Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 27.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-9716/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 27.01.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3826

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701 PLACET GROUP OÜ11198910 Bondora AS11483929(Avaldaja)Moneyzen OÜ12541882 Avitase OÜ12683613 Holm Bank AS14080830 AS Inbank Finance16197915

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-9716

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-24-9716 A.L. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: A.L. (isikukood: XXX; aadress: xxxx XXX, xxxxx XXX; Tel: xxxxxxxxxx; e-post ); Usaldusisik: Annika Rau (Tel: 56 620 629; e-post: Võlausaldajad: 1)Bondora AS (registrikood 11483929; aadress: A.H.Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 Harju maakond; e-post 2)Holm Bank AS (registrikood 14080830; aadress Posti tn 30, Haapsalu, e-post: 3)IPF Digital AS (regisrtikood: 11034137; aadress: Lõõtsa tn 5/Sepipaja tn 4, Tallinn, 11415 Harju maakond; e-post: ; 4)Swedbank AS (registrikood 10060701), aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: 5)MoneyZen OÜ (registrikood 12541882; aadress: , epost: 6)Inbank Finance AS (registrikood 16197915, aadress: , e-post: 7)Placet Group OÜ (registrikood 11198910; aadress Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120, e-post: 8)Kohtutäitur Oksana Kutšmei, asukoht Ülikooli tn 2, 51003 Tartu, e-post:

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

RESOLUTSIOON

1.Määrata A.L.-i võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldaja Holm Bank

AS nõude suurus 4430,05 eurot.

2.Määrata A.L.-i võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldaja Placet Group OÜ nõude suurus 0,00 eurot.

3.

Sarnased lahendid

Muud

Asjaolud ja menetluse käik A.L. esitas 25.06.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud (1996.a) ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on keskharidus ning töökoht xxxxxxxSanatoorium SA-s hooldaja abina. Igakuine netotöötasu on 900 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt summas 24 500 eurot (sh korteriomand registriosa nr 1904040 hinnangulise väärtusega 20 000 eurot ning sõiduk hinnangulise väärtusega 4500 eurot). Kohustusi on kogusummas 23 446,55 eurot ning algatatud on täitemenetlused. Võlgnikul jääb igakuiselt kohustuste tasumiseks ligikaudu 327 eurot. A.L. võttis laenu auto ostmiseks ning kodu renoveerimiseks, kuid kaotas töö. Töötuna tekkisid makseraskused ning ilmnesid ka terviseprobleemid. Käesolevalt on võlgnik leidnud endale sobiva töökoha ning soovib makseraskuste ületamiseks läbida võlgade ümberkujundamise menetluse. Usaldusisikuks määrata Annika Rau. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus nimetas 06.08.2024. a usaldusisikuks Annika Rau ja tegi talle ülesandeks FiMS §-s 17 nõutu esitamise. Usaldusisik esitas 24.09.2024. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Võlgnik on makseraskustes ning võlgnik soovib võlgade ümberkujundamismenetlust. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 1739 eurot. Võlgnik arvab, et suudab kohustuste katteks igakuiselt tasuda maksimaalselt 500 eurot. Ärakuulamisel kinnitas A.L., et ta soovib võlgade ümberkujundamise menetlust. Usaldusisiku tasu ettemaks on tasutud. Kohus määrusega 22.10.2024 algatas A.L.-i võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras tähtaja võlgade ümberkujundamiskava esitamiseks. 06.01.2025 esitati kohtule võlgade ümberkujundamiskava, võlausaldajate vastused ja usaldusisiku tasutaotlus. Usaldusisik on kontrollinud nõuete puhul, mille suhtes puudub kohtulahend, võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Usaldusisik on leidnud, et võlausaldajad on rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mistõttu on usaldusisik teinud nõuete ümberarvestused Riigikohtu lahendi nr 221-13098 seisukohtade alusel, võlgniku poolt tehtud maksed on arvestatud põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks. Selle ümberarvestuse tulemusena jääb kavast välja ESTO AS nõue, kuna see on tasutud (tekkinud on enammakse 974,95 euro ulatuses). Esitatud kava kohaselt täidetakse kõigile võlausaldajatele kõik nõuded 48 osamaksega 48 kuu jooksul (v.a. MoneyZen OÜ, kellele tehakse 4 osamakset). Esimene makse tehakse veebruaris 2025 ja kava saab täidetud jaanuaris 2029. Kõigi võlausaldajate nõuded saavad tasutud 100% ulatuses. Kohus märgib siinkohal, et ümberkujundamiskava selgitustes on ekslikult märgitud, et võlgnik tasub 100% põhinõuetest, tegelik tasumine on 100% kogunõuetest. Ükski võlausaldaja ei vaidlustanud FiMS § 24 lg.2, § 25 lg.1 korras tema nõude suurust ümberkujundamiskavas, kuid ümberkujundamiskavale esitas vastuväite üks võlausaldaja Holm Bank AS. Kohus on seisukohal, et Holm Bank AS vastuväide (ei nõustu, et kavaga saab täidetud 89% tema nõudest, nõustuks, kui tasutud on 100% nõudest) on käsitatav siiski vastuväitena nõude suuruse kohta. Nimelt on selle võlausaldaja nõude suurus ümber arvestatud VÕS § 4034 lg.7 sätete alusel, kuna võlausaldaja on laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Seetõttu ei ole tegemist võlgade ümberkujundamise sisusse kuuluva meetmega FiMS § 21 lg.1 tähenduses (kohustuse vähendamine), vaid vaidlusega nõude suuruse kindlaksmääramise üle. Usaldusisik palub kohtul Holm Bank AS nõude kindlaks määrata. Kohus teeb seda FiMS § 25 lg.2, lg.3, lg.4 sätete alusel. Muid vastuväiteid seoses ümberkujundamiskava ja nõuetega esitatud ei ole.

