, kas teisel korral võttis otse „väikese mehega“ ühendust, ei mäleta kummale helistas. Arvab, et ülevaatus toimus sama moodi, xxx putkas oli raha ja asjade üle andmine, summa 70 eurot. Ei süvenenud summasse, kui ülevaatus ise on 40-50 eurot, oli kokkulepe. Tema andis asjad üle ja sõi, Tealane läks bussiga sisse. Kuna oli kokkulepe, rohkem ei süvenenud, miks Mart või Mardi sõber ülevaatusele peab minema ja kas ei peaks ülevaatuselt läbi saama. On lihtsam, kui keegi teine sinu eest ülevaatuse ära teeb. Pärast seda pöörab sellele rohkem tähelepanu, käib ise ja teeb auto enne korda, ka pärast, kui saab paberi, et mingi viga on. Ei mäleta, et kummalgi sõidukil oleks ülevaatuste ajal vigu olnud. Mõlemad sõidukid võttis politsei ära. Politsei käest sai teada, kas üks või mõlemad olid varastatud Soomest. Kui õigesti mäletab, sai sõidukid Mardi käest natukene odavamalt, uue ettevõtjana ei saanud suuremat kaubikut liisingusse võtta. Mart ei öelnud kunagi, et ülevaatusel oleks vaja mingit meelehead maksta, sel hetkel ei mõelnud üldse, kas selle 70 euro eest tuleb kellelegi midagi maksta. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 10.12 ülevaatus Xxx Xxxle oli seoses R Niga, see on see teine tema buss, kumb-kumb oli, ei mäleta, kumb punane või valge. R Niga sai mõlema bussi puhul kokku xxx tehnoülevaatuspunkti juures. Bussid võivad tal sassi minna, erinevus oli ainult värvides. Mõlema bussi tehnoülevaatuse läbimine toimus sarnaselt, mõlemad olid tehniliselt korras, mäletab, et ühel oli esiklaasis mõra, ei mäleta, mis värvi see oli. Teisel oli eksitus numbriga. Ni käest usub, et sai mõlemal korral teenustasu 30 eurot. Xxx XXX reg nr xxx Sõiduki Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas J Z 04.01.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, leiti ühe väheolulise puudusena, et tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik III kd, tl 186-187). 02.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx XXX reg. märgiga xxx ja selle registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et sõidukit käivitades põlevad armatuurlaual ABS tuli, kirje „TRACS OFF“, kirje „XXX“ ja oranži värvi kolmnurk, mille sees rohelist värvi kolmnurk, mille sees on kujutis. Registreerimistunnistuse nr XXX nähtus, et viimane märge järgmise ülevaatuse kohta oli 12.2016, K.2861116, kinnitatud allkirjaga (samas, tl 188-198). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrollist nähtub, et 30.12.2016 on sõiduk läbinud tehnoülevaatuse Amserv Autos ja tuvastati üks väheoluline viga, sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik VIII kd, tl 118-123). Esitatud on ka 04.01.2016 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Marti Stein, K.2861116 (kr. toimik V kd, tl 114). 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 02.01.2016 J Ž helistab Andrus Tealasele ja ütleb, et tal on Xxxle ülevaatus ära teha, ülevaatus on läbi ja lepivad kokku, et esmaspäeva hommikul sõidab J. Ž teenindusse. 04.01.2016 kell 09.06 J. Ž helistab A. Tealasele, kes ütleb, et jõuab tunni aja pärast tema juurde, mille peale J. Ž ütleb, et ta kiiresti tuleks, sest see auto on vaja kiiresti ära teha (kr. toimik VII kd, tl 1-19). 26.06.2020 kohtuistungil S S loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana antud

ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt on J Žile kuulnud sõidukit Xxx XXX reg. märgiga xxx kasutanud, ei mäleta, et esiklaasil oleks olnud mõrasid või pragusid ja kui olid, siis need ei seganud sõitmist. 19.02.2021 kohtuistungil J Ži süüdistatavana antud ütluste (kohtutoimik III, tl 30-34 pöördel) kohaselt sõidukiga Xxx xxx reg. märgiga xxx aastal 2016 sõitis tema abikaasa. Jaanuaris 2016 tehnoülevaatusel ei täheldatud ühtegi viga, sõiduk oli suurepärane. Pärast novembrit 2016, tegeles autoga nädal aega, ei saanud aru, miks lambid põlevad, pärast selgus, et seal oli 15 minutiga kõrvaldatav viga, ABS blokk, oli vaja täiendavalt joota. Müüs selle 2018 aastal maha. Xxx eest andis Tealasele 40 ülevaatuse jaoks ja 5-10 eurot suitsu raha, teenuse eest 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 02.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx XXX reg. märgiga xxx (p 2.40), fotodega leidis, et ABC pidurite rikke märgutuli, ohtlik viga, vajab diagnostikat. Ülejäänud tulede põlemine ei ole ülevaatusel viga. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 04.01.2016 Xxx XXX reg. märgiga xxx, oli S Si auto, sai selle Ži töökoja juurest, S oli väga hoolas oma autode suhtes, nii Xxx kui buss olid väga korras. Ülevaatus kulges normaalselt, tõrkeid ei tekkinud. Teenustasu sai 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 21.01.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2873023 (kr. toimik IV kd, tl 1xxx-181). 04.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga xxx, punast värvi, millest nähtuvalt võtme puudumise tõttu ei olnud võimallik kontrollida odomeetri näitu, kojameeste ja tulede tööd, parempoolse AIRBAG kate on eestpoolt avatud ehk kinnitustest lahti, käsipidur ei tööta, sõiduki põhjas pikitala ja summuti ühenduskronsteini kohal on metalli läbiv pikimõra, tagastange alumisel osal vasakul pool on plekki läbivad roosteaugud, põhja parempoolses ääre keskosas on põhja läbiv suurem roosteauk, põikitala metall tugevalt korrodeerunud ning esineb auk, vasaku küljekarbi esiosas on tükk välja lõigatud ning esinevad läbivad roosteaugud, mootor on ülevalt õline (kr. toimik IV kd, tl 182-193). 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx registreerimistunnistust nr EK371494, kus on viimased märked ülevaatuste kohta 01.2015, 07.2015, mis on kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 01.2016, 07.2017, 01.2017, mis on kinnitatud allkirjaga (kr. toimik IV kd, tl 195-198). Esitatud on ka 21.01.2016 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2873023 (kr. toimik V kd, tl 125). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 21.01.2016 helistas J Ž Andrus Tealasele ning võttis vastu kõne xx OÜ-lt ja A. Tealaselt (kr. toimik VI kd, tl 9098). 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 21.01.2016 J Ž helistab Andrus Tealasele ja ütleb, et tal on vaja ühe bussi tehnilise ülevatus ära teha ja lepivad kokku, et kell üks, kõne lõpus Ž ütleb kellelegi, et „raha võta“. Kell 10.04 A. Tealane helistab J. Žile ja küsib, kas tal on buss valmis, et saaks praegu tulla ja ära käia, mille peale Ž vastab, et ei, leppisid ju kokku kell üks (kr. toimik VII kd, tl 1-19). J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 04.11.2016 vaatlusprotokolli Xxx Xxx reg. märgiga xxx (p 2.41) fotodega leidis, et ei saa aru, kas rooste on pindmine või läbiv, ei

saa fotolt aru, mis seal on. On küll palju roostet näha, seal on praod, ei saa aru, kas on läbiv pragu, värv on lahti. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 21.01.2016 Xxx Xxx reg. märgiga xxx oli Xxx auto, punane istmetega buss, sai selle Ži käest pärast remonti, vigu ega puudusi ei meenu, teenustasu sai 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx 15.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx ning nimetatud sõiduki registreerimistunnistust nr xxx. Sõiduki vaatlusest nähtuvalt parempoolse kõrvalistuja uksepakul olev VIN-kood on roostes ja loetamatu, tuuleklaasi parempoolne kojamees on katki ehk kojamehe kummi kinnituskoht on katki, kaubaruumis puuduvad koorma kinnituskohad, kaubaruumi tagumised uksed avanevad ainult seest poolt, tagumise numbrimärgi parempoolne pirn on läbi ehk ei põle, vasakpoolne küljekarp keskosast on läbiva roosteauguga, metall on väändunud, küljekarbi ja põikitala ühendus on tugevasti korrodeerunud, kinnituses mõrad ja parempoolse külje keskosas olev põhitala on läbi roostetanud, korrosiooniaugud, osaliselt puudub metall. Summuti pealmine kiht läbi roostetanud. Registreerimistunnistuse vaatlusest nähtub, et viimased märkmed järgmise ülevaatuste kohta on 10.2015, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 10.2016, 10.2017, mis on kinnitatud allkirjaga. Omanikuks on xxx OÜ ning üheks kasutajaks A A (kr. toimik IV kd, tl 29-50). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas V O 07.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik IV kd, tl 76-77). R V 19.12.2016 Tööinspektsioonile edastatud e-kirjas kirjutas R. V, et 25.11.2016 said teate, et neile saadetakse uus töövahend Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mis on paar aastat vanem, kui neile antud asendusauto ning see jääb nende töövahendiks. Autot nähes läksid kohe kontorisse ja palusid Erle Suursaarel helistada pealogistikule ja juhatusele, et paluda asendusauto neile jätmist kuni leiavad parema transpordivahendi kui xxx. Vaidlus kestis tööpäeva lõpuni, juhatus keeldus nende palvest, ütles, et asendusautot on vaja teisel brigaadil ja nemad peavad leppima autoga, mis toodi. Õhtul jätkus suhtlus Erle SuursaAa SMSi teel. Sõnumites palus R. V, et talle antaks garantiikiri, et kui nad peaksid saama sõiduki xxx kasutamise eest sellises seisus trahvi, hüvitatakse see talle täies ulatuses. R. V loetleb kirjas kokku 13 viga, mis tema hinnangul sõidukil on, millede hulgas on nii ohtlikud vead kui eriti ohtlikud vead. Mainib ka ära selle, et sõiduk xxx käis kogu selle vigade nimekirjaga 02.11.2016 ülevaatusel ja läbis selle veatult, kuigi tegelikult ei tohiks antud auto liikluses osaleda. Auto seisukorrast oli juhtkond tema hinnangul kindlasti teadlik, kui lasi teha ülevaatuse altkäemaksu abil. Kirjale on lisatud SMS A Ai poolt Erle Suursaarele, kus ta kirjutab, et talle ei meeldi olukord, kus töötajad valivad, millise autoga nad töötavad ja millisega mitte, see on Tallinna pealogistiku otsustada. Kui auto ei ole korras, tuleb see remonti kirja panna. See, kui töölised nõuavad juhtkonnalt allkirjastatud kirju, ilma milleta keelduvad tööle tulemast, on see sabotaaž ja šantaaž. Kui neile ei meeldi Xxxis töötada või keelduvad kohustusi täitmast, võib teha neile ettepaneku lahkumisvalduse kirjutada ja kui on probleemid personaliga, tuleb personal välja vahetada. Kirjale on lisatud ka SMSi vahetus R. V ja E S vahel, kus arutatakse, kas firma maksaks trahvi kinni ja R. V ei ole nõus ilma allkirjastatud kirjata sõidukiga sõitma, loetleb sõiduki probleeme, E. Suursaar palub tööle tulla, et kliente mitte alt vedada ja, et neid endid lahti ei lastaks. Lisatud piltidest on nähtav, et tuuleklaasi keskel on ristipidi pikk mõra, põikitalas roosteaugud, pikitala roostetanud, rattakoobastes läbivad roosteaugud, kaubaruumi tagumised uksed ei lähe kinni (kr. toimik IV kd, tl 53-63).

Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 07.04.2016 helistas Xxx xxx OÜ J Žile, kes seejärel helistas Andrus Tealasele ja ühel korral Xxxi numbrile (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 07.04.2016 kell 10.13 J Ž helistab Andrus Tealasele ja küsib, kas tehnilise ülevaatuse teeb ära, A. Tealane vastab, et muidugi ja lepivad kokku, et A. Tealane jõuab pool kaksteist tema juurde (kr. toimik VII kd, tl 1-19). 23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 158-163 pöördel) kohaselt töötas ettevõttes xxx 2013 kuni 2016 aasta vist oktoobrini. Oli akende paigalda ja autojuht, üldiselt Lääne-Virumaal, vajadusel abistasid ka üle Eesti teisi piirkondi. Tööautoks olid Xxx Xxx reg. märgiga xxx, enamus seal töötamise ajal oli see sõiduk. Aegajalt kasutas asendusautosid kui Xxx Xxx oli remondis. Sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx oli kasutuses korra 2016 aastal lepingu lõppedes. Kõik firmaautod olid romud, suht läbi omadega ja hooldamata, tehniline pool oli jäetud unarusse. Pärast Xxx Xxxit anti kuukspooleteiseks rendiauto, novembris said Xxxi ja tegid kohe platsi peal sellega katsetamise. Katsus käsipidurit, oli näha, et esiklaas katki, pidurid võtsid alles kolmanda vajutuse peale, sidur libises, rooste oli autot küllalt palju ära söönud, just kaubaruumi osas. Kaubaruumi külje uks ei avanenud üldse. Tagumisel uksel oli imelik enda tehtud mutritest riiv, mis vasakut ust kinni hoidis, see süsteem oli seal kõigil kaubikutel. Tema meelest oli sillastend tegemata, kõik oli suht viltu, rool kiskus vastavalt teele ja rööbastes oli võimatu liikuda. Alt ei olnud asi ilus, kõik oli korrosiooniga kaetud, leidus auke, põrandakatteks oli vineer ja seda ei julgenud tõsta, asfalt paistis sealt vastu, seal all oli suhteliselt mäda kõik. Seda palju ei kangutanud, sest tagumine stange oleks ära kukkunud, see oli osaliselt lahti roostetanud ja rattakoopad paistsid läbi. Hakkasid protestima sama päeval õhtul, et nad ei soovi sellega tööd teha ja hakkas mõtlema, et miks seal edasi töötab. Vastuseks said peakontorist, et kui ei meeldi, minge ära põhimõtteliselt, kui töövahendid ei meeldi, võivad leida teise töökoha. Asi lahenes nii, et järgmise või kolmanda päeva hommikul panid avaldused lauale, 28.11.2016, ja samal päeval tuli tööline ka Xxxile järgi, kes viis selle linna. Tema mäletamist mööda oli Xxx samal kuul ülevaatuse saanud, kui see neile anti. Lahkumisega seotult läks asi töövaidluskomisjoni, kuna tööandja ei olnud nõus lahkumisavalduse alusega, kus ettevõte kaotas. Asi lõppes kohtus kokkuleppemenetluses, kus nemad maksid tööandjale midagi tagasi aga alus jäi. On nii Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kui Xxx Xxx reg. märgiga xxx vigu fikseerinud, saatnud neid otsesele ülemusele, tema peakontorisse, kui ka põhjusel, et ennast kaitsta, et kui tuleb vaidlus, siis on olemas materjal, millega ennast kaitsta. Politseile edastas e-posti teel kõik pildid, videod, digitaalse materjali. Sõidupäeviku andis isiklikult politseile üle. Vist andis ka remondiarvete paberid, mis STIKist, kus ajalugu Formi kohta, kus olid remondiarved, hinnapakkumised ja tuvastatud vead ehk ajalugu 3 aasta vältel. Xxx Xxx reg. märgiga xxx fotod on tehtud teisel päeval, pärast töö tegemist, vead, mis on meili kirjutatud, on fikseeritud kohe esimesel päeval. Töötas koos oma venna R Vga alates teisest aastast, oli ise autojuht, kuna vennal lube ei olnud. Ei oska nimetada Xxxi töötajate nimesid, kes neid Mle juhatasid ehk ees sõitsid. Juhatamine oli saateautoga, ühel korral viidi ka ise sõidukiga kohale. Autod oli Xxx märgistustega ja meestel firma joped seljas. Ühe korra nägi, et üks juhatajatest andis J Žurovile üle ümbriku. Ei ole remondimehega ise suhelnud, kuna ei oska keelt. M remonditöökojas on käinud kolm korda, ühel korral kuna ülevaatus hakkas lõppema, siis taheti viia enne remondist läbi, teisel korral oli ukselingid vaja vahetada ja kolmandat ei mäleta täpselt. Ise ei toonud sõidukeid kunagi ülevaatuselt ära, vaid kas remonditöökojast, peakontori juurest ja korra linna vahelt. Seda, kas sõidukid on ülevaatuse läbinud kontrollis nii maanteeameti andmebaasist kui tehnilisest passist, ei oska täpselt öelda, kus ülevaatust tehti. 23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 163 pöördel - 165 pöördel) kohaselt on töötanud ettevõttes xxx 2015 suvi kuni 2016 lõpu poole. Oli seal oma vennaga, paigaldas aknaid, viimistles ja viisid aknad koha peale. Teenindasid LääneVirumaad, Rakvere piirkonda. Erandjuhtudel käisid Jõgeval ja muudes kohtades. LääneVirumaa Xxxi kontor oli Rakveres sees, kaubanduskeskuse teisel korrusel, oli kontori

töötaja ja kaks paigaldajat. Tööautoks oli Xxx Xxx reg. märgiga xxx, vahepeal olid rendiautod ja lõpuks said Xxxi, 25.11.2016. Asendusautona toodi neile Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Sellel oli esiklaasis mõra, käsipidurit proovides läks tross koheselt katki, ei töötanud enam, tagumised lehtvedrud oli täiesti väsinud ehk auto oli vastu kummipukse, sidur ei töötanud, pidurid ei töötanud normaalselt, kui rahulikult pidurdasid pidurdas ainult üks esimene, roostet oli hästi palju, taga koopad täiesti roostetanud. Oli manuaalkäigukastiga, sidur küll võttis aga ta võttis väga vales asendis, ei olnud õige. Esisild tundus täiesti paigast ära, peale vaadates oli näha, et ratta kokkujooks oli vale. Seda Xxx Xxxit kasutasid 2 või 3 päeva. Tema ise sellega ei sõitnud, proovis ise parkalas ka ainult, et kuidas ta käitub ja mida ta teeb, et aru saada, mis valesti on. Tema mäletamist mööda neil päevadel vennaga ei töötanud. Kui said selle, siis läksid rääkisid kontoris, läksid koju ja vennaga kaasas ei käinud. Rääkisid probleemidest ja nende kontoritöötaja rääkis Tallinnaga, kust öeldi, et nii jääb, valikut ei olnud. Xxxil oli tema teada ülevaatus olemas. Kuna neile öeldi, et nad ei saa valida, millega sõidavad ja kui ei meeldi, siis mingu minema, siis andsid lahkumisavalduse. Xxxiga edasi sõitmine oleks ohtlik olnud. Tegi video bussist, kui see ülevaatuselt tuli, selleks, et kontrollida, kas selle on midagi tehtud, täpsemalt kontrollisid kardaani, see mis veab käigukastist jõu tagasillale. Kuna auto on nii pikk, siis on tal 2 kardaani tugilaaxxxit, mis hoiavad kardaani paigas, et ta ei loksuks, kuna see kardaan liigub päris kiiresti, siis ta hakkab seal päris hästi lõhkuma kui ta loksub, samas 2 puksi olid läbi, üks rohkem kui teine. Sellise autoga aeglaselt sõites ei ole hullu, aga mida kiiremini sõita, seda hullemaks läheb, hakkab vibreerima, otseses mõttes lõhkuma. Kui piisavalt kaua sõita, kui see puks peaks seal alla andma, siis see kardaan hakkab seal nagu lendama ja hakkab põhja ja asfalti lõhkuma. Kontrollisid seda, sest teadsid, et see on probleem, et kas on korda tehtud ja ei olnud. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 15.02.2017 vaatlusprotokolli Xxx Xxx reg. märk xxx (p 2.42), fotodega leidis, et kui uks korralikult ei sulgu ja võib ise avaneda, on ohtlik viga, kui aga püsib suletuna ja on väikeselt irvakil natukene, siis ei ole viga. Üks numbrituli ei põle, väheohtlik viga ülevaatusel. Ukse keskosas on õhuvahe, mitte pragu. Kui seal on pildistatud VIN-koodi, siis see on loetamatu, ohtlik viga. Korrosiooni on põikivõi risttaladel, läbi roostetanud, ohtlik viga sellise detaili puhul. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 07.04.2016 Xxx Xxx reg. märgiga xxx oli Xxx sõiduk, mingil määral oli roostes aga muidu oli tehniliselt rahuldavas korras. Tõsisemaid puudusi ei märganud, mis võiks ülevaatusel probleeme tekitada, ülevaatusel takistusi ei tekkinud. Teenustasu sai 30 eurot. Xxx Xxx reg nr xxx (2016 aasta episood) 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg märgiga xxx ja sõiduki registreerimistunnistust, mille kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja N Š ning viimaseks järgmise ülevaatuse ajaks on märgitud 04.2017, kontrollkaart K.2970017, kinnitatud allkirjaga. Sõiduki vaatlusest nähtub, et sõiduki parempoolse esitule klaasil on läbiv auk, vasakpoolse tagumise ukse alumisel äärel on korrosioonikahjustused, vasakpoolsel tagumisel tiival on pindmised korrosioonikahjustused, parempoolse esistange iluvõre all on stanget läbiv pikimõra ning vasakpoolse esitule vasakul all servas on mõra (kr. toimik I kd, tl 134-144). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas N Š 15.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, toodi välja üks väheoluline viga ehk peegel on kahjustunud, lahti tulnud või selle kinnitus on ebakindel või tahavaateseade ei tööta, ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2970017 (samas, tl 150-151). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis N Š esitatud fotodelt ära Andrus Tealase, keda tunneb Andrusena ja kes viis kahel korral tema sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga

xxx tehnoülevaatusele, maksis talle mõlemal korral 70€, et sõidukile saaks ülevaatus tehtud. Tunneb isiku ära näo ja silmade järgi (kr. toimik I kd, tl 145-147). Kaitsja esitatud sõiduki taustakontrolli kohaselt on läbinud tehnoülevaatused Xxx Xxx OÜs 2015, 2016 ja 2017, kõigil kordadel tuvastatud üks väheoluline viga, sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik VIII kd, tl 124-129) 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 01.04.2016 N Š helistab Andrus Tealasele ja küsib, kas saaks oma Xxxile ülevaatust tema kaudu teha nagu eelmisel aasta, lepivad kokku, et teevad pärast kümnendat kuupäeva ja A. Tealane ütleb summaks seitse. 15.04.2016 kell 10.36 N. Š helistab A. Tealasele, ütleb, et soovib tehnoülevaatust, lepivad kokku, et saavad kokku kell kuus Majaka põik 11. kell 17.56 A. Tealane helistab N. Šle ja annab teada, et on maja otsas. Kell 19.02 helistab taas A. Tealane ja ütleb, et on nüüd maja otsa juures (kr. toimik VII kd, tl 1-19). 26.06.2020 kohtuistungil N Š süüdistavana antud ütluste (kohtuköide II, tl 9-11 pöördel) kohaselt kuulus talle 2015 aastal Xxx Xxx reg. märgiga xxx. 2015 ja 2016 kasutas tehnoülevaatuseks Andrus Tealase abi. Pärast 2015 ülevaatust Andrus ütles, et korrosiooniga peaks tegelema ja piduritel oli midagi kulunud, nendega peaks ka tegelema. Järgmisel aastal helistas Andrusele, ütles, et tehnoülevaatus on vaja teha, summa oli sama, 70, leppisid aja kokku, Andrus tuli autole järgi, võttis võtmed, dokumendid ja raha. Samal või järgmisel päeval tõi sõiduki tagasi, kiiresti läks. Probleemideta ära tegemine 70 euro eest tähendas seda, et tema ise ei pea sellega tegelema, Andrus vaatab üle, kui on pisivigu, parandab, kui suuremad vead, annab teada. Ise ta ei ole kunagi tehnoülevaatustega tegelenud, probleemideta tegemine tähendas, et maksab ja asi saab tehtud, tal ei ole vaja selle peale rohkem mõelda. Sai ka tagasisidet, et sõidukiga saab sõita, midagi katastroofilist seal ei olnud. Arvas, et 2015 aastal summuti pärast ei saa läbi, sest see karjus nii kõvasti aga 2016 aastal ei olnud põhjust arvata, et läbi ei saa. Arvas, et Tealane saab paRni ülevaatuselt läbi, sest talle kui naisterahvale heidetaks ükskõik mida ette. Eeldas, et autoga on üldiselt korras aga ehk mõned pisivead leiab ja ei tahtnud sellega riskida. Sellel ajal kui Tealasele raha maksis, ei arvanud, et osa võib altkäemaksuks minna, politseis selgitati seda temale. Esimene kord veel oli remont ka, aga teisel korral seda enam vaja ei olnud. 2017 aastal müüs auto maha, elektroonikaga juhtus midagi, mille parandamine oleks rohkem maksma läinud, kui selle väärtus oli. Tunnistab end süüdi selles, et andis altkäemaksu selle eest, et sõiduk saaks ülevaatuselt läbi. Hiljem käis ise ülevaatustel, sai teada, et see maksab ametlikult 40 eurot, tema andis rohkem. 2015 aastal ei saanud aru, et tegu on altkäemaksuga, ei olnud soovi altkäemaksu anda, alles politseis ülekuulamisel sai aru, et see võis nii olla. Esimese korra puhul eeldas, et see on remondi raha, teise korra puhul selgitati talle põhjalikult, et see on altkäemaks, ehk esimesel korral maksis ka remondi eest, teisel korral maksis sama summa aga remonti enam ei vajanud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 15.04 N Šga seoses Xxx Xxx reg. märgiga xxx, on sõidukiga ülevaatusel käinud. Ei mäleta, mis tänavalt sõiduki kätte sai, aga Tuha tn kõrval. Ülevaatuse läbis, teenustasu sai 30 eurot. Selle autoga käis 2 aastat ülevaatusel. Summuti klamber oli katki esimesel korral. Klambril ei oleks mõtet, kui see ainult ühe aasta vastu peaks, seal oli summuti liim ka vahel ja see ei tule lahti. Kui oleks teisel aastal mingi defekt olnud, siis oleks meelde jäänud, meeles on rohkem omanik, kui auto, seega võis aastad segamini ajada. Teisel korral oli juhipoolse peegli alumine serv korrodeerunud, klaasi oleks pidanud aasta jooksul ära vahetama ja sellest sai omanikku ka teavitatud. Xxx Xxx reg nr xxx 13.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtuvalt soiudki kere on roostetanud, tagatiibadel on peal krunt, puudub tagastange, šarniirid on katki, vasakul küljekarbil on auk, esiklaasil on juhivaateväljas kriimustus,

esimese stabilisaatori liigendid on katki, salongis on puudu rooli alune plastik, signaal puudub, tagumised kojamehed on vanad ja ei puhasta, puudub keskmine istme peatugi, puudub vahesein (kr. toimik V kd, tl 1-6). xxx OÜ poolt 07.04.2016 tehtud kontrolli tulemustel on näha tehtud testide tulemusi ning on välja toodud olulistest puudustest, et signaal puudub, tagumine stange, vasakus küljekarbis auk, tagumised uksed ei käi lahti, šarniirid x4, heitgaasid ei vasta nõuetele, salongi roolialune plastik on puudu, puudub vahesein, tagumised kojamehed, keskmise istme peatugi on puudu ning väheolulistest puudustest oli välja toodud esimese stange liigendid, esiklaas ja parem tuli tuhmunud (samas, tl 7-8). 21.04.2016 xxx OÜ poolt tehtud tehnokontrolli kaardist nähtuvalt tuvastati sõidukil 7 väheohtlikku puudust ja 12 ohtlikku puudust. Väheohtlikud puudused olid tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või kontrollimata, ohukolmnurk puudub või ei vasta nõuetele, ratta tõkiskingad puuduvad või on valede mõõtmetega, vasak valgusallikas ei lülitu, parempoolses laternas niiskus, vasakpoolse tagumise ääretule klaas defektne, roolialused plastkatted osaliselt puudu ja kinnitamata. Ohtlikest puudustest oli välja toodud, et parem esirattalaager on lõtkuga, klaasi kahjustused klaasipuhastitega puhastataval alal, juhiistme poltkinnitus ebakindel, mootor on õline, korrosiooni ja mehhaanilised kahjustused küljekarpidel, tagumise kaitseraua keskmine osa puudub, vedrustuse kuulliigend või puks on ülemäära kulunud, esipidurite torud on korrodeerunud, piduritorud hõõrduvad omavahel, suitseb ja helisignaaliseade ei tööta korralikult või on töökõlbmatu. Lisatud on testide lehed (samas, tl 9-12). Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas M K 19.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, otsus kehtib kuni 07.2017, kontrollkaardi nr K.2975569 (kr. toimik V kd, tl 76-78). 20.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi antud sõiduki registreerimistunnistust nr xxx, millest nähtub, et järgmise ülevaatuse aeg on 07.2017, kontrollkaardi nr on K.2975569, mis on kinnitatud allkirjaga (samas, tl 79-82). Esitatud on ka 19.04.2016 testide leht, allkirjastatud A Mi poolt, K.2975569 (kr. toimik V kd, tl 129). 03.05.2016 jälitustoimingu protokolli (kr. toimik V kd, tl 58-74, lisad CD plaadil tl 75) kohaselt viidi läbi kuriteomatkimine 19.04.2016 kell 14.15-14.45 aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Matkijale anti üle 85 eurot (seitse kümneeurost rahatähte numbritega xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx; kolm viieeurost rahatähte numbritega xxx, xxx, xxx), sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, sõiduki süütevõtmed ja sõiduki registreerimistunnistus nr EK781592. Kell 14.15 seisab parklas sõiduk Xxx Xxx, mille juhiistmel Andrus Tealane. Kell 14.22 sõidab parklasse Xxx Xxx, mille roolis on matkija, ja peatub Tealase lähedal. Isikud väljuvad autodest, Tealane küsib tehnoülevaatuse eest xxx eurot, matkija annab talle küsitud summa. Tealane istub Xxx Xxx juhiistmele, ütleb, et esiklaas paistab silma. Kell 14.26 sõidab Xxx tehnoülevaatuspunkti juurde, sõidab sisse ja ülevaatuspunkti uks suletakse. Tealane rakendab seisupiduri, võtab registreerimistunnistuse, väljub sõidukist, vasakult poolt tuleb välja A M. M vaatab registreerimistunnistust ja seejärel rooli taga olevat näidikute plokki, käib ringi ja seejärel istub juhiistmele. Kell 14.29 tehnoülevaatuse uks avatakse, M liigub sõidukiga edasi, kontrollib suunatulesid, sõiduk rappub, peatub järsult ülevaatusele omaselt. Mootoripöörded tõusevad, sõiduk ei tööta, M käivitab sõiduki uuesti ja liigub edasi. M pidurdab järsult, ütleb, et see läheb kohe ära, see ei sõida, Tealane ütleb, et „käikudega peab natuke...“ . M tõstab mootori pöördeid, liigub edasi, pidurdab, sõiduk jääb seisma. M käivitab uuesti ja ütleb, et vasak pool ei tööta ja „...ei käsipidur. Natuke midagi liigub seal aga“. M väljub sõidukist ja vaatab seina ääres olevat ekraani, avab kapoti, liigub seinaäärest võetud juhtmega sõiduki esiosa juurde ja avab kapoti, M liigub tagasi ekraani juurde. Seejärel vajutab käega sõiduki gaasipedaali, mootoripöörded kasvavad. M liigub sõiduki ümber, sulgeb kapoti, asetab juhtme tagasi arvuti juurde. Istub sõidukisse, sõidab edasi, seiskab mootori ja väljub. Hetke pärast istub juhiistmele Tealane, kellel on käes registreerimistunnistus, ning sõidab ülevaatuspunktist välja. Kell 14.40 sõidab Xxx Xxx parklas oleva Xxx Xxx juurde. Matkija ja Tealane vestlevad, Tealane ütleb, et esiklaasiga on korras, seal on kriim, küsib 5 eurot juurde ja ütleb, et tagumisi pidureid ei ole

