Priit Liping süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi, lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. novembri 2022. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Priit Liping
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere
Süüdistatav
Priit Liping Isikukood: 38104262721; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; ei tööta; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Aivar Kello
RESOLUTSIOON:
Jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2022. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Priit Liping anti 21. juulil 2022 kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
2.Tartu Maakohtu 16. novembri 2022. a otsusega tunnistati Priit Liping süüdi kogu süüdistuses esitatud mahus: esimese astme kohus tunnistas Priit Lipingu süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi (kannatanute E.L. u, Inbank AS, Bigbank AS, AS LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali, Bondora AS ja Coop Finants AS suhtes toime pandud kuritegudes), mõistes talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Veel tunnistas maakohus Priit Lipingu süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi (kannatanute M.T. , O.L. ja Neste Eesti AS suhtes toime pandud kuritegudes), mõistes talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Priit Lipingule liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes Priit Lipingule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Kohus suurendas seda karistust Priit Lipingule Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2015. a otsusega (nr 1-15-7631) mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 7 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra, mõistes Priit Lipingule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust. Muu hulgas rahuldas kohus Priit Lipingu vastu esitatud tsiviilhagid ning lahendas menetluskuludesse puutuva.
Esimese astme kohus luges tõendatuks järgmised faktilised asjaolud.
4.Priit Lipingu ema E.L. oli tervisliku seisundi tõttu arusaamisvõimetu – ta oli dementne. Niisuguses olukorras kasutas Priit Liping süüdistuses märgitud lepingute sõlmimisel E.L. ut tuvastavaid isikuandmeid, ID-kaardi andmeid ning enda käes olevat E.L. u nimele välja antud ID-kaarti ja selle PIN-koode. Viimased võimaldasid süüdistataval tuvastada ennast E.L. una.
16.juulil 2017 esitas Priit Liping E.L. una esinedes Hansapost OÜ veebilehe www.hansapost.ee kaudu E.L. u nimel tellimuse kauba ostmiseks kogumaksumusega 509,94 eurot, mille hulgas oli ka saatekulu. Kaubaks oli teler Philips 32 LED, nutitelefon Alcatel Idol4 koos VR prillidega ning akupank Platinet 20000mAh. Priit Liping esitas E.L. u ID-kaardi andmeid kasutades Inbank AS-ile taotluse ostu eest tasumiseks Inbank AS poolse finantseeringuga (järelmaksutaotluse). Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Inbank AS sõlmis Hansapost OÜ-st kauba ostmiseks 25. juulil 2017 osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890 ja tasus kauba eest 1. augustil 2017 Hansapost OÜ-le 509,94 eurot. Priit Lipingu poolt esitatud andmete tõttu sai osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890 üheks osapooleks E.L. . Hansapost OÜ andis 28. juulil 2017 Omniva kulleri vahendusel Priit Lipingu poolt tellitud kauba Tartumaal Kambja vallas Ülenurme alevikus XXX juures üle E.L. ule, kes kauba kättesaamise kohta allkirja andes allkirjastas ühtlasi osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS97890. Priit Liping omastas Hansapost OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu Inbank AS-ile tagasi maksmata. E.L. u suhtes alustati inkassomenetlust.
3.septembril 2017, esinedes E.L. una, esitas Priit Liping ONOFF Jaekaubanduse OÜ veebilehe www.onoff.ee kaudu E.L. u nimel tellimuse 399 eurot maksnud keraamilise elektripliidi Electrolux ostmiseks. Kasutades E.L. u ID-kaardi andmeid, esitas Priit Liping Bigbank AS-ile taotluse ostu eest Bigbank AS poolse finantseeringuga tasumiseks (järelmaksutaotluse). Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis 3. septembril 2017 e-posti teel aadressile [email protected] järelmaksulepingu nr 1718497/96tl, mille Priit Liping 3. septembril 2017 kella 14.11 ajal E.L. u nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E.L. u ID-kaarti ja
selle PIN-koodi. Allkirjastatud lepingu saatis Priit Liping 3. septembril 2017 enda e-posti aadressilt [email protected] Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected], misjärel tasus Bigbank AS 4. septembril 2017 ONOFF Jaekaubanduse OÜ-le kauba eest 399 eurot. ONOFF Jaekaubanduse OÜ toimetas tellitud kauba DPD kulleri vahendusel tuvastamata kuupäeval aadressile Tartu, Rahu 15-111. Priit Liping omastas ONOFF Jaekaubanduse OÜ-st saadud kauba ning jättis laenu Bigbank AS-ile tagasi maksmata.