Usaldusisik palub kohtul kindlaks määrata ka võlausaldaja Placet Group OÜ nõue, mis on võlanimekirja arvatud summas 835,97 eurot. Võlausaldaja on esitanud usaldusisikule järelepärimise peale vastuse 29.11.2024 (dtl 638), mis sisaldab nõude ümberarvestust ja mille tulemus on, et klient on teinud tagasimakseid 291,74 euro võrra enam kui on kasutatud krediidikonto limiiti. Usaldusisik loeb nõude suuruseks 0 eurot ja palub selle kohtul määrata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. Kohus on 22.10.2024.a A.L.-i võlgade ümberkujundamismenetluse algatamisel leidnud, et A.L. on sobiv isik läbima võlgade ümberkujundamise menetlust ja sellisel viisil oma kohustusi täitma. Käesoleval ajal ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kui võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiks on FiMS § 2 lg.3 järgi ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust, siis pankrotimenetluse eesmärgiks on PankrS § 2 järgi anda võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest. A.L.-i eesmärgiks ei ole vabaneda oma kohustustest võlausaldajate ees, vaid eesmärk on oma kohustused täita mõistliku aja jooksul, tasudes võlausaldajatele kohustuste täitmiseks makseid koostatud kava alusel. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A.L.- oma majanduslikust olukorrast tulenevalt- ei ole maksejõuetu, tal on vara ja sissetulek, mille arvel oma kohustusi täita. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul on kaheksast võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite üks võlausaldaja ehk 12,50 % võlausaldajatest. FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik on taotlenud FiMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Võlausaldaja Holm Bank AS on vaidlustanud tema nõude suuruse, mis on kavasse arvatud põhinõudena summas 4430,05 eurot, kõrvalnõudeid ei ole. Kohus määrab võlausaldaja nõude FiMS § 25 lg.2, lg.3, lg.4 korras. Võlausaldaja on nõude esitanud kogusummas 5235,29 eurot. Nõue tuleneb 22.06.2022.a sõlmitud maksekaardi lepingust, millega avati võlgnikule laenulimiit summas 5000 eurot (dtl 574-576). Võlgnik kasutas maksekaarti perioodil 19.07.2022-27.03.2024. Sellise