üldse, null, nagu oleks piduriklotsid puudu. Matkija annab Tealasele 5 eurot, mille viimane paneb tagumisse taskusse. Tealane lisab, et mootor töötab kuidagi kehvasti, Matkija selgitab, et surve pärast ja õliga seotud, läbisõit on ka suur. Kell 14.43 mõlemad isikud istuvad sõidukitesse, millega tulid, ning lahkuvad. 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 15.04.2016 politseile teada olev isik (Isik) helistab Andrus Tealasele, ütleb, et käis kunagi temaga paari autot tegemas ja küsib, kas järgmine nädal oleks veel kord võimalik käia, lepivad kokku teisipäevas ja helistavad veel esmaspäeval üle. 19.04.2016 helistab Isik A. Tealasele ja ütleb, et leppisid kokku, et helistab üle, tal on üks volkxxx. A. Tealane ütleb, et tal aega ja lepivad kokku, et Isik tuleb poole kolmeks samasse kohta kuhu varem (kr. toimik VII kd, tl 1-19). 19.04.2016 A Mi läbivaatuse protokolli kohaselt leiti jope taskust mh sularaha kogusummas 103,99 eurot (50-eurone kupüür nr xxx, 20-eurosed kupüürid nr xxx, xxx, 10-eurone kupüür nr xxx) ja kaks pakki sigarette „Winston“ (üks avatud, teine kinnine pakk) (kr. toimik V kd, tl 94-97). 21.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi 19.04.2016 ajavahemikul 14.40.5914.44.52 xxx AS Tallinnas Xxx xxx xxx xxx teenindusjaamas tehtud videosalvestist, millest nähtub, et kell 14.42.39 tuleb teenindusjaama meesterahvas valge peaga, jalas tumedad püksid, seljas hall kampsun ja tumesinine jope. Meesterahvas küsib teenindajalt kaks sinist „Winstonit“, klienditeenindaja annab need meesterahvale, kes maksab sularahas, paneb suitsupakid taskusse ja kell 14.44 väljub hoonest (kr. toimik V kd, tl 89-93). Vastavalt esitatud järelepärimisele väljastas xx AS xx teenindusjaam vastavalt üleandmisvastuvõtmisaktile 5-eurose rahakupüüri nr xxx, millega klient tasus 19.04.2016 ning antud kuupäeva videosalvestise, kus on näha nimetatud tehing (kr. toimik V kd, tl 83-85). 19.04.2016 läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti läbi tehnoülevaatuspunkt OÜ Xxx Xxx, xxx, Tallinnas, selle käigus I korruse klienditeenindusruum, kus on mh kassasahtel sularahaga, kus võetakse ära kolm 10-eurost kupüüri nr xxx, xxx, xx (kr. toimik V kd, tl 98112). 20.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud xxx AS Laaxxxi teenindusjaamast võetud 5-eurost rahakupüüri nr xxx; Andrus Tealase kinnipidamisel 19.04.2016 ära võetud 5-euroseid kupüüre nr xxx, xxx; 10-euroseid kupüüre nr xxx, xxx, xxx; A Mi isiku läbivaatuse protokolliga 19.06.2016 ära võetud 10-eurone kupüür nr SE1013683528; OÜ Xxx Xxx 19.04.2016 läbiotsimise protokolliga ära võetud 10-eurosed rahakupüürid nr xxx, xxx xxx (kr. toimik V kd, tl 86-88). 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud asitõendi vaatlusprotokolli 13.04.2016, sõiduk Xxx Xxx Xxx reg. märk xxx, episood 2.43, fotodega leidis, et auto all on deformatsioon või läbiv rooste, see ei pruugi olla kandev element, kuid fotol võib tunduda, et seal on auk ja mingid teravad servad võivad seal olla, sellisel juhul läheks see ohtliku veana kirja, kuna teravaid servi olla ei tohi. Tundub ka, et üks tolmukate on katki, see oleks väheohtlik viga, aga kui see liigend lõtkuga on ka ära kulunud, siis võiks lugeda juba ohtlikuks veaks, see tolmukate ei täida oma eesmärki ja mustus ja pori satub sinna šarniiri ja see on ära kulunud. Šarniir, mis kinnitub käändmiku külge, seal tolmukattel on praod sees, sõltub kui sealt on määre välja läinud ja tolm, mustus sees, siis see liigend võib olla lõtkuga, võib olla väheohtlik või ohtlik viga sellisel tolmukattel. Järgmisel fotol on tolmukate täitsa katki, serv lahti, seal on silmaga näha, et vahe sees ja stabilisaatori puks on kulunud, kindlasti see lõtkub, väheohtlik viga. Järgmisel sama moodi stabilisaator puks, vahe sees, puks kulunud, väheohtlik viga. Roolisamba all katte puudumine ei ole ülevaatust mõjutav asjaolu. Puuduv peatugi on ohtlik viga, sest ise ei vasta nõutele. Klaasi kahjustus juhi vaateväljas, Maanteeameti juhendi järgi on juhi otsene vaateväli rooliratta laiune ala, mis on ülevalt piiratud kojamehe liikumise ülemise servaga ja selles mõttelises alas ei tohi

olla kahjustusi, mis on pikemad või laiemad kui 10 mm, selle fotol olev mõra on täpselt juhi vaateväljas ja see oleks ülevaatusel ohtlik viga. Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg. märk xxx tõendid p 5, 07.04.2016 OÜ xxx ülevaatuse arve, lk 121 gaasitesti tulemused, pidurisüsteemi infovedrustuse test, märkmed puuduste kohta; xxx OÜ teostatud tehniline kontroll, loetletud 17 väheohtlikku viga, 13 ohtliku viga, märgitud puuduste osas leidis, et kahe dokumendi puhul kattuvad puudused signaali, tagastange, küljekarbi kahjustuse, vedrustuse, šarniiride, kuulliigendite, esiklaasi, heitgaaside kohta. Vead on analoogsed, kirjeldatud samu asju erinevate sõnadega. Xxx Xxxi ülevaatuse videosalvestiselt ei näe, et oleks kontrollitud helisignaali, kõrvaistuja ust ja turvavööde lukustust. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 19.04.2016 Xxx Xxx reg. märgiga xxx, selle sai kätte ülevaatuspunkti juures, isikut, kes selle andis, ei tundnud. Pidurid ei olnud korras, vaid mingil määral. Arvas, et kui ülevaatusel natuke pidurdab rullide peal, tõmbab see pidurikettad puhtaks. Ülevaataja sõitis sellega ja sai kõik paika. Ise ta seal midagi ei aidanud, pole millegagi kaasa aidata. Eks ikka pidurdas nii palju ja sai korda. Ülevaatajat ei veennud, ülevaatajale midagi ei maksnud rohkem, ülevaataja oli A M. Seda episoodi mäletab paRni, kuna küsis sellelt, kes auto tõi viimase 5 eurot, mille politsei talle andis ja seda näidati videos ka kohtus. Omanik andis talle alguses xxx eurot ja pärast kui ülevaatuse läbi sai, siis süüdistatav läks ja ütles, et anna 5 eurot veel ja andis. Ei tea, miks selle pärast juurde küsis, ütles, et talle anti nii palju raha ülevaatuse jaoks. Peale seda ülevaatust ta arreteeriti, peeti kinni. Xxx Xxx xxx VAN reg nr xxx Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 19.04.2016 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja A M Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (kr. toimik IV kd, tl 78-79). Esitatud on ka 19.04.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud A M, K.2975058 (kr. toimik V kd, tl 136 pöördel). 03.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaubikut Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millest nähtuvalt sõiduki kerel esinevad värvi- ja roostekahjustused, kaubaruumi tagumistel ustel olevad kojamehed katki, vasak- ja parempoolsed küljekarbid on korrodeerunud, läbivaid auke ei tuvastatud, mootori esikülg on õline, õli on jooksnud mootori alumisse ossa välja, summuti keskosas olev pütt on katki, ilma ühe küljeta. Vasakpoolse õõtshoova raami kinnituse juures on mehhaanilised lõikejäljed, on eemaldatud 5x5 cm metallitükk, vasakpoolse ukse astmelaua plekk osa on tugevealt roostes ja läbivate roosteaukudega. Sõiduki aku puudumise tõttu ei saanud seda käivitada ja kontrollida odomeetri näitu, kojamehi, tulesid (kr. toimik IV kd, 101-111). 07.02.2017 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis R V temale esitatud fotodelt ära J Ži, kui remondimehe, kes tegutses Tallinnas, M kalmistu lähedal asuvas remondiettevõttes ja kus remonditi xxx OÜ-le kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, tunneb isiku ära näo järgi (kr. toimik IV kd, tl 51-52). R V on Tööinspektsioonile edastanud sõiduki xxx kardaanist tehtud videolõigu, e-kirjas on toodud, et video on tehtud 11.05.2016 ehk päev pärast esimest 2016 aasta ülevaatust, millele järgnes korduvülevaatus 17.05.2016. Videost nähtub, et tegemist on sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx, minnakse sõiduki põhja alla, kus filmitakse, kuidas kardaan seda katsudes, liigutades logiseb. Samuti on e-kirjale lisatud AS S remondi ajalugu sõidukile xxx, kus on tellimuste kuupäevadena näha 08.01.2014 kuni 24.08.2016. Lisatud on ka 17.05.2016 kiirmenetluse otsus, mille kohaselt rikkus R V sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx LS § 73 lg 1 tulenevat nõuet, ehk juhtis sõidukit, mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele, otsuses on aluseks toodud MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 507, mille kohaselt on puuduseks naastrehvide kasutamine ajal, millal see ei ole lubatud

ehk väljaspool lubatud perioodi 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Esitatud on ka sõiduki reg. märgiga xxx sõidupäeviku esimene leht (kr. toimik IV kd, tl 64-75). Väärteoasja nr 27xxx,16,004772 materjalide kohaselt tegi PPA Lõuna Prefektuuri politseijaoskonna liikluspolitseinik kiirmenetluse otsuse selles, et 17.05.2016 kella 15.20 ajal Lääne-Viru Maakonnas Rakvere vallas R V juhtis sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mis ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja kasutas naastrehve selleks mitte ettenähtud ajal, ehk rikkus LS §73 lg 1 ja MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa kood 5007 kehtestatud nõudeid. R V on selgitanud, et kuna pole tema auto, on jäänud naastrehvid vahetamata ning seletuskirjas, et enne ülevaatust oli vaja tagumised piduriklotsid vahetada, kardaani tugilaaxxxid, rooli latt lekkis, oli vaja teha keretöid ning ülevaatus on teostatud peakontori poolt. Patrullpolitseiniku poolt tehtud fotodest nähtub, et sõidukil on all naastrehvid, põhja all on näha metalli murdumist, murenemist, rooli lati vedeliku lekkimist (kr. toimik IV kd, tl xxx-94). Liiklusjärelevalve infosüsteemis salvestatud kontrollkaardilt nähtub, et sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx puhul on vedu teostav ettevõte OÜ A, sõidukijuht R V ning sõidukil avastati ohtlikute vigadena roolivõimendi, klaasi seisund, udutulede seisund ja toimimine, šassii üldine seisund ja väljalaske torud ja summuti, eriti ohtlikuks veaks šassii jõuülekanne, otsuseks oli, et sõidukil on sõidukeeld. Märkustena on toodud, et roolilatil on vedeliku leke, esiklaasi A piirkonnas on mõrad, parem esimene udutuli on puudu, põrandas on tagasilla juures augud, heitgaaside väljalaskesüsteemis kaks summutipOi lekivad ja sõiduki keskel olev kardaani tugilaaxxxi pukk tugevalt kahjustunud (samas, tl 95-100). 21.10.2016 müügilepingu kohaselt müüs A OÜ sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx xxx OÜle (kr. toimik IV kd, tl 112-113) ning Maanteeameti vastustest nõudekirjadele nähtub, et sõiduki registreerimistunnistuse nr on xxx (samas, tl 114-115) ja sõiduk on lammutatud firmas xxx OÜ 03.11.2016, registreerimistunnistust ei ole Maanteeametile tagastatud (samas, tl 116-117). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 18.04.2016 on neli kõne Xxx xxx OÜ ja J Ži vahel. Seejärel helistab J. Ž 18.04 ja 19.04 Andrus Tealasele ning 19.04 toimub J. Ži ja Xxxi vahel kaks kõnet (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 14.07.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 18.04.2016 J Ž helistab Andrus Tealasele ja küsib, kas homme saaks umbes kell 12 bussi tehnilise ülevaatuse ära teha, A. Tealane ütleb, et saab ja küsib, kas tuuleklaas on ikka terve, et neid praegu jälgitakse ja keerutatakse, viimase Xxx tuuleklaasiga taheti ka 120 eurot, suure vaevaga rääkis pehmeks ning ütleb, et sõidab kohale kella kaheteistkümneks. 19.04.2016 J. Ž helistab A. Tealasele ja küsib üle, kas viimane sõidab, millele vastab, et sõidab (kr. toimik VII kd, tl 1-19). J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1. 23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 158-163 pöördel) kohaselt töötas ettevõttes xxx 2013 kuni 2016 aasta vist oktoobrini. Tööautoks olid Xxx Xxx reg. märgiga xxx, enamus seal töötamise ajal oli see sõiduk. Sõidukiga Xxx Xxx reg. märgiga xxx oli üldiselt tehniliselt koguaeg probleeme, ei olnud kordagi sellist aega, kui oleks tegelikult korras olnud. Tüüpilised probleemid olid kardaani tugilaaxxxid, roolilatt lekkis algusest peale, summuti oli auklik, neid leidus igal pool, heitgaas oli tahmane, kohati oli katkist klaasi, mida parandati vastavalt sellele, kuidas mõra jooksis. Veermikul tagumised vedrud läbi vajunud, aeg-ajalt rattalaaxxxid venisid vahetusega pikale, esisild sillastendi vist ei näinudki, jooksud olid koguaeg paigast ära ja rehvid kulusid kiiremini. Roostetuse auke leidus siin-seal, tagumistes rattakoobastes olid põhja all augud sees. Küljekarpidega probleeme ei olnud, astmelaud oli korras, kere poolest ei olnud väga viga, tehniline, mehhaaniline osa oli probleem. Kui roolilatt lekib ja kui õli on piisavalt välja voolanud, siis roolivõimendus kaob ära, rool muutub raskeks ja hakkab käes värisema, ilmselgelt tehnoülevaatuse järgi on ka keskkonna kahjustus. Peakontorist öeldi, et liiga kallis seda remontida ja rohkem ei öeldud midagi. Viga oli vähemalt kolmel korral vigade

tuvastamises sees, väljavõte sai võetud Rakvere remonditöökojast xxx. Üldiselt igapäevaselt läbis pikki vahemaid, alla 200 km päeva ei olnudki, 100 km oli juba tööle ja koju. Sõiduki kasutamisel tugilaaxxxitega läks mingi hetk nii jubedaks, et auto ei olnud võimeline sõitma üle 10 km/h, vibratsioon muutus nii suureks, et lihtsalt ei olnud võimalik liikuda ja ühel korral remonditöökojast öeldi, et väga-väga napilt jõudsite kohale, peaaegu oleks kardaan alt ära kukkunud. Seekord läks Pakiautosse, mis oli kõige kiirem variant, oli parajasti seal lähedal. Probleeme ikka oli, ukse avanemised, kesklukud kadusid ära, kuna sild ei olnud paigas, siis talvel sõites nt libedal teel, kui üks ratas oli asfaldil ja teine jääl, siis tekkis sellest juhitamatus. Probleemidest, auto rikkest, andis teada otsesele ülemusele, kes võttis ühendust remonditöökojaga, xxx Rakveres, kes võttis auto ülevaatamisele paari nädala pärast, sealt said vastuse, mis vead autol on ja mis võib maksma minna. See saadeti peakontorisse, kes ka mõtles nädal-kaks, kohati rohkem, ja siis said vastuse, kas võib remontida ja mida võib remontida. Kui xxx hinnapakkumine ei sobinud, otsis peakontor ise remonditöökoja. See kuhu neid suunati olid Tallinnas kõik. Kõike ei remonditud ära, tehti valikuliselt, kosmeetilised vead ja tõesti väga häirivad vead nagu nt rattalaaxxxi vahetus. Täiesti korda seda autot ei saanudki, põhjuseks toodi remondi liiga kõrge hind. Tema hinnangul poolik remont mõjutas remondi vastupidavust, sest nt kui ainult üks kardaan tugikaarel ära vahetada, siis teisest tekkiv vibratsioon lõhub selle uue samamoodi ära, siis on seal muud lisatihendid käigukasti ja silla pool. Lihtsalt tuli sõita sellise sõidukiga, puksiir ei olnud variant. Tallinnas remonditöökojas sai alguses käidud Väike-Paala tn Xxxi kontori kõrval, hiljem juhatati neid Mle, Valdeku tn kui õigesti mäletab, mööda krusateed tulid sõita, oli suhteliselt eraldatud, räämas asukohas, Ml hakkasid käima võib olla 2015 suvel. Käis seda autot sinna viimas ja T, suhtlust seal ei olnud. Seal kohapeal ei oodanud, viisid auto sinna ära, kes neid juhatas, teine Xxxi töötaja, tuli sinna järgi, said kontori juurest asendusauto. Järgi käis ühel korral, võib olla kahel, siis samamoodi peakontorist viidi sinna. Mlt auto remondist kätte saades enamus ajast välist muutust ei olnud. Ühel korral oli pettumus, et auto läks ukselinke vahetama, plastikosa, aga tagasi tuli nii, et ei olnud kesklukku, tagumine uks oli ära lõhutud, auk sisse lõigatud, teisele ukse tehti imelik riiv, mida vaja polnud. Seda otsustati ka peakontoris, et Tallinnas saab odavamalt kui Rakveres. Kõrvalistuja ukse ja tagumise parempoolse kaubaruumi uksega oli probleeme. Esimene parandati lihtsalt nii, et keerati kruvi sinna, mis detaili koos hoiaks ja tagumine traadijupiga, mis pidama ei jäänud. Tema muredele vastavalt vahetati vist ainult kardaan ära, ei mäleta, et oleks tõsisemaid töid tehtud. Ei tea, kas J Ž remonti tegi, aga nägi teda Ml, oli väljas ja suhtles mehega, kes neid sinna viis. Tema ise ei suhelnud seal, suhtles, kas kontor või omanikud. Remondi eest ei mäleta, et oleks mingit raha edasi andnud. Ühel korral 2016 käisid ise Kadakal klaasivahetuses, siis anti kontorist raha kaasa. Kui remont oli kehvasti tehtud, said ainult otsesele ülemusele öelda, kes proovis peakontoriga asju siluda, aga sealt ei tulnud kunagi mingit tulemust. Sõitis ise igapäev Xxx Xxxiga edasi. Ise jälgis ülevaatust, kui hakkas aeg lähenema, teavitas otsest ülemust, kes võttis ühendust peakontoriga ja leppisid aja kokku, millal võimalik auto Tallinnasse tuua. Ise ei saanud ülevaatusel käia. Peakontorist või kuskilt neilt küsiti ka, kas kuskil nende piirkonnas on kohta, kus saab lisatasu eest teha, nad vastasid et ei ole. Sellepärast ei saanud kohapeal teha, sest muidu oleks pidanud kõik rikked kõrvaldama, et ülevaatuselt läbi saada. Tema 3 aasta jooksul kahel korral oli ülevaatus xxx, viimasel aastal tehti kuskil mujal, vahepealsel ajal tekkis ka M remonditöökoda. Lääne-Virumaal ja juba Rakveres on mitmeid ülevaatuspunkte. Seoses ülevaatusega 2016, viisid Xxx Xxxi remonditöökoja ette, kõigepealt sinna, vaadatakse üle ja siis, mis edasi saab. Nädal olid kindlasti ilma Xxxita. Hommikul vara anti teada, et auto saab kätte, aga kui linna jõudsid selgus, et auto oli juba töös ja said auto teiste töömeeste käest. Kui olid natukene eemaldunud vaatasid auto üle ja selgus, et kardaani ei olnud üldse puudutud, laager oli ka samas seisus. Autoga ei olnud otseselt midagi muutunud, ei pannud tähele, et sõit oleks paremaks läinud. See oli pealiskaudsel pilgul. Ülevaatus oli tehnilises passis olemas, vist isegi sama päeva oma kui auto kätte said. Oma tähelepanekutest teavitas otsest ülemust, sellest midagi ei muutunud ja sõitis selle sõidukiga edasi, kuigi olid tehnilised puudused. Järgmisel kuul pärast ülevaatust pidas politsei nende sõiduki välimuse tõttu kinni. Maanteeameti esindaja teostas kontrolli maantee ääres ja tuvastati vead, mis

varem Rakvere remonditöökojas olid tuvastatud. Ise sai trahvi valede rehvide eest, olid naelrehvid all aga olid keelatud. Kuna kasutasid sõidukit koju minemiseks, siis lubati liiklusesse tagasi, kuigi kaaluti, kas lubada. Tuvastatud vigadega vormistati dokument, tuli teha kordusülevaatus, vigu oli paras rida ja see saadeti koos autoga Tallinnasse peakontori juurde. Peamised vead olid summuti, kardaan, tugilaaxxxid, rattakoobastes kere läbivad augud, rohkem meelde ei tule. Ei mäleta kas viisid sõiduki peakontori juurde sama päev või järgmine päev. Teab, et sõiduk läks korduvülevaatusele, läbis selle, ise sellega ei tegelenud aga sai selle pärast enda kasutusse. Koobastes roosteaugud olid likvideeritud, esiklaas oli vahetatud, rohkem parandusi tehtud ei olnud, roolilati probleem, summuti oli sama auguline, kardaan täpselt sama läbi. Rehvid said kuskiltt, mingi aeg vahetasid ära. Esiklaasi viga võis tulla nädal enne kontrolli, kui kiviga klaasi said. Pärast seda suvekuudel sai veel kasutada seda sõidukit, andis otsad umbes septembris. Sõidu pealt lõpetas käigukast töötamise, alles jäid neljas ja tagurpidi käik. Ise arvab, et kardaani pidev vibreerimine rikkus käigukasti otsa tihendit, mille vahelt pääses käigukasti õli välja ja õli puudusest olid laaxxxid kuivad, põlesid läbi, läksid laiali ja jooksid kokku. Tema arvates võis teeäärse kontrolli dokumendis olla kirjas, et käigukasti otsatihendi leke on. Järgmisel päeval organiseeriti saateauto ja sõitis neljanda käiguga Rakverest Tallinnasse, peakontori juurde. Rohkem seda ei näinud kui järgmine kord romulas. On Xxx Xxx reg. märgiga xxx vigu fikseerinud, saatnud neid otsesele ülemusele, tema peakontorisse, kui ka põhjusel, et ennast kaitsta, et kui tuleb vaidlus, siis on olemas materjal, millega ennast kaitsta. Xxx Xxxist on video ülevaatuse päeval, kuna ise selle alla ei mahtunud palus vennal filmida, mis seal all on. Video on tehtud 11.05.2016, pärast esimest ülevaatust, kui olid auto kätte saanud, ja nii et numbrimärk jääks ka peale, ja just selleks, et näidata, et seda ei puututud, nii ei tohiks. Videos on tagumine kandev tugilaager, mis oli täielikult läbi, ei tea, kas seal enam kuule on sees, vend loksutas seda, et näidata, et see suhteliselt läbi, sama moodi hakkas see ka sõidu peal vibreerima, ringiratast käima. Kardaani laaxxxi probleem tuli ja läks, seda remonditi korduvalt aga vahepeal oli seisus, et rõngas, mille sees laager on, oli nii läbi söödud, et kohe-kohe kukub läbi, sõites tekkis selline vibratsioon, et kogu masin värises. Tunnistaja R V ütlusi on refereeritud ka punktis 3.1.1.35, kus selgitas, et Mle remonditöökotta teda juhatati, remondimehe J Žiga ei ole suhelnud ja ise ei toonud kunagi sõidukeid ülevaatuselt ära, seega ei oska öelda, kus ülevaatuseid tehti. 23.10.2020 kohtuistungil tunnistaja R V antud ütluste (kohtuköide II, tl 163 pöördel - 165 pöördel) kohaselt on töötanud ettevõttes xxx 2015 suvi kuni 2016 lõpu poole. Tööautoks oli Xxx Xxx reg. märgiga xxx, millel olid kuullaaxxxid kulunud, vedrud väsinud, roostet oli, tagaust ja kaubaust sai avada kruvikeerajaga, küljelink oli katki, mootor ei olnud terve, jõud kadunud, tahmas palju ja turbo oli vana ja väsinud. Tagarattakoopad olid roostes ja summuti, oli roosteauke kere põhjaosas. Kuna ise sellega ei sõitnud, ei oska öelda, kuidas neid sõitmisel tajus. Tagumisel uksel oli link katki, väike osa oli vaja ära vahetada, läks parandusse ja kui see parandusest tagasi tuli, oli täiesti lahti lõigatud, plaat asemele pandud ja lahti sai teha kruvikeerajaga. Ei oska öelda, kas selline uks võiks sõidu pealt avaneda, nende sõitude ajal õnneks ei juhtunud. Kui Xxx Xxx vajas remonti, andsid nad oma kontoritöötajale teada, tema võttis Tallinnaga ühendust ja sealt tuli korraldus, kas viia Rakverre, sinna lähedusse või Tallinnasse, ei tea, mille järgi seda otsustati. Tema seal töötamise ajal pooled remondid olid Rakveres xxx, pool Tallinnas. Kui oli vaja Tallinnasse remonti viia, siis sõitis kaasa. Kui õigesti mäletab, käis remondis Peterburi teel, siis Xxxi hoone juures ja Sinirebase tn oli ka üks koht. Üldiselt said remondist tagasi samal päeval ja need, mille pärast remonti läks, olid üldiselt korda tehtud. Läbivalt oli probleemiks rooste, tagauks jäigi kruvikeerajaga avatavaks, käigukasti leket ei eemaldatud ja kardaaniga oli jama, loksus pidevalt. Neid vigu remondi käigus ei parandatud. Kui sõiduki remonti tõid, sõitsid kõigepealt Xxxi hoone juurde, seal tuli teine Xxxi töötaja, kes sõitis neil ees kuni remonditöökojani, võttis võtmed ja viis tööotta, ja viis nad Xxxi hoone juurde tagasi. Töökojas nemad kellegagi ei suhelnud. Ei mäleta, millal Sinirebase tn auto viisid, aga see jäi sinna, ise sõitsid Lääne-Virumaale. Vahepeal oli asendusbuss, mille viisid Xxxi kui Xxx Xxxi remont valmis sai, sealt viidi nad remonditöökotta. See, kes nad sinna viis käis võttis

võtmed, andis neile ja nad sõitsid minema. Xxx Xxxi ülevaatuste kohta tuli info Tallinna kontori poolt, et on aeg viia ja kuhu. Lääne-Virumaal tema teada ülevaatusel ei käinud, ei mäleta kuhu oli vaja viia, aga üldjuhul Tallinnasse. Tema seal töötamise ajal käis Xxx Xxx ülevaatusel 2-3, 2 korda vist. Mäletab, et üks koht oli vist xxx xxx, läksid koos vennaga kes sõitis, tema istus kõrval, ise tehnoülevaatuspunkti sisse ei läinud. Lääne-Virumaal oli ka ülevaatuspunkte, ei tea, miks Tallinnasse pidi minema. Lõpuks Xxxil ristmiku peale väljudes andis käigukast otsad, läks katki, alles jäi neljas ja tagurpidi käik, kui õigesti mäletab seda põhjustas lekkiv käigukast. Rohkem ta seda ei näinud ja ei tea, mis xxx kutsekeskkoolis käis. Oli kooli lõpetamas, kui Xxxi tööle läks, 2015. Ühel korral peeti neid Xxx Xxxiga politsei poolt kinni, ei mäleta millal, oli Rakverest välja sõites kodu poole. Arvatavasti oli pisteline ülevaatamine, tehniliselt vaadati buss üle, esiklaasis oli mõra juhi pool, summuti lekkis, tagumised vedrud olid väsinud, saadeti kordusülevaatusele. Kui õigesti mäletab võisid sõita sellega koju ja töökotta. Igat seika ei tea, alati ei käinud Rga kaasas aga läks kordusülevaatusele, ei mäleta, mis edasi sai. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 19.04.2016 ülevaatus Xxx Xxx xxx Van, reg. märgiga xxx, oli Xxx auto, Ži juures, seal oli kõik OK. Ülevaatus kulges probleemideta. Xxx Xxx reg nr xxx Sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas A A 05.08.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis, leiti neli väheolulist puudust ehk lähitulelatern on reguleerimata, aku kinnitus ebakindel, amortisaatorite kinnitus šassii või telje külge on ebakindel ja tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. Otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2630300 (kr. toimik III kd, tl 16-17). Esitatud on ka 05.08.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr U542, allkiri, K.2630300 (kr. toimik V kd, tl 123). xxx OÜ esindaja poolt päringule vastuseks saadetud dokumentide kohaselt ostis äriühing sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx äriühingult Xxx Parimad Aknad, mille eest arve väljastati 27.01.2016 ning esitatud lammutustõendi kohaselt lammutati sõiduk 06.09.2016. Vastuses oli ka välja toodud, et auto võtsid peale Paide Xxx kontori hoovilt 28.01.2016 ja auto oli avariitunnustega (samas, tl 18-22). Maanteeameti vastuse kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx on lammutatud firmas Nõlvak & Ko ning registreerimistunnistust ei ole Maanteeametile tagastatud (samas, tl 23-26). Sideettevõtjalt saadud andmete 13.10.2016 protokolli kohaselt 03.08.2015 helistas S S J Žile ja 05.08.2015 xxx OÜ number J. Žile (kr. toimik VI kd, tl 90-98). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.08.2015 kell 12.37 helistas S S Andrus Tealasele, viimane küsib, kas tehnoülevaatust on vaja, S. S vastab, et täna õhtul, enne on vaja veel külguks kinnitada ja pisiasju teha, A. Tealane lubab tulla umbes kella neljaks (krim. toimik VI kd, tl 129-191). J Ži ütlusi tema koostööst Xxxiga on refereeritud punktis 3.1. 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 05.08.2015 kell 16.42 kuni 17.25 varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 16.42 sõidab ülevaatuspunkti ukse ette valget värvi kaubik Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mille juhiistmelt tuleb välja Andrus Tealane, käib tehnoülevaatus punktis sees ja kell 16.44 istub kaubikusse ning sõidab veidi edasi. A. Tealane tuleb sõidukist välja, jalutab ringi, käib ülevaatuspunktis ja kell 17.04 istub kaubiku juhikohale ning sõidab tehnoülevaatuspunkti sisse. Korraks on näha sinistes tööriietes meesterahvast, kes kummardab kaubiku tagumise ratta juurde ja teeb seal midagi. Kell 17.08 ilmub vaatevälja veoauto ja varjab täielikult vaate tehnoülevaatuspunktile. Kell 17.25 kui veoauto lahkub kaubikut Xxx Xxx enam ülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214).