3.septembril 2017 esitas Priit Liping (E.L. una esinedes) AS LHV Finance veebikeskkonnas www.lhv.ee LHV Finance AS-ile E.L. u nimel laenutaotluse, kasutades selleks E.L. u isikuandmeid. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse. Kell 17.53 allkirjastas Priit Liping E.L. u ID-kaarti ja selle PIN-koodi kasutades väikelaenulepingu nr 1477836, mille alusel väljastas AS LHV Finance 4. septembril 2017 laenu summas 1980 eurot (millest 29,90 eurot jäi lepingutasuks). AS LHV Finance kandis laenusumma 1950,10 eurot E.L. u Swedbank AS-i arvelduskontole nr EE702200001103896181, mida tegelikkuses kasutas Priit Liping. Süüdistatav omastas saadud raha ning jättis selle tagasi maksmata. Seetõttu alustati E.L. u suhtes inkassomenetlust.
6.septembril 2017 esitas Priit Liping (E.L. una esinedes) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali veebikeskkonnas www.tfbank.ee TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile E.L. u nimel laenutaotluse, kasutades selleks E.L. u isikuandmeid. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse. 7. septembril 2017 kella 9.38 ajal allkirjastas Priit Liping digitaalselt veebikeskkonnas www.tfbank.ee E.L. u E.L. u ID-kaarti ja selle PINkoodi kasutades väikelaenulepingu, mille alusel väljastas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 8. septembril 2017 laenu summas 4000 eurot. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kandis laenusumma 4000 eurot E.L. u Swedbank AS-i arvelduskontole nr EE702200001103896181, mida tegelikkuses kasutas Priit Liping. Süüdistatav omastas saadud raha ning jättis selle tagasi maksmata. E.L. u suhtes alustati inkassomenetlust.
7.septembril 2017 esitas Priit Liping (E.L. una esinedes) Bigbank AS veebikeskkonnas www.bigbank.ee Bigbank AS-ile E.L. u nimel laenutaotluse, kasutades selleks E.L. u isikuandmeid. Selle tulemusena tegi panga arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning Bigbank AS saatis e-posti teel aadressile [email protected] tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1504265, mille Priit Liping 8. septembril 2017 kella 11.55 ajal E.L. u nimel digitaalselt allkirjastas, kasutades selleks E.L. u ID-kaarti ja selle PIN-koodi. Priit Liping saatis allkirjastatud lepingu 8. septembril 2017 enda e-posti aadressilt [email protected] Bigbank AS-i e-posti aadressile [email protected] ning Bigbank AS väljastas samal päeval laenulepingu alusel laenu summas 1752 eurot (millest 45 eurot jäi lepingutasuks). Bigbank AS kandis laenusumma 1707 eurot E.L. u Swedbank AS-i arvelduskontole nr EE702200001103896181, mida tegelikkuses kasutas Priit Liping. Süüdistatav omastas saadud raha ning jättis selle tagasi maksmata. Seetõttu alustati E.L. u suhtes inkassomenetlust.
10.septembril 2017 registreeris Priit Liping (E.L. una esinedes) Bondora AS veebikeskkonnas www.bondora.ee E.L. u ettevõtte teenuste kasutajaks, misjärel esitas ta 10. septembril 2017 Bondora AS veebikeskkonnas www.bondora.ee Bondora AS-ile E.L. u nimel laenutaotluse, kasutades selleks viimase isikuandmeid. Selle tulemusena tegi krediidiandja arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse. 11. septembril 2017 kella 19.19 ajal allkirjastas Priit Liping elektrooniliselt veebikeskkonnas www.bondora.ee E.L. u nimel laenulepingu nr BL695522, sisestades lepingu allkirjastamiseks SMS teel saadetud Bondora AS PIN-koodi. Bondora AS väljastas 12. septembril 2017 laenu summas 1275 eurot (millest 75 eurot jäi lepingutasuks). Bondora AS kandis laenusumma 1200 eurot E.L. u Swedbank AS-i
arvelduskontole nr EE702200001103896181, mida tegelikkuses kasutas Priit Liping. Süüdistatav omastas saadud raha ning jättis selle tagasi maksmata. Seetõttu alustati E.L. u suhtes kohtumenetlust.