laenutoote puhul on kaardi valdajal võimalik tagasimakstud summasid uuesti kasutusele võtta. Lepingu kohaselt lisanduvad kasutusele võetud krediidisummadele intressid, viivised, sissenõudmiskulud. Nõude esitamise seisuga (06.08.2024) on tasumata põhiosa 4998,88 eurot, tasumata intress 197,28 eurot, viivis 24,13 eurot, sissenõudekulu 15 eurot (dtl 570-571). Võlausaldaja hinnangul on ta täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kontrollid: teinud päringud maksehäireregistrisse, kontrollinud sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt. Võlausaldaja hindas, et kliendi maksevõime oli laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav: kehtivad maksehäired puudusid, kliendi sissetulekuks võeti 730,77 eurot (klient ise andis andmed 800 eurot), kohustusteks 584 eurot (klient ise andis andmed 350 eurot). Võlausaldaja esitas usaldusisikule tema poolt kogutud tõendid: maksekaardi lepingu, maksekaardi väljavõtte, A.L.-i taotluse, päringu maksehäireregistritesse ja päringu Maksu- ja Tolliametile (dtl 589-593). Neist andmetest nähtub, et tegemist on laenutootega, millel on muutuv intress (lepingu p.5, muutub vastavalt krediidijäägi suurusele). Minimaalne tagasimakse (nimetatud osamakseks) suurus on 1/60 krediidijäägist, maksimaalne 130 eurot kuus. Krediidi kulukuse esialgne määr on 11,68% aastas, see võib suureneda 34,39% võrra. Maksekaardi väljavõte tagasimakseid ei kajasta, küll aga näitab, et võlgnik on maksekaardilt krediidilimiiti aktiivselt kasutanud, viimane toiming 28.03.2024. Võlgniku krediiditaotlusest nähtub, et A.L. on taotlenud krediiti summas 1150 eurot, näidanud oma sissetuleku summas 800 eurot (töötasu, pension), igakuised kohustused 350 eurot. Võlausaldaja on krediidiandmete tulemusena arvestanud võlgniku sissetuleku 730,77 eurot, igakuised kohustused 584 eurot, elatusmiinimumi laenutaotlejale 234 eurot. Tehtud on (automaatne) positiivne laenuotsus limiidiga 7500 eurot, taotleja suurim lubatud kuumakse 146 eurot. Kliendi poolt aktsepteeritud laenusumma 5000 eurot. Maksehäireregistrisse tehtud päring näitab võlgnikul maksuvõla puudumist ja isikul kinnisvara olemasolu. Maksu- ja Tolliameti vastus päringule annab info, et võlgniku keskmine sissetulek (töötasu) viimase 6 kuu andmete alusel on 730,77 eurot kuus. Muid andmeid ei ole usaldusisikule.