26.06.2020 kohtuistungil S S loobus ütluste andmisest ning prokurör avaldas kohtueelsel menetlusel avaldatud ütlused. 01.11.2016 eeluurimisel S Si kahtlustatavana antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 77-xxx) kohaselt A Ai ei tunne, on kuulnud, et ta on Xxxi juht, kuid ei ole selles kindel, kuid tema firma autod, kaubikud, käivad Sinirebase 18 remondis. Kaubikuid toovad erinevad inimesed. Ka ta ise on Xxxi kaubikuid remontinud. Tema ei ole teadlik Andruse ja J vahelistest kokkulepetest seoses Xxxi kaubiku ülevaatusega. Ei mäleta, et oleks Xxx Xxxiti reg. märgiga xxx Andrusele üle andnud, võis seda teha ja võis teada, et selle autoga läheb ülevaatust tegema, aga ei täpselt neid asjaolusid. Eeldab, et kuna Jt ei olnud, siis J võis paluda, et ta sõiduki Andrusele ülevaatusele viimiseks annaks. Ei mäleta, et ise oleks Andrusega sellest telefoni teel rääkinud, tema numbrit ei ole, selle võis jätta paberi peal talle J. Ei mäleta, et oleks isiklikult sõiduki koos registreerimistunnistuse ja sularahaga ülevaatuse jaoks Andruse kätte andnud. Arvab, et pigem J ütles talle, et registreerimistunnistus ja sularaha on auto salongis, ja ta ütles seda Andrusele edasi. Ei mäleta, millises seisukorras Xxx Xxx oli. 07.09.2020 kohtuistungil tunnistaja M S antud ütluste (kohtuköide II, tl 87-90) kohaselt töötas ettevõttes xxx augustist 2015 kuni 2016 aasta jaanuarini. Tööks kasutatavad sõidukid olid tema hinnangul halvas korras. xxx sõiduk perioodil august 2015-jaanuar 2016 olid järgmised vead: veermik korrast ära, rool värises, erinevad kolksud veermikus, ilmselt amortidega midagi, rehvid kulunud, kaubaruumi uksed sulgusid halvasti või üldse mitte, õlilekked, summuti, kerel palju roostet, halvas korras, erinevad mõlgid. Autoga sõites pidi ettevaatlik olema, sest kiskus paremale ja vasakule, ei hoidnud trajektoori, pikivahet pidi hoidma, kuna pidurid ja rehvid olid kehvad, kui oli libe, siis pidi väga ettevaatlik ja hoolas olema. Kord sõidukil xxx rehv lõhkes, aga jäid teele, kuna koorem oli peal. Kaubaruumi uksi tuli väljastpoolt hoolikalt kinnitada, et ikka kinni jääks, need olid väga väsinud ja logisesid. Kohtueelses menetluses kuulati teda üle 2017 aasta veebruaris, vahetult enne sõidukit xxx ei näinud, pärast ka mitte. Tunnistaja M S ütlusi on refereeritud ka punktis 3.1.1.1, kus ütles, et Xxxis töötades ei teadnud, kus autosid remonditi, kuus oli läbisõit tavaliselt 2-3 tuhat km. Temaga samal ajal töötas seal üks mees lühikest aega, kuna keeldus autodega sõitmast, sest leidis, et need ei ole sõidukorras. Kui kehtivat ülevaatust ei oleks olnud, ei oleks nendega sõitnud, autode seisukord oli ohtlik tema enda ja teiste liiklejate elule ja tervisele, paaril-kolmel korral on suuliselt keeldunud selliste autodega teele minemast. Tööandjad vastasid selle peale, et leiavad sel juhul uued töötajad. Endal on kodus hooldada neli autot, teab autodest üht-teist, kuid leiab, et samas ei pea olema suur ekspert, et aru saada, et midagi on halvasti. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 05.04.2015 ülevaatusel oli Xxx sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, Xxx sõidukid olid kõik Ži juures, tehnilisel korda tehtud kindlasti. Teenustasu sai 30 eurot 3.1.2 KarS § 298 lg 2 p 1 3.1.2.1

Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele 08.08.2008 esitatud avalduse kohaselt oli sõiduki Xxx reg märgiga xxx (VIN-kood XXX) omanikuks xxx AS ning kasutajaks E B (kr. toimik I kd, tl 82), millised andmed nähtuvad ka 08.08.2008 välja antud registreerimistunnistuselt (samas, tl 85). Järelmaksu müügilepingu lõpetamise aktiga sai sõiduki omanikuks E B (samas, tl 84 pöördel), kes esitas omaniku vahetuse ja numbrimärgi vahetuseks 22.08.2013 taotluse ning sõiduki uueks reg nr sai xxx. Eeltoodut kinnitab ka Maanteeameti väljatrükk (samas, tl 87). 22.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega, vaadeldi sõidukit Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx ja selle registreerimistunnistust, mille kohaselt sõiduki vasak- ja parempoolsetel tagumistel tiibadel on roostekahjustusi, kuid läbivat roostet ei ole. Registreerimistunnistus nr EK159146 on välja antud 22.08.2013, üheks järgmiseks ülevaatuse ajaks on märgitud 06.2016,K.2487989 kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl

88-99). Sõiduki Xxx Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas E B 16.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja R V Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2487989 (samas, tl 100-101). Esitatud on ka 16.05.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A564, allkiri, K.2487989 (kr. toimik V kd, tl 135). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 10.05.2015 R L helistab Andrus Tealasele ja ütleb, et järgmine laupäev sobib samas kohas, kus eelmine kord, xxxx juures ning räägib tuttavast, kes ei uskunud, et enam nii ülevaatusi teha saab, A. Tealane tõdeb, et ametlikult ei ole nii lihtne. A. Tealane ütleb, et CO paika saamiseks on ülevaatajal seal võlunupp, R. L ütleb, et on kuulnud, et kui ülevaataja oskab õigel ajal gaasi järgi anda on CO korras, mille peale A. Tealane ütleb, et nad ei pea seda tegema ja tegelikult isegi ei tohi seda teha. 12.05.2015 R L helistab Andrus Tealasele ja küsib, mis kellast laupäeval saaks ja mis kell lahti tehakse, lepivad kokku et R. L laseb „tal“ helistada täpselt, mis kell jõuab. 14.05.2015 kell 16.17 helistab E B Andrus Tealasele ja lepivad kokku, et laupäeval kell 09 saavad xxx xxx tanklas kokku. 16.05.2015 kell 10.07 helistab A. Tealane M. Tõnusoole ja palub valida tema telefonist viimase salvestamata numbri ja öelda, et auto on valmis, õiget numbrit nad üles ei leia, arvavad, et äkki teises telefonis. 17.05.2015 kell 15.33 R L helistab Andrus Tealasele ja küsib, kas tema äiapapa auto oli korras, mille peale A. Tealane vastab niivõrd kuivõrd, karteri põhjas külje peal on andur, kust laseb õli läbi. Lisab, et gaase ei ole, mille peale R. L ütleb, et CO-ga ongi jama. A. Tealane lisab, et tagumiste tiivakaared ka jamad, sinna tuleks klaaskiudpahtlit peale panna ja kasvõi musta värviga üle teha, samuti tegema nii, et seda roostet ei oleks nii palju. CO-ga seoses A. Tealane selgitab, et ülevaataja pigistas kohe vooliku kokku ja tõmbas õiged näidud arvutisse, ajas sassi, et alles kell 10 avatakse, oli kell 09 seal, siis oli seal üks teine mees, kes tegi omasid asju ja tegi talle ka ära, teeb talle koguaeg kui vaja, teised ei oleks talle lihtsalt märganud öelda tiivakaarte kohta. A. Tealane toob veel välja, et alt käigu osa oli enam-vähem, üks gabariit ei põlenud, suunatuled lähevad valgeks, 22.09.2016 E B kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (kriminaaltoimik II kd, tl 175-177) kohaselt on Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx omanikuks, mille ostis 6-7 aastat tagasi ning enne kahtlustuses nimetatud ülevaatust käis ülevaatust tegemas xxx. Ka eelmise aasta kevadel käis enne Tallinnasse ülevaatusele tulekut xxx tuttava ülevaatuspunktis kontrollimas, kas CO2 on paigas. Väimees R Lga tuli jutuks, et CO2 on paigast ära ja ei saa ülevaatuselt läbi. R ütles, et tal tuttav Tallinnas, kelle kaudu on võimalik CO2 paika saada, kasutades selleks kütuselisandist ning tuttava kaudu on võimalik ka ülevaatus teha ja see läbida. Täpsemalt ta midagi ei uurinud, vaid leppisid kokku, et R annab talle teada, millal on võimlaik CO2 korda saada, ülevaatusele minna ja see läbida. Varsti helistas R ütles, et saab Tallinnasse tulla ja autole saab ülevaatus tehtud ning ütles kuupäeva, kellaaja ja koha, kuhu ta minema peab. Ei mäleta, et ta ise isikuga, kes teda Tallinnas aitama pidid, suhelnud oleks. Kevadel hommikusel ajal tuli Tallinnasse, isik, kes CO2 pidi paika panema ja ülevaatusele minema, kohtus xxx juures xxx tanklas. See isik oli meesterahvas, 30-40 aastane, lühemat kasvu, kõhna kehaehitusega, üks silm vaatas kõõrdi või mingi probleem oli silmaga, tema nime ei tea. Meesterahvas ütles, et annaks talle auto registreerimistunnistuse ja võtmed, mis talle andis. Rahast siis juttu ei olnud, meesterahvas ütles, et ta ootaks teda Ülemiste keskuses ja lahkus tema autoga. Umbes tunni aja pärast tuli ta autoga tagasi, andis auto koos registreerimistunnistusega ja võtmetega ning ütles, et ülevaatus sai tehtud. CO2 kohta midagi ei öelnud, vist mainis midagi tulede kohta, ei mäleta täpselt ja ei mäleta, et oleks midagi auto vigade kohta maininud. Kui küsis palju ülevaatuse tegemisest maksa peab, ütles meesterahvas, et kuna on R tuttav võtab 40 eurot ning ei olnud pakutud 60 eurot nõus vastu võtma. Ei tea, millises ülevaatuspunktis ta käis. Enne Tallinnasse tulekut andis R talle mõista, et ta ei pea midagi ülevaatuse eest maksma, kuna on hea tuttav. Tema teada enne Tallinnasse tulekust autol muid probleeme peale CO2 ja tulede ümberlülitumise probleemi ei olnud. 2016 aasta kevadel käis xxx autole kontrolli tegemas, kus autol tuvastati lähi- ja kaugtulelaternate vale ühendus ja tagumine vasakpoolne pidurituli ei põlenud, logistamise käigus läks katki vasakpoolne esipiduri vasktoru.

Silberautos likvideeriti antud vead, vahetati ära nii vasakpoolne kui parempoolne esipiduri toru. Siis läks uuesti xxx kontrolli, kus tuvastati, et CO2 on paigast ära. Läks uuesti Silberautosse, kus CO2 paika saamiseks vahetati katalüsaator ära. Siis läbis ka ülevaatuse. Kahtlustuses nimetatud ülevaatuse ajal ja ütluste andmise ajal esineb sõiduki kerel küll roostet, kuid tegemist ei ole keret läbiva roostega. Tema teada ei ole õlileket tuvastatud. Möönab, et läbi tutvuste saab autole Tallinnas ülevaatuse kindlasti tehtud, kuid tema selleks altkäemaksu ei maksnud. 22.09.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis E B ära Andus Tealase, kui isiku, kes käis eelmise aasta kevadel tema sõidukile Xxx Xxx Xxx reg märgiga xxx ülevaatust tegemas, tunneb isiku ära tema näo ja silmade järgi (kriminaaltoimik II kd, tl 179-1xxx). 03.06.2016 Xxx Xxx Xxx reg märgiga xxx xxx OÜ poolt tehtud tehnokontrolli kaardi kohaselt tuvastati sõidukil kaks ohtlikku riket: lähi- ja kaugtulelaternate lülitamine ei tööta vastavalt nõuetele, juhtmed on valesti laternas ning heitgaasid ületavad tootja või siseriiklikult ettenähtud piirväärtuseid (kriminaaltoimik II kd, tl 178). 22.06.2020 kohtuistungil R L süüdistatavana antud ütluste (kohtuköide I, tl 168 pöördel - 171 pöördel) kohaselt E B on ta äi, kellele kuulus 2015 aastal Xxx Xxx Xxx, mille reg. märk võis olla xxx ning selle sõiduki ülevaatus toimus samuti Andrus Tealase abiga, eks tema enda korraldamisel. Helistas Andrus Tealasele, et äi ei julge ise minna, sõidukil on heitgaaside probleem, et äkki Andruse kaudu oleks kuidagi võimalik. Äi elas xxx, ülevaatus tehti Tallinnas, ise täpselt ei tea, kuidas kõik toimus, äi suhtles Andrusega. Selle sõiduki ülevaatuse eest ei maksnud, ei tea, kui milline summa tuli maksta. Rohkem mingite sõidukite ülevaatuseks Andrus Tealaselt abi ei ole palunud. Sõbra xxx ülevaatus ei tule tuttav ette. Andrust tunneb pikalt, 10-15 aastat, said tuttavaks vanglas. Kuna Andrusel oli tuttav, tuttavad, siis oli tõenäolisem, et ta vigade või probleemidega autodega ülevaatuselt läbi saab ja ei hakata norima. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 16.05.2015 Xxx Xxx Xxx reg. märgiga xxx, suhelnud E B, kes oli R L äi ja suhtlesid ülevaatusega seoses, L äial oli vaja ülevaatus teha. Tema käis ülevaatusel, sõiduk oli korralik, remonttöid ei pidanud ta tegema, ülevaataja ei märganud ka puudusi. L äi maksis talle arvatavasti 70 eurot, 40 ülevaatus ja 30 talle. 3.1.2.2

Xxx Xxx reg nr xxx

Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas K T 23.05.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2500456 (kr. toimik II kd, tl 210). Esitatud on ka 23.05.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, all tempel nr A523, allkiri, K.2500456 (kr. toimik V kd, tl 143). Maanteeameti 23.10.2015 vastusest lisadega Politsei- ja Piirivalveametile nähtub, et sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx K T on sõiduki omanikuks Maanteeameti registri väljatrüki kohaselt alates 28.02.2013, millisel kuupäeval tegi ka vastavasisulise taotluse ning volitas eelnevalt Mart Tõnusoo vastava sõiduki soetama ja arvele võtma (kr. toimik II kd, tl 211213). 18.05.2016 äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis K T ära Andrus Tealase, kui meesterahva, kes ise nimetab Väikeseks meheks ja kes viis viimane kord tema sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatusele, isiku tunneb ära näo järgi (samas, tl 214-216). 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx Xxx reg. märgiga xxx, vaatlusel osales ka tehnoülevaataja, kes vaatluse käigus teostas tehnoülevaatust. Protokollist nähtub, et sõiduki tagumise akna kojamees on kulunud ja osaliselt raamist väljas, kojamehe kinnituse plastikkorpus puudub, juhiuksepaku alumisel serval on korrosioon, tagumise aknaklaasi keskosa all plekil on korrosioon, pagasiluugil ja numbrimärgi üleval pool on plekil korrosioon. Tehnoülevaatuse käigus tuvastati, et

tulekustuti on taatlemata, tehnoülevaataja sõnul on sõiduk korras ja läbib ülevaatuse. Samuti vaadeldi sõiduki registreerimistunnistust nr XXX, kus järgiste ülevaatuste aegadeks oli märgitud 05.2015 ja 05.2017, mis mõlemad kinnitatud allkirja ja pitseriga. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt leiti kolm väheohtlikku puudust: tõstukiga ei ole võimalik taga akent avada, tulekustuti taatlemata, tagumine klaasipuhasti hari on defektne (samas, tl 217-229). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 18.05.2015 K T helistab Mart Tõnusoole ja pakub välja, et kui kummid ära vahetada teeks talle tehnilise ülevaatuse, aeg on mai kuus, M. Tõnusoo pakub välja, et õhtu või laupäev oleks kõige parem, laupäeval on mehaanik vaba, K. Tile laupäev sobib. 22.05.2015 kell 11.29 M. Tõnusoo helistab K. Tile ja laupäevase ülevaatuse kohta ütleb, et annab väikemehe numbri, et K. T temaga otse suhtleks. Kell 11.30 K. T helistab Andrus Tealasele, kellele sobis laupäeval ehk homme ülevaatust teha ja lepivad kokku et järgmisel päeval kella 10 ajal helistavad. 23.05.2015 kell 09.49 K. T helistab A. Tealasele, kes ütleb, et hakkab poole tunni pärast tulema, K. T ütleb, et pani auto juba sooja, kuna see peab 10 minutit soojenema, kui ei soojenda nii, siis tahhomeeter vajub alla, mootor töötab aga auto ei liigu. Kell 10.48 A. Tealane helistab K. Tile, et on kohal, teine lubab kohe välja tulla (kr. toimik VI kd, tl 192-231). Sõiduki Xxx Xxx reg märgiga xxx tehnoülevaatuste väljatrüki kohaselt oli korraline ülevaatus 23.05.2015 Xxx Xxx OÜ-s, 18.05.2016 XXX Tallinnas, kui leiti kaks väheolulist viga (kr. toimik VIII kd, tl 50-55). 11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja K T antud ütluste (kohtuköide II, tl 112 pöördel - 115 pöördel) kohaselt kulub talle sõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx, mis on tal olnud 7-8 aastat. Tal oli vaja kõrgema istmega autot, ise midagi autodest ei tea, rääkis vennaga, kes soovitas oma kursavenda Marti, kes tegeleb autodega ja võib aidata. Oli vaja, et spetsialist vaataks üle, et kõik toimib. Vaatas enne ka internetist samasugust Xxxi, ei tea, kas ta just sama auto ostis, aga parameetrid ja värv olid samad. Ostis Mardi käest sõiduauto Xxx Xxx reg. märgiga xxx. Mardiga varem ei ole kokku puutunud. Selle sõiduautoga ise tehnilisel ülevaatusel käinud ei ole. Omanikuks sai 2013, ülevaatusele oli vaja minna 2015, tahtis töökorras autot, et saaks sõita, kuhu tarvis. Ei tea, kas ka kohtusaalis Mardi ära tunneb, aega on mööda läinud. Varasemalt Kiaga ülevaatus toimis ka nii, et viis auto esindusse, seal tehti remont ja viidi tehnoülevaatusesse. Ei tahtnud ise kuskil järjekordades seista, siis jäi Mardiga jutt, et saab aidata ülevaatusega. Ükskord xxx olles ei läinud auto käima, helistas Mardile, tuli keegi noormees, sai aru, et Mardi poeg või sugulane, ja sai auto käima. Pärast seda tuligi tehnoülevaatus, helistas Mardile või siis sellele noormehele, kes eelmine kord käis, ütles, et on vaja teha ja enne kõik üle vaadata, ei mäleta mis päeval ja kuidas see oli aga tuli see sama noormees. Telefonis oli number salvestatud kui „väikemees“, Mardi tuttav või tööline, mees ise oli väikest kasvu u 160 cm pikk, kõhn, helepruuni värvi juustega, sel ajal umbes 50-aastane, üks silmadest vaatas kõõrdi või oli probleem silmadega. Ei oska öelda, kas politseis äratundmiseks esitamisel kindlasti õige isiku valis, oli seal juba pikalt olnud ja tahtis sealt ära, näitas suvalise inimese peale huupi, mitte millegi alusel ei valinud. Hiljem politseiga tehnoülevaatusel ei osalenud, seisis seal kõrval, ei tohtinud ära minna. „Väikemees“ oli talle tuttav seoses Mart Tõnusooga ja sellega, et oli teda varem autoga aidanud. „Väikemehega“ võttis ühendust, sest oli vaja tehnoülevaatus teha ja enne seda kontrollida, kas kõik on korras, oli jutt, et tehniliselt peab kõik korras olema, ei ole tarvis seda pitsatit. Samal või järgmisel päeval tuli „väikemees“ ja võttis auto xxx, andis talle tehnilise passi ja võtmed. Sõiduki andis hommikul, kätte sai õhtul. Raha andis „väikemehele“ pärast ülevaatust, õhtul, kui palju aga ei mäleta. Hiljem vaatas, et xxx krooni ajal oli tehnoülevaatus ja tehno hooldus kallim. Sellele autol oli probleem, et paari minutiga ei soojendanud ära, keegi ei saanud aru miks, oli vaja soojendada 10 minutit, lülitas välja, soojendas jälle 10 minutit ja auto sõitis. Hiljem tuli välja, et elektroonika probleem, kui käigukast ära vahetati läks normaalseks, töökodades enne öeldi, et lähebki lihtsalt rohkem kütet. Nüüd käib ise tehnoülevaatusel, xxx.

14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 23.05.2015 on suhelnud K Tiga seoses Xxx Xxxiga reg. märgiga xxx, on käinud sellega ülevaatusel, T helistas, said kokku ja andis talle auto, raha, tehnilise passi ja käis sellega ülevaatusel, Laaxxxis. Ülevaataja nime ei mäleta, ülevaatusel tõrkeid ei tekkinud. Teadis, et auto tahab pikalt soojendada enne kui hakkab sõitma, kauem kui tavaautot aga töötas täpselt nii nagu tavaauto, seega ei olnud see ülevaatusel probleemiks. 3.1.2.3

Xxx xxx reg nr xxx

Maanteeameti vastusega esitatud registriväljavõtete ja dokumentide koopiate kohaselt omandas H T sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx 05.09.2010, kes müüs sõiduki 03.06.2015 T S Iile, kes müüs selle omakorda 09.07.2015 V P (kriminaaltoimik II kd, tl 253-260). 06.10.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx xxx reg. märgiga xxx, mille kohaselt juhiukse alumises osas on näha värvikihti kahjustanud korrosiooni, vasakpoolne küljekarp on väljastpoolt kaetud plastikkattega, tagumine vasakpoolne väline tiivanurk on tugevasti korrodeerunud, on näha läbivaid korrosiooniauke, tagumine vasakpoolne rattakoopa esiosa alune tugevasti korrodeerunud, kohati puudub metall, tagumise vasakpoolse ukse uksepakk tagumise tiiva poolt tugevasti korrodeerunud, metallosas suurem auk, salongi põranda vasakpoolses küljes on keevitatud pikk metallplaat kere külge, mis pikki ribana ulatub esiistme eestotsast kuni tagaistme esiosani, vasakul pool küljekarbi metallosa nii eest kui tagaküljest tugevasti korrodeerunud, on läbivad augud, tagumise istme läheduses olev küljekarbi kinnituskronstein on tugevasti korrodeerunud ja eemaldunud küljekarbist (samas, tl 261-270; CD plaat kr. toimik V kd, tl 37). Maanteeameti poolt üle antud ja 21.03.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud antud sõiduki registreerimistunnistuselt nr XXX nähtub, et viimased märkmed järgmiste ülevaatuste kohta on 12.2014 ja 12.2015, mis on kinnitatud allkirja ja pitseriga (samas, tl 271-275). Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas Hillar Tammjärv 06.06.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Marti Stein Xxx Xxx OÜ punktis, leiti kaks vähe ohtlikku puudust, ehk lähitulelatern on reguleerimata ja amortisaatorite kinnitus šassii või telje külge on ebakindel, otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, kontrollkaart K.2528791 (samas, tl 276-277). Esitatud on ka 06.06.2015 teostatud testide leht, all tempel nr A523, allkiri, K.2528791 (kr. toimik V kd, tl 133 pöördel). 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 06.06.2015 helistavad T ja Kari kell 10.51 Andrus Tealasele ja küsivad, kas ülevaatusele saaks Xxx xxx-ga, lepivad kokku, et saavad Xxx xxx viimase xxx juures kokku kell 12 (kr. toimik VI kd, tl 192-231). Sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuste kontrolli väljatrüki kohaselt 2015 ja 2016 läbinud korralise ülevaatuse Xxx Xxx OÜ-s, 25.03.2017 korraline ülevaatus xxx OÜs, millele järgnes samal kuupäeval samas kohas korduv ülevaatus. 2017 aastal omanikuvahetus ja 2020 aastal registrist kustutatud, kuna lammutatud (kr. toimik VIII kd, tl 72-77). 11.09.2020 kohtuistungil tunnistaja H T antud ütluste (kohtuköide II, tl 116-117) kohaselt on olnud kunagi sõiduki Xxx xxx reg. märgiga xxx omanik. 2015 aastal müüs selle T Iile. Paar nädalat oli tal sõiduk juba seisnud, plaanis romulasse viia aga selleks polnud hetkel raha ja endal oli juba uus auto Xxx Xxx. I andis sularaha ja 3-4 päeva pärast oli auto kadunud. Xxxl üks soojaandur jamas, sellepärast sõi liiga palju bensiini, küljekarbid olid läbi roostetanud, autot ei saanud enam üles tõsta, et rattaid vahetada, põhi oli pehme. Tema mäletamist mööda 03.06.2015 ülevaatust ja kindlustust ei olnud, ostja teadis sellest ja tehnilisest olukorrast, ta ise nägi. T I pidi ise ülevaatuse ja kindlustuse ära tegema, andis tunnistajale raha ja tema vastu võtmed. Veidi sai enne parandatud ainult vasakut tiiba, sinna pahtlit pandud, kuna eelnev pahtel hakkas kooruma, see koht oli kunagi kuuriuksega pihta saanud. Muidu uksed ja tuled kõik toimisid. Ülevaatus lõppes 2014 detsember, ei mäleta, et pärast seda oleks ülevaatusel käinud. 2015 novembris teatas võõrandamisest, sest läks

Maanteeametisse midagi tegema, siis kontrollis, kas ostja on auto oma nimele vormistanud. Seal näitas ostu-müügilepingut, et võtku arvelt maha. 21.09.2020 kohtuistungil tunnistaja V P antud ütluste (kohtuköide II, tl 129-130) kohaselt kuulus talle sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx, mille müüs 4-5 aastat tagasi maha. Ostis selle sõiduki 09.07.2015, soomlaselt. Ostuga sai autodokumendid enda kätte, seda ei mäleta, kelle nimel sõiduk enne oli. 06.01.2016 sai Maanteeametis käidud ja enda nimele vormistatud, enne hakkas autot ümber ehitama rinxxxajasõiduks, liikluses see ei olnud, hiljem enda nimele vormistamiseks erilist põhjust ei olnud. Sõiduki leidis kuskilt portaalist, interneti kaudu, ostu päeval tegi ka proovisõidu. Sõita sai sellega, aga maksis 300 eurot, palju polnud loota. Väliselt üks tagatiib oli pahteldatud ja veidi teist tooni, tagasillas oli mingi kobin aga vahetas pärast niikuinii kogu veermiku välja võistlussuunitlusega asjade vastu, teda see ei morjendanud. Küljekarbi üks pool oli ka teist tooni, eks nii seda kui tagatiiba oli Makroflexiga parandatud aga seal oli kivikaitse peal, ei näinud sellist asja. Eeldab, et vist mõlemad küljekarbid oli parandatud. See kõik tuli hiljem välja kui hakkas autot ehitama, need olid väga hästi tehtud. Mootoripritsesüsteemis oli puudus, seda oli nagu keeratud, võib olla eelmine omanik, vanem mees oli seda ise proovinud ehitada. Ise käis aga xxx OÜs ja lasi pritset reguleerida, auto oli muidu selline jõuetu. Ei tea kas seal kolises amort või amordipuks, kuna kõik sai välja vahetatud, ei hakanud seda kindlaks tegema, mis täpselt oli. Kolin oli ilmselge. Seda kuulis juba proovisõidul, kuidagi pehme oli ja kolksus õrnalt aukudes. Pidurivoolikud uued ei olnud, aga kuna rinxxxajale minna tahtis, siis vahetas pidurivoolikud ja pidurivedelikud kõik ära, enda turvalisuse pärast. Arvab, et ostmise hetkel oli kehtiv ülevaatus, ilmselt see oli eeldus ja, et oleks võimalikult odav. Mootoril tegi täishoolduse, hammasrihm, rihmad vahetas, õlifiltrid. Värvimine oli aerosoolidega. Kui politsei käis 6dal oktoobril vaatlemas, oli seal juures. Prokuröri esitatud fotol on sõiduk enne remonti, seal on näha ka tagatiib, tema enda poolt edastatud. Ei mäleta, kas ise ülevaatusel käis, see oli ammu. Ise kasutas seda autot 2-3 korda, enamus ajast sõbra ema asendusautona. Sõber midagi keevitas, tagatiib, mis pahteldatud oli, sai siledamaks lihvitud ja üle värvitud, plastikkatted paigaldasid ise. Pärast remonti hakkas välja tulema vigu, olid nagu peidetud, roosteaugud. Tunnistaja V P uurijale edastatud fotodelt nähtub sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx (kr. toimik III kd, tl 89-94). 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 06.10.2016 vaatlusprotokolli Xxx xxx reg. märk xxx (p 2.10), fotodega leidis, et rattakoopa servas ja välispinnal roostekahjustused, ohtlik viga. Küljekarpi ei ole enam näha, on roosteauk, ohtlik viga. Küljekarpi enam ei ole, midagi on keevitatud, mingi katteplekk on, alt on aga tühi, ära roostetanud, jälle ohtlik viga. Muid vigu peale küljekarbi ei tuvastanud, see aga on ohtlik viga, sõiduk ei läbiks ülevaatust 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 06.06.2015 ülevaatus Xxx xxx reg. märgiga xxx, auto andis talle T S I, pidi sellega ülevaatusele minema. Tegemist oli Ži tuttavaga, kui oleks remonti olnud vaja, siis Ž oleks ära teinud. Ži tuttavad käisidki tema juures remontimas ja enne ülevaatust kontrollis, kas on vaja midagi teha. Ž on ise öelnud, et enne tehnoülevaatust käidi tema juures, kõik ei olnud tuttavad, pigem kliendid, need kes said tema käest süüdistatav numbri, et ülevaatusele minna, oli kliendid. 3.1.2.4

Xxx XXX reg nr xxx

29.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõidukit Xxx XXX reg. märgiga xxx ning selle registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et sõiduki kerel ja põhjas on korrasiooni kahjustusi, tuuleklaasi keskosas on klaasil pindmine vigastus, mis asub juhi vaateväljas, pagasiruumis olev tulekustuti on taatlemata (viimane kontroll 05.2013), tagumine vasakpoolne gabariittuli ei põle, armatuurlaual põlevad kaks vea teadet, punane

kolmnurk, mille sees hüüumärk ja oranž kolmnurk, armatuurlaual ka kirje „gabariittule pirni rike“. Registreerimistunnistusest nr xxx nähtub, et viimased kirjed ülevaatuste kohta on 10.2015, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 10.2016, mis kinnitatud allkirjaga (kr. toimik III kd, tl 119-128, videosalvestus armatuurlauast kr. toimik V kd, tl 36). 29.09.2016 äratundmiseks esitamise protokollis tundis P B temale esitatud fotode hulgast ära Andrus Tealase, kui mehe, kes eelmisel aastal tema autole Xxx XXX reg. märgiga xxx eelmise aasta sügisel ülevaatust tegemas käis, tunneb ta ära näo ja silmade järgi (samas, tl 129-130). Sõiduki Xxx XXX reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas P B 07.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja Andrus Niinberg Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 131). Esitatud on ka 07.10.2015 testi sertifikaat teostatud testidele, mille kohaselt visuaalne kontroll on OK ja heitgaasitest korras, alla kirjutanud Andrus Niinberg, K.2736952 (kr. toimik V kd, tl 120). Kaitsja Mahlapuu esitatud sõiduki taustakontrollist nähtub lisaks eelnevale tehnoülevaatuste andmed pärast 07.10.2015 ülevaatust, lisatud fotod sõidukist, mis on tehtud 2019 (kr. toimik VIII kd, tl 16-23). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt 06.10.2015 helistab Mart Tõnusoo Andrus Tealasele ja küsib, mis nädal on hea ülevaatust teha, Nmehe Xxxga peaks selle kuu jooksul ära tegema, lepivad kokku, et järgmisel päeval arutavad. 07.10.2015 helistab A. Tealane M. Tõnusoole, kellele teatab, et stardib J juurest tehnoülevaatusele, M. Tõnusoo lubab uurida, kas saaks ka teise ära teha. Kell 17.18 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele tagasi, annab teada, et ta Nmees stardib kodust musta xxx (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 10.12.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt teostati 07.10.2015 kell 17.40 kuni xxx varjatud jälgimist Xxx Xxx OÜ juures aadressil Xxx xxx xxx, Tallinn. Kell 17.40 on ülevaatuspunkti ukse ette parkinud sõiduauto Xxx XXX reg. märgiga xxx, kell 17.42 liigub ülevaatuspunkti sisse ja juhikohalt väljub Andrus Tealane. Pikk Mees kummardab auto juures, A. Tealane avab kapoti, liiguvad eemale ja siis koos kapoti juurde, vestlevad. A. Tealane sulgeb kapoti, Pikk Mees kummardab auto juures ja seejärel istung juhiistmele, sulgeb ukse. Ülevaatuse uks sulgub 17.47. Kell 17.56 uks avatakse ja enam Xxx XXX enam tehnoülevaatuspunktis ei ole (kr. toimik VII kd, tl 26-152, DVD’d samas, tl 214). 25.09.2020 kohtuistungil tunnistaja P B antud ütluste (kohtuköide II, tl 147 pöördel – 149 pöördel) kohaselt kuulus talle sõiduk Xxx XXX reg. märgiga xxx, müüs selle maha 2019 juulis, augustis. Xxxle sai Mart Tõnusoo kaudu ülevaatus tehtud 2015 aastal, vist oktoobris. Teadis, et Mart tegeleb auto ostu-müügi äriga, tõi Saksamaalt autosid ja müüs neid edasi, teadis, sest teinekord toodi 5-6 autot alusega ja siis läksid müüki. Autod oli mõned hoovis ja mõned xxx nurga peal, probleem oli teinekord, et neid nii palju, et oma inimeste autod ei mahtunud ära. Igasuguseid autosid oli, oli ilusaid, oli avariilisi, ei näinud, et Mart Tõnusoo neid ise kasutanud oleks. Ükskord Mardiga rääkisid maast ja ilmast, siis läks jutt selle peale, et peab varsti ülevaatusele minema, Mart võttis sõnast kinni, et teeme ära, helistas kuhugi ja ütles, et ta paneks valmis ja läheks xxx ülevaatuspunkti juurde, seal üks inimene ootab seal ja vaadatakse üle. Võttis selle pakkumise vastu kuna 2014 ülevaatuselt ei saanud läbi CO suure sisalduse tõttu, pidi kordusülevaatusele minema ja tuli välja, et asja parandamiseks piisas soovituse järgi kiirteel madalama käiguga sõitmisest 5 minutit. 2015 oli tegelikult veel ülevaatuseni aega, alguses ei tahtnud minna, jutt oli peale tööd, oli väsinud, aga on nõrga iseloomuga ja kui Tõnusoo ütles, et kohe mine, siis ikkagi läks. Kartis, et ikka veel võib selle tahmaga jama olla, sõitis sinna ka madalama käiguga. Sõitis xxx ülevaatuspunkti, üks mees ootas seal, kes ka kohtusaalis, Andrus Tealane, ütles, et sõidab ise autoga sisse, andis talle dokumendid ja raha oli käigukangi peal. Eeldab, et Tealasega Tõnusoo telefonis kokku leppis. Ei mäleta mis kella paiku ülevaatus oli. Sel korral nägi Tealast esimest korda aga pärast hakkas mõtlema, et on vist N hoovis varem ka näinud, aga võib eksida. Autosse jättis 35-40 eurot, pigem 40, sai aru, et see summa läheb maksude maksmiseks. Selline summa jättis kuna tavaliselt need nii maksavad, meesterahvas summa kohta midagi ei öelnud, midagi täiendavat ei andnud. Tõnusooga enne rahast juttu ei olnud. Ülevaatuse ajal oli xxx. Kartis, et ülevaatus ei lähe CO tõttu läbi, kuna

seda mõõdetakse ametlikult, läheb läbi arvutite. Mõtles, et sellel meesterahval on seal tuttav, kes teeb paRni ülevaatust, kui leiab vigu, siis ütleb, läbivaatuselt läbi läheb ametlikult, ja ta leidski, et mootoripadjad peaks vahetama ja suunatuli oli katki. Vahetaski pärast ära, läks remonti. Usaldas seda meest, kuna oli Mardi usaldusisik. Loogiline oli, et sellel võõral inimesel oli ülevaatajatega hea läbisaamine. Xxx sai ülevaatuselt läbi, CO kohta öeldi, et korras. Tema teada läheb CO mõõtmine otse ARKi, seda ei saa võltsida, seega pidi korras olema. Tema ei tea, et see probleem oleks üles kerkinud. Kui Xxxle tehti uurimise ajal ülevaatus, oli seal juures, avastati mõlgid eesotsas kapotil, kuna tal oli vahepeal avarii olnud 27.06.2016. ABS lamp ka põles armatuuril. Vaatluse ajaks 26.09.2016 oli uus ülevaatus tegemata, oktoobris oli uus kohustus. Vaatluse käigus armatuuril tuli, et pirn ei põle, võimalik, et sama pirn, mille osas 2015 ülevaatusel tagasisidet anti, ei tea täpselt mis pirnist jutt. Auto on 15-16 aastat vana, palju remondis käidud ja raha sisse pandud. 2016 aastal läks Kadaka teele ülevaatusele, sealt läbi ei saanud, viis remonditöökOa, seal tehti auto korda ja nad tegid ülevaatuse ka ära. Ei oska öelda, mis puudused 2016 aastal olid, avariist sai väikeseid vigastusi, mida ainult profisilm näeb, aga puudusteks võisid olla ka need samad armatuuril põlevad lambikesed, mis politsei vaatlusel olid. Seal oli pikk nimekiri. 2016 aastal kuulati üle kahtlustatavana, altkäemaksu andmises end süüdi ei tunnistanud ja kriminaalasi lõpetati, mis alustel ei tea. Oli sel ajal pensionär, ei tea millised soodustused pensionäridele olid. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 29.06.2016 vaatlusprotokolli Xxx V 70 reg. märgiga xxx (p 2.31) fotodega leidis, et foto 1, auk kapoti allosas, kui seal oleks teravad servad, oleks ohtlik viga, aga fotol detaile ei näe, armatuuril põleb kabariittule pirni rikke infokiri, kui ääretuli oli läbi põlenud, on see väheohtlik viga. Foto nr 7 parempoolne kolmnurgas paistab stabiilsuskontrolli vea teade, ohtlik viga, parandamise algab diagnostikast, siis saab teada, mida teha on vaja. Üleval paremal turvavöö lahti tähelepanu märk. Foto nr 8, täke tuuleklaasil, kui asub juhi ees ja on üle 10mm, siis ohtlik viga, kui väiksema läbimõõduga on väheohtlik viga. Kui asub mujal tsoonis, siis muutub ohtlikuks veaks kui on üle 4 cm. Kontrollimata tulekustuti on väheohtlik viga. Videoklipilt vaatlusest midagi silma ei jäänud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt 07.10.2015 ülevaatust Xxx XXX reg. märgiga xxx seoses P Bi ei mäleta, sõiduk ise ka meelde ei tule. Süüdistav Andrus Tealane ja tema kaitsja advokaat Viil on leidnud, et A. Tealasega on väga karmilt ja menetlusõigusi rikkuvalt käitutud. Kaitsja Viil leidis kohtulikes vaidlustes, et kinnipidamisel tormasid talle kuus temast suuremat inimest kallale, jooksid pikali ja tallasid jalgadega üle, kinnipidamise piltide pealt on näha, et otsa ees on muhud ja kriimud, pärast kinnipidamist oli A. Tealasel väga kehv olla, sattus haiglasse 11 kuuks ning teda hakati üle kuulama kohe kinnipidamisele järgneval päeval. A. Tealane ütles kohtuistungil enda ülekuulamisel, et esimesel ülekuulamisel ei olnud tal prille, tal on lugemisprillid +2,5, ei saanud lugeda seda, mis kirja pandi, ütlused, mis kirja pandi ei ole tema omad aga alla kirjutas küll. Teine ülekuulamine toimus sama moodi, ülekuulamiste juures kaitsjat ei olnud, politseis ei esitatud küsimusi, tehti oletusi ja nendest oletustest võimalikke variante toodi välja. Tervise kohta selgitas A. Tealane, et haiglasse sattus, kuna pärast arreteerimist 2 päeva tekkisid peapõrutuse sündroomid, oksendas ja kutsuti arst välja, selle peale uurija tegi talle siis läbivaatuse tema olukorra kohta, selle kohta on protokoll ja pildid, fikseeriti värske arm peas, rohkem väliseid vigastusi kirja ei pandud. Siis viidi ta vangla haiglasse, kus oli umbes 11 kuud, kuhugi mujale teda ei transporditud. Mäletab, et pool aastat pärast haiglasse viimist ütlesid arstid ja valvurid, et nad arvasid, et ta ei jää ellu, tervis oli nõrk juba enne xxx ja teiste haigustega seoses, aga muutus halvemaks pärast läbi peksmist kinnipidamisel. 22.04.2016 Andrus Tealase läbivaatuse protokollist ja fototabelist nähtub, milline on isiku välimus ning milliseid riideid kinnipidamise hetkel kandis, tuvastatud on kaks tätoveeringut. Isikul väliseid vigastusi ei tuvastatud, välja arvatud paremal pool otsmikul olev kriimustus (kr.