10.septembril 2017 sisenes Priit Liping (E.L. una esinedes) Coop Finants AS veebilehe www.coop.ee kaudu Coop Finants AS iseteeninduskeskkonda, kasutades selleks E.L. u IDkaarti ja selle PIN-koodi ning esitas Coop Finants AS-ile E.L. u nimel taotluse Säästukaart Pluss saamiseks. Selleks kasutas Priit Liping E.L. u isikuandmeid. Selle tulemusena tegi makseasutuse arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse, misjärel lasi Priit Liping 19. septembril 2017 Tartus Kalda tee 1C asuvas Eedeni Keskuses E.L. ul allkirjastada Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000101140. Kohe sealsamas sai Priit Liping kätte Säästukaart Pluss kaardi ja lisakaardi krediidilimiidiga kokku 500 eurot. Priit Liping kasutas Coop Finants AS Säästukaart Pluss lisakaarti ostude eest tasumisel ja kaupluste kassades sularaha välja võttes järgmiselt. 19. septembril 2017 Tartus Kalda tee 1C asuvas Eedeni Maksimarketis tasus ta ostu eest 93,65 eurot ning võttis välja sularaha 200 eurot. 20. septembril 2017 Tartus Jalaka tn 34 asuvas Karete Konsumis tasus ta ostu eest 3,35 eurot ning võttis välja sularaha 200 eurot. Seega kasutas Priit Liping krediiti kokku 497 euro ulatuses. Lepingust tulenevad kohustused jättis Priit Liping täitmata, mille tagajärjel alustati E.L. u suhtes inkassomenetlust.
12.Priit Liping täitis täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 26. novembril 2018 M.T. teadmata ja nõusolekuta viimase nimel 13. novembri 2018 kuupäevaga Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu. Kasutades M.T. isikuandmeid ja allkirjastades taotluse/lepingu M.T. nimel, taotles Priit Liping M.T. nimel krediidilimiiti 200 euro ulatuses. Priit Liping saatis täidetud taotluse/lepingu posti teel Neste Eesti AS-ile (aadressil Sõpruse pst 155, Tallinn). Neste Eesti AS krediidikomisjon kinnitas M.T. nimel taotletud limiidi summas 200 eurot ning Neste Eesti AS sõlmis 27. novembril 2018 eraisiku kliendikaardi lepingu nr 8772785. Neste Eesti AS väljastas M.T. nimele kliendikaardi, mille Priit Liping sai Tartus Kalda tee 1C asuvast AS Eesti Post Eedeni postkontorist kätte 6. detsembril 2018. Seejärel kasutas Priit Liping kliendikaarti ajavahemikul 6. detsembrist 2018 kuni 15. detsembrini 2018 maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS tanklates (Tartus ja Tallinnas) kokku summas 199,43 eurot. Kasutatud krediiti süüdistatav tagasi ei maksnud.
13.Priit Liping täitis täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 8. jaanuaril 2019, O.L. teadmata ja nõusolekuta viimase nimel 4. jaanuari 2019 kuupäevaga Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotluse/lepingu. Kasutades O.L. isikuandmeid ja allkirjastades taotluse/lepingu O.L. nimel, taotles Priit Liping O.L. nimel krediidilimiiti 300 euro ulatuses. Priit Liping saatis täidetud taotluse/lepingu posti teel Neste Eesti AS-ile (aadressil Tallinn Sõpruse pst 155). Neste Eesti AS krediidikomisjon kinnitas O.L. poolt taotletud limiidi summas 300 eurot, mille tulemusena sõlmis Neste Eesti AS 8. jaanuaril 2019 eraisiku kliendikaardi lepingu nr 8773299. O.L. nimele väljastatud kliendikaardi kättesaamiseks esitas Priit Liping 16. jaanuaril 2019. a Tartus Võru tn 167 asuva AS Eesti Post Ringtee postkontori töötajale eelnevalt enda poolt O.L. nimel võltsitud volikirja, mille kohaselt oleks O.L. justkui palunud talle Neste Eesti AS poolt saadetud kirja väljastada Priit Lipingule. Esitatud volikirja tõttu andis postkontori töötaja Priit Lipingule üle Neste Eesti AS kirja, mis sisaldas kliendikaarti. Priit Liping kasutas saadud kaarti ajavahemikul 16. jaanuarist 2019 kuni 26. jaanuarini 2019 maksevahendina kütuse eest tankimisel Neste Eesti AS Tartu tanklates kokku summas 299,54 eurot. Kasutatud krediiti süüdistatav tagasi ei maksnud.
14.Kannatanute E.L. u, Inbank AS, Bigbank AS, AS LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali, Bondora AS ja Coop Finants AS suhtes toime pandud kuriteod kvalifitseeris kohus KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi.