Võlausaldaja ei ole kogunud (esitanud) mitte mingisuguseid andmeid selle kohta, mille alusel ta hindas võlgniku varasemat maksekäitumist ja võimekust krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel ehk siis VÕS § 4034 lg.2 loetletud asjaolusid. Võlausaldaja ei ole kogunud VÕS § 4034 lg.4 nimetatud andmeid (Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). ). Kuna võlausaldaja on laenuotsuse teinud automatiseeritud protsessis, siis ei ole arvesse võetud ka muid tarbija kohta olemasolevaid andmeid (kui neid üldse oli). Kohus on seisukohal, et usaldusisik on nende andmete põhjal teinud õige järelduse, et võlausaldaja on võlgnikule laenutoote väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus selgitab, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Usaldusisik on teinud võlgniku poolt tasutud maksete alusel ümberarvestused ja arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks (dtl 564565, 567). Selle tulemuseks on, et A.L.-i tasumata kohustus AS Holm Bank ees on 4430,05 eurot. Tegemist on ole võlausaldaja nõude vähendamisega, vaid Riigikohtu lahendis 2-2113098 antud juhisega nõuete ümberarvestamiseks juhul kui võlausaldaja on tarbijale laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (VÕS § 4034 lg.7 järgi). Usaldusisik on seejuures arvesse võtnud seadusjärgset intressimäära ehk VÕS § 94 lg.1 määrasid kogu perioodil, mille kohta on ümberarvestus tehtud. Kohus määrab võlausaldaja AS Holm Bank nõude suuruse summas 4430,05 eurot. Samade põhimõtete ja juhiste alusel on usaldusisik kontrollinud ja ümber arvestanud ka teiste võlausaldajate nõuete suurused, s.h. ESTO AS nõue on loetud tasutuks (ehk nõude suurus 0,00 eurot, on enammakse võlgniku poolt). Teised võlausaldajad ei ole määratud nõude suurusi FiMS § 24 lg.2, § 25 lg.1,2,3 korras vaidlustanud. Kõigi võlausaldajate ümberhinnatud nõuete puhul on tegemist kogunõudega. AS Bondora nõuete aluseks on jõustunud kohtulahendid. Seetõttu puudub alus selle võlausaldaja puhul hinnata, kas ta on tarbijast laenuvõtjale laenu väljastades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldades, et seda on varasemas kohtumenetluses juba tehtud. Usaldusisik palub ümberkujundamiskavas kohtul määrata kindlaks võlausaldaja Placet Group OÜ nõude suurus. Võlausaldaja poolt esitatud andmete põhjal ei ole usaldusisikul võimalik nõude suurust kindlaks määrata, usaldusisik loeb seetõttu nõude suuruseks 0 eurot. Usaldusisik on teinud oma väidetes ja põhjendustes muudatuse kui vastas 21.01.2025 kohtu järelepärimisele (dtl 598). Nimelt on võlausaldaja Placet Group OÜ siiski esitanud 29.11.2024 usaldusisikule andmed võlgnikule laenu väljastamise ja eelnevalt kogutud andmete kohta (dtl 601- 641). Võlausaldaja on esitanud kokkuvõtte, et võlgnik on kasutanud krediidikonto limiiti summas 3868,47 eurot ja teinud tagasimakseid 4160,21 eurot.

Usaldusisik on seisukohal, et kuna võlausaldaja ei ole esitanud kavale ega usaldusisiku hinnangule vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta vastuväiteid, vaid on esitanud nõude ümberarvestuse ja selle kohaselt on võlgnikul enammakse, mille tulemusel tuleb nõue tasutuks lugeda, siis tuleb kohtul määrata nõude suuruseks 0 eurot. FiMS § 25 lg.4 sätestab: Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata. FiMS § 25 lg.2, lg.3 järgi kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Esitatud andmetest nähtub, et võlgniku poolt 14.06.2022 esitatud laenutaotlust lahendades tegi võlausaldaja kindlaks (dtl 610-614), et võlgnikul on kuusissetulek 783,61 eurot, finantskohustusi 300 euro ulatuses, majapidamiskulud 225 eurot, laenu kuumakse 150 eurot puhul jääb kliendile reserv 108,61 eurot. Taustakontroll korras, maksehäired puuduvad, taotlejal on üks kinnisvaraobjekt. Selliste andmete alusel tegi võlausaldaja automaatkontrolli alusel laenuotsuse krediidi väljastamiseks summas 1500 eurot krediidi kulukuse määraga 49%. Kohtu hinnangul on võlausaldaja väljastanud laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgimata, võlausaldaja ei ole kogunud mitte mingisuguseid andmeid selle kohta, mille alusel ta hindas võlgniku varasemat maksekäitumist ja võimekust krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel ehk siis VÕS § 4034 lg.2 loetletud asjaolusid. Võlausaldaja ei ole kogunud VÕS § 4034 lg.4 nimetatud andmeid. Aastal 2022 oli töötasu alammäär 654 eurot, s.t. selline summa pidanuks võlgnikule minimaalselt kätte jääma ka võla sundsissenõudmisel TMS § 132 lg.1 korras. Olemasolevate finantskohustuste 300 eurot ja lisanduva kuumakse 150 eurot juures jäi võlgnikul kuusissetulekust 783,61 eurot n.ö. äraelamiseks 333,61 eurot kuus ehk umbes pool töötasu alammäärast, mis välistas uue laenu väljastamise. Võlausaldaja ei ole teinud kindlaks ega hinnanud neid asjaolusid, mis mõjutavad tarbija maksevõimet ja tema võimekust krediit lepingus ettenähtud tingimustel tagasi maksta. Võlausaldaja ei ole analüüsinud kliendi maksekäitumist tema pangakontode andmete alusel. Võlausaldaja on rikkunud sellega vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja tema nõue tuleb VÕS § 4034 lg.7 alusel ümber arvestada. Võlausaldaja on teinud seda ise ja tulemus on, et võlgnik on teinud enammakseid võlausaldaja nõude katteks. Võlausaldaja Placet Group OÜ nõue tuleb kindlaks määrata summas 0,00 eurot. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 87,5 % pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 79,01%. Seega võib kohus FiMS § 26 lg 2 alusel A.L.-i võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (käesolevalt Holm Bank AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ka vastuväite esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kava järgi tasub võlgnik 100% kogunõuetest ning kogukohustuse täitmise ulatus on 100%. Võlgnik tasub 44 kuud igakuiselt kohustuste katteks 438,03 eurot, 3 kuul 458,56 eurot ja ühel kuul 458,71 eurot. Võlausaldaja MoneyZen nõue on jagatud tasumiseks neljale maksele (üks makse iga aasta viimasel kuul), et vältida liigväikseid makseid igakuiselt.