toimik VI kd, tl 84-89). Tallinna Vangla vastuse kohaselt Andrus Tealane viibis Maardu xxx statsionaarsel ravil 05.05.2016-06.02.2017 (kr. toimik VIII kd, tl 130-131). Tunnistaja O K 16.11.2021 antud ütluste (kohtutoimik III kd, tl 172-175 pöördel) kohaselt oli Tealase, Jakovlevi ja Tõnusoo asjas menetleja, Tealasega seoses mäletab kokku kolme ülekuulamist, millede juures viibis ka V P, kes oli seal turvalisuse eesmärgil. Mäletab, et Tealane andis ütlusi ja midagi kindlasti rääkis, kuid üksikasjalikult ei mäleta. Tealane oli huvitatud vanglasse saamisest ja ravi saamisest, kaitsjat ei tahtnud, kuna see võiks rikkuda tema vahi alla võtmise. Tealane rääkis päris palju, esimesel ülekuulamisel haiglas oli vaja ütlused käsitsi üles kirjutada, võttis kauem aega, ülekuulamine oli mahukas, tingimused ebamugavad. Tehnoülevaatajate nimede osas midagi ütles, mäletab, et kahtlustust oli raske kirjutada, kuna täpselt summasid ei teadnud, siis oli talle huvitav kui palju võttis ja maksis, see küsimus väga huvitas teda. Selliste juhtumite puhul on ülekuulamised tavaliselt vabas vormis, laseb inimestel rääkida. Tema hinnangul oli Tealase tervislik seisund normaalne selleks, et ütlusi anda, rääkis rahulikult ja kirjutas alla. Ülekuulamiste ajal oli Tealane väga rahulik, kindlasti andis protokollid ka Tealasele tutvumiseks, vastasel juhul oleks kirjutanud märkustesse, et inimene ei tutvu või loobub allkirjastamisest. Tealane allkirjastas protokollid. Kuidas täpselt tutvus, ei mäleta, mäletab, et küsimus prillide osas tekkis. Ei mäleta, et Tealane oleks avaldanud, et kinnipidamisel kasutati tema suhtes vägivalda, ei mäleta ka, et tal oleks nähtavaid vigastusi olnud, kui kinnipidamise protokollis kirjas pole, siis ei olnud. Tunnistaja V P 23.11.2021 antud ütluste (kohtutoimik III kd, tl 176-179 pöördel) kohaselt oli ta 2016-2017 autoxxxupi kriminaaljälituses. 2016 aastast mäletab paari korda, kui oli Tealase ülekuulamise juures. Ülekuulamistel Tealane andis kindlasti ütlusi. Ütlused olid erinevatest episoodidest, tehnoülevaatusest, kuritegelikult ühendusest, vargustest, ka välismaal toime pandud tegudest, ütlused olid üsna detailsed, ei mäleta, et seal oleks suuri küsimusi olnud. Tealase füüsiline olukord Maardu vanglas vist kehvenes, mäletab, et oli kahvatum ja kõhnem. Tealane rääkis esimesel ülekuulamisel, et ei taha kaitsjat, tal puudus vist haigekassa, tahab minna kinni, et teda vahistatakse ja eesmärk oli saada igakülgset ravi, mida ta väljas ei oleks saanud või oleks pidanud maksma palju. Kinnipidamiste puhul oli tegemist politsei operatsiooniga, paljude isikute üheaegne kinnipidamine, siis loomulikult kasutatakse politseijõude. Ei mäleta, et ülekuulamisel oleks Tealasele füüsilisi vigastusi olnud. Kui vigastused tekkisid, peaksid need kinnipidamise protokollis kirjas olema. Tema roll oli vaid turvalisus uurijale. Ülekuulamiste ajal Tealasel vaimselt probleeme ei olnud, sai aru, kus on, kes ta on ja mis ütlusi annab. Hiljem selgus, et tal oli xxx, mille pärast ta haiglas oli. Tealast kinnisena ei tea, on alati olnud suhtleja. Kindlasti Tealane allkirjastas ka protokollid, pidi seda tegema, ei mäleta, et seal mingi probleem oleks olnud. Tealane tutvus ka protokollidega, tema teada luges ise läbi. Mäletab, et Maardus oli nüanss, et unustas prillid maha, käisid kambris ta prillide järel Kaitsja Viil leidis kohtulikes vaidlustes, et väärib kaalumist menetluse lõpetamine seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja ei pea oluliseks mitte ajafaktorit, kuid pigem A. Tealase tervise seisundit ning tema suhtes aset leidnud tegusid ja samuti seda, et A. Tealane on allutatud kolmele erinevale üldmenetlusele.

endal ei olnud sellel ajal ettevõtet, proovis leida klientide soovidele sobivaid lahendusi, teinekord suunas, kus on mingeid asju kõige parem teha, alati jättis kliendile valiku, mida teha ja kuidas. Ise on autondust õppinud, eks ikka visuaalselt ja väikese kontrolli tulemusel saab aru, mis autol viga on. Võõraid kliente tal ei olnud, kõik olid tuttavad või tuttavate tuttavad. 4 autot on poegade omad, kaks tk Nmehe omad, üks on tema endaga seotud, Tiki treiler. Üldiselt nimede mälu on tal halb, nimesid üldiselt ei küsi. Autod jäävad meelde, kui seal on midagi huvitavat või mingil muul põhjusel mõned autod jäävad meelde. Seoses antud kohtuasjaga on oma mälu värskendanud, kuulanud telefonikõnesid, on tekkinud mingi pilt ja arvab, et need asjad, millest siin juttu tuleb, on üsna selged. Oskab iga sõiduki kohta kindlasti midagi rääkida, poegade sõidukid on paRni meeles ja arvutis oli nendest pilte ka. Tema teenuste eest tasuti loominguliselt, tal ei olnud hinnakirja oma teenustele ja tavaliselt jättis rohkem kliendi otsustada, talle endale ei meeldinud hinnanumbreid nimetada. Peale remondi oli erinevaid teenuseid, vastavalt sellele, mida kliendid soovisid, kas salongi, tehnilise võimekuse või välimuse osas. Sõiduki vigade tuvastamiseks kasutas tehnoülevaatuspunkte, kus sai amorte, pidureid ja CO2 kontrollida, mis seal maksis umbes 20-30 euro kanti, oli ka kallimaid aga remonditöökodades oli üldiselt veel kallim. Mootori kohta ülevaatuspunkt palju ei ütle aga veermiku kohta saab hea informatsiooni. 2015 aastal sai selleks kasutatud Xxx xxx tehnoülevaatuspunkti, Tealase vahendusel. Tema teada hinnakirjal ei olnud hindu taga, see oli loomingulisem töö, olenevalt kui palju uuriti, olenes võib olla ka ajast, hind öeldi tegevuse lõpus. Kunagi ei ole kliendile andnud lubadust, et kindlasti tehnoülevaatusest läbi saab, mitte ühegi asja kohta ei anna sellist lubadust, kõike võib juhtuda. Kordusülevaatuseid on tema praktikas ikka ette tulnud, alati on selleks valmis. Tehnoülevaatustel käimine ei olnud tema nö äri, pigem abistas ja ei teinud seda raha pärast. Tal endal ei olnud aega, võttis Tealasega ühendust, et ta ülevaatuse ära teeks. Hinda ta ei mäleta, maksis kulupõhiselt, kui oli vaja midagi nokitseda enne ülevaatust ja milline oli ajakulu, kui andis auto ülevaatuspunkti juures, siis eeldab, et see ei olnud nii kulukas, maksis nii nagu Tealane küsis. Kui Tealane oli ülevaatuspunkti juures ja siis läks autoga ülevaatusele oli ka teenus odavam, kui peab tegema spetsiaalse sõidu, siis on ka kulukam ja Tealane küsis ka rohkem. Tavaliselt arvestas ta 50 euroga, kunagi üle 60 ei maksnud, kui auto juures midagi olulist teha ei olnud, pigem oli 50 eurot ja sinna sisse jäid ka nokitsemised, iluvigade parandamine. Kuna üldiselt lasi autod enne korda teha, Tealane tegi nipet-näpet, sellepärast kunagi ka 100 eurot ei maksnud. Summa sõltus erinevatest asjadest, olukorrad olid erinevad, kindlat summat ei oska öelda. Tealase ajakulu ei arvestanud, mõnikord Tealane ainult kurtis kui pidi kaua järjekorras ootama aga ei tunnetanud, et oleks selle eest rohkem küsinud. Teinekord ei küsinud mitte midagi, kui seal ülevaatusel juba oli, talle tundus, et olenes Tealase tujust ja kui palju tal raha vaja oli, ei tea kindlalt aga mäletab selliseid asju. Ise aitas Tealasele varuosasid leida, selle eest ka raha ei võtnud, kui pidi käima kuskilt midagi T, siis võttis raha selle eest. Olid kokkuleppe alusel välja kujunenud hinnad, summad. Tavaliselt maksis siis kui ülevaatus oli tehtud, kui Tealasel selleks raha ei olnud siis andis. Tema teada Tealane käis ka teiste autodega ülevaatusel, sellepärast tema poole pöörduski, et teadis varasemalt, et tegeleb haltuuraga, nokitseb nädalavahetusel teinekord ja tegeles ikka autodega koguaeg. Tealasele maksis tükitöö alusel, Tealane nimetas ise oma töö hinna, ta oskas oma tööd hinnata ja selles suhtes vaidlust ei tekkinud. Tealane üldjuhul tegi töid rehvide ja veermikuga seoses, viimasega sai väga edukalt hakkama. Andis talle tegemiseks ka nokitsemisi, iluasjad, klemmiplaatide ja lukkudega sai hästi hakkama, teadis millises korras peab auto olema ülevaatusele minekuks, käigukasti ja mootori töid ei andnud. Ise käis teinekord Ži töökojas suurema gabariidilisi autosid tegemas ja teadis, et Tealane on Ži töökojas see, kes ülevaatustel käib, igal töökojas on üks inimene, kes käib tegemas. Tealane seal ise pigem ei töötanud, teab, et ta seal käis ja remontis teinekord autosid. Kui Tealasel ei olnud aega, siis käis ise tegemas ja teinekord kasutas teisi kohti. Tealasega ei olnud kokkuleppeid kuhu ülevaatuspunkti või kelle juurde ülevaatusele minna, Tealasel endal olid eelistused, toimiku järgi teab, et põhiliselt M, oli ka kordi, kus sai teistes ülevaatuspunktides käidud.

KarS § 298 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Süüdistuse kohta andis süüdistatav kokkuvõtvalt alljärgnevad selgitused.

16.05.2015 Xxx-Xxx XXX D reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne 06.05.2015 Tealasega seoses Xxx Xxx reg. märgiga xxx naastrehvidega, pool kuud enne oli ka Niinemetsaga neist rääkinud, et autol on all olematud naastrehvid ja sees võivad olla mõned naastud, probleem ei need välja võtta ja kui mustri sügavus sobib, saab nendega edasi sõita.

16.05.2015 Xxx xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne 16.05.2015 Tealasega, sõiduk Xxx xxx reg. märgiga xxx, ta ei olnud päris kindel, kas see auto on ülevaatuse jaoks ideaalses korras, mootor puterdab, mis tuleb tavaliselt seismisest, mis aga ei tähenda, et see ülevaatuselt läbi ei lähe, seega ütles oma kahtluse Tealasele välja, et ühtteist vaja üle vaadata, ka summuti.

01.06.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne Tealasega samast kuupäevast seoses Xxx Xxx 2 reg. märgiga xxx, juhtis tähelepanu, et CO paigast ära, mis vanematel autodel on ja selleks, et see korda saada, on vaja soojaks sõita, nipet-näpet kontrollida selleks, et ülevaatuselt läbi läheks. Ülevaatuse kuupäeval kõnes Tealasele, ütles, et läheb kontrollib veel töökojas, Salme tn, peremees oli seal Stoltsen, töömees kelle juures käib on G, kes seal ei olnud vist ametnikult, rohkem haltuura korras. Oli tema jaoks tavapärane enne ülevaatust kõik üle kontrollida, et auto oleks enam-vähem korras. Sama episoodiga seoses kõne Tealasega, kell 12.47, oli tal oksjon pooleli ja ei saanud välja tulla. V R on tema ammune tuttav, kes on palju tema autosid remontinud, hea tehnilise taibuga, kellega teinekord arutasid mingitele probleemidele lahendusi.

03.07.2015 Xxx Xxx Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt kõne 03.07 kell 12.51 seoses Xxx Xxx Xxxi episoodiga, räägib R Piga ja tegelikult kõnest tuleb välja, et räägib N xxx, uurib Relt, mida nad seal täpsemalt lahendasid ja küsis ka, et kas ta Subarus käis. Sellel kõnel ei ole Xxx Xxxiga mingit pistmist. Samas kõnes jutt ülevaatuse puhul „väikesele mehele“ 60-65 euro andmine oli seetõttu, et ta ise oli Lõuna-Eestis ja küsimus oli pigem selles, et Rel oleks see raha talla anda kui tal oleks raha vaja, valmistas end ette, kui peaks vaja minema, Rel seda ei olnud. Enne oli Tealasele helistanud ja öelnud, et kõik on valmis ja rahakO Re käes aga hakkas mõtlema, kas Rel on see raha aga tal seda ei olnud.

20.07.2015 Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx 6 seoses, 20.07 kell 13.18 helistas Tealasele, uuris, kas tal oleks aega ja tahtmist ülevaatust, et kui vajadus tekib, siis teaks, kuidas reageerida. Tealane oli nõus ja sellega ta siis ka arvestas, et kui aeg tuleb saab teda paluda. Asjad võivad muutuda ja kui Tealane ei oleks saanud, oleks pidanud mõtlema, kuidas ise saaks. T R on ta tuttav, kellega ja veel ühe inimesega sai kokku ülevaatuspunkti juures kioskis. Sama episoodiga kõne Tealasega kell 18.42, kus on rahast jutt, Tealane oli ülevaatusel ja oli unustanud temalt küsida, kas tal selle jaoks raha on või maksavad pärast, sel hetkel tuli meelde, et ei olnud rahast rääkinud ja et autos tuhatoosi

juures on raha olemas, võtku see. Telefonikõnede järgi pani selle raha sinna Tuuliki K, kes oli auto ülevaatuseks ette valmistanud.

24.08.2015 Xxx Xxx reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxxiga soetud kõne 24.08.2015 Tealasega, küsis, kas ta saaks ülevaatuse teha, endal ei olnud aega, Xxxüntal tahtis sellega kala T käia ja selle bussiga oli kiire. Seda, et auto on korras ütles selleks, et Tealane teaks, et sellega pole vaja midagi teha.

05.09.2015 Xxx 100 reg nr xxx

02.10.2015 haagis xxx reg nr xxx

30.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud haagist reg. märgiga xxx ning selle registreerimistunnistust. Vaatlusest nähtub, et haagise esimene ja tagumine porte puudub, tagumise vasakpoolse rehvi muster sisemisest küljest puudub, mustri sügavus ei vasta liikluses kasutamiseks lubatud normidele, esimene vasakpoolne gabariittule klaas ja pirn on puudu, haagise raam on kohati kaetud pindmise roostega, läbivaid auke ei täheldatud, tagumine vasakpoolne tuleklaas on suunatule kohalt katki, puudub klaasitükk. Registreerimistunnistuse nr xxx vaatlusest nähtub, et omanikuks on Sanseven, kasutajaks S P. Viimased kirjed ülevaatuste kohta on 08.2015, mis kinnitatud pitseri ja allkirjaga ning 10.2016, mis kinnitatud allkirjaga (kr. toimik IV kd, tl 163-173). Haagise xxx reg. märgiga xxx tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas S P 02.10.2015 sõiduki ülevaatusele, mille viis läbi ülevaataja G B Xxx Xxx OÜ punktis ja otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras (samas, tl 174). 21.03.2016 jälitustoimingu protokolli kohaselt helistas 30.09.2015 Mart Tõnusoo Andrus Tealasele, kes ütleb, et tal on ka vaja ülevaatusi teha, kaks tükki ja on käru, seda oleks saanud võib olla niisama teha, ühe käimisega. A. Tealane ütleb, et homme saaks minna, millega M. Tõnusoo nõustub ja ütleb, et tal nelikveoline Xxx ka veel, mis seisab, millele võiks ka teha ja see peaks vist enam-vähem korras olema. 02.10.2015 helistab M. Tõnusoo M S ja soovib temalt õhtuni käru/treilat laenata. Järgmises kõnes helistab M: S M. Tõnusoole tagasi ja ütleb, et ülevaatus on läbi, siis M. Tõnusoo loobub laenamast, kuna enam samal päeval ülevaatust ära teha ei jõua aga pakub M. S, et võib talle ülevaatuse järgmise nädala alguses ära teha, kes sellega nõustub. Seejärel helistab M. Tõnusoo M. S tagasi ja ütleb, et võib ülevaatuse ära teha, mõlemal on kasu ja lepivad kokku, et M. Tõnusoo tuleb ja võtab selle ise ära ja M käest saab tehnilise passi. 02.10.2015 kell 14.11 helistab M. Tõnusoo A Tealasele, kellega lepivad kokku, et homme saab kärule ülevaatuse teha, kuid siis A. Tealane pakub välja, et äkki M. Tõnusoo läheb ise Ai juurde paberitega, ütleb, et helistab Aile. Kell 14.12 helistab A. Tealane A Mile, kes ütleb, et on põllu peal aga paari tunni pärast oleks seal, A. Tealane ütleb, et saadab Mardi käruga ja A. M ütleb, et teda küsiks ja öelgu, et A. Tealase poolt. Kell 14.13 helistab A. Tealane tagasi M. Tõnusoole, kellele ütleb, et A on kahe tunni pärast tööl ja seal Ait küsiks. Kell 16.06 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele, viimane kinnitab üle, et küsiks Ait ja selgitab, milline välja näeb, M. Tõnusoo küsib, mis talle andma peab, kas suitsupaki, mille peale A. Tealane vastab, et annaks 25 (kr. toimik VI kd, tl 129-191). 26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja M T ütluste (kohtuköide II, tl 171 pöördel – 172 pöördel) kohaselt töötab autoremondi firmas xxx OÜ alates 2007 kuni praeguseni, tööde vastuvõtja, klinditeenindaja. Haagis xxx xxx seisis nende ettevõtte territooriumil. Mart Tõnusoo on tuttav kliendina, see oli mitu aastat tagasi, enne treileri laenutamist tõi erinevad autosid neile remonti. Haagis XXX kuulus tuttava S P ettevõttele, seisis nende hoovi peal, kuna tal endal polnud seda kuskil parkida. See toodi kas 2014 või 2015 ja oli seal kuid, võib olla aasta, ei mäleta, millal see ära viidi. Estconnectils seda kasutada polnud vaja, Pärn ütles, et kui keegi tahab seda kasutada või laenata, siis on võimalik. See oli autoveo treiler. Haagis oli vana, küljepaneelid ei olnud enam sirged ja käsipidur ei olnud hea, kuna seisis kallaku

peal ja selleks, et see ära ei veereks pidid telliskivi sinna ratta alla panema. Ei oska öelda, kas käsipidur oli kehv või üldse ei pidanud. Kindlasti võis roostetust olla, keegi värvis selle üle, millal, ei mäleta. Ei mäleta, kes selle haagise vastu võttis ja kes otsustas, et see võib seal seista. Nende ettevõte haagise hooldamisega ei tegelenud, tegelesid need, kes seda laenutada tahtsid. Perioodil 2014-2015 Mart tahtis seda kindlasti kasutada, teisi ei mäleta. Millal täpselt ei mäleta aga eks ta helistas ettevõtte numbril, mis oligi tunnistaja number, ta teadis, et see haagis seal seisab. Siis helistas omanikule ja küsis, kas võib seda välja laenata, kes vastas, et siis võib sellega sõita, kui teeb ülevaatuse ja kindlustuse, kuna kumbagi ei olnud sellel hetkel. Tõnusoo tuli kohale, tunnistaja andis talle tehnilise passi ja Tõnusoo sõitis minema ning lubas kindlustuse ja ülevaatuse organiseerida. Ei tea kaua see haagis enne seisnud oli ega seda, kaua kasutuses oli. Kindlasti toodi haagis tagasi, sest see oli neil hoovi peal edasi. Ei mäleta, kas ise selle ja dokumendid vastu võttis, kuid dokumendid olid hiljem kontoris olemas. Tema teada oli ülevaatus olemas, ei tea, kas tehnilist passi kontrollis. Tõnusoo lubas haagise korda teha, mis ei ole see keeruline asi. Ei mäleta, kas telliskivi pidi ratta ette panema ka pärast seda kui ülevaatus oli tehtud. Keegi teine laenaja värvis haagise üle, teiste laenajate nimesid ei mäleta. 26.10.2020 kohtuistungil tunnistaja S P ütluste (kohtuköide II, tl 172 pöördel – 173 pöördel) kohaselt kuulus xxx xxx tema ettevõttele OÜ xxx, kus ta on juhatuse liige. Ettevõte omandas haagise 2010 aastal, oli kasutatud ja ilmselt vana, ja kuulub seni ettevõttele. Enne hoidis haagist enda ettevõtte hoovis, ilmselt oli parkimisprobleem ja oli kokklepe, et võib seda parkida xxx OÜ territooriumil, ei mäleta täpselt, kui kaua seal seisis, kas juba 3 aastat enne 2015. Kokkulepe oli xxx omanikuga M T. Viis selle sealt ära äkki 2017 aastal, läks järgmisesse kohta seisma. Alguses oli haagis kasutatav, aga aasta enne 2015 ei tegelenud sellega, puudus ülevaade tehnilisest olukorrast. Üldiselt oli kokklepe, et Estconnect võib seda enda äranägemisel kasutada, kui keegi teine tahab rentida või laenata, siis Estconnect küsis üldjuhul. Ei mäleta kes neist ühendust võttis, tavaliselt ei öeldud, kes laenutada tahab. Ise käis haagist vaatamas mitu aega enne 2015, aasta, võib olla rohkem. Teab, et kunagi oli sellel käsipiduriga probleem, võis olla siis juba kui selle sinna viis, ei tea, kas see seal ära lahendati. Ei tea, mis seisukorras oli, kuna ise ei kasutanud. Varasemalt tegeles ülevaatusega, viimati võis olla aasta enne seda, aga täpselt ei mäleta. Kui oli loa küsimine kasutamiseks 2015 aastal, siis oli kokkulepe, et teevad ülevaatuse ja võivad kasutada. Ei kontrollinud, kas haagis tagasi toodi ja ei tea, kas vahepealsel ajal ülevaatusi tehti. 2017 aastal kui Estconnecti territooriumilt haagis ära viidi transpordiga, siis vist ülevaatust ei olnud. Ei teadnud, et 2016 vaatusega tuvastatud vigastused, kabariittule katkine klaas ja vasaku suuna tule katkine klaas, üldse on ja ei tea, millal need tekkisid. Kui tema lõpetas haagise kasutamise, neid ei olnud. 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt seoses xxx teab, et see oli autoveo xxx, mis kuulus ühele töökoja omanikule xxx ja ise ei ole sellega rohkem kokku puutunud, kui et Mart Tõnusoo helistas ja küsis, kas ta saaks sellega ülevaatusele minna aga tal ei olnud aega. Soovitas Tõnusool minna Mi juurde, maksumuseks ütles 25 eurot, kuna treilerite ülevaatus maksis 20-25 eurot. Tõnusoo läks ise ülevaatusele ja pärast telefonikõnes ütles, et Mit ei olnud, läks ettejuhtuva juurde ja probleeme ei olnud, haagis oli korras. Ei tea, kelle juures ta ülevaatuse tegi. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 2015 aasta oktoobri alguses hakkas otsima treilerit, millega kaubik maale remonti viia. Tema elukoha lähedal Salme tn, kus oli tihti käinud, teadis, te seal on sobiv haagis olemas. Helistas M S, kes on selle koha omanik tema teada, kes andis teada, et sellel haagisel ei ole ülevaatust ja muid vigu, mis segaks, ei ole. Helistas ka mujale aga talle oli kasulikum see ülevaatus ära teha ja teadis, et tulevikus läheb seda veel vaja. Saab talle kasulik olla ja S talle. Mäletab, et leppisid kokku, et teeb omal kulu ülevaatuse ära. Helistas Tealasele aga temal ei olnud aega. Tõi ise haagise ära, sai kontorist dokumendid, vaatas haagise üle. Kivid olid rataste juures

sellepärast, et kui panna pidurid peale ja haagis jääb seisma, siis ei pruugi pärast enam lahti saada. Tealane soovitas Mi juurde ülevaatusele minna. Läks käis ülevaatusel ära ja kõnedest tuleb välja, et järgmisel päeval ütles Tealasele, et Mit ei olnud seal, keegi kahupea tegi ära, keda kohtusaalis hetkel ei ole. Kohtusaalis vaatas G Bi ja on kindel, et tema talle seda ülevaatust ei teinud. Mäletab seda ülevaatust hästi kuna seda ei tehtud sees, vaid väljas, kaamera ees. Tema nägi, et kontrolliti tulesid, pidureid, võib olla veel midagi, mida ta tähele ei pannud ja siis öeldi, et mine maksa sees ära. Arvab, et maksis sularahas võib olla kaadiga. Maksis kassaruumis, naisterahvas võttis raha või makse vastu hinnakirja järgi ja Tealane ka kõnes ütles, et ülevaatus maksab 25 eurot. haagise rendihind oli 30-60 eurot, oleneb haagisest ja kui pikaks ajaks võtta, helistas mitmed kohad läbi ja leidis, et kõige kasulikum on nii, nagu ta tegi. Valis selle ülevaatuspunkti, kuna see jääb tee peale. Ei mäleta, et oleks tšeki võtnud, tavaliselt ei võta. Võtab vaid siis kui mõni klient soovib. 01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt, tutvunud 30.11.2016 vaadeldud haagis reg. märk 234AGS (p 2.29) fotodega leiab, et väike tükk laternast puudu, väheohtlik viga, rehvide siseservas mustrit väga ei ole, kui rehvi mustrisügavus on alla 1,6mm, siis on ohtlik viga. Käru esimese kabariittule puudumine ja klaasi katte puudumine, pigem väheohtlik viga. Haagiseid ja kerghaagiseid, O1, O2, piduristendi ei aeta, pidurikomponente kontrollitakse vaatlusega, kas olemas, terved.

Xxx Xxx XXX reg nr xxx

19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt 03.06.2015 kell 14.46 kõne Tealasega, jutt oli xxx, sinisest, mitte Xxx Xxxist. See xxx oli vaja viia töökotta kuna üle 2000 pöörde peal hakkas suitsema. Kohtueelsel uurimisel antud omakäelistes ütlustes ütles, et ei tea Xxx Xxxi ja Xxx Xxxu ülevaatuste kohta midagi, pidas silmas, et tema ülevaatusel ei käinud aga nüüd teab rohkem, kuna on meenutanud, olnud kohtus, kuulanud ja tutvunud materjalidega. Tema väljendas omakäelistes ütlustes sellega oma seisukohta, et temal ei ole nende sõidukitega mingit pistmist.

Xxx Xxx reg nr xxx

Kohtueelsel uurimisel antud omakäelistes ütlustes ütles, et ei tea Xxx Xxxi ja Xxx Xxxu ülevaatuste kohta midagi, pidas silmas, et tema ülevaatusel ei käinud aga nüüd teab rohkem, kuna on meenutanud, olnud kohtus, kuulanud ja tutvunud materjalidega. Tema väljendas omakäelistes ütlustes sellega oma seisukohta, et temal ei ole nende sõidukitega mingit pistmist.

on kohustuslik kõigile töötajatele ning sellega tutvumise kohta on allkirja andnud Marti Stein (samas, tl 40-55). Maanteeameti ja Xxx Xxx OÜ vahel on sõlmitud 15.08.2011 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping (kr. toimik VI kd, tl 101-107). 10.10.2003 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt omistati Marti Steinile mh sõidukite ja nende haagiste ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus, Marti Steini pitsati nr on A523 (kr. toimik VI kd, tl 108-109). 07.04.2006 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt anti Marti Steinile õigus teostada ülevaatust OÜ-s Xxx Xxx j kasutada isiklikku pitsatit A523 (kr. toimik VI kd, tl 110-111). Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme T. Ki poolt 01.04.2015 kinnitatud teenuste hinnakirja kohaselt on M1 kategooria sõiduauto ülevaatuse hind alates 40 eurot, N1 kategooria veoauto teenuse hind alates 50 eurot, N2 kategooria hind alates 55 eurot ja N3 kategooria hind alates 65 eurot (kr. toimik VI kd, tl 118). 18.06.2021 kohtuistungil Marti Stein keeldus ütluste andmisest (kohtutoimik III kd, tl 139). 21.05.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 23.05.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 01.06.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 03.06.2015 Xxx Xxx XXX reg nr xxx 05.06.2015 Xxx-Xxx S xxx XXX reg nr xxx 06.06.2015 Xxx xxx reg nr xxx 03.07.2015 Xxx Xxx Xxx reg nr xxx 15.07.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 24.08.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 10.09.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 30.09.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 05.11.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 07.11.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 04.01.2016 Xxx XXX reg nr xxx 15.04.2016 Xxx Xxx reg nr xxx

arhiveerimise kord“ on kohustuslik kõigile töötajatele ning sellega tutvumise kohta on allkirja andnud Andrus Niinberg (samas, tl 40-55). 30.09.2013 on OÜ Xxx Xxx sõlminud Andrus Niinbergiga töölepingu (samas, tl 112-114). Maanteeameti ja Xxx Xxx OÜ vahel on sõlmitud 15.08.2011 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping (kr. toimik VI kd, tl 101-107). 04.06.2003 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt omistati Andrus Niinbergile mh sõidukite ja nende haagiste ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus, Andrus Niinbergi pitsati nr on M510 (kr. toimik VI kd, tl 115-116). 11.10.2013 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse käskkirja kohaselt omistati Andrus Niinbergile isikliku pitsati 0712 kasutamise õiguse Xxx Xxx OÜ kontrollpunktis (samas, tl 117). Xxx Xxx OÜ juhatuse liikme T. Ki poolt 01.04.2015 kinnitatud teenuste hinnakirja kohaselt on M1 kategooria sõiduauto ülevaatuse hind alates 40 eurot, N1 kategooria veoauto teenuse hind alates 50 eurot, N2 kategooria hind alates 55 eurot ja N3 kategooria hind alates 65 eurot (kr. toimik VI kd, tl 118). 18.06.2021 kohtuistungil Andrus Niinberg keeldus ütluste andmisest (kohtutoimik III kd, tl 139). 21.09.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 01.10.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 07.10.2015 Xxx Xxx reg nr xxx 07.10.2015 Xxx XXX reg nr xxx

Vahetas ära kuna klaas löödi tema juuresolekul puruks. Ei mäleta, kas proovisõitu tegi aga ei usu, et oleks autot sellise hinnaga ilma ostnud. Auto ostmise ajal auto alla ei vaadanud, seal midagi ei näinud. Pärast ostmist autoteeninduses nägi, et vedrustus halvas seisukorras. Lasi seal kompressori ära vahetada ja tegi auto korda enda jaoks. Tema arusaama kohaselt oli see auto halvas seisundis, talle ei meeldi sellise sõidukiga sõita aga sellega võis sõita, midagi poleks küljest ära kukkunud või rikki läinud. Näiteks rattaveljed olid korras, nendega sai sõita probleemideta, olid sirged, ühtlased aga tema jaoks ei olnud ilusad, sellepärast vahetas ära. Samamoodi vedrustusega, S klass on mugav sõiduk, pneumovedrustusega, on pehme, seega kui on isegi teatud puudused olemas, sa isegi ei tea nendest. Tänaseks päevaks on auto autolammutuses, 2018-2019 aastast, sest sõitis selle vastu puud puruks. 26.10.2015 jälitustoimingu protokolli kohaselt 05.06.2015 Mart Tõnusoo helistab T Aule ja küsib kui palju xxx klassi xxx esiklaas maksaks, selgitab, et tal on enda jaoks vaja, jookseb pikalt mõra alt läbi keskelt üles, järgmises kõnes lisab, et klaasist jookseb ülevalt alla mõra läbi, T. A pakkus kolme sajaga klaasi. Kell 13.12 M. Tõnusoo helistab Aleksei Jakovlevile, kes just midagi vormistas ja lepivad kokku, et A. Jakovlev sõidab xxx kõrval xxx juurde, kui Jakovlev ütleb, et ülevaatust ei ole, lubab M. Tõnusoo seda uurida, seni viigu Jakovlev auto isa juurde. Kell 13.41 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele ja pakub välja, et pärast võiks ühe ülevaatuse teha, millega ta on nõus. M. Tõnusoo küsib, mis saab siis kui spidomeeter ei tööta, ekraan on täitsa pime, ei saa läbisõitu kirja panna, A. Tealane pakub välja, et äkki omanik umbes teab, tuleb välja, et hiljuti ostetud, et lepingu pealt saab vaadata ja see hetk siia-sinna ei ole hullu. Kell 13.47 A. Jakovlev helistab M. Tõnusoole ja lepivad kokku, et teevad võib-olla tunni aja pärast. Kell 14.50 A. Tealane helistab M. Tõnusoole ja ütleb, et hakkaks nüüd liikuma. Kell 14.54 M. Tõnusoo helistab A. Jakovlevile ja lepivad kokku, et saavad xxx juures kokku. Kell 15.12 M. Tõnusoo helistab A. Jakovlevile, ütleb, et K alla tuleks. Kell 16.01 M. Tõnusoo helistab A. Tealasele, kes küsib, miks neile võtmeid ei jätnud, ootavad õues külmas, A. Tealane vastab, et tuleb juba tagasi (kr. toimik VI kd, tl 192-231). 22.06.2020 kohtuistungil Aleksei Jakovlev süüdistatavana ülekuulamisel (kohtuköide I, tl 165 pöördel-168 pöördel) selgitas, et sõiduk Xxx Xxx xxx omandati 05.06.2015 isa V J poolt. Sõiduk osteti Mart Tõnusoo kaudu, kuna tema tegeles sõidukite ostu-müügiga ja sõiduk sai toodud Itaaliast. ARKis käis koos isaga, kus registreerimise eelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus leiti, et spidomeetri näit oli rikkis. Tehnilise ülevaatuse tegemine toimus ARKis käimisega samal päeval, kuidas see aga toimus ei tea, kuna ülevaatusel käis selle sõidukiga Andrus Tealane. Tealase poole pöördus, kuna tal endal polnud aega ülevaatusele minna ja ta teadis, et Tealane pakub teenust nimega tehnilise ülevaatuse läbimine. Vist Tõnusoo leppis Tealasega kokku ülevaatuse asjus, vist kõik kolmekesi said xxx juures kokku. Xxxe ostis Tõnusoo kaudu ja kui ütles, et on vaja teha ülevaatus, soovitas viimane Tealast. Sel hetkel oli sõiduk tehniliselt heas seisukorras, ainult esiklaasi paremas ülemises nurgas oli väike mõra, mis nähtavust ei takistanud. Tema meelest spidomeeter töötas aga pardaarvuti mitte, ei näidanud läbisõitu. Sõiduki koos tehnilise passi ja rahaga andis Tealasele. Täpselt ei mäleta, kui palju raha Tealasele andis, kuid 10-15 eurot rohkem kui ülevaatuse maksumus. Raha küsis Tealane ja temale selle ka andis. Rohkem maksis teenuse eest, et Tealane sõidab tehnilisele ülevaatusele. Vahepeal sõitis Tõnusooga kuhugi ja siis ta toodi xxx juurde tagasi, ise ülevaatusel ei käinud. Sõidukile sai tehnoülevaatus tehtud, sõidukil olnud probleemide kohta Tealaselt tagasisidet ei saanud, ülevaatuse tasumise eest kviitungit ei saanud. 4 kuud pärast ostmist müüs sõiduki ära, kuna talle ei meeldinud see. Sel ajal kui sõidukit kasutas oli see tehniliselt korras, mõra oli alles, aga tema mäletamist mööda spidomeeter töötas, võib olla remontis selle ära, ei mäleta. Altkäemaksu tema pole andnud. Prokuratuuri poolt oli ettepanek, et ta annaks süüstavaid ütlusi, siis see kergendab praktikat ja tööle asumine oleks kergem, saaks tööl käia ja vabastataks kohtumenetlusest. Tõnusooga olid pigem ärilised suhted, tuttavad suunas Tõnusoo poole, kui sõidukeid sooviti soetada, Tõnusoo aitas teda varuosadega. Alguses ütles, et on süüdi, sest prokurör oleks sellisel juhul taotlenud tema mitte osalemisest menetluses ja ta saaks tööl käia. Tegelikult ei ole ta sellist tegu toime pannud. Ettepaneku tegi sama prokurör, survestatuna ennast ei tundnud. Tõnusoole ta mingit raha ei andnud, altkäemaksust ja rohkemast rahast juttu ei olnud.

01.02.2021, 08.02.2021, 19.02.2021 asjatundja A Ie ütluste (kohtuköide III, tl 6-16 ja tl 19-26 pöördel, tl 28-29 pöördel) kohaselt Xxx Xxx S xxxXXX reg. märgiga xxx (p 2.9, vaadeldud ei ole) osas, kui tegemist on vigase turboga tähendab, et mootoril on vähem jõudu, selle sõidukiga on halvem sõita, kiirendab kehvasti. Vaevalt keegi sellise autoga sõita tahab, pole jõudlust aga ülevaatuse mõttes mõju sellel ei ole. Turbo mitte töötamise tõttu teisi tehnilisi kõrvalekaldeid pigem ei teki. Sõiduki spidomeetri mitte töötamine on ohtlik viga. 19.10.2021 ja 09.11.2021 kohtuistungitel süüdistatava Mart Tõnusoo antud ütluste (kohtuköide III, tl 144 pöördel-152, tl 154 pöördel-164) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx, kõne 05.06.2015 kell 13.41 Tealasega, kõnes on öeldud küll, et katki on spidomeeter aga see on suupärane ja kõigile arusaadav, millest jutt, tegelikult pidas silmas odomeetrit, kilometraaži näitu ei olnud näha ja tahtis, et Tealane uuriks, kas see on probleemiks ülevaatusel. Tealane vastas, et ei ole probleem ja läbisõidu nr saab ostu-müügilepingult. Selle sõidukiga seoses oli kokkupuude Aleksei Jakovleviga, aitas tal seda autot leida, soetada ning kui Jakovlev seda autot käis arvele võtmas siis osundati veale, et odomeetri näit on pime. Nii palju kui Jakovlevi teadis, siis ta ei tahtnud kuskil ametiasutustes ise käia, rääkis vene keeles, ja tal oli suht kiire. Kuna ülevaatusel on vaja ka kindlustust, siis tegid nii, et Tealane läks autoga ülevaatusele ja samal ajal aitas Jakovlevil ülevaatuse ajaks kindlustust teha, pärast mida tõi ta xxx juurde tagasi. Ei tea, mis see teenus maksta võis ja ei tea, kas keegi üldse kellelegi midagi maksis. On selle sõidukiga ise sõitnud nii enne kui pärast ülevaatust 14.06.2021 ja 18.06.2021 kohtuistungitel süüdistatava Andrus Tealase antud ütluste (kohtuköide III, tl 107 pöördel-122 pöördel, tl 133-139) kohaselt Xxx Xxx reg. märgiga xxx on seotud Jakovleviga, see oli auto, kus kõik rääkisid, et spidomeeter ei tööta, tegelikult ei töötanud odomeeter. Esiklaasi paremas servas oli pragu, seda autot mäletab hästi, kuna oli just toodud uus auto, huvitav. Odomeetri näit ei ole ülevaatusel tähtis, ohtlik on kui spidomeeter ei tööta. Jakovleviga kohtus xxx juures ja seal anti sõiduauto ka üle. Arvab, et Jakovlev palus ülevaatusele minna, kuna kartis esiklaasi mõra pärast ja arvas, et kui Tealane läheb pigistatakse silm kinni, kuid seda ei olnud tegelikult vaja. See oli inimese enda arvamus, et kui rohkem maksab, siis läheb läbi, igal inimesel selleks õigus. Peapõhjus oli see, et Jakovlevil oli kiire, tahtis kindlustust ka teha aga kahte korraga teha ei saa, et kas kindlustus pannakse kinni. Süüdistuse järgi oli see kell 15.45-15.51, ei tea, mida kinni hakati panema, see võis ka vabandus olla, et ise ei viitsinud minna ja ei tea, kas tal oli päriselt ka kiire. Rahasummat ei mäleta, sõiduauto ülevaatus oli 40 eurot, ei usu, et Jakovlevile odavamalt tegi kui teistele klientidele. Jakovlev ei ole kunagi andnud talle raha selleks, et seda edasi anda ülevaatajale, et ülevaatus kergemini läheks, sellest ei ole Jakovleviga kunagi juttu olnud, et süüdistatav peaks andma mingit lisaraha. Süüdistatav Aleksei Jakovelv on esitanud taotluse (kohtuköide III kd, tl 204), mille kohaselt arvestades vähest avalikku huvi, seda, et on pärast inkrimineeritava teo toimepanemist kahel korral karistatud, leiab, et esineb alus tema suhtes menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 alusel, mida taotleb. Samasisulise taotluse on teinud ka tema kaitsja Alar Neiland esitatud kaitseaktis.

nõusolekul KarS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Arvestada tuleb kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlused menetluse lõpetamiseks jäävad tagajärjetuks. Mõlema süüdistatava osas on ühise põhjendusena leitud, et süüdistatavaid on olnud allutatud mitmele kriminaalmenetlusele, mis on isikute jaoks koormav. Kohtule esitatud süüdistusaktis ja tõendites nähtuvatest karistusandmetest on sedastatav, et süüdistatavaid A. Tealast ja A. Jakovlevi on karistatud Harju Maakohtu 12.03.2018 ja 30.05.2019 otsustega nr 1-16-6452 ja 117-6406 erinevate kuritegude toimepanemise eest, lisaks sellele on A. Jakovlevi karistatud ka Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega nr 1-19-6152 ning samadest tõenditest nähtub ka seda, et samade otsustega on karistatud ka Mart Tõnusood. Kohtule esitatud tõenditest ja eelviidatud kohtuotsustest on tuvastatav, et A. Tealane, A. Jakovlev ja M. Tõnusoo panid ajaperioodil 2012 kuni 2016 toime hulgaliselt erinevaid kuritegusid, millede eest neile mõisteti ka karistused ning viimase 26.06.2020 otsusega lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 203 alusel, kuivõrd M. Tõnusoo kandis juba Maalset karistust. Seejuures on Harju Maakohus 26.06.2020 otsuses nr 119-6152 lahendanud M. Tõnusoo ja A. Jakovlevi süüküsimust ning teinud lahendi, kusjuures ka selles kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt olid kuriteod toime pandud ajavahemikul 2014. kuni 2015. aasta. Kohus leiab, et kui isikud panevad toime niivõrd palju erinevaid kuritegusid koos paljude teiste isikutega, siis riigi võimekust kõiki samade isikute kriminaalasju kiiresti menetleda hakkab piirama mitte riigi tegematajätmine, vaid isikute poolt toime pandud kuritegude rohkus ning kriminaalasjades tõenditele kuluv aeg ja tõendite suur maht ning isikute aastate pikkust õigusvastast käitumist ei saa omistada riigile. Seetõttu leiab kohus, et asjaolu, et isikuid on varem korduvalt karistatud, saab arvestada isikut iseloomustavate andmetena, kuid mitte põhjendusena lõpetada menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kuigi A. Jakovlevi süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, siis kogumahus oli menetletavas kriminaalasjas esialgselt süüdistatavaid 20 ning menetlusaeg kulus osade süüdistatavate ja paljude tunnistajate ülekuulamisele ja osade süüdistatavate osas menetluste eraldamisele ning kohtulahendite jõustumise ootamisele. Samuti esitati kohtule kriminaalasjas kirjalikke tõendeid, milliste maht ei ole väike ning ajakulu tekkis ka M. Tõnusoo kaitseõiguse tagamise ja kaitsja poolt esitatava tõendi ootamisele. Mis puudutab A. Tealase kaitsja viidet A. Tealase tervisele ja tema suhtes kasutatud väidetavalt üleliigsele jõule kinnipidamisel, siis nähtub kohtule esitatud 22.04.2016 koostatud isiku läbivaatuse protokollist, et A. Tealasel tuvastati vaid üks väline vigastus otsmikul oleva kriimustuse näol ning A. Tealae riided on puhtad (tl 8489 kd VI) ning kohus ei saa sellistest andmetest teha järeldusi, et A. Tealast oleks kinnipidamisel kuidagi jõuliselt koheldud, mille tagajärjel vajanuks A. Tealane meditsiinilist abi ja pikaajalist ravi. Kaitsja esitatud tõendist nähtub, et A. Tealane saadeti 05.05.2016 Tallinna vanglast Maardu xxx statsionaarsele ravile (tl 130, kd VIII), kuid see ravivajadus tulenes A. Tealase poolt ilmselgelt pikalt põetud haigusest, mitte tema kinnipidamisel väidetavalt kasutatud jõuvõtetest. Pealegi sai A. Tealane ravi ning saadeti Tallinna vanglasse 06.02.2017, s.o 6 aastat tagasi. Kohus leiab, et A. Tealase terviseseisund, mille A. Tealane aastaid tagasi ise hooletusse jättis ja raviasutusse ei pöördunud, ei saa mõjutada menetlust ega olla aluseks arvestada seda mõistliku menetlusaja möödumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Alates 15.07.2013 langeb KarS § 288 lg-s 1 sisalduv ametiisiku määratlus kokku korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) §-s 2 sätestatud ametiisiku mõistega ning selles toodud ametiseisundi definitsioon lähtuvalt õiguskorra ühtsuse põhimõttest on siduv ka karistusõiguse jaoks. Erinevalt ametiseisundist korruptsioonivastane seadus avaliku ülesande mõiste legaaldefinitsioonina ei anna. Avaliku ülesande täitmise tunnus ametiisiku määratluses nõuab, et isiku tegevus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.12.2015 otsuse nr 3-1-1-98-15 punktis 60 viidanud, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik Jidiline isik. Samuti ei tähenda avalik ülesanne tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik. Järelikult võib avaliku ülesande täitmine aset leida ka eraõigusliku isiku poolt talle avaliku võimu teostamise delegeerimise teel. Ei ole välistatud, et ametiisikuks loetakse ka Juriidilise isiku töötajat või eraisikut, kui neile on delegeerimise kaudu antud ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks. Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet KVS § 2 lg 1 mõttes, tuleb lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt. KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et süüdistatavad täitsid ametikohustusi ja avalikku ülesannet. Viidatud KVS § 2 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad: (2) Ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Liiklusseaduse (LS) § 191 lg 1 kohaselt valdkonna eest vastutav minister võib volitada Maanteeametit (käesoleval ajal kehtivas redaktsioonis Transpordiametit) sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks. Seejuures sätestab viidatud LS § 191 riigivõimu teostamise sõidukite ja juhilubadega seotud toimingute puhul, mis üheselt viitab sellele, et Transpodiametiga halduslepingud sõlminud äriühingud teostavad riigivõimu. Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 4 lg 1 (red. alates 03.05.2014) kohaselt sõlmib Maanteeamet sõidukite ülevaatuse teostamiseks LS § 191 lõikes 1 nimetatud äriühinguga halduslepingu või pikendab temaga lepingu.

Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kaudu, mida esindas Maanteeamet (käesoleval ajal Transpordiamet) ja Osaühing Xxx Xxx vahel on 15.08.2011.a. sõlmitud „Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping“, mille alusel andis Eesti Vabariik Xxx Xxx OÜ-le õiguse teostada sõidukite ülevaatust ülevaatuspunktis asukohaga Tallinn, Xxx xxx. xxx (tl 101-107, kd VI). Seega on Xxx Xxx OÜ sõlmitud lepingust tulenevalt avalik-õiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik-Jidiline isik. 15.08.2011.a. sõlmitud lepingu punkti 1.3. mõistes on ülevaataja Xxx Xxx OÜ-ga töö-, käsundus- või töövõtulepingu või muu sarnase teenuse osutamise lepingu sõlminud eriväljaõppega isik, kellele Maanteeamet on andnud õiguse kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat atesteerimistunnistust. Kuigi Xxx Xxx OÜ tegutses samal erialal ka varasemalt, ei ole sellel asjaolul käesoleval hetkel suurt tähtsust, kuid oluline on see vaid seoses töötajate töösuhtega. Nimelt nähtub Töölepingust nr 1, mis on sõlmitud 29.04.2006, et OÜ Xxx Xxx ja Marti Stein on sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub Marti Stein alates 02.06.2006 Xxx Xxx OÜs tööle tehnoülevaatajana (tl 5-7, kd VI). Samuti nähtub töölepingust nr 6-2, mis on sõlmitud 30.09.2013, et OÜ Xxx Xxx ja Andrus Niinberg on sõlminud töölepingu, mille kohaselt asub Andrus Niinberg alates 01.10.2013 Xxx Xxx OÜs tehnoülevaataja ametikohale (tl 112-114, kd VI). Samas nähtub Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 04.06.2003 käskkirjast nr 1-3/03/48, et Andrus Niinbergile on juba kui tehnoülevaatuspunkti töötajale omistatud ASs Saxxxo sõidukite, ratastraktorite ja liikUinate ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus ning talle väljastati pitsat nr M510 (tl 115-116). Seejärel on Maanteeameti 11.10.2013 käskkirjaga muudetud Andrus Niinbergi tehnonõuetele vastavuse kontrollija õigusi ning tühistati A. Niinbergi isikliku pitsati nr 0712 kasutamise õigused xxx OÜ ja xxx OÜ tehnonõuetele vastavuse kontrollpunktides ja talle omistati pitsati nr 0712 kasutamise õigus Xxx Xxx OÜ kontrollpunktis (tl 117, kd VI). Puutuvalt Marti Steini õigustesse töötada tehnoülevaatuspunktis, siis Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 10.10.2003 käskkirjast nr 13/03/100 nähtuvalt omistati Marti Steinile kui tehnoülevaatuspunkti Hansamarks OÜ töötjale sõidukite, ratastraktorite, liikUinate ja nende haagiste ülevaatuse teostamise ja pitsati kasutamise õigus ning talle väljastati pitsat nr A523 (tl 108-109, kd VI). Eesti Riikliku Autoregistri 07.04.2006 käskkirjaga nr 1-3/06/63 anti Marti Steinile seoses Marti Steini ja Xxx Xxx OÜ vahel sõlmitud töölepinguga õigus teostada ülevaatust osaühingus Xxx Xxx ja kasutada ülevaataja isiklikku pitsatit nr A523 (tl 110, kd VI). Kohtule esitatud Xxx Xxx OÜ ametijuhendi allkirjade lehelt on tuvastatav, et Marti Stein on tutvunud ametijuhendiga 19.04.2006 ja Andrus Niinberg 29.10.2013 (tl 1-4, kd VI). Lisaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et Marti Stein ja A.Niinberg on tutvunud kvaliteedijuhtimissüsteemi käsiraamatuga, kohustuslike normatiivdokumentide ning seadusandlusega (tl 47, 8-46, 48-57, kd VI) ja 30.12.2007 käskkirjaga on töö kvaliteedi eest vastutavaks spetsialistiks G B (tl 58, kd VI). Seega olid Marti Stein ja Andrus Niinberg neile inkrimineeritud süütegude ajal LS § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja“ § 2 p 23 alusel nõuetekohase haridusega eriväljaõppega töötajaks, samuti jätkuvalt 25.07.2011.a. jõustunud LS § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 77 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 p 18 alusel eriväljaõppega töötajaks ja keda oli Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse direktori poolt vastavate käskkirjadega volitatud kontrollima mootorsõidukite tehnoseisundit. Seega olid Marti Stein ja Andrus Niinberg tehnoülevaatajateks, kellele olid antud õigused ja volitused teostada järelevalvet mootorsõidukite tehnoseisundi üle Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis. Sellest tulenevalt Marti Stein ja Andrus Niinberg, kes tegutsedes sõlmitud töölepingute alusel avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-Juriidilise isiku Xxx Xxx OÜ nimel Juriidilise isiku majandustegevuses, teostasid sõidukite tehnilist ülevaatust Maanteeametit esindavas osaühingu Xxx Xxx tehnoülevaatuspunktis aadressil Tallinn Xxx xxx. xxx, olid füüsilisteks isikuteks, kellel oli ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks KarS § 288 lg 1 tähenduses ning neil oli järelevalve- ja õiguspädevus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga tagada turvaline

mootorsõidukite liikluskeskkond ning et liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras ja kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid kõrvale mootorsõidukite liiklusest. Seega pidid Marti Stein ja Andrus Niinberg ametiisikuna täitma Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Lisaks sellele pidid nad Xxx Xxx OÜ töötajatena järgima Xxx Xxx OÜ ja Eesti Vabariik Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas kehtestatud korda ja hinnakirja.

toimepanemises (1-20-6091), I Pi süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (1-20-6091), J P süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (1-20-6091), T Ni süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (1-20-6091), X Li süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (1-20-6091), U De süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises (1-20-6091) ja I Ji süüdistuses KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning kõigi eelmärgitud süüdistatavate süüdistuses lõpetati kriminaalmenetlus määrusega KrMS § 202 lg 1 sätestatud alusel ning määrused on jõustunud. Ülalviidatud eraldi menetlusse eraldatud kriminaalasjades tehtud ja jõustunud kohtulahendid puudutavad suuremas osas süüdistatavale Andres Tealane inkrimineeritud kuritegusid, kokku 43st kuriteoepisoodist 34 episoodi, samuti Mart Tõnusoole inkrimineeritud 10 kuriteoepisoodist 7 episoodi, kõiki Andrus Niinbergile inkrimineeritud kuriteoepisoode ja Martin Steinile inkrimineeritud 15 (+15) kuriteoepisoodist 9 episoodi. Seega kuna tegemist on jõustunud kohtulahenditega ja isikute süüdistused puudutavad käesolevas kriminaalasjas alles jäänud süüdistatavatele esitatud süüdistusi, saab asuda seisukohale, et ka juba jõustunud kohtulahenditega on allesjäänud süüdistatavate süüdistuses märgitud teod osaliselt kinnitust leidnud. Kohus leiab, et kohtule esitatud kirjalikud tõendid ja kohtuistungitel üle kuulatud ning kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud süüdistatavate ütlused, samuti kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ning asjatundja selgitused viitavad sellele, et Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatajad suhtusid oma ametijuhendist, kvaliteedijuhimissüsteemist ja õigusaktidest tulenevatesse ametialastesse kohustustesse valikuliselt ja valik tehti materiaalsetel kaalutlustel. Arvestades kohtule esitatud tõendeid ja süüdistuses märgitud asjaolusid, saab järeldada, et selline suhtumine ametiülesannetesse oli pikaajaline, kuid see toimus vaid teatud isikute osalusel ning põhines vastastikuse usalduse põhimõttel. Kohus järeldab eelmärgitut süüdistatavate süsteemsest ja sarnasest käitumismustrist, et üldjuhul süüdistuses märgitud sõidukite toimetamine tehnoülevaatuspunkti Andrus Tealase osavõtul ning isegi siis, kui sõiduki kasutaja või omanik tuli ka ise tehnoülevaatuspunkti juurde, anti sõiduk üle ikkagi A. Tealasele, kes tehnoülevaatajaga suhtles ning sõidukiga tehnoülevaatuspunkti sisse sõitis. Seejuures nähtub kohtulikul arutamisel kontrollitud tõenditest, et selline süsteem oli välja kujunenud A. Tealase ja M. Tõnusoo tuttavate seas, kusjuures xxx OÜ (end. xxx OÜ) kasutuses olnud sõidukid toodi teistest maakondadest Tallinna ja suunati tehnoülevaatusele J Ži kaudu, kes võttis ühendust Andrus Tealasega ning Andrus Tealane viis sõidukid tehnoülevaatusele Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, kes olid xxx OÜ töötajad ja autojuhid, on selgitanud, et kasutuses olnud sõidukid oli väga halvas tehnilises seisundis ja sellele vaatamata läbisid sõidukid tehnonõuetele vastavuse kontrolli tõrgeteta ja pärast tehnoülevaatust olid sõidukid samasuguses seisundis. Kaitsjad on kohtule esitanud sõiduki taustakontrolli väljavõtted, millest saaks järeldada, et sõidukid on ka hiljem tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, kuid kohus suhtub nendesse dokumentidesse xxx OÜ sõidukite osas kriitiliselt. Nimelt on osadel juhtudel tehnonõuetele vastavuse kontroll läbitud uuesti Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis ning mõnel korral mõnes teises tehnoülevaatuspunktis, kuid kolme kuni kuue kuu möödudes viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrollist on mitmed sõidukid müüdud lammutamiseks ning sõidukite vaatlusel on tuvastatud sõidukite selline seisund, et sõidukid vaevu püsivad koos ning kandekonstruktsioonid on läbi roostetanud ja sellised sõidukid liikluses osaleda ei oleks saanud kui tenhnonõuetele vastavuse kontrolli oleks läbi viidud nõuetekohaselt. Selline paksu pleki läbiroostetamine ei ole võimalik kolme kuu või kuue kuu ega ka aasta jooksul, vaid selleks, et sõiduki kandekonstruktsioonid, rattakoopad, küljeplekid ja küljekarbid läbi roostetaks, peab kuluma aastaid. Lisaks sellele on valdavalt olnud tegemist ka roolilati ja mootoriploki õlileketega ning veermiku vigadega. Seejuures peeti üks xxx OÜ sõiduk kinni liiklusjärelevalve käigus ja avastati, et sõidukil olid 17.05.2016 all naastrehvid, kuid 19.04.2016 läbi viidud tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus seda ei tuvastatud.

Kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt on xxx OÜ sõidukite osas tuvastatud, et J Žil on telefonikõned xxx OÜga, seejärel aga A. Tealasega. Kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt teatab J Ž A.Tealasele, et buss on vaja viia ülevaatusele, mõnikord ka kaks bussi ning A.Tealane annab teada millal ta tuleb. Kuigi A. Tealane on kohtuistungitel väitnud, et J. Ž remontis busse ja need olid tehniliselt korras, siis nähtub J Ži enda ütlustest, et ta remontis neid busse vaid nii palju kui talle maksti. Kuigi pidanuks tegema remonti rohkem, ei nõustunud Xxx xxx OÜ kogu remondi eest maksma, pidades seda liiga kalliks. Seega jäid bussid osaliselt remontimata ja remont piirdus vaid J. Žile makstud summa ulatuses tehtava remondiga, mida on sisuliselt kinnitanud ka kohtuistungitel üle kuulatud kaubikute juhid. Viimaste selgituste kohaselt saaks küll järeldada seda, et sisuliselt neid busse eriti ei remonditudki ja põhiliselt tegeleti nähtavate vigade varjamisega ja pidurite korrastamisega. Ka kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest A. Tealase ja J. Ži vahel saab järeldada, et A. Tealane tuli vaid J. Ži juurde töökotta bussile järgi kokkulepitud ajaks ja viis tehnoülevaatuspunkti, tundmata huvi sõiduki seisukorra kohta. Sama asjaolu kinnitab ka varjatud jälgimisel saadud informatsioon, mille kohaselt viib A. Tealane pärast telefonikõnesid sõidukid ülevaatusele ning sõidukid läbivad tehnonõuetele vastavuse kontrolli tõrgeteta. Samadest telefonikõnedest nähtub, et J. Ž lihtsalt teatab A. Tealasele, et ülevaatust on vaja ja A. Tealane viib kaubiku ülevaatusele, s.t ei tõusetu küsimust kas kaubik ülevaatuse läbib või mitte ning mõlemale on selge, et kaubik läbib ülevaatuse. Seejuures nähtub A. Tealase ja J. Ži ütlustest, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliks jäeti sõidukisse üldjuhul 70, hiljem xxx eurot, kuigi N1 kategooria veoautode, millede hulka kuulusid ka vaidlusalused kaubikud, tehnokontrolli hinnakirja järgseks teenuse hinnaks oli 50 eurot. Lisaks xxx sõidukitele pöördus J. Ž A. Tealase poole ka nii enda kui ka oma tuttavate, aga ka klientide sõidukite pärast ning A. Tealane toimetas J. Žiga seotud sõidukid tehnoülevaatusele ning sõidukid läbisid kontrolli tõrgeteta. Seejuures nähtub A. Tealase ja J. Ži telefonikõnedest, et J. Ž teatab A. Tealasele, et see auto vajab ülevaatust ja A. Teatane teatab, millal ta saab minna. Ühel juhul on J. Ž hädas oma kliendi sõidukiga, mille omanik talle peale käib ja seetõttu tahab J. Ž, et A. Tealane kiiresti ülevaatusel ära käiks. Ühel juhul teatab J. Ž A. Tealasele otse, et on üks romu, millel on vaja ülevaatus teha ning A. Tealane nimetab hinnaks 70 eurot, kuigi tegemist on M1 kategooria sõidukiga (Xxx Xxx). Ühelgi juhul ei ole A. Tealasel küsimust sõiduki seisukorra kohta. Seejuures nähtub sõidukite vaatlustest, samuti asjatundja ütlustest, et mitmel sõidukil olid ohtlikud vead ning sõidukid ei oleks tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud ning sõidukid tulnuks saata kordusülevaatusele. Seejuures nähtub nii J. Ži ütlustest kui ka tunnistajate ütlustest, et need vead olid olemas ka ülevaatuse ajal, kuid hiljem sai vead ära parandatud ja sõiduk korda tehtud. Seejuures on mitmed sõidukid ka tehnõnõuetele vastavuse kontrolli mõnes teises ülevaatuspunktis läbinud, s.t vead olid parandatavad. Lisaks xxx OÜ sõidukitele toimetas A. Tealane tehnonõuetele vastavuse kontrolli ka oma Nnaise ja selle sõbranna sõidukid, millistel on tuvastatud vigu, milliste olemasolu kohta on A. Tealane ka sõiduki omanikule teada on andnud, kuid kontrolli käigus millegipärast neid vigu ei fikseeritud. Telefonikõnedest nähtuvalt on A. Tealane nimetanud Nnaisele hinnaks 60 eurot, selle sõbrannale aga 70 eurot, kuivõrd hind olevat tõusnud. Seejuures on A. Tealane märkinud, et varem oli 50 eurot. Samas nähtub tehnokontrolli hinnakirjast, et M1 kategooria sõiduki tehnokontrolli hinnaks on 40 eurot. Kohtuistungil on üle kuulatud tunnistajad ja süüdistatavad põhjendanud tehnonõuetele vastavuse kontrolliks sõiduki üleandmist A. Tealasele nii sellega, et naisterahvale võidakse kontrolli käigus öelda mida iganes ja naisterahvas ei pruugi oma autoga tehnoülevaatust läbida, samuti on osa neist selgitanud seda, et sõidukitel on olnud mõned vead, mis on teises ülevaatuse punktis tuvastatud ja sõiduk ülevaatust ilmselgelt ei läbiks, kuid kuna A. Tealasel on tuttavad tehnoülevaatuspunktis, siis A. Tealane saab sõidukiga tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida ning vigade ilmnemisel annab tagasisidet, mida tuleks parandada. Seega oli A. Tealasega ühendust võtnud isikutele teada, et sõiduk läbib sõltumata selle seisukorrale ülevaatuse igal juhul. A. Tealane on küll märkinud, et teda saadeti korduvalt ka kordusülevaatusele, kuid kohtule esitatud tõenditest sellist asjaolu ei nähtu. Ainult ühel korral on A. Tealane koos sõiduki

omanikuga ülevaatuspunkti juurest ära läinud ja seda seetõttu, et sõiduk oli ümber registreerimata, kuid hiljem tuli sama sõidukiga tagasi. Ka R Niga seotud kahele kaubikule tehtud ülevaatust puudutavatest tõenditest nähtuvalt ajas R. N sõidukite ülevaatust M. Tõnusoo kaudu, kellega koos sõitis tehnoülevaatuspunkti juurde ja A. Tealane käis tehnoülevaatusel tema sõidukitega ära ning maksis sõiduki ülevaatuse tegemiseks 70 eurot, kusjuures üks sõiduk toodi ülevaatusele Lääne maakonnast ning ülevaatuse ajal ootas ta väljas. Seejuures läbisid sõidukid ülevaatuse tõrgeteta, kuid pool aastat hiljem on vaatlusel tuvastatud sõidukitel vead, mis oleks pidanud tingima kas kordusülevaatuse või vähemalt pidanuks olema vead fikseeritud kontrollimise tulemusena. Lisaks R. N on M. Tõnusoo pöördunud A. Tealase poole ka teiste tema enda, tema Nmehe ja poegade sõidukitega, samuti tuttavate sõidukitega. Seejuures osadel juhtidel jättis ta sõidukisse A. Tealasele tehnoülevaatuse tegemiseks sõiduki dokumendid ja raha, teisel juhul leppis A. Tealasega kokku, et sõiduk jäetakse sõiduki kasutaja poolt teatud kohta koos dokumentide ja rahaga ning ühel korral käis M. Tõnusoo ka ise ülevaatuspunktis, kuivõrd A. Tealasel ei olnud aega. Sõiduki xxx vaatlusest saab järeldada, et sõiduk on selliste roostekahjustustega, et juhul, kui ülevaatusel sõiduk üles tõsta, pidi olema aru saada, et see on läbi roostetanud ja et reduktorist ja mootorist tilgub õli ning proovides pidi aru saama, et ka seisupidur ei tööta. Seejuures avastas vead uus omanik nelja kuu möödudes ülevaatuse tegemisest. Kohus ei pea tõenäoliseks, et sõiduk sellisel viisil nelja kuuga läbi roostetab ja istme alla toeks heebel kasvab. Sõiduauto Xxx xxx xxx osas nähtub, et M. Tõnusoo poeg R P on esinenud O K nime all ja sõiduki müünud A Tle, kelle sõnade kohaselt ostis ta sõiduki ja see ei käivitunud, lisaks olid õlilekked, summuti plärises, roostekahjustused ja pidurid ei töötanud korralikult. Seejuures läbis sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli kaks kuud enne sõiduki ostmist ning tuvastatud on vaid kolm väheolulist puudust, mis ei kattu avastatud vigadega. Seejuures on telefonikõnedest kuulda, et M. Tõnusoo mõtleb, et mootor puterdab ja sumps on kehva, et ehk ei ole mõtet tehnoülevaatusele minna, kuid A. Tealane leiab, et tuleb ära käia ja pärast saab parandada. Seega isegi M. Tõnusoo ei tahtnud nii halvas seisundis sõidukiga ülevaatusele minna, kuid A. Tealase seiskohast tulenevalt saab järeldada, et ka selline sõiduk läbib tehnoülevaatuse ning hiljem kõnes R. Lle rääkis, et Xxx xxx oli nagu rallikas, tegi lörr, uhkustades sellega, et sellise veaga sõiduk ülevaatuse läbis. Sõiduauto xxx osas nähtub taas, et sõiduki müügiga tegeles taaskord M. Tõnusoo poeg R. P ning ostja A. Ki ütluste kohaselt sõduki kojamehed ei töötanud, salongi ventilaator ei töötanud, hääl plärisev ning tuttav, kellel on autoparandus, soovitas ära vahetada summuti toru ja roostes piduritorud. Tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt oli aga sõiduk müügilepingu sõlmimise kuupäeval tehniliselt korras. Sõidukit on vaadeldud 27.09.2016 ning on tuvastatud, et parempoolse esilaterna reflektor on roostes. Kuigi vaatlus on toimunud enam kui aasta möödudes tehnoülevaatusest leiab kohus, et reflektor hakkab roostetama aegamööda ning ühe aastaga ei saa see nii suures ulatuses ära roostetada. Küll pidanuks ülevaataja nägema seda, et kojamehed ei tööta, salongi ventilaator ei tööta, et summuti on läbi ja piduritorud roostes. Uus omanik parandas vead alles pärast ülevaatust. Midagi sellist ülevaataja aga ei tuvastanud. Sõiduauto xxx osas nähtub, et O. S ostis sõiduki M. Tõnusoo kaudu, kuid sõidukil oli automaatkäigukasti viga, mida asus parandama M. Tõnusoo. Seejärel kutsuti O. S tehnoülevaatuspunkti juurde ja M. Tõnusoo viis sõiduki ülevaatuspunkti juurde, kuid A. Tealane sõitis tehnoülevaatuspunkti sisse ja O. S ootas kuni auto kätte sai. Vaatamata sellele, et parandada oli vaja automaatkäigukasti, tuvastati hoopis muu viga, mis viitab sellele, et muus osas sõidukit ülevaatuseks üle ei vaadatud ja see läks ülevaatusele sellisena nagu M. Tõnusoo ta ette valmistas. Seejuures nähtub M. Tõnusoo kõnest R. Pile, et ülevaatuseks on vaja 60-65 eurot. Sõiduauto xxx osas nähtub, et vaatlusprotokolli kohaselt on tehnoülevaataja teinud sõidukile ülevaatuse ja tuvastanud rea puudusi, kuid sõiduk on põhimõtteliselt tehniliselt korras.

Tunnistaja K Si selgituste kohaselt lasi ta ülevaatusi ja remonti teha M. Tõnusool, keda ta usaldas ning vaidlusaluse ülevaatuse kohta selgitas, et ta võis anda ülevaatuse tegemiseks 50 eurot. Seejuures nähtub A. Tealase ja M. Tõnusoo telefonikõnedest seda, et M. Tõnusoo annab teada vajadusest teha ülevaatus Xxxle ja lepitakse kokku aeg. Hiljem lepitakse kokku, et saadakse kokku Valdeku poe juures, kuid M. Tõnusoo tuuneb muret kas olemasolevast 50 eurost piisab või on juurde vaja ja A. Tealane vastab, et tal on hetkel piisavalt. Sellistest telefonikõnedest K. Si ja M. Tõnusoo ning A. Tealase ja M. Tõnusoo vahel saab järeldada, et keegi sõidukit üle ei vaadanud ja sõiduk läks K. Si hoovist otse ülevaatusele. Seejuures saab A. Tealase ja M. Tõnusoo kõnest järeldada, et 50 eurost on liiga vähe ja A. Tealane peab ise juurde maksma. Sõiduk xxx osas nähtub, et sõiduki vaatlusel tuvastati läbivad roosteaugud, samuti puuduvad helisignaal ja turvapadi. Seevastu aasta ja 3 kuud varem toimunud ülevaatusel on tuvastatud vaid reguleerimata lähitulelatern ja ohukolmnurga puudumine. Seejuures nähtub varjatud jälgimisega tehtud videosalvestisest, et ülevaataja käib ümber sõiduki, käib salongis, tehakse pidurikontroll, tõstetakse sõiduk üles ja seejärel sõidab sõiduk ülevaatuspunktist minema. Üheselt on tuvastatav, et tulesid ega heitgaase ei kontrollita ning kontrollimata jäetakse ka muud kohustuslikult kontrollimisele kuuluvad sõlmed. Puutuvalt A. Tealase väitesse, et sõiduk osales vahepeal liiklusõnnetuses ja vaatlus toimus pärast seda, leiab kohus, et liiklusõnnetuses osalemine võib küll selgitada turvapadja puudumist, kuid ei selgita aastatega tekkinud läbivat roostet ega ka seda, et tehnoülevaataja jättis osa teste tegemata ja osa sõlmesid üldse kontollimata ning pidurite kontroll ja sõidukit tõstmine ning loksutamine oli tehtud vaid ülevaatuse mulje loomiseks. Mis puudutab A. Tealase väidet selle kohta, et sõiduk oli vahepeal liiklusõnnetuses, siis vastab see tõele, kuivõrd Harju Maakohtu 30.05.2019 otsuse nr 1-17-6406 kohaselt panid Mart Tõnusoo ja Aleksei Jakovlev sama sõidukiga 01.09.2015 toime kindlustuspettuse, põhjustades selle sõidukiga tahtlikult liiklusõnnetuse. Seejuures oli sõiduk nädal varem läbinud tehnoülevaatuse Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis ning Marti Stein tuvastas, et sõiduk on tehniliselt korras. Juhul, kui sõiduk ei oleks olnud tehnoülevaatuse ja Maanteeametile edastatud andmete kohaselt tehniliselt korras, ei oleks saanud sellega kindlustuskelmust toime panna ja hüvitis jäänuks saamata. Sõiduauto xxx osas nähtub, et sõiduki ostis 03.09.2015 xxx OÜ ning 05.09.2015 aset leidnud tehnoülevaatusel tuvastatiu sõidukil neli väheolulist riket. Seejuures on tunnistaja E E selgitanud, et sõiduk seis aastaid, oli roostes ja ei käivitunud ja oli väga halvas seisukorras. M. Tõnusoo kõnedest nähtub, et päev enne ülevaatust helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja teatab, et Xxx vajaks ülevaatust, seejärel aga ülevaatuse tegemise päeval teatab, et oli starteri viga ja bensiini hakkas tilkuma ja peab kuskilt saama bensiinivoolikut, et saada sõiduk ülevaatuse kõlbulikuks. Sellistest telefonikõnedest saab järeldada, et sõiduk oli halvas seisukorras ning M. Tõnusoo püüdis sõidukit saada sellisesse korda, et sõiduk oleks liikumisvõimeline, kuid ometigi sõiduk läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Et sõiduk oli vastavalt tunnistaja ütlustele väga halvas seisus viitab kohtu arvates see, et üheksa kuu möödudes oli sõiduk juba lammutatud. Haagise xxxxx osas nähtub, et vaatluse ajal puuduvad treileril esimene ja tagumine porte, vasakpoolse tagumise rehvi muster ei vasta lubatud normile, esimese gabariittule klaas ja pirn puuduvad, vasakpoolne tuleklaas on suunatule kohalt katki, kivid ja prussijupid on rataste ees. Tunnistajate S P ja M T ütlustest saab järeldada, et treiler seisis nende territooriumil pikemat aega, pidur ei pidanud ja tuli kivid ratta ette panna. M. Tõnusoo soovis seda aga kasutada ja lubas teha nii kindlustuse kui ka ülevaatuse. Telefonikõnedest M. Tõnusoo ja A. Tealase vahel nähtub, et M. Tõnusoo soovib haagisele teha ülevaatust, kuid A. Tealane pakub välja, et M. Tõnusoo võiks ise paberitega Ai juurde minna ja lubab A. Miga läbi rääkida. A. Mi ja A. Tealase kõnedest ilmneb, et A. M jõuab tööle alles paari tunni pärast ja siis tuleb teda küsida. Järgmisest telefonikõnest ilmneb, et M. Tõnusoo tahab teada, mida ta peab lisaks andma, kas suitsupaki, kuid A. Tealane ütleb, et anda tuleb 25 eurot. Seega teadis M. Tõnusoo, et tehnoülevaatajale tuleb kindlasti midagi anda, kuid ei teadnud mida ja kui palju ja sai seda teada eriala spetsialistilt A. Tealaselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et O1 haagise tehnoülevaatuse hind hinnakirja

järgi oli 20 eurot, seega pidi M. Tõnusoo tehnoülevaatajale A. Tealase soovituse kohaselt täiendavalt maksma 5 eurot. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse M. Tõnusood oma N T. Ni sõidukite Xxx Xxx xxx ja Xxx Xxx xxx ülevaatuse eest altkäemaksu vahendamises. Mõlema sõiduki osas nähtub, et T. N pöördus M. Tõnusoo poole ülevaatuse tegemiseks seetõttu, et kuna M. Tõnusoo tegeleb autodega, läheb ülevaatus kergemini, ei hakata norima ja tal on seal tuttavad ees. Autosse pidi jätma 70 eurot ja mis teenuse hinnast üle jääb, see on viimise, toomise teenuse est ja ülevaatajale, kuid kuidas raha jaguneb, seda ei teadnud. Xxx Xxxu lasi teha ülevaatuse Tõnusool, kuna ei teadnud kas sõiduk on korras või mitte. Pärast seda on ise ülevaatustel käinud. Seejuures jättis T. N vastavalt M. Tõnusoo ja A. Tealasega sõidukid M. Tõnusoo maja lähedusse koos dokumentide ja kokkulepitud summaga ning A. Tealane võttis sõiduki ning viis tehnoülevaatusele. Xxx Xxx xxx puhul tuvastati kaks väheolulist viga. Xxx Xxxu xxx osas nähtub, et sõiduki vaatlusel on tuvastatud korrosioonikahjustused, tagumise parempoolse tule kahjustus, küljepeegli alumise osa puudumine, samuti ABS, Xxx ja turvapadja hoiatustuled, mis mootori käivitumisel ei kustu. Seejuures on sõiduk läbinud 9 kuud varem tehnoülevaatuse ja sõiduk on olnud tehniliselt korras. Samas telefonikõnest M. Tõnusoo ja A. Tealase vahel ilmneb, et M. Tõnusoo tahab Nmehe kaubikule teha ülevaatust ja A. Tealane teatab, et kaubiku ülevaatus maksab xxx eurot. T. Ni selgitustest saab järeldada, et ta tahtis tutvust kasutades olla kindel, et sõiduk läbib tehnoülevaatuse ja temaga ei hakata norima ning kohtu arvates näitab selline suhtumine seda, et lisaraha makstes pidi olema tehnoülevaatuse läbimine tagatud ja ei M. Tõnusoo ega A. Tealase kõnedest ilmne seda, et oleks olemas mingi võimalus, et sõiduk tehnoülevaatust ei läbi. Telefonikõnedest tuleb välja vaid hind, mis tuleb tehnoülevaatus läbimise eest maksta. Puutuvalt A. Jakovlevi süüdistusse, siis nähtub kogutud tõenditest, et A. Jakovlev esitas sõiduki xxx XXX registreerimise taotluse 05.06.2015 ja sõidukile omistati registreerimismärk xxx. Registreerimiseelsel tehnonõuetele vastavuse kontrollil tuvastati, et läbisõidu mõõdiku rike, mistõttu on läbisõit märkimata. Samal kuupäeval on esitatud sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli Xxx Xxx OÜ ning sõiduk osutus tehniliselt korras olevaks, s.t tehnoülevaataja ei näinud seda, et sõiduki läbisõidu mõõdik ei tööta, kuigi tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel tuleb . Kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest nähtuvalt helistab M. Tõnusoo samal päeval tuttavale ja tunneb huvi kui palju maksab xxx klassi Xxxe esiklaas, sest sõidki klaasil jookseb mõra alt läbi keskelt üles. Seejärel toimub telefonikõne A. Jakovleviga, kes ütleb, et ülevaatust ei ole ja pärast seda helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja pakub ülevaatuse tegemist, kuid küsib ka seda, kuidas mõjutab ülevaatust see, et läbisõitu ei saa märkida, kuna ekraan on pime. A. Tealase arvates ei ole see ülevaatusel takistuseks ja lepitakse kokku kokkusaamine xxx juures. Kohtuistungil selgitas M. Tõnusoo, et viis sealt A. Jakovlevi kindlustust tegema, A. Jakovlev aga, et sõitis M. Tõnusooga kuhugi. Kohtu arvates aga M. Tõnusoo väide kindlustuse tegemiseks kuhugi sõitmise kohta ja A. Jakovlevi väide selle kohta, et M. Tõnusoo teda kuhugi sõidutas, ei vasta kohtu arvates tõele. Kohtuistungil kuulatud kõnedest nähtub üheselt, et M. Tõnusoo helistas A. Tealasele, et miks ta neile auto võtmeid ei jätnud, neil on väljas külm. Seega jäid M. Tõnusoo ja A. Jakovlev xxx juurde ja kuhugi sõita ei saanud, sest A. Tealane võttis oma auto võtmed kaasa kui ülevaatusele läks. Seega saadigi kokku vaid selleks, saata A. Tealane autoga ülevaatusele ja A. Jakovlev andis A. Tealasele raha kaasa rohkem kui ülevaatuse tegemise hind oli. A. Jakovlev väitis, et tal ei olnud aega ülevaatusele minna, kuid telefonikõnedest nähtub, et ta tegi koos M. Tõnusooga samal ajal kaupluse juures aega parajaks ja ootas kuni ülevaatusele ära käiakse, s.t teades sõiduki vigadest ja saamaks ülevaatuse tehtud, tuli saata ülevaatust tegema A. Tealane, kuigi A. Jakovlevil oli endal piisavalt aega ülevaatusele minekuks. Seejuures pidi A. Jakovlev sõiduki tooma xxx juurde, et sõidukile teha ülevaatust xxx ning selleks, et sõita ülevaatuspunti xxx, pidi A. Jakovlev mööda sõitma mitmest ülevaatuspunktist, kus tal oleks olnud võimalik ülevaatust teha. Eelmärgitust teeb kohus järelduse, et A. Tealane kaasati erinevate isikute poolt tehnoülevaatust tegema selleks, et ülevaatuseks mittekõlbulik või kasutaja teadmata seisukorras sõiduk läbiks ülevaatuse tõrgeteta ning mõnel süüdistataval võis olla õigus selles, et kui ta ise oleks läinud

tehnoülevaatust tegema, poleks sõiduk ülevaatust tuvastatavate vigade tõttu läbinud. Seega sai sõiduk tehnoülevaatuse läbida vaid sel juhul, kui sõiduk viiakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ja seda teeb A. Tealane. Sellisel juhul, nagu nähtub ka kohtuistungil üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustest, anti tehnoülevaatuspunkti töötaja poolt teada, millised vead sõidukil on ja mida peab parandama, kuid kontrollkaardile kanti märge tehnilise korrasoleku kohta või mõned väheohtlikud rikked või puudused, mis ei takistanud ülevaatuse läbimist. Sellele, et sõidukid läbisid Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis tehnoülevaatuse igasuguses seisukorras viitab üheselt ka see, et sõidukeid toodi Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ka Valgast, Viljandist, Läänemaalt, Paidest, isegi Soomest ja üle kogu Tallinna linna ning Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ülevaatusele jõudmiseks sõitsid sõidukid mööda kümnetest teistest tehnoülevaatuspunktidest, läbides edasi-tagasi sõites sadu kilomeetreid. Kohtu arvates pidi selline aja ja kütusekulu ennast majanduslikult ära tasuma vaid siis, kui on kindel, et sõiduk läbib tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seejuures nähtub isikulistest tõendiallikatest, et mõnda sõidukit kontrolliti enne teises linnas asuvas tehnoülevaatuspunktis ja tuvastati, et sõiduk ei läbi tehnoülevaatust, misjärel toodi sõiduk ülevaatusele xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti, kus sõiduk läbis tehnoülevaatuse tõrgeteta. Süütegude toimepanemise ajal kehtinud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 p 2 kohaselt pidi sõiduki ülevaatuseks sõiduki omanik esitama ülevaatajale ka isikut tõendava dokumendi, mis eeldaks seda, et dokumendi esitaja andmed kantakse infosüsteemi kui sõiduki ülevaatusele esitaja andmed. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on A. Tealane esitanud Xxx Xxx OÜle esitanud ülevaatuseks kümneid sõidukeid, kuid mitte ühelgi juhul ei ole märkeid selle kohta, et A. Tealase andmeid oleks sisestatud kui ülevaatusele esitajat. Kõigil juhtudel on ülevaatusele esitajana märgitud kas sõiduki omanik või kasutaja, kelle andmed olid sõiduki registreerimistunnistusel ning osadel juhtudel on sinna kantud ka eelmise omaniku andmed, kuigi sõiduk oli juba R. Pi poolt võõrandatud järgmisele isikule. Seega ei vastanud kontrollkaartidele kantud andmed sõiduki ülevaatusele esitanud isiku kohta tegelikkusele ja mitte ühelgi korral ei esitanud kaardile märgitud isik sõidukit ülevaatusele. Kui kohtuistungil kuulatud telefonikõnedest ja ka isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtub, milliseid summasid nimetas A. Tealane ülevaatuse hinnaks, saab järeldada, et need summad ületasid Xxx Xxx OÜs kehtestatud hinnakirjas märgitud hindasid 5 kuni 30 euro võrra. Kuigi A. Tealane on väitnud, et ta sai teenuse osutamise eest tasu, tehes sõiduga kulutusi, siis nii mõnegi isikulise tõendiallika ütlusest tuleb välja, et tehnoülevaatuseks raha andjad või raha sõidukisse jätjad said aru, et A.Tealasele makstav tasu läheb jagamisele A. Tealase ja tehnoülevaataja vahel, kuid saadi ka aru sellest, et muidu sõiduk tehnoülevaatust ilmselt ei läbiks ning läbi A. Tealase tutvuste on see siiski teatud summa eest võimalik. Sellele viitavad üheselt R L kõned A. Tealasele kui ta tahab teha ülevaatust Xxx ja küsib, kas saab ainult paberitega ülevaatust teha, et A. Tealane öelgu vaid summa, kuid A. Tealane arvab, et ei saa, kuid lubab uurida. Seega saab järeldada, et põhimõtteliselt oli võimalik ülevaatust teha ka sõidukit ülevaatuspunkti toomata. Samuti tahab R. L ülevaatust E. B sõidukile Xxx Xxx Xxx xxx, kus R. L ütleb A.Tealasele, et tema tuttav ei uskunud, et enam nii ülevaatust teha saab, kuid A. Tealane väidab, et ametlikult ei ole nii lihtne, kuid CO paika saamiseks on ülevaatajal oma võlunupp ja gaasi järele andmiseks ei olegi vajadust. Lisaks selgitas A. Tealane, et ülevaataja pigistas kohe vooliku kokku ja tõmbas õiged näidud arvutisse. Sellest saab järeldada, et ka A. Tealane on kursis sellega, et heitgaasi suitsususe mõõturit ja piduriteste on võimalik manipuleerida ja näit saada normi piiridesse ja seda isegi siis, kui väljub nähtavalt suitsu ja on ilmselge, et heitgaasid on paigast ära. Varjatud jälgimisel on korduvalt tuvastatud, et A. Tealase poolt juhitud ja ülevaatuspunkti sisenenud sõiduki summutist on tulnud mustad suitsupilved, kuid heitgaasitestid on osutunud korrasolevateks isegi siis, kui sõiduk just heitgaasitesti tõttu ei oleks ülevaatust läbinud ja seetõttu toodi ülevaatusele Xxx Xxx OÜsse. R. L kõnest A. Tealasele nähtub ka seda, et ülevaatusele toodaval Xxxil lagunesid pidurid ära ja R. L küsib, et kas A. Tealane parandaks ära, kuid A. Tealane arvab, et R. L võiks hoopis pärast ülevaatust pidureid remontida, mis viitab sellele, et A. Tealane teab, et mittetöötavad pidurid ülevaatuse

läbimist ei sega, mis nähtus ka matkimisel kasutatud sõidukite ülevaatusest. Lisaks heitgaasi testile on kohtulikul arutamisel andnud ütlusi asjatundja, kelle ütluste kohaselt on Xxx Xxx OÜ kasutusel olnud piduritesti seadmel Maha tema teada võimalik testi tulemustega manipuleerida, jättes tulemuse üles, s.o sõidukiga sidumata ja vajadusel siduda teise sõidukiga. Sellise võimaluse olemasolu on kohtu arvates kinnitanud ka kohtulikul arutamisel kuulatud telefonikõned kui ka kriminaalmenetluse käigus läbi viidud matkimised. Matkimiseks leiti võimalikult halvas seisukorras sõiduk Xxx Xxx xxx, mille tehniline seisukord välistanuks tehnonõuetele kontrolli läbimise igal võimalikul juhul. Selleks tuvastati kõigepealt sõiduki vead, mis fikseeriti vaatlusprotokollis, seejärel toimetati sõiduk ostueelsesse kontrolli, kus vead said kinnitust ning 14.10.2015 sai matkija kokku A. Tealasega Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti juures ja kellele anti raha 70 eurot ja sõiduk, millega A.Tealane sõitis ülevaatuspunkti. Tehnoülevaatus toimus ajavahemikul kell 18.19 kuni 18.27, s.o 8 minuti jooksul ning ülevaatuse ajal tuleneb A. Tealase ja ülevaataja vestlusest, et numbrituli ja ääretuli ei põle. Sõidukisse sisse istudes pidi ülevaataja nägema, et põlevad ABS ja mootori veatuled, esituled on reguleerimata ja alt vaadates oleks näha olnud õlilekked, pukside rooste, lõtkud, lekked, tolmukummi defekt jne. Seejuures on varjatud jälgimisest näha, et tegelikkuses ei kontrollita ei tulesid, suunatulesid, ohtuspaketti ega muud ja piirdutakse vaid märkusega, et nähtavalt ei põle gabariit ja üks numbrituli. Samas nähtub kontrollkaardilt, et sõidukil rikkeid ei tuvastatud. Samas ei saanud piduritestil saadavad andmed vastata nõuetele, kuivõrd eelnevalt oli veendutud selles, et sõiduki pidurid ei tööta õigesti. Järgmine matkimine viidi läbi 05.11.2015 ja ülevaatusele esitati sõiduk xxx xxx. Ka see sõiduk valiti matkimiseks välja selline, milline ilmselgelt ei oleks tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Sõiduki vaatlusega enne tehnonõuetele kontrolli esitamist tuvastati sõiduki vead ning sõiduk esitati tehnonõuetele vastavuse kontrolliks ka ülevaatusele ning tuvastati 8 ohtlikku riket ja 1 eriti ohtlik rike. Sellele järgnevalt aga võeti ühendust A. Tealasega ja lepiti kokku kokkusaamine Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti juures. Matkija andis A. Tealasele 70 eurot ning A. Tealane sõitis ülevaatuspunkti sisse. Ülevaatusel pidurite kontrolli ajal tuvastab tehnoülevaataja, et sõidukil pidureid ei ole ja töötab ainult käsipidur ning küsib A. Tealaselt, kuidas ta sellega üldse sõidab. Ülevaatus kestis kella kella 18.47st kuni 18.57ni, s.o 10 minutit. Tehnoülevaatuse tulemusel on tehnoülevaataja jõudnud järeldusele, et sõiduk on tehniliselt korras ning leiti kaks väheolulist riket: lähitulelatern on reguleerimata ja heitgaasisüsteemi kinnitus on halvenenud. Pärast sõiduki tehnoülevaatust toimetati sõiduk ostueelsesse kontrolli, mille käigus tuvastati, et pidurid ei võta, ratta laaxxxites lõtk, tagurdamise tuled ei tööta, piduri torud roostes, pidur kinni, mootor õline, amordi tahmakatted puruks, summuti plekk lahti, tagasilla puksid läbi. Samas tehnoülevaatust läbi viinud tehnoülevaataja ei näinud ühtegi viga, mis olid fikseeritud enne ülevaatust ja pärast ülevaatust. 19.04.2016 viidi läbi kolmas matkimine kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitati sõiduk xxx Xxx xxx. Enne matkimist teostati sõiduki vaatlus ning tuvastati sõidukil esinevad rikked ja puudused, milleks oli kere rooste, tagastange puudumine, katkised šarniirid, auk küljekarbis, kriimustus esiklaasil juhi vaateväljas, katkised stabilisaatori liigendid, signaali puudumine, keskmise istme peatoe puudumine jne. Tehnoülevaatusel tuvastati lisaks eelnevale veel see, et heitgaasid ei vasta nõuetele ja parema tule tuhmumine. 19.04.2016 tehnonõuetele vastavuse kontrolli kaardilt, mis on koostatud Xxx Xxx OÜs nähtub aga, et sõiduk on tehniliselt korras. Viis päeva hiljem esitati sõiduk uuesti tehnoülevaatusele teises ülevaatuspunktis ja sõidukil tuvastati 7 väheohtlikku puudust ja 12 ohtlikku puudust ning sõiduk ei oleks saanud tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida. Jälitustoimingust nähtuvalt anti matkijale sularaha 85 eurot ja sõiduk ning matkija võttis ühendust A. Tealasega, misjärel kohtutakse Xxx Sevices OÜ tehnoülevaatuspunkti juures, kus A. Tealane küsib ülevaatuse tegemise eest xxx eurot. Tehnoülevaatuspunktis tehnoülevaataja märgib, et auto ei tööta, pidureid on natuke, misjärel teostab kontrolli edasi. Kokku kestab tehnoülevaatus kella 14.26st kuni 14.40ni ning A.Tealane küsib matkijalt 5 eurot juurde ja märgib, et sõiduki mootor töötab halvasti. Hilisemalt peeti tehnoülevaataja pärast tanklas käimist ja sigarettide ostmist kinni ning temalt võeti ära matkijale antud rahast 10 eurot ja tanklast matkijale antud rahast 5 eurot, A. Tealaselt võeti ära kaks 5141

eurost ja kolm 10-eurost kupüüri, mille ta sai matkijalt ja Xxx Xxx OÜ kassast leiti kolm matkijalt saadud 10-eurost kupüüri. Seega anti matkijalt saadud rahast 85 eurot Xxx Xxx OÜ kassasse 30 eurot, A. Tealane võttis endale 40 eurot ja A. M jättis endale 15 eurot, millest 5eurose eest ostis kaks pakki sigarette. Ülalmärgitud matkimised on läbi viidud erineval ajal ning kohtueelsele menetlejale ega matkijale ei olnud teada, kes tehnoülevaatuspunkti töötajatest parasjagu vahetuses tööl on, s.t matkitavaks tehnoülevaatuspunktis töötajaks oli töötaja, kes parajasti vahetuses oli. Kuigi varasematest telefonikõnedest nähtub, et A. Tealane oleks eelistanud A. Mit, kelle juurde enda tuttavat ülevaatusele saata, nähtub jälitusprotokollidest, et n.n teenuse osutamise korras viis A. Tealane sõidukeid Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti mitte selle järgi, kes on parasjagu vahetuses, vaid selle järgi, kuidas tema enda aeg ja ka tööaeg võimaldab, s.t tema jaoks ei olnud vahet, kelle juurde sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli viia, tähtis oli kokku leppida hinnas, mis tuleb maksta ja mõnele paremale tuttavale või tuttava lähedasele tegi ta ka hinnaalandust. Küll nähtub jälitusprotokollidest, et vahepeal on hind tõusnud 10 euro võrra. Kohus leiab, et kolme kuriteo matkimisega on üheselt tuvastatud, et kolmel korral võttis Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti tehnoülevaataja altkäemaksu vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, tunnistades sõiduki kehtestatud nõuetele vastavaks ning sõiduki kontrollkaardile ebaõigeid andmeid sisestades võltsis dokumenti. Kuigi läbi on viidud vaid kolm matkimist, on kohus ülalpool viidanud pealt kuulatud telefonikõnedele ja varjatud jälgimistele, millest nähtub, et ülevaatuspunkti ukse ette toimetab sõidukeid eranditult A. Tealane, kes ka ülevaatuspunkti sisse sõidab, kuigi tihti on sõiduki valdaja või kasutaja ise kaasas või isegi toob A. Tealase kohale, kuid ise tehnoülevaatuspunkti sisse ei sõida ja väljub sõidukist enne ülevaatuspunkti sisse sõitmist. Tehnoülevaatuspunkti sõidab sisse kas A. Tealane või mõnikord tehnoülevaataja, kuid A. Tealane siseneb alati ka ise tehnoülevaatuspunkti. Seejuures viiakse sõidukid ülevaatusele eelnevalt kokkulepitud tasu eest, kusjuures osad sõiduki omanikud või kasutajad on mures sõiduki tehnilise olukorra pärast ja kardavad, et nad ise ei saa sõidukiga tehnonülevaatuselt läbi ja soovivad, et seda teeks kas M. Tõnusoo või A. Tealane. Samas J. Ž ei ole mures sõidukite seisukorra pärast ja ütleb ka telefoni teel A. Tealasele, et tegemist on romuga, kuid ütleb ka, et ülevaatust on vaja. Seega kõik n.ö hädalised on teadlikud, et teatud summa eest saab A. Tealane ülevaatuse tehtud. Seega saab järeldada, et üldjuhul on A. Tealase kaudu ülevaatusele esitatud sõidukitel puudused või on sõiduki kasutajal kahtlused puuduste esinemise kohta, mis takistavad ülevaatuse läbimist, kuid A. Tealase ja A. Mi telefonikõnedest nähtub ka seda, et A. M peab saadavaid summasid liiga väikesteks ja A. Tealane ei ole rahul sellega, miks ta peab korras sõiduki toomise eest nii palju peale maksma. Seega ei ole tegemist mitte sellega, et A. Tealane teeb konkreetsesse ülevaatuspunkti sõidukeid tuues ülevaatuspunktile kassat, s.o käivet nagu märkis A. Tealane ise, vaid iga sõidukiga, ka juhul, kui see oli tehniliselt suhteliselt korras ja väheoluliste vigadega, maksis ta ka ülevaatajale lisatasu. A. M on soovinud suuremat tasu kui ülevaatusele toodud sõiduk on niivõrd halvas seisukorras, sest sellist läbi lastes võib ta töö kaotada. Kui võrrelda telefonikõnesid sõiduki A. Tealasele üleandmise aja ja koha kohta varjatud jälgimisega saadud informatsiooniga, saab järeldada, et A. Tealane võis sõiduki seisukorrast mingil määral aimu saada siis, kui ta sellega sõiduki üleandmise kohast ise ülevaatuspunkti sõitis või kui sai mingit informatsiooni sõiduki üleandjalt. Juhul, kui ta sai sõiduki kätte ülevaatuspunkti ees, siis sai ta sellega sõita mõnikümmend meetrit ja tal ei olnud aimugi mis seisus sõiduk tegelikkuses on. Samas oli ta igal juhul kindel selles, et sõiduk läbib tehnoülevaatuse ja selles olid kindlad ka kõik need, kes talle sõiduki ülevaatuse läbimiseks andsid. Selline kindlus sai tal tekkida vaid juhul, kui ta loovutab osa saadud rahast tehnoülevaatajale. Sellise süsteemse tehnoülevaatajatele lisatasu maksmisega kindlustas A. Tealane sissetuleku nii endale, kui ka hoidis tehnoülevaatajate huvi saada A. Tealaselt lisasissetulekut ka edaspidi kui A. Tealane toob neile erinevas tehnilises seisundis sõidukeid ülevaatusele, millega andsid tehnoülevaatajad üheselt märku sellest, et nad on A. Tealaselt lisatasu saamisest huvitatud. See aga andis A. Tealasele kindlustunde, et ta saab jätkuvalt tuua ülevaatusele sõidukeid, mis ei ole tehniliselt korras, kuid tehnoülevaatajale lisatasu maksmine tagab tehnoülevaatuse läbimise ja ka nõudluse

tema n.ö teenuse järele, mis tagab ka tema enda sissetuleku. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõendid, s.o isikuliste tõendiallikate ütlused, s.h isikute ütlused, kelle osas on kohtulahendid jõustunud, dokumentaalsed tõendid, telefonikõnedest tulenevad andmed sõidukite seisukorra kohta, asjatundja ütlused, sõidukite vaatlused pärast tehnoülevaatust ja tunnistajate esitatud tõendid videote, fotode ja kirjade näol moodustavad oma paljususes eraldi kaudsete tõendite kogumi, mis annavad informatsiooni süüteokoosseisu väliste asjaolude kohta, mis võimaldavad teha järeldusi süüteo toimepanemisega seotud muude asjaolude ja süüteokoosseisu teatud tunnuste esinemise kohta, mis kogumis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuritegude asjaolude kohta. Kohtu arvates võimaldavad need tõendid teha järeldusi süüdistatavate süülise käitumise kohta ning tõendite kogum A. Tealase süsteemse käitumise kohta seostab A. Tealase süülist käitumist teiste süüdistatavate süülise käitumisega, kellest osade suhtes on ka juba jõustunud kohtulahendid. Kohtu arvates iseloomustab süüdistatavate käitumist ajaiselt piiritletud ajavahemikus korduv käitumismuster, sarnane süütegude toimepanemise viis, sarnased teo toimepanemise tehiolud ja sama rünne sama õigushüve vastu ning süütegude toimepanemisse on kaasatud süüdistatavate endiga seotud sama isikute ring, mille keskseks isikuks on Andrus Tealane, kelle kaudu toibub suhtlus süüdistatavate vahel. Seega langevad kriminaalasjas süüdistuses märgitud kuritegude toimepanemise asjaolud äratuntavalt kokku ja need moodustavad teiste kogutud ja uuritud tõenditega kogumi, millest saab teha usaldusväärse järelduse kuriteogude toimepanemise ja kuriteod toime pannud isikute kohta. Puutuvalt kaitsjate esitatud tõenditesse sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimisse pärast süüdistuses märgitud ajavahemikku, mis kaitsjate arvates peaks tõendama, et vaidlusalused sõidukid olid tehniliselt korras ka hiljem, seega ka süüks arvatud süütegude ajal, leiab kohus, et asjaolu, et sõidukid on hiljem läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kas veatult või väheste vigadega, ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Samuti nähtub kaitsjate esitatud sõidukite taustakontrolli andmetest, et mõne sõiduki osas on tehnokontrollis kas eelmisel aastal või juba mitu aastat varem enne xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis läbitud ülevaatust veana märgitud kere korrosiooni, s.t sõidukid olid juba eelnevalt roostetanud, mistõttu Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis olid nad veel halvemas seisundis, kuivõrd sõidukid roostetavad edasi ning mida aasta edasi, seda hullemaks see rooste läheb. Nii mõnigi sõiduk läks pärast Xxx xxx OÜ tehnoülevaatuspunktis ülevaatust mõne aja pärast lammutamisele, sest nende remont ei olnud enam majanduslikult otstarbekas. Samamoodi ei ole kohtule esitatud sõidukite fotodest võimalik teha järeldusi sõidukite tehnilise seisukorra kohta. Uduse pildi pealt saab näha välimust, kuid ei saa teha järeldusi veermiku, mootori, pidurite ega ka muu kohta, mida ülevaatusel kontrollitakse. Kohtuistungil üle kuulatud süüdistatavad, kelle suhtes on tehtud kohtulahendid, samuti tunnistajad on selgitanud, et pärast menetlusesemeks olevaid süütegusid on nad ise viinud sõidukeid tehnoülevaatusele ning remonti, s.t nad on loobunud A. Tealase teenetest ja asunud ise sõidukeid remontima, et sõiduk läbiks tehnoülevaatuse A. Tealasele lisaraha maksmata. Mis puudutab matkimiseks kasutatud sõidukit xxx Xxx xxx, siis nähtub kaitsja esitatud tõenditest, et sõiduk on osalenud liikluses kuni 2020. aastani ja läbinud vahelduva eduga tehnoülevaatusi. Kohus järeldab sellest, et sõiduki omanik on pärast vaidlusalust matkitud tehnoülevaatust sõiduki ära remontinud ning sõiduki vaatlusel tuvastatud vead on hea tahtmise juures kõrvaldatavad osade vahetamise ja remondiga kui see on majanduslikult otstarbekas. Asjaolu, et sõiduk on hiljem liikluses osalenud ei ole süüdistatava süüd välistavaks asjaoluks. Tähtis on sõiduki seisukord ajal, mil ta esitati tehnonõuetele vastavuse kontrolli Xxx Xxx OÜ tehnoülevaatuspunkti ja millele eelnevalt tuvastati, et sõiduk tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbida ei saa ja nõuetekohase kontrolli korral ei oleks sõidukit liiklusesse lubatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Marti Stein pani ajavahemikul 21.05.2015 kuni 15.05.2016 süüdistuses märgitud kuupäevadel toime Andrus Tealaselt 15 korral altkäemaksu võtmise mitte vähem kui 10 eurot korraga ja vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis Andrus Tealase poolt tehnoülevaatusele toodud sõidukid vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus

ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukitele ebaõigete andmetega kontrollkaardid ja tegi sõidukite registreerimistunnistustele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga, misjärel edastas ebaõigete andmetega kontrollkaardid Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilist ülevaatust Andrus Tealasele. Taolise käitumisega rikkus Marti Stein ametiisikuna Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikkus Marti Stein Xxx Xxx OÜ ja Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas kehtestatud korda ja hinnakirjas nimetatud tasu piirmäära. Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Marti Steinile süüks arvatud teod on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise, olles tööle asudes tutvunud tema tööd reguleerivate ametijuhendi, eeskirjade, kvaliteedinõuete, kordade ja metoodikatega, ja oli teadmises, et see ka saabub. Arvestades neid teadmisi, oli ta teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav. Kohus leiab, et tehnoülevaatajana kui ametiisikuna Andres Tealaselt altkäemaksu võttes lõi Marti Stein ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast Marti Stein altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu võtmise eesmärgiks nii tasu saamine tehtava ametialasae teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Marti Stein jättis ametiseisundit kasutades ja altkäemaksu andja huvides sõidukitel tuvastatud tehnoseisundile ettenähtud korras teadlikult reageerimata ja tuvastatud vead fikseerimata, lubades tehnoülevaatusesse toodud sõidukid liiklusesse, eirates mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli tingimustes ja korras sätestatud nõudeid ja kandis sõidukite kontrollkaartidele andmeid sõidkite tehnilise korrasoleku kohta, millised andmed tõele ei vastanud ja edastas ebaõigete andmetega kaardid Maanteeametile, luues Maanteeametile mulje tehniliselt mittekorras olevate sõidukite tehinilisest korrasolekust. Seejuures oli Marti Steini ja Andres Tealase vaheline ekvivalentsussuhe pikaajaline ja selle säilimisest olid huvitatud nii Marti Stein kui Andres Tealane, samuti sõidukite omanikud ja valdajad. Seega pani Marti Stein ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise, võttes Andres Tealaselt altkäemaksu, s.t vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud kuriteod. Samuti asub kohus seisukohale, et Andrus Niinberg pani ajavahemikul 21.09.2015 kuni 07.10.2015 süüdistuses märgitud kuupäevadel toime Andrus Tealaselt 4 korral altkäemaksu võtmise mitte vähem kui 10 eurot korraga ja vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis Andrus Tealase poolt tehnoülevaatusele toodud sõidukid vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lg-s 5, § 8 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks,

koostades sõidukitele ebaõigete andmetega kontrollkaardid ja tegi sõidukite registreerimistunnistustele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga, misjärel edastas ebaõigete andmetega kontrollkaardid Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilist ülevaatust Andrus Tealasele. Taolise käitumisega rikkus Andrus Niinberg ametiisikuna Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nE avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikuti Xxx Xxx OÜ ja Eesti Vabariik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas kehtestatud korda ja hinnakirjas nimetatud tasu piirmäära. Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Andrus Niinbergile süüks arvatud teod on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise, olles tööle asudes tutvunud tema tööd reguleerivate ametijuhendi, eeskirjade, kvaliteedinõuete, kordade ja metoodikatega, ja oli teadmises, et see ka saabub. Arvestades neid teadmisi, oli ta teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav. Kohus leiab, et tehnoülevaatajana kui ametiisikuna Andres Tealaselt altkäemaksu võttes lõi Andrus Niinberg ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast Andrus Niinberg altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu võtmise eesmärgiks nii tasu saamine tehtava ametialase teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Andrus Niinberg jättis ametiseisundit kasutades ja altkäemaksu andja huvides sõidukitel tuvastatud tehnoseisundile ettenähtud korras teadlikult reageerimata ja tuvastatud vead fikseerimata, lubades tehnoülevaatusesse toodud sõidukid liiklusesse, eirates mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli tingimustes ja korras sätestatud nõudeid ja kandis sõidukite kontrollkaartidele andmeid sõidkite tehnilise korrasoleku kohta, millised andmed tõele ei vastanud ja edastas ebaõigete andmetega kaardid Maanteeametile, luues Maanteeametile mulje tehniliselt mittekorras olevate sõidukite tehinilisest korrasolekust. Seejuures oli Andrus Niinbergi ja Andres Tealase vaheline ekvivalentsussuhe korduv ja selle säilimisest olid huvitatud nii Andrus Niinberg kui Andres Tealane, samuti sõidukite omanikud ja valdajad. Seega pani Andrus Niinberg ametiisikuna toime korduva altkäemaksu võtmise, võttes Andres Tealaselt altkäemaksu, s.t vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ja ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, s.o KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ettenähtud kuriteod. Samuti asub kohus seisukohale, et Andrus Tealane on ajavahemikul 28.04.2015 kuni 19.04.2016 süüdistuses märgitud kuupäevadel 39 korral toime pannud altkäemaksu vahendamise tehnoülevaatajale vähemalt 10 eurot korraga, kuivõrd A. Tealane lõi sõiduki omanikest või valdajatest altkäemaksu andjate ülesandel soodusolukorra altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks ning saavutas ka kokkuleppe altkäemaksu andmise ja võtmise kohta andja ja võtja vahel, milline kokkulepe oli eksisteerinud juba pikemat aega. Seega pani Andrus Tealane toime altkäemaksu vahendamise, s.o KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuriteo. Ajavahemikul 16.05.2015 kuni 07.10.2015 süüdistuses märgitud kuupäevadel 4 korral andis Andrus Tealane tehnoülevaatajatele kui ametiisikutele aga altkäemaksu luues ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on

vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu andmise eesmärgiks nii tasu tehtava ametialase teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Andres Tealase ja tehnoülevaatajate vaheline ekvivalentsussuhe oli pikaajaline ja selle säilimisest olid huvitatud mõlemad pooled. Seega pani Andrus Tealane toime altkäemaksu andmise tehnoülevaatajale vähemalt 10 eurot korraga, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Andrus Tealasele süüks arvatud teod on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja oli teadmises, et see ka saabub, kuivõrd vastavalt oma ettekujutusele teost oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Samuti on kohus seisukohal, et Mart Tõnusoo on ajavahemikul 16.05.2015 kuni 02.10.2016 süüdistuses märgitud kuupäevadel 8 korral toime pannud altkäemaksu andmise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo, kuivõrd ülevaatuse tegemise eest rahalisi vahendeid edastades tehnoülevaatajatele kui ametiisikutele lõi Mart Tõnusoo ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu andmise eesmärgiks nii tasu tehtava ametialase teo eest kui ka tulevikus tehtavate samalaadsete tegude eest, kuivõrd Mart Tõnusoo ja vahendaja kaudu tehnoülevaatajate vaheline ekvivalentsussuhe oli pikaajaline ja selle säilimisest olid huvitatud mõlemad pooled. Lisaks on Mart Tõnusoo ajavahemikul 03.06.2015 kuni 02.09.2015 kahel korral altkäemaksu vahendamise tehnoülevaatajale, pannes toime KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuriteo, kuivõrd Mart Tõnusoo lõi sõiduki omanikest või valdajatest altkäemaksu andjate ülesandel soodusolukorra altkäemaksu andmiseks ja võtmiseks ning saavutas ka kokkuleppe altkäemaksu andmise ja võtmise kohta andja ja võtja vahel, milline kokkulepe oli eksisteerinud pikemat aega. Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Mart Tõnusoole süüks arvatud teod on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegusid toime pannes eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja oli teadmises, et see ka saabub, kuivõrd vastavalt oma ettekujutusele teost oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Samuti on kohus seisukohal, et Aleksei Jakovlev on 05.06.2015 toime pannud altkäemaksu andmise, s.o KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo, kuivõrd ülevaatuse tegemise eest rahalisi vahendeid vahendaja kaudu edastades tehnoülevaatajatele kui ametiisikutele lõi Aleksei Jakovlev ekvivalentsussuhte, mille raames oli tehnoülevaatajast ametiisik altkäemaksu andjaga ühel meelel selles, et antav tasu on vastuteene tehtud ametialase teo eest. Käesoleval juhul oli altkäemaksu andmise eesmärgiks tasu tehtava ametialase teo eest, kuivõrd süüdistatavat süüdiststkse vaid ühe süüteo toimepanemises. Subjektiivse külje osas asub kohus seisukohale, et Aleksei Jakovlevile süüks arvatud tegu on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis tegu toime pannes eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja oli teadmises, et see ka saabub, kuivõrd vastavalt oma ettekujutusele teost oli süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus.

JÄLITUSTOIMINGUTEGA

KONTROLL

SAADUD

TÕENDITE

SEADUSLIKKUSE

Süüdistatava Marti Stein kaitsja Janar Urres taotles oma kaitseaktis, et kohus kohtrolliks sideettevõtjalt andmete kogumise seaduslikkust, pöörates tähelepanu Euroopa Kohtu asjas C746/18 kohtuJsti ettepanekule ning tulevasele kohtulahendile kui viimane on kontrolli teostamise ajaks saabunud ning samti taotles kaitsja, et kohus kontrolliks kriminaalasjas teostatud jälitustegevuse seaduslikkust. Muuhulgas palus kaitsja kohtul kontrolli teióstamisel

tähelepanu pöörata sellele, kas jälituslubade taotlusi , määrusi on põhjendatud, tuginedes kogutud sideandmetele ning kas jälituslubade loa andmine prokuröri poolt on seaduspärane. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalasja lahendav kohus õigustatud ja kohustatud kontrollima, kas prokuratuuri määratud jälitustoiminguga tõendi saamisel on järgitud seaduse nõudeid, s.h jälitustoimingu lubatavuse eeldusi. Seejuures peab kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates poole taotlusel kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti seaduse nõudeid ja tuvastama kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused täidetud. Seejuures lasub kohtu kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul ning kas taotlused on piisavalt põhjendatud. Kohtule esitati tuvumiseks jälitustoimikud 8 köites, millest jälitustoiminguid puudutavad esimesed 5. Toimikutest nähtuvalt on esimesed load andmete saamiseks antud alates 09.04.2015 ning menetlustoimingute läbiviimiseks on antud eeluurimiskohtuniku poolt viimane luba tähtajaga kuni 30.05.2016. Selleks ajaks oli aga jälitustoimingute läbiviimine lõppenud. Toimikutest ilmneb, et toimingute läbiviimiseks anti esialgselt lubasid teiste kuritegude ja nende toimepanijate ringi tuvastamiseks, millistes on kohtulahendid jõustunud ning alles toimingute tegemise ajal tekkis käesolevas kriminaalasjas menetlusesmeks olevate kuritegude toimepanemise kahtlus. Seetõttu ei hakka kohus kontrollima jälitustoiminguid, mis puudutavad kuritegusid, millistes on jõustunud kohtulahendid. Seetõttu kontrollis kohus prokuratuuri ja kohtu lubasid alates aprillist 2015, tehes seda valikuliselt vastavalt toimingutele allutatud ja käesoleva kriminaalasjaga puutumuses olevatele isikutele. Toimikutest nähtuvalt on prokuratuur andnud esimese loa KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toiminguteks M. Tõnusoo. A. Jakovlevi ja A. Tealase suhtes 2015. aasta aprillis. Sellele järgnevalt on esitatud taotlus KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toiminguteks M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi ja teiste isikute suhtes ning Harju Maakohtu määrusega on samal päeval luba antud. KrMS § 1265 lg 1 sätestatud menetlustoimingute loa lõppemisel on prokuratuur andnud uue loa M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi ja teiste isikute suhtes. Seejärel on antud prokuratuuri luba KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toiminguteks Tallinnas Xxx xxx xxx asuva tehnoülevaatuspunkti varjatud jälgimiseks ning prokuratuur on andnud uue loa KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toiminguteks M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi ja teiste isikute suhtes. Seejärel on esitatud taotlus KrMS § 1267 lg 1 sätestatud jälitustoimingute pikendamiseks M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi ning teiste isikute suhtes ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik on andnud loa kaks päeva hiljem. Seejärel on antud uus prokuratuuri luba KrMS § 1265 lg 1 toiminguks Tallinnas Xxx xxx xxx asuva tehnoülevaatuspunkti varjatud jälgimiseks ja samal päeval on prokuratuur taotlenud kohtult KrMS § 1268 lg 1 sätestatud toimingu tegemiseks M. Tõnusoo ja A. Tealase suhtes, kusjuures menetlusse kaasatud isik on menetlustoimingus osalemiseks oma nõusoleku andnud ning järgmisel päeval on Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik toiminguks loa andnud. Seejärel on prokuratuur esitanud taotluse KrMS § 1264 lg 5 sätestatud toiminguks Xxx Xxx OÜ ülevaatuspunktis läbiviimiseks ning samal päeval on Harju Maakohtu kohtunik sellekohase loa andnud. KrMS § 1268 lg 1 toimingu läbiviimiseks on menetlustoimingus osalemise kohta nõusoleku andnud isikule üle antud rahatähed, sõiduk, sõiduki registreerimistunnistus ja sõiduki võtmed ning samal päeval on isik tagastanud politseile osa üleantud rahast, sõiduki, registreerimistunnistuse ja sõiduki võtmed. Järgnevalt on prokuratuur pikendanud KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute luba M. Tõnusoo, A. Jakovlevi, A. Tealase jt isikute suhtes ning on taotlenud KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toimingute läbiviimise tähtaega M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi jt suhtes. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku järgmisel päeval antud loaga on tähtaega pikendatud. Sellele järgnevalt on prokuratuur taotlenud maakohtult luba KrMS § 1268 lg 1 sätestatud toimingu läbiviimiseks M. Tõnusoo ja A. Tealase suhtes ja Harju Maakohtu kohtunik on järgmisel päeval vastava loa andnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on toimingusse kaasatud isik saanud politseilt sularaha, sõiduki, sõiduki registreerimistunnistuse ja võtmed ning hiljem samal päeval on

tagastanud politseile osa saadud rahast, sõiduki, regitreerimistunnistuse ja võtmed. Enne seda on prokuratuur andnud loa pikendada KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute tähtaega Tallinnas Xxx xxx xxx asuva tehnoülevaatuspunkti varjatud jälgimiseks. Järgnevalt on prokuratuur pikendanud KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute tähtaega M. Tõnusoo, A. Jakovlevi, A. Tealase jt isikute suhtes. Samaaegselt on prokuratuur esitanud maakohtule taotluse KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toimingute läbiviimiseks M. Tõnusoo, A. Tealase, A. Jakovlevi jt suhtes ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik on vastava loa andnud järgmisel päeval. Järgnevalt on prokuratuur esitanud taotluse KrMS § 1267 lg 1 sätestatud toimingute läbiviimiseks A. Tealase suhtes ning Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik on 3 päeva hiljem vastava loa andnud. Samaaegselt on prokuratuur pikendanud KrMS § 1265 lg 1 sätestatud toimingute tegemise tähtaega A. Tealase suhtes nii varavastaste kuritegude kui ka tehnoülevaatusega seotud kuritegude osas koos M. Tõnusooga. Pärast seda on prokuratuur esitanud taotluse maakohtule saamaks luba KrMS § 1268 lg 1 sätestatud toimingu tegemiseks A. Tealase ja teiste isikute suhtes ning samal päeval on Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik vastava loa andnud. Toimkust nähtuvalt on toimingusse kaasatud isik politseilt vastu võtnud sularaha, sõiduki, sõiduki registreerimistunnistuse ja võtme ning samal päeval hiljem on tagastanud politseile osa saadud rahast, sõiduki, sõiduki registreerimistunnistuse ja võtme. Kohtuistungil esitatud salvestiste aegadest ning jälitustoimikus olevatest taotlustest ja lubadest saab järeldada, et jälitustoimingud on läbi viidud ette antud aja piires ja pädeva loa andja loa alusel. KrMS § 1262 lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad nii süüdistatavate suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus, so KarS § 202 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, hilisemad kahtlustused KarS § 199, 202, 212, 255, 256 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning käesolevas kriminaalasjas tõusetunud kahtlustused KarS § 296 ja § 298 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud loast tuleneva ajavahemiku väliselt. Viimane jälitustoiming viidi läbi aga enne eeluurimiskohtuniku poolt antu loa esimese tähtaja lõppu ning edasist loa tähtaega ei realiseeritud. Tõendite kogumise järgselt on nii jälitustoimingutele allutatud isikutele esitatud süüdistuses KarS § 296 ja § 298 ettenähtud kuritegude toimepanemises, millised kuriteokoosseisud samuti kuuluvad eelmärgitud ammendavasse loetellu, milliste kuritegude esinemisel võib jälitustoiminguid teha. KrMS § 1261 lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Jälitustoiminguteks loa taotlemisel on prokuratuur ja eeluurimiskohtunik oma lubade andmisel määrustes asunud seisukohale, et isikutele süüks arvatavate kuritegude toimepanemist iseloomustab kõrge konspiratiivsuse tase. Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt olid süüdistatavad telefonikõnedes suhteliselt lahtise tekstiga, kuid otseselt kuritegudega seotud isikute nimesid ei nimetanud ja tehnoülevaatajatega ei suhelnud, v.a A. Tealane A. Miga. Küll suhtlesid A. Tealase ja M. Tõnusooga n.ö tellijad, mistõttu ei olnud kunagi võimalik ette teada milline kuritegu ja millal ning kelle osavõtul toime pannakse, kuivõrd telefoni teel kokkuleppimise aeg oli lühike, mistõttu tuli üheaegselt teha erinevaid jälitustoiminguid, et süüdistatavate telefonikõnede järgselt leida seos teo toimepanemisega ajalises raamis ja tuvastada isikute ring. Pelgalt jälitustoimingute tulemusel sai kindlaks teha vaid osa isikute ringist, mille järel oli võimalik teiste tõenditega, valdavalt dokumentaalsete tõenditega jälitustoimingutega saadud informatsiooni seostada konkreetse teoga ja teha mingeid järeldusi. Seejuures ainult dokumentaalsete tõendite alusel ei oleks olnud võimalik kuritegude toimepanemist tõendada, kuivõrd ainult dokumente vaadates ühtegi süütegu tuvastada ei oleks olnud võimalik, sest tehnoülevaatusel kasutati seadmeid, milliste testidega oli võimalik manipuleerida ja kanda sobivad tulemused konkreetse sõiduki kaardile. Ainult jälitustoimingute abil oli võimalik tuvastada, et dokumentide sisu ei vasta tõele ega kajasta tegelikke andmeid. Seejuures ei ole

senini õnnestunud tuvastada sõidukite tegelikke andmeid, kuivõrd neid oli võimalik asendada sobivatega ja ebasovivad kustutada. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, siis põhilisteks tõenditeks ongi jälitustoimingute tulemusena talletatud teave, millega sobituvad osad dokumentaalsed tõendid, asjatundja selgitused, tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlused ning osade süüdistatavate ütlused. Seega on tegemist süütegudega, mille toimepanemise täpseid asjaolusid teavad vaid süüteo toimepanijad ise ning kriminaalmenetluses on tuvastatud vaid see osa, mida oli võimalik tuvastada jälitustoimingutega, kõrvutades jälitustoimingutega saadud teavet muude tõenditega. Seega ei olnud tõendamiseseme asjaolusid võimalik tuvastada ega fikseerida teiste tõendikogumisviisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesoleval ajal tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei olnud võimalik ja ka jälitustoimingutega oli nende kogumine oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna korruptsioonikuriteo kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega oli käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate käitumise konspiratiivsuse ja isikute suletud ringi tõttu võimatu, kuivõrd tehnoülevaatajatega suhtles vaid üks süüdistatav. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri lubasid muude, kuid eeluurimiskohtuniku luba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui ka vältimatu. Kui kriminaalmenetluse alustamisel oli tekkinud kahtlus mitme süüdistatava suhtes varavastaste kuritegude toimepanemisel, siis menetluse edenedes kuritegudes osalenud isikute ring ja erinevate süütegude arv ja liik laienes kordades, mis tingis mitme kriminaalasja eraldi menetlusse eraldmise, sest kriminaalasja maht muutus selliseks, et ühes menetluses ei olnud võimalik kriminaalasju arutada. Kaitsja on palunud kohtul kontrollida ka sideettevõtjalt andmete kogumise seaduslikkust, viidates Euroopa Kohtu eeldatavale otsusele C-746/18 kui kriminaalasja lahendamise ajaks on otsus tehtud. Nimetatud otsuse kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 25 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpselt järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgas ja liigist. Samuti tõlgendada direktiivi nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmete juurdepääsu luba. Kuivõrd nimetatud otsus ei anna tõlgendamisruumi ning võttes arvesse, et Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse kohaldada liidu õigust (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata sellest, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees), tuleks käesolevas kriminaalasjas prokuröri lubade alusel sideettevõtjatelt saadud andmed seda otsust täht-täheliselt tõlgendades tõendikogumist välja jätta. Riigikohus on eelviidatud otsuse kohta selgitanud, et KrMS § 63 lg 2 kohaselt piirab kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamist tõendi saamine kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel. Vaatamata KrMS § 63 lg 2 sõnastusele pole seadusandja tahe lõpuni selge, tegemaks järeldust, et seda enam peaks põhiõiguse rikkumine välistama sel viisil saadu kasutamise

tõendamiseseme asjaolude puhul, s.o süüküsimuses, kuivõrd tõendite kogumise üldtingimused, sh keeld koguda tõendeid vägivalda kasutades või inimväärikust alandavalt, sisalduvad KrMS § 64 lg-s 1. Seetõttu on põhjendatud jääda praktika juurde, mille kohaselt lähtutakse rikkumise olulisusest. Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust. Sõltuvalt asjaoludest võib tõendi kogumine olla õigusvastane ka väljapoole süüteomenetluse reeglistikku jääva normi rikkumise tõttu. Olukorras, kus ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 tuleb jätta kohaldamata, ei saa tõendite kogumise õiguspärasuse üle otsustades tugineda sellele, et formaalselt koguti tõendeid nendes normides sätestatu järgi. Öeldu tähendab, et PS §-ga 26 kaitstava eraelu puutumatuse riiveks, mis kaasnes sideandmete säilitamisega ja loa andmisega nende andmete kasutamiseks, ei olnud õiguslikku alust. Erinevalt jälitustoimingutest (KrMS § 1261 lg 4) pole seadusandja muude tõendite kogumise reeglite rikkumist sidunud sõnaselgelt tõendi kasutamise absoluutse keeluga. Seetõttu ei saa pidada õigeks kohaldada analoogia korras sideandmete nõudmisele jälitustoimingute kohta käivat. Sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumised ei välista seega nende tõendite kasutamist kriminaalmenetluses. Tõendi saab lugeda üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Menetlusõiguse tahtlik rikkumine tõendi kogumisel on üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena, mis peaks tooma kaasa tõendi kasutamiskeelu. Kokkuvõtlikult peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab see tõendusteave kriminaalasja lahendit. (p 58) Prokuratuuri loal sideandmetele juurdepääsu võimaldamisega toimunud rikkumise olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse, mis laadi norme rikuti, kui ulatuslikult neid rikuti, kas rikkumine oli tahtlik, millise kuriteo uurimisel rikkumine aset leidis, millise kaaluga on avalik või kannatanute huvi kuriteo uurimise vastu, kas tõendi oleks saanud ka muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud, ja missugune on tõendusteabe tähtsus lahendatavas asjas. Kui neid kaalutlusi arvestades tuvastatakse oluline rikkumine, siis tuleb vastavad tõendid lubamatuks tunnistada ja tõendikogumist välja jätta. Lõpuks tuleb hinnata sedagi, kuidas on tõendi kasutamisel arvestatud kohtumenetluse võistlevuse ja süüdistatava kaitseõigusega. Ühes kriminaalasjas saadud tõendi kasutamine teises kriminaalasjas on enamasti lubatav, kui tõendi saamisel on järgitud menetlusõiguse nõudeid. See tähendab, et tõend peab olema esialgu saadud õiguspäraselt ja selle kasutamine uues kriminaalasjas peab samuti olema kooskõlas konkreetse tõendi kohta käivate normidega Kui ühe loa alusel saadud sideandmeid kasutatakse teises kriminaalasjas, võib nende andmete (rist)kasutamist pidada lubatavaks siis, kui seejuures on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, sh KrMS § 901 lg-s 3 sätestatut. ESS § 102 lg 2 reguleerib sideandmete avaldamise eeldusi ammendavalt, piirates andmete väljastamise vaid samas normis toodud tingimuste täitmise ja õiguslike aluste olemasoluga. Olukorras, kus ESS § 1111 lg-t 2 kohaldada ei saa ning täidetud pole ka mõni muu ESS § 102 lg-s 2 nimetatud eeldus, ei ole sideettevõtjal selget õiguslikku alust neid andmeid menetleja päringust lähtudes avaldada. Arvestades ESS § 1111 lg 2 ja KrMS § 901 lg 2 vastuolu EL-i õigusega, on kehtiva seaduse kohaselt välistatud kriminaalmenetluse eesmärkidel sideandmete säilitamine ja kasutamine kuni ajani, mil eelkõige direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 15 lg 1 viisipäraselt, sh EK