15.Kannatanute M.T. , O.L. ja Neste Eesti AS suhtes toime pandud kuriteod kvalifitseeris kohus KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) järgi.
Mõistetud karistust põhistas kohus järmiselt.
17.Priit Lipingu süü on suur. Arvestades süüdistuse mahtu ning mitmeid tegusid, mille Priit Liping toime pani, on tema kuritegelik aktiivsus olnud kõrge. Süüdistatav tegutses sihilikult ning tema eesmärgiks oli saada võimalikult palju varalist kasu. Kuriteod pani ta toime tahtluse raskeimas vormis – kavatsetusega. Kuritegude sooritamiseks kasutas ta ära tervisliku seisundi tõttu arusaamisvõimetut ema, endist elukaaslast ning tuttavat. Kuriteod pani ta valdavas osas toime katseaja kestel ehk ajal, mil ta oli karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud: Priit Liping vabastati talle Tartu Maakohtu otsusega nr 1-15-7631 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14. oktoobrini 2018. Katseajal pidanuks ta käituma õiguskuulekalt. Seda ta aga ei teinud, jätkates hoopis uute süütegude toimepanemist. Seetõttu näitab tema käitumine, et talle varem mõistetud karistus ei ole tema käitumist vähimalgi määral mõjutanud. Tal on üleolev ja hoolimatu suhtumine õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Märkimist väärib seegi, et teda on varem samasuguste kuritegude eest karistatud. Seega tuleb Priit Lipingut karistada selliselt, et tal tekiks kindel tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda.
18.Karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellegagi, et Priit Liping tunnistas enda süüd ning tema kuriteod on valdavas osas toime pandud 2017. aastal ning 2019. aasta jaanuaris. Sellele järgneval ajal ei ole ta uusi süütegusid toime pannud. Seega saab tema viimase aja käitumist iseloomustada pigem seadusekuulekana. Kuna ta avaldas kohtueelses menetluses ütlusi andes kahetsust toimepandud kuritegude üle, tuleb kergendava asjaoluna arvestada ka tema puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud on süüteo toimepanemine teadvalt kõrges eas ja abitus seisundis inimese suhtes ning süüteo toimepanemine süüdlase endise pereliikme suhtes. Need asjaolud on seotud nii tema ema E.L. u kui endise elukaaslasega M.T. ga, kes on süüdistatava lapse ema. Süüdistatava emal on diagnoositud dementsus, mistõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt oma igapäevast elu korraldama. Seega saab kannatanust ema pidada abitus seisundis olevaks inimeseks. Ühtlasi oli E.L. vanaduspensioniealine ehk kõrges eas olev isik. II.
APELLATSIOON
19.Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Priit Liping. Kaebuses märgib ta lühidalt, et teda karistati topelt, kui ta tunnistati süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 lg 1 järgi E.L. u suhtes toime pandud tegude eest ja siis veel samade paragrahvide järgi M.T. ja O.L. suhtes toime pandud tegude eest. Samuti osutab ta asjaolule, et 2017. aastal sooritatud kuritegudest on möödunud viis aastat, leides, et need on seetõttu aegunud.
20.Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2022. a määrusega võeti Priit Lipingu apellatsioon menetlusse ning määrati, et see vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonikohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada omapoolseid seisukohti kuni 20. detsembrini 2022.
19.detsembril 2022 esitas prokuratuur oma seisukoha, milles leidis, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Priit Lipingut ei ole karistatud topelt ning kuriteod, milles ta süüdi tunnistati, ei ole aegunud. III.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud süüdistatava apellatsiooni ja prokuröri seisukoha ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks ei ole alust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt esitatud põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käsilolevas otsuses korrata. Seega piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega, vastates apellatsioonis esitatule.
23.Süüdistatav ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid. Ka ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus faktiliste asjaolude tuvastamisel toiminud veatult.
24.Küll aga heidab Priit Liping maakohtule ette tema topeltkaristamist, märkides, et ta tunnistati E.L. u suhtes toime pandud tegude eest süüdi samade paragrahvide järgi, nagu nendegi tegude eest, mille ta pani toime M.T. ja O.L. suhtes. Kohtukolleegium leiab, et säärane seisukoht on siiski ekslik ning maakohus süüdistatavat samade tegude eest mitmekordselt karistanud ei ole. Vastupidi – esimese astme kohus on toiminud korrektselt, eristades Priit Lipingu karistamisel kelmused (KarS § 209) arvutikelmustest (KarS § 213).
