Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks on arvutivõrgus https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-jamenetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

meeldetuletustele ei reageerinud ja Primero Finance OÜ ütles lepingu üles alates 29.09.2020. Ülesütlemise seisuga oli põhiosa võlgnevus põhiosa 1 793,67 eurot ja tasumata intress summas 81,83 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 390 eurot, mis arvestati põhiosa katteks. Seega põhivõla jääk on 1403,67 eurot (1793,67 eurot – 390 eurot = 1403,67 eurot). Täiendavalt kandis Primero Finance OÜ mootorsõiduki tagastamisega seotud kulud summas 180 eurot, mis tuleb kostjal vastavalt tagatislepingu punktile 2.1.4. hüvitada. Vaatamata esialgse võlausaldaja pingutustele jäi sõiduk kostja poolt tagastamata, s.o. kostja valdusesse ja kasutusse. 04.05.2021 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 1403,67 eurot ja laenulepingu ülesütlemise päeva seisuga intressi 81,83 eurot. Laenulepingu punkti 5.1. kohaselt maksab laenusaaja maksab laenuandjale laenult intressi Eritingimuste p-s 3 sätestatud määras, mis on 2,10 % kuus (lähtutakse 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast). Vastavalt laenulepingu punktile 5.3. kohustus kostja, maksma võlgnetavalt summalt viivist laenule kohaldatava intressiga samas määras, mis on 25,20% aastas. Hageja nõuab 814 viivitatud päeva eest lepingu ülesütlemisest 29.09.2020 kuni hagi esitamiseni 21.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivist summas 788,61 eurot ja edasiulatuvat viivist põhivõlalt määraga 25,20 % aastas. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 180 eurot hüvitamist vastavalt tagatislepingu punktile 2.1.4. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse ettevalmistamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kohtu selgitused kostjale

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.