tõlgenduspraktikat arvestavalt, Eesti õigusesse üle võetakse. Lubatavaks ei saa pidada õigusliku aluseta säilitatud andmete teadvat kasutamist kriminaalmenetluse eesmärkidel. Õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on välistatud pärast La Quadrature du Net ́i otsust. Selle otsusega kinnitati, et liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on vaatamata mitmete liikmesriikide, sh Eesti argumentidele, vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 ning seda sõltumata juurdepääsule seatud tingimustest. Ühtlasi järeldus kõnesolevast otsusest üheselt, et ESS §-s 1111 lg-s 2 ette nähtud säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 vastuolus. Niisuguse vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute kohustus jätta see säte kohaldamata. Alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina. Päringute tegemise keeld ei hõlma KrMS § 901 lg-s 1 nimetatud teavet (kasutaja identiteedi päringud) ega ka juhtumeid, mil sideettevõtjal tuleb võimaldada sidevõrgule juurdepääs ESS § 113 tingimuste kohaselt või väljastada andmeid muude ESS § 102 lg-s 2 nimetatud tingimuste olemasolul. Kriminaalasjades, mille puhul on prokuratuur KrMS § 901 lg 2 alusel loa andmise otsustanud enne EK otsust asjas La Quadrature du Net, pole mh prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga käsitatav sellise olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis tooks igal juhul kaasa sideandmete tõendina kasutamise lubamatuse. Selliste lubade alusel saadud tõendite puhul tuleb kontrollida tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes arvesse ka kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud. Arvestama peab ka tõendusteabe tähtsust arutatavas asjas. Vajadusel tuleb hinnata, kas tõendi saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Kriminaalasja kohtulikul menetlusel on kohtule esitatud sideettevõtjalt saadud andmeid, milledest saab järeldada seda, et süüdistatavad on olnud omavahel kontaktis ja samuti on süüdistatavad olnud kontaktis teiste, kuid asjasse puutuvate isikutega. Samas on paralleelselt läbi viidud jälitustoiminguid, mis on andnud sideettevõtja andmetele sisu. Pelgalt sideettevõtja andmeid kasutades saaks teha mingeid pealiskaudseid järeldusi, kuid ainult andmetele tuginedes ei oleks võimalik midagi tõendada. Sideettevõtja andmeid on sisustanud ka kohtulikul arutamisel üle kuulatud isikulised tõendiallikad, mistõttu juhul, kui sideettevõtja andmeid ei oleks kogutud, oleks muud tõendid selle lünga suures osas täitnud. Seega ei ole sideettevõtjalt saadud andmetel kriminaalasjas tõendamiseseme kindlakstegemisel määravat tähtsust ja need andmed vaid kinnistavad tõendikogumit ja riimuvad teiste tõenditega. Seejuures on sideettevõtjalt saadud andmeid kasutatud 6-7 aastat tagasi, mil puudus igasugune Euroopa Kohtu seisukoht selliste andmete kogumise ja kasutamise kohta ning menetlejal ei saanud olla teadmist sellest, et sellisel viisil tõendit kogudes rikutakse tõendite kogumise norme. Seega saab asuda seisukohale, et normi rikkumist ei saa lugeda tahtlikuks. Arvestades kohtule esitatud tõendite kogumit, ei saa väita ka seda, et normi rikkumine oleks ulatuslik, mistõttu ei saa käeoleval ajal kehtiva normi rikkumist lugeda oluliseks. Kuigi käesolevas kriminaalasjas sideettevõtja andmed oma kogumis on väikese mahuga ega mõjuta ka teiste tõendite kogumi kõrval kohtulahendit, tuleb arvestada ka seda, et kohtu menetluses olevas kriminaalasjas oli menetlusesemeks esimese ja teise astme ametialaste kuritegude toimepanemise tõendamine, milliste süütegude iseloom, raskus ja rohkus on ka avalikkuse huviorbiidis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et pärast kriminaalasja kohtusse saatmist ja kohtuliku menetluse käigus ilmnenud Euroopa Kohtu seisukoht prokuratuuri pädevuse puudumisest tõendite kogumisel ei ole käsitatav sellise olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis võiks kaasa tuua kohtule esitatud sideandmete tõenditena kasutamise lubamatuse ning kohus peab sideettevõtjalt saadud andmeid lubatavateks tõenditeks.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andres Tealasele inkrimineeritud KarS § 296 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 298 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse ühest kuni kümne aastani. Kuivõrd KarS § 296 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav on töötu ning kohtule ei ole vahepeal esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav saaks töist sissetulekut. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest saab järeldada, et süütegude toimepanemise ajal süüdistatav töötas, kuid samal ajal pani toime süütegusid, saades sellisel viisil lisasissetulekut. Sellest saab järeldada, et süüdistatava saadud töine sissetulek ei olnud tema jaoks piisav. Seega kuna süüdistataval puudub töine ja regulaarne sissetulek, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks mõnd muud legaalset, kontrollitavat ja püsivat sissetulekuallikat, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks süüdistatava olukorda raskemaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Andrus Tealane on toime pannud 39 KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma rohkuselt viitab kohtu arvates suurele süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 4 KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü võrreldes muude kuritegude rohkusega on alla keskmise, mis võiks tingida karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas asub kohus seisukohale, et tuleb karistuse määra puhul arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude rohkusele ja suurele süüle võib süüdistatavale KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Mis puudutab KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määra peab kohus samadel põhjustel võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav sai varalist kasu ning seadis kahtluse alla ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et mõistetavad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest tuleb liita täies ulatuses.

Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.05.2019 otsuse kuulutamist, tuleb süüdistatavale mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 1 alusel. Kuivõrd süüdistatav on Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega mõistetud karistuse 2 aastat ja 4 kuud täielikult ära kandnud, siis tuleb KarS § 65 lg 1 lause 2 kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvata liitkaristusest maha. Mis puudutab liitkaristusest ära kandmata karistuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatava kohta ei ole kohtule laekunud andmeid, et süüdistatav oleks pärast viimase karistuse ärakandmist toime pannud uusi süütegusid, siis loodab kohus, et ärakantud karistus täitis oma eesmärgi ning on hoidnud süüdistatavat suhteliselt õiguskuulekana. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Käesoleval juhul on aga süüdistatavat kahel korrald karistatud reaalse vangistusega ning karistus on kantud. Selline asjaolu peaks välistama karistuse tingimisi kohaldamata jätmise. Samas on aga tegemist olukorraga, kus süüdistatavale inkrimineeritud süüteod on toime pandud enne viimast kohtuotsust, millisega mõistetud liitkaristuse on ta ära kandnud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava saatmine uuesti karistust kandma ei ole põhjendatud ja võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine järjekordse vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude iseloomust ja nende kestusest ning süüdistatava käitumisest inkrimineeritud süütegude ajaperioodi. Süüdistatava õigusvastane käitumine on olnud jätkuv, järjekindel ja pikaajaline, mistõttu leiab kohus, et tuleb kaaluda, millisel alusel mõistetav karistus tingimisi kohaldamata jätta. KarS § 73 sätete kohaldamise puhul on ainsaks süüdistatava kohustuseks katseajal hoiduda uue tahtliku kuriteo toimepanemisest, KarS § 74 sätete kohaldamise puhul aga nii kontrollnõuete täitmine, kui ka uue kuriteo toimepanemisest hoidumine. Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude iseloomu ja kestust tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui kõrvalise ja järelevalvet teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks kontrollnõudeid teadmises, et kui ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohtu arvates aitab

süüdistatava allutamine käitumiskontrollile õiguskuulekuse vajalikkusest.

süvendada

ka

süüdistatava

arusaama

Mart Tõnusoole inkrimineeritud KarS § 296 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 298 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse ühest kuni kümne aastani. Kuivõrd KarS § 296 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav ei tööta ning vanuse järgi on süüdistatav pensioniealine ning kohtule ei ole vahepeal esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav saaks töist sissetulekut. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et süüdistataval oleks olnud mõnd legaalset ja kontrollitavat sissetulekut. Seejuures kandis süüdistatav menetluse alguses vangistust, mistõttu tal arvestatavat sissetulekut olla ei saanud. Seega kuna süüdistataval puudub töine ja arvestatav regulaarne sissetulek ning ta on pensioniealine, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistataval oleks mõnd muud legaalset, kontrollitavat ja püsivat sissetulekuallikat, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks süüdistatava olukorda raskemaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Mart Tõnusoo on toime pannud 2 KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma arvult viitab kohtu arvates alla keskmise süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 8 KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü võrreldes muude kuritegude rohkusega on keskmise, mis võiks tingida karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas asub kohus seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude arvule ja alla keskmisele süüle võib süüdistatavale KarS § 296 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Mis puudutab KarS § 298 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määra peab kohus samadel põhjustel võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras arvestusega, et alammääraks on 1 aasta vangistust. Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav seadis kahtluse alla ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et

mõistetavad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest tuleb liita, kuid kohus ei pea vajalikuks liita karistusi täies ulatuses. Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne Harju Maakohtu 30.05.2019 otsuse kuulutamist, tuleb süüdistatavale mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 1 alusel. Kuivõrd süüdistatav on Harju Maakohtu 30.05.2019 otsusega mõistetud karistuse 5 aastat täielikult ära kandnud, siis tuleb KarS § 65 lg 1 lause 2 kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvata liitkaristusest maha. Kuna süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus on kergem kui eelmise otsusega mõistetud ja ära kantud karistus, tuleb liitkaristus lugeda kantuks. Marti Steinile inkrimineeritud KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 294 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse ühest kuni kümne aastani. Kuivõrd KarS § 299 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav töötas endiselt Xxx Xxx OÜs tehnoülevaatajana, kuid seda menetluse alguses. Käesoleval ajal ei ole kohtule menetluse kestel esitatud andmeid süüdistatava sissetuleku iseloomu ja suuruse kohta. Seega on andmed süüdistatava töötamise kohta vaid teatud aja seisuga ning kohtul ei ole otsust koostades võimalik tagantjärele tuvastada, kas süüdistataval on kohtuotsuse kuulutamise ajal legaalne ja kontrollitav sissetulek. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat ka KarS § 294 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis viitab sellele, et saadav töine sissetulek ei olnud süüdistatava jaoks piisav ning süüdistatav vajas enda elatamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, milliseid ta sai õigusvastaselt käitudes. Seega kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval on endiselt olemas töine sissetulek ja et see on ka piisav, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks süüdistatava olukorda raskemaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Marti Stein on toime pannud 15 KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma arvult viitab kohtu arvates vähemalt keskmisele süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 15 KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü võrreldes teiste süüdistatavate süüga on samuti keskmine, mis peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Samas asub

kohus seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude arvule ja keskmisele süüle võib süüdistatavale KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Mis puudutab KarS § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määra peab kohus samadel põhjustel võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras arvestusega, et alammääraks on 1 aasta vangistust. Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav seadis kahtluse alla ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et mõistetavad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest tuleb liita, kuid leiab, et kuna süüteod on omavahel seotud ja kantud sarnasest eesmärgist, siis kohus ei pea vajalikuks liita karistusi täies ulatuses. Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Samas leiab kohus, et tegemist on aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteoga, mida on toime pandud korduvalt, siis näitab see süüdistatava suhtumist ametikohustustesse, õiguskorda ja turvalisuse tagamisse liikluses, mille ohjamiseks ja süüdlase õigele teele juhatamiseks kohtu arvates KarS § 73 sätestatud tingimused jäävad ebapiisavaks, kuivõrd ainsaks kohustuseks oleks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine. Seetõttu, arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd KarS § 74 sätete kohaldamise korral on karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks nii kontrollnõuete täitmine, kui ka uue kuriteo toimepanemisest hoidumine. Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude iseloomu ja kestust tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui kõrvalise ja järelevalvet teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks kontrollnõudeid teadmises, et kui ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele

pöörata. Kohtu arvates aitab süüdistatava allutamine käitumiskontrollile süvendada ka süüdistatava arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest. Andrus Niinbergile inkrimineeritud KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 294 lg 2 p 1 näeb karistusena ette eranditult vangistuse ühest kuni kümne aastani. Kuivõrd KarS § 299 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest sai järeldada, et süüdistatav töötas endiselt Xxx Xxx OÜs tehnoülevaatajana, kuid seda menetluse alguses. Käesoleval ajal ei ole kohtule menetluse kestel esitatud andmeid süüdistatava sissetuleku iseloomu ja suuruse kohta. Seega on andmed süüdistatava töötamise kohta vaid teatud aja seisuga ning kohtul ei ole otsust koostades võimalik tagantjärele tuvastada, kas süüdistataval on kohtuotsuse kuulutamise ajal legaalne ja kontrollitav sissetulek. Seejuures süüdistatakse süüdistatavat ka KarS § 294 ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis viitab sellele, et saadav töine sissetulek ei olnud süüdistatava jaoks piisav ning süüdistatav vajas enda elatamiseks täiendavaid rahalisi vahendeid, milliseid ta sai õigusvastaselt käitudes. Seega kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval on endiselt olemas töine sissetulek ja et see on ka piisav, siis on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei ole süüdistatava suhtes võimalik rahalist karistust kohaldada. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka teise kuriteo toimepanemises, millise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis ei ole ka rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust vaja kaaluda, kuivõrd liitkaristusena tuleb karistus mõista kuritegude kogumis ja selleks saab olla vaid vangistus ning täiendava alternatiivse karistusliigi kohaldamine muudaks süüdistatava olukorda raskemaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Andrus Niinberg on toime pannud 4 KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, mis oma arvult viitab kohtu arvates alla keskmise süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Lisaks sellele on kohus tuvastanud, et süüdistatav on toime pannud ka 4 KarS § 294 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Arvestades süütegude arvu saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü võrreldes teiste süüdistatavate süüga on samuti alla keskmise, mis peaks tingima karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas asub kohus seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaatamata süütegude arvule ja alla keskmisele süüle võib süüdistatavale KarS § 299 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Mis puudutab KarS § 294 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse määra peab kohus samadel põhjustel võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras arvestusega, et alammääraks on 1 aasta vangistust. Kuivõrd süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning kvalifitseeritavad erinevate kuritegudena, tuleb mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, nende toimepanemise eesmärki, millega süüdistatav seadis kahtluse alla

ametiisikute usaldusväärsuse, leiab kohus, et mõistetavad karistused erinevate kuritegude toimepanemise eest tuleb liita, kuid leiab, et kuna süü on võrreldes teiste süüdistatavatega oluliselt väiksem, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava jaoks soodsaimat karistuste liitmise viisi ja lugeda kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega. Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse täies ulatuses või ka osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Samas leiab kohus, et tegemist on aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteoga, mida on toime pandud korduvalt, siis näitab see süüdistatava suhtumist ametikohustustesse, õiguskorda ja turvalisuse tagamisse liikluses, mille ohjamiseks ja süüdlase õigele teele juhatamiseks kohtu arvates KarS § 73 sätestatud tingimused jäävad ebapiisavaks, kuivõrd ainsaks kohustuseks oleks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine. Seetõttu, arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd KarS § 74 sätete kohaldamise korral on karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimuseks nii kontrollnõuete täitmine, kui ka uue kuriteo toimepanemisest hoidumine. Seega arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süütegude iseloomu tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldusametniku kui kõrvalise ja järelevalvet teostava isiku järelevalve all alluks teatud režiimile ja täidaks kontrollnõudeid teadmises, et kui ta neid ei täida, võidakse temale mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohtu arvates aitab süüdistatava allutamine käitumiskontrollile süvendada ka süüdistatava arusaama õiguskuulekuse vajalikkusest. Aleksei Jakovlevile inkrimineeritud KarS § 298 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 298 lg 1 näeb ette alternatiivselt sätestatud karistusliigid, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest ja kaitsja selgitustest ning taotlustest arutada kriminaalasja osades episoodides KrMS § 269 lg 4 sätet kohaldades selleks, et süüdistatav saaks tööl käija, saab järeldada, et vähemalt kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal süüdistatav töötas.

Samas ei ole kohtul andmeid selle kohta kas süüdistatav töötas ka kriminaalasja kohtuliku uurimise lõppemisel. Seega ei ole kohtul andmeid süüdistatava sissetuleku suuruse kohta ega ka andmeid ka selle kohta, kas süüdistataval on sissetulek ka käesoleval ajal. Seejuures on süüdistatav esitanud taotluse, et temalt ei mõistetaks välja menetluskulu. Taolisest avaldusest saab järeldada, et isegi juhul, kui süüdistataval on sissetulek, ei ole see piisav kõigi rahaliste kohustuste täitmiseks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse võtmisega seotud karistust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kohtumenetluses on kohus tuvastatud, et Aleksei Jakovlev on toime pannud ühe KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis viitab kohtu arvates alla keskmise süüle ning peab tingima ka karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas asub kohus seisukohale, et karistuse määra puhul tuleb arvestada kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemikku, mis on vähendanud avalikku menetlushuvi ning see ajavahemik oli takistuseks sellele, et süüteole järgnev karistus oleks saabunud võimalikult vähese aja möödudes süüteo toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tulenevalt alla keskmise süüst võib süüdistatavale KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedases määras. Kuna kohtulikul arutamisel süüdistatava käitumises kergendavaid ega koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole ka asjaolusid, mis karistuse määra kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kuigi algselt süüdistatav tunnistas süüteo toimepanemist, siis kohtuliku arutamise ajal ütlusi andes andis süüdistatav üheselt mõista, et ta ei ole kuritegu toime pannud ja süü tunnistamine oli tingitud sellest, et vastavalt prokuratuuri lubadusele oleks menetlus lõpetatud kui ta end süüdi tunnistab. Selline selgitus viitab sellele, et süüdistatv ei soovi aru saada oma teo keelatusest ning mingit kahetsust ei tunne. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud enne Harju Maakohtu 26.06.2020 otsuse kuulutamist, tuleb süüdistatavale mõista ka liitkaristus kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 1 alusel. Kuna süüdistatav on Harju Maakohtu 26.06.2020 otsusega mõistetud liitkaristuse 3 aastat ja 3 kuud täielikult ära kandnud, siis tuleb KarS § 65 lg 1 lause 2 kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ära kantud karistus arvata liitkaristusest maha. Kuna süüdistatavale käesoleva otsusega mõistetav karistus on kergem kui eelmise otsusega mõistetud ja ära kantud karistus, tuleb liitkaristus lugeda kantuks.

konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatava Marti Steinile kuuluva vara, s.o sularaha summas 210 eurot (kr. toimik VII kd, tl 187-192). Seda, et vara, s.o sularaha summas 210 eurot arestiti ja kanti eelnimetatud pangakontole, kinnitab ka vara arestimise protokoll (kr. toimik VII kd, tl 193-194). 14.09.2015 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt esines Marti Steinil 2015 aastal erinevus legaalsete sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel ehk teadmata allikatest pärit sissetulekuid oli summas 1130,99 eurot (kr. toimik VII kd, tl 195-209). Süüdistatav Marti Stein keeldus kohtulikul arutamisel ütluste andmisest, mistõttu on süüdistatav loobunud ka tõestamast, et teadmata allikatest saadud sissetulekud summas 1130,99 eurot ja temalt kinnipidamisel ära võetud vara summas 210 eurot on saadud legaalse sissetuleku arvelt. Süüdistatav ei ole soovinud kohtuliku arutamise käigus esitada ka muid tõendeid, tõendamaks teadmata sissetulekutest pärineva ja ära võetud ning arstitud vara legaalset päritolu. Seega on kohtul alust eeldada, et teadmata allikatest pärinev sissetulek summas 1130,99 eurot on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud ja otsuse tegemise ajal süüdistatavale Marti Stein kuuluva varaga. Nimetatud varast summas 1130,99 eurot on Marti Steinilt Harju Maakohtu 03.05.2017 kohtumäärusega nr 1-17-261 arestitud vara 210 euro ulatuses. Seega 1130,99 euro puhul on arvestades Marti Steinil 2015 aastal tuvastatud erinevust legaalsete sissetulekute, tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel, tegemist kuriteo toimepanemise tulemusena saadud ja otsuse tegemise ajal kuriteo toimepanijale kuuluva varaga, mis tuleb konfiskeerida KarS § 832 lg 1 alusel ja anda KarS § 85 alusel riigi omandisse. Kuivõrd süüdistatavalt on osa konfiskeerimisele kuuluvast varast summas 210 eurot ära võetud, siis tuleb laiendatud konfiskeerimise kohaldamisel käesolevaks hetkeks arestitud 210 eurot anda koheselt riigi omandisse ning ülejäänud osa konfiskeeritavast varast summas 920,99 eurot tuleb Marti Steinilt täiendavalt välja mõista KarS § 84 alusel kui summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara summale, millest on maha arvestatud arestitud summa.

• • • • • • • • • • • • • •

CD plaat lisana 22.07.2015.a. jälitustoimingu protokollile, varjatud jälgimine 20.07.2015.a. Tallinn Xxx xxx xxx (kr. toimik VII kd, tl 25) DVD plaat lisana 26.10.2015.a. jälitustoimingu protokollile, kõned ajavahemikul 25.04.2015.a.-20.07.2015.a. (kr. toimik VI kd, tl 231) DVD plaat lisana 18.02.2016.a. jälitustoimingu protokollile – kuriteo matkimine 14.10.2015.a. Tallinn, Xxx xxx xxx sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx (kr. toimik V kd, tl 51) CD plaat lisana 21.09.2015.a. asitõendi, sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, vaatlusprotokolli juurde (kr. toimik V kd, tl 23) DVD plaat lisana 22.02.2016.a. jälitustoimingu protokolli juurde – kuriteo matkimine 05.11.2015.a. Tallinn, Xxx xxx xxx sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx (kr. toimik III kd, tl 248) CD plaat lisana 21.10.2015.a. asitõendi, sõiduauto Xxx Xxx reg nr xxx, vaatlusprotokolli juurde (kr. toimik VII kd, tl 153) DVD plaat lisana 03.05.2016.a. jälitustoimingu protokolli juurde – kuriteo matkimine 19.04.2016.a. Tallinn Xxx xxx xxx sõidukiga Xxx Xxx reg nr xxx (kr. toimik V kd, tl 75) CD plaat 20.04.2016.a. Tallinnas, Xxx xxx. xxx xxx AS xxx teenindusjaama poolt väljastatud videosalvestusega, mis tehtud 19.04.2016.a. kell 14:40:59 - 14:44:52, ümbrikus (kr. toimik V kd, tl 93) CD plaat videosalvestusega 12.05.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx-Xxx reg nr xxx, vaatlusest ümbrikus (kr. toimik V kd, tl 35) CD plaat videosalvestusega 26.05.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx Xxx reg nr xxx, vaatlusest, ümbrikus (kr. toimik I kd, tl 47) CD plaat videosalvestusega 29.09.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx XXX reg nr 048 BFV, vaatlusest (kr. toimik V kd, tl 36) CD plaat videosalvestusega 06.10.2016.a. läbiviidud asitõendi, sõiduki Xxx xxx reg nr xxx, vaatlusest, ümbrikus (kr. toimik V kd, tl 37) Tunnistaja R V poolt saadetud videofail sõidukist Xxx Xxx reg nr xxx, ümbrikus (kr. toimik IV kd, tl 65) DVD plaat 09.03.2022 jälitustoimingu protokolli juurde, kõned 23.06.2015-22.08.2015 ja 22.05.2018 kuni 21.01.2015, ümbrikus (kr. toimik VIII kd, tl 136)

Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

last, kuid vastavaid väiteid kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et kriminaalmenetlust ei ole alustatud kohtu süül, vaid kriminaalmenetluse ja kohtuliku arutamise põhjuseks on süüdistatava enda süsteemne õigusvastane käitumine. Seega ei saa kulu tekkimist omistada riigile. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga. Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 43 episoodiga, ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe kohustust. Lisaks sellele on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive ja erinevate süütegude toimepanemine ning korduvad karistused eriliigiliste süütegude toimepanemise eest sellisteks asjaoludeks, mis välistavad süüdistatava pikaajalise õiguskuulekuse puudumise tõttu teo toimepanemise juhuslikkuse ja ühekordsuse. Seetõttu tuleb välja mõistetav menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liidetakse eelmise otsusega (30.05.2019 nr 1-17-6406) mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel, millisega mõistetud liitkaristus oli mõistetud samuti KarS § 65 lg 1 alusel ja seetõttu jäeti sundraha välja mõistmata põhjusel, et süüdistatavalt oli sundraha välja mõistetud eelmise otsusega (22.08.2018 nr 1-16-6452 Tln.Rgk), siis vastavalt kohtupraktikale karistuste liitmisel KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades üldjuhul uue otsusega enam süüdistatavalt sundraha välja ei mõisteta kui varasema otsusega on süüdistatavalt sundraha välja mõistetud. Seega kuna süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud ka enne üle-eelmise otsuse (12.03.2018 nr 1-16-6452 HMK) kuulutamist, siis tuleb lähtuda samast põhimõttest. Samas on aga tegemist olukorraga, kus käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatav süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises ja varasema otsusega on teda karistatud teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on temalt välja mõistetud sundraha, mis kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavalt välja mõista esimese ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha vahe. Kohus leiab, et sundraha suuruse määratlemisel tuleb lähtuda kohtuotsuse kuuulutamise aja seisuga kehtivast sundraha määrast KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel, sõltumata sellest kui suures summas varasema otsusega sundraha välja mõisteti. Sellest tulenevalt tuleb kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtiva esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 1812,50 eurot lahutada teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot ning süüdistatav peab hüvitama sundraha suuruste vahe 725 eurot. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetletavas kriminaalasjas on Mart Tõnusoo menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et tal püsivat töökohta ei ole, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga. Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 10 episoodiga, ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe kohustust. Lisaks sellele on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive ja erinevate süütegude toimepanemine ning korduvad karistused eriliigiliste süütegude toimepanemise eest sellisteks asjaoludeks, mis välistavad süüdistatava pikaajalise õiguskuulekuse puudumise tõttu teo toimepanemise juhuslikkuse ja ühekordsuse. Seetõttu tuleb välja mõistetav menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liidetakse eelmise otsusega (30.05.2019 nr 1-17-6406) mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel, millisega mõistetud liitkaristus oli mõistetud samuti KarS § 65 lg 1 alusel ja seetõttu jäeti sundraha välja mõistmata põhjusel, et süüdistatavalt oli sundraha välja mõistetud eelmise otsusega (22.08.2018 nr 1-16-6452 Tln.Rgk), siis vastavalt kohtupraktikale karistuste liitmisel KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades üldjuhul uue otsusega enam süüdistatavalt sundraha välja ei mõisteta kui varasema otsusega on süüdistatavalt sundraha välja mõistetud. Seega kuna süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud ka enne üle-eelmise otsuse (12.03.2018 nr 1-16-6452 HMK) kuulutamist, siis tuleb lähtuda samast põhimõttest. Samas on aga tegemist olukorraga, kus käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatav süüdi esimese astme kuriteo toimepanemises ja varasema otsusega on teda karistatud teise astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on temalt välja mõistetud sundraha, mis kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavalt välja mõista esimese ja teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha vahe. Kohus leiab, et sundraha suuruse määratlemisel tuleb lähtuda kohtuotsuse kuuulutamise aja seisuga kehtivast sundraha määrast KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel, sõltumata sellest kui suures summas varasema otsusega sundraha välja mõisteti. Sellest tulenevalt tuleb kohtuotsuse kuulutamise ajal kehtiva esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 1812,50 eurot lahutada teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot ning süüdistatav peab hüvitama sundraha suuruste vahe 725 eurot. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetletavas kriminaalasjas on Marti Stein menetluskuluks esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude

vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga. Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 30 episoodiga, ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe kohustust. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive selline, et välistab oma teo iseloomult käitumise juhuslikkuse. Seetõttu tuleb menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetletavas kriminaalasjas on Andrus Niinberg menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga. Süüdistatavale süüks arvatud süüteod ei ole juhuslikku laadi, kokku on tegemist 8 episoodiga, ning süüdistatav mõistetakse süüdi kuritegude toimepanemises, millega on rikutud aususe kohustust. Kohtu arvates on sellise iseloomuga teo toimepanemisel õiguste riive selline, et välistab oma teo iseloomult käitumise juhuslikkuse. Seetõttu tuleb menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetletavas kriminaalasjas on Aleksei Jakovlev menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi süüdistatava ankeetandmetest nähtub, et ta kohtuliku arutamise ajal

töötas, siis ei ole kohtul andmeid selle kohta kas süüdistatav töötab ka käesoleval ajal. Sellele vaatamata ei saa süüdistatavat pidada täielikult maksejõuetuks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet kui isiku poolt toimepandu on esmakordne ja juhusliku iseloomuga. Süüdistatavale süüks arvatud süütegu, vaatamata sellele, et teda süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, ei saa pidada juhuslikuks episoodiks süüdistatava elus. Süüdistatavat on korduvalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, kusjuures ta on varasemad kuriteod toime pannud samuti koos käesolevas kriminaalasjas süüdi mõistetavate kahe süüdistatavaga. Kohtu arvates välistavad need andmed süüdistatava pikaajalise õiguskuulekuse puudumise tõttu teo toimepanemise juhuslikkuse ja ühekordsuse. Seetõttu tuleb välja mõistetav menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus liidetakse eelmise otsusega (26.06.2020 nr 1-19-6152) mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel, millisega mõistetud liitkaristus oli mõistetud samuti KarS § 65 lg 1 alusel ja seetõttu jäeti sundraha välja mõistmata põhjusel, et süüdistatavalt oli sundraha välja mõistetud üle-eelmise otsusega (22.08.2018 nr 1-16-6452 Tln.Rgk), siis vastavalt kohtupraktikale karistuste liitmisel KarS § 65 lg 1 sätteid kohaldades üldjuhul uue otsusega enam süüdistatavalt sundraha välja ei mõisteta kui varasema otsusega on süüdistatavalt sundraha välja mõistetud. Seega kuna süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud ka enne kolme eelmise otsuse (esimene neist 12.03.2018 nr 1-16-6452 HMK) kuulutamist, siis tuleb lähtuda samast põhimõttest. Kuivõrd süüdiststav mõistetakse süüdi teise astme kuriteo toimepanemises ja varasemalt on süüdistatavalt samuti välja mõistetud sundraha, mis kaasnes teise satme kuriteos süüdimõistva otsusega, leiab kohus, et käesoleva otsusega ei saa süüdistatavalt enam sundraha välja mõista ning süüdistatavalt välja mõistetavaks menetluskuluks jääb määratud kaitsjale makstud tasu. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 1xxx lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistusaktist nähtuvalt on kriminaalmenetluse kuluks lisaks eelmärgitule ka tunnistajale M Sugul hüvitatud kriminaalmenetluses osalemise kulu summas 37,31 eurot ja tunnistajale R V hüvitatud kriminaalmenetluses osalemise kulu summas 20 eurot. Nimetatud kulu on välja mõistetud käesolevast kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud kriminaalasjas nr 1-20-6304 Harju Maakohtu 21.10.2020 otsusega süüdi mõistetud A Milt ning kohtuotsus on jõustunud. Seega on menetluskulu osas kohtulahend tehtud ning kohtul puudub alus käesolevas kriminaalasjas selle menetluskulu osas seisukohta võtta. Lisaks sellele on süüdistusaktist nähtuvaks menetluskuluks liiklustrassoloogia ekspertiisi nr 16E-LT0073 kulu summas 413 eurot (krim. toimik kd 1, tl 199-207). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on sõiduk xxx xxx ära võetud R Nilt ning ekspertiisi tulemusena tuvastati, et sõiduki tähis oli võltsitud ja kantud pahtlile ning tegemist oli sõidukiga, mis oli varastatud Soomest. Käesolevas kriminaalasjas ei ole aga ühelegi süüdistatavale selles osas süüdistust esitatud ning ekspertiisitulemus on küll tõendiks, mis kinnitab tehnoülevaataja A. Mi süüd, iseloomustades tema suhtumist oma ametikohustustesse, samuti A. Tealase ning M. Tõnusoo ja R. Ni süüd, kuid kantud kulu ei puuduta ühegi süüdistatava süüd konkreetselt, mistõttu ei ole süüdistatavat, kellelt kantud kulu välja mõista. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ekspertiisikulu summas 413 eurot tuleb jätta riigi kanda.

Aire Viro rahvakohtunik

Märt Toming eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/

Velve Tuuling rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.