25.E.L. u ID-kaardiga ennast viimasena identifitseerides pani Priit Liping toime seitse arvutikelmuse episoodi, kasutades kannatanu identiteeti selleks, et saada erinevatelt krediidiettevõtetelt laenu või finantseeringut internetipoest tellitavate asjade eest tasumiseks. Tuleb tähele panna, et Priit Liping sooritas igal korral (iga episoodi puhul) samaaegselt mitu paralleelset tegu: ebaseaduslikult E.L. u identiteeti kasutades võltsis ta dokumente (laenulepinguid ja -taotlusi) ning kasutas neid ära. Niisuguse tegevusega sekkus ta krediidiettevõtetest kannatanute (Inbank AS, AS Bondora, Coop Finants AS, Bigbank AS, AS LHV Finance, TF Bank AB) andmetöötlusprotsessidesse ning mõjutas neid nii, et viimased tema taotlused ka rahuldasid. Süüdistatava tegevus (E.L. u identiteedi ebaseaduslik kasutamine, dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine, mis mõjutasid krediidiettevõtetest kannatanuid lepinguid sõlmima ning krediiti väljastama) on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sedavõrd seotud, et näib kolmandale isikule ühtse ja kokkukuuluva teona. Seetõttu luges maakohus iga kuriteoepisoodi ideaalkogumina üheks teoks, mis tähendab, et nende tegude eest on tarvis mõista karistus selle seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna Priit Liping realiseeris oma tegevusega mitu süüteokoosseisu – KarS § 213 lg 2 p 1, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 1572 (käesoleval ajal KarS § 1572 lg 1) – ning neist raskeima sanktsiooni näeb ette arvutikelmuse paragrahv, mõistiski maakohus karistuse selle järgi.
26.Ka kütusekaartidega seotud kahe kuriteoga realiseeris Priit Liping mitu süüteokoosseisu: ta võltsis M.T. ja O.L. nimel Neste Eesti AS-i eraisiku kliendikaardi taotlusi, kasutas selleks ebaseaduslikult nende isikuandmeid ning võltsis nende allkirju. Võltsitud
taotlused saatis ta posti teel Neste Eesti AS-ile. Niisuguse pettusega viis ta ettevõtte eksimusse, mille tulemusena kinnitas Neste Eesti AS-i krediidikomisjon M.T. ja O.L. nimel taotletud limiidid, sõlmis kliendikaardi lepingud ning väljastas viimaste nimel kliendikaardid, millega oli võimalik ettenähtud summa ulatuses tankida. Siingi on mõlemal juhul süüdistatava tegevus kõrvaltvaataja pilgu läbi vaadeldav ühtsete tegudena, mistõttu toimis maakohus õigesti, kui luges kummagi tegevuse üheks teoks ning mõistis karistuse realiseeritud süüteokooseisudest selle järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. Praegusel juhul nägigi rangemad sanktsiooniraamid ette KarS § 209 lg 2.
27.Edutuks jääb süüdistatava teinegi etteheide, mille kohaselt on osa tema kuritegudest aegunud. On küll õige, et kõik Priit Lipingu poolt toime pandud kuriteod olid KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod, kuna nende kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse ülemmäär ei ületa viit aastat. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on teise astme kuriteo korral möödunud viis aastat. Seetõttu võib esmapilgul näida, et süüdistatava poolt 2017. aastal sooritatud kuriteod on tänaseks aegunud. Nii see siiski ei ole. Priit Lipingu kuritegude aegumistähtaeg katkes KarS § 81 lg 5 p 2 kohaselt 21. juulil 2022, mil ta anti süüdistatavana kohtu alla.
28.Ehkki esimene Priit Lipingule etteheidetav kuriteoepisood algas 16. juulil 2017, mil ta esitas E.L. u nimel järelmaksutaotluse Inbank AS-ile – mistõttu võiks öelda, et see jõudis aeguda enne süüdistatava kohtu alla andmist – , tuleb arvestada, et see tegu kestis kuni 1. augustini 2017, mil Inbank AS tegi varalise kahju kaasa toonud väljamakse. Ka KarS § 81 lg 1 sätestab, et süüteo aegumistähtaeg hakkab kulgema süüteo lõpuleviimisest. Seega saabunuks selle kuriteo aegumistähtaeg 1. augustil 2022. Kuna Priit Lipingu kohtu alla andmise ajaks polnud 1. augustist 2017 möödunud viit aastat, pole ei see ega teised talle käesoleva kriminaalmenetluse raames ette heidetavad kuriteod aegunud.
29.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Tartu Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.