Seega on nõuete rahuldamise määr kõikide võlausaldajate puhul ühesugune, kõik nõuded tasutakse tervikuna (100% ulatuses). Kohus on eespool märkinud, et võlgnik ei ole maksejõuetu, mistõttu puudub vajadus kaaluda võlgniku ja võlausaldajate huve ja õigusi FiMS § 26 lg. 3 p.1 ja lg.4 korras ja esitada pankrotivõrdlust. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lgtes 1-3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus on eespool näidanud, et selliseid asjaolusid ei esine. Kohustuse täitmise periood alates 2025. a veebruarikuust kuni detsember 2029. a. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnik on motiveeritud kava täitma. Seadusandja on füüsilise isiku maksejõuetuse menetluse liikidena ette näinud võlgade ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse koos kohustustest vabastamise menetlusega. Nende menetlusliikide vahel valimise puhul tuleb arvesse võtta nii rahaliste kohustuste suurust, võlgniku varalist seisundit kui ka maksevõimet. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on võlgniku makseraskuste ületamine ja pankrotimenetluse vältimine, kohustustest vabastamise menetluse (mis kaasneb pankrotimenetlusega) eesmärk on vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Käesoleval juhul soovib võlgnik oma kohustused täita võlgade ümberkujundamise menetluse raames nii, et kohustuste täitmise tähtaega pikendatakse ja võimaldatakse kohustused täita osadena maksmise teel. Kohus rahuldab A.L.-i maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FiMS § 35 lg 1). Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 30.jaanuariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (FiMS § 35 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 30.01.2026. Edaspidi iga aasta möödumisel. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FiMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FiMS § 35 lg 4). Menetluskulude jaotus Usaldusisik on 06.01.2025. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 12 tunni eest määraga 110 eurot/tund, kokku 1320 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda OÜ Avitase arvelduskontole. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid:

Kohtu poolt esitatud dokumentidega tutvumine, päringute koostamine ja saatmine võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks, võlausaldajate teavitamine, suhtlemine võlgnikuga, päringud tema vara ja kohustuste kohta, võlgnikule teabe andmine, saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kontrollimine, vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine, esitamine, võlgnikult ja võlausaldajatelt lisadokumentide küsimine nõuete ümberarvestamiseks, nõuete ümberarvestamine vastavalt Riigikohtu lahendile 2-21-13098, erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikuga, ümberkujundamiskava koostamine, põhjenduste ja selgituste koostamine, võlausaldajatele teatise koostamine, saatmine, kokkuvõtte koostamine võlausaldaja seisukohast, usaldusisiku arvamuse koostamine, tasu taotlus, kohtule esitamine. Kokku 12 tundi. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FiMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FiMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu 110 eurot vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa FiMS § 54 lg-s 5 ettenähtud piirmäära. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 12 tunni eest 1320 eurot. Kohus kohustas 06.08.2024. a määrusega A.L.-i tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900 eurot ning seda kolme osamaksega. A.L. on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 900 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 420 eurot tuleb A.L.-il tasuda endal Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220 SEB Pank AS-is. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (FiMS § 8 lg.3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag